organismide jaoks hädavajalikud Vitamiinid ei anna energiat, kuid on eluliselt tähtsad organismi normaalseks tööks ja tervise alalhoidmiseks Kuidas vitamiinid jagunevad? Vitamiinid jaotatakse kahte rühma: Vesilahustuvad (peamiselt B-grupi vitamiinid, H-, N-, U-, pAB-, P-, C-vitamiin) Rasvlahustuvad (A-, D-, E-, Q-, F- ja K- vitamiin) Rasvlahustuvaid vitamiine on organism võimeline koos lipiididega ladustama maksa Milleks on vaja vitamiine? Inimorganism vajab normaalseks funktsioneerimiseks ja arenguks kindlas koguses vitamiine Nad on liitensüümide ehituslik- funktsionaalsete osadena hädavajalikud ensüümkatalüüsis Milleks on vaja vitamiine? Osasid vitamiine inimese keharakkudes ei sünteesita või sünteesitakse ebapiisavas koguses Vitamiinid vastutavad oksüdatsiooniprotsesside eest organismis
8. Mõisted OVULATSIOON viljastumisvõimelise munaraku vabanemine munasarjast. MENSTRUATSIOON naise emaka tsükliline vereeritus. MENSTRUATSIOONI TSÜKKEL aeg, mille jooksul valmib munarakk ja emakas valmistub viljastatud munaraku vastuvõtuks. IDULANE arengujärk, kus väline sarnasus inimesega puudub. LOODE inimorganism alates kolmandast kuust, tal on teatud väline sarnasus inimesega. ABORT raseduse iseeneslik katkemine või tahtlik katkestamine.
Keemia kontrolltöö 4 )ALKAANID: 1)Aatomite olek molekulis(lk 25, E ): 1) metaan- CH4 C(süsinik)- neli sidet 2) etaan- C2H6 N(lämmastik)-kolm sidet 3) propaan- C3H8 O(hapnik)- kaks sidet 4) butaan- C4H10 H(vesinik)-üks side 5) pentaan- C5H12 6) heksaan- C6 H14 7) heptaan- C7 H16 8) oktaan- C8 H18 9) nonaan- C9 H20 10) dekaan- C10H22 2)Teooria( õp lk 96-111): Alkoholid( üldvalemiga ROH ) Alkoholid-alkaanidest tuletatud ühendid · molekulis üks või enam vesinikuaatomit on asendatud hüdroksüülrühmaga (- OH-rühmaga) · veesõbralikud, lahustuvad vees paremini kui alkaanid · ei muuda vesilahuse keskkonda · mõned alkoholid on mürgised · alkoholid ei ole alused Metanool (CH3OH) e. puupiiritus · saadakse:metaani oksüdeerumisel või CO redutseerumisel · mürgine, värvitu,põletava maitsega,seguneb veega(keeb 65C juures) · kasutatakse: lahustina, ...
organismis ei moodustu ja mida seetõttu peab ilmtingimata saama toiduga. Neid aminohappeid nimetatakse asendamatuteks. Nagu maja ehitamisel, nii ka inimese organismis ei tohi ükski oluline detail puududa. Kõiki olulisi aminohappeid sisaldavad valgud on loomse päritoluga ( muna-, piima-, juustu-, ja lihavalk ) . Enamik taimesid valke-, tera- ja kaunviljade valgud-, on vähem väärtuslikud, kuna neis puudub mõni oluline aminohape. Eeltoodust selgub, et inimorganism vajab eelkõige loomse päritoluga valku, sest ainult loomne valk on täisväärtuslik. Koolilapsele vajalik toiduvalgu vajadus päevas on 1 gramm kehakaalu ühe kilogrammi kohta. Päevase valguvajaduse katab näiteks 3-4 kg kartuleid, 1-1,5 kg herneid, 6-10 kg puuvilja, 500 g kala, 200-300 g juustu, 300-500 g kohupiima või 300-500 g liha. Toiduvalkude bioloogiline väärtus sõltub nende aminohappelisest koostisest.
Alles palju hiljem selgus, et meremeeste elu päästis C-vitamiin (tuntud ka kui L- askorbiinhape ehk L-askorbaat). Selle ühendi bioaktiivsus kaob kergesti kuumutamisel, hapniku ja valguse käes. Kust saame ? C-vitamiini leidub vaid taimse päritoluga toiduainetes. Parimad Eestimaal kasvavad taimed, mis rohkelt askorbiinhapet sisaldavad, on must sõstar, kibuvits, lehtkapsas, hapukirss, mädarõigas, petersell ja astelpaju. Neist saab inimorganism askorbiinhapet ka hästi kätte. Võõramaistest tulnukatest on rohkesti C-vitamiini näiteks paprikas, kiivis, papaias ja mitmesugustes tsitrusviljades. Siinkohal on sobiv ka ühe vääruskumuse kummutamine: igasugune varakevadine taimtoit ei pruugi sugugi ohtralt askorbiinhapet sisaldada. Et C-vitamiin imendub peamiselt aktiivtranspordiga, siis pole selle ühendi ülisuurte annuste manustamine mõttekas, sest lõviosa tarbitust jääb imendumata. Suurte
LIPIIDID : Vedelad rasvad(taimsed õlid), tahked rasvad(loomsed rasvad), vahad(taimsed ja loomsed).Taimedes on rasvad energiaallikaks ja seemnetes varuaineks.Liipiidide koostises olevad rasvhapped on olulised energia saamise seisukohast. NUKLEIINHAPPED Nukleiinhapped avastati esmakordselt rakutuumas. Eristatakse kahte tüüpi nukleiinhappeid: desoksüribonukleiinhape (DNA) ja ribonukleiinhape (RNA). 9) VITAMIINID : Vitamiinid on toitainete rühm, mida inimorganism vajab normaalseks funktsioneerimiseks ja arenguks väikestes kogustes. mõningaid vitamiine sünteesitakse keharakkudes. ENSÜÜMID : on bioloogilised katalüsaatorid. Peaaegu kõik avastatud ensüümid on valgud. Ensüümid on tundlikud temperatuuri ja pH suhtes. Amülaas, tärklise seedimisega seonduvad protsessid. Hüdrolüüsib tärklisest suhkruid. Seda kasutatakse siirupite, puuviljamahlade, sokolaadi ja muude toiduainete valmistamisel;
· D-vitamiini tekkimisel, mis on vajalik luustiku ülesehituses · erinevate hormoonide tootmisel, näiteks östrogeen ja testosteroon Kolesterool kuulub rasvlaadsete ühendite hulka. Seda leidub kõikides kudedes, esmajoones närvikoes ja neerupealistes, siseelundites ja nahas. Organismis on kokku umbes 140 gr kolesterooli. Meie organismi kogu kolesterool moodustub nii toiduga saadavast kui ka organismis toodetavast kolesteroolist. Ööpäevas opereerib inimorganism ligikaudu 1 gr kolesterooliga. Toiduga saadakse sellest umbes 20-30 %, ülejäänud 70-80% sünteesib organism ise. Soovitav on, et päevas toiduga saadav kogus ei ületaks 300 milligrammi. Põhiliselt toimub kolesterooli süntees maksas, vähesel määral ka peensooles ja nahas. Kolesterooli sünteesi soodustavad küllastunud rasvhapped. Maksast kantakse kolesterool vere kaudu kõikidesse rakkudesse. Kolesterooli vajab organism rakumembraanide ehituseks ning sapphapete, vitamiin D
