Globaliseerumine Sissejuhatus Definitsioon (tavaarusaam): Globaliseerumine tähendab sageli sünonüümi ühele või mitmele järgmistest nähtustest: klassikaline liberaalne (vabaturumajanduse) poliitika maailmamajanduses (majanduse liberaliseerimine), lääne (ameerika) poliitilise, majandusliku ja kultuurilise mõju levik, Internetirevolutsioon, nagu ka arusaam, et inimkond seisab ühtse kogukonna kujunemise lävepakul, kus sotsiaalsete konfliktide allikad on hääbunud. Definitsioon (ühiskonnateoreetikud): Globaliseerumine tähendab fundamentaalseid muutusi sotsiaalse eksistentsi ruumilistes ja ajalistes kontuurides. Ruumi ehk territooriumi tähendus muutub. Sama dramaatilised muutused leiavad aset inimtegevuse ajamõõtmes. Globaliseerumine ideede ajaloos Karl Marx Marshall McLuhan globaalküla kontseptsioon
Kas raha teeb õnnelikuks? Tänapäeva ühiskonnas mängib raha väga suurt rolli. Mitte keegi ei kujutaks oma elu ette ilma selleta. Raha on juba aegade algusest olnud üks mõjuvõimu ja edukuse näitajaid ning inimkond liigub selles suunas, kus raha tähtsus päev-päevalt üha rohkem tõuseb. Raha on üks teemasid ,mis ei jäta külmaks meist mitte kui kedagi. Arvatakse ,et vaid raha suudab inimesi õnnelikuks teha, aga kas see on nõnda? Suurel hulgal raha omamine võib rikkuda inimeste vahelisi suhteid. Sageli võib kuulda, kuidas on lahmatanud nii mõnigi skandaal ,näiteks päranduse jagamise käigus. Raha on muutnud inimese ahneks ,omakasupüüdlikuks ning südametuks .Unustatakse kõik head suhted ja see mis ,on tegelikult oluline. Teada on fakt ,et absoluutselt mitte keegi ei suudaks elada üksinduses. Varem või hiljem vajab iga inimene kellegi tuge ,või lihtsalt vestluskaaslast.Raha ei suuda pakkuda meile selliseid hinge...
õhku. Need ühendid lagunevad sademetes ja langevad maapinnale tagasi happevihmana. Happesadamed kahjustavad metsi,veekogude elustikku, kultuuriväärtusi. Suurimad väävli ja läämastiku saasteallikad on energia tootmine ja tööstus, kuigi enamus lämmastikoksiididest tuleb transpordist ja enamus ammoniumist põllumajandusest. Oktoober 17, 2015 8 Üha arvukamaks muutuv inimkond oma elutegevusega mõjutab oluliselt looduskeskkonda, seega ka ennast. Linnade, tööstuse ja põllumajanduse arenguga kaasnevad suured heitveekogused ja reostatus, mis määrab inimest ümbritsevate jõgede, järvede ja merevee kvalitatiivse seisundi. Eesti veekogud on elukondlikust, toiduaine- ja kergetööstusest ning põllumajanduslikust hajureostusest pärinevate toitainete mõju all. Viimase kümne aasta jooksul on rahvaarv vähenenud. Seoses sellega on vähenenud
enda isiklik huvi toitumise vastu. Kuna tegelen aktiivselt spordiga, siis on minu jaoks oluline ka jälgida seda, mida söön. Uurimistöö eesmärgiks on uurida, inimeste toitumise tervislikust ja inimeste teadmisi selles osas. Samuti selgitada välja küsitluse teel, miks ei toituta või toitutakse tervislikult ja kust leida toitumis alast abi ja infot . Hoolimata sellest, et meie kaubandusvõrgud on täis toidukraami ning meditsiini areng on olnud tohutu, ei ole inimkond tervemaks muutunud. Inimesed ise arvavad, et toituvad tervislikult, kuid statistilised näitajad väidavad midagi muud. Hüpotees Infot tervisliku toitumise kohta on rohkelt, kuid inimesed ei toitu tervislikult. Väga palju on vastavaid ajakirju, brosüüre, raamatuid, tv saateid. Lisaks on võimalik tellida isiklik toitumisalane kava. Lisaks sellele ka isiklik treeningkava. Külastada toitumisnõustajat. Kuid tegelikkuses puudub paljudel ettekujutus isegi kõige üldisematest tervisliku
seisukohalt kaugeleulatuvad tagajärjed. Hukatusliku saatuse peamiseks põhjuseks on elupaikade muutumine, mis on tingitud inimtegevusest. Need pöörded toimuvad metsade üleraie, mäetööstuse ja veekogude saastumise tõttu. Üheks suurimaks põhjuseks on maastike killustumine, mis takistab liikide rännet ühest sihtpunktist teise. Klasside paljusust vähendab ka võõrliikide sissetoomine ja otsene elukohtade lõhkumine. Inimkond ise on osa bioloogilisest mitmekesisusest ja meie olemasolu oleks ilma selleta võimatu.Looduse talletamiseks ei ole vaja teha väga palju muudatusi.Igaüks saab vältida linnupesade katki tegemist või looduskaitse all olevate taimede korjamist. Üle terve maakera painab inimkonda jäätmete hoiustamise probleem. Mida arenenum on ühiskond, seda enam prügi toodetakse. Rohkem rämpsu aga tähendab suuremat tarbimist ja ressursside raiskamist
3) Äärmuslikud liikumised, tööliste ja kultuuriinimeste seas (suurte mõtlejate mõjud). 4) Tööstuse areng, elu kiirenemine, linnastumine, mass-inimene, üksindus, hoolimatus. 5) Viib Esimese maailmasõjani, mis oli täielik vapustus (1914-1918). 6) Pettumine kõiges (teaduses, kultuuris, religioonis, inimkonnas, inimlikkuses). „Jumal on inimkonna hüljanud“ Ekspressionistid leidsid, et modernsus on inimese tõuganud orjalikule positsioonile, inimkond peab sellest vabanema; moodne linn on olemuselt põrgulik, kuna allutab üksikindiviidi tööstusühiskonna mehaanilisele keskkonnale, muudab inimese seesmiselt tasakaalutuks. Ekspressionistid süüvisid linna koletusliku olemuse paljastamisele; inimene on eemaldunud oma loomulikust keskkonnast ehk loodusest; subjektiivne emotsioon on alaliselt represseeritud – see emotsioon tuleb vabastada (loominguliselt) ja suunata sotsiaalsete piirangute vastu
Inimesed peaksid rohkem mõistma kui suur võim on väikestel asjadel. Peame aru saama, et asjadele on vaja ise käsi külge panna mitte lasta masinatel kõike üle võtta. Tehased ning tööd lähevad järk-järgult üle masinatele, sest nii on kiirem, efektiivsem ja täpsem. Sellega ei tohiks leppida, sest kui masinad, mis ei taha palka ning reguleeritud töötunde, nagu inimesed, asendavad elusaid isikuid, tekib tööpuudus. Majandus langeb. Inimkond vaesub. Tipus püsivad vaid tippkohtadel töötajad. Peale rahvavalitsuse ning majanduse arengu on elamisväärseks eluks vaja ka keskkonna eest hoolt kanda. Kui pole puhast õhku mida hingata, mürkideta vett mida juua ja taimi mida kasvatada, ei püsi meie tervis just kaua korras. Mõeldes rohkem looduse säästmisele muudame me end ümbritsevat elu paremaks. Valides tooteid mis kahjustavad osoonikihti või mulda valime me halvema tuleviku järeltulevatele põlvedele
