B 12 kobalamiinid P bioflavonoidid Kuna inimene vajab vitamiine ööpäevas väga väikestes kogustes, mida mõõdetakse mikro-või milligrammides, siis ei vaja terve ja segatoitu kasutav tervisliku eluviisiga inimene täiendavaid vitamiinipreparaate. Mõningaid vitamiine (näiteks vitamiini K, B 4 ja foolhapet) sünteesib inimese seedekanali mikrofloora piisavalt. Inimorganism on võimeline sünteesima vitamiine ka eel- ehk provitamiinidest. Kui toit sisaldab näiteks piisavalt beetakaroteeni, siis sünteesib organism sellest retinooli, seda siiski ainult siis, kui toidus on piisavalt lipiide. Paljud vitamiinid on ensüümide koostises, seega mõjutavad nad organismis toimuvaid protsesse, sealhulgas ainevahetusprotsesse. Vitamiinid tõstavad ka organismi kaitsevõimet.
basolateraalmembraani kõrgendatud difusiooni teel ja passiivselt kandja abil. Kapillaarverest satuvad aminohapped portaalverre ja võetakse suures enamuses maksarakkudesse. 5% aminohapetest läheb lümfi. Enamik aminohappeid läheb maksas organismi spetsiifiliste valkude biosünteesiks. Ülejäänud kantakse verega organite ja kudedeni. Aminohapete sisenemine rakkudesse on aktiivne protsess, mis vajab jällegi energiat (ATP). Aminohapete fond Ööpäevas lammutab inimorganism umbes 400 g kehavalke. Samapalju ka sünteesitakse, et säiliks tasakaal, s.t. valgud uuenevad. Kõige kiiremini uuenevad soole limaskesta, maksa, pankrease, neerude ja vereplasma valgud. Aeglaselt asenduvad lihaste ja naha valgud. Valkude uuenemiseks vajalikud AH-d saadakse metaboolselt vabade AH-te fondist. Organismi kudedes ja biovedelikes olevat üldist vabade AH-te hulka saame vaadelda metaboolse vabade AH-te fondina, s.o. valgu biosünteesiks kättesaadavate AH-te kogumina.
Teiseks võimaluseks on toorainest vee väljaaurutamine. Eemaldatud vee kogus võib küündida 10...25 %. Kolmandaks variandiks on ultrafiltratsioon (eemaldab piimast nii liigse vee kui ka ülemäärase piimasuhkru). On ka neljas võimalus jogurti kuivaine sisalduse suurendamiseks, nimelt vadaku valkude lisamine. Siin varitseb ainult see oht, et toote maitseomadused võivad muutuda. Biojogurtis (Dr. Hellus jt) on rikkalikult täisväärtuslikke toiduvalke ja vähe toidurasvu. Inimorganism omastab seda kraami hõlpsalt, sest piimhappebakterid on selleks ära teinud suure eeltöö. Selliste toodete tarbimine soodustab seedenäärmete tegevust, kiirendab soolestiku talitlust ja vähendab kõhukinnisusest tulenevaid hädasid ning ohte. Biojogurti mikroobid täiendavad ja rikastavad meie seedekulgla mikrofloorat. Eriti oluline on see seedehäirete korral või 14. antibiootikumiravi järgselt, mis juhul biojogurt taastab suhteliselt kiiresti seedekulgla mikroobikoosluse
liikumisviis. Kestuse all mõieldakse sooritatud aega ja sageduseks osutuvad kordade sagedus nädala jooksul. Liikumisviisi all arvestatakse hingamise ja vereringlemise koormavat või lihasejõudu nõudvat liikumist. Mida keerukam ja jõudu nõudvam on liikumine, mida pikem on kestus, seda suurem hulk organeid ja süsteeme on haaratud liigutamisel ning seda tugevamad on reaktsioonid vastuseks koormusele. Harjutuste tegemisel kohaneb inimorganism sellega ning liikumisest tingitud koormus ei osutu enam füsioloogiliselt ülekoormavaks. Kuid on olemas piirid keha kohanemisvõimel koormusega. (Fogelholm jt 2007: 11–13). Tervise säilitamiseks on vajalik nii füüsiline aktiivsus kui ka füüsiline võimekus ja liikumisel panustav koormus (Pani 2013:4). Liikumise mõju ja vajadus on individuaalsed (Fogelholm jt 2007: 17). 5 1.2
taimede poolt kinni püütud päikeseenergia, mille nad fotosünteesi abil ümber töötlevad. Tuntumad looduslikult esinevad suhkrud on sahharoos, glükoos, fruktoos, laktoos ja maltoos. Sahharoosi leidub peaaegu kõikides taimedes. See koosneb kahest lihtsuhkrust – fruktoosist ja glükoosist. Glükoosi leidub puu- ja köögiviljades, marjades, mees ning lilleõites. Glükoosi nimetatakse ka viinamarjasuhkruks, kuna seda leidub eriti palju viinamarjades. Inimorganism muudab enamiku seeduvatest süsivesikutest nende omastamisel glükoosiks. Glükoos imendub kiiresti verre, seepärast kasutatakse seda meditsiinis ja spordijookides. Tööstuslikult saadakse glükoosi tärklisest. Glükoosi on võimalik osta ka poest või apteegist. Fruktoosi ehk puuviljasuhkrut leidub puuviljades ja mees. Poes müüdav fruktoos on toodetud sünteesi teel. Fruktoos on suhkrust magusam. Kuna see imendub aeglaselt, kasutatakse seda mõningates dieettoodetes.
