kooselu saaks normaalselt toimuda. Objektiivse tuummoraali põhireeglid: · Ära tapa süütuid inimesi · Ära põhjusta asjatut valu ega kannatust · Ära varasta ega valeta · Pea oma lubadusi ja austa oma kokkuleppeid · Ära võta teistelt inimestelt tema vabadust · Räägi tõtt, või vähemalt ära valeta · Ole õiglane · Vasta heale samaga, näita üles tänulikkust · Aita teisi inimesi · Täida seadusi. Universaalne inimloomus (inimloomus on suhteliselt sarnane olemuslikes aspektides, kuna inimestel on sarnased vajadused ja huvid) viitab sellele, et on olemas üks hulk objektiivseid moraaliprintsiipe, mis on rakendatavad kogu inimkonnale. Moraaliprintsiibid on inimeste vajaduste ja huvide funktsioonid. Kuldne reegel: tee teistele seda, mida sa tahad et sulle tehakse. VÄÄRTUSED Väärtus on see, mida hinnatakse ja igatsetakse, mida tahetakse omada, saada või teha.
Inimene on iseenda vang Inimloomus on keerukas ta pole kunagi rahul sellega mis tal parajasti on. Ikka ihaldatakse rohkem. Kunagi polda rahul sellega, mis juba olemas on. Just ühiskonna surve, et kõigiga peab võistlema, et alati tuleb parim olla ja endast sada rotsenti anda, panevad inimeste pähe väga radikaalsed mõtted, mida inimesed tihtipeale ise saavutada ei suuda. Kuid mis juhtub, kui inimene ühiskonna poolt peale surutud ideaale täita ei suuda ning kas sellist inimvaret on veel võimalik päästa? Nii nagu päriselus, nii ka raamatutes seisavad tegelased silmitsi selliste probleemidega. Herman Hesse ,,Stepihunt" peategelane Harry Haller elab ajas, kus ümberringi valitsevad ,,tormilised kahekümnendad" labaste slaagrite, kõrtside ja odava meelelahutusega ning poliitikute revansistlikud sõjaõhutuskõned. Teoses on oskuslikult kujutatud heaoluühiskonna mõju inimesele, mis hakkas kujunema 1880 aastal Sak...
las ta raibe sulistab põder see on üle prahi neid mu kaksraud tulistab Kuul poeb kerre nagu urgu uluk langeb aasale tema naha viin ma turgu sarved abikaasale Antud luuletus räägib sellest, kuidas inimloomus on ahne, et ei taha kulutada kuule väikestele lindudele, vaid kui juba lastal, siis ka juba suurt looma, millest saab palju liha, nahka ja ka sarved mida naisele viia. Kasutatakse ristriimi. Luuletuses on kasutatud epiteeti väike part . Võrdlustest kasutati kuul poeb kerre nagu urgu. Kasutati ka personifikatsiooni kuul poeb. Metafooridest on kasutatud sõna kaksraud. Luuletaja kasutab seal ka allegooriat naha viib
o Eetiline egoism ehk egoismieetika Altruism on isetu hool ja mure teiste pärast; omakasupüüdmatu ennastohverdav teisi arvestav teguviis. Thomas Hobbes (1588-1679) Inimene on loomult egoist, käitumist juhib enesearmastus. Isegi kaastunne tuleneb egoismist. Teiste kannatust nähes inimene mõtleb: "See võib juhtuda ka minuga." Psühholoogiline egoism inimeste tegudel on alati isekad motiivid, teisiti ei olegi võimalik, sest inimloomus on selline. (inimloomust kirjeldav seisukoht) (teeb) Personaalegoism inimene on võimeline ka isetuteks tegudeks, kuid ta ei taha neid teha. See on tema valik. Ta lihtsalt ei hooli moraalist. See on lihtsalt enesearmastus ehk isekus. (valib ise) Individuaalne eetiline egoism seisukoht, et kõik inimesed peaksid toimima minu heaks. Universaalne eetiline egoism seisukoht, et kõik inimesed peaksid toimima
püüavad alles püsida. (Elman, 2007.) Piret Jänes 111827RIRIB Mõlemal teoorial olid oma kõrghetked, kuid maailm on pidevas muutuses, mistõttu ei suuda olemasolevad teooriad kõike toimuvat seletada. See on üks peamisi realismi kriitikaid. Rahvusvahelised organisatsioonid hakkasid maailma juhtima ning enam ei olnud rahvusvahelisel areenil ainult riigid. Kriitikud väidavad, et neorealism on liiga kitsa suunitlusega. Tähelepanuta jäävad majandus, inimloomus ja sisepoliitika. Lisaks väitsid kaks traditsioonilise realismi rajajat Machiavelli ja Thucydides, et struktuurset elementi ei saa üksi kasutada, sest see ei ole piisavalt adekvaatne ning vajab toetuseks teisi realismi dimensioone. (Forde, 1995.) Kokkuvõtteks võib öelda, et mõlemad teooriad väidavad, et maailmas valitseb anarhia, konfliktid on rahvusvahelistes suhetes vältimatud, peamisteks toimijateks on riigid ning võim on peamine vahend eesmärkide saavutamiseks
nimel, sest piirangud ei lase neil vabalt rääkida oma mõtetest, mida arvatakse ühiskonna puudustest. 5. Kui teatud inimeste rühm kohustub järgima kindlaid tõekspidamisi, siis on ohustatud järgmine põlvkond, kellel puudub võimalus enda teadmisi edendada, õppida eelnevate põlvkondade vigadest ning see kõik omakorda takistab järgneva põlvkonna valgustuse seiskumist, mis ongi kuritegi inimloomuse vastu, sest inimloomus peab valgustuses edasi arenema, kuid kui eelnevad põlvkonnad loovad seadused ja tingimused, mis seda takistavad, siis polegi valgustatus enam võimalik ning järgmine põlvkond on kohustatud eelneva põlvkonna seadused keelustama, et oleks võimalik valgustuse edasiarenemine. Inimesed ei tohi elada püsiva religioonikäsitlusega ilma avaliku kahtluseta, sest see seaks ohtu järeltulevate põlvkondade valgustuse. Kuid selleks, et
Relativismi argument · Hollandlased peavad eutanaasiat moraalselt õigeks, sakslased valeks. · Seepärast pole eutanaasia õige ega vale. See on lihtsalt arvamus, mis erineb ühiskonniti/ kultuuriti. · Eri kultuuridel on erinevad moraalinormid. · Seepärast ei ole moraali puhul olemas objektiivset tõde. Tõsi ja vale on vaid arvamus, mis erineb ühiskonniti/ kultuuriti. · Kultuuridel/ühiskondadel on aga ka palju ühiseid väärtusi, sest inimloomus on universaalne ja inimestel on suhteliselt sarnased vajadused ning huvid. Nt valetamist taunib iga ühiskond ning lubaduse pidamine on igas ühiskonnas oluline. Universaalsesse moraali kuulub: · Ära tapa süütuid inimesi! · Ära põhjusta asjatut valu või kannatust! · Ära varasta ega valeta! · Pea oma lubadusi ja austa oma lepinguid! · Ära võta teiselt inimeselt tema vabadust! · Räägi tõtt, või vähemalt ära valeta!