Suurte jõgede orgudesse: Niiluse, Tigrise, Eufrati, Induse ja Huang He kallastele. 6. Miks rajati suuremad asulad just jõe, järve või mere kaldale? See võimaldab rahuldada nii joogivee- kui ka toiduvajadust ja soodustab kaubandusliiklemist. 7. Mis toimus 16.-19. sajandil 20 miljoni inimesega? Orjakaubanduse käigus viidi ligikaudu 20 miljonit inimest Aafrikast Ameerikasse. Lk. 117 1. Miks on inimkond kasvanud kiiremini kui toiduainete tootmine alates 1984.aastast? On olnud lühiajalisele kasule orienteeritud põllumajanduslik tootmine, mis pikemas perspektiivis on viibinud maa viljakuse lahguseni erosiooni, kõrbestumise, mageveevarude kahanemise ja niisutamiseks kasutatava veevarude kahanemise tõttu. 2. Mida on vaja teha, et liikuda säästva põllumajanduse suunas? Aretada uusi taimesorte, võtta kasutusele ebatraditsioonilisi
"Ajaloost õpime seda, et inimene ei õpi ajaloost" (Georg Wilhelm Friedrich Hegel) Läbi aegade oleme näinud erinevaid ajaloo kulgi. Inimeste edevus on viinud meid erinevate katastroofideni, mis on mõjunud tervele inimkonnale laostavalt. Kas inimesed on sellest õppinud? Inimkond ise ei ole end viinud selliste katastroofideni, küll aga on seda teinud riikide juhid. Näitena võiks tuua Hitleri ja Stalini. Stalinil oli mitmeid teooriad, kuidas inimesed alluksid riigile ehk tema diktatuurile. Need kes võimule ei allunud ja hakkasid vastu, hukati. Vasakpoolsete diktaatorlike reziimides NSVL-s ja Hiinas oli ühiseid jooni nagu vaba ajakirjanduse puudus, reformid, ainuparteisüsteem, ranged seadused, allasurutus, väikerahvaste välja suretamine, repressioonid. Väga palju mõjutab rahvaste saatust nende ajalooline pärand. Näiteks vene rahvas, kes oli aastasadu harjunud isevalitsejaliku käitumisega, ei...
Inimkonna panus teiste heaks Mida saab inimkond teha teiste heaks ? Oleneb kellele. Kas koerad, kassid või siis teiste inimeste heaks. Kui võtta meie ühiskonnas elavad koduloomad siis nende heaks saab teha palju. Meil ju varjupaigad, kus iga abikäsi alati teretulnud. Muidugi ka paljud loomad on lihtsalt tänaval. Need, kes tänaval tuleks viia kindlasti varjupaika, kus on lootust neile kodu leida. Kui võtta arvesse nüüd seda, et mida saab teha teise inimese aitamiseks, kes on jäänud elu hammasrataste vahele või siis
Inimkonna eksistentsile saatuslikud ohud Maailm on pidevalt arengus, see ei saa kunagi valmis ja midagi ei jää püsima. Samuti areneb inimkond nii liigi kui ka kultuurina. On olnud pikk tee siiani, kus me oleme tänapäeval ja pikk tee on veel ees. Kuid on palju tegureid, mis ohtustavad meie kui liigi eksistentsi. Üks inimkonda ohustav tegur on see, et inimesed mingis mõttes taandarenevad. Artikli “Puuduv lüli” andmetel on inimese aju kahanenud 10 000 aasta jooksul 18 protsenti. Sama artikkel kirjutab ka sellest, et lihased ei ole enam nii arenenud kui varem. Põhjus on tehnoloogia
Enne haigust ja haiglasse minemist oli Gromovi nägemus ümbritsevast elust järgmine: linnas on lämmatav ja igav elada, seltskonnal pole kõrgemaid huvisid,ta elab tuhmi, mõttetut elu, mitmekesistades seda vägivalla, toore liiderlikkuse ja variserlusega; lurjused on söönud ja hästi riides, aga ausad elavad koorukitest; vajatakse koole, ausasuunalist kohalikku ajalehte, teatrit, avalikke loenguid, haritlasjõudude liitumist; on tarvis, et seltskond tunnetaks ennast ja kohkuks; inimkond jaguneb ausaiks ja kaabakaiks, vahemist pole. Haigusega hakkas Gromov kartma, et ta võetakse kinni, viiakse vangi, et teda kahtlustatakse ja tahetakse talle halba. Algselt saab Ragin aru, et haiglas on korralagedus ja et väga palju peaks muutma, aga selleks ei ole tal piisavalt iseloomu. Hiljem on Ragini arusaam selline: suremus ei vähene ning haigete vool ei lakka, kõiki abivajajaid pole võimalik aidata, nii et vaev on asjata; milleks takistada inimesi suremast, kui surm
Küsimus 6 Õige Hinne 1,0 / 1,0 Flag question Küsimuse tekst Schopenhaueri arvates on suguinstinkt Vali üks: a. inimlik tung, mis annab tunnistust, et kunagi aegade alguses olid mees ja naine üks olend; lahutatutena püüdlevad nad nüüd ihuliselt teineteise poole. b. inimlik tung, mille kaudu loodus seab indiviidi liigi teenistusse: ilma selleta sureks inimkond välja. Õige vastus! Schopenhauer arvas tõesti, et armastus on looduse praktiseeritav pettus. c. ainuke inimlik tung, mis võimaldab naudinguid meie halvimas tegelikult võimalikus maailmas. Küsimus 7 Õige Hinne 1,0 / 1,0 Flag question Küsimuse tekst Kui palju varandust (raha, asju jms) on vaja, et olla õnnelik? Schopenhauer arvas, et Vali üks: a. õnne ei saa rajada rikkusele, sest "rikkus sarnaneb mereveega..." Õige
Essee Millise kunstilise väärtuse on jätnud meile Mesopotaamia kunst? Kui tarvitada piltlikku väljendit, siis võib öelda, et euroopalik kultuur on tõusnud Vahemerest, samuti ka kunst, kui üks osa kultuurist. Just Vahemere-äärsetes maades tärganud kultuur sai kaugeks eellaseks tänapäevasele euroopa kultuurile. Mitu tuhat aastat tagasi alustas inimkond siin oma nn. ajaloolist aega - see toimus küll väljaspool Euroopat, praeguse Iraagi aladel asunud muistses Mesopotaamias. Tõlkes tähendab Mesopotaamia kahejõemaad, sest andsid ju sealsetele kuivadele lagendikele elu kaks jõge - Tigris ja Eufrat. Seal elasid mitmeid eri rahvaid, kellest sumerid pärandasid järelmaailmale kiilkirja, mida võib pidada üheks meieaja tsivilisatsiooni nurgakiviks. Imetlusväärseid tulemusi saavutasid Mesopotaamlased ehituse alal.