suuõõnehügieen. 1.3.Toidurasvad Toidurasvade põhiülesandeks on organismile vajaliku toiduenergia andmine, need on ka asendamatute polüküllastumata rasvhapete ja rasvlahustuvate vitamiinide allikaks ning on vajalikud rasvlahustuvate vitamiinide imendumiseks. Lisaks eeltoodule võtavad lipiidid osa kasvuprotsesside ja muu elutegevuse reguleerimisest. Mõningaid rasvhappeid ei ole inimorganism võimeline ise sünteesima, seetõttu tuleb neid saada toidust valmis kujul. Selliseid rasvhappeid nimetatakse asendamatuteks ehk essentsiaalseteks rasvhapeteks. Kaksiksideme asukoha järgi, jagunevad asendamatud rasvhapped omega-3 rasvhapeteks ja omega-6 rasvhapeteks. Asendamatud rasvhapped on linoolhape ja alfa-linoleenhape. Soovitatav on toidurasvadega katta 2530% laste ööpäevasest toiduenergiavajadusest, kusjuures
Selleks läheb vaja valku, kusjuures proportsionaalselt kudede kulumisele. On määratud, et mida suurem on lihaskoormus, seda suurem on taastamise- ja vastavalt valguvajadus. Valgud on biopolümeerid, mille monomeerideks on aminohapped. Organismis valgud täidavad mitu olulist funktsiooni ensümaatiline, ehituslik, transport-, retseptor-, regulatoorne, kaitse-, liikumis- ja energeetiline funktsioonid. Kõige olulisem on organismi varustus ehitusmaterjaliga. Inimorganism on praktiliselt valgureservidest ilma jäetud. Ainsaks allikaks on toit. Valkude allikaks toitumises on loomsed ja taimsed tooted: liha, piim, kala, munad, leib, tangud, aga ka juur- ja puuviljad. Valkude koostisaineteks on aminohapped, mille kogusest ja kombinatsioonist sõltub toitlik valgu väärtus. Levinumad ja ka kvaliteetsemad valgud on loomsed. Kuid ka taimsetes valkudes on väärtuslikud allikad. Näiteks tangud sisaldavad 6-16% valke
Vitamiin E on oluline antioksüdant ja vabade radikaalide siduja. Teisi füsioloogilisi funktsioone vitamiinile E ei ole teada. Vees lahustuvad vitamiinid Vees lahustuvad vitamiinid on vitamiin C ja nn. B rühma vitamiinid. B rühma vitamiinid on eellasmolekulid mitmesugustele koensüümidele. Vitamiin B3 ehk niatsiin Vitamiin B3 all tuntakse nii nikotiinamiidi kui ka nikotiinhapet, mis mõlemad võivad olla prekursoriteks nikotiinamiidsete koensüümide sünteesil. Inimorganism on võimeline sünteesima neid kofaktoreid trüptofaanist lähtudes, ent protsess ei ole piisavalt efektiivne organismi vajaduste tagamiseks. 1 mg niatsiini sünteesiks kulutatakse 60 mg trüptofaani ja mõnedes taimsetes produktides sisalduv trüptofaan ei ole lihtsalt omastatav. Niatsiini sünteesi inhibeerib ka laialdaselt tuberkuloosi raviks kasutatav ravim isoniasiid. Niatsiinist sünteesitakse kaks erinevat koensüümi: NADH ja NADPH. Ainuke
Need on esmatähtsad ehk essentsiaalsed rasvhapped. Ehituse (täpsemalt öeldes kaksiksideme asukoha järgi) võib nad jaotada kahte gruppi: oomega-6 (-6, ka n-6) ja oomega-3 (-3, ka n-3) rasvhapped (esimene kaksikside on süsivesinikahela karboksüülrühmast kaugeima C-aatomist lugedes vastavalt kas kuuenda või kolmanda süsinikuaatomi juures). -6-rasvhapped on linool- ja arahidoonhape (tabel 4.1). Linoolhapet inimorganism ei sünteesi, ta on asendamatu rasvhape, mille vajaliku koguse peab saama toiduga. Linoolhapperikkad on päevalille-, soja-, maisi- ja rapsiõli (vt ka õlid), samuti kalaõlid. Arahidoonhapet organism sünteesib , kuid ainult siis, kui on piisavalt linoolhapet. Arahidoonhappe sisaldus toiduainetes on minimaalne. Väikestes kogustes on teda loomsetes toiduainetes (nt muna - 0,5%, aju - 0,5%, subproduktid - 0,2-0,3%), taimsetes toiduainetes arahidoonhape praktiliselt puudub.
MONOMEER - orgaaniline ühend,mis on võimeline liituma iseenda molekulidega moodustades monomeeri lülidest koosnevaid ahelaid, see on suurema molekulmassiga ühendeid. BIOPOLÜMEER - elusorganismides tekkivad polümeerid, nagu polüsahhariidid (tselluloos, tärklis) POLÜMEERID - ehk kõrgmolekulaarsed ühendid on ained, mille molekulid koosnevad kovalentsete sidemetega seotud korduvatest struktuuriühikutest – elementaarlülidest. ANORGAANILISED ÜHENDID -kõik ühendid, mis ei kuulu orgaaniliste ühendite alla VEE OMADUSED: POLAARSUS - nõrga positiivse ja negatiivse laengu esinemine ühe molekuli sees. (selle abil tekivad vesiniksidemed) PINDPINEVUS - vedeliku pinna omadus avaldada vastupanu välisele survele HÜDROFIILSUS - ainete omadus vees lahustuda HÜDROFOOBSUS -ainete omadus vees mitte lahustuda HÜDROLÜÜS - suurtes molekulides olevate keemiliste sidemete lõhkumine veemolekulide toimel VEE ÜLESANDED: ...
14 15 6. KOKKUVÕTE Rasedus on dünaamiline protsess, mille jooksul üherakulisest inimsügoodist saab sajast triljonist rakust koosnev täiskasvanu, on ehk kõige märkimisväärsem nähtus looduses. Tänapäeval teavad teadlased, et paljud täiskasvanu keha tavafunktsioonid kujunevad välja raseduse jooksul - sageli tükk aega enne sündi. Üha rohkem peetakse sünnieelset arenguperioodi ettevalmistavaks ajaks, mille jooksul arenev inimorganism omandab hulgaliselt struktuure ja harjutab paljusid oskusi, mida läheb vaja, et pärast sündi hakkama saada. Inimese rasedus kestab tavaliselt ligikaudu 38 nädalat, mõõdetuna viljastumise hetkest ehk eostumisest kuni sünnituseni. Viljastumisele järgneva esimese 8 rasedusnädala jooksul nimetatakse arenevat inimorganismi embrüoks, mis tähendab "üsas kasvav". Seda aega, mida nimetatakse
1840-ndatel hakati kartulist tootma ka piiritust. 20. sajandi alguses tõrjus kartul välja seni Eesti talude põhitoiduse naeri. Kartuli tähtsus Majanduslik tähtsus: 1. Toit - nii loomadele kui ka inimestele; 2. Tärklis - tähtis tooraine tärklisetööstusele; 3. Söödaks loomadele; 4. Piiritus - tooraineks piirituse tööstusele. Koostis: 1. Süsivesikutest ¾ on tärklis; 2. Valgud inimese jaoks kergesti omastatavad, inimorganism omastab nendest umbes 70%; 3. Rasvad on kergesti omastatavad; 4. Vitamiinid- C, B1, B2, B6, Pp, K; 5. Mineraalained- tuhaelemendid 1% Kartuli botaaniline iseloomustus Kartuli ehitus: Kartul kuulub maavitsaliste sugukonda. Metsiku vormina on kartul mitmeaastane taim, kuid meil kultuurtaimena üheaastane taim. Botaaniline iseloomustus: 1. Juurestik: a) Seemnest maha pandud kartulil on sammasjuurestik; b) Mugulast arenenud taimel on narmasjuurestik;
Oomega-3- rasvhapped on olulise tähtsusega kesknärvisüsteemi ja silmade võrkkesta arenemisel. Tavaliselt saavad inimesed oomega-3-rasvhappeid kalast, veganid peaksid eelistama rapsi-, linaseemne- ja sojaõli, pähkleid, kõrvitsaseemneid. Taimetoitlastel võib tekkida ka mõningate vitamiinide defitsiit, eeskätt D-, B12-, B2- B6 vitamiinide vaegus. Valdava enamiku D-vitamiinist saab inimene kalast ja rikastatud piimatoodetest. Inimorganism on ka ise võimeline sünteesima ultraviolettkiirguse toimel 7 D- vitamiini. Kahjuks on Eestis päikesepaistelisi ilmu vähe, mistõttu esineb D-vitamiini vaegust, eriti lastel ja vanuritel, kes väljas ei liigu. Parimaks D-vitamiini allikaks on rasvane kala. Veganitel soovitatakse tarvitada D-vitamiini lisandit aastaringselt, vegetariaanidel talveperioodil. B12vitamiin esineb ainult loomse päritoluga toitudes.