??? 11. Miks maiustuste toimel hambad lagunevad???? Hambakatu bakterid toituvad söögis sisalduvast suhkrust. Bakterite toimel lahustub suhkur hapeteks, mis tungivad hambavaaba ehk emaili kaltsiumfosfaadi kristallide imeväikestesse vahedesse. Selle tagajärjeks on kristallide osaline või täielik lahustumine. Aja jooksul kujuneb välja kliiniline karioosne kahjustus ehk hambaauk. 12. Kuidas saadakse hüdrolüüspiiritust? Kus seda kasutatakse? ??? 13. Miks inimorganism ei omasta tselluloosi???? Inimse seedeelundkond ei tule selle lagundamisega toime. 14. Kui palju vanapaberit kulub ühe tonni paberi tootmiseks? ??? 15. Amiinide mõiste. Üldvalem. Amiinid lämmastikku sisaldavad orgaanilised ühendid, mis sialdavad aminorühma NH2. Üldvalem R-NH2 16. Aniliini füüsikalised omadused (5) · Vees raskesti lahustuv · Õlitaoline vedelik · Väga mürgine kahjustab KNSi
põletikuvastane ja antiseptiline. Harilik astelpaju – aitab kaasa haavade paranemisele ja on põletikuvastase toimega; soodustab kudede taastumist. Teepuu – soodustab haavade paranemist, on põletiku- ja seenevastase toimega. 7. Millised on vitamiinide saamisallikad? Milline allikas on kõige olulisem. Milliseid vitamiine suudab organism ise sünteesida – too mõni näide? Bioaktiivsed madalmolekulaarsed orgaanilised toitained, mida inimorganism üldjuhul ise ei sünteesi. Vitamiinide saamisallikad: toit, seedekulgla mikrofloora, vitamiinipreparaadid. Organism suudab sünteesida B3, B5, K- ja D-vitamiini. 8. Miks tekivad vitamiini defitsiidid? Toitumuslik – olmelised põhjused; oranismi haiguslikud seisundid; ravimid; füioloogilised. 9. Mis on RDA? Recommended dietary alowance – soovituslik päevane kogus. 10. Mis on hüpovitaminoos ja avitaminoos? Lühiajaline defitsiit – hüpovitaminoos. Mittespetsiifilised sümptomid.
Allergia mis see on ja miks ta tekib Allergia on inimese organismi ebatavaline reageering mingile välisele või organismisisesele ainele. Inimorganism püüab mitmesuguste välisteguritega kokku puutudes nendega kohaneda ning samal ajal säilitada organisms sisekeskkonna ühtsust. Selleks toimuvad organismis keerukad kaitsereaktsioonid, milles osalevad nahk ja limaskestad, paljude elundite ja kudede rakud, veri, närvi- ja sisenõristussüsteem. Nende reaktsioonide tulemusena töötatakse organismis välja kaitsekehad - antikehad, mis tagavad organismi vastupanu kahjulikele teguritele. Mõnel inimesel on selline loomulik reageerimismehhanism
..4 leivakääru igapäevases toitumises. Inimtervislike toidusüsivesikute andmine on üks rukkileiva põhisõnumitest, mida enda tervise eest hooliv inimene peaks kindlasti arvestama. Lisanditeta rukkileivas on rasva vaid 2...3%. Nii ei anna leib ka sagedasel tarbimisel oma panust liigsetesse kaloritesse. Kolm mõõdukat viilu leiba ehk ligikaudu 100 g leiba annab umbes 200 kcal. Samas on aga rukkirasva rasvhapete seas ka need kaks rasvhapet (linool- ja alfalinoleenhape), mida inimorganism ise ei sünteesi, mis on inimesele asendamatud. Asendamatuid rasvhappeid vajab inimene toidus pidevalt, selleks et sünteesida pikemaid polüküllastamata rasvhappeid, põletikumarkereid, lokaalhormoone jms. Nüüdisajal kujuneb paljudel inimestel nende kahe asendamatu rasvhappe defitsiit ning sellega seonduvad ja sagenevad mitmed terviseprobleemid nagu kestev põletik, soodumus allergiaks, trombide teke, veresoonte elastsuse langus jne. Üks
Ülioluline on normaalne valkude süntees ja uuenemine organismis. Selle vältimatuks eelduseks on aga vajalike vabade aminohapete olemasolu meie organismis. Et neid aminohappeid peab organismis olema nõutavates vahekordades ja piisavates hulkades, siis omandab õige toitumine erilise tähtsuse. S.t. tuleb süüa võimalikult erinevaid täisväärtuslike proteiini lähteid. Aminohapete ülesanded Aminohappeid saab jaotada asendamatuteks ja asendatavateks. Asendamatuid aminohappeid ei suuda inimorganism sünteesida ja seega peab ta need saama toiduvalkudest. Valkude ehitusüksustena kasutab inimorganism 20 aminohapet. Neid nimetatakse põhiaminohapeteks. Paljudel põhiaminohapetel (ja ka valkudes mitteleiduvatel aminohapetel) on veel teatud iseäralikke ülesandeid, millest annab ülevaate alljärgnev lühitutvustus. Metioniin on asendamatu aminohape, mis on põhiline metüülrühma doonor inimorganismis (näiteks närvitegevuseks vajaliku atsetüülkoliini sünteesil,
Kala toiteväärtus ·Valgud ·Rasvad ·Mikrotoitained Valgud · Kalades olevad valgud sisaldavad kõiki inimese organismile vajalikke aminohappeid. · Mageveekalades on valke 8-12%, merekalades 17-18%, üksikutel kalaliikidel isegi kuni 25%. · Rohke kala tarbimise tagajärjel ei kuhju organismi ainevahetushaigusi põhjustavaid lämmastikühendeid, kuid see võib juhtuda sea- ja loomaliha rohkelt tarbides. · Inimorganism omastab kuni 96% kalas leiduvatest täisväärtuslikest valkudest. Rasvad · Kalad sisaldavad vähem rasvu kui koduloomad. · Kalarasv sisaldab palju küllastunud rasvaineid, mis lagunevad inimorganismis kiiresti ja ei põhjusta aeglaselt imenduva rasva teket nagu koduloomade rasv. · Kalarasva tarbimine parandab kolesterooliainevahetust, aidates vältida ateroskleroosi e. veresoonte lupjumise teket. · Kala sisaldab hulgaliselt oomega-3-rasvhappeid, mis on
rahuldatud. Tema roll realiseerub läbi koensüümsete vormide, mida vajavad paljud redoksprotsesside ensüümid: Püruvaatdehüdrogenaas Alfa-ketoglutaraatdehüdrogenaas rasvhapete oksüdatsiooni ja hingamisahela ensüümid redutseerivad ensüümid jne Teda on vaja närvikoe ja naha normaalseks arenguks. Defitsiit Defitsiidi korral on häiritud nii kataboolsed protsessid kui ka redutseerivad sünteesid. Normaalselt defitsiiti ei teki juba sellepärast, et inimorganism suudab teda ka ise sünteesida. Küll aga tekib kergesti alkoholismi, seedetrakti krooniliste haiguste puhul ja tingimustes, kus toidus on kestvalt ja ülekaalukalt teraviljad. Defitsiidi esmatunnused: lihaste nõrkus väsimus depressioon anoreksia oksendamine naha kahjustused glossiit Kestev defitsiit tekitab pellagra, mida iseloomustab dermatiit, diarröa ja dementsus (nõdrameelsus).
