Happevihmad Happesademed ehk happevihmad on mis tahes sademed (tavaliselt vihm), mille pH on võrreldes looduslike sademetega madalam. Aastatuhandete jooksul on atmosfääris välja kujunenud teatud tasakaalustatud reaktsioonid ning protsessid, millega inimkond on ennast kohaldunud. Aasta-aastalt lisandub õhku aga üha rohkem inimeste tekitatud aineid. Isegi, kui nad on needsamad, mis looduslikes protsessides (näiteks SO2,CO2), võib nende üleküllus rikkuda tasakaalu atmosfääris ja mõjustada kliimat. Aastane süsinikuheitmete maht on umbes 6,3 miljardit tonni. Happevihmu põhjustavad lämmastiku ja väävli ühendid. Lämmastikoksiidide heitmed põhjustavad 1/5 happevihmadest. Peamise panuse, üle 80%, annavad kivisütt
Arutlus: 21. sajandi Globaalprobleemid Tna, 21. sajandi alguses, on osa maailmast vga krge arenguastmega. Elu nendes riikides on rmiselt mugav. Samas, enamik maailma riike vaevleb probleemides, mille mustemad stsenaariumid seavad ksimuse alla inimkonna psima jmise eksistentsi. ks suurimaid probleeme on Globaalne soojenemine. Probleemi phjus peitub suures tootmises, mida tehakse looduslikke ressursse raiskavalt ning atmosfrile ebasbralikul viisil. Keskkonna sbralikke viise ei kasutata, kuna need maksavad rohkem ning need on vhem tootlikumad kui kesskonnavaenulikud tootmisviisid. Tehaste korstendest vljuvad kasvuhoonegaasid ei lase maalt tagasi peegelduvat piksekiirgust vlja ja see jb pendeldama maa ja atmosfri vahele. Lisaks hvitavad gaasid osoonikihti, mille kige tsisem koht on aina laienev auk Antarktika kohal, kus juba 30 aasta jooksul on sissetulnud suures koguses pikesekiirgust, mis aitab kaasa temperatuuri tusule ja on l...
loodusõnnetuste, katastroofide vastu ning ka inimene on sellises olukorras täiesti võimetu midagi tegema. Ookeanihoovused toovad endaga kaasa hiidalineid, tsunami ning liigse temperatuuri muutuse. Eelneval aastal oli Hawail hiidlaine, mille tulemusel kadus väike osa saarest vee alla ning tekitas omakorda Honolulu saarel kaose. Honolulu linnaosa sai selle tagajärel palju veekahjustusi. Kui räägime üleüldiselt kliimasoojenemisest, siis võime öelda, et kogu meie inimkond aitab sellele kaasa enese teadmata. Küll süüdistatakse suuri tehaseid õhu saastamise pärast, autosid ja palju muud. On välja mõeldud viis, kuidas inimesed saaksid rohkem kaasa aidata rohelisele eluviisile. Materjalide taaskasutus, prügi sorteerimine, ohtlike jäätmete vastuvõtt vastavas asutuses, et neid ei peaks inimesed ise maha oma kodu juurde matma. Võime loota, et see kõik aitab kaasa globaalsete probleemide lahendamisele, kuid me ei saa
Suhtumine endast erinevasse filmis ,,9. rajoon" Film räägib tulnukatest, kes saabusid 28 aasta eest Maale. Inimesed ei teadnud mida neilt oodata, kas hävitavat rünnakut või suurt arengut tehnoloogias. Kuna tulnukad olid oma rassi viimased esindajad ning samas ka põgenikud, ei toimunud nii arengut kui ka rünnakut. Olendid paigutati Lõuna-Aafrika 9. Rajooni, mis ajapikku muutus maailma suurimaks slummiks. Inimkond oli juba üsna närvis ning nende kannatus hakkas katkema seoses tulnukatega. Tulnukate tegemisi kontrollis korporatsioon MNU, keda ei huvitanud olendite heaolu, vaid nende relvastus ning kuidas inimesed neid kasutada saaks. Muidugi selleks, et hiigelkasumit saada. Seda kuni päevani, mil üks MNU töötaja, Wikus, nakatus saladusliku viirusega, mis hakkas muutma tema DNAd. Tänu sellele muutusele, sai Wikus kasutada tulnukate relvi ning ta sai maailma jahitumaiks meheks. Wikus peitis end 9
Kasutame ju tõesti meeletutes kogustes energiat, mõtlemata, kust või mis teid pidi see meieni jõuab. Mõtlemisaineks on paras see kas meie suur energiajanu võib olla globaalse soojenemise tekkepõhjuseks? Põletades fossiilseid kütteallikaid paiskame õhku suurtes kogustes jääkaineid. Väidetavalt söövad need mürgised gaasid meie osoonkihti auke, eksponeerides meid ohtlikult päikesele. Kas on asjal ka säravam külg? Kuskil 20. sajandi lõpus tegi inimkond kurvastava avastuse - meie massiivselt kasutatavad energiaallikad nagu õli, nafta ja gaas ei pruugi meile enam väga kauaks piisavaks osutuda. Tuli hakata mõtlema alternatiivide peale. Püsivamateks alteratiivideks kipuvad jääma taastuvenergialiigid, tähtsamatena neist ilmselt tuuleenergia, hüdroelektrienergia, päikeseenergia jne. Järjest rohkem pooldatakse ka tuumaenergiat ent nagu kõigel muul, on ka sellel oma head ja vead.
Tarbimisühiskond (Teema 3) Inimkond on aja jooksul evolutsieerunud ja loodusresurssidest palju uut leiutanud, aga kahjuks on seda hakatud tänapäevases ühiskonnas kurjalt ära kasutama. Tänapäevane ühiskond on muutunud mass produktiivseks ja keskkona peale ei näida väga mõeldavat. Toodetakse hästi palju asju ja kasutatakse mitte mõistlikult loodusresursse. Aga nagu kõik me teame on paljude taastumatute resursside varu, mida igapäev kasutame, praeguse tarbimise juures lähitulevikus lõppemas.
