Saavutate parema füüsilise vormi, hea tuju, selgema mõistuse ja palju muud. Selliseid argumente välja tuua on palju arukam kui viidata näiteks vigastuse ohule ja võimla kehvale olukorrale. Siit tulebki välja tähtis seik: Kõigepealt ärata teises innukas soov. Kes seda oskab, see võidab terve maailma enda poole. Kes aga mitte, see käib üksi oma teed. 7 Kokkuvõte Kui inimloomus ongi nii saamatu ja arutu, et mõtleb ainult endale, siis kust tulevad need head juhid ja suurmehed? Inimesed, kellega alati tahaks suhelda, nõu küsida, just nende läheduses olla? Mis teeb neid meist, teistest paremaks? Vastus on lihtne. Need inimesed ei mõtle ainult endale. Nad vaatavad ringi ning mõtisklevad, mismoodi teised asju näevad. Nad räägivad asjad lahti nii, et ka teised näeksid nende väärtust. Ning lõpuks -
Inimloomus on oma olemuses muutumatu Inimesele on olnud alati loomuomane püüelda parema elu poole ning saavutada ülim eesmärk õnn. Mõni teeb selleks personaalseid plaane, osadel on aga globaalsed visioonid, mis teostumisel muudaksid tervet maailma. Selliste visioonide tulemusel tekivad utoopiad, mis saavad eksisteerida ainult teoorias ning mille põhiväärtuseks on võrdsus. Reaalses maailmas saab utoopiast lihtsalt antiutoopia. Tavaliselt kujutab ideaalühiskond endast keskkonda, kus kõiki inimesi seovad võrdsed alused ning keegi ei ole õnnetu. Spekulatsioonidega võrdsest ja õnnelikust maailmast alustas juba Platon oma ,,Politeiases". Utoopia kirjanduszanrina sai alguse alles pärast Thomas More´i "Utoopia" avaldamist 1516. aastal. Kirjanik lõi Utoopia nimelise saare, kus kõik inimesed on õnnelikud ja elu on korraldatud ainult ratsionaalsetel alustel. Utoopia ongi ettekuj...
eemaldatud. Kuid Victora ja Johannes ei saanud kunagi koos õnnelikuks. Nad lõid endi õnnele takistused, mis oleks olnud ületatavad. Inimesed taaskord ei lase endil õnnelikud olla. Inimloomuses on palju vigu ollakse auahned, halastamatud, isekad, ükskõiksed. Kuid ei saa mainimata jätta ka häid omadusi nagu ustavus, kaasatundvus, kaitsvus ja võime armastada nii tugevalt, mida pole võimalik kirjeldada. Ajad võivad muutuda, reeglid ja kombed võivad liberaliseeruda, kuid inimloomus jääb samaks. Omadused ei muutu, kuid need võivad tugevneda ja nõrgeneda, vastavalt olukorrale. Inimest on raske muusta, kuid arvan, et see pole võimatu.
Suveöö armastus Ajad muutuvad- inimloomus jääb samaks Ajad muutuvad ja koos nendega muutuvad ka inimesed, kuid inimloomus jääb ikka samaks. Põlvest põlve on muutunud inimeste väärtushinnangud ning iga põlvkonnaga omandatakse uusi teadmisi ja oskusi, mis on vajalikud just antud eluhetkel. Näiteks, kui kunagi oli pattu tehes karistuseks ihunuhtlus normaalne siis tänapäeval ei tule selline karistus kõne allagi. Inimloomuses on nii head kui halba. Üheks negatiivsuseks on näiteks kadedus. See on üks omadus, mis on olemas igal inimesel. Mõnel rohkem, mõnel vähem. See on meie
Ajad muutuvad, kuid inimloomus jääb samaks Elu maailmas muutub iga päeva, kuu, aasta ning sajandiga. See toob kaasa muutusi ühiskonnas ja selle toimimises. Pole kahtlustki, et see muudab ka inimesi, kuid kas selle kõige keskel muutub ka inimloomus? Mina usun, et inimloomuse kujundavad tema eesmärgid: olla õnnelik, terve, armastatud, edukas. Kuigi ühiskonna muutudes saavutatakse eesmärke erinevatel viisidel, olen arvamusel, et inimloomus otseselt ei muutu. Ikka on omadused nagu uudishimu ja soov saada paremaks, targemaks, edukamaks, see mis viib elus edasi. Üheks inimloomuse tunnuseks on kadedus, soov olla teistest üle ja see ei ole kuskile ühiskonna muutusega kadunud. Juba näiteks A.H Tammsaare romaanis “Tõde ja õigus”, tõi kirjanik hea näite inimeste kadedusest. Raamatus kadestab Andres Pearu varandust ning naabrimehe näiliselt muretut elu. Oru talu peremees ihkab omakorda Mäe talu perenaist.
Esialgu otsustas ta oma hinge maha müüa küll ainult prooviajaks, kuid saades tunda maiseid rikkusi- olles Gretheniga vahekorras, ei suutnud ta lepingu pikendamisest ära öelda ja otsustas astuda Mefistofelesega ühte. Sellest ajast alates oli Faustist saanud sootuks teine inimene, ta muutus sellest kõigest sõltuvusse ja hakkas tegema tegusid, mida poleks enne temast oodanud. Näiteks Gretheni venna tapmine ja sündmuskohalt põgenemine. Kuna inimloomus on väga keeruline asi, ei ole ühest vastust küsimusele, mis meid muuta võib. Kuid mina arvan, et enamasti on muutvaks teguriks midagi negatiivset, mis paneb sind elu nägema hoopis teise nurgaalt. Kuid kindlasti on muutusi mõlemas suunas.
,,Ei ole midagi huvitavamat kui inimene" Kolm miljardit aastat kestnud evolutsiooni tulemusena on välja arenenud tänapäeva inimene, kelle intellektuaalsed võimed ületavad mitmekordselt iga teise Maal elava liigi omi. Ta on võimeline korda saatma imekspandavaid tegusid, näiteks korraldama kosmoseekspeditsioone, ehitama pilvelõhkujaid, viima läbi üliraskeid meditsiinilisi operatsioone ja palju muudki. Siiski eristab kõige enam inimesi teistest Maa asukatest tema loomus ja mõttemaailm, mis on paelunud nii kunstnikke kui ka kirjanikke. Ka eesti üks kuulsamaid kirjamehi Anton Hansen Tammsaare on öelnud: ,,Ei ole midagi huvitavamat kui inimene." Mitmekülgset ja huvitavat inimest tutvustab Anton Hansen Tammsaare oma epopöa ,,Tõde ja õigus" esimeses osas, kus autor kirjeldab, kuidas ümbritsevate inimeste sunnil võib muidu korralik ja heade kavatsustega tööinimene oma isikuomadused minetada. Pentaloogia alga...
