) Ökonišš- mingi liigi ökoamplituudide kogum kõigi oluliste keskkonna tegurite suhtes. Ökoloogiline püramiid- ökosüsteemi troofilise struktuuri kujutus, mille astmed on troofilised astmed. Ökosüsteemide muutumine: Tahtlikud – inimeste kasusaamise eesmärgil Tahtmatud: Osoonikihi hõrenemine Kõrbestumine Elukoosluste liigilise kooseisu vaesumine Kahjurite ja umbrohu mürgiresistentsus Tööstusmelanism Inimmõju ökosüsteemile: Kui inimene muudab keskkonda, siis sellega kaasneb alati ökosüsteemi biootilise ja abiootilise komponendi vahelise tasakaalu muutumine. Enamasti kaasneb inimtegevusega ökosüsteemi lihtsustumine -- elukeskkondi jääb vähemaks, organismide liigirikkus ja hulk väheneb. Toiduvõrgustik korraldub ümber ja enamasti lihtsustub. Aja jooksul võib tekkida uus tasakaal 4. Eesti keskkonnakaitse
ehkki seal esineb mittepidevaid lõike: ökotone 45. Ökoton ja selle liigitus Ökoton on kahe järsult erineva ökosüsteemi või koosluse vaheline piiriala (siirdeala).Ökotone isel. suhteliselt kõrge liigirikkus. Seda tingib mõlema naaberökosüsteemi kooseksisteerimine nende piirialal. Ökoton e. järsu muutusega ala ökoliinis. Liigitus: Triviaalsed ökotonid abiootiline keskkond muutub järsult (ka inimmõju tulemusena) Üllatavad ökotonid pideval keskkonnagradiendil toimub muutus kooslustes Stabiilne ökoton Ebastabiilne ökoton 46. Eesti metsatüpoloogia üldine iseloomustus 47. Mis on produktsioon? Produktsiooni liigitus. Ajaühikus pinnaühiku kohta toodetud elusaine (biomass), võib mõõta ka energiaühikutes. Liigid: 1) Primaarproduktsioon (produtsentide poolt toodetud biomass) *Koguprimaarproduktsioon (foto- või kemosünteesi käigus sünteesitud kogu biomassi hulk)
Poollooduslikke kooslusi on vaja säilitada ka seetõttu, et nad rikastavad maastikuilmet, kannavad edasi kultuuri ja traditsioone ning on head paigad teadus- ja õppetegevuseks. Poollooduslikud e pärandkooslused (puisniidud, puiskarjamaad, rannaniidud, lamminiidud, soostunud ja sooniidud, loopealsed, kadastikud, nõmmed ja aruniidud) on inimese poolt ümberkujundatud looduslikud kooslused, mis püsivad sellisena mõõduka inimmõju, eeskätt niitmise ja karjatamise abil. Inimmõju lõppemisel muutuvad pärandkooslused looduslike protsesside tulemusel tagasi looduslikeks. 14 4.4 Meri ja rannikualad Lahemaa loodusalast ca 1/3 (27 320 ha) hõlmab Soome laht. Laht on madal, kuid väga vahelduva põhjareljeefiga: isegi lahe keskosas võib vee sügavus ulatuda mõne meetrini, samas küündib sügavus mitmel pool üle 100 m. Soome lahe veed on Läänemere ühed magedamad, piki
peale. 4Kuidas on määratletud looduskaitsebioloogia kui teadus? 5Looduskaitsebioloogia on interdistsiplinaarne teadus, mis võtab kokku liikide, koosluste ja ökosüsteemide kaitsega tegelevate erialaspetsialistide püüdlused ja kogemused (Primacket al2008). 6 7Looduskaitse bioloogia kolm eesmärki. Looduskaitsebioloogial on kolm eesmärki: dokumenteerida bioloogilise mitmekesisust; uurida inimtegevuse mõju bioloogilisele mitmekesisusele võtted negatiivse inimmõju peatamiseks ja selletagajärgede leevendamiseks: 0 1.liikide väljasuremise peatamiseks, 1 2.liigisisese geneetilise muutlikkuse säilitamiseks, 2 3.ökosüsteemide funktsionaalsuse kaitsmiseks 3 4.taastamine(Wilson1992) 8Looduskaitse bioloogia 5 eetilist põhialust Looduskaitse eetilised alused (Soule 1985): ·Elurikkus ehk looduse mitmekesisus tuleb säilitada ning populatsioonideja liikide enneaegset väljasuremist vältida
· Abiootilised tegurid eluta looduse tegurid, st keskkond · Päikesevalgus · Temperatuur · Sademed · Tuul · Happesus (pH) · Toitainete sisaldus · Veereziim · Rõhk · Tuli · Biootilised tegurid eluslooduse tegurid, st organismidevahelised suhted · Sümbioos · Kommensalism · Parasitism · Kisklus · Fütofaagia · Konkurents · Antropogeensed tegurid inimtegevusest tulenevad tegurid, st inimmõju · Keskkonna saastatus · Metsade hävitamine · Soode kuivendamine · Võõrliikide sissetoomine · Loomsete ressursside kontrollimatu kasutamine ABIOOTILINE KESKKOND JA KESKKONNATEGURID · Eluta looduse tingimused mõjuvad alati koos, sellepärast peavad organismid kohanema ühtaegu nende kõigiga · Sünergism on erinevate keskkonnatingimuste koosmõju seda tuleb keskkonnamuutusi uurides alati arvestada
• Abiootilised tegurid – eluta looduse tegurid, st keskkond • Päikesevalgus • Temperatuur • Sademed • Tuul • Happesus (pH) • Toitainete sisaldus • Veereziim • Rõhk • Tuli • Biootilised tegurid – eluslooduse tegurid, st organismidevahelised suhted • Sümbioos • Kommensalism • Parasitism • Kisklus • Fütofaagia • Konkurents • Antropogeensed tegurid – inimtegevusest tulenevad tegurid, st inimmõju • Keskkonna saastatus • Metsade hävitamine • Soode kuivendamine • Võõrliikide sissetoomine • Loomsete ressursside kontrollimatu kasutamine ABIOOTILINE KESKKOND JA KESKKONNATEGURID • Eluta looduse tingimused mõjuvad alati koos, sellepärast peavad organismid kohanema ühtaegu nende kõigiga(Kohanemine) • Sünergism on erinevate keskkonnatingimuste koosmõju – seda tuleb keskkonnamuutusi uurides alati arvestada!