Hüdrosfäär 1. Selgita mõiste hüdrosfäär ............................................................. (Hüdrosfäär on Maad ümbritsev ebaühtlaselt jaotunud veekiht) 2. Kus asub hüdrosfäär ? ......................................................................................................... (Ta asub Maa tahke koore ja atmosfääri vahel ning osaliselt nende sees) 3.Kuidas hüdrosfäär tekkis ? .......................................................................................................... (Hüdrosfäär tekkis tõenäoliselt Arhaikumi algul vulkaanipursetel eraldunud gaaside ja veeauru kondenseerumisel) 4. Märgi joonisele puuduvad protsendid 5. Märgi punktiirjoontele puuduvad numbrid Kogu maakera pinnast on veega kaetud ..... % , magedat vett on alla .... % kogu veehulgast. Mageveest .... % on igijää ja lumena ning sügaval maa sees põhjaveena .... %. Inimkond saab k...
· Raskmetall (7,3 g/cm3) · Madal sulamistemperatuur (232 C) · Pehme, taotav, venitatav · Painutamisel krigiseb KEEMILISED OMADUSED · Reageerib nii alustega kui ka hapetega · On inertne neutraalsete ainete suhtes · Võib aeglaselt hapniku mõjul happelises keskkonnas oksüdeeruda ehk hävineda Ajalugu Tina on üks vanimaid metalle mida inimkond teab. Ei ole teada kes avastas tina. Tina kaevandamine ja kasutamine võeti kasutusele pronksiajal umbes 3000 eKr. Tinat kasutati enamasti pronksist tööriistade valmistamiseks, sest see mõjutas vase kõvenemist. Tina kasutusalad Tina ehk rahvakeeli tinatatud plekki kasutatakse õhukese kihina terase kaitsmisel korrosiooni eest, näiteks purgid, ämbrid. Tina kasutatakse ka keraamika tööstuses pigmendina
küll tuleb rahvas rõõmuga siis kõrge veskikoormaga." näitab, et domineerib siiski isamaa- armastus, sest lootuseks on vanale veskile taas tuul rattaisse puhuda, kaasata inimesi, kes loovad ühtse veskikoorma kui ühiskonna ehk teisisõnu taas õitsele äratada Eestimaa. Luuletuse keskmeks on sõna ,,veski", mis on ka kõige enam kasutatud. Sõnaga on moodustatud liitsõnad veskimees, veskikivi ja veskikoorem, mida võib tänapäeval nimetada passiivsema sõnavara hulka, sest inimkond areneb pidevalt ning kuna veski ei ole nüüdisajal enam nii tähtsal kohal, on see ka keelepruugis vähem kasutatav. Veskid kuuluvad minevikku. Sõna ,,vesi" esineb luuletuses nii alguses kui lõpus kui element, mille voolavus võib olla kõige alus. Kui luuletust mõtestada teises mõttes, on näiteks sõna veski riigi kõnekujundiks ja kasvõi veskikoorem ühiskonna kõnekujundiks. Korratakse ka vanapäraseid keelendeid nagu ,,pääl" ja ,,sääl", mis muudavad luuletuse arhailisemaks.
Tänapäeva maailma hirmud Tänapäeval esineb inimeste elus mitmesuguseid hirme . Elame maailmas , kus nälg, looduskatastroofid, kliima soojenemine, ning terrorism on igapäevaellu kuuluv osa. Inimestel on erinevad maailmavaated ning sellest tulenevalt ka teistsugused kartused, mis tekitavad nende sees kõhedust. Millised on tänapäeva maailma hirmud? Maailmas eksisteerib erinevaid inimesi eri paigust, oma kultuuri ja uskumustega, mis võib tekitada mõnele isikule stressi, teisele aga mitte. Elupõline ameeriklane, kes elab New Yorgi kesklinnas, ei muretse homse toidulaua pärast, sest ta ei ole kogenud päeva, mil ta nälgiks. Küll aga leidub teistsorti inimesi, kes elavadki selle nimel, et ellujäämiseks vajalik toidukogus oleks järgmise päeva menüüs.Nälgivaid lapsi ja nende vanemaid leidub tegelikkuses üle kogu maailma, kuid kõige enam kõhu tühjuse all kannatavaid inimesi eksisteerib Aafrika mandril. Üks suurimaid hirme ning tõsisemaid probleem...
uputuse. Deukalion ja Pyrrha tänasid jumalaid uputuse lõpetamise eest ja soovisid, et nad suudaksid savile hinge sisse puhuda ja inimkuju anda. Nad palusid, et jumalanna Themis annaks neile nõu ja ta andiski. Nad mõlemad tegid nii nagu jumalanna ja korjasid kive ning viskasid nad üle oma õla seljataha. Kõik kivid, mida Deuklaion viskas, muutusid meesteks ja kõik, mida Pyrrha viskas, muutusid naisteks. Nõnda tekkis ka uus inimkond, töölik ja vastupidav piinades ning kannatustes. Kivist sündinud ja kivina kõva ning järeleandmatu.
"Vepsa rajad", "Karjala saatus". Kõige populaarsem neist on "Ingerimaa õhtud". Teoses "Raua needmine"segakoorile, solistile ja korjaki trummile on Tormis ise loonud rahvalaulu lähedase viisi ning ühendanud folkloorist lähtuvad võtted modernse koorimuusika võtetega. Teose tekst on loodud mitme luuletaja poolt "Kalevala" tekstide põhjal. "Raua needmine" on sõjavastane teos ning mõeldud hoiatusena, et inimkond peaks säilitama oma võimu raua ehk tehnika üle ja kasutama seda ainult loovatel mitte purustuslikel eesmärkidel. Tormisel on ka koorilaule, mis on täiesti ilma folkloorse aluseta. Tuntumate hulgas on naiskooritsükkel "Looduspildid", mis koosneb neljast miniatuuritsüklist: "Sügismaastikud", "Kevadkillud", "Talvemustrid", "Suvemotiivid". Omapäraselt karged on "Talvemustrid", mille viimane, neljas osa on "Virmalised". Selle laulu omalaadsus põhineb silpide kiirel
täiuslikkuseni arendaja. Tema teosed on polüfoonilise muusika kõrgpunkt. Bachi muusika unustati pärast helilooja surma mõneks ajaks, sest järgnenud peenutsevasse rokokoo-ajastusse tema tõsine, erakordselt väljendusjõuline ning sügavalt sakraalne looming ei sobinud. Ligi 80 aastat hiljem `avastati` Leipzigi raamatukogust Bachi käsikirjalised noodid ning tänu Mendelssohni ja Schumanni aktiivsele tegevusele teadvustas inimkond endale taasleitud rikkuse. 1850. a asutatud Bachi Ühing koordineerib tänaseni tema nootide kirjastamist, kontsertide korraldamist ja autorikaitsega seonduvat. VOKAALMUUSIKA - Missa h-moll ja 4 väiksemat missat - Passioonid, tuntumad `Johannese passioon` ja `Matteuse passioon` (viimast peetakse Bachi peateoseks, kus avaldub kõige sügavamalt tema maailmavaade). - Üle 300 kirikukantaadi, 20 ilmalikku kantaati (tuntumad, `Talupojakantaat`
nitraaditundlikud. Keila Terko tõi kaasa põhjavee reostumise Praegu veekvaliteediga suuri probleeme pole. 2001.a. avati uus reoveepuhasti. Eesti Veeseadus Võeti vastu 1994.a. Reguleerib vee kaitse ja kasutamise korraldust. Määratleb põhjaveevarude hindamise korra ning põhikohustused veekogude valgala kaitseks. Maakera üha suurenev rahvaarv muudab puhta vee üha kallimaks ja väärtuslikumaks. Inimkond peab vett kasutama mõõdukalt ja mõistusega, kuna see on otseselt tema enda huvides. Euroopa Liidu Globaalse Veeinitsiatiivi raames sõlmis Euroopa Liit 12 Ida- Euroopa, Kaukaasia ja Kesk-Aasia riigiga Partnerluse ja Koostöö Leppe, koordineerimaks veevarude kaitset, vee infrastruktuuride finantseerimist ning integreeritud veevarude haldamist, kaasa arvatud piiriüleste jõgede ja teiste veekogude haldamist.