ARMASTUSE MUUSIKA Vene kirjandusklassikasse kuuluva teose, antud teemakohaselt, sügavuti analüüsimine ei ole minu jaoks just kergete ülesannete killast... Üldjoontes ühe kurva armastuse lugu, on see eelkõige siiski tugevalt ühiskonnakriitiline teos, milles käsitletakse Venemaa 19.sajandi eluolu. Paralleelide tõmbamine ühelt poolt satiirilistes toonides linna kõrgaadli seltskonna ja teisalt provintsi elu ja olustikuga, omamata kokkupuudet vene kultuuriga reaalses elus või kunstilises vormis, osutus parajaks pähkliks, mis sundis mind YouTubis kuulama koguni katkeid Tsaikovski samanimelisest ooperist. Muusika imeline helide mäng, nauding, millest tundub, et ei küllastuta eales. Muusika päästab valla tunded ja emotsioonid, see võib haarata enda kütke ettearvamatult pannes unustama moraali ja ühiskonna normid, pannes unustama kõik muu ümberringi toimuva... siit saab alguse ka mitme in...
Organisatsioonikäitumine ja jutimine Organisatsiooni loomiseks on vaja vähemalt kahte inimest. Selle tunnuseks on selle struktuur, nt ning liikmeid ja mitteliikmeid eristavad tunnused. See on teadlikult kordineeritud ühiste eesmärkide nimel. Organisatsiooniline käitumine on õpetus inimeste tegutsemisest organisatsioonis, mida arvestatakse rakenduskõrgharidusena ning on seotud psühho-, sotsio- ja antropoloogiaga. Süsteemi koostisosad ehk allsüsteemid: T Inimesed = sotsiaalne allsüsteem I Struktuur = juhtiv allsüsteem S Tehnoloogia = tehniline allsüsteem Allsüsteeme ühendab eesmärk. Allsüsteeme mõjutab keskkond. ➔ Mikro- ehk lähiskeskkond: klendid, konkurendid, tarnijad, koostööpartnerid, kohalikud regulaatorid ➔ Makro- ehk üldkeskkond: globalise...
Märksõnad: kristlus, koledus,halb, maailm Kategooria: Jumal ja usk Tõlked: puuduvad Hääleta: + (1) -- Lisas Nielander Lisa enda lemmikutesse Müstilisi seletusi peetakse sügavamõttelisteks; tõde on, et nad ei ole isegi pinnapealsed. Märksõnad: müstika, tõde Kategooria: Kategooriata Tõlked: puuduvad Hääleta: + (2) -- Lisas Nielander Lisa enda lemmikutesse Moraal on indiviidi karjainstinkt. Märksõnad: moraal, karjainstinkt Kategooria: Inimloomus Tõlked: puuduvad Hääleta: + (1) -- Lisas Nielander Lisa enda lemmikutesse Paljud inimesed ebaõnnestuvad originaalsete mõtlejatena, kuna nende mälu on lihtsalt liiga hea. Märksõnad: originaalsus, mälu Kategooria: Inimloomus Tõlked: puuduvad Hääleta: + (3) -- Lisas Nielander Lisa enda lemmikutesse Mu püüdluseks on öelda kümne lausega sama, mida teine ütleb terve raamatuga. Märksõnad: püüdlus, raamat Kategooria: Raamatud, kirjandus ja lugemine Tõlked: puuduvad
Inimloomuse keerulisus Inimloomus on väga keeruline termin. See kujuneb välja mitmete teiste tegurite kaasabil kuid siiski on ta ainulaadne – igal ühel oma jagu. Kirjanik Goethe teose „Faust“ abil saamegi mingi aimduse inimloomusest ja selle keerukusest. Mina arvan, et inimene sünnib siia maailma juba välja kujunenud iseloomuga. On inimesi, kes on kindlad, et inimene sünnib maailma justkui valge lehena ja et kõik, mis temas hiljem head või halba on, on perekonna, keskkonna ja ühiskonna koosmõjud. Ma usun, et kui inimene sünnib, on tema iseloomu kõik algmed juba välja kujunenud. Kindlasti kohaneb inimene ka teda ümbritseva keskkonnaga, aga selline kohandumine ongi inimese muutumine ajas. Raamatu alguses võib mõista Fausti all kui üht väga heatahtlikku vana meest, kes on pühendanud kogu oma elu teiste inimeste aitamisele. Raamatu keskosas saame teada, et tegelikult kui Mefistofeles andis talle võimaluse...
Sissejuhatus eetikasse-Eetiline relativism Moraal on normide süsteem Normid on reeglid, mis ütlevad mida inimene peab tegema ja mida peab tegemata jätma. Normatiivsed süsteemid: Mäng Õigus Religioon Moraal Kombed, etikett Etnotsentrism- oma kultuuri pidamine kõige õigemaks ja paremaks ja teisi hinnatakse oma väärtuse/uskumuste seisukohalt. (negat) Eetiline relativism- teooria, mille järgi pole olemas üldkehtivaid moraaliprintsiipe. Relativismi teesid: Erinevuse tees, erineb ühiskonnati Sõltuvuse tees Eetiline relativism hoiatab arrogantsuse eest ja kutsub üles sallivust. Tolerantsus on absoluutne väärtus. Eetilise relativismi vormid: 1 Subjektiivne- kõik sõltuvad indiviidi valikust. Ehk pmts individualistlik moraal , teha seda mis on mulle hea. Sellel puudub moraali olemus üldse. See paistab väär. 2 Konventsionaalne- kõik põhimõtted sõltuvad ühiskonnas kokkuleppe alusel subjekitivism- moraali puudumine relativism ei lase erine...