varuaine taimedes, leidub taime kõikides osades hüdrolüüsub kergesti glükoosiks Glükogeen (nn loomne tärklis) varuaine loomades, enim maksa- ja lihasrakkudes Tselluloos rakkude ja organismide ehitusmaterjal (taimeraku kestad) taimeriigis kõige levinum ühend taimsete kiudude põhikomponent inimorganism ei omasta, kuna inimese soolestikus puuduvad bakterid, mis tselluloosi glükoosiks lagundaksid hüdrolüüsub raskemini kui tärklis Kitiin rakkude või organismide ehitusmaterjal (putukad, seenerakkude kestad) tselluloosile väga sarnase ehitusega Lipiidid: · Suur grupp suuri molekule väga erinevate funktsioonidega · Ei ole polümeerid · Vees lahustumatud e hüdrofoobsed
Subsiidium otsene rahaline toetus mingit liiki majandustegevusele (näiteks lambakasvatusele, piimandusele) Surverühm, survegrupp ühtse tegevusvaldkonna või liikmete sarnase olukorra alusel loodud organisatsioon, kes püüab mõjutada poliitikat talle tähtsas valdkonnas Suveräänsus riigi või institutsiooni iseseisvus Süsteem tervik, mille üksikud osad on omavahel seotud ja mõjutavad üksteist; näiteks inimorganism, ökosüsteem, ühiskond Süütuse presumptsioon korrakohase õigusemõistmise põhimõte, mille kohaselt kedagi ei tohi pidada süüdi olevaks enne süüdimõistva kohtuotsuse langetamist Tarbijahinnaindeks (THI) peamiste kaupade ja teenuste tarbimisnormide ning nende hindade alusel koostatav statistilise näitaja elukalliduse mõõtmiseks Tava ajalooliselt väljakujunenud reegel, mis reguleerib inimese käitumist teatud olukorras ning mida edastatakse põlvest põlve
1. SISUKORD 1 Sisukord .................................................................................. 2 2 Sissejuhatus ............................................................................ 3 3 Molluskid ............................................................................... 4 3.1 Karbid ............................................................................ 4 3.2 Teod ............................................................................... 5 3.3 Austrid ........................................................................... 6 4 Vähilised ja vähilaadsed ........................................................ 8 4.1 Homaar .......................................................................... 8 4.2 Langust .......................................................................... 9 4....
lõpuminutitel ning tenniselöögid on täpsed ka mängu otsustavatel hetkedel. Aktiivne lihastöö kutsub esile soojaproduktsiooni suurenemise organismis, ülekuumenemise vältimiseks intensiivistub vedeliku äraandmine organismist (higistamine, kopsude kaudu jm) Tugev kehaline koormus kaasneb tugeva higieritusega, intensiivsel lihastööl võib organism kaotada kuni kaks liitrit vedelikku tunnis. Teatavasti koosneb inimorganism tervelt 60 % ulatuses veest, täiskasvanud inimesel on seega vett 30 - 40 liitrit. Ainuüksi eelnevast võib järeldada, et veel on organismis väga suur tähtsus . Kuid lisaks ülekuumenemise vältimisele on tugeval 1 vedelikukaotusel ka teine pool. Juba vedelikukaotus 2 % kehakaalust kutsub esile inimese töövõime languse, 70 kg kehakaalu juures tähendaks see vedelikukaotust 1,4 kg ja 100 kg kaaluval mehel 2 kilogrammi
tühjenemist. Samuti on rasvadel organismis ehituslik ülesanne (kuuluvad rakumembraani koostisse). Lipiidide osakaal päevasest toiduenergiast ei tohiks olla alla 20-25% ega üle 30%, sellest 2/3 peaks moodustama taimne rasv. Normaalse kehaehituse korral vajab täiskasvanu päevas keskmiselt 1 g rasva 1 kg kehamassi kohta. Täiskasvanud inimesel on soovitav tarbida 50-70g (kuni 100g) rasvu päevas. Valke vajab inimorganism struktuuride loomiseks (ehituslik, plastiline funktsioon). Valgud on rakkude ja rakkudevahelise aine põhiline ehitusmaterjal. Valgud on vajalaikud ka eluprotsesside reguleerimiseks (n. vitamiinide ja mineraalainete ainevahetus), keemilise energia muundamiseks organismile vajalikeks energialiikideks (1 g valku sisaldab toiduenergiat 4,1 kcal). Valgud kannavad ka kaitsefunktsiooni ebasoodsate ja kahjulike välismõjude eest ning osalevad elutähtsate ainete transportimisel organismis (n
3. Atoopiline nahapõletik 3.1. Atoopilise nahapõletikuga kaasnevad häired 3.2. Nahahooldus ja ravi 4. Soovimatu koduloom - kodutolmulest 4.1. Abinõud lestade vältimiseks 5. Toiduallergia 6. Putukaallergia 6.1. Esmaabi 7. Astma 7.1. Astma ravimid 7.2. Astmahoo esmaabi KOKKUVÕTE KASUTATUD KIRJANDUS 1. MIS ON ALLERGIA? Allergia ehk ülitundlikkuse all mõistetakse organismi ebatavalist reageerimist kas mingile välisele või organismis olevale tegurile. Inimorganism püüab mitmesuguste välisteguritega kokku puutudes nendega kohaneda ning samal ajal säilitada organismis sisekeskkonna ühtsust. Selleks toimuvad organismis keerukad kaitsereaktsioonid. Nende reaktsioonide tulemusena töötatakse organismis välja kaitsekehad - antikehad, mis tagavad organismi vastupanu kahjulikele teguritele. Mõnel inimesel on selline loomulik reageerimismehhanism häiritud ja nende