leian, et selleks ongi suur mõiste ü h i s k o n d. Noored on need, kes loovad uusi projekte, mõtlevad uusi ideid ning uuendavad üldist maailmapilti oma üllatuslike ja vastuvõetavate mõtetega. Pidevalt leiutatakse uut tehnikat ja võimalusi, et oleks parem millegagi hakkama saada. Näiteks võib tuua kasvõi eelmise aasta Kanal 2 saate "Eesti nokitseb".Ilma uuendusteta ehk siis ka ilma noorteta oleks elu igav ja üksluine ning maailm ja inimkond ei areneks edasi, kuid homo sapiensi kui targa inimese mõte ongi ju pidevalt edasi areneda. Kõigil on vaja noori, ka noortel endil. Noored on edasiarendajad ja uue loojad, maailmaparandajad, õppijad ja mõtlejad. Kui keegi küsiks "kes ei vajaks noort?", et leiaks mina sellele vastust.
turvas kompostmuld Sõnnik Mineraalväetiste kasutamisel tuleb olla eriti ettevaatlik, kuna nad on kangemad ja võivad viljakuse taastamise asemel keskkonnareostust põhjustada. Kokkuvõte Puhta vee säilitamiseks maakeral on vajalik pidevalt kõikjal olmevett puhastada, sest haigused levivad ka vee kaudu. Puhastamata reovett ei tohi lasta veekogudesse. Laevad tuleb ehitada sellised nii turvalised, et nendelt ei satuks reostust vette Üha kasvav inimkond vajab rohkem toitu ja paremaid elutingimusi, kuid seda tuleb saavutada mulda ja maapinnast kurnamata ja saastamata. Kasutatud materjal Bioloogia õpik 8. klassile. www.miksike.ee www.roheline.ee
kandis pealkirja " Unenägude tõlgendus". Selles esitas Sigmund Freud oma psuhhoanalüüsi teooria. Seisukohaks oli nimelt see, et inimese tegusid määrab olulisel määral alateadvus. Öeldakse, et see pani pitseri kogu järgnenud sajandile. Kui nüüd lugeda ja mõelda, ei pea olema just Einsteinile väärilise mõtteviisiga, et mõista kuidas need avastused ja teooriad maailma mõjutanud on. Tänapäeval tundub see kui jaburusena mõelda, et inimkond teab universumist kõike ning pole enam midagi avastada. Minu meelest pole kahtlustki, et 20. sajandi algus muutis drastiliselt maailma igas küljes.
Jälgisin küllaltki kaua erinevaid portaale, et leida endajaoks sobiv uudis, mida kommenteerida. Lõpuks jäin pidama uudisel, mis räägib inimesesugustest robotitest, mida tahetakse hakata kasutama eriolukordades. Nende robotite eesmärgiks, nagu öeldud, on eriolukordades inimeste aitamine. See tähendab seda, et kui mõnda linna tabab mõni suur torm või muu inimeste elu ohtu seadev tegur, siis saadetakse välja robotid, mis meenutavad inimesi, kuid kellel on mitmeid eeliseid pärisinimeste ees, näiteks on nad ülitugevad ja neid ei kahjusta kemikaalid, mis võivad näiteks keemiarelva kasutuse või tuumajaama kahjustada saamise korral õhus hõljuda. Need robotid peavad saama hakkama paljude ülesannetega, millega inimesed ei suudaks, näiteks puude tõstmine jms; samas ka ülesannetega, mida täidavad tavaliselt inimesed, näiteks tuletõrjeauto juhtimine. Need robotid on alles ehitusjärgus ning organisatsioon, mis neid ehitab, on kuulutanud välja võist...
G M O Sisukord Sisukord Mis on GMO? Milleks seda vaja on? GMO plussid GMO miinused Pärilikkuse muutmine mutageenidega GM taimed ja loomad Esimene GMO Kasutatud kirjandus Mis on Gmo ? Geneetiliselt muundatud organism ehk GMO on organism, kuhu geenitehnoloogilisi võtteid kasutades (nn rekombinantse DNA tehnoloogia abil) on stabiilselt genoomi viidud mingid võõrad, selle organismi geenikogumis muidu mitteesinevad geenid, geenifragmendid või muud DNA lõigud. Oluline on see, et võõrDNA peab olema stabiilne see tähendab, et ta peab loodud GMO kõigis rakkudes püsima stabiilselt vähemalt mitme põlvkonna vältel. Vastasel juhul pole tegu GMOga. Milleks seda vaja on ? Biotehnoloogia firmad lubavad, et GMkultuuride abil vähendatakse põllumajanduses kasutatavate mürkide kogust, aidatakse põllumeestel kergema vaevaga saada rohkem saaki, leevendatakse vaestes r...