Väävel Rohkesti naha, küünte ja juuste valkudes ning lihastes. On ülivajalik paljudeks struktuurseteks ja talitluslikeks ülesanneteks inimkehas. On rohkesti munades, suurendatud kuivainesisaldusega piimatoodetes ning lihas ja kalas. Mikromineraalid Raud Tsink Kroom Seleen Vask Mangaan Fluor Jood Molübdeen Koobalt Räni Boor Nikkel Raud Enamus asub punaste vererakkude hemoglobiinis. Kõige paremini omastab inimorganism rauda loomsetest toiduainetest, eriti punasest lihast. Liigsel raual on suur roll paljude haiguste kujunemises ja arengus. Tsink Koguseliselt kõige rohkem skeletilihastes ja luudes, palju ka neerudes ja maksas. Leidub nii loomsetes kui ka taimsetes toiduainetes, paremini omastab inimene tsinki loomsest toidukraamist. Ohutu tsingi päevane kogus pikaajalisel kasutamisel on 25-30 mg. Kroom On vaja kõhunäärmes insuliini sünteesimiseks.
muudeks monosahhariidideks. Invertaas Beta-D-fruktofuranosiid + H2O beta, D-fruktoos + mono- või oligosahhariid Selles praktikumis teostati töö sahharoosiga mis koosneb beta-D-fruktoosist ja alfa-D- glükoosist. * Sahharoos + H2O alfa-D-glükoos + beta-D-fruktoos * - Invertaas, pH=4,8 , temperatuur = 30 ºC Invertaas on suhteliselt tähtis seedeensüüm inimestel. Kuna sahharoos on oligosahhariid siis inimorganism ei ole võimeline seda vereringlusesse võtma kuna molekul on lihtsalt liiga suur, et organismi sisse imenduda. Invertaas hüdrolüüsib sahharoosi vastavateks produktideks mida inimorganism saab kasutada energia allikana. Produktide koguse kindlakstegemiseks kasutatakse kompleksomeetrilist meetodid mis hõlmab tiitrimist triloon-B, CuSO4 ja Na2CO3 seguga. Invertaasi optimaalseks pH-ks on 4,8 aga kuna tiitrimisel kasutatav segu on tugevalt aluseline siis invertaas lõpetab oma töö
Lisaks väävlit kasutatakse põhiliselt väävelhappe tootmiseks, mida omakorda kasutatakse põhiliselt akudes. Väävelhappe tootmiseks kulub üle poole kogu maailma väävlitoodangust, USA-s isegi 88%. Peale väävelhappe on väävel ka mineraalväetiste tooraineks. Väävlit kasutatakse ka kautsuki vulkaniseerimisel, lõhkeainete, värvide ja muude kemikaalide tootmisel. Väävli maailmaturuhind on umbes 30 USD/tonn. Seleen on mineraalaine , seda vajab ka inimorganism ,sest ainult vitamiinidest inimorganismile ei piisa, on ka vaja mineraalaineid , seega leidub teda ka minus . Ta on osana paljudes organismi jaoks olulistes ensüümides, mis reguleerivad rakkude tegevust ning kaitsevad neid. Pikaaegsel seleeni puudusel võib tekkida erinevate organite rakkude kahjustus, mis viib haiguse tekkele - südamelihase kahjustus, eesnäärme kasvaja, kilpnäärme aktiivse hormooni taseme
Magneesiumi ioonid on aktivaatorid reaktsioonides, mis nõuavad ATP-d, näiteks lihase kokkutõmbumine, naatrium-kaalium-pump ning valkude, rasvade ja nukleiinhapete süntees. Neil on tähtsus muu hulgas närviimpulsside ülekandes. Magneesium osaleb soolade koostises luukoe ja hammaste tekkes. 8. Biotoime (liigsus/vähesus/ mürgisus jmt) Magneesium on tähtis biometall nii taim- kui ka loomorganismis. Roheliste taimede klorofüllid sisaldavad magneesiumit . Täiskasvanud inimorganism sisaldab umbes 19- 30 g magneesiumit . Umbes 65 % sellest paikneb raskelt lahustuvate sooladena luukoes ja 20 % lihaskoes. Päevas saadakse toiduga umbes 350 mg magneesiumit . Magneesiumi ohutuks päevanormiks peetakse 600-700 mg. Magneesium koos kaltsiumi ja fosforiga võtab osa luude moodustamisest ja annab neile tugevuse. Samuti on magneesium koos kaltsiumiga munakoore koostiselement. Mida rohkem sisaldab munakoor magneesiumit , seda tugevam ta on
1) Informatsiooni-RNA(mRNA2) 2) Transport RNA(+RNA) 3) Ribosoomi RNA(rRNA) Informatsiioni RNA toob geneetilise info rakutuumas asuvatest kromosoomidest valgussünteesi toimumise paika. Transpordi RNA ülesandeks on molekuliga ribosoomidesse saabunud deneetilise info lahtimõtestamine. Ensüümid alandavad reaktsiooni Vitamiinid Vitamiinid on toitainete rühm, millesse kuuluvad madalmolekulaarsed orgaanilised bioaktiivsed ühendid, mida inimorganism vajab normaalseks funktsioneerimiseks ja arenguks väikestes kogustes Desoksüriboos- Desoksüriboos (vanem nimetus ka tüminoos) on pentooside hulka kuuluv süsivesik Nukleiinhapped- Nukleiinhapped on biopolümeerid, mille monomeerideks on nukleotiidid. Oligosahhariidid- Oligosahhariidid on madalmolekulaarsed orgaanilised ühendid, mis organismides on valdavalt moodustunud kahe-kolme monosahhariidiomavahelisel ühinemisel.