kuid mida moraalse konflikti tingimustes võib üles kaaluda mõni teine moraaliprintsii. Argument: A1: E1: Kui leiame vähemalt ühe üldleviva moraaliprintsiibi, siis on objektivism tõene. E2: Printsiip „On moraalselt väär piinata teisi inimesi lõbu pärast“ on üldkehtiv kõikjal A2: E1: On olemas inimeste ühesugused põhivajadused ja huvid E2: Moraaliprintsiibid on huvide- vajaduste funktsioonid / Ühtne inimloomus tekitab vajaduse ühtse moraali järele,kuna moraal edendab huvisid/vajadusi E3: Mõned moraaliprintsiibid rahuldavad huvisid/ vajadusi paremini kui teised Järeldus2: Need ongi objektiivsed Vastuväide lk 95: E1: Kui kohustusi ei peetaks, siis ei saaks kunagi toetuda üksteise sõnadele E2: Meie elu on sotsiaalne, teiste sõnade usaldamine on hädavajalik
__________ Aita teisi inimesi! Täida seadusi! © 2004 By Default! A Free sample background from www.awesomebackgrounds.com A Free sample background from www.awesomebackgrounds.com © 2004 By Default! Slide 23 Slide 24 Inimloomus on universaalne Universaalne inimloomus viitab sellele, et on olemas üks hulk Inimloomus on objektiivseid moraaliprintsiipe,
moraaliprintsiip. (moraaliabsolutism) On olemas üleskaalutud moraalipõhimõtted Argument: (mõõdukas objektivism) A1: E1: Kui leiame vähemalt ühe üldleviva moraaliprintsiibi, siis on objektivism tõene. E2: Printsiip ,,On moraalselt väär piinata teisi inimesi lõbu pärast" on üldkehtiv kõikjal A2: E1: On olemas inimeste ühesugused põhivajadused ja huvid E2: Moraaliprintsiibid on huvide- vajaduste funktsioonid / Ühtne inimloomus tekitab vajaduse ühtse moraali järele,kuna moraal edendab huvisid/vajadusi E3: Mõned moraaliprintsiibid rahuldavad huvisid/ vajadusi paremini kui teised Järeldus2: Need ongi objektiivsed Vastuväide lk 95: E1: Kui kohustusi ei peetaks, siis ei saaks kunagi toetuda üksteise sõnadele E2: Meie elu on sotsiaalne, teiste sõnade usaldamine on hädavajalik
· Satiir tabas kõrgemaid kihte ühiskonnast, seetõttu tagakiusamine, laim ja kriitika · Kopsuhaigus ja ebaõnnestunud abielu · MENUKAMAD NÄIDENDID: ,,Meeste kool", ,,Naiste kool", ,,Tartuffe", ,,Don Juan", ,,Minastroop", ,,Ihnus", ,,Õpetatud naised", ,,Ebahaige" · Peegeldas küll konkreetse ajajärgu elu, kuid tegelastes kajastuvad üldinimlikud jooned, inimloomus koos selle vooruste ja nõrkustega · SÕNAKOOMIKA, MATKIB ERI KIHTIDE KÕNEPRUUKI · MAAILMA LAVADEL TÄNAPÄEVANI!!!
Retsensioon filmile ,,Nimed marmortahvlil." "Nimed marmortahvlil" on Albert Kivikase romaanil põhinev lugu. Tegevusajaks Vabadussõda ja tegelasteks Tartu koolipoisid, kes oma kõhklustest ja klassivahedest üle saades rindele rahvusriiki looma lähevad. See film on püüd tuua tänapäeva inimesteni seda, mis on oluline Eestile ajalooliselt. Filmi vaadates tunnetasin selgelt seda, et inimloomus on läbi ajaloo üks ja see sama olnud muutunud on vaid keskkond. See film toob palju lähemale need inimesed ja nende mõtted, kes vabariigi sünni juures olid, mis omakorda väärtustab ajalugu ka tänapäeva noorte jaoks. Me oleme sõjas. Käimas on lahing. "Tsahh, tsahh, tsahh" läbistvad kuulid mulda paisates üles väikeseid tolmupilvi. Sõjamees, tegelikult alles poisike, pääseb napilt vihisevast kuulist ja leiab varju künkaselja tagusest lohust.
teatud mõttes vastandlike huvidega. See aga on vajalik riigivõimu jaotamiseks ja seeläbi demokraatia ja seaduslikkuse printsiibi kindlustamiseks. Filosoofia Teema: Anarhism Näidisküsimus: Mis mõttes on väide, et riik on kõigi inimestevaheliste tülide allikas, ise ennast õõnestav? Materjal: http://filosoofialeht.weebly.com/12-klass.html, Sissejuhatus poliitikafilosoofiasse (J. Wolff) lk 46-48 Väide on iseennast õõnestav just seetõttu, et anarhistid väidavad, et inimloomus on piisavalt hea, et elada riigita ühiskonnas. Siin tekibki vastuolu, sest riik ei ole isegi mõjutav faktor inimestevahelistes tülides. Pealegi väide, mis sisaldab sõnu ,,kõik", ,,mitte ükski" ja muid sääraseid, on räige üldistus, sest kui leiame kasvõi ühe tüli, millesse riik ei ole sekkunud, on kogu väide väär.
Tegevus vs struktuur Tegevusteoreetiline lähenemine inimene on oma valikutes üldiselt vaba, teab mida ta teeb ja juhib ise enda tegevust Strukturaalne lähenemine inimese valikuid ja tegevust juhivad tema poolt kontrollimatud sotsiaalsed jõud (nagu sotsiaalne struktuur). 2 Sissejuhatus sotsioloogiasse 5. Milline on inimloomus? Geenid vs kasvatus (nature vs nurture) Geneetiline lähenemine inimese olulisemad omadused on talle kaasa sündinud, kasvatus neid omadusi ei muuda Kultuuriline lähenemine inimesele on kaasa sündinud ainult kõige üldisemad bioloogilised omadused, kõik konkreetsemad omadused on kasvatuse käigus omandatud 6. Milline on inimloomus 2? Mõistus vs tunded Ratsionalism, ratsionaalse valiku teooria, neoklassikaline majandusteadus inimene
Jumalik Inimene kaotab oma valguse kui ta laskub alla Suure Aasta tsklit mooda, uinub ja unustab levuse endas ... "Palju plvkondi , kuni jumalik loomus veel kestis neis , olid nad seadusele kuulelikud ja Jumala suunas sdamlikud, mille seeme nad olid , sest nad omasid telist ja igal viisil suurt hinge .. " Kuid Atlantislased said rikutud: " ... kui Jumaliku osa neis hakkas hbuma , ning lahjenes liiga palju surelikkuse segunemisest ja inimloomus vttis vimust, nad siis ei suutmata kanda oma varandust, kitusid ebasndsalt ning sellele, kel oli silm ngemaks, muutus nhtavalt rikutumaks, "- Platon, " Critias " , 360BC We see the coming change of the cycles left to us to be discovered in Mythologies, in Arts, in Hermetics, in Folk even in Fairytales where young girl (Divine Female) needs to be saved... They all speak about times, when th Humanity falls asleep and becomes materialistic, forgets where it originates... this is the time ...