See tähendab, tervislik toitumine eeldab, et söögikordi päevas on viis, millest kaks on kerged vahepalad. Harvad toidukorrad tingivad suurte koguste söömist ja sellest tuleneva ülekaalu. Kahe toidukorra vahele ei tohiks jääda rohkem kui 3 tundi. Esimene põhireegel: hommikusöök peab jääma ajavahemikku 7.00-8.30. hommikusöögist peab inimene saama olulise osa toidu süsivesikutest. Toidusüsivesikutest peab inimene saama 50-60 % päevasest toiduenergiast. Inimorganism on nii korraldatud, et normaalne/tervislik on see, et põhiosa toidusüsivesikuid saadakse hommiku- ja lõunasöögiga ja üsna kaaluka osa 4 Juhtumi analüüs sellest just hommikusöögiga. Olenemata sellest, kas Erik teeb füüsilist või vaimset tööd, peab organism saama pidevalt glükoosi ehk veresuhkrut
allergiatekitajaks. Õli ja tärklist sisaldavaid seemneid (sojaube) kasutatakse väga erinevate toiduainete valmistamisel (nt. sojaõli, sojapiim, sojajogurt, tofu jne.). 4 2. Sojaoa biokeemiline koostis Sojauba sisaldab keskmiselt: 1. valku 28-45%; 2. taimset rasva 16-23%; 3. süsivesikuid 14-20%; 4. kiudaineid 5-9%; 5. mineraale 3-6% Sojauba on kõige valgurikkam kaunvili, sisaldades kuni 45% taimset valku, millest inimorganism omastab 91-96%. Sojavalk on heade raviomadustega ning kergesti seeditav tänu temas leiduvatele hargnevate ahelatega aminohapetele. Sojavalk sisaldab kõiki asendamatuid aminohappeid, mida organism ise ei suuda toota. Kuni 90% sojavalgust on vees lahustuv ja organism omastab teda kergesti selle poolest erineb sojavalk teiste tera- ja kaunviljade valkudest. Sojauba on ka üks suuremaid taimse õli allikaid. Sojaõli on üks odavamaid,
28.Hüpotooniline hüperhüdratatsioon Tekib madala mineraalainete sisaldusega vedeliku manustamisel peale suurt vedelikukaotust. Tulemus - langeb vereplasma osmootne rõhk ja vesi liigub raku sisemusse. Tagajärg - krambid, hallutsinatsioonid, ajuturse.Peale suurt higistamist tuleb lisaks veele tarbida ka mineraalaineid. 29.Vitamiinide tähtsus ainevahetuses, avitaminoos Vitamiinid on toitainete rühm, millesse kuuluvad madalmolekulaarsed orgaanilised bioaktiivsed ühendid, mida inimorganism vajab normaalseks funktsioneerimiseks ja arenguks väikestes kogustes ja mida inimese keharakkudes ei sünteesita või sünteesitakse ebapiisavas koguses (mõningaid vitamiine sünteesitakse keharakkudes provitamiinidest või ultraviolettkiirguse kaasabil). Vitamiinid on väga erineva keemilise struktuuri ning keemiliste ja füüsikaliste omadustega. Enamik vitamiine on liitensüümide ehituslik-funktsionaalsete osadena ehk koensüümidena hädavajalikud ensüümkatalüüsis
22 alfa-aminohapet, 10 neist asendamatud. Valk on peptiidsidemete abil ühendatud aminohapete ahel, väga erineva pikkusega. Ülesanded – ensüümid, transportvalgud, hormoonid, karvade-naha-küünte-kõõluste-kõhre peamine koostisosa. 3.5. Süsivesiku Mono-, di-, polüsahhariidid. Monosahhariidid – kergesti seeditavad suhkrud – kiire energia. Erinevat päritolu tärklistes on erinevad α-sidemed, mille lõhkumiseks on vaja erinevaid ensüüme. Inimorganism suudab lõhkuda α-sidemeid, β-sidemeid mitte ja neid sidemeid sisaldavad ühendid lähevad organismist läbi. Veise vatsas on mikroobid, kes lagundavad β-sidemeid ja seeläbi toodavad veisele seeditavaid ühendeid. Kuumtöötlemisel mitmete süsivesikute seeditavus paraneb (toore kartul vs keedukartul). Ülesanded: energiaks, DNA ja RNA skelett (riboos), glükogeeni süntees 3.6. Vitamiinid Vahendavad keemilisi protsesse
1 Tsütoloogia e rakuõpetus Rakk (cellula, kytos) Inimorganisimis on umbes 100 triljionit rakku. Rakk on organismi põhiline ehituslik ja talituslik ühik, millel on olemas kõik elu iseloomustavad tunnused: ainevahetus, liikuvus, erutuvus ja paljunemine. Organismis on ~200 erinevat rakutüüpi, mis erinevad kuju, suuruse ja talitluse poolest. Sarnase ehituse ja talitlusega rakud ja nende poolt produtseeritud rakuvaheaine moodustavad kudesid Koed moodustavad elundeid Elund on see organismi osa, millel on kindel kuju, ehitus, asetus ja ta täidab temale omast funktsiooni Elundsüsteem koosneb ehituse, talitluse ja arenemise poolest sarnastest elunditest Raku suurus ja kuju sõltub koeliigist, asukohast selles ning missugune on raku elu- ja töötsükkel(talitlus). Närvirakkude haraline kuju ja pikad jätked võimaldavad neil kontakteeruda paljude rakkudega ja kanda impulsse üle pikkade vahemaade (üle ühe m...
). Vahetult kättesaadav energiaallikas on vabad rasvhapped . 2. Varuaine funktsioon Lipiide talletatakse organismis varuks: loomorganismides triglütseriidid rasvkoes, taimedes õlid. Depoorasvana esineb nahaalune rasvkude, neeru ümbritsev rasvkude, rasvik · inimese organismis on rasvu 10-20 % kehakaalust, rasvumise korral 50 % ja enam keskmine · lipiidide ööpäevane vajadus täiskasvanud inimesel on 80-90 g · toiduga saadud lipiididest omastab inimorganism ca 95% Lipiididepoode puhul on oluline varude kompaktne paiknemine, suur tihedus ja lahustumatus vesikeskkonnas 3. Struktuurne funktsioon Lipiidid on rakumembraanide struktuurseteks komponentideks. Fosfolipiidid on amfipaatilised molekulid, mis omavad hüdrofiilset ,,pead" ja hüdrofoobset ,,saba". Seetõttu moodustavad nad mitselle ja biomembraanide lipiidse kaksikkihi. Fosfolipiidide seisund membraanides (vedelam/tahkem) reguleerib biomembraanide tööd.