Produktsiooniökoloogia kõikide kordamisküsimuste osad Kordamisküsimused 1 1. Millena levib kiirgus? – lainetena ja osakestena 2. Kui keha temperatuur tõuseb 3 korda, palju suureneb tema poole emiteeritav kiirgus? 34=81 3. Kui footoni energia väheneb 15%, kuidas muutub tema lainepikkus? SUURENEB 15% 4. Mis on kiirguse spektraaljaotus? Näitab KUI PALJU VALGUST TEKITATAKSE IGAL LAINEPIKKUSEL 5. Mis on polariseeritud valguskiirgus? valguskiires (lainepaketis) on võrdselt esindatud kõik võimalikud võnketasandid. 6. Millised gaasilised ühendid mõjutavad päiksekiirguse neeldumist atmosfääris? O3, O2, veeaur, CO2 7. Miks paistavad pilved meile valgetena? Hajumine ei sõltu lainepikkusest ja osakeste kogum näib meile valge...... Pilved näivad valgetena seetõttu, et veepiisad või jääkristallid, mis neid moodustavad on piisavalt suured, et hajutada kõiki valge valguse ...
kaitsega tegelevate erialade spetsialistide püüdlused ja kogemused. Looduskaitsebioloogia on teadusharu, mis uurib elurikkust ja seda ohustavaid tegureid ning on aluseks praktilisele looduskaitsetööle. Kolm eesmärki: dokumenteerida bioloogilise mitmekesisuse ulatus maailmas uurida inimtegevuse mõju liikidele, kooslustele ja ökosüsteemidele töötada välja praktikas rakendatavad meetmed negatiivse inimmõju vähendamiseks, peatamiseks ja selle tagajärgede leevendamiseks: liikide väljasuremise peatamiseks, liigisisese geneetilise muutlikkuse säilitamiseks, koosluste degradeerumise peatamiseks ning ökosüsteemide funktsionaalsuse kaitsmiseks ja taastamiseks 2. Elurikkuse mõiste ja kolm peamist taset Bioloogiline mitmekesisus e biodiversiteet, bioloogiline mitmekesisus, looduslik mitmekesisus, biomitmekesisus või elustiku mitmekesisus, elurikkus
Pealt lauge liiva ja kruusa kuhjatis, on tekkinud tavaliselt liustikujää servamoodustisena. Kruusa-liiva tasandik. Lainjas. 30. Mis on paetasandik? (teke, siseehitus, liigitus, levimus Eestis, näited) Paetasandik ehk alvar. Mullakihi paksus on üldjuhul vähem kui 20 (30) cm, paepragudes ja -lohkudes laiguti ka rohkem. Nad on põlised inimtekkelised kooslused ehk nende teke ja püsimine on tihedalt seotud inimtegevusega. Inimmõju on piirdunud vaid niitmisega ja eelkõige karjatamisega. Ajalooliselt on neil enamasti karjatatud lambaid ja hobuseid. Kujunenud on nad ka muistsetele põldudele. Esimesed põllud rajati õhukestele paepealsetele muldadele, sest muinasaegsed töövõtted ja -riistad ei võimaldanud veel tüsedaid muldi harida. Veel võib neid leida ka maakerke tagajärjel merest kerkinud maadel. Levik peamiselt Lääne- ja Põhja-Eesti rannikualadel ning saartel, nt Lõo alvar Saaremaal. 31
2.liikide hävinemine ja looduskaitse. Peamine põhjus on elupaikade otsene hävitamine. Teine oluline põhjus on keskkonna kvaliteedi langus- keemiline saastamine ja muutunud kliima. Kolmas põhjus oleks maastike killastumine, see takistab liikide liikumist ühest elupaigast teise. Muud põhjused: jaht, taimede tolmeldajate puudumine, võõrliikide mõju Looduskaitse on mitmetähenduslik termin, mis kokkuvõtvalt hõlmab loodusvarade, looduskeskkonna, biodiversiteedi kaitset inimmõju (antropogeensed tegurid) negatiivsete aspektide eest, hooldamist ja võimalusel ka taastamist. 3.ülesanne monohübriidsest ristamisest. XXI.pärilik muutlikus. Pärilik muutlikkus pärandub järglastele, kuna mutatsioonid on toimunud kas geenides või kromosoomides.Jaotatakse: kombinatiivne muutlikkus mutatiivne muutlikkus Kombinatiivse muutlikkuse tõttu sarnanevad lapsed ühtede tunnuste poolest rohkem emaga,teiste tunnuste poolest rohkem isaga. Muutused raku geneetilises materjalis
Keskkonnakaitse olemus, taotlused ja ülesanded.+ Looduskaitse ja keskkonnakaitse: Looduskaitse tegevus, millega üritatakse soodustada ühelt poolt ürglooduse ja teiselt poolt inimese ja tema lähiümbruse koostoimet. Keskkonnakaitse meetmete kogum elusorganismide ja nende elukeskkonna säilitamiseks, kaitseks ja talitluse tagamiseks. Keskkond EL mõiste Vesi, õhk ja maa ning nende vahelised seosed, aga ka nende ja elusorganismide vahelised seosed. Globaalsed keskkonnaprobleemid (rahvastiku kasv:pere planeerimine, välistavad vahendid, naiste olukorra parandamine laste suremuse vähendamine, sest üldreegli kohaselt muretsetakse seda rohkem lapsi, mida suurem on nende suremus, abiellumisea tõstmine, loodusvarade kasutamine ja nende ammendumine: taastuvad, taastumatud, toiduainete tootmise areng, vee säästmine, abinõud vee reostumise vastu, materjalide säästmine, korduvkasutus looduse mitmekesisus: mitmekesisus jaotub maakeral ebaüh...
Kohtumisel ajakirjanikega ütles ta: ,,Ma tunnistan, et Maa pind on soojem ning probleemi süvendavad inimtegevusest tingitud kasvuhoonegaasid (Bush 2005)." Akadeemik Anto Raukas arvab teisiti ja ütleb: ,,Viimaste kümnendite kõige arulagedam loosung on ,,Me peame võitlema kliima muutustega!" Kliima on olnud pidevas muutuses viimased neli miljardit aastat ja need muutused kestavad meie koduplaneedi hukuni. Maa kliima sõltub eeskätt astronoomilistest ja geoloogilistest teguritest. Inimmõju kliima muutustele on tühine. Pealegi pole teadlaste seas üksmeelt, kas süsihappegaasi hulga tõus atmosfääris tingib globaalset soojenemist või on soojenemine põhjustanud süsihappegaasi hulga tõusu. Pigem on õige teine oletus. Inimene ei saa arvestatavalt muuta Maa kliimat, vaid peab kohanema muutuva kliimaga, nagu ta on seda teinud kogu inimajaloo jooksul (Raukas 2009).,, Eesti on kliima uurimise seisukohalt maailmas päris heas kirjas oleme osalenud vähemalt
EKSAM: 17.dets 2015 TÄHTAEG: 15.dets 2015 Üldosa 1.Geograafiliste teaduste süsteem, üldmaateaduse koht teadussüsteemis. Geograafiliste teaduste süsteem hõlmab endas järgnevaid eriteadusi: 1. maadeteadust (uurib riiki kui looduslik-sotsiaalset süsteemi) 2. geomorfoloogiat(uurib litosfääri ülemist osa: maa reljeefi, ehituse, mõõtmete, kuju, tekke ja arengu uurimine) 3. mullageograafiat (muld+selle jaotus) 4. glatsioloogiat (uurib jääd, selle teket, arengut, erinevate vormide kujunemist (liustikud, merejää, lumi jne.) ning nende jaotust maakeral.) 5. geoökoloogiat(ökosüsteemide suhted aineringluses ja energiavoos) 6. ajalooline geograafia(geograafilised avastused+ideed, süsteemide teke+areng) 7. paleogeograafia(geograafiliste objektide minevik+teke+areng, mitme miljonitagune) 8. biogeograafia(organismide ja nende koosluste levik maakeral) 9. maastikuteadus(geosüsteemide uurimine) Järgneva...
