Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge

"inimkaotused" - 181 õppematerjali

inimkaotused – nii reaalselt hukkunud, kui sõjast alles jäänud inimvared , rahvuste vastu pandud kuriteod ja pidev nälg ning puudus nõrgestasid rahvast.
thumbnail
4
docx

Esimese maailmasõja võitjad ja kaotajad

Sõja puhkemise põhjuseid oli palju. Esiteks olid tugevad vastuolud maailma suurvõimude vahel ning sõja ohtu alahinnati. Teiseks, puudusid rahvusvahelised kriise reguleerivad institutsioonid ning inimesed kippusid sõda romantiseerima. Kolmandaks, Saksamaa soovis võimu endale ja oli Prantsusmaaga konfliktis. Enne sõda jagunesid aga sõdivad riigid kaheks: Antandiks (Inglismaa, Prantsusmaa, Venemaa, hiljem ka Jaapan) ja Kolmikliiduks (Saksamaa, Austria-Ungari, Itaalia, hiljem ka Türgi). I maailmasõjas oli võitjaid palju vähem kui kaotajaid. Kõige suurem võitja selles sõjas oli USA, kelle hiline sõttaastumine tõi kaasa väikesed kahjud. Kuna sõda toimus tuhandeid kilomeetreid eemal, siis ei mõjutanud see kodumaa territooriumit. Enamus Euroopa riike olid Ameerikale sõja eest...

Ajalugu
12 allalaadimist
thumbnail
14
docx

I Maailmasõda

vabariik. Austria-Ungari keisririigi asmele tekkisid aga Austria vabariik, Ungari kuningriik ning Tsehhoslovakkia vabariik. Ja osa lagunenud kaksikmonarhia aladest läks äsjatekkinud Serbia-Horvaatia-Sloveenia ehk Jugoslaavia kuningriigile. Transilvaania anti aga Rumeeniale Osa Türgi aladest läks Suurbritannia ja Prantsusmaa kontrolli alla, osa loovutati Kreekale ja Itaaliale. 2) Suured inimkaotused ­ 10 miljonit hukkunut, 20 miljonit haavatut ning väga paljud vaimselt vigastatuid ­ Remark nimetab neid kadunud sugupõlveks. 3) Suured sõjapurustused. 4) Teaduse ja tehnika areng. 5) USA esiletõus. 6) Demokraatia ja diktatuuride võidukäik. (25.okt 1917 Venemaa diktatuur)...

Ajalugu
8 allalaadimist
thumbnail
3
docx

Rahvusvaheline olukord enne sõda, I maailmasõda ja Versaillesi rahuleping

10.1917, moodustus Rahvakomissaride Nõukogu. esimeheks sai Vladimir Uljanov e. Lenin. Kongress võttis vastu rahu- ja maadekreedi. Venemaa hakkas arenema kommunistlikuks. Jõukad talupojad kuulutati keelanuteks ja saadeti siberisse. Oktoobripöörde tulemusena hävitati pool Venemaa elanikkonnast. Kodusõda Venemaal (tagajärjed, punaste võidu põhjused) Tagajärjed: kommunistliku diktatuuri püsimajäämine, tohutud inimkaotused , riik oli majanduslikus kaoses, tööstustoodang oli langenud 19. sajandi lõpu tasemele, mitmetes piirkondades ikaldus ja selle tulemuseks nälg. Punaste võidu põhjused: ressurside maksimaalnr ära kasutamine, enamlaste kätte jäid tööstuspiirkonnad ning olulisemad raudteesõlmed, mis võimaldas vägesid kiiresti ümber paigutada, toetasid ja tunnustasid väikerahvaid. Kodusõda Venemaal (põhjused, valgete kaotuse põhjused)...

