TARKVARATEHNIKA KORDAMISKÜSIMUSED 1. Mis on tarkvaratehnika? Software engineering ! “Engineers Australia” definitsioon: Tarkvaratehnika on tiimide poolt rakendatav distsipliin tootmaks kõrgekvaliteedilist, suuremastaabilist ja hinnaefektiivset tarkvara mis rahuldab kasutajate nõudmisi ja mida saab hooldada teatud ajaperioodi vältel. IEEE definitsioon: Tarkvaratehnika on süstemaatilise, distsiplineeritud ja mõõdetava lähehemisviisi rakendamine tarkvara arendamisele, käitamisele ja hooldamisele, see tähendab, inseneriteaduste rakendamine tarkvarale. Tarkvaraarendus on nõrgem termin, kus tingimata ei kasutata protsesse, tööriistu, standardeid, jne. Tarkvaraarendus on progemine + konfigursatsiooni haldus. Tarkvaratehnika ei ole ainult programmi kirjutamine, vaid teemad hõlmavad ka kvaliteeti, ajakavasid, tasuvust ning põhimõtete ja korra tundmist ja rakendamist. Tar...
Kuid see, et tehakse panus kiriku ja ilmaliku põimumisele ei tähenda nende vastasseisu, antiteesid küll, aga mitte vastasseisud, see on suunatud kiriku ja Õe ühendamisele. See omab mõju ka tänapäeval. Näiteks Eesti taasiseseisvumise ajal olid vaimulikud igasuguste toimingute juures (lipu õnnistamine jne). II. 2.5. Õ kui jumaliku maailmakorralduse osa LoomuÕe allikas on inimmõistus, mis on võimeline vähemalt osaliselt tunnetama jumaliku mõistuse väljendust, jumalikku igavest St. Inimloomus on eesmärgipäraselt täiustuv, s.t. lähenev oma eesmärgile - saavutada jumalikkus. Loomulik S on alati ühesugune, sellest tuletatav loomulik Õ võib aga vastavalt ajalis- ruumilistele tingimustele olla muutuv. Inimlik S on tuletatud loomulikust Sest. Kui nende vahel on tegelikkuses ikkagi vastuolu, on see S vaid näivalt S. Niisugusest allumisest võib keelduda, kui see ei ohusta üldist rahu ja julgeolekut. II. 2.6. Õ kui ajaloo fenomen Ajalooline koolkond, 16
kurjategijail. (Saar, 2007, lk 93) 1.6 Determinism vs vabatahe Igasugune sotsiaalne uurimus tõestab paratamatult küsimuse inimese loomusest, tema olemusest. Veelgi enam, kõik ühiskonnas olevad sotsiaalsed, poliitilised, majanduslikud struktuurid baseeruvad mingitel fundamentaalsetel eeldustel inimese kohta. Näiteks kui uskuda, et inimliik on oma olemuselt vägivaldne ja agressiivne, peab sotsiaalse kontrolli tagamiseks kasutama erinevamaid meetodeid kui uskudes, et normaalne inimloomus on sõbralik ja heatahtlik ega ole agressiivne liigikaaslaste suhtes. Või kui näiteks olla veendunud, et inimkäitumine on tingitud, kontrollitud eeskätt välistest tingimustest või sisemistest dispositsioonidest, siis tulenevad sellest paratamatult erinevad praktilised soovitused võrrelduna ettekujutustena, et inimene ise määrab oma käitumist (vaba tahe). Väga suur osa psühholoogidest ja psühhiaatritest, kes on uurinud kriminaalset käitumist, on olnud
· Eetiline objektivism: Teooria, mille järgi moraali-printsiipide kehtivus ei sõltu sellest, kas inimesed neid õigeks tunnistavad. Erineb absolutismist, lubades, et kõikide või paljude printsiipide kehtivus sõltub on situatsioonist. · Moraalne skeptitsism on vaatekoht, mille järgi pole üldse olemas kehtivaid moraaliprintsiipe. Siiski üksmeel kaldub selles suunas, et moraali üldiste printsiipide kasuks räägib universaalne inimloomus, moraali kultuurist sõltuvuse kasuks inimese võimatus eksisteerida väljaspool ühiskonda. Kristlik eetika on aluseks meie kultuuriruumis, on ajalooline pärandus. · Sa pead uskuma ühteainsasse Jumalasse. · Sa ei tohi Jumala nime asjata suhu võtta. · Sa pead Issanda päeva pühitsema. · Sa pead austama oma isa ja ema. · Sa ei tohi tappa. · Sa ei tohi abielu rikkuda. · Sa ei tohi varastada. · Sa ei tohi anda valetunnistust.
Nende alla paigutab ta sisuliselt ka eetika ja moraali. 19. sajandi algusest II maailmasõjani oli konservatism üldiselt meelestatud demokraatia vastaselt, sest leidis, et lihtinimesi ei tohi niivõrd vastutusrikka asja kui võimu juurde lasta. Seetõttu pooldasid nad valimistsensusi, et vältida populistide võimulepääsu. Konservatiivide jaoks ongi esmatähtis ühiskond, mitte niivõrd üksikindiviid nagu liberalismis. Erinevalt viimasest leiavad konservatiivid, et inimloomus on oma olemuselt suhteliselt halb ja seetõttu peab seda kontrollima ühiskond ehk riik. Idee pärineb Thomas Hobbes´i raamatust "Leviaatan", kus oli kujutatud riigieelset seisundit kõikide sõjana kõigi vastu ehk kaose ja vägivallana. Riik ongi konservatiivide arvates loodud selleks, et sellist olukorda ära hoida. Pärast II maailmasõda võttis konservatism omaks demokraatia. Konservatiivid võtsid üle ka liberaalide ideid, eriti majanduspoliitikas
nad on omavahel seotud - on nad sellest teadlikud või mitte. Tarbimine on seega protsess, mille abil ühiskond kohandab oma välimist kuju ja arendab ennast kui sotsiaalset subjekti (Miller 1987) Näide: Diderot efekt. Tema sõbrale kingiti hommikumantel, mis oli nii peen, et selle pärast pidi ta kolima ümber uude majja, dekoreerima selle kenasti, erinevalt tagasihoidlikkusest, mis valitses muidu. Differentseerumine ja rafineerumine Hegeli ideedest lähtub kaks järeldust: 1. inimloomus ei ole valmis, vaid areneb koos objektiviseerunud maailmaga, mille ta on ise loonud Kui inimese poolt tehtud maailm läheb keerulisemaks, läheb ka inimene keerulisemaks: Kui ma kütin ja korjan, siis mu maialm on söödav/mittesöödav, ohtlik/ohutu vms, kui ma lähen sööma, siis mu maailm on kodus/väljas, kohapea/kaasa, orgaaniline/tavaline, kiire/aeglane jne jne. Ja mitmekesisus on hea. Marx: rikas mees ei ole mitte see, kellel on palju raha vaid see,
Elas üürikorteris, katuseurkas. Ta ei söönud, kuna polnud raha. Tal olid ümber inimesed kes temast hoolisid. Inimene olemuselt hea- andis raha... Idee: Usk teeb õnnelikuks. ,,Idioot" Mõskin 26-a. Tuleb Sveitsist, kus ta ravis tervist (epilektik).Ta on vürst, kellel polnud sugulasi. Hooldaja suri seal ja seega tuli Venemaale. Vene elust polnud tal aimu. Üritab leida teenistust. Istub rongis ja kohtub Rogozini (kaupmehe poeg, rikas-päritolu määras) ja Lebedev... Idee: Inimloomus jääb samaks. Kuigi uus lunastaja oli maa peal, siis inimesed käitusid ikka samamoodi. Tegelased K&K-st ja Idioodist paralleelsed tegelased Mõskin ja Sonja Sonja ja Nastasja Razumihhin ja Mõskin Vaestehaigla arsti peres sünd- isa ei saanud rikkaks, kuid pühendunud ja leidis tunnustust-> sai aadlisseisusse tagasi. D oli aadliverd. Isa: keevaline, ihne. Ema: hell hing, tasane- rääkis Piibli ligusid. Kristus oli ideaalkangelane, isa õpetas karmilt
heaks filosoofiks, kuni tal ei ilmne mõned mitte just eriti levinud tunded. Tal peab olema tugev soov maailma mõista niivõrd kuivõrd see võimalik on. Selle nimel peab tahtma saada jagu eelarvamustest ja maailmavaate piiratusest, mis takistavad arusaamist. Ta peab õppima mõtlema ja tundma mitte teatud grupi liikmena, vaid lihtsalt inimesena. Kui ta suudaks, vabaneks ta ka neist piirangutest, mille seab inimloomus. Kui ta suudaks tajuda maailma nagu marslane või siiriuslane, nagu liblikas, kes elab vaid päeva või nagu olend, kes elab millioneid aastaid, siis oleks ta parim filosoof. Kuid see on võimatu, sest meid ei saa lahutada meie kehast ja meeleorganitest. Antiikajast kuni 17. sajandini ei eristatud teadust filosoofiast ning igasugune teoretiseerivat uurimist nimetati filosoofiaks. Näiteks oli atomism antiikajal filosoofiline õpetus, kuid 19. sajandil teaduslik.
,,Neid asju, mis on juhtunud ja ikka veel juhtuvad diktaatorlike riikide kontsentratsioonilaagreis, saab vaevalt nimetada ,,täiuslikkuse juhuslikuks puudujäägiks." See kõlaks kui mõnitamine." (JUNG 1979:53) Inimhinges on asju, mis teatud vaatepunktilt lähtudes on äärmiselt kurjad, see tähendab: ohtlikud. Seda eriti nende jaoks, kes taolistele tegudele juhtuvad ette jääma. ,,On mõttetu neid kurje asju eirata, kuivõrd see loob petliku turvatunde. Inimloomus on võimeline piiramata kurjuseks ning kurjad teod on sama tõelised kui head. Seda kogu inimkogemuse ulatuses ja niivõrd kui psüühe suudab nende üle otsustada ning nende vahel vahet teha." (ibid) Siin näemegi Jungi kui praktilise tööga hõivatud psühholoogi muret, mis ei luba kurja pisendada. Tehes haiguse olematuks, ei saa ravi määrata. Tehes inimese häda pisikeseks, puudub vajadus kannatajale appi minna. Hirm ükskõiksuse ning pealiskaudsuse ees sunnib
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