et osoonikiht hõreneb kohati tugevalt ja tekivad nn. osooniaugud. Osooniaugud on tekkinud pidevalt aastast 1979 ja on sellest ajast kasvanud. Osooniaukude teket põhjustavad inimtegevuse tagajärjel atmosfääri sattunud osooni lagundavad katalüsaatord. 1985. aastal avastasid teadlased osoonikihi olulise hõrenemise ehk nn. osooniaugu Antarktika kohal. Pikka aega arvati, et muutused osoonikihis on üksnes looduslikud, kuid kartused inimmõju kahjulikust toimest said teatavaks üsna varsti. Osoonikihi hõrenemist põhjustavad eelkõige atmosfääri paisatud saasteained, millest kõige tähtsamat rolli mängivad kloororgaanilised (CFC) ühendid ehk freoonid. Need on keemiliselt püsivad ühendid, mis võivad atmosfääris lagunemata ringelda sadakond aastat. Freoone kasutatakse külmutusseadmetes, vahu tekitamiseks olmekeemias (aerosoolid), ehitusmaterjalide tööstuses, õhukonditsioneerides jm. Praegu piiratakse CFC-
Globaalsed kliimamuutused Kasvuhooneefekt Osoon Aune Altmets, MSc Euroakadeemia Keskkonnakaitse teaduskond Olulisemad teemad: Kliimamuutuste olemus ja põhjused. Kliimamuutused geoloogilises ajaloos. Kliimamuutuste mõju erinevatel laiuskraadidel. Kasvuhooneefekti olemus ja peamised kasvuhoonegaasid. ÜRO kliimamuutuste raamkonventsioon ja Kyoto lepe. Osoon ja osooniekraan. Osooniauk Antarktika kohal ja selle tekkemehhanism. Kliima on ikka ja alati muutunud. Seda põhjustavad erinevad globaalsed protsessid. Kliimasüsteem nagu teised suured looduslikud süsteemid on isereguleeruv ja rakendab oma stabiilsuse säilitamiseks mitmesuguseid tagasisidesid ja kompenseerivaid mehhanisme. Infot kliima kohta Maa geoloogilises ajaloos on võimalik saada: 1) jää puursüdamikest hapniku ja vesiniku isotoopkoostis peegeldab sademete formeerumise temperatuure ning mullikesed (sul...
et osoonikiht hõreneb kohati tugevalt ja tekivad nn. osooniaugud. Osooniaugud on tekkinud pidevalt aastast 1979 ja on sellest ajast kasvanud. Osooniaukude teket põhjustavad inimtegevuse tagajärjel atmosfääri sattunud osooni lagundavad katalüsaatord. 1985. aastal avastasid teadlased osoonikihi olulise hõrenemise ehk nn. osooniaugu Antarktika kohal. Pikka aega arvati, et muutused osoonikihis on üksnes looduslikud, kuid kartused inimmõju kahjulikust toimest said teatavaks üsna varsti. Osoonikihi hõrenemist põhjustavad eelkõige atmosfääri paisatud saasteained, millest kõige tähtsamat rolli mängivad kloororgaanilised (CFC) ühendid ehk freoonid. Need on keemiliselt püsivad ühendid, mis võivad atmosfääris lagunemata ringelda sadakond aastat. Freoone kasutatakse külmutusseadmetes, vahu tekitamiseks olmekeemias (aerosoolid), ehitusmaterjalide tööstuses, õhukonditsioneerides jm. Praegu piiratakse CFC-
Sotsioloogiast ja sotsiaalteadustest Teadus on meid ümbritseva reaalsuse mõtestamine ja tunnetamise eriline viis. Iseloomustab: süsteemsus, loogilisus, objektiivsus, uuringutel põhinemine, täpsed mõõtmised, kontrollitavus, spetsiifiline keelekasutus. Teadusi eristavad üksteisest; uurimisobjektid, arusaamad ja uskumused, mõõtmisinstrumendid, keelekasutus. Teadus jaguneb: ● Reaalteadus (science): täppisteadused (matemaatika, keemia, füüsika, …) ja loodusteadused (bioloogia, arstiteadus, põllumajandusteadus, …) ● Humanitaarteadus (art): humanitaarteadused (keeled, filosoofia, muusika, …) ja ühiskonnateadused (majandus, psühholoogia, sotsioloogia, …) Sotsiaalteadus: keeruline täpselt mõõta ja eksperimentaalselt tõestada, seetõttu puudub “absoluutne tõde” (leitud seaduspärasustel on tõenäosuslik, statistiline iseloom). Näited: ★ Psühholoogia – inimpsüühika mõju individuaalsele ja sotsiaalsele k...