Wackernagel 1990. aastate algul. Nüüdsel ajal ülemaailmselt kasutatav meetod arvestab ligikaudselt maa-ala suurust, mida on vaja meie poolt ühes aastas kasutatavate ressursside toomiseks ja tekkinud jäätmete ning saaste ümbertöötlemiseks, ladestamiseks või looduslikesse aineringetesse sidumiseks. Kui suur on maakera elanike keskmine ökojalajälg? Maakera elanike keskmine ökojalajälg on 2.6 gha/in a, eluslooduse kandevõime määr aga ainult 1,8 gha/in a. Seega elab inimkond üleilmses ökoloogilises defitsiidis: ühe aasta jooksu kasutatud elurikkumise taastamiseks kulub poolteist aastat ehk ökojalajälje loojate retoorikat tõlgendades võib öelda, et kaasajaelustiili ja tarbimise jätkusuutlikkuse tagamiseks on vaja 1.5 maakera. Milline on eestlaste jalajälg? Eestlaste ökoloogiline jalajälg on Maailma Looduse Fondi (WWF) raporti ,,Elav planeet 2008" kohaselt üheksanda koha vääriline. Keskmise eestimaalase ökoloogiline jalajälg on
*erinevad väärtused kogu elu vältel *inimlikkus, tolerants *elu mõtte otsimine läbi elu *pidev probleem *sisemise mina tervis *terve elukeskkond. Mis on elu mõte? Mõistet ,,elu mõte" ei saa inimkonnale ühe kindla faktina ette visata ja selle poole püüdlema panna, sest iga inimene on eraldi persoon, kellel on omad hinnangud väärtused ja põhimõtted. Elu mõtteks on teekond, mida me asjade, tunnete ja tegude poole püüeldes läbime, sest inimkond on juba nii loodud, et inimesed tahavad perekonda, armastust, saavutusi, et jätta endast killuke maailma, et saaks hallipäisena öelda:"ma olen nii mõnelegi andnud enda mõtete ja tegude läbi uue suuna, mu elu pole tühja raisatud"- sel juhul on ta endaga rahul, õnnelik, enda jaoks eesmärgi täitnud. Iga inimene ei saagi elu lõpuks diplomeid ja karikaid kapist välja tuua, see ei tähenda, et ta ei olnud enda jaoks midagi saavutanud ja elanud
Sellel juhul on armastus nõrkus ja hävitab hinge. Kuid see on vaid üks selle maagilise jõu külgedest. Kui mõelda maalikunstile, kirjandusele, heliloomingule, siis on armastus kindlasti edasiviivaks jõuks. See on inspireerinud läbi aja paljusid autoreid. Näiteks on väga tuntud W.Shakepeare näidend „Romeo ja Julia”, kus põhiteemaks armastus. Usun, et armastusel on väga suur jõud, sest tänu armastusele siin maailmas üldse inimkond püsib, sest selle tulemusel sünnivad lapsed. Lapsed, kes kasvavad suureks ja käituvad elus vastavalt kodust saadud kogemustele. Kui peres on tähtsal kohal armastus ja üksteise mõistmine, siis ka järglased üritavad samu asju väärtustada. Enamus inimestest ju otsib enda kõrvale kedagi teist. Inimene on loodud nii, et tekib vajadus kellestki hoolida. Arvan, et armastus on just see, mis hoiab perekondi koos ja aitab neil elus edasi jõuda, annab südamele sooja, kui
igasuguseid mürgiseid vedelikke mis leiavad lõpuks oma tee vette, kas meelega või mitte. See kahjustab väga palju selles elavaid olendeid ning taimestikku. Lõpuks võib juhtuda nii, et vähemalt 98% sellest elavast taimestikust ja loomastikust hukkub ning Läänemeri oleks täis kalade, delfiinide ja hüljeste jt laipu ning see vesi on täielikult must, õline ja midaiganes muud. Ühesõnaga täielikult reostatud ning inimkond kahetseb ja hakkab tagajärgedega tegelema. Kui juba Läänemeri on reostatud, siis see otseloomulikult mõjutab ka maailmamerd ning hakkab edasi minema. Teine varjant, mis ma arvan et võib tulla on kliima soojenemine. Praegu juba on vähenenud jäätumine ning meri on sageli talv läbi vaba. See tuleb küll kasuks laevandusele, kuid mitte eluks jääd vajavatele loomadele. Tsüklonite kese on viimaste aastatega nihkunud ja
mõju langusele maailma poliitikas, ei tundu see arvestatava saavutusena. Lääne väärtusi, eelkõige olme-ja materiaalseid, on olnud aktiivselt kasutusel endises Nõukogude Liidus, aga sõjaline võimsus NSVL pärijannal oluliselt vähenes. Külma sõja globaalsed tagajärjed on mõjutanud kõiki maailma valdkondi vähemalt kaks põlvkonda. Peamiseks Külma sõja aspektiks on asjaolu, et see ei muutunud niinimetatud “kuumaks sõjaks”. Õnneks jõudis inimkond õigel ajal arusaamisele, et globaalses konfliktis tuumarelvi kasutades on see kahjulik enamikele maailma elanikkonnast. Veelgi enam see võib viia tsivilisatsiooni lõpule ja ise inimkonnale. Külm sõda andis tõuke hüppelisele arengule maailma majanduses: need materiaalsed ja rahalised ressursid, mis varem läksid võidurelvastumisele, kujunesid investeeringuks. Lisaks märkimisväärsed tööjõu vabanenud ressursid ning teaduse ja tehnoloogia
John Fitzgerald Kennedy 12. klass Faktid elust 29. mai 1917 - 22. november 1963 35. Ameerika Ühendriikide president Kuulus mõjukasse iiri päritolu Kennedyte perekonda Vanemad poliitikud Kaheksa õde-venda Oli abielus Jacqueline Kennedy- Onassisega 2 poega, kellest üks suri 1. eluaastal, ja 2 tütart, kellest üks sündis surnult II maailmasõda Teenis USA mereväes Alguses nooremleitnant 02.08.1943 rammis Jaapani hävitaja kaatrit, kus Kennedy oli kapten. 13 meeskonnaliiget, hukkus 2. Kennedy organiseeris meeskonna evakueerumise läheduses olevale asustamata saarele, mida hiljem hakati kutsuma Kennedy saareks Selle kangelasteo eest ülendati Kennedy leitnandiks ja teda autasustati Mereväe ja Merejalaväe medaliga. President Kennedy 1960 presidendivalimised Kennedy poolt 49,7% ja Richard Nixoni poolt 49,5% Varasematest noorim president (43) Ametiaeg 20. jaanuar 1961 – 22. november 1...