o Enamasti organism neid ise ei sünteesi Millised on vitamiinide erinevad ülesanded organismis? o Asendamatud mikrotoitained o Tagavad keha normaalse toimimise Vitamiinide saamise allikad (eksogeensed, endogeensed). o Toit, seedekulgla mikrofloora, vitamiinipreparaadid o Endogeensed- mikrofloora suudab ise sünteesida vajadusel o Eksogeensus- inimorganism ei suuda ise sünteesida Provitamiinid- vitaaminide eelühendid, millest organism suudab ise vitamiini sünteesida (karotenoidid ja vit. A) Vitamiinide klassifikatsioon (oluline teada rasv- ja vesilahustuvaid tuua näiteid (vähemalt 1 kummastki). o Rasvlahustuvad- retinoidid (A), kaltsiferoolid (D),tokoferoolid (E) o Vesilahustuvad- B grupi vitaiinid, askorbiinhape (C), biotiin (H)
Allergia Mis on allergia? Allergia ehk ülitundlikkuse all mõistetakse organismi ebatavalist reageerimist kas mingile välisele või organismis olevale tegurile (ainele). Inimorganism püüab mitmesuguste välisteguritega kokku puutudes nendega kohaneda ning samal ajal säilitada organismis sisekeskkonna ühtsust. Selleks toimuvad organismis keerukad kaitsereaktsioonid, milles osalevad nahk ja limaskestad, paljude elundite ja kudede rakud, veri, närvi- ja sisenõristussüsteem. Nende reaktsioonide tulemusena töötatakse organismis välja kaitsekehad - antikehad, mis tagavad organismi vastupanu kahjulikele teguritele. Mõnel inimesel on selline loomulik reageerimismehhanism häiritud ja nende organismis kulgevad kaitsereaktsioonid teisiti, mille mõjul kujuneb välja ülitundlikkus. Ülitundlikkuse puhul reageerib organism ebatavaliselt tugevasti teatud tegurite (ainete) toimele, puutu...
organism kasutab nii kehaomaste ainete sünteesiks kui ka energeetilistel eesmärkidel. Toitainete otstarve on katta organismi energia kulu, tagada ainevahetus ja kasv ning keharakkude uuenemine. Toitaineid liigitatakse vastavalt päevas vajatavale kogusele, saamisviisile ( looduslikud, töödeldud), keemilisele ehitusele (orgaanilised, anorgaanilised ühendid) ja asendatavusele (asendamatud, asendatavad). Toitained jagunevad makro- ja mikrotoitaineteks. 5. Valkude tähtsus. Valke vajab inimorganism struktuuride loomiseks (ehituslik, plastiline funktsioon). Valgud on rakkude ja rakkudevahelise aine põhiline ehitusmaterjal. Valgud on vajalaikud ka eluprotsesside reguleerimiseks (n. vitamiinide ja mineraalainete ainevahetus), keemilise energia muundamiseks organismile vajalikeks energialiikideks (1 g valku sisaldab toiduenergiat 4,1 kcal). Valgud kannavad ka kaitsefunktsiooni ebasoodsate ja kahjulike välismõjude eest ning osalevad elutähtsate ainete transportimisel organismis (n.
Elavhõbe Elavhõbe (sümbol Hg) on keemiline element järjenumbriga 80, üks kuuest elemendist (tseesiumi, frantsiumi , galliumi ja mittemetall broomi kõrval), mis on normaaltingimuste lähedastel temperatuuridel vedel.Tal on seitse stabiilset isotoopi massarvudega 196, 198, 199, 200, 201, 202 ja 204. Elavhõbeda tihedus normaaltingimustel on 13,6 g/cm³. Elavhõbe tahkub temperatuuril 38,8° C ja keeb temperatuuril 356° C. Vedelas olekus on elavhõbe väga halva elektrijuhtivusega. Elavhõbedal on suur pindpinevus, tema pindpinevusteguriks on 0,4865 N/m. Lihtainena on elavhõbe hõbevalge läikiv metall. Niiskes õhus kattub aegapidi oksiidikilega ja kaotab varsti oma läike. Elavhõbe reageerib ainult nende hapetega, mille anioonid on tugevamad oksüdeerijad. Õhus on elavhõbe püsiv. Kui elavhõbedat õhus kuumutada, siis ta ühineb hapnikuga ning annab kollakaspunase värvusega elavhõbeoksiidi, mis omakorda veidi k...