Hinnanguliselt on säilinud alla 3000 ha poollooduslikke kooslusi, millest suure või väga suure looduskaitseväärtusega on ligi 45%. (Mesipuu 2011) Taimkatte poolest 7 võiks veel eraldi käsitleda Soome lahe saari, ent antud uurimustöö formaat neil pikemalt peatuda ei luba. 1.8. Loomastik Loomade arvukus ja liigiline mitmekesisus on suurim rannikumadaliku keskosas (Lahemaal), kus on piisavalt soodsaid elupaiku ning väiksem inimmõju (Linkrus 1998). Linkrus toob oma käsitluses selle piirkonna iseloomulikumate asukatena välja põdra ja metskitse, kelle arvukus on küll 1970. aastatega võrreldes langenud, ent keda võib siiski rannikumadalikul pea kõikjal kohata. Suurtest kiskjatest leidub pruunkaru, hunti ja ilvest. Väiksematest kiskjatest on levinud rebane, kährik, mäger, metsnugis ja saarmas. Samuti esineb tuhkrut, kärpi ja nirki. Tänu elupaikade mitmekesisusele on ka lindude liigirikkus vaadeldaval alal väga suur
Sõna ökoloogia tuleneb kreeka keelest, sõnadest “oikos”, mis tähendab maja või majapidamist ja “logos”, mis tähendab õpetust.Õpetus looduse majapidamisest. See on kena interpretatsioon. Ökoloogia on teadus organismide, nende populatsioonide, ning koosluste ja keskkonnatingimuste vastastikustest suhetest. Ökoloogia tähtsustamine ning tema uurimismeetodite ja teooria täiustamine algas hoogsalt pärast teist maailmasõda. See oli tingitud inimmõju järsust kasvust kogu loodusele, suurte muutuste ilmnemisega eluslooduses ning inimese ja keskkonna suhteis. Ökoloogia ülesanne on näidata loodusesse sekkumise tagajärgi Ökoloogia on teadus, mis püüab kirjeldada ja seletada elusolendite suhteid keskkonnaga Konkreetse uuritava objekti järgi jagatakse ökoloogia: 1. Autoökoloogia – uurimisobjektiks on üksikorganismid. 2. Demökoloogia – uurimisobjektiks on populatsioonid
I Ökoloogia põhimõisted. Taimkate ja selle elemendid. Taimekooslus. Ökoloogia on teadus, mis uurib taimede, loomade ja inimeste kooselu ja omavahelisi suhteid neid ümbritsevas looduses. Eluvormid - ehk biomorfid on organismide rühmad, mis evolutsiooni käigus on omandanud suhteliselt sarnased ökoloogilis-morfoloogilised kohastumused Liikidevahelised suhted sümbioos, kisklus, parasitism, konkurent Taimekooslus ja selle kirjeldamine Sarnastes tingimustes üheskoos kasvavad taimed moodustavad taimekoosluse. Taimekooslusi saab iseloomustada mitmete tunnuste alusel: Kasvukoht - vastavalt mullale (savimuld, liivane pinnas. Moodustunud kooslus hakkab omakorda muutma mulda ja ümber kujundama kasvukoha tingimusi. Näiteks rabas ladestub turbasammaldest turvas, laanes tekib aga rohkesti metsakõdu, milles suudavad kasvada vaid vähesed taimeliigid. Liigiline koosseis-Igas taimekoosluses kasvavad sellele omased taimeliigidmetsas metsataimed, niidu...
Ridamisi olevad joad moodustavad kaskaadi. Joad tekivad harilikult kohale, kus kõva kivim asub pehme kivi peal ja jõgi voolab kõvalt aluspinnalt pehmele aluspinnale. Kosk suure langu ja kiire vooluga jõelõik, kus vesi voolab mööda suure kaldega vastupidavavaid kivimeid. Ka jõel järjestikku paiknevad kosed moodustavad kaskaadi Kärestik naaberlõikudest suurema kaldega jõeosa, mille ulatuses on vool kiirem ja jõe põhi kivisem 41. Inimmõju jõgede seisundile, hüporeilised tsoonid Rikutus tammid ja kanaliseeritus, kuivendus. Põllumajanduses kasutatakse palju väetisi, mis põhjustavad veekogude eutrofeerumist Hüporeilised tsoonid pinnavesi kaob ja veetase langeb hüporeilises tsoonis. 42. Kliima, kliima klassifikatsioonid Kliima maalähedase atmosfääri iseloomulik seisund (pikajaline ilmastikureziim ) antud kohas või piirkonnas
ulatuslikd väävliheited. Õhku sattunud väävliühendid lahustuvad õhus olevas veeaurus ja põhjustavad happesademeid, mis maapeale jõudes rikuvad mageveekogude ökosüsteeme ja muudavad muldi happelisemaks. Selle tagajärjel intensiivistub toitainete väljakanne. Ulatuslikemaid muldade kahjustusi on toonud kaasa kõrbete pealetung ehk kõrbestumine. Seda põhjustavad kuiva kliimaga aladel (kõrbes, poolkõrbes, stepis ja savannis) nii looduslikud tegurid kui ka järjest tugevnev inimmõju. Mulda on vaja kaitsta. Mulla kaitse on keskkonna- ja looduskaitse osa, mille eesmärk on mulda kui loodusvara säilitada ja parandada. Mullakaitse on seotud vee-ja taimekaitsega. Mulla parim kaitse on selle õige kasutamine. ATMOSFÄÄR Maakera gaasilist kesta mis tiirleb koos maaga nim õhkkonnaks ehk atmosfääriks. Meid ümbritsev on gaaside segu. Meteoroloogias eristatakse õhkkonnas puhast ja kuiva õhku, veeauru ning aerosoole
ÖKOLOOGIA (LOOM .01.105) KORDAMISKÜSIMUSED, kevad 2013. a. 1. Ökoloogia aine, alajaotused; Ökoloogia on teadus organismide ja keskkonna vahelistest suhetest. Ökoloogia alajaotused on : · Ökofüsioloogia (organell, rakk, organ) · Autökoloogia (isend) organism ja keskkonna suhe isendi tasemel · Demökoloogia (populatsioon) · Sünökoloogia (kooslus) · Süsteemökoloogia (ökosüsteem, biosfäär) 2. Ökoloogia põhimõisted isend (genet, kloon, ramet), populatsioon, kooslus, ökosüsteem, bioom; · isend organism, mis ei moodusta iseseisvaid mooduleid o kloon ehk genet geneetiliselt identne moodulite kogum o ramet taime puhul võsu, risoomiga ühendatud, iseseisva juuresüsteemiga moodul · populatsioon ühise genofondiga isendite kogum · kooslus koos eksisteerivad populatsioonid · ökosüsteem elukooslus ja selle abiootiline...
mitteolev maa, mida kasutatakse haljasmassi või heina tootmiseks või karjatamiseks või mida säilitatakse heades põllumajandus ja keskkonnatingimustes). Püsirohumaadeks loetakse mitmeaastaste heintaimede pinda, mida on kasutatud 5 aastat või kauem (pikaajalised rohumaad ja poollooduslikud kooslused). Poolloodusliku koosluse ehk pärandkoosluse all mõeldakse inimese poolt ümber kujundatud looduslikku kooslust, mis sellisena püsib mõõduka inimmõju, eeskätt niitmise ja karjatamise abil. Poolloodusliku kooslusena mõistetakse puisniitu, puiskarjamaad, rannaniitu, lamminiitu, soostunud- ja sooniitu, loopealset, kadastikku, nõmme või aruniitu. Kuni 20. sajandi keskpaigani toodeti taludes põhiline rohusööt poollooduslikelt rohumaadelt. 1939. aasta põllumajandusloenduse andmetel oli kultuurrohumaid vaid 3,4% kogu rohumaa pindalast. Mehaniseeritud tootmisele üleminekuga
ja aineringed. Puutub kokku ka kõrvalekalletega ökosüsteemide toimimises (nt inimese tegevusest tingitud häired). Kultuuri ja looduse suhe ökoloogias Uurida on võimalik vaid loodusteaduste vahenditega, aga sageli ei ole võimalik lahendusi leida. Ökoloogid hakkasid kirjutama ka nt populaarteaduslikke raamatuid, nt Aldo Leopold, Rachel Carlson jne Puhas ökoloogiline uurimine inimmõju arvestamata eeldab idealiseerimist. Keskkonnahumanitaaria (environmental humanities) areng alates 1970ndatest kui erinevad ökoloogia rakendused ja kasutused humanitaarteadustes: keskkonnasotsioloogia, keskkonnaajalugu, keskkonnapsühholoogia, ökokriitka jne. Vasakpoolsed ökoloogilised paradigmad humanitaarias: Rohelised kultuuriuuringud (green cultural studies): lähtub
või puudepõõsastega puisniite. Poollooduslikud kooslused püsivad üksnes inimtegevuse kestes, niitmise ja karjatamise abil. Kui see lõpeb, kasvab niit varem või hiljem uuesti metsaks. Niitmine ja karjatamine toimib kooslusele samamoodi nagu looduslikud tegurid, näiteks suured rohusööjad loomad või tuli. Seetõttu saavad poollooduslikes kooslustes hakkama paljud looduslikud taime ja loomaliigid, kes kultuurkooslustes vastu ei peaks. Tugevam inimmõju, näiteks rohukamara ümberkündmine, väetamine või mürgitamine, kahandab liigirikkust tunduvalt. 36. Miks on oluline säilitada pärandkooslusi? 37. Millal leidis aset? a) eesti vabanemine jääkattest 10 000-11 000 a tagasi. ; b) metsade arengu algus peale jää taandumist; c) laialehiste metsade valitsemisaeg Viis tuhat aastat tagasi praegusest soojema kliima ajastul levinud laialehistest metsadest on praeguseks järele jäänud väga vähe.; d) vikati
Niidud püsivad vaid seal, kus toimub pidev niitmine või karjatamine. Kui see aga lõpetada, siis niidud võsastuvad ja kujunevad ajapikku metsadeks. Väetamine ja maaharimine põhjustab looduslikel niitudel ühtede taimeliikide asendumise teisega. Pool-looduslikud e. pärandkooslused – põlised inimtekkelised kooslused, eelkõige puisniidud, loopealsed, luhaheinamaad, rannaniidud, aga ka teised karja- ja heinamaad, kus inimmõju on piirdunud vaid niitmise ja karjatamisega. Tekkeloost: -esimesed puisniidu-ilmelised kooslused tekkisid ilmselt juba küttide-kalurite-korilaste ajal (…3000 a e.m.a) metsloomade ligimeelitamise eesmärgil. -viljelusmajanduse algusaegadel ( ~5000a.t) hõivati eelkõige juba algselt avatud kooslusi – mereäärseid loopealseid, rannaniite ja jõgede ääres asuvaid luha-alasid -asustus liikus rahvaarvu kasvades sisemaa poole; ~2000a.t võeti kasutusele vikat, mille tulemusena
· Keskkond- Tingimuste kompleks, milles biosüsteem asub. Üheltpoolt on see aineline oleluskeskkond (nt. Vesi, muld) , teisalt poolt kõigi mõjutavate välistegurite (meteoroloogilised, edaafilised, biootilised, jms.) kogum. · Keskkonnakaitse- Meetmete kompleks inimese elukeskkonna saastamise vähendamiseks ja vältimiseks ning loodusobjektide säilitamiseks. · Looduskaitse- on mitmepalgeline mõiste, mis kokkuvõtvalt hõlmab loodusvarade, looduskeskkonna, biodiversiteedi kaitset inimmõju (antropogeensed tegurid) negatiivsete aspektide eest, hooldamist ja võimalusel ka taastamist · Ökoloogia- on teadus, mis uurib suhteid ja protsesse ökosüsteemides, sealhulgas elusa ja eluta looduse omavahelist suhet · Autökoloogia-on ökoloogia haru, mis tegeleb organismide keskkonnanõudluste ja keskkonna-suhete uurimise ja kirjeldamisega · Demökoloogia- ehk populatsiooniökoloogia (Schwerdtfeger 1963: 1314) on
hõreneb kohati tugevalt ja tekivad nn. osooniaugud. Osooniaugud on tekkinud pidevalt aastast 1979 ja on sellest ajast kasvanud. Osooniaukude teket põhjustavad inimtegevuse tagajärjel atmosfääri sattunud osooni lagundavad katalüsaatord. 1985. aastal avastasid teadlased osoonikihi olulise hõrenemise ehk nn. osooniaugu Antarktika kohal. Pikka aega arvati, et muutused osoonikihis on üksnes looduslikud, kuid kartused inimmõju kahjulikust toimest said teatavaks üsna varsti. Osoonikihi hõrenemist põhjustavad eelkõige atmosfääri paisatud saasteained, millest kõige tähtsamat rolli mängivad kloororgaanilised (CFC) ühendid ehk freoonid. Need on keemiliselt püsivad ühendid, mis võivad atmosfääris lagunemata ringelda sadakond aastat. Freoone kasutatakse külmutusseadmetes, vahu tekitamiseks olmekeemias (aerosoolid), ehitusmaterjalide tööstuses, õhukonditsioneerides jm. Praegu piiratakse CFC-ühendite
Ulatuslikud tehisplatood on tekkinud Narva soojuselektrijaamade lähistele ahjudest veega väljauhutavast tuhast. Tasasteks pinnavormideks on ka turbavälajde freesimisel kujunevad ammutustasandikud ja maavarade kaevandamisel tekkinud puistanguvallide tasandamisel tekkinud puistangutasandikud. 1992. aastal toimus Riode Janeiros keskkonna-alane tippnõupidamine, kus praktiliselt kõik maailmariigid kinnitasid oma soovi üle minna meie planeeti inimmõju vähendavale säästva arengu teele. 1997. aastal toimus samas nõupidamine Rio+5, mis näitas, et reaalseid tegusid pole tehtud. Inimeste käes on järjest võimsam tehnika ja üha suuremad energiaressursid. Ameerika füüsiku F. Daysoni arvates suureneb energia tarbimine Maal järgneva paari tuhande aasta jooksul umbes 10 miljardit korda. See tähendab, et üsna peatses tulevikus on inimene suuteline muutma Maa kliimat ja kõigi geoloogiliste protsesside kulgu
Ta sisaldab mõningaid väga tumeda veega eutrofeerunud düstroofseid järvi, kus on väga kõrge orgaanilise aine ja väga madal mineraalainete sisaldus (Meelva, Piigandi Mustjärv), järvi helekollase veega (Lohja) ja veekogusid mõõduka mineraal- ja orgaanilise aine sisaldusega. Hüpertroofsed järved on varieeruvate morfomeetriliste näitajatega veekogud, mis asuvad arengurea oligotroofne mesotroofne eutroofne lõpus, kus inimmõju tulemusena valdab rohke esmasproduktsioon. Eesti tingimustes on hüpertroofsete järvede üheks omapäraks aga asjaolu, et eutrofeerumisprotsessid pole enamjaolt tingitud mineraalsete biogeenide lisandumisest hajureostuse tulemusena, vaid hoopis bioloogiliselt kergesti laguneva orgaanilise aine sattumisest järve punktreostusallikatest. Vesi on vähese läbipaistvusega ja rohekaskollase värvusega. Reaalselt eristab hüpertroofseid järvi eutroofsetest suur orgaanilise aine sisaldus.
juttselgkärnkonn,harivesilik, nõtke näkirohi, harilik kobarpea, rukkirääk, põldtsiitsitaja, niidurüdi,must-toonekurg) elutingimuste parandamine läbi elupaikade taastamise ja hoidmise on esmane prioriteet. Ohustatud liikide kaitse hõlmab nende ohustatuse, ohutegurite ja kaitsemeetmete määratlemist ning rakendamist. Lisaks isendikaitsele kaitstakse liike nende asurkondade elupaikade säilitamise ja taastamise ning inimmõju piiramisega, pärandkooslustega seotud liikide puhul aga traditsioonilise maakasutuse jätkumisega. Eesti keskkonnastrateegia aastani 2030, lk 35. Eesmärk: Elustiku liikide elujõuliste populatsioonide säilimiseks vajalike elupaikade ja koosluste olemasolu tagamine. Meetmed (tegevussuunad): • Meetmete arendamine võõrliikide väljatõrjumiseks ning potentsiaalselt levida võivate uute võõrliikide laialdase leviku vältimiseks.
juttselgkärnkonn,harivesilik, nõtke näkirohi, harilik kobarpea, rukkirääk, põldtsiitsitaja, niidurüdi,must-toonekurg) elutingimuste parandamine läbi elupaikade taastamise ja hoidmise on esmane prioriteet. Ohustatud liikide kaitse hõlmab nende ohustatuse, ohutegurite ja kaitsemeetmete määratlemist ning rakendamist. Lisaks isendikaitsele kaitstakse liike nende asurkondade elupaikade säilitamise ja taastamise ning inimmõju piiramisega, pärandkooslustega seotud liikide puhul aga traditsioonilise maakasutuse jätkumisega. Eesti keskkonnastrateegia aastani 2030, lk 35. Eesmärk: Elustiku liikide elujõuliste populatsioonide säilimiseks vajalike elupaikade ja koosluste olemasolu tagamine. Meetmed (tegevussuunad): · Meetmete arendamine võõrliikide väljatõrjumiseks ning potentsiaalselt levida võivate uute võõrliikide laialdase leviku vältimiseks.
vihma v lumena alla. Kui vesi satub maa peale, võib ta edasi liikuda kahte teed. Vesi infiltreerub mulda või siis voolab mööda mulla pinda veekogusse. Kõiki veekogusid nimetatakse pinnaveteks. Mulda imendunud vesi, kas aurub mulla pinnalt tagasi atmosfääri või liigub edasi vett kandvale kihile ja moodustab põhjavee. Põhjavesi satub maapinnale allikatena ning saab seega jälle osaks pinnaveest. Veeringe muutumine on esmane, milles ilmneb inimmõju loodusele ning mis vahendab lokaalseid ja globaalseid inimmõjusid. Mürkide liikumine ökosüsteemis maismaal ja vees Toksikoloogia-teadus, mis tegeleb mürkide muutumise ja mõjuga. Mürgid jõuavad inimese v loomad kudedeni erinevaid teid pidi. Suurem osa toidu kaudu, kuid ka sissehingatud õhu kaudu või läbi naha. Mürkidest lahti saamise organismist 2 viisi:Lagundamine keemiliste ühenditega elemente ju keemliselt lagundada ei saa . Paljud
Õhku satuvad väävliühendid lahustuvad õhus olevas veeaurus ja põhjustavad happesademeid. Mis maapeale jõudes rikkuvad mageveekogude ökosüsteeme ja muudavad ka muldi hapelisemaks selle tahgajärjel intensiivistub toiteainete väljakanne. Ulatuslike maid muldade kahjustusi on toonud kaasa kõrbete pealetung ehk kõrbestumine. Seda põhjustavad kuiva kliimaga aladel (kõrbes pool kõrbes stepis ja savannis) nii looduslikud tegurid kui ka järjest tugenev inimmõju. Mulda on vaja kaitsta mulla kaitse on keskkonna ja looduskaitse osa mille eesmärk on mulda kui loodusvara säilitada ja parandada. Mullakaitse on seotud vee-ja taimekaitsga ..... Mulla parim kaitse on selle õige kasutamine Atmosfäär maakera välisit gaasilist kesta mis pöörleb ja tiirleb koos maaga nimetatakse õhkkonnaks ehk atmosfääriks. Meid ümbritsev õhk on gaaside segu. Meterioloogiaks eristiatakse õhkkonnas puhast ja kuiva õhku veeauru ja
1. Ökoloogia aine, alajaotused (konspekt); Ökoloogia ei uuri keskkonnakaitset. Ökoloogia on teaduslik õpetus organismide ja nende keskkonna vahelisest seostest ja mõjudest. Keskkonna alla kuulub nii biootiline kui ka abiootiline keskkond. Ökoloogiat võib defineeida ka kui organismide "kodu elu". Ökoloogia alajaotused: * molekulaarne ökoloogia (molekuli, organi ja isenfi tasandil) ; (ökofüsioloogia- uurib organismide kohanemisreaktsioone) * autökoloogia (isendi tasandil) * pop.ökoloogia e demökoloogia * kooslusökoloogia e sünökoloogia *geograafiline ökoloogia * biosfääriline ökoloogia 2. Ökoloogia põhimõisted isend (genet, kloon, ramet), populatsioon, kooslus, ökosüsteem, bioom (konspekt); Isend: unitaarne organism. Selline organism, kes ei moodusta mooduleid, mis oleksid kas suhteliselt või täiesti iseseisvad. Populatsioon: ühise genofondiga isendite kogum. Kooslus: koos eksisteerivad populatsioonid Ökosüsteem: hõlmab endas eluk...
.............................30 Pärandkoosluste linnustik (Matsalu rahvuspargi näitel)....................................................... 31 Kasutatud allikad...................................................................................................................34 2 Sissejuhatus Pärandkooslused ehk poollooduslikud kooslused on inimese ümberkujundatud looduslikud kooslused, mis püsivad sellisena püsiva inimmõju, eeskätt niitmise ja karjatamise, harvem kulupõletamsie abil. Sõna pärand viitab eelkäijate poolt meile jäetud ainelistele ja vaimsetele väärtustele, kuid ka ebaväärtustele. Pärandi positiivne mõju või negatiivne märk sõltub teadagi meie praegusest suhtumisest sellesse. Esimese näitena võib tuua puisniidu, mida siin-seal saartel, Lääne- ja Põhja-Eestis on veel säilinud (õigemini pidevalt hooldades säilitatud). Kaunis maastik, mille sünnitas
esemed (prügi, heitgaas, reovesi, jääksoojus jm.), mis on ülearused ning mida on tarvis käidelda ja kõrvaldada, et nad ei saastaks keskkonda. Heitvesi inimkasutuses olnud ja loodusesse tagasi lastud vesi. Hemeroobsus 1. looma- ja taimeliikide suhtumine inimtegevusse. Eristatakse hemerofiilseid e. inimkaaslejaid (inimesekirp, rändrott, umbrohud) ja hemerofoobseid e. kultuuripagejaid (kaljukotkas, käpalised) liike. 2. geoökoloogias maastikus avalduva inimmõju määr (hinnatuna tulnuk- ja lühieataimede alusel). Eristatakse 6 maastiku hemeroobsusastet: looduslik, looduslähedane, poollooduslik, looduskauge, loodusvõõras ja tehislik. Herbitsiidid keemilised umbrohutõrjevahendid. Herbivooria e. taimetoidulisus taimtoidulise looma (herbivoori) ja taime omavaheline toitumissuhe. Heterotroofid (konsumendid) organismid, kes kehaainese lähtematerjalina kasutavad organismivälist orgaanilist ainet
strateegiatega suuremat konkurentsieelist. Sedasi eksisteerivad mitu strateegiat üheaegselt ja sõltuvad teineteisest. 45. Miks, vaatamata miljardeid aastaid kestnud evolutsioonile (looduslikule valikule) pole liigid ideaalselt kohastunud? Liigid on väljakujunenud suuremas osas moodunud aegadel mil tingimused olid teised ja muutused on vahepeal olnud kiiremad, kui evolutsioon neile järgi jouab. Loomulikult pole mõeldav keskkonnamuutuste ennustamine. Nii kannatavad tänapaeval paljud liigid inimmõju järsu suurenemise all, millega nad pole veel kohastunud. Iga organism pärineb oma vanematest ja saab oma vanemate geenid. See on paratamatus. Üldjuhul ei saa omandada geneetilisi tunnuseid, mida meie vanematel pole. Nii ei saa kaelkirjak endale kihvu isegi siis, kui see väga kasulik oleks. 46. Mis on sotsiobioloogia? Väga paljud loomad on grupilise eluviisiga, reeglina on tema grupikaaslased ka samast liigist. Grupieluviis võib olla mõnel liigil ka ainult teataval arengujärgul või ajal
Puistute keskmine aastane juurdekasv on 12,1 miljonit m3. Võrreldes 1937. a hinnanguga on puidutagavara suurenenud enam kui neli korda. Arvestades kasutatud meetodeid ja nende objektiivsust võib eeldada, et reaalselt on metsamaa tagavara suurenenud 3-3,5 korda. Põhjusteks metsamaa pindala ja metsa keskmise vanuse oluline suurenemine, aga ka metsa kasvutingimuste paranemine, seda nii looduslike protsesside kui inimmõju tulemusena. Keskmiselt on Eestis iga elaniku kohta 1,7 ha metsamaad ja 340 m3 puitu. Metsasuse protsendi (49%) järgi on Eesti Euroopa riikide seas viiendal kohal, jäädes alla ainult Soomele, Rootsile, Sloveeniale ja Lätile. Puidukoguselt ühe elaniku kohta ületavad Eestit ainult Skandinaavia metsarikkad riigid Soome ja Rootsi, viimane suhteliselt napilt. PUULIIGID Eelkõige kliima muutumise tõttu on rohkem kui 10 000 aasta jooksul Eesti alal domineerinud erinevad puuliigid
puude lai juurestik haarab toitaineid suurelt territooriumilt. Levinud on akaatsiad, palmid, pudelpuud. Nii palmid kui ka kõrrelised taluvad hästi põlenguid ning suudavad püsima jääda või kiiresti taastuda. Kuivemates savannides kaktused, piimalilled, ogedega põõsastikud Savannid on rohtlad, millest osa on täiesti ilma puudeta, osas kasvavad vaid üksikud puud ning mõnel pool leidub parkmetsalisi hõredaid puistusid. Puude arvukus sõltub niiskustingimustest, põlengute sagedusest ja inimmõju ulatusest. Ahvileivapuu ehk baobab Aafrika savannides on maailma üks jämedamaid puid. Akaatsia vihmavarjukujuliselt laiuva võraga tüüpiline savannide puu Purpur-hiidhirss ehk elevandirohi võib kasvada kuni 5 meetri kõrguseks. Sõrmrohi kasvab kõikjal, kus piisavalt soe. KULTURTAIMEDENA kasvatatakse maisi, riisi, hirssi, bataati (magus kartul) maniokki, nisu. Suurtes istandustes kasvatatakse puuvilla, sisalit, teed, kohvi, maapähklit jm. KLIIMA
Mida mõõdetakse? Maavärina võngete tugevust Purustusi Mõõtühik Magnituud Pallides Skaala ulatus 0-8,9 magnituudi 0-12 palli Millega mõõdetakse? seismograafiga Vaatlustega, antakse hinnang Seni suurim 8,9 magnituudi Hokkaido saare lähedal 1906. a. MAALIHKED: NÕLVA PROTSESSID vt. tv.lk 26 ülesandeid Maa välisjõud tuul, vesi, jää inimmõju Maa sisejõud vulkanism, maavärinad, gravitatsioon Nõlvaprotsessis on kõik kivimmaterjali liikumised raskusjõu toimel. Protsess Mis toimub? Kiirus Toimumiskoht Varisemine Kivimi osakesed veerevad, Väga Eelkõige mäestikes. Eelduseks langevad hüplevad nõlva kiire suur nõlvakalle ja kivimite jalamile murenemine
Läänest ulatub siia Lääne-Baltikumi allprovints, idast Ida-Baltikumi Allprovints. Elutingimused nii taimedele kui ka selgrootutele on neis üsna erinevad. Läänepool on kliima aasta lõikes ühtlasem, pehmem, seal levivad lehtpuud ja põõsad. Suured alvarialad on soodsaks elupaigaks paljudele taimeliikidele. Seda ala on pikka aega mõjutanud ka inimene oma tegevusega, luues nii elupaiku ka loomadele. Kaasajal on inimmõju vähenemas, lagedad niidualad ja karjamaad kinni kasvamas ning seetõttu ka halvenevad paljude selgrootute elutingimused. Idapool on kliima kontinentaalsem, soojemate suvede ja külmemate talvedega. Ka on Läänepoolne Eesti territoorium madalam ja laugem, idapoolne kõrgem ja künklik. Selline künklik reljeef loob aga arvukalt mikroelupaiku, kus elutingimused on soodsamad kui lagealadel, samas temperatuuri ja niiskustingimused kontrastsemad. Eesti selgrootute fauna üldine iseloomustus
Puisniidud pooleldi mets, pooleldi niit Kultuurniidud olemuselt sarnased põllule Elutingimused niidul Tihe rohustu niidul kasvab palju erinevaid rohttaimi ja kõrrelisi. Sage niitmine, tallamine Tugev kamar niidutaimestiku juurtest läbipõimunud mullakamar. Palju valgust niidul on vähe või pole üldse puid, mis takistaksid valguse levikut. Huumusrikas muld Inimmõju väiksem kui aias ja põllul. Niidutaimed Niitudel kasvavad erinevad käpalised e orhideelised, kes mitmeaastased rohttaimed. Kõrrelised ja liblikõielised on ühed arvukamad taimerühmad niidul. NIIDULOOMASTIK Arvukalt putukaid (liblikad, ristsikad) 56 Mitmesugused linnud (põldlõoke, toonekurg)
kliimas moodustub murenemiskoorik intensiivse keemilise murenemise tagajärjel. Selle ülemises osas tekib punaka värvusega kiht, mis on rikastunud raua- ja alumiiniumiühenditest. Erosioonvoolava vee kulutus, mille tagajärjel kandub ära kivimeid, setteid ja mulda. Deflatsioontuuleerosioon, muldade ärakanne tuulega. Aridifikatsioonkõrbestumine. Soostumineliigveest tingitud. Sooldumineülemäärane soolade kontsentratsioonmullas. 7. Inimmõju mullale. saastumine pestitsiidide ja üleväetamisega (nitraatide ja fosfaatidega), negatiivne mõju mullaelustikule *orgaanilise aine erosioon ning kadu *pinnase kokkusurumine(tihenemine) raskete masinate poolt *muldade hapestumine happevihmadega VI Biosfäär ja maastikusfäär 1. Biosfääri mõiste, iseärasused ja suhe teiste geosfääridega. Maa sfäär, kus elavad organismid, kus toimub orgaanilise aine süntees ja muundumine, orgaanilised ained mõjutavad kivimeid
ja liigniisketes muldades redoksprotsessid. 20 Tegelikult toimuvad mullas pidevalt mitmesugused füüsikalised, keemilised ja bioloogilised protsessid vastavalt keskkonna ökoloogilistele tingimustele ja nende sensoonsele dünaamikale, millega muld, kui dünaamiline süsteem püüab pidevalt tasakaalustuda. On olemas muldasid, mis on inimmõju tagajärjel väga palju muutunud, kui algas inimese maaviljeluslik tegevus, hakkas mullaprotsesse tugevalt mõjutama antropogeenne tegur. Kuid on ka neid, mille puhul see mõju on ebaoluline või sootuks puudub. Mullatekketeguriteks on: 1)kliima; 2)lähtekivim; 3)reljeef; 4)aeg, maakoha vanus 5)inimtegevus (mitte loodusliku mulla puhul) 6) bioloogilised tegurid Mulla kujunemine on tihedalt seotud asukoha ökoloogiliste ehk mullatekke tingimustega,
......................28 12 SISSEJUHATUS Eestis on kõik nahkhiireliigid kaitse all aastast 1958, kuuludes II kaitsekategooriasse. Lisaks on Eesti liitunud 2004. aastal Euroopa nahkhiirte kaitse lepinguga (EUROBATS). Samal aastal on koostatud ka järgevaks viieks aastaks tegevuskava nahkhiirte kaitseks M. Masingu, V. Kepparti ja L. Lutsari poolt. Linnade ümbruses on nahkhiirte talvituspaigad olulise inimmõju surve all. Valglinnastumise tulemusena on talvituspaikade ümbruses suurenenud mürasaaste ja nahkhiirte lennuteede liigne valgustamine. Inimeste ebaseaduslik viibimine talvituspaikades avaldab mõju sealsele nahkhiirte arvukusele. Eespool öeldust tulenevalt on käesoleva bakalaureuse töö teema aktuaalne. Bakalaureuse töö eesmärgiks on anda ülevaade Laagri püsielupaigas süsteemis nr 1 talvituvate nahkhiirte arvukusest ja liigilisest koosseisust ning võrrelda 2007/2008
basseini vahel, mis on looduslike tingimuste ja inimtegevusest tuleneva koormuse poolest üpris erinevad. Nii on Liivi lahele iseloomulikud juba looduslikult kõrgemad toiteainete kontsentratsioonid ning madalam vee läbipaistvus ja soolsus. Vastandiks on Läänemere avaosa, mis on Eestiga piirnevatest Läänemere osadest kõige merelisemate tingimustega: seal on merevee soolsus kõige kõrgem, toiteainete kontsentratsioonid kõige madalamad ja ka otsene inimmõju on siin kõige vähem tajutav. Soome lahte iseloomustab suhteliselt vaba veevahetus Läänemere avaosaga ning süvikute olemasolu. Soome lahe keskkonnaseisundit mõjutab mitme suure urbaniseerunud piirkonna olemasolu piirkonnas ja Läänemere veerohkeima jõe Neeva - suubumine. Eesti veevarud kujunevad valdavalt sademete arvel. Sademete keskmisest aastasummast 667 mm, moodustab äravool 260 mm ehk 39%. Eestis on üle 1000 ühehektarilise pindalaga järve, kogupindalalaga 2130 km²
sotsiaalsete ja majanduslike aspektide osas; Soodustused arendamise ja rakendamise ning jätkusuutlikkuse osas; Koolitamine ja teabe levitamine; Seire ja järelevalve intensiivistamine; Tegevuskavade koostamine hädaolukorra ennetamiseks ja lahendamiseks; Teadaolevate jääkreostuskollete korrastamise kavade väljatöötamine ja elluviimine; Soodustuste, toetuste süsteemi arendamine ja rakendamine inimmõju vähendamiseks veekogumitele ja pinna- ja põhjavee seisundi parandamiseks. Maavarade kasutamise pikaajaliste riiklike arengukavade koostamine ja rakendamine. Välisõhu kaitse õigusaktide väljatöötamine ja täiendamine ning välisõhu seiresüsteemi arendamine. Olemasoleva tootmisbaasi moderniseerimine keskkonnanõuetega vastavusse viimiseks. Taastuvate ning muude alternatiivsete energiaallikate kasutusele võtmine. Säästva
Ökosüsteem ja biosfäär kui isereguleeruvad süsteemid. Toitumissuhted ökosüsteemis. Toiduahelate ja toiduvõrgustike moodustumine tootjatest, tarbijatest ning lagundajatest. Biomassi juurdekasvu püramiid ning selle alusel öko- süsteemi erinevate organismide arvukuse leidmine. Populatsioonide suurust mõjutavad elus- looduse tegurid, looduslik tasakaal. Eluta looduse tegurid ja nende mõju erinevatele organis- mirühmadele. Konkurentsi tähtsus. Negatiivne ja positiivne inimmõju populatsioonidele ja 3 BIOLOOGIA AINEKAVA projekt 01.10.2006 ökosüsteemidele. Bioloogilise mitmekesisuse tähtsus. Liigi- ja elupaigakaitse meetodid Ees- tis. Looduskaitsealade ja rahvusparkide rajamise eesmärgid, Eesti kaitsealad. Jäätmekäitlus ning sellega seonduvad probleemid, olmejäätmete sorteerimine ja ümbertöötlemine. Õhu, vee ja pinnase saastumine
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