Ajalugu
11 allalaadimist
thumbnail
74
ppt

Iseseisev Eesti

06.1941 küüditamine  veebr sõda jõuab Eestisse  märts Eesti linnade pommitamine  juuli Sinimägede lahingud  22. sept Tallinn Punaarmee kätte  nov Sõrve säär langeb  Eesti Vabariigi Rahvuskomitee  18. sept J. Uluots nimetas ametisse O. Tiefi valitsuse ◦ Pitka poisid  20. sept Toompeal sini-must-valge  Põgenemiskatse Rootsi  inimkaotused u 280 000 inimest  territoriaalsed kärped  industrialiseerimine  sundkollektiviseerimi ne  võitlus metsavendadega  26.03.1949 küüditamine  1985 märts – NLKP KK peasekretäriks M. S. Gorbatšov ◦ perestroika, glasnost  1987 kevad – fosforiidikampaania  aug – MRP-AEG ◦ L. Parek  23. aug – Hirvepargi miiting  26. nov – IME ◦ S. Kallas, T. Made, E. Savisaar, M. Titma  dets – EMS ◦ T...

Ajalugu
2 allalaadimist
thumbnail
8
docx

I maailmasõja sündmused konspekt

4)Tulemused 1) Saksamaa kaotas kõik oma koloniaalvaldused ja osa oma Euroopa valdustest. 2) Lagunesid impeeriumid (Türgi, Venemaa, Austria-Ungari) ning Euroopas tekkisid uued riigid (Soome, Eesti, Läti, Leedu, Poola, Tšehhoslovakkia, Ungari, Jugoslaavia). 3) Sõjaga kaasnesid tohutud inimkaotused - umbes 10 miljonit surnut ja 20 miljonit haavatut (neist 3,5 miljonit inimest jäi sandiks). 4) Sõjaaastad purustasid vanad moraalinormid ja tavad (naised hakkasid osalema ühiskondlikus elus; muutus naiste mood: lühikesed seelikud ja poisipea; seksuaalmoraal omandas kõikesallivuse jooned. 5) Sõda tõi enesega kaasa vaimseid kannatusi; tekkis nn kadunud sugupõlv. 5) Tähtsamad lahingud:  Jüüti merelahing...

Ajalugu
2 allalaadimist
thumbnail
6
docx

Miks osades riikides kehtestati diktatuurid, teistes aga säilis demokraatia?

Riigid, kus säilis demokraatia olid Suurbritannia, Prantsusmaa ja Ameerika Ühendriigid. Demokraatia ja diktatuur on üksteise vastandikud. Osades riikides kehtestati diktatuurid, sest mitmed riigid said Esimeses Maailmasõjas lüüa ja neil tekkis niinimetatud alaväärsuskompleks ning seda kasutasid ära esilepürgivad diktaatorid. Lisaks oli tööpuudus tohutu, riikidel kolossaalsed võlad ning tohutud inimkaotused . Itaalias kehtestati näiteks fašistlik diktatuur. Peale sõda oli Itaalia olukord väga nõrk, valitsus vahetus ja olid rahutused. Itaalia linnades valitses tööpuudus. Sõjaväelased ja töötud kuulusid rühmitusse, mis tekkis karmides tingimustest. Neid nimetati fašistideks. Fašistide juht Mussoliini sai nautida aina suuremat soosingut tänu inimeste rahulolematusele peale Esimest Maailmasõda. Suurem osa rahvast...

Ühiskond
2 allalaadimist
thumbnail
30
doc

Maailm 20. saj. algul

Algas postsiooni e kaevikusõda st rinne seisis paigal kuid langesid miljonid mehed ning sõja käigus leiutatud miinipildujaid mürkgaase ja tanke Algas uut moodi võitlus õhusõda Idarindel said austerlased venelastelt lüüa.siiski keskriikidel õnnestus tungida kaugele vene aladele algas kaevikusõda suurbritannia üritas saksamaa alistada blokaadiga allveesõja abil Suurbritanniasse ei lastud laevusakslased hävitasid ka sõjalaevad vaida ka kauba ja reisi laevad Majandusraskused ja inimkaotused tekitasid suurt rahulolematust. 1917 haaarasid venemaal võimu enamlased kes sõlmisid saksamaaga rahu 1917 sõtta astus usa märtsist juulini 1918 tegi saksamaa 4 edukat pealetungi august kuni sept 1918 Antanti vastupeale tung 9 nov 1918 saksamaal uputati geiser 11 nov 1918 kell 11 sõlmiti compiegnei vaherahu saksamaa tunnistas lüüasaamist 1. saksamaa tunnistas lüüasaamist saksamaa pidi välja viima oma väed okupeeritud aladelt ja...