Näiteks inimese süljes olev amülaas logundab törklist.) Struktuurne funktsioon (küüned, karvad, kõõlused, suled) KaitsefunIctsioon (antikehad, verehüübimisvalgu(I) Varuaine funktsioon (munavalge) Energeetiline funktsioon (I g valgu oksüdatsioonil vaboneb — I 7,6 kj) Transpordi funktsioon (hemoglobiin transpordib hapnikku Vitamiinid toitainete rühm, millesse kuuluvad madalmolekulaarsed orgaanilised bioaktiivsed ühendid, mida inimorganism vajab norn-iaalseks funktsioneerimiseks ja arenguks väikestes kogustes ja mida inimese keharakkudes ei sünteesita või sünteesitakse ebapiisavas koguses. Vitamiinid jaotatakse rasvas lahustuvateks ehk rasvlahustuvateks (A, D, E, K) ja vees lahustuvateks (B, C). Veeslahustuvaid vitamiine peab pidevalt saama, rasvlahustuvaid vitamiine hoitakse organismis varus. Antioksüdant on keemiline ühend, mille molekul on võimeline aeglustama või takistama teiste molekulide oksüdatsiooni.
väliskeskkonnast. Mõnikord kehatemperatuuri mõõdukas tõus on kehale isegi kasulik- nt palavik aitab hävitada haigustekitajaid. Sageli ei suuda organism aga kehaga toimuvaid muutusi tasakaalustada. Näiteks kuumarabanduse korral kuumeneb organism üleliigselt, alajahtumisel aga jahtub ülemäära. Neil juhul on vaja juba meditsiinilist abi. Organism talitleb kriitilises olukorras ühtse tervikuna. Meelelundite, närvisüsteemi ja hormoonide vahendusel reageerib inimorganism ootamatutele muutustele. · Verre paiskub neerupealiste hormoon adrenaliin · Silmaavad laienevad, täieliku informatsiooni saamiseks ümbritseva keskkonna kohta · Hingamine muutub sügavamaks-hapniku võib vaja minna lihastööks · Kopsutorud laienevad- parem gaasivahetus · Maksast vabaneb lisakogus glökoosi- tõstab veresuhkru sisaldust, energia tootmiseks · Südame löögisagedus suureneb, tõuseb vererõhk- lihaste parem varustus hapniku ja toitainetega
Ilma söögita püsib inimene elus nädalaid, kuid ilma joogita vaid mõned päevad. Kuigi eluliselt tähtis on juua, pole tervislikkuse seisukohalt sugugi ükskõik, mida joogiks tarbida. Jookide päevane tarbimiskogus on samuti erinev - kui ca 2 liitrit vett päevas ära juua on organismi jaoks hädavajalik, siis sama kogus karastusjooke või kohvi on lausa kahjulik. Vesi Üks asendamatu ja seega ka kõige olulisem jook, mida organism pidevalt vajab, on vesi. Inimorganism koosneb 70-80% ulatuses veest. Täiskasvanud inimese päevane veevajadus on ca 2 liitrit, minimaalne veevajadus umbes 1,5 liitrit. Organismile vajalik kogus vett sõltub mitmest asjaolust - füüsiliselt aktiivsel inimesel on veevajadus oluliselt suurem kui istuvat tööd tegeval inimesel; ka palav ilm tõstab organismi veevajadust. Inimene kaotab ja omastab vett ka nö märkamatult - nt üksnes hingates kaotab keha 1 liitri vett ööpäevas, samas vajavad kõik teised
talve all kannatanule. Nõgese lehtedes on pea kõik vitamiinid, palju mikroelemente, orgaanilisi happeid, fütontsiide ja tanniine. C-vitamiini on nõgese kasvudes 2,5 korda rohkem kui sidrunis (660 mg %). Rahvameditsiinis on tarvitamist leidnud kõik nõgese osad: juured, lehed, varred, seemned. KEEMILISED TAASTUSVAHENID VITAMIINID on toitainete rühm, millesse kuuluvad madalmolekulaarsed orgaanilised bioaktiivsed ühendid, mida inimorganism vajab normaalseks funktsioneerimiseks ja arenguks väikestes kogustes ja mida inimese keharakkudes ei sünteesita või sünteesitakse ebapiisavas koguses (mõningaid vitamiine sünteesitakse keharakkudes provitamiinidest või ultraviolettkiirguse kaasabil). Vitamiinid on väga erineva keemilise struktuuri ning keemiliste ja füüsikaliste omadustega. Enamik vitamiine on liitensüümide ehituslik-funktsionaalsete osadena ehk koensüümidena hädavajalikud ensüümkatalüüsis
Valgud on unikaalsed ja asendamatud toitained, sest nad osalevad paljudes organismi füsioloogilistes protsessides (ensüümid katalüüsivad reaktsioone, antikehad kaitsevad organismi jne.). Valkude sünteesi eelduseks on vabade aminohapete olemasolu organismis. Kuna aminohappeid peab olema nõutavates vahekordades ja piisavates hulkades omandab õige toitumine erilise tähtsuse. Ööpäevas lammutab inimorganism umbes 400g kehavalke ja samapalju ka sünteesitakse, et säiliks tasakaal. Kõige kiiremini uuenevad soole limaskesta valgud, samuti maksa, pankrease, neerude ja vereplasma valgud. Aeglaselt asenduvad lihaste ja naha valgud. Toiduvalgud peavad tagama kudede kasvu ja säilimise. Seega mõjutavad iga ja füüsiline seisukord vajaminevat valguhulka. Imikutele ja lastele on vaja valku koguseliselt kehakaalu kg kohta rohkem kui täiskasvanul. Valkude määratlus
kaevub naha alla, tekitab sügelust · peatäi inimestel, kes ei hooli puhtusest; haakub juuksekarva külge ja imeb verd · riidetäi elutseb räpaste riiete õmbluste vahel, imeb verd · kirp väike putukas, hüppab kõrgele · lutikas taandarenenud tiibadega putukas; ööloom; imeb verd; levitavad ka haigusi 19. VITAMIINID. ENSÜÜMID. HORMOONID VITAMIINID · toitainete rühm · inimorganism vajab normaalseks funktsioneerimiseks ja arenguks väikestes kogustes · keha ise neid ei tooda · põhiliselt saab inimene neid toiduga · on kas rasvlahustuvad või vesilahustuvad · energeetilist väärtust pole · üks ei asenda teist ENSÜÜMID · bioloogilised katalüsaatorid · peaaegu kõik avastatud ensüümid on valgud · aitavad organismis erinevatel rektsioonidel toimuda HORMOONID · suure bioloogilise aktiivsusega ühendid
Toiduhügieen ja ohutus Toit ja selle tähtsus Iga toiduaine, mis turule jõuab, peab olema tarbijale ohutu ning vastama kvaliteedi- nõuetele. Selle tagamiseks on välja antud vastavad õigusaktid. Nõuded, millele turustamisotstarbeline toidutoore ja toit peavad vastama, on järgmised. 1. Toit peab olema ohutu inimese tervisele. 2. Toidus ei tohi olla selle omadusi halvendavaid või inimese tervist ohustavaid parasiite, kahjureid ega võõrkehi. 3. Keelatud on käidelda riknenud, saastunud või mikrobioloogilistele nõuetele mittevastavat toidutooret ja toitu. 4. Toit peab vastama seda iseloomustavatele koostis- ja kvaliteedinõuetele. 5. Loomsele toidule esitatavad erinõuded: 1) värskena müüdav või muul viisil üle antav liha peab olema veterinaarkontrolli tulemusel tunnistatud toidukõlblikuks, mida tõendatakse veterinaartõendiga; 2) loomset toidutooret ja toitu on keelatud kasutada, kui loomale on manustat...