et üksmeele kaudu pürgida avalike eesmärkide poole. Inimene võib sellegipoolest käituda õpetlasena, aga temale määratud ametil ei tohi ta üle astuda eratarvituse piiridest. Avaliku tarvituse puhul on aga õpetlasena tegeleval isikul piiramatu vabadus oma mõistuse kasutamiseks ning publikule rääkimisel. 6) Valgustatusele pole kellelgi lubatud piiranguid panna mis tahes ajastul kuna see oleks kuritegu inimloomuse vastu ning inimloomus on juba algselt määratud edasiminekuks. Inimestel peab olema võimalus edendada isiklikke teadmisi ja endid valgustada. 7) Kant peab tähtsaks valgustuse soodustamist eelkõige religiooniasjus. Minu arvates on see kõige tähtsam valdkond seetõttu, et usk on midagi väga isiklikku, inimese ja jumala vaheline asi ning kui inimene ei saa usuasjades oma peaga mõelda ja otsuseid teha, siis puudub tal igasugune vabadus.
Kõige suurem keerulisus peitub selles, et inimesed on liiga usklikud kõige suhtes, nad usuvad kõike, mida neile räägitakse. Nii ka uskus Faust natuke liiga umbuslikult Mefistofelest. Mefistofeles oli tegelane, kes ei pidanud erilist lugu inimestes, ega ka Jumalast. Mefistofeles läks Fausti juurde tegelikult ainult sellepärast, et nad vedasid Issandaga kihla, et Mefistofeles ei suuda Fausti õigelt rajalt kõrvale meelitada. Aga tegelikult õnnestus küll, sest inimloomus on juba sellinet, et pigem lõbutseks ja naudiks elu, kui teeks midagi kasulikku. Inimesi eristab vaid see, et meil on olemas selline hea omadus nagu kohusetunne ja päris paljud ei suudaks elada ilma selleta. Faust unustas põhimõtteliselt enda kohustused ära ja nautis elu, kuid tänu sellele sai ta tunda ka päris armastust. Keeruline ei ole inimeste suhetes ka see, et igaüks tahab tunda tõelist armastust ja teeks kõike enda armsama nimel
üksteise kõrval kui kunagi varem. Meie suhtlemist reguleerivad mitmed tavad ja käitumisreeglid ning peale selle veel omaenda mõttemaailm. Et igaüks järgib neid täpselt nii, kuidas soovib, ei ole ka ime, et kokkupõrked on kerged tulema. Ebameeldivuste puhul ollakse sageli valiku ees kas teha head nägu ning kannatada või öelda välja oma arvamus ning seista silmitsi tagajärgedega. Mõlemal juhul viib see suhete halvenemiseni. Inimloomus lööbki välja just naabrite suhetes. Kui kõrvuti satuvad elama vaikust armastav pere ning noored peoloomad, ei lähe kaua aega tüli majja tekkimiseks. Samuti võivad vastukarva olla ülisõbralikud naabrid, kes ei jäta kasutamata juhust igal vabal hetkel külla tulla. Paljudele on omane ka võistlushing. Iga hinna eest proovitakse teistest parem olla, kajastugu see siis kas lillepeenrate uhkuses või jõulukaunistuste rohkuses. Igale muutusele reageeritakse mitmekordse vastulöögiga
oma elu üle, mis on ka tegutsema panev jõud. Väärtused Hariduse Kriitilise Refleksioon Inimloomus Ühiskonna Kriitilise kvaliteet on mõtlemise ja isiklik on hea! kriitilise mõtlemise elus (analüüsimi areng, Inimene on pilguga oskus. hakkama ne) sisemine vaba ja vaatamine Haridus on saamisel arendamine, motivatsioon. iseseisev, ning ning "võti" ülioluline
I ÜLESANNE 1. Teksti teema ja autori uurimisprobleem. Moraalobjektivismi põhjendamine. Autor püüab vaatlema ja tugevdada järgimist positsiooni: mõistus võib inimese ja ühiskonna loomust uurides avastada kehtivad moraaliprintsiibid. 2.Väited 1. 1. Inimkonna funktsiooniks on ilmutada mõistusepärasust kõigis selle vormides:kaemuses, kaalutluses ja tegutsemises. 2. Inimloomus on oma olemuselt ratsionaalne, ning mõistus võib igas olukorras kindalks määrata õige teo, järgides kohaseid, eranditeta printsiipe. 3. Loomusseadus on tihedalt seotud inimloomuse teoloogilise käsitlusegaarusaamaga,mille järgi inimkonna ja igaüksisiku aluseks on jumalik plaan või jumalasarnane loomus, nii et mistahes hälve normist on moraalselt väär. 4. Moraali tuumreeglid on analoogsed vitamiinidega, mis on vajalikud tervislikuks toitumiseks. 3. Argumendid 1. Kõik need asjad, millele inime...