Argus on suurim pahe Maailm on mitmekülgne ja niisamuti on ka inimkond. Inimesed jagunevad kahte gruppi: ettevaatlikud ja julged. Eestlastele tuntud vanasõna: ,,Kes ei riski, see sampust ei joo" on kindlasti paljudel peakolju sisse kulunud või vähemalt korragi mõtetest läbi jooksnud. Palju on arutletud selle üle, kumb on parem pool olla hulljulge või pigem veidi ettevaatlik. Mina arvan, et neist kahest tuleks segada kompott, natuke üht kui ka teist. On ilmselge, et enne tuleb mõelda, siis teha. Samas leian, et elus tuleb ka riskida
sellest, et alkaloidide sisaldus on madal Mesilased külastavad lupiiniõisikuid harva, kuna nektari kättesaamine õiekarikast on raske. Kuid vahel kasutavad nad kimalaste poolt õiekarikatesse tehtud auke Söödalupiinid on lupiinid, kus alkaloidide sisaldus on kuni 0,1% ALKALOIDIDE VÄHENDAMINE Alkaloidid lämmastikku sisaldavad, vees lahustuvad keemilised ühendid. Põhjustavad organismis mürgitusi, rikkudes närvisüsteemi ning maksa. Inimkond on kasutanud alkaloide meelemürkidena ning ravimitena juba pikka aega. Seemneid vees hoides, vahetades mitu korda vett. Vahel tehti seda ka soolveega Kupatades seemneid lühikest aega vees, korrates protsessi mitu korda ja vahetades iga töötluskorra järel vett LUPIINI KOHT TÄNA SÖÖGILAUAL Vahemeremaades süüakse lupiini konserveeritud kujul Jahu makaronitooted, küpsetised, taimetoitlastele mõeldud asendustooted Lupiinipiim leotise vesi
Neist on omandatud nii tarkust, kui ka loetud elust enesest põhinivaid jutte ning mõtteterasid. Kuidas on raamatu tähtsus ajaga muutunud ning mis seda mõjutanud on? Raamatut saab pidada mõnuaineks, mis on küll juba oma säilivusaja tänapäevaks ületanud. Vanasti saadi informatsiooni raamatutest ja kroonikatest. Tehnikat, kui sellist, poldud veel välja arendatud, või oli see väga algeline. Tänapäevaks on olukord hüppeliselt muutunud. 21. sajandi inimkond vaevleb ajapuuduses. Inimestel pole aega sukelduda raamatu sisemustesse ning võtta ette pikki tekste, mida loetakse tunde või isegi päevi. Minnakse kergema vastupanu teed. Pärast töö- või koolipäeva lõppu minnakse videolaenutusest läbi ning laenutatakse endale vajaminev film. Milleks end lugemisega vaevata, kui pea iga raamatu põhjal on vändatud film. Raamatu lugemisel loob lugeja endale keskkonnast ja karakteritest vastava pildi. Filmi
Mikromaailm Maailmas on hästi palju objekte nii väikseid kui suuri. Objektide suuruste järgi saab maailma jagada kolmeks haruks: mikro-, makro- ja megamaailmaks. Makromaailm alla kuuluvad objektid, mis on inimese jaoks silmaga nähtavad ja katsutavad. Näiteks puu või kivi. Megamaailma alla kuuluvad väga palju suuremad asjad kui inimene ise ja mis ei ole hästi tajutavad. Näiteks planeedid. Me kõik teame, et meid ümbritsevad planeedid, enamus suuremad kui planeet Maa. Samas ei ole meil võimalik neid näha ega katsuda, aga me teame, et nad on olemas. Kolmas haru on siis mikromaailm. Ka sinna haru alla kuuluvad asjad, mida me ei näe ega taju. Need osad on aga väga väga palju väiksemad kui inimesele nähtavad asjad. Nagu me kõik teame, siis kõik asjad koosnevad osadest, mis moodustavad ühe terve asja. Võtame inimese. Inimesel on organid, nagu süda ja maks ja kopsud jne., mis omakorda koosnevad ühesugust...
Inimene loodusega rinnutsi Inimeste elu on peaaegu igal sammul seotud loodusega. Tänu loodusele püsib inimkond elus ning ilma on elu raske ette kujutada. Inimesed suhtuvad ümbruskonda erinevalt, mis tähendab, et paljud ei hooli looduse puhtusest. Selleks on loodusel varuks omad vingerpussid, mille puhul on kombeks öelda, et tegemist on kättemaksuga inimeste tegude eest. Loodusnähtused on suure tähtsusega tegurid inimkonna elukeskkonna kujunemisel. Enamasti on katasroofide põhjuseks ilmastikunähtused ning maapinna liikumised. Ilmastikuga seotud
Eesti esimene laulupidu ja tantsupidu oli 1869. Korraga laulis kaheksateist tuhat lauljat ja mahutas vaatajaid sada tuhat. Väidetakse, et eestis elab milion sada tuhat ja sellest töötab umbes pool. Tahaksin väita vastupidist, kuna pensioni ealisi on üpriski palju ja tööealised maksavad oma maksudest neile pensionit. Sureb rohkem kui jõuab sündida. Elanikkond vananeb. Väljaränne osutub suuremaks ja eestlasi ei sünni rohkem kodumaale. Venelased ja lätlased on põhilised inimkond, kes võtavad meie riigi üle. Kaasa arvatud pagulased Aafrikast ja Süüriast Arvatakse, et kui tõstame makse ja palga jätame samaks muutub eestlaste elu paremaks. Kahjuks mitte, sellega parandame hoopis lätlaste elu ning kolime hoopis välismaale ära. St: üle mere Soome Norra ja Rootsi. Hetkel kuulub Eestile 45 339 ruutkilomeetrit maad, nelikend seitse linna neist viis vallasisesed, viisteist maakonda nagu vene ajal oli viisteist rajooni,
Vask Ajalugu Vask on esimesi metalle, mida inimesed kasutama hakkasid. Vaske hakkas inimkond kasutama ligikaudu 10000 aastat tagasi. Peamine põhjus vase varasel kasutusele võtul on see, et vaske leidub looduses puhtal kujul, kuid samas on seda lihtne ka maagist eraldada. Vase kasutamise algusaegadel olid vahendid ja oskused selle töötlemiseks väga algelised, mistõttu hinnati vaske rohkem välimuse põhjal ning kasutati ehete valmistamisel. Vase järgi on nime saanud ka vähetuntud vaseajastu.