Ajalugu
11 allalaadimist
thumbnail
26
docx

Ajalugu 3. kursus

veebruar 1945 Krimmi ehk jalta konverentsil usa nl ja sb juhid leppisid kokku purustada saksamaa ja jagada maailm mõjusfäärideks 30 apr 1945 hitler tappis end 2 mai 1945 langes berliin 8 mai 1945 saksamaa kapituleerus e andis alla 1945 juuli – august potsdani konverentsil lõplik alus sõjajärgse maailma jaotusele usa heitis 6 august 1945 hirosimale ja 9 august nagasakile 2 sept 1945 jaapan kirjutas alla kapitulatsiooni aktile lõppes teine maailmasõda 2 ms tulemused suured inimkaotused nõukogude liidus hukkus 27-40 mln inimest saksamaa kaotas 6 mln hiina 10 mln poola 6 mln usa kaotas 0,4 mln suured materiaalsed kaotused 400 mld dollarit 3 saksamaa , jaapan, itaalia ja nende liitlased purustati 4.iseseisvuse kaotasid saksamaa , jaapan ja baltimaad saksamaa tükeldati ida euroopa langes NL mõjusfääri maailm polariseerus nl ja usa vahel algas aatomi ajastu Eesti ja eestlased II maailmasõjas 22 juunil 1941 puhkes Nl ja saksamaa vahel sõda 7...

Ajalugu
4 allalaadimist
thumbnail
10
docx

Ajalugu - 1930. a Eesti ja maailm

ndate totalitaarsed riigid: Itaalia, Saksamaa ja NSVL. Autoritaarsed riigid: Eesti, Läti, Leedu, Poola, Austria, Ungari, Jugoslaavia, Bulgaaria, Albaania, Kreeka, Portugal, Hispaania, Türgi jne. Demokraatlikeks jäid uute riikide seas vaid Soome ja Tšehhoslovakkia. Demokraatia säilis, kuna tegu oli juba vanade demokraatlike maadega. Demokraatia peab olema juurdunud. 30.ndad on agressioonide ajastu. Iseloomustab seda ajastut veel lepituspoliitika (Inglismaa ja Prantsusmaa). See väljendus Saksamaale järeleandmiste tegemistes. Versailles´i lepingu rikkumisi ignoreeriti. Washingtoni leping - vähendati kõikide riikide sõjalaevastikku, mis pidi tagama rahu maailmameredel Majanduslik liberalism – riik ei sekku turumajandusse (USA-s). TOTALITARISM – demokraatia vastand. Valitseb üks idealoogia (kommunism - töölisklass, fašism - rahvus, natsism - rass) ja üks partei (diktatuur). Iseloomulik oli noorsoo organisatsioonide poliitili...