toetusi alles siis, kui eelnimetatud struktuurid seda ei suuda. SOTSIAALDEMOKRAATIA pooldab ühiskondlikku õiglust, riigi sekkumist majandusse stabiilsuse huvides. Riik peab väärtustama ühiskonnaliikmete solidaarsust ja koostööd ühiste huvide nimel. Sotsiaaldemokraatia läbivaim idee on inimestevaheline poliitiline ja majanduslik võrdsus: sotsiaalne ebavõrdsus ei ole loomulik ja seda ei tohiks aktsepteerida. Inimloomus on põhiolemuselt hea ning riigi olulisim roll on tagada inimeste võimalikult suur võrdsus. Kaasaegne sotsiaaldemokraatia rõhutab, et riigielu korraldamisel on oluline: tagada inimestele võrdsed võimalused eneseteostuseks sõltumata inimeste sotsiaal- majanduslikust olukorrast, Eesmärgiks on kujundada riigist üldise heaolu riik, mis hoolitseb vähem kindlustatute sotsiaalse turvalisuse eest
kasvatuses isa ja ema perekonnatülide mõjusid, avastab, et kerge üleastumise eest on seda inimest karistatud ülearu karmilt, mis teda ühiskonna vastu on kibestanud, näeb esimest vastupanu sellele ühiskonnale, mis teda välja ajas ja tema jaoks enesesäilitamise nüüd vaid kuriteo läbi võimalikuks tegi. See tähendabki mõelda abstraktselt, mitte näha mõrtsukas muud kui seda abstraktset, et ta on mõrtsukas, ja selle lihtsa omaduse põhjal hävitada kogu ülejäänud inimloomus. Turunaine mõtleb abstraktselt, ja ühendab kõik, alates kaelarätist, mütsist, särgist jne. ning lõpetades sõrmede ja muude kehaosadega, samuti isa ja kogu ülejäänud suguvõsaga, täielikult selle kuritööga, et teine tema munad mädad leidis olevat. Kõik teises inimeses on tema jaoks üksnes mädamunade värvi, samal ajal kui nood ohvitserid, kellest turunaine rääkis, kui neil muidugi selle asjaga midagi pistmist oleks, mis on väga
olemas. Igal objektil, mida inimene tajub, tekib inimesega eriline seos inimese aju teeb meelelise tajumuse põhjal järeldusi. Järelikult ei peta meid meeled, sest siis oleks selleks petturiks Jumal, vaid me teeme mõnikord saadud info põhjal ekslikke järeldusi. See, kuidas neid järeldusi teha, õpetab meile loomus, mis on inimese vaimuga lahutamatult seotud. Loomus pole aga täiuslik, seepärast teeme vigu. Lõpuks jõuab Descartes järeldusele, et inimloomus võib meid vahel petta, kuid selle mõistmine aitab eksimusi vältida ning isegi parandada. Samuti leiab autor, et vahe unenäo ja tegelikkuse vahel on suur ning seda on võimalik kindlaks teha. Samas peame leppima paratamatusega, et inimloomus on nõrk ja eksib. Küsimused: 6) Ei saa kahelda arvamuses, et inimene omab keha ja et see keha kuulub just temale. Samuti saab olla üsna kindel inimese keha asukoha suhtes(et ma olen praegu siin). Descartes
Usuti, et tänane päev on eilsest targem ning et homne päev on omakorda tänasest targem. Inimeste elu muutus palju eesmärgipärasemaks. Tekkis ka uus kasvatuse idee lapsi on vaja kasvatada selleks, et nad muudaksid ühiskonna paremaks, arendaksid haridust, meditsiini jms. Ülimaks tõsteti haridus. Leiti, et harimatus on pimedus. Sel ajajärgul tekkis juurde palju koole ning kehtestati üldine koolikohustus. Usuti, et inimloomus võib täiustuda läbi hariduse ning et läbi hariduse on võimalik lahti saada ka oma halbadest eluviisidest. Selle ajastu märksõnadeks olid vabadus, võrdsus, vendlus. Modernism lõppes maailmasõdade algusega ning algas postmodernismi ajastu. See tõi endaga kaasa inimkonnale oluliste väärtuste kadumise. Näiteks kollektiivsus asendus individualismiga, mis tähendas, et igaüks hakkas seisma ainult enda eest. Kadus ühtsustunne,
Need alged teevad ühest võitlejast kaks. Kaks inimese mina - sisemuses elav ingel ning kurat, kellest üks headuse ning teine kurjuse kehastus. Kumb domineerivaks saab kajastub inimese mõtteviisis ja käitumises. Elada planeedil Maa tähendab lakkamatut võitlemist millegi eest. Inimesi valdab pidev rahulolematus. Soovitakse alati enamat, kui omatakse, ilma et väärtustataks piisavalt seda, mis on juba olemas. Miski justkui sunniks inimest otsima paremat elu. Inimloomus on aga kord juba selline, et otsuste tegemisel tuleb tihti mängu ka väike kurat, kes sisemusest juhtnööre hüüab ning meisterlikkusega valele teele eksitab. Samal ajal manitseb süütu inglike valima ausat teed. Sellega satub mõtiskleja raske dilemma ette. Tuleb valida, kas eesmärk saavutada kasvõi üle laipade või tuletada meelde elu tegelikud väärtused ning sihi olulisus. Sõna otseses mõttes tee üle
Jätkuvalt on meeste ja naiste positsioonid ühiskonnas liiga erinevad, eriti sotsiaalsfääris, kus kõrge kvalifikatsiooniga naised on alamakstud. Inimkond ei jää alatiseks nii meestekeskseks, sest feministid on märkimisväärselt järeleandmatud. Esiemad, kes võitlesid meie õiguste eest, tegid praegustele ja tulevastele naistele elu palju täisväärtuslikumaks. Loodame, et feministide kindlameelsus ei rauge. ,,Tema, kes kardab vallutatud saada, on juba alistunud."(Napoleon) Inimloomus on alati olnud võitlushimuline, kuid kummal on suurem hirm kaotuse ees, kas meestel või naistel? Mina arvan, et meestel, sest neil on suurem vajadus sookaaslaste seas esile tõusta. Nad tahavad olla edukad ja parimad kõigis ettevõtmistes. Seetõttu on neil tihti ka suuremad kaotused ja ebaõnnestumised. Ehkki naised on depressiooni suhtes kaks korda vastuvõtlikumad kui mehed, kannatavad viimased just neli korda tõenäolisemalt kõige hullema tagajärje all- enesetapp
temast jutlustavad inimesedki kinni ei pea. Üldjuhul poleks keegi nõus oma varandust vaestele ära andma ja loota seejärel parema elu saabumisele. Sarnaselt on ka selles näites, kus üks kogenematu neiu süfiliitikuga abiellub. Katoliku kirik ütleb selle peale, et nad peavad olema koos või elama tsölibaadis, elu lõpuni. Neis kohtades tekib küsimus, et miks on üldse sellised alused seatud kui inimloomus neid järgida ei lase. 8. Kristust, keda evangeeliumites kujutatakse, peetakse kõige targemaks kuid leidub punkte, mis sellele väitele erilist kinnitust küll ei anna. Näiteks uskus ta viimsepäeva saabumisse juba temaga samal ajal elanud inimeste eluajal. Leidub ka kohti, kus tal on oma viha talitsemisega raskuseid ja kus ta probleeme sugugi täisulikult ei lahenda, nagu see talle omane peaks olema. Neis kohtades kujutatakse teda väga inimesele