Ka paljud tema skulptuurid on maailmakuulsad, rääkimata tema maaliloomingust. Nagu paljude teiste kuulsate kirjanike, muusikute ning kunstnike puhul ei olnud temagi eluajal kuulus, vaid saavutas oma tuntuse alles pärast oma surma. Maailm kaotas ühe andeka kunstniku, kui 1917. aastal suri Edgar Degas oma sünnilinnas Pariisis 83-aastasena. Degas ei abiellunud kunagi, kuid arvatakse, et ta oli ameerika kunstniku Mary Cassatti(1845-1926) armuke. Eripära Degasi võlusid liikumine, ruum, inimloomus ja suhted. Ta oli üks esimesi kunstnikke, kes hakkas huvi tundma fotograafia vastu: tema maalide seesmine olemus on vaikne vaatlus. Degas' maailmanägemine ja suhtumine sellesse oli leige. Ta vaimustab meid oma pilgu erilise täpsusega ja jahedusega. Teda huvitas keerukate liigutuste tabamine. Degas oli virtuooslik joonistaja , armastas töötada pastellis. See tehnika võimaldas tal selgemini väljendada nii oma joonistajavõimeid kui ka kiindumust ilmekasse joonesse
aastal. Esimesed asukad tulid Maltale umbes 7000 aastat tagasi ilmselt Sitsiiliast. Pisut uuemast ajast (vanus ca 5500 aastat) on pärit vanimad megaliitehitised Xaghra Ggantija, Tarxieni ja Hagar Qimi templid, mis on vanemad kui Egiptuse püramiidid.(6) Kui pole kindlaid andmeid ega teadmisi, kuidas miski asi on tehtud, ning kui ehitiste võimsus ja kivide suurus (mõned neist kaaluvad kümneid tonne) on nii muljetavaldavad, hakkab inimloomus välja mõtlema legende. Ilusaim neist räägib naishiiglasest, kes kivimürakad oma seljas kaugelt kohale tassinud. Tema raidkuju reprot võib näha Taraxieni templis. Loomulikult pakutakse välja ka teiste tsivilisatsioonide abi ehitusel. (6) Samasugune teadmatus ja legendid kehtivad ka Clapham Junctioni roobaste kohta, kus terve kaljune pind on täis veetud küllalt sügavaid paralleelseid roopaid. Kes? Millal? Miks? Mismoodi? Aga üle kogu kõnnumaa levis fantastiline ja täiesti reaalne
Moraalipõhimõtted on inimvajaduste ja -huvide funktsioonid, sisse seatud mõistuse poolt, et rahuldada neid vajadusi ja edendada inimolendite kõige olulisemaid huvisid. Mõned moraaliprintsiibid rahuldavad vajadusi ja edendavad inimhuvisid paremini kui teised. Printsiibid, mis rahuldavad olulisi vajadusi ja edendavad kõige tähtsamaid huvisid optimaalsel viisil, on objektiivselt kehtivad moraaliprintsiibid. Järelikult, kuna on olemas universaalne inimloomus, on olemas objektiivselt kehtiv moraaliprintiipide kogum, mis on rakendatav kogu inimkonnale. 24. Mis on eetiline absolutism, subjektivism, objektivism, pluralism, monism? Eetiline absolutism väidab, et on olenas üleskaalumatud moraalipõhimõtted, mida ei tohi kunagi rikkuda, need on eranditeta kehtivad. Eetiline subjektivism väidab, et moraalinormid sõltuvad indiviidist. Pluralism on teooria, mille järgi on fundamentaalseid moraalinorme rohkem kui üks. FLFI.02.003 Eetika alused
Moraalipõhimõtted on inimvajaduste ja -huvide funktsioonid, sisse seatud mõistuse poolt, et rahuldada neid vajadusi ja edendada inimolendite kõige olulisemaid huvisid. Mõned moraaliprintsiibid rahuldavad vajadusi ja edendavad inimhuvisid paremini kui teised. Printsiibid, mis rahuldavad olulisi vajadusi ja edendavad kõige tähtsamaid huvisid optimaalsel viisil, on objektiivselt kehtivad moraaliprintsiibid. Järelikult, kuna on olemas universaalne inimloomus, on olemas objektiivselt kehtiv moraaliprintiipide kogum, mis on rakendatav kogu inimkonnale. 24. Mis on eetiline absolutism, subjektivism, objektivism, pluralism, monism? Eetiline absolutism väidab, et on olenas üleskaalumatud moraalipõhimõtted, mida ei tohi kunagi rikkuda, need on eranditeta kehtivad. Eetiline subjektivism väidab, et moraalinormid sõltuvad indiviidist. Pluralism on teooria, mille järgi on fundamentaalseid moraalinorme rohkem kui üks. FLFI.02.003 Eetika alused
hüpnoosi. Internetis surfates võib tekkida ka niinimetatud võidu ja kaotuse tunne. Kui leiate informatsiooni, mida otsisite on tegu tabamusega. Samuti mõjutavad meid stereohelid, videotehnika, säravad värvid ja suurem modemikiirus meis soovi rohkem aega Internetis veeta (Greenfield 2005:42, 43). 7 KOKKUVÕTE Referaadis käsitletud sõltuvushäirete puhul võis tajuda põhjustes sarnasusi. Inimloomus eelistab kurvameelsusele, igavusele ja probleemidele põnevat ja rõõmupakkuvat elu. Ei arvestata aga sellega, et sageli on alkoholi ja narkootikumide kuritarvitamisel, hasartmängu- ja Internetisõltuvusel vaid ajutine mõnu tekitav mõju ning see võib hoopis uusi probleeme ja raskusi tekitada, millest on hiljem veelgi raskem lahti saada, kui oleks olnud esialgsete probleemidega tegelemine. 8 KASUTATUD KIRJANDUS Blaszczynski, A
ennast kogu maailma riike ja rahvaid ühendavaks. Endiselt on olümpia ülipopulaarne, aga kui Antiik-Kreeka olümpiamänge mahtus jälgima neljakümne tuhande vaataja ringis, kes kõik täiskasvanud vabad mehed ja vallalised naised abielunaistel oli surmanuhtluse ähvardusel mängude vaatamine keelatud siis tänapäeval võivad suurvõistlusest passivselt osa saada kõik, kel selleks soovi ning televisiooni vahendusel näevad olümpiamänge sajad miljonid inimesed. Ent inimloomus ihkab naudinguid ja meelelahutust, mida sport kahtlemata vaatajale pakub ning tänapäeva arenenud ühiskonna mugava kodanikkonna tarbeks on loodud telekanalid, mis võimaldavad sporti jälgida hommikust õhtuni ja miks mitte ka õhtust hommikuni iga päev. Lisaks olümpiamängudele on veel maailmameistrivõistlused, Euroopa ja kohalikud meistrivõistlused, meistrivõistluste vaheetapid, karikavõistlused, eelvõistlused, linnade- ja koolidevahelised võistlused, maavõistlused..