Ajalugu
6 allalaadimist
thumbnail
5
docx

Võrrelge Läänemere riikide valikuid ja saatusi Teises Maailmasõjas

Punaarmee sissetung oli reeturlikuks seljataguseks löögiks poolakatele, kes võitlesid sakslastega, kaitstes meeleheitlikult oma vabadust, ning kellel polnud riigi idaosas peale piirivalve ja tagalaüksuste mingeid muid vägesid. Poola riik hävitati kiiresti, ning jagati vaenlase vahel sõbralikult ära. Kuid protsendiliselt olid kõige suuremad kaotused Poolal kes kaotas ligi 20% oma elanikkonnast, ehk umbes 6 miljonit tsiviilisikut. Inimkaotused nii sõjaväelaste kui tsiviilisikute hulgas olid Lääne-Euroopaga võrreldes suuremad Ida-Euroopas. Poola oli ka üks nendest riikidest, kes oleks tahtnud pigem hoida oma iseseisvust, kuid kellel ei olnud mingit võimu ega erilist sõjaväge, et kahele suurele riigile vastu astuda. Seega jäi ka Poola oma iseseisvusest ilma. Poola riik kadus täielikult Euroopa kaardilt. Poola vallutamine läks sama lihtsalt kui Balti riikide oma, see aga pani uusi mõtteid pähe, et...

Balti riikide poliitiline...
8 allalaadimist
thumbnail
6
docx

I Maailmasõda, põhjused

I Maailmasõda Aasta Läänerinne (Sbr-Pr ja Saksa) Idarinne (Vene ja Saksa-AU) Muu (Itaalia, Balkan, Lähis-Ida, Aafrika, Aasia, Okeaania, Kaukaasia) 1914 Marne’i lahing (5-12.09). Saksa vägi Tannenbergi lahing (26-30.08). oli saavutanud edu ja lähenes Venemaa ja Saksamaa otsustav Pariisile. Pr valitsus evakueerus. Pr lahing Ida-Preisimaal. Vene ei ja Abr väed andsid Joffre juhtimisel jõudnud piisavalt ette löögi Saksa vägedele, nurjates valmistada ning saksa armee, nende sõjaplaani ning mujutades eesotsas Hindenburg´iga, lõi...

Ajalugu
6 allalaadimist
thumbnail
32
ppt

REVOLUTSIOONID JA KODUSÕDA VENEMAAL

REVOLUTSIOONID JA KODUSÕDA VENEMAAL Kalle Pärt Kriisi küpsemine Venemaal 1917 • Rahutused sõjaväes:  suured inimkaotused sõjas,  vilets varustamine. • Majanduslik kaos:  tööjõu- ja toorainepuudus,  transpordi-, kütuse- ja toidukriis. • Keisrivõimu autoriteedi langus. • Rahulolematuse üldine kasv:  rahvuslikud vastuolud,  aktiviseerunud töölisliikumine. Grigori Rasputin Veebruarirevolutsioon • 17. dets 1916 – tapeti Rasputin • 1917. a algas rahutustega Petrogradis • 23. veebr (8. märts) - revolutsiooni algus, “Leiba!” “Maha sõda!” • 27...

Ajalugu
5 allalaadimist
thumbnail
2
rtf

Eesti NSV kuni Stalini surmani

Eesti NSV kuni Stalini surmani 1944 okupeeriti Eesti uuesti Nõukogude liidu poolt (NL). Hävinud oli üle poole elamispinnast. Tartu linnast oli hävinud 60%. Tööstus oli kaotanud 45% oma sõjaeelsest võimsusest, külvipind 40%. Inimkaotused olid 20%. '44 aasta sügisel muudeti Eesti NSV piire. Eestilt võeti ära Petseri ja Narva tagused maad. Eesti kaotas 2 linna - Ivangorod ja Narva. Osa eestlasi hakkas metsavendadeks ehk valge laeva ootamine. Koheselt rakendati kõiki samu tegutsemismeetodeid nagu kogu NL'dul oli. Tööstuses võeti kurss industrialiseerimisele, millega kaasnes massiline immigratsioon(peamiselt venelased) ja '46 aastal võeti maal kurss kolhooside rajamisele. Olukord...