NB! LHILEVAADE INIMESE ORGANISMI EHITUSEST JA TALITLUSEST VAHUR PIK INIMESE ANATOOMIA JA FSIOLOOGIA Inimese anatoomia on petus inimorganismi ehitusest, fsioloogia aga ksitleb selle talitlust. Anatoomia ja fsioloogia harusid, mis tegelevad haige organismi uurimisega, nimetatakse vastavalt patoloogiliseks anatoomiaks ja patoloogiliseks fsioloogiaks. Terminit spordianatoomia ldiselt ei kasutata, spordifsioloogia on aga selgesti piiritletav fsioloogia haru, mis ksitleb organismi talitlust kehalisel tl ning regulaarsete kehaliste koormustega kohanemise fsioloogilisi mehhanisme. Organismi regulaarsete kehaliste koormustega kohanemine vljendub treenitusseisundi tekkimises ja arenemises treeningu tulemusena. Spordifsioloogia on teadusharu, mis uurib organismi talitlust kehalisel tl ja treenitusseisundi tekkimist Kehaliste koormuste mju inimesele vib sltuvalt nende kestusest, intensiivsusest ja sagedusest olla vga mitmepalgeline ja tugev....
palju antotsüoniine, mis parandavad aju funktsiooni ning tasakaali ja võivad vähendada vähitekke riski, insulti ja südamehaigusi. Lükopeen Lükopeen on looduslik pigment, mis toimib kehas rasvlahustuva antioksüdandina. Lükopeen tugevdab immuunsüsteemi ja vähendab erinevate haiguste, nagu südame- ja veresoonkonnahaiguste, luuhõrenemise, teatud vähivormide ja diabeedi ohtu. Lisaks on lükopeen nahale väga kasulik: ta vähendab UV-kiirguse poolt tekitatud kahju nahale. Kuna inimorganism lükopeeni ise ei sünteesi, saab inimene toiduga kõige paremini punastest puu- ja juurviljadest. Eriti palju on seda tomatites ja ka punases paprikas. Lükopeenirikaste toitudega ei tohiks aga liialdada. Süües kaotub lükopeen igale poole üle keha laiali ja kohtades, kus teda vaja ei ole, ladestub ta rasvkoes. Seega tuleks lükopeenirikaste toitude söömisel piirduda ühe korraga nädalas. Tomat, kui kõige lükopeenirikkab köögivili sisaldab 2573 g lükopeeni 100 g kohta. -karoteen
üle 10 C-aatomiga - vajavad imendumiseks sapphappeid. 4. Aminohapete, peptiidide ja valkude biokeemia. Aminohapped sisaldavad amino- (NH2) ja karboksüülrühma (-COOH), reageerivad nii hapete kui alustega. Jagunevad: Proteinogeenseteks - eluks vajalikud 20 aminohapet, millest on ehitatud valgud. Nt: alaniin, glütsiin. Aproteinogeenseteks Lisaks jagunevad veel: Asendatavateks - sisaldumine toidus pole oluline, sest neid võib organism ise sünteesida. Asendamatuteks - inimorganism peab saama toiduga, aminohapped, mida inimese organism ise kas üldse ei tooda või toodab vähesel määral, nii et nende omastamine toidust on möödapääsmatult vajalik. Nt lüsiin, leutsiin. Peptiidside - tekib aminohapete vahel, moodustuvad peptiidid ja valgud ning seedimisel/ainevahetuses jälle lagundatakse/hüdrolüüsitakse. Peptiidid koosnevad aminohapetest. Liigitatakse: oligopeptiidid, polüpeptiidid, valgud. Valgud koosnevad aminohappejääkidest
seeditavusele. Süsivesikute tähtsus toitumisel. Süsivesikute vajadus ja nende valik. Toitumisel üheks olulisemaks energiaallikaks. Süsiv küllaldane hulk toidus aitab organismil säästa valke plastiliseks otstarbeks. Süsivesikud esinevad organismi kõikides rakkudes. Glükogeen imetajate organismis energeeteline varuaine, mida kasut tugeva füüs koormuse v nälja korral ning veresuhkru reguleerimiseks. Vajadus: Põhimõtteliselt ei ole süsiv inimesele asendamatud, kuna inimorganism suudab glükoosi sünteesida ka teistest org ühenditest. Ent süsiv puudus soodustab mürkainete kuhjumist organismi; keha kasutab lihasvalku energia tootmiseks. Süsiv kui glükoosi allikaid vajab inimene iga päev. Täiskasvanul on soovitav tarbida 300-400 g süsiv ööpäevas. Füüs koormus suurendab vajadust. Süsiv liigsel tarbimisel suureneb kehamass. Monosahhariidid (glükoos, fruktoos) kiiresti seeduv ja imenduv süsiv.