stabiilne väärtus. Tänapäeval loetakse väärismetallideks kulda, hõbedat, plaatinat, pallaadiumi ja nende sulameid. Hõbe (Argentum,Ag) Hõbe, Ag, (ladina keeles argentum), keemiliste elementide perioodilisussüsteemi I rühma element, väärismetall; järjenumber 47, aatommass 107,8682. Hõbe on hästi sepistatav metall. Ta kuulub väärismetallide hulka. Arvatavasti seepärast kuulub hõbe elementide hulka, mida inimkond tundma õppis. Vanimad, Indiast leitud hõbeehted ja nõud pärinevad IV-III aastatuhandest enne meie ajaarvamist. Hõbedat kasutati vanasti ka joodisena ning temast tehti peegleid. Hõbe on perioodiliste elementide perioodilisussüsteemi 11. rühma ehk IB-rühma element. Ühendeis on hõbeda oksüdatsiooniaste I. Leidumine: Hõbe on looduses vähelevinud element, siiski on seda umbes 20 korda rohkem kui kulda. Hõbedat leidub nii ehedalt kui ka ühenditena (Ag 2S, AgCl).
nad midagi muudaksid. Mina isiklikult arvan, et Eestis ja tegelikult ka kogu maailmas ongi kõige rohkem seda kolmandat tüüpi inimesi. Kui aga need, kes teavad, kui oluline oleks tänapäeval järgida rohelisi, propageeriksid rohkem seda eluviisi, siis küll ka teised ükskord järgi tulevad. Kõik põhineb teadlikkusel. See, et inimene on asjast midagi kuulnud, et tähenda veel, et ta teab. Praegusel hetkel tõepoolest arvatakse, et inimkond lööb endale hingekella, aga mina siiski leian, et hetkel on aeg, mil meil on võimalus end muuta ning seeläbi maailma paremaks teha. Tuleb vaid üritada mõelda roheliselt.
riiki ja USA, Kanada. Kohtumisel allkirjastati lõppakt, milles sisaldus kolm põhimõtet: piiride puutumatus, riikidevaheline koostöö, inimõigused. Lääneriigid tunnustasid NSVL ülemvõimu Ida-Euroopas. Riigid üritasid leida lahendusi ning teha koostööd. Üliriigid oli kurnatud pikkadest sõdadest ning majandus- ja elutase kannatasid selle all. Inimesed olid rahulolematud ja hirmul, et võib puhkeda uus sõda. Pingelõdvendus sai võimalikuks seoses sellega, et inimkond hakkas teravalt tunnetama tuumasõja ohtu ning sellest tulenes ka soov kindlustada rahu Euroopas ja kogu maailmas. NSVL majandus oli üles ehitatud sõjavarustuse tootmisele. Eelkõige tajuti tuumasõja ohtu Kariibi kriisi tõttu. Inimesed olid hirmul ja segaduses. USA ja NSV Liidu vahel sõlmiti mitu lepingut, mis pidid piirama tuumasõja puhkemise ohtu. Järjest rohkem hakkas avalduma vastuolu Nõukogude riigi välise sõjalise võimsuse ja üha enam ilmneva sisemise nõrkuse vahel
ainuõige ja mille järgi peaks talitama. Kui inimene mõistis teatud olukorras tõde teisiti, kui kohtunik või uurijad, siis kas on ikka õige lasta sellel inimesel otsustada, kes pole sama asja samas olukorras kogenud? Kui eksisteeriks ainult tõde, kõik valed ja muud jamad üldse poleks olemaski, siis poleks ju ka kohtumõistjat vaja, kes teinekord süütult hukka mõistetud inimesel pea maha lõikab. Aga kust koha pealt üldse tekkisid valetamised ja tõe eitamised? Inimkond ei ole kindlasti algusest peale olnud selline, kusagil pidi toimuma see nn."plõks", mis lõi teatud meestel tuled põlema. Missugune oleks maailm praegu, kui ei olekski tekkinud valederägastikku? Kas oleks enam vaja kohtunikku, kes mõistab inimese süüdi või süütuks? Ehk ei olekski, sest keegi ei oskaks valetada. Näiteks: Kui keegi varastaks kellegi teise auto ja ta ka kättesaadaks ning tema käest küsitaks, kas tema varastas selle auto, siis huvitav, mis vastus sealt tuleks.