2012 Kuidas lahendada kurjuse porbleemi? Iidne võitlus kurja ja hea vahel Lauri Kukerman 12. B 4/6/2012 Lauri Kukerman 12. b Mis on kurja probleem? Kurja probleem ehk kurjuse probleem (ingl. The problem of Evil) on religioonifilosoofias ja teoloogias tuntud küsimuste kobar, mis tuleneb Jumala headuse ja maailma ebatäiuslikkuse kokkusobivuse küsitavuses. Klassikalisel kujul on probleem sõnastatav nii: kui Jumal on kõikvõimas, kõigeteadja ja kõikhea, kuidas siis saab maailmas olla kuri (kurjus ja kannatused)? Kõikvõimas Jumal suudab kurja kõrvaldada; kõiketeadja Jumal on igast kurjast teadlik; kõikhea Jumal soovib kurjast lahti saada; om...
Sotsioloogiliste uuringute läbiviimine Miks me uurime? Isiklik vaatlus ja kogemus võivad näida kõige täpsemate informatsiooniallikatena. Elu näitab aga, et just endastmõistetavid arusaamu tulebki uurida. Tarkuseterad: 1. töötamine värskes õhus, rõõmus meel ja ohtralt hapupiima lubavad inimesel elada 110 aastat ja kauemgi. 2. kuni viimase ajani elas enamikus ameeriklaste majapidamises koos 3 põlvkonda ja kõik armastasid üksteist. 3. surmanuhtlus vähendab kindlalt ja selgelt raskete kuriteguse hulka. 4. ameeriklaste eluaja pikkuse ja kvaliteedi määravad ära inimese intellektuaalsed võimed. Oluline on küsida, miks inimesed jätkavad millegi uskumist, kuigi on olemas tõendid vastupidise kohta. Eri sots. kihtide grupid usuvad eri väiteid. Mida inimesed usuvad olevat tõeline, on tõeline oma tagajärgedes. Sotsioloogid teevad oma uurimustööd selleks, et mõista meid ümbri...
sisetunde v muu järgi. See teooria pigem kritiseerib moraali, kui hoidub sellest. Mõtlemisest hoidumine. Subjektivism- moraal on igaüksiku tunde küsimus, pole võimalik põhjendada inim- kogukonna piires kehtivaid norme. Eeldatakse, et inimeste soovid on erinevad. Moraal on privaatne. Relativism- pole olemas universaalset moraaliprintsiipi, kuid kõik printsiibid on õigustatud kultuurilise heakskiiduga- tunnistab moraali ühiskondliku heakskiitu. Absolutism- tugineb sellel, et inimloomus on ühesugune ning moraaliseadus või tunne tuleneb rangelt sellest. Moraaliseaduse kujundiks peetakse mõistust. Objektivism- selle järgi on olemas universaalsed moraaliprintsiibid, kuid erinevates olukordades võivad printsiibid teineteist üles kaaluda, st. ei ole jäika printsiipide hierarhiat. 4. Isekus-altruism-omahuvi Isekus- omahuvi äärmus, kus lähtume alati enda soovist, kasust, vaatamata, mida see teistele inimestele kaasa toob.
Individualism - Makro-sotsioloogilised nähtused on abstraktsioonid, nad pole midagi enamat kui inimindiviidide, tegude ja arvamuste summa. 4. Kas inimene on aktiivne või passiivne? Tegevusteoreetiline lähenemine - inimene on oma valikutes üldiselt vaba, teab, mida teeb ja juhib ise oma tegevust. Strukturaalne lähenemine - inimese valikuid ja tegevust juhivad tema poolt kontrollimatud sotsiaalsed jõud (nagu sotsiaalne struktuur). 5. Milline on inimloomus? Geneetiline lähenemine - Inimese olulisemad omadused on sünnist kaasa antud, kasvatus neid omadusi ei muuda. Kultuuriline lähenemine - inimesele on kaasa sündinud ainult kõige KOOLIASJAD onenote Page 3 Kultuuriline lähenemine - inimesele on kaasa sündinud ainult kõige üldisemad bioloogilised omadused, kõik konkreetsemad omadused arenevad välja kasvatuse käigus. 6. Milline on inimloomus v. 2
Feminism Realism Klassikaline realism -> pärast II MS kõrghetk Neorealism (struktuurne realism) -> võttis mõned klassikalise tunnused üle, mõned viskas üle Kaitsev (neorealism)-> erineb, mida riik tahab ründavast; peab ennast kaitsma ja ellu jääma Ründav (neorealism) -> erineb, mida riik tahab kaitsevast; peaks püüdlema hegemoonia poole, olla maailmas juhtiv jne Neoklassikaline Realismi põhimõisted Inimloomus Suveräänne riik Võistlevad valikud Jõud -> polaarsus Anarhia -> hierahia puudumine: ühise valitsuse puudumine; anarhia loob olukorra, kus kõik peavad ise kõigega tegelema Eneseabi -> anarhias Suhtelised kasud Neorealism Struktuur, mitte inimloomus -> neorealism asendas inimloomuse struktuuriga; riigid käituvad niimoodi, sest struktuur sunnib neid Julgeolekudilemma -> võib sageli võidurelvastumiseni
1.Organisatsioon on teadlikult koordineeritud sotsiaalne ühendus, mis koosneb kahest või enamast inimesest ja funktsioneerib suhteliselt katkematult, et saavutada ühiseid eesmärke või neid püstitada. Organisatsioon võib olla mingi erilise eesmärgi saavutamiseks organiseeritud inimrühm, mingi asutus, ettevõte, valitus, kool, ühing. Organisatsiooni käitumine on õpetus inimeste ja rühmade käitumisest organisatsioonis, milles püütakse määratleda efektiivsema tegutsemise teid. Organisatsioonilise käitumise eesmärgid on kirjeldada, aru saada, ennustada, hinnata ja arendada inimeste käitumist, tegutsemist organisatsioonis. 2.Organisatsioon kui süsteem. Kui inimesed ühinevad mingi eesmärgi saavutamiseks, tekib vajadus eestvedamise ja suunamise järele. Keegi rühma liikmetest kujuneb oma võimete põhjal liidriks või määratakse juhiks. Tegevuseks on vaja materiaalseid vahendeid, ettevõtte vajamiseks raha, ruume, seadmeid, toorainet, organisatsiooni...