korral. Tinktuurina või ravimteena. Teekummel - mõjub lihaseid lõdvestavana. Ideaalne kõigile neile, keda piinavad hirmud ja mured ja nad sellepärast magada ei saa. 3 VITAMIINID Vitamiinid on hädavajalikud kõikide organismide normaalseks elutegevuseks, kuid nende ühendite sünteesivõimelt on organismirühmad küllaltki erinevad. Inimene saab vitamiine põhiliselt ja enamikus toiduga. Vitamiine vajab inimorganism ööpäevas mikrokogustes ning nende biokeemilised sünteesirajad on keerulised ja mitmeetapilised. Sellest ka sünteesi puudumisel biokeemiline kokkuhoid. Puudus on selles, et paratamatult suureneb sõltuvus toidu kvaliteedist ja me peame kes rohkem, kes vähem arvestama toidu vitamiinide sisaldust. 3.1 Vitamiinipreparaatide kasutamine Kõigepealt kaks üsna levinud ja vastandlikku arusaama. Esiteks, vitamiinpreparaatide
RASEDUS Raseduseks nimetatakse naise seisundit munaraku viljastumise ja sünnituse vahel. Rasedusel on kolm trimestrit: · 1. trimester kestab esimesest kuni kolmeteistkümnenda nädalani. · 2. trimester kestab neljateistkümnendast kuni kahekümne seitsmenda nädalani. · 3. trimester kestab kahekümne kaheksandast kuni neljakümnenda nädalani (sünnituseni). VILJASTUMINE Sugulisest paljunemisest võtab osa kaks organismi: emas-ja isasorganism. Uus inimorganism saab alguse seemnerakkude ja munarakkude ühinemisel. Viljastumine käivitab sugulisel paljunemisel organismi individuaalse arengu ehk ontogeneesi. Ontogeneedi kolm etappi on: viljastumine, loote areng ja lootejärgne areng. Inimesel toimub viljastumine munajuha laienenud osas. Sügoot ehk viljastatud munarakk liigub mööda munajuha emakasse, see võtab aega umbes viis päeva. Seitsmendal päeval peale viljastumist kinnitub sügoot emaka
(Dopamiin on üks aju virgatsaineid, st. info vahendajaid teatud tüüpi neuronite vahel). Sellele haigusele seni kindlat ravi ei ole; osale haigetele annab ajutist kergendust mõni dopamiini erim, MINU TÜVIRAKKUDE ISESEISEV TÖÖ Ei tee paha kui loed läbi selle, siin on minu arust lihtsalt kirjutatud. Teksti on palju aga mõtet on lihtsam hoomata.Erilist vajadust samas pole. Mis on tüvirakud? Tüvirakud on ,,elu vundament", millele on üles ehitatud terve inimorganism. Need rakud säilitavad kudede ja kogu organismi seisukorra stabiilsuse ja püsivuse, tagavad vere- ja naharakkude, seedeelundkonna kudede pideva uuenemise, osalevad luude ning teiste kudede ja organite paranemisprotsessis. Tüvirakud on ainulaadsed, sest neil on kolm omadust, mis puuduvad organismi teistel rakkudel: 1. Need on kõikide teiste rakkude algrakud. 2. Tüvirakud võivad kontrollitult pikka aega paljuneda ja uueneda. 3
Mis on allergia? Allergia ehk ülitundlikkuse all mõistetakse organismi ebatavalist reageerimist kas mingile välisele või organismis olevale tegurile (ainele). Inimorganism püüab mitmesuguste välisteguritega kokku puutudes nendega kohaneda ning samal ajal säilitada organismis sisekeskkonna ühtsust. Selleks toimuvad organismis keerukad kaitsereaktsioonid, milles osalevad nahk ja limaskestad, paljude elundite ja kudede rakud, veri, närvi- ja sisenõristussüsteem. Nende reaktsioonide tulemusena töötatakse organismis välja kaitsekehad - antikehad, mis tagavad organismi vastupanu kahjulikele teguritele. Mõnel inimesel on selline loomulik reageerimismehhanism häiritud ja nende organismis kulgevad kaitsereaktsloonid teisiti, mille mõjul kujuneb välja ülitundlikkus. Ülitundlikkuse puhul reageerib organism ebatavaliselt tugevasti teatud tegurite (ainete) toimele, puutudes nendega korduvalt kokku. Sellist reaktsiooni nimetatakse ülitundlikkus - e...
Rakuvälises ruumis (vereplasmas ja rakkudevahelises vedelikus) on magneeiumit vähe. Enam kui pool (ca 70%) kogu inimese orgamismis leiduvast magneesiumist paikneb luukoes. Tabelis 1.2. toodud keemilisi elemente vajab inimese organism elutalitluseks võrdlemisi suurtes kogustes. Seoses sellega kasutatakse nende kohta sageli ühist nimetust makroelemendid. V. Ööpik Sissejuhatus spordibiokeemiasse I pt. 3 Peale nende vajab inimorganism normaalseks toimimiseks veel paljusid elemente, kuid oluliselt väiksemas koguses võrreldes seni kõne all olnutega. Näiteks koobalti koguhulka 70- kilogrammise inimese kehas hinnatakse vaid mõnele milligrammile. See on tühine kogus võrreldes keha massiga. Ometi on koobalt organismi häireteta talitluseks möödapääsmatult vajalik. Organismile väga väikeses koguses tarvilikke elemente nimetatakse mikroelementideks. Valik
vitamiinide defitsiit. Mõnevõrra väheneb küll toiduga manustatava kolesteroolihulk, kuid seerumi kolesterooli ja triglütseriidide tase tegelikult ei muutu. Teiseks lipiidide kestval alatarbimisel väheneb normaalne varustatus letsitiini ja teiste biomolekulidega. Kolmandaks asendamatute rasvhapete defitsiit avaldub geenide normaalse regulatsiooni häirumises. Neljandaks, meie kliimatingimustes kaasneb lipiidide defitsiidiga organismi energiadefitsiit. Inimorganism vajab nii küllastunud kui ka küllastamata rasvhapeid. Mõlemad on hädavajalikud biostruktuuris 5 ehituskomponentidena ja teisteks ülesanneteks. Poluküllastamata rasvhapetest (PUFA) vajame nii oomega-6 kui ka oomega-3 rasvhapeid. Inimorganismi jaoks on asendamatu üks oomega-6 rasvjape (linoolhape) ja üks oomega-3 rasvhape (alfa- linoleenhape). Mõningane PUFA-de väga mõõdukas eelistarbimine on õigustatud,
1. Mis on allergia? Allergia ehk ülitundlikkuse all mõistetakse organismi ebatavalist reageerimist kas mingile välisele või organismis olevale tegurile (ainele). Inimorganism püüab mitmesuguste välisteguritega kokku puutudes nendega kohaneda ning samal ajal säilitada organismis sisekeskkonna ühtsust. Selleks toimuvad organismis keerukad kaitsereaktsioonid, milles osalevad nahk ja limaskestad, paljude elundite ja kudede rakud, veri, närvi- ja sisenõristussüsteem. Nende reaktsioonide tulemusena töötatakse organismis välja kaitsekehad - antikehad, mis tagavad organismi vastupanu kahjulikele teguritele. Mõnel inimesel on selline loomulik reageerimismehhanism häiritud ja nende organismis kulgevad kaitsereaktsloonid teisiti, mille mõjul kujuneb välja ülitundlikkus. Ülitundlikkuse puhul reageerib organism ebatavaliselt tugevasti teatud tegurite (ainete) toimele, puutudes nendega korduvalt kokku. Sellist reaktsiooni nimetatakse ülitundlikkus ...