See on 14. sajandil alguse saanud maailmavaade, mis rõhutab inimese erilist rolli universumis. Tegu pole filosoofilise koolkonnaga, vaid pigem maailma nägemise viisiga või koguni http://www.uucg.org/ss_2003/humanism.jpg elufilosoofiaga. 2 Humanism vastandub: a) arusaamale, et ekisteerib kõrgem jõud (nt jumal, suur energiaallikas), millest inimkond sõltub; b) seisukohale, et inimene on üksnes osake loodusest ning uuritav loodusteaduse meetoditega nagu kõik muugi looduses eksisteeriv. Humanism rõhutab inimese väärtust just inimesena. Teisisõnu võikski kõlada humanismi lihtsaim definitsioon nõnda: see on inimese ja inimlikkuse väärtustamine. 3 1.2. Tekkelugu · Antiikaja esimesteks humanistideks võib pidada sofiste (kr sophia "tarkus",
Iga päev jõuab meieni maailmapoliitika uudiseid, kus oluliseks on usundite mõju. Erinevate maade kultuur, seadusandlus, kombed ja majanduselu tuginevad paljuski just religioonile. Usk on midagi, mida ei tohiks mitte kellelegi peale suruda ning sundida, selle peab leidma ja valima endale igaüks ise. Religioon on miski, mis mõjutab meid päevast - päeva ja peaaegu igal sammul ning on kindel, et see püsib nii kaua, kuni eksisteerib inimkond. Kasutatud allikad: · http://www.miksike.ee/documents/main/elehed/5klass/5eestimaa/5-5-4-1.htm · http://et.wikipedia.org/wiki/Religioon#Religioon_ja_m.C3.B5tlemine · http://www.miksike.ee/documents/main/elehed/8klass/4gloobusesunnilugu/8-4-10- 1.htm. · http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/religioon.htm · http://wiki.zzz.ee/index.php/Ristis%C3%B5jad · ,,Eesti ajalugu I - Muinasajast 19
W. Shakespeare näidend ,,Romeo ja Julia" on hea näide sellest, et olgu nii palju takistusi kui tahes, kahte armastavat inimest võimatu lahutada. Elus tuleb ette mitmeid raskusi ja takistusi, kuid armastus annab meile sageli jõudu, et neid takistusi ületada ja koos kõigest üle saada ning tagab meile turvatunde. Armunud inimestel keerlevad ainult head ja rõõmsad mõtted peas, nad tunnevad rõõmu igast pisiasjast ja nende jaoks ei ole probleeme, mida ei oleks võimalik lahendada. Inimkond on tekkinud tänu kahe inimese vahelisele armastusele. Inimene on loodud üksteise jaoks, et leida keegi teine enda kõrvale, kellega perekond luua. Armastus on see, mis hoiab perekondi koos. Kuigi armastus võib haiget teha on see siiski jõud, mis paneb inimesed tegutsema oma armastatu nimel, jõud, mis muudab meid jõuetuks kõige muu suhtes. Armastust on raske defineerida, seda peab ise kogema, elama läbi pettumusi ja rõõme.
HUKKAMÕISMTINE Peale surma tuleb läbida individuaalne hukkamõistmine Hukkamõistu silla juures, mida iga inimene peab ületama. Silla peal tervitab sind ilus, naeratav neiu või kole vana naine. Neiu juhatab surnud üle silla paradiisi ja vana naine juhatab surnud põrgusse MAAILMALÕPP Hea ja kurja 3000 aasta pikkune võitlus jõuab kurjuse viimase rünnakuga lõpule. Viimase rünnaku käigus muutub päike ja kuu tumedaks ja inimkond kaotab austuse religiooni, pere ja vanemate vastu ning maailma langeb pikka talve. Angramanju kõige kardetum olen Azi Dahaka murrab vabaks ja hakkab maailma terroriseerima. Viimane maailmapäästja Saoshyant kogub kokku kõik surnud nii taevast kui ka põrgust, et viia läbi viimane hukkamõist. Kõik peavad läbima sulametalli jõe, kus õiglased ei põle. Jumalikud väed triumfeerivad kurjuse üle jättes selle igaveseks teovõimetuks.
Mitmed sõjad on ajaloo vältel purustanud erinevaid ühiskonnastruktuure eesmärgiga neid muuta jättes inimeste mälestustesse, südametesse ja maailma ajalookirjutusse maha suure märgi. Säärane sõjakas käitumismall on meil vististi loomuses ning võimuvõitlust näeb ka loomariigis, kuid mida rohkem areneb tehnika ja laieneb teadmistepagas, seda ebaausamaks lähevad võtted lahingus. Inimkond on omandanud julmi viise, kuidas maailma ja elu lõpetada ning on tõestanud sihikindlust saavutada eesmärgid olenemata tagajärgedest, millel on võivad olla laastavad tagajärjed inimeste olemusele- inimlikkusele. Romaanis ,,Läänerindel muutuseta'' käsitleb Remarque eelkõige just inimlikkuse küsimust esitades lugejale võikaid pilte lahinguväljadelt ning jõudes mõtetega alatihti sõja destruktiivse mõjuni inimlikkusele
Prantsuse valgustuse tekkele avaldasid mõju inglise filosoofid. Taustaks oli Prantsusmaal sügavalt juurdunud feodaalkord ja katoliku kiriku väga tugevad positsioonid. Nantes´i edikti tühistamisega 1685. aastal kaotati usuvabadus ja hugenottide ainsaks õiguseks jäi õigus maalt lahkuda. Valgustuse eelkäijaks Prantsusmaal oli René Descartes (1596-1650), kes oli ratsionalismi rajaja.Voltaire. Suurima mõjuga kõigist valgustajatest oli mees, keda inimkond tunneb tema kirjandusliku varjunime Voltaire all. Ta õige nimi oli François Marie Arouet (1694-1778). Voltairele kuulub aga ka lause: "Kui jumalat ei oleks, tuleks ta välja mõelda.?Valgustusideed said üldse alguse Inglismaalt ja levisid edasi Prantsusmaa kaudu. Voltaire sündis 21. novembril 1694. aastal Pariisis, kus ta ka suri 30. mail 1778. Voltaire sai kuulsaks näitekirjaniku ja poeedina, hiljem oli tuntud John Locke'i ja Isaac Newtoni vaadete populaariseerijana.