Eesti ajalugu
7 allalaadimist
thumbnail
2
doc

I M/S võitjad ja kaotajad.

sõjategevus tekitasid ulatuslikke rahulolematusi ühiskonnas ja viisid siiani raskes sisepoliitilises olukorras olnud riiki sügavasse kriisi, mille kulminatsiooniks olid kaks revolutsiooni järjest, täielik riigikorralduse muutmine ja nendele järgnev kodusõda kuni aastani 1922. Tekkinud kriis nõudis riigilt ebasoodsatel tingimustel sõlmida rahu Saksamaaga 1917-1918 aa. Üldtulemuseks olid täiesti hävinenud majandus ja hiiglaslikud territoriaalsed ning inimkaotused . Üks sõja võitjatest oli Prantsusmaa. Versailles´i rahuleping suuresti kaitses ka Inglismaa huve, kuid Prantsusmaa nõutis ja saigi rohkem kasu. Vaatamata sellele, et rindejoon liigus suhteliselt vähe, inimkaotused olid võrreldavad Saksamaa omadega. Suurel määral peamiseks võitlemisjõuks Läänerindel olid prantslased, inglasi ja sõja lõpupoolel liitunud ameeriklasi võiks võrdeliselt nimetada abistajateks. Prantsusmaa oli...

Ajalugu
5 allalaadimist
thumbnail
22
pptx

SÕJA LÕPP

SÕJA LÕPP Venemaa ja Saksamaa positsioonid • Venemaal tekitasid majandusraskused ja inimkaotused suure rahulolematuse keisrivalitsuse ja sõjaväe ülemjuhataja vastu. • Sisekriisi tulemusel kukutati tsaarivalitsus 1917. a märtsis (vana kalendri järgi veebruaris) - Veebruarirevolutsioon. • Saksamaa toetas enamalaste kildkonda. Lenin tuligi 1917. aasta novembris riigipöördega võimule (vana kalendri järgi oktoobris) - Oktoobrirevolutsioon. • Nov. lõpus 1917 sõlmiti Idarindel vaherahu. Separaatrahu Brestis • Saksamaa alustas Idarindel...

Ajalugu
2 allalaadimist
thumbnail
6
odt

Nikolai II Aleksandrovitš

Venemaa oli Saksamaale sunnitud vastama samaga, sõjaga. Keisri avaldust sõtta astumise kohta oli kuulama tulnud tohutu rahvahulk. Otsus võeti juubeldades vastu. Patriotism aitas leevendada lõhet valitseja ja rahva vahel. Usuti lühikesse ja võidukasse sõtta. Keiser sõitis rindele, et tõsta veelgi sõdurite moraali, autasustades tublimaid. Sõda aga kujunes oodatust pikemaks. Inimkaotused olid suured mõlemal poolel. Peterburis oli valitsus jäetud Aleksandra juhatada, kes pidas tihedat kirjavahetust abikaasaga, pidades nõu otsuste langetamisel. Samas olid keisrinna otsused mõjutatud Rasputini poolt. Keisrinna pidi eemaldama valitsusest ministrid, kes olid Rasputini vastu. Aleksandra asendas ministrid ebakompetentsete isikutega. Olukord põhjustas keisripaari omavahelisi lahkarvamusi. Rasputinit peeti süüdi Venemaad vaevavates hädades, mis viis 16...

Ajalugu
4 allalaadimist
thumbnail
26
docx

II Maailma sõda

Kahjuks, nii see ongi; meie ajalugu teab toimuvaid sündusi nelja tuhande aasta jooksul ja ainult umbes kolmsada nendest olid rahulikud. Kõigil ülejäänud ajal ühes või teises kohas Maapeal leegitsesid sõjad. Iga korraga sõjad olid suuremad, kasvasid materiaalsed kaotused ja inimkaotused . XX sajand tuli ajaloosse nagu epohh, mis sünnitas kaks maailma sõjat; nendes esines mitukümmend riike ja miljonid inimesi. II Maailmasõja jooksul, sündmustes esines üle 70 riiki, inimkaotus oli 55 miljoni. Sõdade ja maailma probleem on nagu mitte kunagi aktuaalne tänapäeval. II Maailmasõda oli kõige verisem sõjaline konflikt inimkonna ajaloos ning ainuke, kus kasutati tuumarelve. Sõja alguse ja lõppu kuupäevad, 1. sept. 1939 kuni 2. sept. 1945, on...