Eesti Esimene Erakosmeetikakool Rahvusvaheline CIDESCO-kool Eveli Otterklau Yvette Vaino TAIMERAVI JA NAHAHAIGUSED Referaat SISUKORD Tallinn 2012 Eesti Esimene Erakosmeetikakool Eveli Otterklau, Yvette Vaino Rahvusvaheline CIDESCO-kool 45-e grupp SISSEJUHATUS Inimene on osake elusloodusest, igaüks saab sündides kaasa teatud kapitali, mida nimetatakse terviseks. Ja see kui hästi sellega osatakse ümber käia on juba 40-50. eluaastaks näha. Inimorganism on keerukas ja väga täpselt töötav, kus kõik elundid ja süsteemid on omavahel seotud. Seega iga tarbitav söök, jook või ravim jätab kuhugi oma jälje. Mitmete haiguste raviks võiks senisest palju julgemini kasutada ravimtaimi,mitte esimese hooga tormata apteeki erinevate ravimite ...
tervislikest polüküllastamata rasvhapetest. Et süüa tervislikult, peab jälgima nii rasva koostist kui ka selle kogust toidus. Päris ilma rasvata või liiga vähese rasvasisaldusega toit ei ole tervislik. Toiduga peab kindlasti saama asendamatuid ehk polüküllastamata rasvhappeid (alfa-linoleenhape ehk omega-3 rasvhape ja linoolhape ehk omega-6 rasvhape), mis on organismile hädavajalikud. Teisi polüküllastamata rasvhappeid saab inimorganism ise moodustada neist kahest asendamatust rasvhappest, EPA-t ja DHA-d (eikosapentaeenhape ja dokosaheksaeenhape) toodetakse kehas omega-3 rasvhapetest. Valmiskujul saame neid aga merekalast näiteks lõhest, makrellist, heeringast, hiidlestast jt. Tänapäeva toit on liigselt küllastatud rasva (loomne rasv) ja omega-6 rasvhapete (päevalilleõli, maisi- ja sojaõli ning teravilja ja loomsete jahudega toidetud loomade liha) rikas, mis soodustab paljusid haigusi.
saavutamine või pealisjook. Mittetarvitanute grupis oli toodud põhjendustena alkoholi mitte tarbimine, kahjulikkus või üldise huvi puudumine. KOKKUVÕTE Kokkuvõtteks võib öelda, et energiajookidele tuleks läheneda teadlikkusega ning tarbides tuleks jääda mõõdukuse piiridesse. Kuigi üks tavasuuruses purk energiajooki ei jäta märkimisväärset jälge inimorganismile, siis liigtarbimise tulemusena võib inimorganism sattuda mitmete tervisehädade küüsi. Töö referatiivses osas uuriti energiajookide koostisaineid ning nende toimeaineid, ostu- ja tarbimisregulatsioone ning varasemaid uuringuid, samuti ka energiajookide mõjusid inimorganismile erinevates olukordades. Töö praktilises osas viidi läbi küsitlus, kus küsitleti Lasnamäe Üldgümnaasiumi 6-12. klasside noori, saamaks teada nende energiajookide tarbimisharjumused, tarbimiseelistused ning põhjused, miks tarbitakse
Ekstratsellulaarne vedelik ümblitseb rakke, selle kaudu toimub toitainete, ainevahetusjääkise ja regulaatorainete viimine raku sisse ja rakust välja. Ekstratsellulaarne vesi jaotub interstitsiaalkoe, vereplasma ja nn transtsellulaarse ruumi vedelike vahel. Ilma veeta on elu võimalik ainult lühikest aega, sest organismist ei saa eemaldada ainevahetusjääke, häiritud on osmootse rõhu ja happe-leelise tasakaalu regulatsioon, vesilahustes toimuvate keemiliste reaktsioonide kulg jne. Inimorganism vajab tavalisel temperatuuril ja igapäevase tööreziimi juures 2,2...2,8 liitrit vett ööpäevas. Vett saadakse toiduga ja endogeense veena, mis tekib toitainete oksüdatsioonil. Vett antakse ära uriiniga, higiga, väljahingatud õhuga ja väljaheitega. Saadud ja eritatud vee hulgad peavad olema võrdsed. Lümf voolab lümfisoonte võrgustikus, mis algavad umbsete terminaalsete lümfikapillaaridena. Lümfikapillaaride endoteel on õhuke, basaalmembraan puudub või on lünklik
Tallinna Teeninduskool Vitamiinid Referaat Älis Erk 021K Tallinn 2008 Sisukord: Sissejuhatus .........................................................................................3 lk Vitamiinid ..........................................................................................4 lk Vitamiin A ehk retinoidid ...................................................................5 8 lk Vitamiin B1 ehk tiamiin ...................................................................9 11 lk Vitamiin B2 ehk riboflavin ...............................................................11 12 lk Vitamiin C ehk askorbiinhape ............................................................13 14 lk Vitamiin D ehk kalitsiferoolid ............................................................14 16 lk Vitamiin E ehk tokoferoolid ..........................................
· täisterajahust makaronitooted · aedvili · pähklid ja seemned Tärklis ja kiudained on vajalikud: · tekitavad täiskõhu tunde, andmata liiga palju energiat · aitavad vältida kõhukinnisust · vähendavad vere kolesteroolisisaldust · tõstavad glükoosi taluvust · annavad tööd hammastele Kasutage toidurasva tagasihoidlikult Toit peab sisaldama mõningal määral rasva, kuna rasv sisaldab asendamatuid rasvhappeid, mida inimorganism ei ole võimeline sünteesima. Rasv on rasvlahustuvate vitamiinide allikas ning vajalik, kuid ei tohi unustada, et 1 gramm rasva annab üle kahe korra rohkem energiat kui 1 gramm süsivesikuid ja valke. Miks me sööme palju rasva? Rasva lisamisel muutub toit tihti maitsvamaks, rasvane toit püsib kauem maos ja näljatunne tekib aeglasemalt. Rasva liigtarvitamist soodustavad ka halvad toitumisharjumused. Kahekordne hamburger friikartulite ja limonaadiga katab
Biokeemia BIOKEEMIA MÕISTE JA OLEMUS * Biokeemia on teadus eluslooduse keemilisest koostisest, biomolekulide muundumistest ja nende muundumiste seostest elusorganismide struktuuride spetsiifiliste funktsioonidega. * Biokeemiat võib laiemas plaanis defineerida vee mitmeti: · elutegevuse molekulaaraluseid uuriv teadus; · teadus elava keemilisest koostisest, komponentide muundumistest ja nende muundumiste seostest elusorganismide struktuuride spetsiifiliste funktsioonidega. Biokeemia kui elutegevuse molekulaarseid aluseid uuriv fundamentaalteadus kujunes välja füsioloogia (füsioloogiliste funktsioonide seostamine keemiliste protsessidega elavas) ja orgaanilise keemia (elavas olevate orgaaniliste ühendite iseloomustamine ja süntees) põimunud arengu resultaadina. Biokeemia on kiiresti arenev ja tema tähtsus põhineb: · biokeemia on tuvastanud pal...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