Töötus on hetkelgi väga suur, kuigi võrreldes paari aasta taguse olukorraga on see vähenenud. Siiski valitseb inimestes pidev hirm oma töökoha säilimise pärast. AIDSi üha kiirenev levik terves maailmas hirmutab ja ohustab miljoneid inimesi kõikidel kontinentidel. Selle vastane võitlus on üks suurimaid probleeme, mis meid hetkel puudutab. Ühiskond ise oma ükskõiksuse ja hoolimatusega aitab kaasa sellele levikule, mille tõttu inimkond võib tulevikus välja surra ja et seda ennetada, peaksime kõik endale teavitama olukorra tõsidust.See on lähedasem probleem kui arvame. Hirm on võimas tegur, mis on inimesi mõjutanud läbi aegade. Kuid ei teata, kuidas ohust pääseda või paistab, et enda turvalisust ei saagi tagada. Et olukorda tuua lahendust, peaks iga inimene alustama kõigepealt iseendast ning seejärel mõtlema laiemalt. Hoolivus
Sellest tuleneb ka gaaside nimetus, kuna nad ei lase soojusel väljuda Maa atmosfäärist. Teadlase David Rindi sõnul on Päikese aktiivsus vähenenud, selle kiirgustegevus on hetkel miinimumis. Arvan, et mida vähem Päike kiirgab, seda vähem jõuab Maani päikesekiirgust ning seda vähem neeldub see atmosfääris. Samuti võib lugeda ka inimtegevuse suurenenud kontrolli kasvuhoonegaaside üle. Viimastel aastatel on väga palju räägitud kliima soojenemisest ja, et selle põhjustajaks on inimkond. Riigid on seadnud piiranguid ja rakendanud mitmesuguseid meetmeid kasvuhoone gaaside õhku paiskumise vähendamiseks. Kindlasti on see arv vähenenud. Seega usun, et mida vähem on kasvuhoonegaase õhus, seda vähem suudavad nad endasse neelata päikesekiirgust ning maakera soojenemine aeglustub. Veel on väga tähtsaks maakera kliimat mõjutavaks teguriks ookeanide hoovused. Näiteks ookeaniasjatundja Latifi sõnul panustab Vaikse ookeani ostsillatsioon ehk
Oh ajad, oh kombed! Eri ajastutele on omased erisugused kombed. Sajandeid tagasi elanud inimeste tõekspidamised erinesid vägagi praeguse ühiskonna arusaamadest ja käitumistavadest. Ajaga on käitumine ja hoiakud paranenud. Inimesed on õppinud hoolima kaaslastest ja asetama nende vajadusi esiplaanile. Taolist, head ja kombekat käitumist nimetatakse tänapäeval viisakuseks. Aga kas viisakus on siis pidevalt arenenud ja kasvanud? Kas inimkond on nüüdisajal parem ja meeldivam kui näiteks sada aastat tagasi? Minule isiklikult tundub, et oleme lühikese aja jooksul oma moraalses arengus sammu tagasi astunud. Kui mina koolis käisin, siis meie õpetajad meenutasid meile pidevalt, et maal tuleb alati vastutulijaid teretada, bussis tuleb vanematele inimestele istet pakkuda jne. Lisaks kordas klassijuhataja, et ta on justkui meie teine ema. Ta tõepoolest omal moel oligi seda. Mäletan, et
Inimeste kätte on antud tohutu võim. Praeguse aja nutitelefonid on sama võimsad kui parimad arvutid kuuekümnendate lõpus kui saadeti inimesed kuule, aga kõik mida enamus soovib on see, et saaks muusikat kuulata ja pilte vaadata. Teaduse ja tehnika areng ning välja töötatud masinad on tohutult kaasa aidanud ühiskonna kujunemisele, muutumisele ja toimimisele. See, et inimesed on elektroonikast ja tehnikast niivõrd sõltuvad ei ole minu arvates midagi kohutavat, sest inimkond ongi pidevas muutumises. Vaevalt saaks tänapäeval hakkama ilma kella, telefoni või navigatsiooniseadeteta ilma milleta on pea võimatu õhus liikuda. Arenev teadus ja tehnika võimaldavad meil maailmast aru saada, kui ühtsest tervikust. Meil on võimalik suhelda ja kursis olla sündmustega üle terve maailma. Enam ei mõelda linna või riigi, vaid globaalsel tasandil. Kui tahetakse rajada edukas äri, siis see luuakse ülemaailmsele turule
jätavad oma prügi metsa alla. Paljudele inimestele on mets kui lõbustuskoht, kus nad saavad puhkepäevadel käia. See on hea, sest igale inimesele meeldib puhata puhtas kohas. Kuigi inimesed arvavad, et metsi raiutakse liiga palju, eelistavad nad ikka puidust mööbliesemeid ning ehitusmaterjale. Inimesed ei mõtle sellele, et mis siis saab, kui kõik meie metsavarud on maha raiutud ning uued puud on alles 30-ne aasta pärast mahavõtmis kõlblikud. Lõbustalt saeb inimkond oksa, millel istub, on Mati Unt öelnud. Viimastel aastatel on aga metsade maha raiumine vähenenud, kuna välja tuli uus seadus, mis ei luba metsaomanikel korraga kõike metsa maha võtta ning enamus mets on kaitse alla võetud. Tänu sellele on saanud mets korralikult kosuda. Inimesed peaksid rohkem mõtlema enda ümbritsevale keskkonnale. Me teame, et kõige selle põhjuseks võib olla vananenud tehnoloogia, vähesed teadmised
Kas religioon avab mõtteid või tapab neid? Buddha, Jeesus, Muhhamed- kõik väga austusväärsed isikud, ning neil kõigil on midagi tähtsat inimkonnale öelda. Aga kas inimkond tahab neid kuulda võtta, see on juba iseasi. Kas nad sunnivad rahvast tegema nende moodi või suunavad nad lihtsalt paremale teele? Austria psühhiaater Sigmund Freud on öelnud, et religioon on võrdeline lapsepõlve neuroosiga. Minu meelest väga huvitav lähenemisnurk. Mõistan, miks Freud nii võis öelda. Religioon paneb paika mingisugused reeglid inimestele, neid psühholoogiliselt mõjutades ja neuroos on psüühilistest teguritest mõjutatud tervisehäire
Nagu igat probleemi, saab ka erosiooni vähendada. Näiteks mullaharimiskordade vähendamise, harimisagregaatide liikumiskiiruse piiramise ning töökäikude otstarbekama suunaga. Tuleks ka vähendada kaitseribade rajamist. Samuti harimistööd tuleks võimaluse korral teha risti nõlva kaldega ning tasastel aladel vältida kündmisel mulla nihkumist põllu keskosa suunas. Lisaks erosioonile muudab maad kasutuskõlbmatuks kõrbestumine. Tekkepõhjusi on mitmeid. Kasvav inimkond sunnib toidu ja kütte saamiseks ka kuivi alasid senisest üha intensiivsemalt kasutama. Õrna ja niigi vähest taimkatet hävitavad ülekarjatamine, transport aga ka oskumatu niisutamine. Kõige suurem on kõrbestumise probleem Põhja-Aafrikas, kus Sahara kõrbe pindala laieneb pidevalt. Kõrbepiir nihkub keskmiselt mitu kilomeetrit aastas. Samuti on kõrbestumine tohutuks probleemiks Kesk-Aasias aga isegi näiteks USA lääneosariikides
Tootmine kukkus 3000 tonnilt 185 tonnile. Kõik see on nii kavalalt kavandatud, et lihtinimene ei oska sellele tähelepanu põõrata. Raha süsteemis on raske usaldada inimesi, sest suurem enamus on omakasupüüdlikud. Kui ei oleks konkurentsi, siis ka ei areneks tooted, aga toodetel ei lasta liiga palju areneda. Kui ärimehed oleksid ausad, siis nad kõrbeksid üsnagi kiirelt. Süsteem pole loodud selleks et teenida inimeste heaolu. Kui kogu tootmine läheks masinate peale sureks vist inimkond välja, sest siis ei oleks inimesele enam mitte midagi teha, kui masin tema eest kõik ära teeks. Maailma juhib tehnoloogia mitte poliitika. Tehnoloogia tulemusel on meil võimalik asju lihtasmini teha. Venus projektiga kaoksid seadused ja elu muutuks palju lihtsamaks. Päikese energia on maailmas üks võimsamaid. Üks päevane päikesetund keskpäeval sisaldab rohkem energiat, kui terve maailm tarbib aasta jooksul.