olemasolust. "Peab meil ikka jonni olema, et säilisime," teeb eestlane asja selgeks. Jonn pole aga näiteks eesli puhul üldsegi positiivne joon, mitte et millelegi vihjaksin. Eeslitele pannakse enamasti aru pähe. Meid sikutavaks peremeheks on aga maailm ise. Maailm globaliseerub. Meie valikud ei ole enam suurelt jaolt üldsegi meie endi valikud, vaid hoopis millegi palju inertsema poolt dikteeritud. See võib tunduda kummalise ettekujutusena, kuid inimkond käitub üha enam üheainsa olendina. Kunagi saabub piirideta maailm, olen kindel, et tegelikult on see kõigest aja küsimus: Huntingtoni tsivilisatsioonid ei põrku igavesti. meil tuleb vaid valida, kui valusaks see kõik enda jaoks teha. Äkki peaks hoopis olema Maailmariik + Eesti? Muidugi on Maailmariik täna veel täielik utoopia. Tõelises maailmas puuduks justkui jõud, mis kõik keeled ja rahvad kokku segaks ning ühtlustaks. Pole ju
meie poolt ühes aastas kasutatavate ressursside (näiteks soojusenergia, mootorikütus või toiduained) tootmiseks ja tekkinud jäätmete ning saaste ümbertöötlemiseks, ladestamiseks või looduslikesse aineringetesse sidumiseks. Võimalik on mõõta nii üksikindiviidi, organisatsiooni kui ka mingi regiooni keskkonnakasutust. Kui ressursikasutus ja jäätmeteke ületab maakera eluslooduse kandevõime piirid, siis ei käitu inimkond enam jätkusuutlikult. [1] Wikipeedia defineerib ökoloogilist jalajälge kui mõõdupuud, millega mõõdetakse tegevuseks vajaliku loodusressursi kasutamist. Ökoloogiline jalajälg hindab toote või teenuse elutsükliga kaasnevat ruumikasutust ja on mõõdetav hektarites aasta kohta (ha/a). Ökoloogilise jalajälje indeks näitab, kui palju viljakat maad ning vett on hõivatud tarbitavate materjalide tootmiseks, kasutamiseks ja absorbeerimiseks.
järel teisel kohal. Raud on looduses laialt levinud element , olles sisalduselt maakoores neljandal kohal. Raud on ka kosmoses levinud element. Meie Päikesesüsteemi planeetidest on rauarikkamad Merkuur ja Marss. · Lihtainena esineb rauda maailmaruumist. Maale langenud meteoriitides, kuid ka mõningates magmakivimeis . Maa tuum koosneb metallilisest rauast. Meteoriitset rauda hakkas inimkond arvatavasti ka esimalt kasutama. Peamine kogus rauda sisaldub maakoores ühenditena. · Rauaühendeid, mida kasutatakse malmi ja terase tootmisel , nimetatakse rauamaakideks. Maagi kaevandamisel saadakse koos rauaühenditega ka kivimeid ja mineraale, mis rauamaagi töötlemisel pole enamasti vajalikud. Selliseid jääkaineid nimetakse aheraineteks. · Tähtsamad rauamaagid on järgmised :
Loodusressursse jääb üha vähemaks, ja mitte ainult fossiilseid kütuseid. Bioloogilise mitmekesisuse kahanemisel muutub nõrgemaks ökosüsteemi tasakaaluvõime, mis on kliimasoojenemise tõttu niigi surve alla sattunud. Ökosüsteemid on viimase 50 aastaga kiiremini kahanenud, kui kogu senise uuritud inimajaloo jooksul. Piltlikult öeldes tähendab see seda, et me elame globaalses mõttes võlgu. Me kulutame rohkem, kui me tagasi maksta suudame, ka meie eestimaalased. Inimkond ületaas maakera taastootmis piiri 1980ndatel aastatel. 2002. aastal kulutasid tööstusriigid aastas 23% rohkem loodusressursse, kui maakera taastoota suutis. Tarbimine on ülikiirelt kasvanud, kuna vaid 41 aastat tagasi (1961.a) moodustas inimkonna tarbimishulk vaid 50% maakera taastootmise võimest. 2002. aastal moodustas suurima osa globaalsest ökoloogilisest jalajäljest CO2 emissioon atmosfääri, mis oli võrreldes 1961.aastaga suurenenud 700%.
Kas tuumaenergia kasutuselevõtt on toonud rohkem kasu või kahju? Inimkond on alates tule avastamist pidevalt kasutanud energiat. Esialgu küll ainult soojusenergiat. Mida rohkem aega edasi, seda enam on otsitud erinevaid viise, kuidas energiat saada. Päikese-, tuule-, hüdroenergia, kivisöe (jm fossiilsed kütused) põletamisest saadud energia ja ka tuumaenergia. Kas aga tuumaenergia kasutuselevõtt on toonud rohkem kasu või kahju? Tuumaenergia on kindlasti vähemalt hetkekski lahendanud inimeste energiavajaduse. Fossiilsed kütused saavad paratamatult mingi hetk otsa. Elu aga peab edasi käima, kõiksugused tööstused vajavad ka pärast nafta, kivisöe jne otsa lõppemist energiat. Esialgseks lahenduseks ongi tuumaenergia. Väikesest kütuse kogusest saab suurel hulgal energiat. Seega tuumajaamade ehitamine lahendab vähemalt mingiks ajaks inimkonna energiavajaduse. Kahjuks minu arvates rohkem positiivset tuumaenergia kasutuselevõtus ei o...