Nende alla paigutab ta sisuliselt ka eetika ja moraali. 19. sajandi algusest II maailmasõjani oli konservatism üldiselt meelestatud demokraatia vastaselt, sest leidis, et lihtinimesi ei tohi niivõrd vastutusrikka asja kui võimu juurde lasta. Seetõttu pooldasid nad valimistsensusi, et vältida populistide võimule pääsu. Konservatiivide jaoks ongi esmatähtis ühiskond, mitte niivõrd üksikindiviid nagu liberalismis. Erinevalt viimasest leiavad konservatiivid, et inimloomus on oma olemuselt suhteliselt halb ja seetõttu peab seda kontrollima ühiskond ehk riik. Idee pärineb Thomas Hobbes´i raamatust "Leviaatan", kus oli kujutatud riigieelset seisundit kõikide sõjana kõigi vastu ehk kaose ja vägivallana. Riik ongi konservatiivide arvates loodud selleks, et sellist olukorda ära hoida. Pärast II maailmasõda võttis konservatism omaks demokraatia. Konservatiivid võtsid üle ka liberaalide ideid, eriti majanduspoliitikas. Peamised seisukohad
kohta + mis on otsustus (määratlus) Hegeli järgi tegelevad abstraktse mõtlemisega vaid harimatud. Harimatu on see, keda valdab mõttelaiskus ja kes läheb alati abstraktse mõtlemise teed. Hegeli näide mõrtsukast iseloomustas sellist tendentsi väga ilmekalt. Nimelt kui keegi on nimetatud mõrtsukaks, siis harimatu inimese jaoks on sellega kõik öeldud, ta ei vaevugi selles isikus mitte midagi muud nägema. Selle lihtsa sõnaga on harimatu jaoks hävitatud igasugune inimloomus. Samuti juhtub ka harimatuga, keda on solvatud. Seda näitlikustas lugu turul, kus turunaine leidis tema munasid solvanud naises vaid negatiivset. Abstraktne mõtlemine välistas võimaluse näha ostjas midagi head. Ühtlasi on Hegeli jaoks abstraktne mõtlemine midagi negatiivset ja midagi, mis on omane vaid harimatutele. Lihtsamalt öeldes on tema jaoks abstraktne mõtlemine üldistamine, eelarvamustel põhinev otsuste tegemine. Lihtsalt öeldes on harimatu siis lihtsalt keegi, kel
vajadust ka jumalate järele. Tsivilisatsioonide tekkides aga tuli kuidagi põhjendada kõike selgitamatut ning aegamööda hakkas usk pakkuma ka lohutust küll kurjad peale surma põrgus piinlevad ning head taevas oma teenitud tasu saavad. Kuid ka jumalad pole veatud, nemadki vihastuvad, teevad vigu ning haiget... kui neisse muidugi uskuda. Vaatamata kõigele, mis on sündinud just tänu religioonile, on see siiski käegakatsumatu ning ei selgita tegelikult midagi. Inimloomus on liiga keeruline, et seda lahti mõistatada taevas elavate nähtamatute üleloomulike olevuste abil. Kui iga inimene maamunal oleks üdini hea, poleks me rass arvatavasti poolel maalgi siia, kuhu oleme jõudnud. Edasiviivateks jõududeks on tihti konkureerimine, tahe olla teistest parem ning selleks nad alistada ükskõik mis meetodil. Kuidas muudmoodi selgitada kõiki suurriikide valitsejate karmi käe all sündinud imesid, inimkonna hindamatuid aardeid
Konservatismist üldiselt: Konservatsim ehk konservatiivsus ehk alalhoidlikkus on enamasti demokraatlik parempoolne mõtteviis, mis tugineb eelkõige traditsioonilistel väärtustel. Konservatism, mis tekkis 18 sajandi lõpus, on enamus allikates määratletud kui ideoloogia, kuigi selle puhul kasutatakse erinevates allikates ka selliseid termineid nagu poliitiline filosoofia, filosoofiline orientatsioon, poliitiline teooria, poliitiline liikumine, poliitiline jõud jmt. Seejuures püütakse rõhutada, et konservatism nii ideede, organisatsioonide kui ka sotsiaalsete gruppide tasandil on pidevalt muutunud ja arenenud.Konservatismi rajajaks peetakse Edmund Burke'i, kes arvas, et pole õige anda igale inimesele võimalust elada nii, nagu mõistus talle ütleb, sest üksikisiku arusaam elust on ebatäielik, vaid mõistlikum on tugineda terve rahvuse kogutud ja hinnatud teadmistele. Sellest tulenevalt arvas ta, et ka konstitutsioone ei looda, vaid need nö ku...
Ei seleta põhjuseid. Sisepoliitika tegelikult mõjutab välispoliitikat. Riigid ei ole ühtsed mängurid. Kriitika alusel on üles ehitatud idealim ja liberalism. Realism tänapäeval · Mõned riigid jätkuval kasutavad seda (Hiina, USA, Venemaa) Idealism enne (puuduvad reaalsed õnnestunud näited) · Eksisteerinud ammu Kahe sõja vahel tõusis juhtivaks ideoloogiaks · Briand-Kellogg · Rahvasteliit · Inimloomus hea, kasutame seda · Saab ilma sõjata! Keskklass ja demokraatia kui rahu toojad Demakraatliku rahu teooria (Immanuel Kant ja Woodrow Wilson) · Demokraatiate vahel on rahun(demokraatiad, vabalt valitavad ning suure valijatehulgaga min 50%) · Demokraatiad on rahumeelsed Mis on demokraatia? Erinev astmed (kes saab valida jne). Mis on rahu? Millal on rahu rikkumine, millal tagamine? Suhtumine sõdadesse (positiivne v negatiivne) ja konfliktidesse:
09.1939-02.09.1945 Jalta ja Potsdami konverents. Uus Euroopa kaart. Külm sõda ja kolm maailma- euroopa koostöö, euro-atlandi partnerlus. Kriisid. TEOORIAD: Realism, libealism, Marksism, Neoteooriad Realism- kesksed riigid, sõjaline võimekus on väga oluline, inimloomuses on saada võimu. Riigid käituvad ratsinaalselt. Idealism- Briand-Kellogg, Rahvasteliit. Inimloomuso on hea, vaja RV õigust ja koostööd, saab ilma sõjata. Demokraatia ja kesklassi olulisus. Liberalism- inimloomus on hea, koostöö on võimalik, demokraatia olulisus, kaubanduse arendamine ja olulisus. Funktsionalism- kosstöö ja usaldus on oluline, sõda on kulukas, demokraatia olulisus. Institusionalism- orga olulisus kuna edendavad koostöödja usaldust. Sts instit: juhtumipõhine, inimene on mõjutatud. Marksism- klassipõhine (ttölisklass ja eliit) poliitika kese tootmine. Poliitika ja majanduse tihe kokkupõimitus. Kapitalismi kriitika.