Seaduste rikkumine on karistatav, kuid küsimus on selles, et seadusandlus peab olema samuti õiglane. Mill vaatleb eraldi mõtte- ja tegevusvabadust: Mõttevabadus peab tema arvates olema täielik, seda ei tohi ühiskond mitte kuidagi piirata. Indiviid peab olema täielikult vaba oma arvamustes - puudutagu see elukorraldust, usku, moraali, teadust või mida tahes. Isegi rahval pole õigust - olgu vahetult või valitsuse kaudu - piirata mõttevabadust. Kui ka kogu inimkond peale üheainsa indiviidi oleks teatud arvamusel, aga see indiviid teistsugusel - isegi siis poleks inimkonnal õigust sundida seda indiviidi vaikima. Ükskõik milline ka poleks inimese arvamus mingis küsimuses, Milli arvates ei tohi arvamustele piiranguid seada. Ta leiab, et kellelgi pole tõe monopoli ning keegi ei saa absoluutse kindlusega öelda, kas mingi arvamus on tõene või väär. Kuid isegi kui mõni arvamus oleks väär, ei tohiks teda ikkagi keelustada
Keskkonnakaitseprobleemid Globaalsed keskkonnaprobleemid Ökoloogiline kriis inimkonna ja looduse konflikt, mis tuleneb biosfääri materiaalsete ja energeetiliste ressursside piiratusest. Ressursse raisates ja keskkonda saastades jõuab inimkond olukorrani, mis ei võimalda tal enam normaalselt eksisteerida. Energiaprobleemid. Probleemiks on üha suurenev elektrienergia ja soojusenergia tarbimine. Põhilised energiaallikad on fossiilsed kütused: maagaas, kivisüsi ja põlevkivi. Need kuuluvad taastumatute loodusvarade hulka. Mida rohkem inimene tarbib, seda rohkem on vaja toota ja seda rohkem kulub energiat. Seega järjest rohkem vajatakse energiat, kuid taastumatud varud on piiratud ja energia tootmine saastab keskkonda. Elektrienergia tootmisel kasutatakse peamiselt põlevkivi. Põlevkivi on kohalik kütus, kuid põlevkivivarud võivad üsna ruttu ammenduda. Põlevkivi on suhteliselt madalakvaliteediline...
sündimus siiski palju visamalt ja 2050. aastaks võib seal elanikkonna rahvaarv praegusega võrreldes kahekordistuda (1,7 miljardi inimeseni)9. Seetõttu ennustatakse, et rahvastiku arv suureneb 2050. aastaks 9 miljardini ja 2100. aastaks 10 miljardi inimeseni. 3. Rahvastiku kasv ja tarbimine. Miks on tarbimine nii meeletult kasvanud? Aina kasvav inimpopulatsioon ja tarbimine on 21. sajandi alguseks jõudnud sinnani, et me kombime planeedi ökosüsteemide kandevõimet kogu selle ulatuses. Inimkond on viimase 50 aasta jooksul kulutanud rohkem loodusvarasid ning tootnud rohkem saasteaineid ja jäätmeid kui kunagi varem kokku. Seejuures tarbib ÜRO inimarengu aruande kohaselt rikkam 20% elanikkonnast Maa kõigist kasutatavatest ressurssidest ligi 88%. 4. Mis on ökoloogiline jalajälg? Kuidas seda väljendatakse? Tõhus loodusvarade tarbimise arvesti on ökoloogiline jalajälg. Üksiku inimese põhjustatud
Kui me enda tegevust ei muuda, seisame peagi silmitsi ebastabiilse tulevikuga, kus inimesed peavad võitlema pidevalt vähenevate ressursside eest. Üks asi on säästmine, kuid teine asi on inimkonna enda säilimine. Väga oluline on pidurdada inimkonna vananemist arenenud riikides, meditsiini kättesaadavust vähemarenenud riikides, laastavate haiguste, nagu HIV, ravima õppimine. Võime küll päästa joogivee, kuid kellele me seda päästame, kui inimkond maalt peaks kaduma? Selleks, et inimkonna jätkusuutlik areng oleks võimalik, tuleb kümnekordselt vähendada olemasoleva tehnoloogia mõju keskkonnale. Teisisõnu on kasvava inimkonna suurenemisel võimalik jätkata ainult sellist tootmisetarbimise süsteemi, mis tarbib 90% vähem loodusressursse kui arenenud tööstusriigid. Tänase heaolumudeli ja hüviste tootmise vahele võib tõmmata võrdusmärgi. Paraku tarbib
Nad annavad meile kaasa oma geenid ja loovad meie kasvamiseks teatud keskonna, annavad edasi tavasid, traditsioone, tõekspidamisi. Kõik see loob alused, kelleks saada tahame ja saame, suunab valikutes igapäevas ja ka tulevikus. Loomulikult aga näeme maailma kõik omamoodi, läbi oma silmade, tuginedes just enda tõekspidamistele ja oma enda heaolu silmas pidades. Tegureid mis mõjutavad inimese maailmavaateid ja tunnetusi on loomulikul mitmeid. Ajas tagasi vaadates on inimkond elanud justkui erinevates ajastutes, milledes on olnud omad erinevad mõjutavad tegurid. Üldjoontes aga, võib väita, et inimestel on läbi kõikide aegade olnud samalaadsed vajadused. Inimesed on alati vajanud elutegevuseks ja sigimiseks teatud samasid tingimusi. Kõik inimesed vajavad eluks õhku mida hingata, toitu mida süüa ja vastassoolist inimest enda kõrvale, et sigida. Kuidas me aga elame, mille nimel ja kelle jaoks on paljuski mõjutatud siis ajastust, ühiskonnast,
