väljaulatuvaid nina soojendab inhaleeritava õhku. Märkimisväärseid erinevusi vaimseid võimeid, mõtlemine, rääkimine, erinevad võistlused, inimeste vahel kõik võistlused on bioloogiliselt võrdväärsed. Teaduse rassi rasovedenie uurides päritolu võidusõitudel, omaduste suhe ja keskkonna kuhu ajalooliselt kattub ühe või teise rassi raskeid tegutsemistingimusi. Mõned teadlased soovitavad tagurliku õpetusi rassismi. Tema olemus seisneb kinnitades, et inimkond oli olnud üks kõrgem, halvem. Rassistlik teooriad on sotsiaal darvinismi, anti teaduslik tagurliku teooria võitlus olemasolu eest ja seaduste loodusliku valiku inimühiskonna, nii nagu nad on oma olemuselt. Sotsiaal-darwinians leiavad, et tänapäeva ühiskond on bioloogiliselt rohkem väärt inimesi loodusliku valiku õigus. Gorillad ja simpansid on inimestele lähedaseimad inimahvid Esmased inimeste eellased, inimahvide sarnased elukad elasid 4-4,5 miljonit aastat tagasi.
4. Ponting, Clive. 2002. Maailma roheline ajalugu. Keskkond ja suurte tsivilisatsioonide kokkuvarisemine. Tallinn: Varrak. Ptk 1, 2, 17. (pdf-id ÕISis) Selgita, milles seisneb Lihavõttesaare õppetund? Milles seisnes lihavõttesaarlaste peamine eksimus? Miliste looduslike protsesside tulemusena on Maal välja kujunenud elu ja inimese arenguks sobivad tingimused? Mida tähendab väide, et Maa on suletud süsteem? Milline on peamine ökoloogiline seaduspära, mida inimkond rikub? Mille poolest erineb inimene teistest bioloogilistest liikidest? Millised on olulisemad pöördelised sündmused inimkonna ajaloos, mis on drastiliselt muutnud inimese ja keskkonna suhet? Mil viisil? Millised on olulisemad muutused igas etapis? Mida tähendab progress? Aga ökoloogilisest seiskohast? Miks nii? Kumma ,,progressi" määratlusega oled pigem nõus ja miks? Miks on sotsiaalne ja majanduslik ebavõrdsus nn Esimese ja Kolmanda maailma riikide vahel globaalprobleem? Milliseid
ühiskond on saavutanud oma haripunkti või on veel võimalik kuhugi edasi areneda. Samas ei ole välistatud ka taandareng. Eelkõige teaduse- ja tehnika areng on andnud inimkonnale üha uusi võimalusi ning on avardanud nende maailmapilti. Nüüdne heaoluühiskond on muutnud tänapäeva inimese liialt mugavaks. Heaolu nimel on ära unustatud meid kõiki ümbritsev loodus. Oma mõtlematu tegevusega on inimkond juba sedavõrd palju kahju tekitanud, et käes on viimane aeg asuda tegutsema, eesmärgiga saavutada inimeste arengu- ja elukeskkonna jätkusuutlik areng. Jätkusuutliku arengu tagamiseks on praeguse põlvkonna vajaduste ja püüdluste kõrval tarvis silmas pidada ka tulevaste põlvkondade huve. Ühtegi probleemi ei tohi lahendada teiste arvelt. Näiteks ei ole võimalik leevendada näljahäda Aafrikas, kasutades selleks Euroopa Liidu teede ehitamiseks ette nähtud raha
äsjamainitud eelkäijad? Palju on elanud ilmas inimesi enne mind, mu perekonda ning enne kõiki teisi, kellega koos siin planeedil Maa arutult mööda päikesesüsteemi tiirlen. Teada on ka see, et varasematel aegadel pidas inimene loodust enese üle valitsejaks kuna paljudele tänapäeval iseenesest mõistetavatele loodusnähtustele ei osatud selgitusi anda. Tänu sellel oldi ka looduse suhtes aupaklikud. Inimkond arenes ning samamoodi teadus koos tehnikaga. Kõik vanad müstilised looduses toimuvad asjad on leidnud enesele seletuse ning mis sellest hullem inimene on looduse enese heaks tööle pannud. Inimkond on loodust sellel pikal võimuvõitlusel alistamas ning paistab, et enam ei valitse loodus meid vaid vastupidi inimene on looduse kuningas. Siinkohal saab alati vastu vaielda ning väita, et looduse kuningas on sama, kes valitseb ka
Aktuaalseks teemaks on viimasel aastakümnel tõusnud meie inimkonna säilimine, sest meie planeedil toimuv on pannud inimesed pidevasse ohtu. Keegi on kord öelnud: ,,Inimrassi puhul on aga kummaline see, et teda ei ohusta otseselt ükski vaenlane peale tema enese. Inimesel pole vaenlast vaja, ta hävitab ennast ise." Me oleme jõudnud siin ilmas nii kaugele, et kõigil meil on oma roll mängida meie tuleviku nimel. Millisel viisil paneb ohtu inimkond oma eksistentsi? Maailma rekordtempos kasvav tööstus paneb ohtu meie liigi ühise eksistentsi. Tööstuse kasvades ei pöörata tähelepanu sellele, kuidas kannatab meie kliima ja loodus ning meie selle tagajärjel. Seda võib näha Kyoto protokolli vastu võtmises, mis kehtestab kohustuse, et riigid kes liituvad sellega peavad hakkama vähendama oma kasvuhoonegaase. 195 riigist on Kyoto protokolliga
.. Nutitelefonid lasevad meil ükskõik kellega mistahes maailma nurgast suhelda. Need telefonid nagu tooks meid lähemale üksteisele, aga samas mitte. Me suhtleme rohkem ekraani kaudu kui näost näkku, mida kakskümmend aastat tagasi ei teinud. Juba praegu suudame me nutitelefoniga suht palju asju teha, aga kümne aasta pärast suudame veel rohkem. Maailm areneb ja tänu sellele loome me uusi ja huvitavaid asju, aga samas tekitame uusi probleeme, mida peame hakkama lahendama, et inimkond säiliks. Tehnoloogia areng on toonud endaga kaasa nii positiivsed kui ka negatiivsed küljed. Meedia ja internet mängivad suurt rolli meie igapäevases elus. Inimkond on alati toime tulnud ja tuleb ka tulevikus isegi kui maailm on muutunud selliseks, mida ükski inimene pole kunagi näinud.