Rasv- glütserooli triester rasvhapetega Küllastumata rasvhape- voolav või vedel rasv. Nt taimeõlid, veel on ta piimarasvas, oliivi- ja päevalilleõlides. Küllastunud rasvhape- rasvhape, mille molekulis puuduvad kaksiksidemed Asendamatu rasvhape- rasvhape, mida inimorganism ei ole võimeline tootma ning mis seetõttu peab sisalduma toidus (eriti linoolhape ja linoleenhape) Detergent- puhastamiseks ettenähtud toode, mille puhastavaid omadusi on eesmärgipäraselt arendatud ja uuritud ning mille põhikoostisaineteks on pindaktiivsed ained Seep- pesemisvahend, rasvhapete K(vedel) või Na(tahke) sool Aminohape- aminorühmaga asendatud karboksüülhape Kodeeritav aminohape- üks neist 20-st aminohappest, millest organismid ehitavad valkusid
Eluslooduse organiseeritus 1)Molekulaarne tasand - Elu molekulaarsel tasandil uurib molekulaarbioloogia NT: DNA molekuli uurimine 2)Rakuline tasand Rakkude ehitust ja talitust uurib tsütoloogia. 3)Koe tasand, ehk kude Rakud valmistavad kudesid, Kudesid uurib histoloogia 4)Elund ehk organ Nt: süda ülesanne verd pumbata, magu mis seedib toitu 5)Elundkond ehk organsüsteem Nt: Hingamiselundkond 5)Organismi tasand Nt: inimorganism, taimorganism 6)Populatsiooni tasand Ühel ja samal maa-alal elavad ühte liiki organismid moodustavad populatsiooni. 7)Liigi tasand Nt: Valgejänes, Halljänes 8)Ökosüsteemi tasand Ühel territooriumil olev elusloodus ja eluta kekkond, mis on aineringe kaudu seotud. Nt: Mets, Meri, Järv, Jõgi, Raba Ökosüsteeme uurib ökoloogia Kõige suuremaks ökosüsteemiks on biosfäär. 1)AUTOtroofid 2)HETEROtroofid
on rohkelt suhkrut sisaldavates toodetes ka palju rasva. Liigne suhkrutarbimine võib põhjustada hambakaariest. SAHHAROOS Sahharoosi leidub peaaegu kõikides taimedes. See koosneb kahest lihtsuhkrust fruktoosist ja glükoosist. GLÜKOOS Glükoosi leidub puu- ja köögiviljades, marjades, mees ning lilleõites. Glükoosi nimetatakse ka viinamarjasuhkruks, kuna seda leidub eriti palju viinamarjades. Inimorganism muudab enamiku seeduvatest süsivesikutest nende omastamisel glükoosiks. Glükoos imendub kiiresti verre, seepärast kasutatakse seda meditsiinis ja spordijookides. Tööstuslikult saadakse glükoosi tärklisest. Glükoosi on võimalik osta ka poest või apteegist. FRUKTOOS EHK PUUVILJASUHKUR Fruktoosi ehk puuviljasuhkrut leidub puuviljades ja mees. Poes müüdav fruktoos on toodetud sünteesi teel. Fruktoos on suhkrust magusam. Kuna see imendub
Hüdrolüüs vee molekulide lisamine · Kasutatakse polümeeride lammutamiseks monomeerides. Iga reaktsiooni jaoks vajatakse spetsiifilisi ensüüme. · Kiirendavad reaktsiooni, ei kasutata reaktsioonis. Aminohapped · On karboksüülhapete derivaadid, mis sisaldavad vähemalt ühte amino- ja karboksüülrühma. · Aminohappe tähis COOH. · Inimorganismis on umbes 60 aminohapet. · Inimorganism kasutab aminohappeid: ehitusüksustena energeetilise materjalina eelühenditena Süsivesikud Üldvalem: Cn(H2O)n · (3C) Monooside alarühmad: trioosid: C3H6O3 = esindajad: glütseeraldehüüd (4C) tetroosid: C 4H8O4 = erütroos Disahhariidid: (2-10 jääki) 2 jääki on kokku pandud
käärima). Mee tootmine http://www.youtube.com/watch?v=Q2C_Fv3DtwA&feature=player_embedde Mee ostmisel tuleb jälgida: Mee kvaliteeti! Mee päritolu! Eesti mesi, nagu ka ülejäänud põhjamaade mesi on hinnatud kogu maailmas oma väga kõrge kvaliteedi tõttu. Kaubanduses müügilolev "kodumaine" mesi võib sisaldada importmett. Oma lähipiirkonnast kogutud mett omastab inimorganism kõige paremini! MEE SÄILITAMINE Mee säilitamine sõltub kvaliteedist. Mesi säilib korralike tingimuste juures aastaid. Mee säilitisnõu peab olema hermeetiliselt suletav (mesi imab endasse niiskust ja sealjuures ka aroome ning maitseid) klaasist, glasuuritud savist või toiduplastikust. Rauast ja tsingist nõudes on keelatud mee hoiustamine tekivad mürgised ühendid. Nagu kuumutamine nii ka külmutamine vähendab mee kvaliteeti (hävinevad aminohapped ja vitamiinid)
Värsked tööstusesse transporditud tomatid pestakse veega ja purustatakse ühtlaseks massiks, misjärel saadud segu kurnatakse ja filtreeritakse. Sellele järgneb eelkuumutamine ja kontsentreerimine. Kontsentreeritud tomati massile lisatakse maitseained. Järgneb segu pastöriseerimine ja valmistoote villimine pudelitesse. 8. Lükopeen ja selle kasulikkus Lükopeen on ühend, mis annab tomatitele iseloomuliku punase värvuse. Tegu on antioksüdandiga, mida inimorganism ei sünteesi. Tomatid sisaldavad palju lükopeeni ja see suureneb nende töötlemisel. · Kasulikkus: o Aitab ära hoida LDL tekke (nn ,,halb kolesterool") o Vähendab haigestumisriski teatud liiki vähihaigustesse o Vähendab kuni kaks korda tõenäosust haigestuda südame- veresoonkonna haigustesse 9. Majoneeside valmistamine ja nende liigitamine
hammastes) 22) Lipiidide imendumiseks on vajalik, et seedekanalis oleks piisavalt lipaase- ensüüme, mis lagundavad lipiide 23) Süsivesikute imendumine algab suus: õige/vale 24) Kui palju vajab vastsündinu vett ööpäevas? 0,7 l 25) Kui palju vajab täiskasvanu vett ööpäevas? 28-40 ml kg kohta 26) Suitsetaja C-vitamiini vajadus on võrreldes mittesuitsetajaga suurenenud: õige/vale 27) Enamus toitainetest imendub peensooles: õige/vale 28) Inimorganism saab vett: seedetrakti kaudu joogiveena ja tahke toiduga, samuti tekib teda toitainete (valgud, rasvad, süsivesikud) oksüdatsioonil. 29) Leia paarid: Vere hüübimine K Lihaste glükogeeni lõhustamine B6 Luude areng D Stimuleerib org-is raua imendumist C Seotud nägemisega A Rasvhapete jääkide transport lihastööks B12
valmivad lümfotsüüdid. Põrn piklik, kõhuõõne vasakpoolses ülaosas paiknev elund. Põrn on vere varupaik ja ka immuunelund. Põrnas lagunevad vananenud punased verelibled ja moodustuvad lümfotsüüdid ja antikehad. Antikehad- erilised valgud, mis moodustuvad organismis ja liitudes viirusosakeste või mikroobidega nõrgendavad nende toimet. Immuunsus- organismi võime tõrjuda mitmesuguseid haigusetekitajaid, nende mürke ja muid kehavõõraid rakke. Organismi kaitsetõkked: Inimorganism kaitseb end bioloogiliste haigusetekitajate eest passiivselt ja aktiivselt. Passiivselt kaitsevad organismi nahk, hingamisteede limaskestad ja seedeelundkonna erinevad osad. Aktiivselt kaitseb immuunsüsteem. Refleksikaareks nim. teed, mida mööda erutus kulgeb. Refleksikaar koosneb : 1)erutust vastuvõtvatest närvirakkudest. 2)närvikiududest, mis juhivad erutuse kesknärvisüsteemi. 3)kesknärvisüsteemi teatud piirkondadest, kus toimub