koosneva osooni molekuli hapnikuks ja vabaks radikaaliks. Osooniaugu tekkimist kirjeldavad Chapmani võrrandid. Osooni tekib ja kaob stratosfääris pidevalt, kuid looduses toimub see reeglina ultraviolettkiirte, mitte freoonide toimel. Osoonikihi hõrenemise tagajärjed Osoonikihi hõrenemise tõttu jõuab Maale lühilainelist ultraviolettkiirgust (lainepikkusega alla 300 - 400 nm), mis põhjustab inimestel nahavähki. Liigse ultraviolettkiirguse tõttu kannatavad ka loomad ja taimed. Kuigi inimkond on püüdnud piirata osoonikihti hõrendavate ainete (freoonide) atmosfääri paiskumist, ei tasu osooniaukude kadumist oodata enne 2048. aastat. Osooniauk Antarktika kohal, september 2000 Osoonikihi kaitse Osoonikihi kaitseks sõlmiti 1987. aasta 16. septembril Montrealis riikidevaheline lepe . Selle lepingu kohaselt pidi külmutites ja aerosoolides kasutatavate freoonide tootmine
Kunstiteosed, mis on muutnud mu ellusuhtumist. Kunst on Maa ülim väärtus. Vähesed on võimelised looma nii salapärast ilu, mis just kui pikselöök tabab meid lagipähe, läbistab juuksekarvast varba otsani ning sealjuures pakub ka esteetilist naudingut. Inimkond jahib neid tundmusi, ta on alati otsinud tõde. Kunst pakubki tõde. Ta avab meie silmad, muudab maailmavaateid ja mina avastan iseennast ning maailma. Paulo Coelho kirjutab ,,Alkeemikus" Maailma Hingest. See on reaalsus, mida ei saa meeltega tajuda, ning ta sisaldab ka universumit. Kui loen fantastilisi, maagilisi teoseid, siis tunnetan, nagu avastaksin saladusi, mida isegi õpetlased ei ole suutnud lahendada. Nad avanevad minu ees kui raamatud
kuulsat revolutsiooni. Kõrgeim võim parlamendile!Teooria vabaduse kaitseks. Ta on seisukohal, et valitsuse põhiülesanne on omandi kaitse. James Harrington(1611-1677)-omand loob võimu.Ta rõhutas, et vabariigi aluseks on maaomand. Valimisvõigus kuulub vabadele. PRANTSUSMAA Rene Descartes(1596-1650)-Rõhutas mõistuse ja kriitilise mõtlemise tähtsust. Teadmiste ainus allikas on mõistus.Tõsikindla teadmiseni jõudmiseks on vaja kahelda kõiges. Voltaire(1694-1778)-Tema meelest pidi inimkond lähtuma loodusseadustest.Rõhutas isikuvabadust.Jumalat pooldas, aga kirkuid ei sallind vist Charles Montesquieu(1689-1755)-Valgustaja rõhutas kodanike vabaduste kaitset ja seetõttu teda peetakse liberatismi üheks isaks. Jean-Jacques Rosseau(1712-1778)-Võim lähtub rahvast. Pidas ühiskondliku korra aluseks eraomandit. Denis Diderot(1713-1784)-Entsüklopeedia alusepanija ja väljaandija. See käsitles teaduse ja ühiskonna
Kumb on parem riigivalitsemisvorm - absoluutne monarhia või valgustatud monarhia Euroopas on läbi ajaloo olnud palju erinevaid vaimseid liikumisi, suur tähtsus on just absolutismil ja valgustusajastul. Just need liikumised on kujundanud euroopat, kus me elame. Olulisemaks liikumiseks peetaks valgustust, kus juhtmõtteks oli usk mõistusesse. Inimeste elu muutus paremaks kui saabus valgustus. Teine vaimne liikumine, mida kutsuti Absolutistlikuks valitsemisviisiks tähendab seda, et kogu võim riigis kuulub piiramatult ühele isikule. Absolutistliku valitsemisviisiga valitsejad olid rumalad ega hoolinud riigist ega rahvast. Peaeesmärk oli riigile võimalikult palju raha sisse tuua. Ka valgustatud absolutistlikus valitsemisviisis kuulus võim ühele isikule, kuid ta oli haritud ja tundis end Jumala poolt määratud rahva teenrina Esimest absolutistlikku valitsemisviisi täheldati Euroop...
Lähte Ühisgümnaasium ,,Paber" Referaat Autor: Elo Lättemägi Lähte 2008 Paber Tänapäeval ei saa vist keegi hakkama paberita. Raamatud, vihikud, joonistusplokid, ajalehed, pakendid kõik need on ju paberist.Paber on nii tavaline, et me ei mõtlegi selle peale, kust see tulnud on ning kuidas varem ilma hakkama saadi. Kuid selle leiutise eest peame tänama kauget Hiinat, mis asub IdaAasias. Inimkond on paberit tundnud juba üle 2000. aasta. Paber on oma nime saanud kreeka sõnast papyros, mis tähendab papüürust. Paberi leiutas kirjalike andmete kohaselt õukondlane Csai Lun aastal 105. Tema valmistas paberit nimelt siidriide jäänustest, mo...