Sisepoliitika mõjutab välispoliitikat Riigid ei ole ühtsed mängurid- ei ole ühtset otsustajat Kriitika alusel on üles ehitatud idealism ja liberalism Realism tänapäeval Mõned riigid kasutavad siiani Idealism Sai alguse filosoofilisest lähenemisest, mis kirjeldas seda, mille poole püüelda Kuidas võiks olla, et sõda ei ole normaalne? (proovis realismi ideid idealiseerida) Realism: koostöö on halb. Põhjus, et koostööd ei saa teha, kuna inimloomus on konfliktne. Osalejad on riigid, suured üksused. Rahu toojaks on JÕUD. Idealism: RV koostöö on hea ja võimalik, kui me seda tahame. Leidsid, et inimloomus on hea. Kui me otsustame kõik koos, et me sõda ei taha, siis on see võimalik. RVS on osaleja inimene. Võime teha nii, et meil ei ole konflikti, sest me tegelikult ei taha seda. Rahu toojaks on headus, demokraatia. I MS lõpuks jõuti järeldusele, et sõja pidamine on üle igasuguse piiri ning see tuleb lõpetada.
moraalivääratusi otsustas shogunaat, et kõik osi hakkavad etendama täiskasvanud mehed, kes tõsimeeli tegelevad näitekunstiga. Kabukist sai populaarne teatrivorm, mis nagu bunraku-teater sisaldas muusikat ja tantsu ning jutustas lugusid ajaloolistest kangelastest ja kaupmeeste ning muu linnarahva elust. 5)Mida kujutas endast neo-konfutsianism ja millised olid selle ilmingud Jaapanis? Neo-konfutsianism. Li (ri, ) ja qi (ki, ) duaalsus sisaldub igas elusolendis. Inimloomus on olemuselt hea. 5 inimsuhete liini. Ühiskonna hierarhilisuse ja inimese käitumise olulisus vastavalt sellele. Kõige olulisem Tokugawa filosoofia Jaapanis oli neo-konfutsianism, mis rõhutas moraalide, hariduse ja hierarhia olulisust valitsuses ja ühiskonnas. Edo klassi ajal eksisteeris range nelja klassi süsteem: kõige kõrgemal samuraid, peale mida tulid lihtinimesed, käsitöölised ja kaupmehed. Nende nelja klassi liikmetel polnud lubatud enda sotsiaalset staatust muuta.
ei ole õnnelik. Subjektivistlik hea elu- sa oled täpselt nii õnnelik kui tunned, nurjumist ei ole. 29. Loomuseaduse teooria- inimese loomuses olev seadus, mis paneb ta õigesti käituma. Inimesel on mõistuspärane loomus,mõistus töötab isegi ilma Jumalata, loomuseadused on universaalsed ja muutumatud.TTD 30. Inimesi motiveerivad moraalselt toimima mitmed aspektid, kas siis religioon, utilitarism, loomus. 31. Psühholoogiline egoism kirjeldav, inimloomus on egoistlik. Eetiline egoism igaüks peaks järgima ainult omahuvi. Üks ütleb, et inimene ei saa altruistlik olla, teine ei kohusta altruismiks, kuid väidab selle võimalikkust. 32. Psühholoogilise egoismi poolt: Altruistlik käitumine ainult näib sellena, ka nauding on egoistlik hüve, mida saadakse.Tegutsedes aga ei ole me alati teadlikult tegutsemas omakasu eesmärgil, see võib ka lihtsalt kaasneda. Igaüks teebs elle teo, mida ta kõige rohkem tahab
Descartes tegi ka tähelepaneku, et vaimu ei mõjuta mitte kõik kehaosad, vaid aju või üksnes väike aju osa, milles arvatakse olevat üksmeel. Descartes jõudis lõpuks välja selleni, et iga üksik liikumine, mis sünnib aju osas, mis vahetult mõjutab vaimu, sisestab temasse mingi ühe aistingu ja see aisting on selline, mis aitab kaasa terve inimese säilimisele kõige enam ja kõige sagedamini. Siiski Jumala hüvelisusest hoolimata, jääb ta arvamusele, et inimloomus petab vahest. Enamasti teatavad meeled küll tõde, kuid vahel siiski eksitavad. Lõpuks täheldas ta ka, et erinevus ärkveloleku ja une vahel on väga suur. Sest kui inimesed ilmuksid ja kaoksid nii äkitselt nagu unenäos, siis peaks ta neid tontideks või vaimudeks. Ja sellele teadmisele jõudis ta, kui oli kokku võtnud oma meeled, mälu ja mõelnud palju. Kuid tõtt tunnistades arvas Descartes, et inimese elu allub sageli eksitustele ja meie loomus on nõrk.