Mõned aminohapped on inimese jaoks asendamatud ja seetõttu peame neid saama toiduga. Rasvad on meile varuaineks. Neid on vaja osade vitamiinide lahustamiseks. Rasvhapetest moodustatakse rasvkoed ja rasvhappeid saadakse taimeõlidest. 27) Mis on toiteväärtus? Toiteväärtus e kalor, mis näitab energiahulka, mis tekib toidu täielikul oksüdatsioonil (ilma leegita põlemisel) 28) Mida nimetatakse asendamatuteks aminohapeteks? Kaheksa aminohapet on sellised, mida inimorganism peab tingimata toiduvalkudes koostises saama, kuna ta ei ole ise võimeline neid valmistama. 29) Milliseid sahhariide inimene toiduks kasutab? Glükoos, fruktoos, sahharoos, tärklis, laktoos jne. 30) Miks on inimesele vajalikud vitamiinid? Need reguleerivad organismi kasvu ja ainevahetust ning tugevdavad organismi vastupanuvõimet haigustele. 31) Kuidas vitamiine jagatakse? Nimeta esindajad. Vees lahustuvaks (C, B) ja rasvas lahustuvaks (A, D, E)
kuhu vaja. Raud kuulub juuksevärvi määravate pigmentide koostisesse, kõige rauarikkamad on punakad juuksed. Organism täiendab oma rauavarusid peamiselt lihatoidust- loomsetest valkudest, rauarikkad on ka oad, kruubid, rosinad, õunad, spinat jne, kuid nendes olev raud pole nii hästi omastatav kui loomsetest valkudest. Näiteks nisus ja juurviljades sisalduvast rauast omastab inimorganism vaid 2-8%, aga lihas ja kalas olevast rauast aga 15-20%.Päevane rauavajadus sõltub east ja soost. Naiste rauakadu on suurem kui meestel, seega vajavad naised päevas 1,3-2,5mg rauda, mehed aga 0,9-1,2mg. Kui me vajalikku rauakogust ei saa, siis kasutatakse hemoglobiini moodustamiseks esmalt ära maksas sisalduv raud. Keskkonnamõjud · Magnetvesi - sisaldab rauda ja tänu sellele on võimalik desinfitseerida vett, nt jõevee
Tallinna Inglise Kolledz Temperatuuri mõju jogurti valmimisele Uurimuslik töö Karin Kristen Tapupere 8.b Juhendaja: Kaisa-Helena Luht 09.02.2010 1 Sisukord: Jogurt:.......................................................................................................................3 Juuretis:...................................................................................................................... 3 Piimhappebakterid: ....................................................................................................3 Mineraalained:............................................................................................................4 Hüpotees:........................................................................................................................4 Töövahendid: .........
Carl Wilhelm Scheele (1742- 1786) - rootsi väljapaistvamaid keemikuid. Väga erudeeritud, kuigi ilma kõrghariduseta. Töötas peam. apteekides, kus sisustas keemialaboreid. Sai O2 (“tuliõhk”) enne Priestley’d (mitmel erineval viisil) ja uuris põhjalikult. Mõistes O2 osa põlemisprotsessides, ei loobunud siiski flogistoniteooriast. Üks kõigi aegade viljakamaid ja intuitiivsemaid keemikuid. Avastas kloori (1774), sai ühena esimestest N2, P4, Mo (1778). Eraldas või sünteesis esimesena mitmeid As, F, Mo, W ühendeid, anorg. ja org. happeid: HCN, H3AsO4, H2SiF6, oblik-, viin-, õun-, sidrun-, kusi- ja gallushapet, glütseriini jt. A.H. Compton, 1933: “Comptoni efekt” - Valguskvantide hajumisel elektronide toimel suureneb kvantide lainepikkus; see suurenemine ei sõltu esialgsest lainepikkusest ning on määratud ainult nurgaga, mille võrra valgus kõrvale kaldub. - Seega vastab igale hajumisnurgale vaid 1 lain...
Eeltoodud loetelust tuleneb üliselgelt, kui oluline on normaalne valkude süntees ja uuenemine organismis. Selle vältimatuks eelduseks on aga vajalike vabade aminohapete olemasolu meie organismis. Et neid aminohappeid peab organismis olema nõutavates vahekordades ja piisavates hulkades, siis omandab õige toitumine erilise tähtsuse. AMINOHAPETE ÜLESANDED Aminohappeid saab jaotada asendamatuteks ja asendatavateks. Asendamatuid aminohappeid ei suuda inimorganism sünteesida ja seega peab ta need saama toiduvalkudest. Valkude ehitusüksustena kasutab inimorganism 20 aminohapet. Neid nimetatakse põhiaminohapeteks. Paljudel põhiaminohapetel (ja ka valkudes mitteleiduvatel aminohapetel) on veel teatud iseäralikke ülesandeid, millest annab ülevaate alljärgnev lühitutvustus. Metioniin on asendamatu aminohape, mis on põhiline metüülrühma doonor inimorganismis (näiteks närvitegevuseks vajaliku atsetüülkoliini sünteesil, kehavõõraste ühendite
mustsõstar Kokkuvõte Iga isiku geneetilised eripärad ja ka vanus, sugu, toitumine, elustiil jpt teised faktorid mõjutavad suuresti organismi võimekust vitamiine metaboliseerida. Inimene saab vitamiine eksogeensetest allikatest, valdavas enamikus, taimset päritolu toiduga. Mõningaid vitamiine (näiteks K-vitamiin,biotiin, pantoteenhape, niatsiin) sünteesib inimese seedekulgla mikrofloora. Vajadusel suudab inimorganism mõnda vitamiini ka endogeenselt sünteesida (näiteks trüptofaani rohkuse korral sünteesitakse temast niatsiini, naharakkudes toimub ultraviolettkiirguse toimel vitamiini D süntees. Kui toidus on piisavalt mingi vitamiini eelühendit ehk eelvitamiini, suudab organism seda vitamiini eelvitamiinidest piisavalt sünteesida (näiteks A-vitamiini laadset toimet omavatest taimsetest karotenoididest, sünteesitakse A-vitamiini).
päikeseenergia, mille nad fotosünteesi abil ümber töötlevad. Tuntumad looduslikult esinevad suhkrud on sahharoos, glükoos, fruktoos, laktoos ja maltoos. Sahharoosi leidub peaaegu kõikides taimedes. See koosneb kahest lihtsuhkrust fruktoosist ja glükoosist. Glükoosi leidub puu- ja köögiviljades, marjades, mees ning lilleõites. Glükoosi nimetatakse ka viinamarjasuhkruks, kuna seda leidub eriti palju viinamarjades. Inimorganism muudab enamiku seeduvatest süsivesikutest nende omastamisel glükoosiks. Glükoos imendub kiiresti verre, seepärast kasutatakse seda meditsiinis ja spordijookides. Tööstuslikult saadakse glükoosi tärklisest. Glükoosi on võimalik osta ka poest või apteegist. Fruktoosi ehk puuviljasuhkrut leidub puuviljades ja mees. Poes müüdav fruktoos on toodetud sünteesi teel. Fruktoos on suhkrust magusam. Kuna see imendub aeglaselt, kasutatakse seda mõningates dieettoodetes.
Neil on seal ka struktuurne ja ainevahetuslik roll. meditsiinis liposoomidega ravi. Võetakse organi spetsiaalsed fosfolipiidid. Need moodustavad fosfolipiidse kaksikkihi ja sinna sisestatakse vastav ravim. Pöördub sinna organisse, kust fosfolipiidid pärit olid. Tsükliliste lipiidide ülesanded on järgmised: Kolesterooli on vaja rakumembraanide, sapphapete, suguhormoonide ja vitamiin D sünteesiks. Inimorganism sünteesib päevas umbes 800...900 mg kolesterooli. Päevane toidu kolesteroolisisaldus ei tohiks ületada 300 mg.
ta inimorganismi sattub, kuidas inimene on selle ainega kokku puutunud ja kui kaua kokkupuude on kestnud. Samuti mängib rolli ka inimese vanus, üldine tervislik seisund ja ka inimese sugu. Elavhõbe kahjustab eelkõige närvisüsteemi, võib katkestada neerude töötamise, põhjustab depressiooni ja ärrituvust. Juhul kui naine on lapse ootel ja ta puutub kokku elavhõbedaga, võib mürgistus mõjuda tugevalt ka tulevasele lapsele. Elavhõbedamürgistuse võib saada juba siis, kui inimorganism omastab päeva jooksul 0,4mg elavhõbedat. See aga pole siiski veel surmav doos. Surmavaks doosiks loetakse 150 mg kuni 300 mg elavhõbedat. Ajalugu: Elavhõbe sai oma nime Rooma jumala Merkuuri järgi. Elavhõbedat tunti Hiinas ja Indias. Seda on leitud Egiptuse hauakambritest aastast 1500 eKr. Hiinas, Indias ja Tiibetis arvati, et elavhõbe pikendab eluiga, parandab luumurde ja säilitab üldiselt head tervist. Vanad-kreeklased tegid sellest määret ja vanad-
veresoon, kuhu on kogunenud kolesterool. Südame-veresoonkonna haiguste üks peamine põhjus on kõrge kolesteroolisisaldus veres. Väga suurt rolli mängivad ka kõrgenenud vererõhk, suitsetamine ja suhkruhaigus. Kuna haigus sageneb vanusega, siis võib riskifaktoriks pidada ka vanust. Meestel on seejuures täheldatud varasemat haigestumist, kui naistel. Kolesterool - toitumine : Kolesterool on loomset päritolu, seega sisaldavad loomsed toiduained kolesterooli nagu ka inimorganism. Kala seevastu sisaldab kolesterooli vähem. Soovitatavad toiduained: Valge liha (kana ja kalkun) ilma nahata Rasvata sink ja tailiha Munavalge Kala on südamele väga hea, kuna sisaldab omega3 rasvhappeid. Eriti kasulikud on rasva poolest lõhe ja forell. Kõrgenenud kolesterooli puhul tuleks eelistada aga vähemrasvaseid kalu nagu näiteks räim, haug ja ahven. Vältida: Vorstid (enamik neist sisaldab rasva üle 20%)
elementide ühendid moodustavad põhiosa rakkude, kudede, organite ja lõpuks kogu keha koostisest. Nii süsinikku, vesinikku kui ka hapnikku on kõikides orgaanilistes biomolekulides ja toitumisel nende omastamist ei normeerita. Esiteks saab neid elemente alati igasuguse toiduga, järelikult võib nende puudus tekkida vaid totaalsel nälgusel, kuid ka siis suudab organism varusid kasutades puudujääki teatud piirini edukalt kompenseerida. Vitamiinid on bioaktiivsed ühendid, mida inimorganism vajab normaalseks funktsioneerimiseks ja arenguks kindlas koguses ja mida inimese keharakkudes ei sünteesita või sünteesitakse ebapiisavas koguses (mõningaid vitamiine sünteesitakse keharakkudes provitamiinidest või ultraviolettkiirguse kaasabil). Piisav kogus vitamiine organismis suudab meid teatud piirides kaitsta ja aidata. Vitamiinide oskuslik ja süsteemne tarbimine, arvestades iga inimese eripära, aitab vähendada paljude haiguste kujunemise riski või kiirendada nendest
Tähtsaim hapniku ühend on tema ühend vesinikuga – vesi. Hapnikku on keemilistest elementidest kõige rohkem (65–75%) kõigi elusorganismide rakkudes. Kuna hapnik on üheks kõige levinuimaks elemendiks maakoores, esineb ta ka oksiididena ja paljude lihtainetena. Maale on hapnik tekkinud enamasti fotosünteesi tulemusena ning on meie elukeskkonna jaoks väga tähtis oksüdeerija. Hapniku leidumise võib omakorda jaotada 4 üksusesse - Inimorganism (0-61,4%); Atmosfäär (0-21%); Litosfäär (0-47,3%) ja Hüdrosfäär (0-86%) Hapniku esinemine õhus on määrava tähtsusega, kuna moodustab õhu koostisest 21%, tagades põlemise ning ka hingamise võimalikkuse. Samuti on hapniku esinemine oluline ka mõneti mügrise gaasi ehk osooni esinemises. Kõige olulisemat rolli mängib tänapäeval kindalsti meie kõigi jaoks hapniku kasutamine elusorgani hingamiseks kasutatava hapniku näol , kusjuues puhas hapnik on tegelikult
seetõttu eriti vajalikud organismi normaalses elutegevuses. Inimesele on vitamiinid asendamatud mikrotoitained. Eksogeensus tähendab seda, et vitamiine ei sünteesita organismis, vaid neid peab kindlasti toiduga saama. Vitamiinide puhul on eksogeensus teatud määral siiski suhteline, sest: 1) mõningaid vitamiine sünteesib inimese seedekanali mikrofloora kas osaliselt või piisavalt (näiteks pantoteenhape, niatsiin, vitamiin K, jt.) 2) teatud vitamiine suudab inimorganism ka vajadusel ise sünteesida (näiteks aminohappe trüptofaani rohkuse puhul sünteesitakse temast vitamiini niatsiin, ka ubikinooni suudab inimorganism ise sünteesida, naharakkudes toimub ultraviolettkiirguse mõjul vitamiini D süntees) 3) kui toidus on piisavalt antud vitamiini eelühendit ehk provitamiini, suudab organism ennast vastava vitamiiniga varustada (näiteks taimsetest karotenoididest sünteesitakse vitamiin A)
Organismi raua ainevahetuse häired: Inimene omastab toidust 3 4 · liiga palju rauda - hemokromatoos korda rohkem rauda kui ta seda vajab · liiga vähe rauda - aneemia Inimene ei omasta või omastab vähe rauda kui ta seda vajab VASK 70 kg kaaluva inimese organismis on umbes 70-100 mg vaske. Inimorganism vajab vaske: · on vajalik paljude ensüümide kofaktorina, · osaleb hemoglobiini sünteesis, · kollageeni ja elastiini formeerumises, · vajalik luukoe normaalseks arenguks, · reguleerib hapniku vabade radikaalide taset, · soodustab raua omastamist erütrotüütide formeerumisel, · mõjustab melaniini kujunemist nahas ja juustes jt. TSINK 70 kg kaaluva inimese organismis on umbes 1,9-2,5 g tsinki. Ööpäevane vajadus N 11-13 mg; M 14-16 mg
Järgnes antiskrobuutne vitamiin C ja antirahhiitne vitamiin D. Hiljem selgus, et B-vitamiinist oli saanud terve kogum. Teaduslikus kirjanduses eelistatakse kasutada vitamiinide keemilist struktuuri iseloomustavaid nimetusi. 3 2. MIS ON VITAMIINID Vitamiinid on toitainete rühm, millesse kuuluvad madalmolekulaarsed orgaanilised bioaktiivsed ühendid, mida inimorganism vajab normaalseks funktsioneerimiseks ja arenguks ning mida inimese keharakkudes ei sünteesita või sünteesitakse ebapiisavas koguses [7]. Inimesele on vitamiinid asendamatud mikrotoitained. Mikrotoitaineteks nimetatakse neid seetõttu, et inimene vajab vitamiine väga väikestes kogustes ning vitamiinidega varustab meid korralik toit. Vitamiinide toimet seostame tavaliselt ainevahetusega. Ainevahetust mõjutavad vitamiinid ensüümide kaudu [1, lk 17].
Tervislik toitumine Triin Valk 2008 Tervislik toitumine Me sööme selleks, et elada, ei ela selleks, et süüa. Need, kes elavad ainult momendinaudingule, unustavad, et toit peab varustama inimorganismi toitainetega, mis on vajalikud elamiseks, kasvu- ja taastumisprotsessideks, tagama mõtlemisvõime, hea tervise. Nõuandeid tervislikuks toitumiseks Nautige toitu, mida sööte Toituge mitmekülgselt Toit peab sisaldama palju tärklist ja kiudaineid Ärge sööge palju rasvast toitu Ärge maiustage liiga tihti Toit peab sisaldama piisavalt vitamiine ja mineraale Soolaga ei tohi liialdada Saavutage optimaalne kehakaal Kui pruugite alkoholi, siis ainult mõõdukalt Toiduained jagatakse rühmadesse Toit peab varustama organismi vajalike toitainetega. Ükski toiduaine ei sisalda kõiki vajalikke toiduaineid optimaalses vahekorras, seetõttu peab toituma ...
Sissejuhatus Dünaamiline protsess, mille jooksul üherakulisest inimsügoodist saab sajast triljonist rakust koosnev täiskasvanu, on ehk kõige märkimisväärsem nähtus looduses. Tänapäeval teavad teadlased, et paljud täiskasvanu keha tavafunktsioonid kujunevad välja raseduse jooksul - sageli tükk aega enne sündi. Üha rohkem peetakse sünnieelset arenguperioodi ettevalmistavaks ajaks, mille jooksul arenev inimorganism omandab hulgaliselt struktuure ja harjutab paljusid oskusi, mida läheb vaja, et pärast sündi hakkama saada. Inimese rasedus kestab tavaliselt ligikaudu 38 nädalat, mõõdetuna viljastumise hetkest ehk eostumisest kuni sünnituseni. Viljastumisele järgneva esimese 8 rasedusnädala jooksul nimetatakse arenevat inimorganismi embrüoks, mis tähendab "üsas kasvav". Seda aega, mida nimetatakse embrüonaalseks perioodiks, iseloomustab enamiku tähtsamate elundsüsteemide tekkimine. 8
Mineraalainetest leidub jogurtis suurel määral kaltsiumi, kaaliumi, magneesiumi ja fosforit, mis on tuntud kui luustiku ja hammaste tugevdajatena. Keefir ehk kefiir on täis-või poolkooritud piim, mida on kääritatud mitme bakteriliigi ja pärmiga. Hapuka maitsega keefir on pisut gaasiline ja selles leidub vähesel määral (~1-2%) alkoholi. Keefiris on esindatud kõik mikrotoitainete rühmad, tema valkudest saab inimorganism paraja koguse kõiki aminohappeid. Hapendatud piimajook on ka kergesti omastatav. Kergesti omastatavat keefirit tasub tarbida igas eas. Parimate toiduainete hulka kuulub keefir mitmel põhjusel : 1) Keefiri valgud on inimkeha jaoks väga suure bioväärtusega, andes väga hea koguse ja sobivas vahekorras kõiki aminohappeid, sh ka neid, mida organism ise ei tooda. Lisaks on keefirit hõlbus seedida, sest selles leiduvad piimavalgud on juba eelkalgendunud ja osaliselt
Tallinna Tehnikaülikool 1. Ainete tuvastamine kvalitatiivsete reaktsioonidega Biokeemia labori protokoll 2011 1.3 Lipiidide reaktsioonid Töö teoreetilised alused Lipiidid on heterogeensed ühendid, millele on omane estersideme(te) esinemine. Lipiidid ei lahustu enamasti vees ja vesilahustes, mis on tingitud hüdrofoobsete aatomirühmadest ja pikkadest süsivesinikradikaalidest. Lipiidid lahustuvad apolaarsetes orgaanilistes solventides ja vähesel määral ka polaarsetes solventides. Lipiidide esinevad rakumembraani koostises, ning neil on energeetiline-, kaitse-, ja regulatoorne funktsioon. Vastavalt molekui ehitusele ja omadustele klassifitseeritakse neid järgnevalt: rasvhapped, rasvad, glütserofosfolipiidid, sfingolipiidid, vahad, steroidid ja terpenoidid. Seebistumisvõimest lähtudes jagatakse lipiide seebistuvates ja mit...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