Pere loomine on kui segav faktor, mis takistab loomast endale olustikku, mida unistanud kogu elu. Edukad ning haritud inimesed on saanud tuleviku eelduseks. Mida rohkem on "helgeid päid", seda kiiremini areneb ühiskond. Positiivsest küljest vaadates ei saa kurta madala iibe üle. Esiteks on Euroopa üle rahvastatud ja inimesed on sunnitud elama üks-teise seljas. Teiseks väheneb nõnda töötute arv ja nõnda kasvab ka maksumaksjate hulk. Kõigele lisaks, vähendaks inimkond nõnda oma ökoloogilist jalajälge ja tulevastel põlvedel oleks võimalus elada "rohelisemas" maailmas. Pole inimest, pole probleemi. Usun, et pikemas perspektiivis on rahvastiku vananemine Euroopale vaid hea. Meie kõigi heaolu nimel on parem, kui elame maailmas, kus rahvastiku tihedus on väiksem ja loodusressursse jagub kõigile. Kõige enam saab kannatada küll väikerahvad, nagu eestlased,
Kuidas võidelda globaalse soojenemise vastu. Globaalne soojenemine on maapinnalähedase atmosfääri ja ookeanide keskmine temperaturi tõus. Selle ulatusliku soojenemise tagajärjeks on põhiliselt inimtegevuse tõttu tekkiv õhusaaste ja hoolimatu maavarade kasutamine. Tähendab, selleks et midagi tõsiselt globaalset soojenemist puudutavas olukorras muuta peab inimkond tervikuna hakkama oma harjumusi muutma, riigid peavad oma majandust, tööstust ja loodust puudutavat poliitikat tänastele näitajatele, prognoosidele ning ohtudele kohandama nii, et ei kiireneks see niigi paratamatu protsess, mis on vaatamata paljude inimeste arvamusele siiski tänapäeval väga aktuaalne teema ning paljude teadlaste igapäevane peavalu. Paljud inimesed ja suuremas plaanis ka kogukonnad on enda jaoks vastandanud kaks
Need ning veel paljud küsimused on vähemalt tänaseni jäänud veel vastamata. Suurim vastamata küsimus on minu meelest, mis on elu mõte? Erinevatel isikutel on selle koha pealt erinev teooria. Mõned arvavad, et tähtsaim asi on ausalt ja edukalt oma jumalat teenida, mõned leiavad endast tuleb ajalukku võimalikult suur märk maha jätta, suurem osa on minu meelest seda meelt, et elu tuleb elada rõõmsalt ning õnnelikult. Seega üritab inimkond oma eluviise muuta mugavamaks, et meile jääks rohkem aga tegeleda harrastustega mis meile rõõmu ja rahuldust toovad ning et me saaks veeta aega koos inimestega, kellega me taheme. Selle saavutamiseks on vaja leiutada uusi masinaid või ideid, kuidas muuta muidu aeganõudvad tegevused kiiremaks. Näideteks võiks tuua pesukuivatid, mikrolaine ahjud, triikrauad jne. Tammsaare väidab, et sellised elumugavused, mida inimkond järjepidevalt loob, on süüdi enesetappude ning kuritegevuse kasvus
Miks on see nii? Suur osa on selles infoühiskonna võidukäigul. See, mis algul oli mõeldud inimese elu kergendamiseks, on nüüd muutunud otsekui narkootikumiks, orjastades miljoneid. Digitaalmaailm kisub meid lahti reaalsusest, sõpradest, perekonnast. Suurel osal nooremast generatsioonist on keegi (või hoopis miski ?), keda nad nimetavad oma sõbraks, kuigi see "sõber" on nende jaoks defineeritud vaid nullide ja ühtede lõpmatusse kulgeva jadaga. Inimkond on jõudnud tasandile, kus kahe indiviidi vahelist suhtlemist asendab märkidehulk vilkuval kuvaril. Selle asemel, et inimesi lähendasemaks muuta töötame me palehigis, et luua üha uusi tehnilisi lahendusi, mis lubavad inimestel üksteisest võimalikult eemalduda. Kuid siiski ei saa kõiges süüdistada vaid infoühiskonda, sest uurides ajalugu ja kirjandust märkame, et sarnaseid perioode on olnud maailma ajaloos ka varem.