Tarbimise, eelkõige säästva tarbimise küsimus on viimastel aastatel üha suuremaks küsimuseks osutunud. Kas ikka kõik inimesed teavad, et tema tarbimisharjumused ei mõjuta mitte ainult tema ümbrust, vaid avaldavad kaudselt mõju kogu maailma keskkonnale? Keskkonnaorganisatsiooni WWF hinnangul võib maailma ökosüsteem selle sajandi keskpaigas suures ulatuses kokku variseda, kui ülemaailmne tarbimine püsib senisel tasemel. See kõlab hirmutavalt ja kas tõesti on inimkond valmis võtma endale vastutust looduse hävimise eest? Arvatavasti mitte. Seepärast peaksid inimesed rohkem tegutsema selle nimel, et oma tarbimisharjumusi parandada. Inimesed peavad hakkama säästvalt tarbima. Säästva tarbimise idee tuleb sellest, et loodusressursid on piiratud ja järeltulevad inimpõlved soovivad ka mingil määral midagi tarbida. Meie kanda on vastutus tulevaste põlvede ees. Kui praegu kõik ära tarbime ei ole järeltulevatel põlvedel enam midagi kasutada.
Faust (peategelane) Mefistofeles kuri deemon (peategelane) Margareta Fausti armastatu (peategelane) Wagner Fausti õpilane Marta Margareta naabrinaine Valentin Margareta vend Jumal Maavaim Õpilased Faust Tark ja kuulus teadlane Magister ja doktor Ühiskonnas teda austati Oli õpetaja Ei osanud oma teadmisi hinnata - alahindas ennast Soov leida elu mõte Mefistofeles Kuri deemon Endast heal arvamusel Usub, et inimkond on teel hukatusse Sõlmib lepingu Issandaga Ilmub Fausti juurde puudlina Teenib Fausti "Ma olen osa jõust, kes kõikjal tõstab pead ja kurja kavatseb, kuid korda saadab head." Margareta 14aastane naiivne neiu Fausti unelmate naine Ta on rahul olemasolevaga Armub Fausti Teda hakatakse pidama lihtsameelseks Sünnitab Faustile lapse Tapab ema Teose lõpus läheb hulluks Teose probleemistik Tüdinud õppimisest Tahab elust rõõmu tunda
Ei piisa ainult... Meie rikkust ei mõõdeta asjades mida omame, vaid milleks me oleme võimelised ilma neid omamata Immanuel Kant Juba sajandeid on inimkond pidanud sõdu jõukuse ja võimu pärast. Raha ja edukus on paljudele number üks prioriteediks, isegi kui me ise seda ei tunnista. Ühest küljest on raha väga vajalik asi, kuid kas piisab ainult sellest, et olla õnnelik ning elada täisväärtuslikku elu? Üks eesmärke tänapäeva ühiskonnas on see, kuidas teenida aina rohkem ja rohkem raha ning kuidas jõuda aina kõrgematele positsioonidele töökohal. Elus on asju, mis on nii hinnalised, et neid ei saa raha eest osta.
Õppetöö oli ladina keeles. Ülikooli juhti nimetatakse siiani rektoriks ja õppejõudu lektoriks. Tartu ülikool asutati 1632.aatal, mille eesotsas on praegu Alar Karis. Linnade teke on mõjutanud tänapäeva elu kulgu üsna tugevalt, sest asutati ülikoolid, milleta ei kujuta tänapäeva elu ette. Haritud inimesed on kõrgelt hinnatud. Majanduselu poolelt oli tähtis Hansa Liit ühisorganisatsioon, mis jälgis merel kauplemist. Mina pean tähtsaks ülikoolide teket. Inimkond vajab haritud inimesi, kes teevad tarku otsuseid, mis aitavad riigil ja rahval püsida õigel kursil. Liisa Olev 11b
Kui natuke süveneda võib avastada, et ühiskonda on juba enne Esimest maailmasõda kontrollitud müstilise eliidi poolt näiteks rahaga. Inimesi on pandud seda illusiooni kummardama, samal ajal neile süvendades, et ilma rahata on ainult viletsus. See paneb inimesi töötama nagu loomi ja unustama enda ümber toimuva. Inimese silmad suletakse võltsmaailmaga, kus rahvas on hirmul maakera tegeliku näo ees. Faktid ning ilmselged märgid on meil otse nina ees, puust ja punased, kuid inimkond ignoreerib neid sõna otseses mõttes. Maamunal on tohutult probleeme, mis lausa karjuvad lahenduste järele, kuid asjata, sest inimesed on muutunud töötavateks ulmefilmidest tuntud nii-öelda zombideks, kel puudub rõõm elada. Just see on minu arvates maailma tähtsaim teema. Inimesed on muutunud eliidi orjadeks. Kui vanad roomlased armastasid öelda "Tsirkust ja leiba!", siis tänapäeval hõiskab üks endast lugupidav eurooplane "Raha ja tööd!", samal ajal veel rõõmsat nägu
mõjutab Sinu vererõhku, kolesteroolitaset, kaalu ja palju muud. Sageli on just vale toitumine põhjuseks hilisematele südameprobleemidele. Väga tähtis on, et sa sööd igapäev korralikult ja saad kätte oma igapäevased vitamiinide normid. Söömise juures ei ole mitte probleemiks ainult ülesöömine vaid ka mitte söömine. Nälgimisi esineb rohkem tüdrukutega, nad arvavad, et on paksud ja tänu sellele otsustavad enam mitte süüa. Edasijõudnud inimkond jaguneb üldiselt kaheks: need, kes raiskavad sööki seda söömata jättes, ja need, kes seda ära süües ennast raiskavad seda sõnas Kalev Kesküla. (http://www.tsitaat.com/tsitaadid/teemad/söök). Iga inimesel on oma maitse, kuid oluline on jälgida, et Sinu igapäeva toit oleks tasakaalustatud ja mitmekesine. Selleks on loodud toidupüramiidi, kus on järjestatud olulised toiduained nende tähtsuse ja koguse järgi. Selle kohaselt on oluline tarbida teraviljasaaduseid,
laste üle aina väheneb. Ma arvan, et liikumised 1950.-1960. aastatel on ühiskonda edasiviiv jõud, kuna inimeste suhtumine ellu muutus täielikult. Tekkis rohkem julgust ennast teostada, avaldada oma arvamust ning katsetada uusi meetmeid. Kuid kõik inimesed ei läinud kaasa selliste muudatustega. Siiamaani leidub religioosseid ja konservatiivseid inimesi. Siiski kõik eelnimetatud liikumised ja muutused on olnud kindlasti edasiviivad. Inimkond areneb iga päevaga, paraku võib olla mitte alati õiges suunas.