Mis on ökoloogiline jalajälg? Ökoloogiline jalajälg on meetod, mis suudab ligikaudselt arvutada maa-ala suurust, mida on vaja meie poolt ühes aastas kasutatavate ressursside (nt soojusenergia, mootorikütus või toiduained) tootmiseks ja tekkinud jäätmete ning saaste ümbertöötlemiseks, ladestamiseks või looduslikesse aineringetesse sidumiseks. Kui ressursikasutus ja jäätmeteke ületab maakera eluslooduse kandevõime piirid, siis ei käitu inimkond enam jätkusuutlikult. Ökojalajälge ja eluslooduse kandevõimet mõõdetakse globaalhektarites inimese kohta aastas (gha / in a). Üks globaalhektar on tingühik, mis vastab maakera keskmise bioloogilise tootlikkusega hektarile. Kodu 1. Minu leibkonnas elab 2 inimest. 2. Elan ridaelamuses. 3. Minu maja on paneelmaja. 4. Minu kodumaja valmis aastal 1975. 5. Minu korterielamispind on 47.60 ruutmeetrit. 6
Tihtipeale võivad need ained olla ka tervisele kahjulikud, seetõttu ei tohi toidu hoidmiseks kasutada suvalist plastmasskarpi. Karp peab olema alati mõeldud toidu säilitamiseks. Võib isegi öelda et pole asja mida tänapäeval polümeeridest teha ei saa. Neid kasutatakse kõikjal. Nii igapäevaelus, kui ka kõikjal mujal. Kas või meditsiini näiteks tuues me näeme, et seal on polümeerisest valmistatud esemed muutunud asendamatuks. Inimkond kasutab üha rohkem polümeere, kuid ei mõtle siiski tulevikule. Polümeere tehakse fossiilsetest kütustest ja kui need ära visata siis nad ei lagune looduses ja kui lagunevad siis väga pika aja jooksul. Mina näen ajutist lahendust taaskasutamises, sest osasid polümeere saab taaskasutada. Taaskasutamine toimib juba praegugi aga enamus polümeeridest valmistatud tooteid rändab ikkagi prügimäele. Polümeerid on meile väga vajalikud ja me ei kujta elu ilma nendeta ettegi,
Eesti kultuurilugu Referaat Praegu levinud arvamuse kohaselt, mida kinnitavad hulgalised mõõtmised, on kogu nüüdne inimkond pärit mõnest üksikust esiemast, kes elas Aafrikas umbes 70 000 aastat tagasi.Mingil põhjusel rändas see rahvas Aafrikast välja. Võib-olla sai rahvast liiga palju. Võib-olla muutus kliima ebasoodsamaks. Üks ajaline pidepunkt on Homo sapiens `i ilmumine Euraasiasse umbes 40 000 aastat tagasi.Teine ajaline pidepunkt (vähemalt Põhja-Euroopa rahvaste puhul) on kindlasti viimane jääaeg või õigemini selle lõpp. Eesti aladel peetakse lõplikult jääst vabanemise ajaks 13-11 000 aastat eKr. Aurignaci ( ajastu kuni umbes 28 000 eKr) migratsioon tähendas tänapäeva inimeste saabumist Euroopasse. Eestlaste päritolu kohta on aegade jooksul esitatud hulganisti hüpoteese. 19. sajandi lõpus püüdis keeleteadlane Karl August Hermann tõestada eesti keele ja sume...
2003. aasta ulmefilm ,,The Core'' räägib sellest, kuidas suure reostustaseme tõttu hakkasid atmosfäris tekkima suured magnettormid ja Maa tuum jäi seisma. Grupp Ameerika teadlasi saadeti puurlaevaga Maa tuuma, et seal tuumalõhkekehadega uuesti tuum ringlema panna. Laeva pardal olevad teadlased jõudsid lõhata pommi ning tuuma uuesti käivitada, kuid hukkusid oma misjoonil. Film paneb mõtlema just sellele, kui kaugele on läinud inimkond tehnoloogiaga ning milliseid katastroofe võib inimtegevus põhjustada. Inimkonna kasvuga paraleelselt täienduvad ka teadmised meditsiinis. Praegusel ajal suudame tuvastada haiguseid, määrata õige ravi, opereerida. Organi siirdamine on osa arstiteadusest, kus on vaja laialdasi teadmisi anatoomiastja bioloogiast. Praegusel ajal suudame siirdada vaheseid organeid, nagu maks, neerud, süda, kopsud, ühest kehast teise, kuid biotehnoloogid püüavad leida võimalusi,
Nad on kemikaalide ja lahustikindlad (v.a fenoolidele) ning vett imavad. Polüamiide kasutatakse tekstiilitööstuses, survevalutoodetes nagu ajamid, laagrid, hammasrattad, tullikud. Lisaks kasutatakse polüamiide ka kilepakendites ja keetmiskottides, harjades, vaipades jne. Polümeeridel on lisaks minu kirjeldatuile veel väga palju erinevaid kasutusalasid. See näitab, et Hermann Staudinger, kes hakkas esimesena polümeeridega tegelema, oli mees, kelle töö vilju saab kogu inimkond kasutada. Me sõltume minu arvates seda tüüpi ainetest liiga palju. Ma arvan, et tänapäeval elu ilma polümeerideta oleks raske. Tänapäeva inimesed on neist juba liiga palju sõltuvad.
Aleksei Lotman Loodushoiust liigse halata 1. Kuidas on inimkond suutnud loodusliku keskkonna hävingut pidurdada? Too tekstist selle kohta 3 näidet. Jättes siinkohal käsitlemata Thoreau ja Leopoldi mured Põhja-Ameerika looduse hävingu üle, ning nende suurmeeste osa selle hävingu pidurdamisel, vaatleks Carsonile õigustatud muret teinud pestitsiidide, eriti DDT (DDT on valge kristalne sünteetiline keemiline aine, mis on olnud laialdaselt kasutusel pestitsiidina.
Sümbolistlik luule (1830-1870) Luule teisenes alates 1830a Romantilist luulet muutsid revolutsiooni nurjumine ja teaduse areng Asemele tulid realistlik ja naturalistlik ja sümbolistlik Luuletajad loobusid oma tunnete otsesest väljaütlemisest, neid väljendati kujundite, metafooride, peidetud vihjete abil. Taodeldi teatud hämarust, looritatud kogumuljet Ei seatud eesmärgiks elada kaasa sots. Sündmustele, väljendada kõlbelisi ideaale. ,,Kunst piirdugu iseendaga, olgu peen ja viimistletud" Vaimsed hoiakud ei avaldunud nii tugevalt kui romantismis Kasutati mängulisi võtteid, mille tulemuseks elegantne kergus seejuures huumor ja iroonia Viidati elu mõttetusele surmale, irratsionaalsetele jõududele, mille mängukanniks inimene on. 19saj. Lõpu sümbolism nim. Dekadentlikuks(mandunuks) Sümbolism eksisteeris Paralleelselt naturalismiga Vabavärss Sümbolismi sünnimaa prant...
igapäev nälga, paljud pole elu sees raha käes hoidnud ega tea ka midagi telefonidega helistamisest. Seepärast arvan mina, et me ei peaks mitte hädaldama või virisema oma soojas kodudes, vaid mõtlema pigem nendele, kellel polegi kodu. Saja aasta jooksul on rahvaarv niivõrd palju kasvanud, kuigi 7. miljard tuli aeglasemalt, kui 6. 7. miljardini on viinud meid antibiootikumide ja muude ravimite kättesaadavus. Inimesi jääb väga palju ellu, need kes muidu ei jääks ja sellega inimkond ka kasvab. Tänu sellele on muutunud elu, kuid mitte ühiskond. Teada on, et rahvaarv kasvab kõige rohkem Hiinas, kus seda ohjeldatakse ja Indias, kus seda ohjeldada ei suudeta, sest India koosneb mitmest erinevatest rahvastest. Hardo Aasmäe arvates tuleks rahvaarvu kasvu pidurdamiseks ja sündivuse langemiseks, naised saata palgatööle, sest muidu muud rolli naistel peale söögi tegemise, last kasvatamise ja koristamise, ei olegi.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