Eetilisus - igaveseks kadunud? Eesti katoliku kiriku piiskop Philippe Jordan on öelnud, et maailma valdab kriis, mis on tugevalt seotud eetiliste puudustega. Ühiskond vajab palju enamat kui uusi seadusi. Muutuste tegemiseks on vaja probleemi tunda. Milles seisnevad eetika- ja moraaliprobleemid ühiskonnas? Tänapäeva maailm on üles ehitatud kristlikele väärtusele. Nii meie käitumisnormid kui ka seadused on mõjutatud 10 käsust. Üha enam on inimkond hakanud eemale liikuma kristlikust moraalist. 10 käsku keelavad abielu rikkuda ja võõrast vara himustada. Täna ei ole see õpetus inimestele tähtis, sest levinud on lahutused ja truudusetus. 2012. aastal sõlmiti 5900 abielu, kuid lahutati 3100. Üle poolte abieludest ei jää püsima, see näitab, et inimkond on eraldunud headest kristlikest tavadest. Tänapäeva maailmas ei ole enam kohta püsivatele vanadele õpetustele. Kiire elutempo ei luba peatuda vanal, mis pole elutähtis
kooliprobleemidest ning inimeste tunnetest. Tüdrukule meeldisid ka venelased ja arvas, et ta ise on venelane ning ta arvas, et ta ise tihti on venelane seetõttu. Raamatus tuli väga selgelt välja pedofiilia ja kuuluvuse probleemid (Berg, 1994). 4 4. KASUTATUD KIRJANDUS 2018. Maimu Berg. URL=https://et.wikipedia.org/wiki/Maimu_Berg. 18. november 2018. Kivi, A. 2017. Maimu Berg: "Tuleb loota, et inimkond on vigadest õppinud." URL=http://eestinaine.delfi.ee/elud/maimu-berg-tuleb-loota-et-inimkond-on-vigadest-oppinud?i d=82325552. 18. november 2018. Berg, M. 1994. Ma armastasin venelast. Tallinn: TEA Kirjastus. 5
Ökoloogiline jalajälg Eestis, Rootsis ja Nepalis Kõige levinum tarbimisnäitaja on ökoloogiline jalajälg. Ökoloogiline jalajälg on meetod, mis suudab ligikaudselt arvutada maa-ala suurust, mida on vaja ühes aastas meie poolt kasutatavate ressursside (nt soojusenergia, kütus või toiduained) tootmiseks ja tekkinud jäätmete ning saaste ümbertöötlemiseks, ladestamiseks või looduslikesse aineringetesse sidumiseks. Kui inimkond kasutab liiga palju ressursse ning tekitab rohkelt jäätmeid, siis tulevaid põlvi ei pruugi oodata üldse selline elu nagu meil praegu on. Keskmise eestlase ökoloogiline jalajälg aastal 2007 oli 7,9 gha/in a, mis tähendab, et Eesti inimese vajaduse rahuldamiseks läheks vaja umbes 4,5 maakera. Eesti inimese ökoloogiline jalajälg on tõenäoliselt nii suur seetõttu, et siin kasutatakse elektritootmiseks peamiselt põlevkivi. Põlevkivi kaevandamine ning põletamine on
LOODUSEETIKA Looduse eetika on teadus, mis püüab leida täpset viisi kuidas inimene suhtleb loodusega, selle aluseks on inimkonna ja looduse ellu jäämine. sa pead toetama et elu jääks maapeal kestma sa pead hea seisma et inimkond jääks kestma sa pead vältima kõike mis ohustaksid elu ja inimkonna püsima jäämist maa peal. Kui sa ei taha siis sa ei ole kohustatud jälgima neid reegleid aga varem või hiljem sa märkad et lihtsam on elada loodusega kui selle vastu Paljud arvavad et loodus mängib inimesega pannes vulkaanid purskama ja mere vahutama, tegelikult on see kõik inimese enda tegevuse tagajärjed, mis toimib nagu karistus. kui inimkond peaks kasvama veel siis see peatatakse erinevate faktorite poolt
Lugupeetud klassikaaslased, Üks meie elu olulisemaid probleeme on keskkonnakaitse. See ei ole ainult Eesti probleem, vaid globaalne s.t ülemaailmne probleem. Tööstuse arengu tulemusena hakkas inimkond järjest enam loodusvarasid tarbima ning heitmeid loodusesse paiskama. Globaalsed keskkonnaprobleemid on põhjustanud õhu saastumise ja vee reostumise, loodusvarade liigse tarbimise ja bioloogilise mitmekesisuse vähenemise. Õhu saastumisega kaasnenud globaalsed keskkonnaprobleemid on osoonikihi kahanemine ja kliima soojenemine. Vee saastumisega on kaasnenud maailma puhta joogivee varude vähenemine. Happevihmad on põhjustanud veekogude ökosüsteemi muutusi. Bioloogiline
päikesekiirguse neeldumise tõttu osoonis (~3 °C). · Üle 80 km on ionosfäär, kus valdavad on laenguga osakesed. BIOSFÄÄR Biosfäär ehk Biogeosfäär on Maa sfäär , kus elavad organismid , kus toimub orgaanilise aine süntees ja muundumine ning kus orgaanilised ained mõjutavad kivimeid, mulda, vett ja õhku. Biosfäär hõlmab litosfääri, pedosfääri, atmosfääri ja hüdrosfääri. Kokkuvõtte: Kõik maakera sfäärid on inimesele väga olulised, mille tõttu inimkond on sellele pööranud ka suurt tähelepanu. Aga olulised on nad ka see tõttu, et on pea ainsad materjalid millest inimkond võib otsida oma sünni põhjust ja elu tegevuse mõttet (analüüsides meid ümbritsevat loodust).
paljusus tekitab inimestes ärevust, hirmu ning ettevaatlikkust ühiskonna vastu. Samuti on tähtsal kohal ka märulifilmid, mis jätavad endast petliku mulje, et kõik probleemid elus on lahendatavad vaid läbi rusikavõimu. Seetõttu lähevadki noorukid sageli kergema vastupanu teed ning isegi ei vaevu kompromisse leidma. Elada sellises ühiskonnas, kus oma tahtmist aetakse taga vaid vägivalla abil ning probleemide tsiviliseeritud lahendamine on ajast-arust, on ohtlik. Kui inimkond ei õpi üksteisega arvestama ning omakasu jääb olulisemaks kui heaolu, seame me oma tulevased põlved suurde ohtu. Kui inimesed elavad vägivalla keskel omandatud teadmiste ja käitumisviisidega, jätkub nõiaring paratamatult.
Keskkonna probleemid Meid ümbritseb roheline keskkond. Iga päev me saastame ja lõhume seda. Tegelikkuses peaksime pigem seda kaitsma ning rohkem aitama kaasa selle arengule. Mida saaksid inimesed teha selleks, et meie keskkond oleks puhtam? Inimkond ise hävitab seda, mis on eluks vajalik. Kuidas saab eraisik aidata kaasa looduse säästmisele? Iga inimene kodus kasutab prügikasti. Kui me vaid viitsiks ka oma jäätmeid sorteerida, oleks see tohutult suureks abiks. Näiteks jäätmeid tuleks sortida nende tekkimise ajal. Sortimise tagajärjel taastavad taaskasutatavad jäätmed kõrgema kvaliteedi. Sorteerituid jäätmeid on kergem jäätmekäitlusjaamas ladustada ja seda hõlpsamini taaskasutatavate pakendite ümberkäitlus.