Maailmasõjad
5 allalaadimist
thumbnail
4
docx

Maailm 1900-1920

Sotsiaalsed muutused:Elatustase langes järsult, tekkis toidupuudus ja leivisid epideemiad. Sõjasse suhtumine muutus ning rindelt hakati lahkuma. Naised hakkasid tegema meeste töid nagu kaevandustes ja tehastes töötamine. See aitas pikas perspektiivis kaasa naiste iseseisvumisele ning meestega võrdsete õiguste saamisele. Esimese maailmasõja tagajärjed: Suured inimkaotused ja materiaalsed kaotused; impeeriumite lagunemine; Ühiskonnas levisid äärmuslikud vaated ning vähenes religiooni mõju; Välja kujunes kadunud põlvkond; Varises kokku senine liberaalne maailmapilt;Suurenes riigi osa majanduses ja majanduselu hakati reguleerima; Riigi kätte läks ka kontroll ressursside jaotamise üle ning maksukoormus kasvas. Välja olid töötatud erinevad allveelaevad; lennukid; gaas; tankid. 3. 1917. aasta Oktoobripöörde põhjused, käik ja tulemused....

Ajalugu
13 allalaadimist
thumbnail
12
docx

Maailm 1900-1920

* Vähenes religiooni mõju * Kiirelt kasvas maksukoormus * Rahvuste vahelised sallimatused * Riik kontrollis ressursside jaotamist ESIMESE MAAILMASÕJA TAGAJÄRJED: * Saksamaa kaotas kõik oma koloniaalvaldused ja osa oma Euroopa valdustest. * Lagunesid impeeriumid (Türgi, Venemaa, Austria-Ungari) ning Euroopas tekkisid uued riigid (Soome, Eesti, Läti, Leedu, Poola, Tšehhoslovakkia, Ungari, Jugoslaavia). * Sõjaga kaasnesid tohutud inimkaotused - umbes 10 miljonit surnut ja 20 miljonit haavatut (neist 3,5 miljonit inimest jäi sandiks). * Sõjaaastad purustasid vanad moraalinormid ja tavad (naiste iseseisvumine, naised hakkasid osalema ühiskondlikus elus- võrdsete õiguste saamine meestega; muutus naiste mood: lühikesed seelikud ja poisipea; seksuaalmoraal omandas kõikesallivuse jooned. * Sõda tõi enesega kaasa vaimseid kannatusi; tekkis nn kadunud sugupõlv....

Ajalugu
41 allalaadimist
thumbnail
12
pdf

Diplomaatia ja rahvusvaheliste suhete ajalugu kokkuvõte

Protsetantism- vastasvool ja Reformijad- kahe vahepealsed. Westfaali rahu 4 faasi- I Boheemia faas (Tsehhis alguse, mäss algab) II Taani faas (sõda sai üleeuroopaliseks, Taani sekkus territooriumi pärast. Habsburgid on edukad). III Rootsi faas (Rootsi kui suuriigi esiletulek Euroopas.) IV Prantsusmaa faas (viimane välisriikide sõda Saksamaa pärast. Võidukad prantslased ja rootslased. Kaotajad Habsburgid. !1645 läbirääkimiste tegelik algus!) Sõja tagajärjed: 1. inimkaotused Saksamaal 13-21mil. 2. Saksamaa jaotumine 300 väikeriigiks. 3. Majandusarengu peatumine 4. Rootsi-uus suuriik rv politiikas. 5. Prantsusmaa- domineeriv riik Euroopas. Sõja-järgsed läbiräkimised toimusid kahes kohas (Osnabrück- protsetandid + Püha Impeerium & Münster- katoliiklased ja Püha Impeerium). Sveits loodi peale sõda. Rootsi sai endale Balti mere lõuna osa. Hollandi ühendatud provintsidest sai uus riik- Holland. Prantsusmaa sai Elsass-Lotring + muud territooriumid...

Rahvusvaheliste suhete ja...
36 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun