Traditsiooniliselt majandatavate rohumaade kohta on kasutusel kolm enam-vähem võrdse mahuga mõistet. Põllumajanduses ja maakatastri kõlvikuna on levinud väljend ,,looduslikud rohumaad". See tähistab nende alade looduslähedust võrreldes kultuurrohumaadega. Bioloogilises ja looduskaitselises erialakirjanduses on enam levinud terminid ,,pool- looduslikud niidud" või ,,pool-looduslikud kooslused" mis arvestavad alade looduslikku algupära ja püsimiseks vajalikku inimmõju. Viimastel aastatel on aga kasutusse tulnud (eriti looduskaitselistes ringkondades) termin ,,pärandkooslused", mis viitab koosluse pikkadele kasutamistraditsioonidele ja seotusele eestlaste rahvuskultuuriga. Samas ei väljenda see nende alade looduslikku iseloomu ega ka seda, et tegu on rohumaadega (Luhamaa jt., 2001), seetõttu eelistatatakse ja kasutatakse töös terminit ,,pool-looduslikud kooslused". Pool-looduslikud kooslused etendavad väga olulist osa bioloogilise mitmekesisuse
Hansa Liit, millest sai tolleaegse Põhja-Euroopa tugevaim majanduslik jõud ning mis kasutas Põhja- ja Läänemerd oma oluliste kaubateedena. Tänapäeval on Läänemere piirkond majanduslikult arenenud ja piirkonda mõjutavad mitmed erinevad inimtegevused. Kõik need pole kahjuks keskkonnasäästlikud ega mere ökosüsteemile ohutud. Läänemere mereökosüsteem on kogu meie planeedi üks ohustatumaid. Vesi saastub kergesti, sest mere veevahetus on aeglane. Et Läänemeri on tugeva inimmõju meelevallas, näitab tõsiasi, et viimase 50 aasta jooksul on vee läbipaistvus vähenenud umbes kaks korda. Läänemere valglal asuvate riikide tööstuses, olmes ja põllumajanduses tekib suur hulk heitvett, saasteaineid ja reovett, mis sisaldavad mitmesuguseid lämmastiku- ja fosforiühendeid ning raskmetalle. Need jõuavad jõgede, sademete ja lumesulamisvee kaudu Läänemerre. --- 73 Seetõttu on teiste meredega võrreldes ülimadal Läänemeri ja eriti Soome lahe idaosa üks rohke-
eesmärkidel; 5) asub mälestise kaitsevööndis või muinsuskaitsealal või selle kaitsevööndis; 6) asub maaparandussüsteemi eesvoolu piiranguvööndis, kui mets on vajalik vee ja pinnase kaitsmiseks; 7) vastab geenireservimetsa tunnustele ning selle geenireservimetsaks määramine on põhjendatud Metsakaitse ja Metsauuenduskeskuse tehtud ekspertiisi alusel. (3) Geenireservimets on mingile kindlale puuliigile iseloomulike ja majanduslikult väärtuslike puistutega metsaosa, kus inimmõju metsa geenifondile on minimaalne ning geenifond areneb eeskätt looduslike tingimuste mõjul. Geenireservimetsa puistuid kasutatakse kultiveerimismaterjali algmaterjalina. (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud aluste äralangemise korral arvab keskkonnaminister kinnisasja asukohajärgse keskkonnateenistuse või kinnisasja omaniku ettepanekul metsa kaitsemetsade hulgast välja. § 20. Kaitsemetsa majandamine
1. Milleks on vaja teaduslikku bioloogilist nomenklatuuri? Nomenklatuur on zooloogide ja muude bioloogide ühine erialane keel (et kõik, sh teadlased üksteisest õigesti aru saaksid). Kõigel, mida/keda me kasutame ja vajame, peab olema nimi, mitte kiretu kood. Arvudest koosnev kood sobib hästi arvutile, mitte meie ajule. 2. Milleks on vaja bioloogilise nomeklatuuri koodekseid? Et reguleerida loomade teaduslike nimetuste vormikohast moodustamist ja kasutamist. 3. Milliseid keeli kasutab teaduslik nomenklatuur? See on küll ladina tähtedega kirjutatud ja ladina grammatika kohane, aga sõnatüvi võib olla ükskõik mis keelest. 4. Kuidas mõista nomenklatuuri universaalsust, unikaalsust ja stabiilsust? Nomenklatuuri kolm põhimõtet on universaalsus, unikaalsus ja stabiilsus. Universaalsuse tagab Õhtumaa keskaja pärand – ladina keel. Unikaalsuse (et igal taksonil oleks üksainus tunnustatud nimi) ja stabiilsuse (et nimed võimalikult vähe muutuksid) e...
rühma: Kaitset vajavate väärtuste alusel jaotatakse * hoida elupaiku, ohustatud liike ja maastikke ning kaitsealade maa kolme eri kaitsereziimiga vööndisse: säilitada kultuuripärandit; loodusreservaat, sihtkaitsevöönd ja piiranguvöönd. * võimaldada teadusuuringuid, loodusõpet, Loodusreservaadis on inimmõju piiratud puhkust ning tutvustada Eestimaa loodust miinimumini. Reservaati võib minna vaid järelvalve- ja turistidele. päästetöödeks või eriloa alusel teadusuuringuteks. Looduskaitseseaduses eristatakse kolme tüüpi Sageli asuvad reservaadid raskesti ligipääsetavates
I Terve puistu -- puhkajaid kuni 3 inimest hektaril (in/ha) II Nõrgalt kahjustatud -- puhkajaid 4...10 in/ha III Mõõdukalt kahjustatud -- puhkajaid 10...15 in/ha IV Tugevalt kahjustatud -- puhkajaid 16...20 in/ha V Hääbuv puistu -- puhkajaid on üle 20 in/ha. Erinevad metsatüübid on erineva tallamiskoormusega kuid kahjustuspildi järgi tuleks hakata koormust reguleerima. I ja II astme puhul on inimmõju loodusele talutav. Kui on III ja IV või V astme tunnused, siis tuleb inimkoormust vähendada. V astme puhul on soovitav mõneks aastaks puhkeala inimestele sulgeda kuni taastub alustaimestik. Puistute kirjeldused kahjustusastmete järgi: I Terve puistu -- metsaliigid on säilunud alusmetsas ja rohurindes, metsakõdu on kahjustamata. II Nõrgalt kahjustatud -- metsakõdu on kahjustatud, juurde on tulnud metsaservade ja aasade taimi.
häiringut Ökosüsteemid on taastumisvõimelised, kui neil lastakse Häiringute tüübid Looduslikud: ◦ Põlengud ◦ Orkaanid ◦ Tornaadod ◦ Vulkaanipursked ◦ Pikaajaline põud ◦ Liustiku taandumine Antropogeensed - kaob võimalus ökosüsteemil taastuda ◦ Linnad ◦ Ulatuslikud põllud - monokultuurid ◦ Karjafarmid - kõrbestumine ◦ Reostused maismaal ja veekeskkonnas Suktsessiooni protsesside mõjutajad Kliima muutumine piirkonnas Inimmõju ◦ Reostus ◦ Eriti tundlikud on “kinnised” ökosüsteemid ◦ Väetamine ◦ Maastiku muutmine sellisel määral, et isetaastumine on võimatu ◦ Mulla vaesumine/veerežiimi kardinaalne muutmine ◦ Metsade ulatuslik raie: muutub kogu piirkonna aineringe ◦ Kõrbestumine: taim hävitatakse enne seemnete valmimist Tsükliline suktsessioon Mingi ajalise kordumisega pidevalt toimuvad liigilised muudatused ökosüsteemis ilma suure häiringuta
Ringete kokkuvõte: · Biosfääris kulgevaid ainete ringetest näeme, et need tsüklid on peaaegu täisringid ja peaaegu suletud. · Tänu sellele säilib biosfääri koostise püsivus ja dünaamiline tasakaal. · Ringesse kaasa haaratud komponentide hulgad ja kontsentratsioonid säilivad. · Aineringete väljakujunenud tasakaalu võivad rikkuda looduslikud (geoloogilised, klimaatilised jt. protsessid) tegurid ja inimmõju. Viimane on kaasajal eriti märgatav ning omab kasvutendentsi. · Inimtegevusest pärinevad jäägid avaldavad mõju tasakaalulistele protsessidele biosfääris. ökoloogiline tasakaal · Liikide konkurents on minimaalne · Koosluse ruumiline strtuktuur on maksimaalselt liigestunud · Aastane bioproduktsioon on ligikaudu võrdne kooslusest väljalangeva biomassiga Tasakaal · Koosluse võime muutustele vastu seista
"oikos", mis tähendab maja või majapidamist ja "logos", mis tähendab õpetust. Õpetus looduse majapidamisest. See on kena interpretatsioon. Ökoloogia on teadus organismide, nende populatsioonide ning koosluste ja keskkonnatingimuste vastastikustest suhetest. 19.saj. lõpul ja 20.saj. algul arenes ökoloogia suhteliselt aeglaselt. Ökoloogia tähtsustamine ning tema uurimismeetodite ja teooria täiustamine algas hoogsalt pärast teist maailmasõda. See oli tingitud inimmõju järsust kasvust kogu loodusele, suurte muutuste ilmnemisega eluslooduses ning inimese ja keskkonna suhteis. Millised need muutused on olnud? Mainida võiks näiteks õhusaaste suurt kasvu (Londoni sudud, mis nõudsid tuhandeid inimelusid ja on kordunud Tokis, Mehhikos), happesademete suurenev mõju kooslustele, pinnasesaaste, veekogude reotus, millele järgneb teatud looma ja taime liikide hävimine või muutus jne. 1 Ökoloogia uurimisvaldkonnad
Sugukondade suhtes meil ei ole väga suur mitmekesisus. Floora koosseis kultuurisuhte alusel: · Kultuuripagejad ehk hemerofoob inimtegevust mitte taluvad. Nt lehitu pisikäpp, harlik laanelill, harlik harakkuljus, mets-tähthein · Hemeradiafoorid inimtegevuse suhtes teatud piirini ,,ükskõiksed". Nt randristik, verev kurereha · Apofüüdid looduslikud taksonid, mis eelistavad mõõdukat kuni tugevat inimmõju. Nt härjasilm, humallutsern, põlvjas rebasesaba, teeleht · Antropofüüt püsib vaid tänu inimmõjule. Näiteks äiakas (üliharuldaseks jäänud umbrohi) Invasiivsed liigid inimkaaslejad, kes tungivad massiliselt looduslikku floorasse. Tõrjuvad meie enda looduslikke liike välja. Tõlkjas ehk rakvere raibe pärineb Ees-Aasia pool-kõrveist ja steppidest, tuli sisse I maailmasõja ajal loomasöödaga. Kasvab põldudel, söötidel, teeservades, jäätmaadel
I Sissejuhatus Kliima soojen. 1) peam lood protsesside tulemus ja inimmõju on teisejärguline 2) inimtegevuse otsene tagajärg. CO2, CH4, N2O, O3 hoiavad soojust kinni. Osoonkihi hõren tihedaim 2026 m kõrgusel, 1) augud tek loomulikul teel (vulk tegevus) 2) inimtegevuse tagajärjel (CFCgaasid e Cl, F ja C ühendid). Loodusvarade üleekspluateerimine oluline kksaastamise allikas, taastumatute loodusvarade osatähtsus jätkuvalt tõusnud, ressursside kadu on hinnatav ka rahaliselt sellest
Apoptoosi liigne pärssimine ja ka ülemäärane toimumine viivad haiguste tekkele: 1. apoptoosi inhibitsioon kasvajad autoimmuunhaigused 2. apoptoosi intensiivistumine AIDS Neurodegeneratiivsed haigused (nt. spinaalne muskulaarne atroofia) 84. Domestikatsioon tehnoloogiate kodustamine, taimede kultuuristamine, loomsete organismide kodustamine 85. Kultuurtaimede tekkekolded Kagu-, Ida-, Kesk- , Ees-Aasia,Vahemeremaad;Ida-Aafrika;Kesk-Ameerika; Andid.Floorad ja faunad jaotatakse vastavalt inimmõju tugevusele: Kultuuripagejad ehk hemerofoobid taanduvad inimtegevuse mõjul (näiteks käpalised); Apofüüdid nende leviku inimtegevus soodustab (näiteks nõgesed, teelehed jne.); Vahepealsed ehk indiferentsed hemerodiafoobid neid inimtegevus ei mõjuta; Antropofüüdid lisanduvad floorasse inimtegevuse mõjul. Esmasele floorale lisanduvad taiimed jaotatakse Loodusliku levikuga liigid, mis kasutasid ära inimtegevusest tingitud muutusi maastikus;
Süstemaatikas on süsteem orgaanilise looduse klassifikatsioon. Ökoloogias süsteem on looduses vaadeldavas paigas asetleidvate omavahel seoses olevate protsesside ja nähtuste kogum. Süsteemi uurides pööratakse peatähelepanu aineringele ja seda kujundavatele teguritele. Süsteemiökoloogia teoreetilise ökoloogia haru, mis uurib keerukate suursüsteemide ökosüsteemi, bioomi ja biosfääri ehituse ja talitluse seaduspärasusi ning aineringet: 1) looduslikus keskkonnas 2) inimmõju, eriti tööstusliku saastamise oludes. Süsteemiökoloogia eripära on suuremahulise algandmestiku kogumine nt. produktsiooniuuringud, monitooring, matemaatikas modelleerimise kasutamine. Kui elus ja elutu on teineteisega seotud moodustuvadki süsteemid. Integratsiooni e. ühinemise protsessis süsteemis suurenevad elementide vastastikused sidemed ja mõju, moodustades uusi tasemeid. Süsteem on loodud organisatsiooniliste tasemete spektrina. Elus osa on
Kuid enne vallutusaega olid Eesti rannikualad siiski alalise asustuseta. Keskajal see muutus: 13.-16. sajandini tekkis pidev rannaasustus. Asustuse kasv on jälgitav Lõuna- ja Ida-Eestis, kus külakalmistud sisaldavad palju ehteleide ja savinõukilde. Sisekolonisatsioonist ja rahvaarvu kasvust annavad tunnistust ka järvesetetes ja turbaladestustes leiduv taimede õietolm ning metsapõlengutele viitavad söekübemed. Õietolmudiagrammide põhjal inimmõju loodusele keskaja lõpuks ligikaudu kuuekordistus, 13. saj algusega võrreldes. Väheste uurimistööde tõttu on raske öelda, kuivõrd tugevad olid samalaadsed muutused Eesti teistes osades. Sisse- ja väljaränne: Osa keskaegse Liivimaa elanikest olid sisserändajad. "Sakslaste" osakaalu Liivimaal on hinnatud ligi 1/30, kuid oluline osa neist oli juba sündinud Liivimaal ning seetõttu neid ei saa pidada sisserändajateks. Kõige püsivam
vahel. Aineringeid saab jagada kahte gruppi: A.) aineringed millel on suur reservfond atmosfääris v hürdosfääris ning milles elemendi oksüdatsiooni aste muutub- neid aineringeid saab inimtegevus mõjutada väga suurte väljapaisatavate koguste ja pika aja jooksul. Nt: süsiniku (mingilmääral ka lämmastiku) ringe. B.) aineringed, millel on väike reservfond (peamiselt litosfääris), aineringe käigus ühendi oksüatsiooni aste üldiselt ei muutu, juba üsna väike inimmõju võib põhjustada 83 aineringes ulatuslikke lisandmuutusi. Nt: fosfori ringe (põllumajandusest väetistest ja pesuvahenditest). III Sesoonsed muutused- ööpäevalised muutused (taimede fotosünteesi tasandil, loomade tegutsemise aktivisus), aastaajalised muutused (siirded, ränded, paljunemisperioodid, puhkeperioodid). Suktsessioonilised muutused (sajad aastad) koosluste muutumine ajas (lageraie
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