Energiaallikad jagunevad: · Taasutuvad (vesi, tuul, puit) · Taastumatud (nafta, maagaas, kivisüsi, turvas, põlevkivi) Maailma energiatarbimine: 1) Nafta 37% 2) Kivisüsi 25% 3) Maagaas 23% Tuumaenergia 6%, biomass4%, hüdroenergia 3%, päikese soojusenergia 0,5%, tuuleenergia 0,3%, geotermiline energia 0,2%, biokütus 0,2%, muud energiaallikad 0,8% FOSSIILSED KÜTUSED on taastumatu ressurss, kuna neid on vaid teatud kogus ja kui need otsa saavad, peab inimkond minema üle mõnele teisele energiaallikale. Nii on väidetud, et mitme viimasel aastakümnetel peetud sõja põhjuseks ei ole mitte ametlikult välja kuulutatud õigustused, vaid püüe kontrollida hädavajalikku ressurssi. Fossiilsed kütused on tekkinud surnud ja mattunud organismidest miljonite aastate jooksul. Fossiilsete kütuste põletamisel kasutatakse miljonite aastate jooksul fotosünteesiga talletatud päikeseenergiat.
keerukate muundumiste ja uuenemiste kõrgemate eluvormideni.Läbi ajalooetappide võib jälgida looduse imepärast võimet saavutada täiuslikkus ning elimineerida kõik, mis takistab selle saavutamist. Loodus on harmooniline tervik, inimene kuulub siia maailma ühe tema osana. Inimese arengulugu on planeedile Maa esitanud mitmeid väljakutseid. Primitiivses ühiskonnas elati kooskõlas loodusseadustega, elulaad oli maalähedane, inimkond ei koormanud loodust veel eriti oma olemasoluga.Seoses tsivilisatsiooni edasiarenguga olukord muutus-praeguseks on inimühiskond tervikuna paljude enese sooritatud vigade pärast mitmete probleemide ees. 19.sajandil algas tööstuse areng ning see on toimunud kasvavas tempos.Juurutati palju uusi tehnoloogiaid, loodusest pumbati välja tohutult ressursse- loodusvarasid. Väga suurt lõivu on pidanud emake Maa maksma sõjatööstusele.Toorainet on ammutatud
Sellest tulenevalt sündis filosoofi põhiprintsiip cogito, ergo sum (ma mõtlen, järelikult olen olemas). Kuna mõttelend valgustusajastul oli kõrge mitmetel filosoofidel, siis leidub ka vaateid, mis eristuvad üksteisest. Seda võib täheldada arusaamadest ideaalsete poliitiliste vormide ja ühiskonna korralduse teemal. Voltaire lähtus poliitilise ideoloogia väljatöötamisel loodusõiguse teooriast, mille kohaselt peaks inimkond lähtuma loodusseadustest. Tema poliitiliseks ideaaliks oli valgustatud absolutism, mis seisneb valitseja praktiliselt piiramatu võimuga tingimusel, et ta kaasab oma valitsemisse filosoofide nõuanded. Montesquieu analüüsis kolme peamist valitsemisvormi, jõudes järeldusele, et konstitutsiooniline monarhia tagaks ideaalsuse riigi valitsemises, tuues näiteks Inglismaa. Despootiat ehk absolutistlikku monarhiat nimetas ta koletuslikuks ning vabariik sobivat ainult
Ressursid kahanevad järjest kiiremini. Lisaks fossiilsetele kütustele (mis on tegelikult veel üsna väike mure) kahaneb kiirelt ka joogivesi, mille kättesaadavus on juba praegu paljudes kohtades allpool minimaalset piiri. Joogivett on küll võimalik saada ka mereveest selle töötlemise teel, kuid vähemalt praeguse tehnoloogia abil on see väga kulukas. Samamoodi kulukas on ka võimalus polaaraladelt jääkamakaid kõrbetesse transportida. Lihavõttesaare näide tõestab, et inimkond ON võimeline oma ressursid TÄIELIKULT ära kulutama. Jääb üle vaid loota, et kasvav keskkonnateadlikkus suudab päästa, mis veel päästa annab. Kuid - korvamatu kahju elukeskkonnale on juba praegu tekitatud. Esialgu õnnestub ehk edasise kahju vähendamine ja kunagi ka ehk kahjustamise lõppemine, kuid täiesti utoopilisena näib juba tekitatud kahju heastamine. Rahvaarv kasvab kõige kiiremini arengumaades, ehk siis just seal, kus see kõige vähem soovitud on
François Marie Arouet keda teatakse Voltaire nime all, sai tuntuks vanema valgustajate põlvkonna suurima ideoloogina. Ta huvitus paljudest erinevatest teadustest ja nähtustest. Voltaire meelest oli ühiskondlik- poliitilises tegevuses peavaenlaseks katolikukirik. Tema üheks tuntumaks lauseks on ,,Kui Jumalat ei oleks, tuleks ta välja mõelda", millest on aru saada, et eksisteerib usk kõrgema olemasolusse. Ta oli suur loodusteaduste austaja, mille kohaselt pidi tema meelest inimkond lähtuma loodusseatustest. Samas oli ta isikuvabaduse pooldaja, mõistes vabaduse all sõna-ja trükivabadust ning sõltumist vaid seadustest. Voltaire poliitiline ideaal oli valgustatud absolutism, milles valitseja peab otsuste tegemisel nõu filosoofidega. Charles Montesquieu pühendus õppimisel eelkõige õigusteadusele ning sai tänu sellele juba enne 30. eluaastat Bordeaux' parlamendi presidendiks. Hiljem pani ta aga ameti maha ja tegi
majanduslikku ebavõrdsust. Inimkonna kiie juurdekasvuga kaasneb Maa ressursside pidev vähenemine ja looduse tagasitõrjumine inimeste vajaduste rahuldamiseks. Mõningate teadlaste väitel suudaks Maa lahedalt ära toita umbes 2 miljardit inimest, praegu aga elab Maal juba üle 6,7 miljardi inimese ja rahvaarv suureneb umbes 90 miljoni inimese võrra aastas. Aastaks 2040 kasvab inimeste arv üle 9 miljardi. Kui inimkond rahvastiku plahvatuslikku kasv kiiresti ei pidurdu, siis arvatakse, et aastal 2050 kannataks alatoitluse ja haiguste all juba iga kolmas inimene Maal. Üheks demograafiliseks probleemiks on ka suhteliselt uus ja vähetuntud probleem- rahvastiku vananemine. See probleem esineb reeglina ainult arenenud riikides, sest arengumaades on sündimus endiselt nii kõrge, et rahvastikust moodustavad enamuse noored. Arenenud riikides on aga suremus üha madalam ja sündimus näitab
Filosoofia Tallinna Tehnika Ülikool 02.11.2015 Vabadus läbi minu silmade Sissejuhatus Inimkond läbi oma terve ajaloo on alati püüelnud kas siis salamisi või siis päris avalikult vabaduse poole, vahest on see õnnestunud ja vahest mitte. On üritatud türannilikest valitsejatest lahti saada ja luua seda ühtset täiuslikku vaba ühiskonda. Selline otsing on aga Thomas More´i arvates utoopiani viinud ja kaks maailmasõda on meile näidanud, et vaba täiuslik ühiskond pole saavutatav. Algse ainujumala kõrvale on ilmunud hulgaliselt muid suuremaid või väiksemaid
Loodus on maru ja torm ja tuul, loodus on lauluke linnu suul. Loodus on lehm ja seen ja kask, loodus on kilu ja punane vask. Loodus on vesi ja õhk ja jää, loodus on järved ja jõed ja mäed. Loodus on taevas ja tähelend, looduses alati leian end. Loodus on õrn ja vapper ja suur, loodus on kõige elusa juur. Loodus on meie kõikide jaoks, ilma selleta inimkond kaoks.
Rakvere Õhtukeskkool Triinu Tomson 11B Kõik müügiks ,,Mäeküla piimamehe" põhjal Kas inimkond on tõesti jõudnud aega mil kõik on müüdav ja ostetav ning väärtuste mõõtühikuks on raha? Ning kell seda viimast rohkem käes on arvavad et saavad selle eest lubada endale kõike mida silm ihaldab! Mõnikord kohtame inimesi, keda vaadates võime järeldada, et raha on õnne alus. Neil on olemas kõik mida hing oskab ihaldada: tohutult suured majad teenijate ja basseinidega, uusima moe järgi autod, tähelepanu mida ihkavad paljud ning kui mitte tõeline siis vähemalt
Ei midagi uut siin päikese all Elame 21. sajandil, tehnika ajastul. Tehnika arenguga on kaasnenud tänapäeva inimeste elutempo tohutu kiirenemine, mis on viinud inimkonna nii kaugele, et oleme unustanud, kes me täpselt oleme, kes on need toredad inimesed, kes meie kõrval elavad ja millises suurepärases maailmas tegelikult elame. Kipume unustama põhiväärtusi ja minu arvates on see üks kahetsusväärsetest põhjustest, miks meie inimkond liigub oma huku suunas. Samas julgen väita, et on ka palju neid õnnelike inimesi, kes selles maailmas, kus enamikele loeb ainult materiaalne vara ja kindlustatus, suudavad elada ilma hunniku raha ja kibestumiseta. Raha ja rikastumine on läbi aegade olnud paljudele eestlastele väga oluline. Oleme alati olnud kütkestatud kiirest rikastumisest. Praegusaegsed inimesed ei erine minu arvates eriti Andrus Kiviräha romaani ,,Rehepapi" tegelastest Imbi ja Ärni, kellede jaoks oli samuti
maailmas siiski rohkem võimu kui kellelgi teisel. Inimesed on sõltunud loodusest juba nende eksisteerimisest alates. Kuid vanasti kui majanduse areng polnud veel alanud, austasid inimesed loodust palju enam. Näiteks paljud muinasusundid on keskendunud elusale meie ümber ning usuti, et loodust tuleb teenida mitte vastupidi. Selline mõtteviis kuluks ära ka tänapäeva maailmale, kus sageli on usku vaid rahasse ning tootmisesse, et inimeste elu veel lihtsamaks muuta. Inimkond on läbinud pika arengutee, et jõuda siia, kus me praegu oleme. Meie ühiskond on kõrgelt arenenud ning inimeste elu muutub järjest mugavamaks. On aga ka oluline, et ei unustataks oma järglasi, kes ilmselt soovivad samuti autoga sõita ning muid meile igapäevaseid hüvesid nautida. Selleks on vajalik jätkusuutlik ühiskond, mis arvestaks ka tulevikuga. Inimkond on teinud palju, et enda elu paremaks muuta ning nüüd, mil paljud loodusressursid on hakanud
Mida nõuab inimeselt 21. sajand? Inimese areng on muutunud samm-sammult tema eksisteerimise algusest aina paremuse poole. Olid ajad kui tarkus ja oskus ei olnud veel inimesele loomupärane ja tegutsemisviisid võrdusid kilplastega, kes on kuulsad ebaotstarbeka, mõttetu tegevuse ja narritempude poolest. Kuid keskkond muutub ja koos keskkonnaga muutuvad ka inimesed see on evolutsiooniline areng, mis avaldab mõju kõigele loodule. Mulle tundub, et kui inimkond jääb elama, siis jõuab ta viimaks punkti, kus ei ole enam võimalik midagi edasi arendada või kuhu inimese mõistus enam ei küündi. Kuid mida targemaks saab inimene, seda enam hakkab ühiskond inimeselt nõudma. Näiteks vanaaja suurkujud teadsid matemaatikast palju lihtsamaid teooriaid ja valemeid, kui tänapäeva kooliõpilaselt seda lõpuks kokku tahetakse. Ühiskonna nõuded kehtivad kõikidele selles viibivatele asukatele ning nende mittetäitmine võib saada neile saatuslikuks
Tauno Pihkanen 10. D Võimu igavene kiusatus Mis on võim? Võim on inimese võime oma tahet teistele peale sundida. Läbi aegade on inimkonna üheks suurimaks probleemitekitajaks olnud võimuküsimus. Paljud soovivad teistest tähtsamad olla ja oma tahtmist neile peale suruda. Selle saavutamiseks on nad alatasa nõus tegema pea kõike. Võimu jaotamine määrab, kuidas ühiskond funktsioneerib, kuid paraku on see põhjustanud palju probleeme. Inimese loomuses on alati olnud ahnus ning tungiv vajadus olla hinnatud. Ahnus on meile kiusatuseks ja hukatuseks. Minevikust teame palju isikuid, kes tegutsesid omakasupüüdlikult, kuid isegi tänapäeval on enamus omakasu peal väljas. Ühtelugu vaadatakse endast rikkamaid, sest tänapäeva ühiskonnas tähendab rikkus võimu, ja seepeale proovitakse...