Humanistliku psühholoogia teooriate pooldajad heidavad kõrvale nii õppimisteoreetikute kui ka freudistide determinismi ehk põhjuslikkuse, eeldades, et inimene on spontaanne, iseennast määratlev ja loov isiksus. Abraham Maslow (1908-1970) Maslowi teooria märksõnaks on eneseaktulasitsatsioon seesmiste, väljenduslike vajaduste areng, mille abil inimene püüdleb iseenese ja maailma paremale mõistmisele. Carl Rogers (1902-1987) Rogers leidis, et inimloomus on positiivne, terve ja konstruktiivne s.o ülesehitatav ja uusi lahendusi pakkuv. Ootas, et inimene areneks potensiaalselt täielikult ehk ta varjatud jõud areneks võimalikult palju. Humanistlikus teoorias oli ka levinud arengu periodiseerimine, mille tuntuimad esindajad olid Waltering, Wijngaarden, Moers ja R. Steiner, kuid neil pikemalt ei peatu. Leian, et ei saa jätta tähelepanu pööramata Anna Freudile (1895-1982), kes 1936. aastal koostas
olemas??? - Diskursus ● Tõlgendamine - Teooriad - Erinevused loodusteadustest ● Seotud teiste valdkondadega - Majandus, õigus, võrdlev poliitika Realismi põhimõisted ● Suveräänne riik ● Võistlevad valikud ● Rahvuslikud huvid ● Jõud -> polaarsus ● Anarhia ● Eneseabi ● Suhtelised kasud ● Julgeolekudilemma ● Jõudude tasakaal Realistid on väga jõupõhised. Liberalismi kontseptsioonid ● Inimloomus on hea ● Siseriiklik ja väline pole lahus ● Null-summa (kellegi võit on teise kaotus) ● Majanduse olulisus - Kaubandus ● Institutsioonid ● Tegutsejad ● Anarhia Liberalistide arust pole toimijad mitte ainult riigid, vaid võivad olla ka muud. Marksism ja konstruktivism ● Marksism - Imperialism - Maailma-impeerium või maailmamajandus - Tuum - perifeeria - pool-perifeeria -> Tuum ekspluateerib (ehk kasutab) perifeeriat,
· Liberaalid erastada · Sotsiaalid võrdsus, peale maksmine, maj. Kontroll · Tänapäeval riik sekkub maj. maksude kaudu, et tagada heaoluriik Konservatism · Liberalismi vastand · Tuginev traditsioonidel, rahvuslusel ja kristlikul moraalil · Indiviidid on vabad, sünnilt võrdsed · Keegi ei pea valitsema · Vabadus on tähtsam kui võrdsus · Mõõdukate maksude poolt ning riigi sekkumise vastu · Progresiivne · Inimloomus on ebatäiuslik · Töö heaolu parandamiseks · Esindajad: G.W. Bush, Winston Churchill, Ronald Reagan, Margaret Thatcher o Individualistlik üh. pakub vabadust o Traditsiooniline euroopalik o Uus konservatism Hayeki mõjul esile kerkinud o Neo konservatism pettusid liberalismis, Bushi toetajad o 21.saj. alguses oli selle ideoloogia lõpp Sotsiaaldemokraatia · Väärtustab võrdseid võimalusi
y tüüpi · töö on inimese jaoks loomulik tegevus nagu mäng või puhkus · kui inimene on suunatud tulemuse saavutamisele on ta võimeline iseend kontrollima ja juhendama · keskmist inimest on võimalik õpetada võtma vastutust · paljud inimesed on võimelised loominguliseks tööks · inimese intellektuaalne potentsiaal on tänapäeval alles osaliselt kasutatud 3 6. Inimloomus ja selle 6 põhikomponenti. Org.käitumise käsitlemise aluseks on põhiseisukohad inimese ja organisatsiooni loomustest. INIMLOOMUS Inimese kui org. osa käsitlemisel eristatakse 6 põhikontseptsiooni: *Individuaalsed iseärasused individuaalne eripära avaldub juba tema sündimisel. Temperament, iseloom, võimed, füsioloogiline talitus ja psüühilised protsessid on inimestel erinevad
Moraalikonflikti korral võib mõnest loobuda. Prima facie (ld k. esmapilgul) · Kohustus, mis üldiselt kehtib, kuid mille teine kohustus võib üles kaaluda. · Kui sul on kaks vastukäivat kohustust, siis üks neist ei ole sinu tegelik e. kõiki asjaolusid arvestav kohustus (osutus prima facie kohustuseks). Kuidas objektiivseid printsiipe kindlaks teha? · Ideaalne vaatleja: sõltumatu, kõigest informeeritud. · Teab, mida on heaks eluks vaja, milline on inimloomus, mismoodi toimib ühiskond. Eetika alused, 4. loeng:VÄÄRTUSED JA HEA ELU Millised asjad on väärtuslikud? · Elu? · Vabadus? · Nauding / lõbu? · Eneseteostus? · Raha, majanduslik heaolu? · Sõprus, armastus? · Tervis? Mis on väärtus? · Väärtus kõige üldisemas mõttes on miski, mida hinnatakse ja mis juhib meie toimimist. Väärtused on moraaliprintsiipide aluseks.
Enamusel alluvatel on mingisugust potentsiaali nende võimete arendamiseks ja kasvuks. Juhid peaks alluvatesse suhtuma Y-teooria põhjal. McGreogori mudeli kiitis heaks Abraham Maslow. Tema poolt väljatöötatud inimvajaduste hierarhia 5astmelise mudeli kasutamisel soovitab ta juhtidel pöörata tähelepanu peale alluvate füüsilise heaolu ja majandusliku turvalisuse tagamise ka nende kõrgema astme vajadustele sotsiaalsete suhete, tunnustuse ja eneseteostuse järele. 6. Inimloomus ja selle 6 põhikomponenti. Inimloomus kui organisatsiooni osa käsitlemisel eristatakse 6 põhikontseptsiooni: 1) Individuaalsed iseärasused ( avaldub sündimisel, temperament, iseloom, võimed, füsioloogiline talitus ja psüühilised protsessid- kõigil erinevad. Motiveerimisel ei piisa kui lähtuda kõigile inimestele omasest tunnustuse saamise vajadusest. Igale inimesele läheneda individuaalselt, leida õige lähenemistee.)
Juhid peaks alluvatesse suhtuma Y-teooria põhjal. McGreogori mudeli kiitis heaks Abraham Maslow. Tema poolt väljatöötatud inimvajaduste hierarhia 5astmelise mudeli kasutamisel soovitab ta juhtidel pöörata tähelepanu peale alluvate füüsilise heaolu ja majandusliku turvalisuse tagamise ka nende kõrgema astme vajadustele sotsiaalsete suhete, tunnustuse ja eneseteostuse järele. 6. Inimloomus ja selle 6 põhikomponenti. Inimloomus kui organisatsiooni osa käsitlemisel eristatakse 6 põhikontseptsiooni: 1. Individuaalsed iseärasused ( avaldub sündimisel, temperament, iseloom, võimed, füsioloogiline talitus ja psüühilised protsessid- kõigil erinevad. Motiveerimisel ei piisa kui lähtuda kõigile inimestele omasest tunnustuse saamise vajadusest. Igale inimesele läheneda individuaalselt, leida õige lähenemistee.) 2. Tajumine ( maailma tunnetamise viis
TALLINNA TEHNIKAKÕRGKOOL TALLINN COLLEGE OF ENGINEERING Jean- Paul Sartre REFERAAT Õppeaines: FILOSOOFIA Mehaanika teaduskond Õpperühm: Juhendaja: Endel Mesimaa Tallinn 2008 SISUKORD Sisukord...................................................................................................................................... 2 Sissejuhatus.................................................................................................................................3 Elukäik.................................................................................................................................... 4 Külaskäik Eestisse...............................................................................................................5 Nobeli auhind......................................................................................................................