Raamatud, kui inimkonna elulugu Kirjand Paljud kirjanikud kirjutavad oma elu jooksul mõne autobiograafilise teose. Igal kirjanikul on omad moodused kuidas ideid genereerida, aga enamasti kasutatakse tegelaskujude välja töötamisel ikkagi päris inimesi, kui tegelaste vundamenti. See lisab tegelastesse ehtsust. Autorid kasutavad ka ära oma teostes ajaloolisi sündmusi, mille tunnistajad nad on olnud. Inimestele enamast meeldib lugeda asju mis põhinevad tõesti sündinud lugudel. Autoreid on mõjutanud ka ajastu, millal nad elasid ja kirjutasid. Kirjanikul peab olema väga hea kujutlus võime. Aga alati sellest ei piisa siis tuleb abi saada päriselt eksisteerivatelt inimestel. Näiteks A. H. Tammsaare kujutas romaani sarjas ,,Tõde ja õigus" Indreku tegelaskuju enda pealt maha See muudab tegelased reaalsemaks ja lugejatel on lihtsam neile kaasa tunda või nende päras...
Wagneril on jüngerid, mitte nagu teistel muusikutel fännid. Paljud on proovinud aga tema muusikat jäljendada, aga asjatult. Seda mida suudab Wagner ei saa ega tohigi keegi järele teha. Ta tegi pilvemuusikat pilvesolijale, milles kordus päästmise motiiv, milleks oli naine. Ka Wagner ise tahtis maailma päästa ja oli arvamusel, et tee selleni viib ainult kunst, mis viib lunastuseni. Kõik tuleb hävitada selleks, et leida uut algust ning inimkond on patune ja vajab päästmist.Wagneri ja tema jüngrite arvates täidab muusika kirku rolli ning see on uus religioon. Kirikus ei leidnud Wagner kunagi lunastust. Wagneril oli müstiline suhtumine. Wagneri muusikat mõistetakse erinevalt ja selle üle on olnud palju vaidlusi. Jüngeritele ei meeldinud, et Hitler oli Wagneri muusika kuulaja. Verdi muusika oli itaallaste jaoks erilise tähendusega ja seotud vabadusvõitlusega. Ta oli rahvuskangelane, keda rahvas austas ja armastas
Lennukeid liigitatakse ka jõuseadme ehk lennukimootori tüübi järgi. Esimese lennuvõimelise jõuallikaga lennuki ehitasid vennad Wrightid 1903. aastal. Aastal 1901 sooritatud lendudel olid vennad õppinud lauglennukeid kõigi kolme telje ümber oma tahtmist mööda pöörama. Ometi, ... nad uskusid, et lõpliku edu saavutamiseks kulub neil palju aastaid. Olukord oli küllaltki problemaatiline, paljud asjad selgusetud, mistõttu Wilbur pani ühel päeval Orville'ile ette vedada kihla, et inimkond ei suuda ka veel 1000 aasta pärast lennata. Seda vaid kaks aastat enne lõplikku edu. Oma esimest õnnestunud lendu meenutas Orville Fright hiljem järgmiselt: "Esimene lend kestis ainult 12 sekundit, mis on lindudega võrreldes väga tagasihoidlik, kuid ometi oli see maailma ajaloos esimene lend, mille puhul masin koos inimesega omaenda jõul vabalt õhku tõusis, ..." Sõjalennukid võeti kasutusele Esimeses maailmasõjas, kus need osutusid üllatavalt tõhusateks
Inimene peab langetama otsuse, kas olla taevaliku paradiisi või piinarikka põrgu poolt? Valik hea ja kurja vahel jääb alati inimese enda otsuseks Võib öelda, et on võimatu leida inimest, kes oleks üdini aus ja siiras. Need inimesed, kelles on ausust ja siirust, on need, kes teevad asju kirega, nad armastavad oma töökohta, neil on hobid, nad austavad ennast ja teisi ning koos enda heaoluga on neile oluline ka teiste heaolu. Olles elav inimene planeedil Maa tekib vahepeal tunne, et inimkond on hea ja kurja vahelises võitluses on valinud võitjaks kuja. Samas, heategusid märgates taastub usk inimkonda.Raha ning muud mõjufaktorid, mida võib nimetada kurjaks, muudavad inimesed omakasupüüdlikeks ning valelikeks. Inimesed ei tee enam seda, mida nende hing ihkab, vaid seda mis toob kasu, ja mida ei ole raske teha. Elus võib võidelda kõige halva eest, kuid siiski enamik nendest halbadest ajadest on ainult materiaalsed, mis kaotavad väärtuse hetkel mil
kristallmodifikatsioonina olenevalt temperatuurist. Raud looduses Raud on looduses laialt levinud element , olles sisalduselt maakoores neljandal kohal. Raud on ka kosmoses levinud element. Meie Päikesesüsteemi planeetidest on rauarikkamad Merkuur ja Marss. Lihtainena esineb rauda maailmaruumist Maale langenud meteoriitides, kuid ka mõningates magmakivimeis. Maa tuum koosneb metallilisest rauast. Meteoriitset rauda hakkas inimkond arvatavasti ka esmalt kasutama. Füüsilised ja keemilised omadused Raud on hõbevalge keskmise kõvadusega metall. Lisandid muudavad raua kõvemaks. Raua tihedus on 7874 kg/m3 ja sulamistemperatuur 1539 kraadi. Raud on plastiline , mistõttu teda on võimalik valtsida ning sepistada. Ta on hea soojus ja elektrijuht. Raud on keskmise aktiivsusega metall. Kuivas õhus ta hapnikuga ei reageeri, kuid
Too välja vähemalt kaks vastavat tsitaati ja analüüsi nende sisu. (10 punkti) ,,Inimloomusel on vahetevahel tarvis oma asendit teisendada, sest kes kaua küürutab, ei suuda end pärast isegi käsu korras sirgeks ajada." (63-65) See tsitaat annab väga hästi edasi mõtte, et tuleb pidevalt edasi liikuda ning areneda. Selline tõde on kindlasti aegumatu, kuna ilma arenguta ei oleks inimkond siin, kus ta on praegu. Igapäev õpime enda kohta midagi uut ja tänu sellele liigume edasi, igaühel peaksid olema eesmärgid, mille poole püüelda. Väga lihtne on kinni jääda oma mugavustsooni. ,,Pisiseigad määravad sündmuste saatuse." (50) Üsna tihti võime planeerida asju, kuid lõpuks peame siiski tõdema, et lõpptulemus oli oodatust siiski mingil määral erinev. Pisidetailidel on suur võimalus muuta kogu üldpilti
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