Globaalse soojenemise tagajärjed ning selle arengukava Tänapäeval seisab maailm silmitsi mitmete globaalprobleemidega. Üks suurimaid nendest on kliima soojenemine. 2015 oli ajaloo kõige kõrgema keskmise temperatuuriga aasta. Kui inimkond ei peata kliimasoojenemist, siis on sel katastroofilised tagajärjed. Seetõttu tehaksegi samme üheskoos, et antud situatsiooni leevendada. 2015.aasta lõpus toimus Pariisis kliimakonverents. Selle eesmärk oli saavutada ülemaailmne kliimakokkulepe, et hoida maailma keskmise temperatuuri tõusu pikemas perspektiivis alla 2°C ja seeläbi hoida kontrolli all ohtlikke kliimamuutusi. Aastaks 2100 ennustatakse, et keskmine temperatuur tõuseb erinevate andmete põhjal orienteeruvalt
Ehkki kuskil pole statistikat, kui palju inimesi maailmas looduse hoidmisega organisatsioonide ja ühingute tasandil tegeleb, usun et tegemist on maailma mastaabis üsna marginaalse arvuga. Ilmselt mõnekümne miljonis kandis. Sellest tekibki küsimus, kas ja kuidas suudab võrdlemisi väike kogukond kindla eesmärgiga inimesi muuta sündmuste kulgu. Ja mitte ainult inimeste enda tekitatud vaid ka meist sõltumatute, looduse enda protsesside osas. Paljude teadlaste arvates on inimkond liiga väeti, et oluliselt mõjutada maakeral toimuvate sündmste kulgu. Mis siis neist aktivistidest rääkida, kui isegi terve inimkond ei suuda midagi muuta. Seega on raske rääkida sel tasandil. Aga kas nad suudavad pidurdada inimeste enda loodud asjade käiku? Mõnes mõttes nad pärsivad tõepoolest seda ,,loomulikku" arengut. Kas või alguses mainitud raudtee külge aheldamine või siis mõne kuu tagune
vastu maad ning tappis peaaegu või kõik dinosaurused. Peale Suurt Pauku, oli Maa atmosfäär täis paksu tossu ning Maa oli vulkaaniline igalt poolt. Lõpuks muutus tossupilv vihmapilveks ja hakkas sadama. Tekkisid ookeanid ja seal juba uuesti esimesed eluvormid. Mõned arvavad, Jumal lõi Aadama, tegi Eeva Aadama küljeluust, saatis nad Eedeni Aiast välja, kuna sõid keelatud vilja ja siis tekkis inimkond. Mina kaldun arvama ikka selle esimese variandi poole, kus inimkond tekkis peale Suurt Pauku. Mind on alati huvitanud ka maailma imed. Näiteks püramiidid. Egiptuse püramiididest on kõige suurem Giza Püramiid. Suurest püramiidist ida pool seisavad veel kolm "püramiidikest", külgede pikkused vastavalt 49,5, 49 ja 46,9 m, kuhu arvatakse olevat maetud Hufu kolm naist. Ikka veel ei teata, kuidas see täpselt on ehitatud, mis tööjõuga ja kelle abiga. Pooled arvavad, et orjasid
võrra. Uuringud on näidanud, et viimase 2500 aasta jooksul on õhu pliisisaldus kasvanud 400 korda. Pliiühendid mõjutavad hemoglobiini sünteesi, närvisüsteemi ja vaimset arengut. Autode heitgaaside ohtlikkus seisneb ka selles, et ohtlikud ühendid sadestuvad teede servadest kuni 20..30 m kaugusele ja kanduvad edasi taimedele. 3 1.3 KLIIMA MÕJUTAMINE Tänapäeval väidetakse, et inimkond on süüdi globaalses soojenemises. Arvan, et selles väites peitub pisike tõetera, kuid see ei tähenda, et lause oleks nüüd fakt. Inimkond ei ole nii võimas, et suudaks miljoneid aastaid kestvat protsessi saja aastaga muuta. Inimesed on võimelised kliimat vaid mõjutama. Kui esialgu raiuti metsa siiski aeglaselt, nii et metsakooslused suutsid enam vähem taastuda, siis keskajal raiuti metsast lagedaks suurem osa Euroopast ja 19. sajandil toimus sama ka Põhja- Ameerikas
vee all rääkimata Veneetsiast. Samuti oleks maailmakaardilt pühitud Holland ja 70 protsendi maailma rahvastiku kodud, sest nad elavad rannikualadel. Lõpptagajärjeks spekuleeritakse uut jääaega, mis pühiks terve inimkonna ajalooareenilt. Pärast 20. sajandi demograafilist plahvatust, kus rahvastiku arv Maal tõusis peaaegu 6 korda, on inimkonnal vaja tohutul hulgal kõike: süüa, juua, riideid, maju, elektrit, soojust, bensiini jne. Neid ressursse leidub vaid maakeral. Inimkond on sellisel juhul piltlikult nagu imik, kes ripub emakese Maa rinna otsas. Ta imeb ning ei kavatsegi lõpetada. Me ammutame maakerast kõike, mida saab ära kasutada ja tarbime selgelt rohkem kui maakera suudab taastoota. Näiteks naftavarusid hinnatakse olevat veel 50 aasta jagu, kivisütt jätkub u 250 aastaks. Jätkub ka metsikutes kogustes metsa hävitamine, mis on elukohaks paljudele lindudele ja loomadele. Metsa asemele küntakse põlde, mis aeglaselt mulla viljakust vähendavad
Inimtegevuse tagajärjel on läbi aegade toimunud lademetes looduskatastroofe, mille mõju loodusele ja üleüldisele harmooniale meid ümbritsevas keskkonnas on drastiline. Greenpeace avaldas kunagi artikli, mille pealkiri oli ,,See ei olnud Exxon Valdezi kapteni juhtimisoskus, mis tipnes Alaska õlilekkega, see oli meie juhtimisoskus". Ulatuslik ökoloogiline kriis maailmas, mil merre voolas 40 miljonit liitrit toornaftat. Inimkond on ise põhjustanud selle porise pärandi, mille me järgnevale põlvele häbis üle anname. Eesti hiphopi lootsik Põhjamaade hirm on lausunud ,,ja siis oleme kurjad ja süüdistame ainult arste, kuid ise põhjustame endale surma ja südameinfarkte". Kui kõik on nii selge, siis milleks oleme nõnda kaua käed rüpes passinud, et UV kiirgus läbi osooniaukude meid küpsetab nagu ühekordne grill saslõkitükke
Tarbi, inimene, tarbi veel! Aastatuhandete vältel on inimene muutunud aina laisemaks ja laisemaks. Viimase sajandi jooksul on see olnud eriti märgatav, sest kiire tehnika areng on viinud ühiskonna sinnamaale, kus enam ei jälgita, mida ostetakse, ja ei anta endale aru tarbimisharjumustest. Alates sellest kui inimkond muutus tsiviliseeritumaks ja paberilipakatele anti väärtus, on keskendutud aina enam nende paberilipakate kogumisele. See on viinud elatustaseme kasvuni arenenud maades ent arengumaades on seisukord samasugune nagu 400 a. tagasi. Lääneriikide elanikud tarbivad piiramatult, samas kui kolmanda maailma riigid kannatavad pideva puuduse käes. Praegu, kui räägitakse masendunult majandussurutisest, ei arvestata sellega, et Aafrikas ja
Milles on tänapäeva inimese jõud ja jõuetus? Tänapäeva inimesele on kasutada antud palju uusi teadmisi ja praktilisi esemeid. Samuti on ka ühiskonna moraal soosivamaks ja paindlikumaks muutunud. Olenevalt oma võimetest ja vajadustest saame neid vabalt kasutada. Mida rohkem me aga oma võimu teadvustame, seda jõuetumana end teadvustame. Nüüdisajal pole Maailmas kohta, mida inimene poleks uurinud. Inimkond peab end kõikvõimsaks, kuna ollakse leiutanud palju elu edendavaid ja mugavdavaid esemeid, avastanud haigustekitajate olemused ning valmistanud ravimeid nende vastu, töötanud välja seadmeid, millega ennustada ilma ja ka võimalikke looduskatastroofe. Peale selle on meil luba end vabalt väljendada. Meil on jõud kontrollida elu Maal. Kas sellest aga piisab? Iga kordaläinud avastus, leiutis ja isegi katse viib sammu lähemale järgmiste teostamiseni,
- - - - --------=-=-=-=-========Universaalkeel========-=-=-=-=-------- - - - - - - ----=-=-====Utoopia või reaalsus?====-=-=---- - - Mis on universaalkeel? See on keel mida absoluutselt kõik ühe liigi esindajad räägivad kuid see eeldaks ka ühest kultuuri (kuid mitte tingimata). Näiteks: kõik kassid näuvad, koerad hauguvad ja pardid prääksuvad. Miks ei või inimkond ühte keelt prääksuda? Milleks oleks universaalkeel hea? See ühendaks inimesi ning erimeelsused -võiksid- suures osas kaduda ning selline küsimus nagu "I don't understand, can you say it in my language?" kaoks. Miks seda pole tehtud? Midagi sarnast on üritatud Esperanto ent universaalkeelt kui sellist ei saa teha, selleks peab mingi keel saama mida enamus räägiks. Enne keskaega, kui Rooma impeerium oli võimsaim jõud maapeal, rääkis
pole suudetud teha vastupidist tõestust. Kindlasti on seotud edusammud tehnoloogias tihedasti psühholoogiaga. Must aine universumis on tundmatu ja inimesele kättesaadamatu, just nagu alateadvus. Inimesed seavad endale eesmärke ja unistusi, millele lootes nad aina upitavad end püsti, isegi peale suurt tagasilööki. Universum on Inimese sees, kui inimest ümbritsev. Kui meil tuleb praegu arengus järjekordne suur hüpe, siis ei tea, mis see kaasa toob ja kas inimkond on valmis selliseks hüppeks. Tehnoloogia areneb, meie areneme, vaiksemad lapsed saavad juba väga palju teadmisi just tehnoloogia kaudu. Selleks, et osata informatsiooni leida, peab oskama ka informatsiooniallikaid käsitleda. Just tänu sellisele tehnoloogia ja inimeste koostööle suudame me jõuda järgepidevalt, samm- sammu järel tulevikku. Inimesed on loomad ning kui vaadata meid kui looma tasandil, siis meil on kolm ülesannet süüa, juua ja paljuneda
Aafrika muusika Hanna-Brett Luht 9D Aafrika • Aafrika manner oli hominiidide ning perekonna Homo sünnimaaks. • Inimkultuur Aafrikas on sama vana kui inimkond. • Aafrika manner on ligikaudu 30 miljonit ruutkilomeetrit (1/5 kogu maismaast) ning seal asub üle 50 riigi. Muusika • Aafrika muusika- ja tantsupärimus on suuline. • Põhja- ning Lõuna-Aafrika muusika- ning tantsustiilid on erinevad. • Aafrika muusika tähtsaim väljendusvahend on rütm. Muusika • Kasutatakse pentatoonilist helilaadi ja polürütmiat. • Enamus laulud esitatakse eeslaulja ja koori vahelduses.