Margareta ja Fausti suhtest poleks asja saanud. Margareta oli muutunud, ta polnud enam lihtne, süütu ja puhas. Üleüldse olid nad väga erinevad, neil olid eluks väga erinevad eesmärgid ning nende maailmavaated erinesid liiga palju. Margaretal oli ka kanda tohutu süükoorem ning talle määratud karistus. Õige lõpplahendus ongi see, et Margareta otsustab oma karistust kanda, et patud andeks saada ning sellega autor tõestab, et tegelikult on inimloomus hea. Kui Fausti tunded oleksid jäänud sellisteks, nagu nad olid alguses, siis oleks ehk Faust leidnud selle rahulduse ja väljapääsu oma muredele, mida ta otsis ning sel juhul oleks kurat võitnud. 4.1. Mefistoteles on kaval, leidlik ja lõbus. Ta võis vabalt teisi ohvriks tuua selle nimel, et ise nalja saada, näiteks Auerbachi keldris üliõpilastega juues ja neid ninapidi vedades. See pakkus talle lõbu ja ta pidas joojaidki lõbusaks, ehkki arvas, et neil vähe vaimu
et tavalises mõttes armastus on vaid selle üks liik. Ja teisipidi, armastus on alati hüve armastus, mis on tugevam igast omandusest, olgu selleks või omaenese ihuliikmed[7]. Hüve armastamine on „soov alati hüve omada“ (218) ja selleks tuleb sündida ilus, „nii kehaliselt kui hingeliselt“ (218). „Kõik inimesed, oh Sokrates, on rasedad nii kehalt kui hingelt, ja kui nad jõuavad teatud eluikka, ihkab inimloomus sünnitada“[8] ja saab seda teha üksnes ilus ja harmoonilisuses. Just armastuse kaudu „jõuab surelik loomus kogu jõust muutuda igaveseks ja surematuks. Seda suudab ta aga ainult sünnitades, nii et alati jääb järele vana asemele noor. Seetõttu öeldakse ka iga elusolendi kohta, et ta elab ning jääb iseendaks“ (220). Inimene muutub nii kehalt, hingelt kui teadmistelt, aga ta püsib just
Reaalse saame nii, et korrigeerime inflatsioonitasemega. Selleks, et veel täpsemat tulemust saada, kasutatakse järgmist mudelit, R=N-I; (1+R)= (1+N)/(1+I) Kuni kümme võiks kasutada. Nominaalsest intressist kõrgema määra määramise tõukejõud: - Laenuandja soovib saada kompensatsiooni selle eest et ta loobub jooksvast tarbimisest, sest nagu statistika näitab, on inimloomus rohkem kohene tarbija. - Laenuandja soovib kompensatsiooni likviidsuse loovutamise eest, andes laenu võib ta tekitada endale tulevikku likviidsusprobleemid - Laenu andmisega kaasnevad riskid, mille eest laenuandja tahab täiendavat tasu Intressimäärade kujunemine makromajanduse tasandil Intressitase on seotud väga paljude majandussüsteemiosadega: rahapoliitika, valuutakursid, inflatsioonimäär, rahvusvahelised finantsturud.
b. Sotsiaalsete ühiskonnavajaduste rahuldamine- kultuuris kui ühiskonna, kui terviku eksistentsi ja jätkumist tagavat mehhanismide tootmine. Ühiskonnal kui tervikul võib olla vajadus rahvusliku ideoloogia või kollektiivsete identiteetide järgi ja nende tootmine oleks kultuuri ülesanne. c. Kultuuri ideaalne määratlemine- indiviidi vaimsete vajaduste rahuldada. 10. Milles seisneb inimese ja kultuuri vahekorra probleem? Pascal: meis on automaat. Inimloomus on esimene harjumus, mille omandame tänu asendile ühiskonnas. Rollide ja isiksuse vastandamisest, kus ühel pool on kristlik subjektivism, kus inimene kujutab endast mingisugust loomust (mina) kindlate omadustega, teisel pool konstrukturistlik- vastavalt see, mida inimene oma minaks peab, on loodud erinevate vahendatuste, ühiskondlike rollide kaudu. Bourdieu- habitus- midagi sarnast Pascal'ile. Teatud omandatud kalduvus mõelda, tunda ja käituda kindlal viisil, mis käivitub teatavate
? Järelikult me ei saa teadmistepõhiselt maailma vaadelda. Mõistuse surve on see, mis inimest aitab piiritleda ja kontrollida????? Wille zur Macht – võimutahe – Schopenhauer – „tahe on kõige alus“ 1886 „Sealpool head ja kurja“ – käsitleb võimutahte teemat. Võimutahe võib inimese asetada väljapoole hea ja kurja piire. Nietzsche sõnul lähtusid 19. saj läänemaailma inimesed judeo-kristlikust arusaamast. .. loomulike tungidega. Inimloomus samuti seotud loomulike tungidega – need annavad antiikaja inimesele arenemisvõime. Kõige olulisem tung – võimutahe, mingis mõttes on see elutahe. „Kõik elav tahab väljendada oma võimu“ Seos 1860ndate lõpul välja tulnud Darwini evolutsiooniteooriatega. Heidegger – tahe olla midagi enamat. Delenze – ei ole küsimus tahtes domineerida, vaid lihtsalt üks tahe valitseb teise tahte üle (jutt ei ole igatsusest võimu/jõu järele).
MEESKONNATÖÖ SÜNERGEETILISE EFEKTI MAKSIMEERIMINE Sissejuhatus Käesolev töö on vaatluse alla võtnud meeskonnatöö sünergeetilise efekti maksimiseerimise. Teemavalik sai selline, kuna kontoris töötades on see pidevalt probleemiks. Töötajad justkui töötaksid hästi, aga juhtkond ei ole ikkagi rahul. Nii saigi teoreetilist tagapõhja kasutades hakatud paberile panema, mida siis ikkagi teha, et tööst saadav kasu oleks võimalikult suur, et töötajad oleksid motiveeritud ja töö tulem efektiivsem ning ka juhtkond loomulikult rahulolevam (päris rahul ei saa nad kunagi olema, selleks nad ongi juhtkond, et pidevat arengut soodustada). Teoreetiline tagapõhi sai võetud EBSCOhost andmebaasist. Omapoolsed mõtted on oma kogemuste baasil pikaajalisest tööst mitmetest erinevatest organisatsioonidest. Võrreldes erinevaid organisatsioone, kus oled töötanud, tekib juba mingi üldistamisoskus, sest paljud aspektid toimivad nii siin kui seal, olenemata sel...
Tegeleti juba antiigis, aga sai tuule tiibadesse modernismis. Loomuõigus leiab, et eksisteerib kõrgem seadus, tulenevad kas loodusest (antiigis räägiti olemisest ehk Cosmosest) v Jumalast. Oskame eristada head halvast - moraaliküsimus, isegi kui seadust ei ole, me tajume, kui keegi on mühakas v ülbe. Varajased mõtlejad ei töötanud definitsiooni välja, lõid aga raamistiku ja sidusid selle moraalse/ õige käitumisega. 17.saj/valgustusajal ütles H. Grotius et inimloomus võimaldab eristada head halvast, mitte loodus ei aita seda inimesel teha. Lahti jumalast. Ka Hobbes (sõda kõigi vastu, relvajõud, inimene on halb) ja Locke (üldiselt on mõnus olla ilma riigita ja inimene on hea, kuid omandit on vaja kaitsta) leidisid seda, et tajume asju, kuna oleme INIMESED. Aga kuna kõik inimesed jagavad seda, siis st inimõigused on universaalsed. Inimõigused võõrandamatud. Kui õigus elule on nt inimõigus, siis miks mõnes riigis surmanuhtlus
Eetikaterminite sõnastik Absolutism, eetiline absolutism arusaam, et igale moraaliprobleemile leidub ainult üks õige vastus. Täiesti absolutistlik eetika koosneb absoluutsetest printsiipidest, mis peavad põhimõtteliselt võimaldama lahendada kõikvõimalikud elusituatsioonid, sõltumata kultuurist. Eetilisele absolutismile vastandub teravalt eetiline relativism, mis ütleb, et eetiliste printsiipide kehtivus sõltub sotsiaalsest heakskiidust. Algoritm reegel, mida tuleb järgida otsuste tegemise protsessis. Altruism tegutsemispõhimõte, mida iseloomustab ebaisekas suhtumine teistesse. Omakasupüüdmatu arvestamine teise inimesega; erapooletu, teisi arvestav käitumine. Altruismi vastand on egoism. Aruandekohuslus kohustus anda oma tegudest aru kellelegi teisele, kes on sinust kõrgemal positsioonil. Austus inimeste vastu fundamentaalne moraaliprintsiip, mis sisaldab nõuet, et me peame näitama kohast austust kõigi inimeste õiguste ja väärikuse ...
Pole vastutustunnet ega ambitsioone, on enesekeskne ja ei hooli eriti organisatsiooni vajadustest. Juhi roll on sundida ja kontrollida alluvaid. Y teooria – töö on inimesele loomulik tegevuse, pole loomupoolest laisk, on potentsiaali, loovust, kujutlusvõimet, leidlikkust. Soodsate tingimuste korral soovib vastutada. Juhi roll on arendada alluvate potentsiaali ja luua selleks vajalikud tingimused. 6. Inimloomus ja selle 6 põhikomponenti. Inimese kui organisatsiooni osa käsitlemisel eristatakse kuut põhikontseptsiooni: 1. Individuaalne eripära – avaldub sündimisel. Temperament, iseloom, võimed, füsioloogiline talitlus ja psüühilised protsessid on inimestel erinevad. Elu käigus omandatud isiklikud kogemused muudavad neid veelgi erinevamaks. Inimeste motiveerimisel tuleb läheneda individuaalselt, leida õige lähenemistee. 2. Tajumine – maailma tunnetamise viis
Traditsiooniline metafüüsika ei täida neid tingimusi. Probleemsituatsioon: on traditsiooniline vaimukultuuri valdkonda, mis ei täida teaduse kriteeriume. Astroloogia ja alkeemikud ei tunnustatud teaduseks, sest ei täida kriteerume. Aga Kant ei lükka ümber metafüüsikat kui teadust: inimmõistuse(tähendab siin inimloomus) huvi on suur metafüüsika vastu. See mis kuulub inimloomusele, ei saa kõrvale hüljata(üldise inimmõistuse huvi). Motiiv: antropoloogiline eeldus ehk inimloomus, millest kasvavad välja tingimused, kuidas mõeldakse. Mõtlemine ette kirjutatud mõistusest? – antropoloogiline mõõde. Probleem situatsioon: ühelpool on trad. Metafüüsika, mis ei kehti kriteeriumitega, aga üheltpoolt ei luba inimloomus või inimmõistus seda hüljata. Metafüüsika reform – leida muu tee. David Hume’i seos Kanti’ga ja metafüüsikaga. Hume suurmõtleja. Saame osutada reformile ehk ümberkujundamisele
Isiksusepsühho kordamisküsimused I LOENG Gordon Allporti (1937) isiksusedefinitsioon. Mille poolest see erineb individuaalsetest erinevustest lähtuvast definitsioonist? Karakter ja temperament; nende erinevad tähendused isiksusepsühholoogias ja lähedastes valdkondades. Mida tähendab metateooria? Kas metateooria on empiiriliselt kontrollitav? (Jah ja ei: see ei ole ümber lükatav ühe uuringuga, kuid peaks olema faktidega kooskõlas.) Reduktsionism. Miks reduktsionism ei ole teaduse vaenlane? Isomorfsuse küsimus: kas isiksusejoonte ja bioloogiliste süsteemide vahel on üksühene vastavus? Mitte-äärmusliku reduktsionismi näited: Hans Jürgen Eysencki metateooria; Marvin Zuckermani kilpkonna-skeem (ja selle edasiarendus, kus bioloogilisele mõjuteele on lisandunud keskkondlik). Viie-faktori teooria kui hübriidteooria. Eristus baastendentside ja iseloomulike kohanemuste vahel. Sotsiaal-kognitiivsed teooriad. Nende kujunemise eripära (kognitiivse ...
Ära varasta ega valeta! Pea oma lubadusi ja austa oma lepinguid! Ära võta teiselt inimeselt tema vabadust! Räägi tõtt, või vähemalt ära valeta! Ole õiglane, koheldes võrdseid võrdsetena ja ebavõrseid ebavõrdsetena! Vasta teistele samaga, näita üles tänulikkust! Aita teisi inimesi, eriti kui see ei maksa midagi. Täida õiglasi seadusi! Kui moraaliprintsiibid on inimeste vajaduste ja huvide funktsioonid. Mõned printsiibid edendavad neid vajadusi paremini. Universaalne inimloomus viitab sellele, et on olemas objektiivselt üks hulk moraaliprintsiipe, mis on rakendatavad kogu inimkonnale (kõigile ratsionaalsetele olenditele). Loomuseaduse põhiideede järgi: inimestel on olemuslikult mõistuspärane loomus, mille on neile määranud Jumal. Isegi jumalat tundmata võib mõistus kui meie loomuse olemus avastada inimhüvanguks vajalikud seadused. Ja loomuseadused on universaalsed ja muutumatud, ning neid tuleks kasutada ühiskondade ja nende positiivsete seadusete
kooselu saaks normaalselt toimuda. Objektiivse tuummoraali põhireegleid: · Ära tapa süütuid inimesi! · Ära põhjusta asjatut valu ega kannatust! · Ära varasta ega valeta! · Pea oma lubadusi ja austa oma kokkuleppeid! · Ära võta teiselt inimeselt tema vabadust! · Räägi tõtt, või vähemalt ära valeta! · Ole õiglane! · Vasta heale samaga, näita üles tänulikkust! · Aita teisi inimesi! · Täida seadusi! Inimloomus on universaalne Inimloomus on suhteliselt sarnane olemuslikes aspektides, kuna inimestel on sarnased vajadused ja huvid. Universaalne inimloomus viitab sellele, et on olemas üks hulk objektiivseid moraaliprintsiipe, mis on rakendatavad kogu inimkonnale (kõigile ratsionaalsetele olenditele). Moraaliprintsiibid on inimeste vajaduste ja huvide funktsioonid. Mõned printsiibid edendavad neid vajadusi paremini kui teised. näit. Kuldne reegel*: tee teistele seda, mida sa tahad, et sulle tehtaks. NB
ühiskonda koos hoidvaks jõuks. Nende alla paigutab ta sisuliselt ka eetika ja moraali. 19. sajandi algusest II maailmasõjani oli konservatism üldiselt meelestatud demokraatia vastaselt, sest leidis, et lihtinimesi ei tohi niivõrd vastutusrikka asja kui võimu juurde lasta. Seetõttu pooldasid nad valimistsensusi, et vältida populistide võimulepääsu. Konservatiivide jaoks esmatähtis ühiskond, mitte üksikindiviid nagu liberalismis. Erinevalt viimasest leiavad konservatiivid, et inimloomus on oma olemuselt suhteliselt halb ja seetõttu peab seda kontrollima ühiskond ehk riik. Idee pärineb Thomas Hobbes’i raamatust „Leviaatan“, kus oli kujutatud riigieelset seisundit kõikide sõjana kõigi vastu ehk kaose ja vägivallana. Riik ongi konservatiivide arvates loodud selleks, et sellist olukorda ära hoida. Pärast II maailmasõda võttis konservatism omaks demokraatia. Konservatiivid võtsid üle ka liberaalide ideid, eriti majanduspoliitikas
arenguid peavad kõik läbi tegema. Enne II MS tähendas kultuuriline ,,teine" niisiis barbarit. Peale II MS toimus loobumine suurtest narratiividest ning ei aimatud enam järele Lääne kultuurikäitumist. Tekkisid uued teooriad nagu kultuurisõltelisus ja kultuuriuniversalism. Kultuurisõltelisus arvab, et iga kultuur vajab mõistmiseks teooria kohaldamist oma kultuuri eripärale. Kultuuriuniversalism väidab, et inimloomus on universaalne ning kõiki kultuure võib uurida samade meetoditega. Tegelik tõde on kusagil vahepeal. Kultuurikooslusi on palju erinevaid sümbioos, kus erinevad kultuurid eksisteerivad rahulikult koos; assimilatsioon, kus üks kultuur muutub teisega sarnaseks jne. Muidugi on ka globaalseid kultuurinähtusi, nagu jõulude puhul kingituste tegemine. Kultuuride suhtes saab tunda vaimustust, neid saab kritiseerida ning sünteesida. 14. Määratlege modernsus vastanduses modernismiga
SISSEJUHATUS ORGANISATSIOONILINE KÄITUMINE Aine organisatsiooniline käitumine, toob meile silmade ette kohe mingi ettevõtte, organisatsiooni, kus on olemas inimesed, kes omavad erinevaid ametikohti antud organisatsioonis. Ühtegi organisatsiooni ei eksisteeri ilma inimesteta. Kui on aga inimesed st. töölised ja teenistujad on olemas ka juhid, kelle kohustus on organisatsioonis kõike juhtida, et organisatsiooni efektiivsus tõuseks. Selle edukale koostööle inimesed ja organisatsioon on viimasel ajal eriti suurt tähelepanu pööratud. Edukad organisatsioonid eesotsas nende juhtidega teevad selle nimel palju tööd, õppivad tundma organisatsioonilist käitumist, et mõjutada inimesi organisatsiooni ees seisvate ülesannete täitmisel. Seega on organisatsiooniline käitumine üks juhtimisteadus, kus on omavahel seotud majandus, organisatsiooniteooria, psühholoogia jne. (sotsioloogia) Ühiskonna pidevas arengus...
EEPIKA üks kirjanduse põhiliik lüürika ja dramaatika kõrval. Eepilised tekstid kirjeldavad peamiselt sündmusi, kuigi neis võib esineda ka tundeseisundite kujutamist. Põhitunnuseks on jutustaja ja jutustatava olemasolu. Proosa eepika väljendusvorm. Proosateostes jutustatakse sündmusest, tegelastest ja olukordadest rahulikult ja tõepäraselt. Süzee teose teema, ainestik. Karakter inimloomus. Miljöö keskkond, nii sotsiaalne kui ka looduslik. Kompositsioon teose ülesehitus. Allegooria mõistukõne, mille ülesandeks on rääkida probleemidest ja nähtustest varjatult. Tekstis kujutatud isikutes, nähtustes ja olukordades tuleb näha teisi isikuid, nähtusi ja olukordi. Romaan jutustava proosa suurvorm. Iseloomustab probleemirohkus, mitmekülgsus elu kujutamisel, mitu süzeeliini ja suur tegelaste hulk, sündmuste pikaajaline kulg. Ainestiku järgi
ühiskonnale. Vastuväide 1: see hääl on kogukondlik; tunded võivad olla ideologiseeritud. N: mingi ühine rahvustunne ja vaen vaenlase vastu, kuigi ma ise niimoodi vb ei mõtle. Vastuväide 2: see on emotsioon, mis ei tugine faktidel; võidakse süüdi mõista vale inimene. Kaitse: see on küll emotsioon või tunne, kuid ta põhineb inimloomusel ja on seetõttu objektiivne, kuna meis kõigis on see üks ja sama inimloomus. 3. Formalism/deontoloogiline (kohustuse) eetika *Kriteeriumiks on teo/tegematajätmise motiiv *kreeka k. Deon kohustus *Immanuel Kant, Praktilise mõistuse kriitika, 1788 *Das Sollen kohustus; see, mida pean/mida peab. Lähtekohaks oli Hume'i sentimentalismi kriitika. *Peavad puuduma egoistlikud motiivid, me ei saa tuletada eetilisi printsiipe sellest, millised on ühiskondlikud tavad, vaid sellest, kuidas asjad peaksid olema. N: Kui meil on teada ühiskonnad, kus oli orjanduslik kord
kirjeldamine. See võib toimuda loomulikus keeles või Strukturaalne lähenemine-inimese valikuid ja tegevust spetsiifilise teaduskeele (nt. statistika) abil. juhivad tema poolt kontrollimatud sotsiaalsed jõud (nagu 2.Seletamine sotsiaalne struktuur). Claude-Levi Strauss uuris 7 inimmõtlemist mõtlemise produktide kaudu. Üritas lähtuda teooriast, et inimene näeb igal pool vastandeid (mees vs. naine jne). 5.Milline on inimloomus? Geneetiline lähenemine-Inimese olulisemad omadused on sünnist kaasa antud, kasvatus neid omadusi ei muuda. Kultuuriline lähenemine-inimesele on kaasa sündinud Sotsioloogilised paradigmad ainult kõige Thomas Kuhn "Teaduslike revolutsioonide struktuur" Kultuuriline lähenemine-inimesele on kaasa sündinud (1962) -Teadus koosneb omavahel võistlevatest
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