maailmas. Inimene on sama ainulaadne, nagu seda on iga uus lilleõis, loomaliik või taim. Mis eristab meist kõigist teistest meie ümber elavatest eludest? Minu arvates on selleks meie hing. Hing, mis on igal inimesel ainulaadne ning mis teeb meist inimesed. Läbi hingemaailma tunnetame me valu, armastame, vihkame, nutame, naerame ja lepime. Ma ei julge väita, et seda kõike ei tee ka teised elusorganismid, kuid minu jaoks on selge, et inimhing ja inimloomus on midagi täiesti unikaalset. Inimeste mõttemaailm, mis on minu meelest kõik hinge üks osa ja igal ühel meist on see täiesti omapärane. Ei piisa ainult sellest, et me eksisteerime. Inimlaps mõtleb alati oma olemuse ja tegude üle järele. Paljud meist on esitanud endale küsimusi, millist mõju avaldame me teistele, mille nimel teeme tööd, miks oleme haiged ja milleks on meid loodud. Inimesed elavad minu hinnangul just teadmatuse järgi ja arvatavasti see peabki
Üldjuhul on põhiseadusega kursis vaid kodakondsust taotlevad inimesed ja mitte iga sünnipärane eestlane. Seega on vaja tõhustada kodanikuharidust. Selleks võib pidada ka ühsikonna õpetuse mahu tõstmist Eesti haridussüsteemis. Riigi tunnused, seadused, põhialused peaks olema kõigil selged nagu emakeel. See suurendaks sidet kodanike ja riigi vahel. Seega leian ,et kodanike harimine on aluseks aktiivsuse tõusuks ühiskonnaelu mõjutamises. Kuid tundub, et inimloomus justkui vajaks ühiskonnakriisi, nägemaks, et riik on tõesti hädas. Sel puhul hakatakse rääkima ka üha enam kodanikuühiskonnast ja kodaniku omaalgatusest. Kodanikuühiskond suudab muuta poliitilisi otsuseid kas või läbi allkirjade korjamisega. Aitavad lahendada sotsiaalseid ja majanduslikke probleeme. Pakuvad erinevaid teenuseid ja loovad uusi töökohti nagu näiteks muuseumid, korteriühistud. Mõned kogukonna tegevused nagu naabrivalve võivad viia vandalismi vähenemisele -
Perioodid ja kriisid: 1945-1953 uueks sõjaks valmistumine 1953- 69, konflikt, konfrontatsioon, kompromiss 1969- 1979- pingelõdvendus 1979-86- uueks sõjaks valmistumine Mis lõpetas Külma sõja? lõppes 1989, Nõukogude Liidu lagunemine, üleüldine maailma muutumine, 3. Teooriad - klassikaliste teooriate võrdlus ja selgem arusaam: Klassikalised teooriad jaotatakse erinevate aluste järgi: * on erinevate summade mäng( null ja pluss summa mäng) ,et kas koostöö on hea või halb, *kas inimloomus on hea või on konflikt,* kas sõda on normaalne või ei ole,* kes on osalejad kas riigid, inimesed, inimesed ja teised või klass rvs osalemises, * mis on see VÕTI mis rvs mõjutab- kas on see jõud, demokraatia, kaubandus ja demokraatia, majandus läbi ärakasutamise. Realism kõige vanem pikalt domineerivaim ( enne 19.saj); osalejad on riigid ja riigid on kõige tähtsamad , inimene ei ole tähtis; riigid käituvad ratsionaalselt; riikide suhted on ,,null-summa mäng";
Universaalne moraal- Kõik ühiskonnad vajavad universaalseid reegleid, sest need on vajalikud, et kooselu saaks normaalselt toimuda. Minu tuumprintsiibid (millest ei loobu; universaalse moraali põhimõtted) 1) Ära otsusta eelarvamuste põhjal 2) Ära valeta kellelegi (millegi temale olulise kohta) HÄDAVALE VÕIB haha 3) Hoia oma lähedasi ja sõpru, sest nendeta oleksid sa ei keegi 4) Kui sa midagi tahad elult saada, siis pead ka vastu andma Universaalne inimloomus viitab sellele, et on olemas üks hulk objektiivseid moraaliprintsiipe, mis on rakendatavad kogu inimkonnale (kõigile ratsionaalsetele olenditele). Moraaliprintsiibid on inimeste vajaduste ja huvide funktsioonid. Mõned printsiibid edendavad neid vajadusi paremini kui teised. näit. Kuldne reegel*: tee teistele seda, mida sa tahad, et sulle tehtaks Ideaalne vaatleja- vaatekoht, mis aitab selgusele jõuda universaalsetes printsiipides/neid kinnitada
Sotsiaalne ühiskonna vajaduste rahuldamine. Ideaalne indiviidi vaimsete vajaduste rahuldamine (hirmude talletamine). 10. Milles seisneb inimese ja kultuuri vahekorra probleem? Kas kultuur laseb minu minal esile tulla või hoopis vangistab selle? Kui olen määratletud rollide kaudu, kas jääks midagi alles kui rollide kihid eemaldada (kapsas)? Rollid versus isiksus essentsialistlik subjektivism vs konstruktivistlik seisukoht. Pascal Mõtted, Hegel Vaimu fenomenoloogia, Dewey inimloomus ja käitumine, Mead Meel, ise ja ühiskond, Bourdieu Praktilise põhjused. Habitus omandatud kalduvus mõelda, tunda ja käituda mingil viisil, mis käivitab teatavate väliste tingimuste/ signaalmärkide esinemise puhul (õppejõu ja üliõpilase käitumine). Sotsiaalne roll harjumuste kogum, mis kuulub ,,üldistatud Teisele" Isiksus teaatud kogus sotsiaalseid rolle?
12)Sewamono - kaasaegsed, rääkis tava inimestest-poepidajatest, põlluharijatest, prostituudist-ning baseerus sageli lähiajal toimunud intsidentidele-tapmisel, vargustel, süütamistel, tüssamistel. 13)neo-konfutsianism- Konfutsiaanluse reformistlik suund. Ühendas konfutsianistliku inimese ja ühiskonnakäsitluse usundi ja pärimusliku natuurfilosoofiaga. Tuntuim filosoof sel alal oli Tsu Hsi (Zhu Xi). Neo- konfutsianism. Li (ri, ) ja qi (ki, ) duaalsus sisaldub igas elusolendis. Inimloomus on olemuselt hea. 5 inimsuhete liini. Ühiskonna hierarhilisuse ja inimese käitumise olulisus vastavalt sellele. 14)bunjin- Intellektuaalid pühendusid kunstidele kui asjasse pühendunud, kes üritasid luua elegantsi ja peene maitse maailma, mis andis väljendusvabaduse, mida nad ei leidnud igapäevases maailmas. Bunjini alusepanija: Gion Nankai(1677-1751)ja oli ka kanshi poeet. 15)kanshi- õpetlased, kirjamehed pöördusid selliste alade poole, mida ortodoksne konfutsianism ei
Kus tuleb mõte, et alamatel üldse õigused, kas eesmärgiks pigem vabadus või hoopis võrdsus? Miks tegeleda ideede ajalooga? 1. Kasu filosoofidele? Antikvaarne huvi v vastused tänap küsimustele(kuidas teadus töötab v avastusteni jõutakse); ka vanadelt mõtlejatel võimalik midagi õppida(filosoofia); kuidas me suhtume progressi inimajaloos; võimalik hoiak- teaduslik- tehniline progress, ent inimloomus pm sama Tsükliline süsteem-ajalugu kordub, käib üles-alla ja mingid printsiibid ja põhimõtted taas rakendatavad. Me oleme vabad siis, kui enda asjade üle otsustame ja enda üle valitseme (ka riigi tasandil)(Rooma filosoofia) 2. Kasu ajaloolastele? Milleks neile mineviku ideed ja kas see on ikka päris ajalugu? Ajalugu tegeleb päriselt asetleidnud sündmustega, ideede ajalugu filosoofidele.
vastu. Teil on selline võimalus, mis antakse selles elus ja ajaloos vaid ühe korra kujundada Eestile arukas ja jätkusuutlik tulevik ning saada säravaks eeskujuks ning lootuse teetähiseks kogu ülejäänud inimkonnale. ´´ 2) ,,Nii on religioonid ikka olnud vastujõud sellele praegu inimkonda haaranud tarbimismaania ja kasvu innustusele. Ent nagu näitab läänemaailma ja nüüd ka Aasia kogemus, ei ole religiooni pandud tõkked osutunud küllalt tõhusateks. Inimloomus, inimese vaistud on ikka murdnud igasugused tabud ja tõkked. Üks tänapäeva paradokse on see, et USA-s on edukalt liitunud kaks loomult vastandlikku õpetust: kristlik fundamentalism ja tarbimisfundamentalism, mida Ameerika vahel päris sõjakalt ka mujal maailmas levitab. Ent siingi ei puudu pretsedendid: ei sobinud kristluse askeetliku vaimsusega renessansiaja paavstide toretsemine, sama vähe sobib islami vaimuga sultanite ja emiiride ning täna-päeva naftaseikide luksusekultus
inimestel sarnased vajadused ja huvid. Ka kultuuridel palju ühiseid väärtusi: Hoolitsetakse laste eest, taunitakse valetamist, peetakse lubadusi. Universaalsesse moraali kuulub: ära tapa süütuid, ära põhjusta kannatusi, ära varasta-valeta, pea lubadusi, ära võta vabadust teiselt, ole õiglane, näita üles tänulikkust, aita teisi, täida seadusi. Moraaliprintsiibid on inimeste vajaduste ja huvide funktsioonid. Mõned printsiibid edendavad neid vajadusi paremini. Universaalne inimloomus on olemas hulk moraaliprintsiipe, mis rakendatavad kogu inimkonnale. Kultuurirelativism moraalinormid sõltuvad kultuurist Konventsionalism sõltuvad traditsioonist Subjektivism üksikust hindajast Objektivism loomult objektiivsed Eetiline subjektivism eitab isikutevahelist moraalset vaatekohta, moraalihinnang on igaühe enda asi ning moraaliotsustus on nagu esteetiline otsustus (vrd. Ilu vaataja silmas). Sellest tuleneb, et · Igaühe arvamus on võrdselt tähtis
juhuslikkust; ning et kõike, mida elu toob, tuleb lihtsalt aktsepteerida kui osa plaanist. Stoik on inimene, kes võib olla haige, valudes või hädaohus, suremas või eksiilis või põlu all, kuid kes on siiski õnnelik KESKAEG – eetika allutatakse teoloogiale Patristika - kirikuisade õpetus Loomuõiguse põhiprintsiibid väljenduvad jumalikus loomiskorras Jumala loodud inimloomus oli õige kuni pattulangemiseni, edasi oli vaja 10 käsu ja Kristuse maale saatmisega õiget inimesele „meelde tuletada“ Kõlbeline maailmakord jaguneb kaheks normatiivseks süsteemiks: moraal – kiriku pärusmaa õigus – riigi hooldada. Skolastika – koolifilosoofia tegeles kuni 13. saj. Aristotele-Platoni õpetuse mugandusega. Uuriti õiguse muutuvust Sevilla Isidorus (570 - 636) Positiivseid seadusi ei saa lihtsalt tuletada loomuõigusest
Isiklike ambitsioonide rahuldamine, edevus, milles väljendub soov oma nime ajalooraamatutesse kirjutada on miski, mida peaks kartma. Nii mõnelegi riigijuhile võib näida päris ahvatlev hävitada oma suured konkurendid Hilteri harrastatud „blitzkriegiga”, kus rünnaku raskust kannavad tankide asemel tuumalõhkepeaga varustatud raketid. Sarnaste relvade olemasolu ja nende kaasamine sõjaplaanidesse on juba iseenesest oht, sest inimloomus on heitlik. Maailma silmad on tuumaohu ees olnud õnneks juba ammu avatud. II maailmasõda hävitas 2,5% maailma rahvastikust. III maailmasõja tulemusi ei julgeks keegi ennustada. Paljusid inimesi kummitab relatiivsusteooria rajaja Albert Einsteini mõte, kes ütles, et ta ei tea, mis relvadega peetakse III maailmasõda, aga IV peetakse kaigaste ja tokkidega. Enamik riigijuhte on võtnud sõna tuumarelvade ohtlikkusest. Aastaid tagasi proovisid Roland Reagan ja Mihhail Gorbatšov saavutada
HEGEL: Kes mõtleb abstraktselt? 1807 1)Leidke tekstis kaks abstraktse mõtlemise kirjeldust / määratlust. a)Nähakse asju pealiskaudselt eirates asjade olemust ,,See tähendabki mõelda abstraktselt, mitte näha mõrtsukas muud kui seda abstraktset, et ta on mõrtsukas, ja selle lihtsa omaduse põhjal hävitada kogu ülejäänud inimloomus." b)Välimus ning ajalugu seotakse antud olukorraga isegi kui see pole antud olukorras oluline. ,,Ta mõtleb abstraktselt, ja ühendab kõik, alates kaelarätist, mütsist, särgist jne. ning lõpetades sõrmede ja muude kehaosadega, samuti isa ja kogu ülejäänud suguvõsaga, täielikult selle kuritööga, et teine tema munad mädad leidis olevat; kõik teises inimeses on tema jaoks üksnes mädamunade värvi; samal ajal kui
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