konkurents ja siduda ja jagada. koostöö Täiskasvanu iga Generatiivsus/ Produktiivne ja Jagatud töö ja Võima kogeda stagnatsioon loominguline ühine armastust end tegevus majapidamine siduda ja jagada vanadus Terviklikkus, Tagasivaade ja Inimkond ja Rahuldustunne, lootusetus hinnang elule suguvõsa surma aktsepteerimine
pruunsüsi, põlevkivi ning turvas, samuti tuumakütu Nafta :Tõhusam kasutamine, eriti transpordi valdkonnas. Kivisüsi: Tootmistehnoloogia arendamine, et vähendada õhusaastet. Tuumaenergia: Arendada avalikku arvamust Vesinik Luua tehnoloogia, mis nõuab vesiniku loomiseks vähem energiat Taastuvenergia: Vaja paremini integreerida olemasolevasse energiavõrgustikku Luua efektiivsemad tootmisprotsessid: biomass, etanool, biodiisel Viimase 20...30 aasta jooksul on inimkond tarvitanud samapalju energiat kui kogu oma eelneva arengu vältel kokku. Suurimad tarbijad: USA, Hiina, India. Nt. USA tarbib 35% kogu maailmas toodetavast energiast, kusjuures suur osa sellest läheb lihtsalt raisku. 1. november, 2007 2 ENERGIAPROBLEEMID MAAILMAS Üle 2/3 elektrienergiast toodetakse soojuselektrijaamades Maailmas tegutseb 443 tuumaelektrijaama, mis kokku toodavad 17% maailma elektrienergiast. Nafta on ülemaailmselt üks peamistest energiaallikatest - seda kasutatakse
1. Sissejuhatus. Tahaksin täna rääkida, kui nõrk on inimkond hoolimata oma vägevatest leiutistest ja relvadest. Inimkond kipub muutuma kohati lausa ülbeks, loodust ei austata. Olekski siis kohane meenutada, et on asju, millest meie jõud ja mõistus üle ei käi. Sellised on näiteks looduskatastroofid, universumist meile kaela sadavad komeedid ning ka haigused. Järgnevalt räägiksingi ühest haigusest, mis juba üle pooleteise tuhande aasta on inimesi kohutanud. 2. Tutvustus. Sümptomid ja levimine. Liigid.
Osoonikihi hõrenemine ja sellega kaasnevad probleemid Osoon Osoon on hapniku teisend Koosneb kolmest aatomist Laguneb kergesti Ebastabiilne gaas Mürgine Ebameeldiva lõhnaga 1979-1985 aastatel saadud andmetest on selgunud, et meie planeedi ümbert on kadunud 2,5% osoonist Osoonikiht Hapnikumolekulid Elu väljumine veest maismaale Iseloomulik ainult planeedile Maa Paikneb 1050 kilomeetri kõrgusel stratosfääris Kõige peenem atmosfääris asuvatest filtritest Osoonikihi hõrenemine Põhjuseks eelkõige atmosfääri paisatud saasteained Osooniauk Antarktika kohal Ultraviolettkiirgus Freoonid Mida on Eestis osoonikihi kaitseks tehtud? Kõrvaldada tööstustest ja kodumajapidamistest osoonikihti kahandavad tehisained Osoonikihti kahandavate ainete kasutamine Eestis on 98% ulatuses lõpetatud On kehtestatud pädevusnõuded osoonikihti kahandavaid aineid sisaldavate seadmetega tegelevatele mehaanikutele ning tehnikutele Osoonikihi hõrenemisega kaasnevad ...
Isegi enda sees olen sind kohanud. Miks küll teed mulle nii? Eriti hirmuäratav on sind kohata nende inimeste peas, kes otsustavad meie saatuse ja elutee üle. Sind järgides on langetatud palju mõtlemata otsuseid, on hävitatud sadu elusid ning purustatud tuhandeid unistusi. Oled oma võimsad kombitsad ajanud laiali üle terve maa, sinu juured on tunginud nii maa pragudesse kui ka linna ebapraktilistesse kõrghoonetesse. Sinu tõttu ei ole kannatanud mitte ainult inimkond, vaid ka loomad, taimed ning kõik, mis meist sõltuv. Kuidas sind küll seljatada? Eks selle üle ole me kõik mõelnud. Ilmselt päris lahti sinust võimalik polegi saada, kusagil leidub ikka keegi, kelle sisse sa endale mõnusat pesa punud. Jääb vaid loota, et neid, kes sulle ukse avavad, on aina vähem ja vähem.
Enamik inimtegevusel õhku paisatud kasvuhoonegaasid tegivad fosiilsete kütuste põletamisel. Tuleviku kliima Tuleviku kliima muudab inimeste elupaiku ja arvukust Pole kindel kas kliima soojeneb või jaheneb Kliima soojenemisel sulavad üles polaaraladel olevad jääväljad ja temperatuur tõuseb kuni 10 kraadi võrra Kokkuvõte Inimtegevus mõjutab kliimat fosiilsete kütuste põletamisega ja gaaside õhkupaiskamisega Kui inimkond sedasi jätkab muutuvad mereäärsed pinnad elamiskõlbmatuks Tänan vaatamast
HÜVEKS KASUTADA SAAVAD: vesi õhk muld maavarad taimed loomad Loodusvarad jaotuvad: taastuvad loodusvarad taastumatud loodusvarad Otsusta, missugused antud loodusvaradest on taastuvad ja missugused taastumatud? Taastuvad loodusvarad Taimed Loomad Muld Vesi Mets Energiavarud Taastuvad loodusvarad on põhimõtteliselt igavesed. Nad kestavad tõenäoliselt kauem kui inimkond. Taastumatud loodusvarad Maagid Tuumaenergia Maapõuesoojus Kaevandatavad kütused Taastumatuid loodusvarasid tarbitakse nii intensiivselt, et nad võivad varsti otsa saada. Loodusvarade kasutamine Arenenud tööstusriigid kulutavad loodusvarasid rohkem kui vaesed riigid. Arengumaad ei tunne oma loodusvarasid ja ei oska neid õigesti tarvitada. Säästlik suhtumine loodusvaradesse Kõik inimesed maailmas peavad säästlikult suhtuma loodusvaradesse
rahvavõim- riigiasjad arutatakse ühiskondlikku seisundit. rahvakoosolekul. · Rousseau leidis aga ka , et ei ole · Tema tunnuslause on: ,,Tagasi võimalik tagasi pöörduda inimkonna loodusesse!" lapsepõlve juurde. · Rousseau pooldab pigem seisukohta, · Väga oluliseks pidas Rousseau et inimkond ongi loodud selleks, et kasvatuse ja koolihariduse olla mõõdukas arenguprotsessis reformimist. Kasvatus ja õpetus pidid metsluse ning tsivilisatsiooni vahel. olema looduslähedased: mängude ja spordiga pidid kaasnema õpetlikud kõnelused.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
