Nikolai II sai seetõttu endale hüüdnime- Verine Nikolai. Revolutsiooni tõttu oli Nikolai II sunnitud tegema järeleandmisi. Ta kirjutas alla manifestile, mille tulemusena moodustati Venemaal uus riigiorgan duuma. Austria-Ungari troonipärija Franz Ferdinandi tapmine serblase poolt 1914. aastal vallandas kriitilise olukorra Venemaa ja Saksamaa vahel. Kuulutati välja sõda, mis Venemaal arvati, et tuleb lühike ja võidukas, kuid kujunes oodatust pikemaks. Inimkaotused olid suured, mõlemal poolel. Peterburis oli valitsus jäetud keisri naise Aleksandra juhatada, kes pidas nõu abikaasaga otsuste langetamisel, kuid oli samas mõjutatud Rasputini poolt. Rasputinit peeti süüdi Venemaad vaevavates hädades, mis viis 1916. aasta 16. detsembril Rasputini tapmiseni. Enne surma oli Rasputin kirjutanud keisrinnale prohvetliku kirja, milles ütles, et kui ta tapetakse, tapetakse ka keisri pere. Sõja tõttu halvenes riigi majanduslik olukord
Koostaja: P.Reimer 5 2. Diktatuurid kahe maailmasõja vahel: 2.1. NSV Liit kahe maailmasõja vahel: 2.1.1.Kodusõja tagajärjed: Kodusõjas saavutasid võidu punased (enamlased) ja kindlustasid sellega ka kommunistliku diktatuuri püsimajäämise. Sisesegadused Venemaal tõid enesega kaasa tohutud inimkaotused (koos maailmasõjaga hukkus 20 miljonit inimest). Riik oli majanduslikus kaoses: tööstustoodang oli langenud 19.sajandi lõpu tasemele, 1921 oli mitmetes piirkondades ikaldus ja selle tulemuseks nälg, mille tõttu suri ca 4 miljonit inimest ning välismaised abiorganisatsioonid toitsid ca 10 miljonit inimest. Näljahäda leevendamiseks rekvireeriti enamlaste poolt kirikuvarad.
Eelisarendati sõjatööstust ning aktiviseeriti teedeehitus. Riigil oli õigus sekkuda majandusse, kui ettevõte kuulus juudile või kui eraomanik ei saanud riigile olulises valdkonnas tootmisega hakkama. Kuigi kasutusel olid ,,nelja-aastaku plaanid", ei olnud plaanide täitmine ,,elu ja surma küsimus" nagu NSV Liidus. 1920-ndate aastate alguses süvenes Itaalias sisepoliitiline kriis. Sellel oli mitmeid põhjusi. Kuigi Itaalia osales esimeses maailmasõjas võitjate poolel, olid inimkaotused väga suured. Niigi suhteliselt nõrk majandus oli sõja tõttu tugevasti kannatada saanud. Pariisi rahukonverentsil ei arbestatud Itaalia nõudmistega ning see tekitas revansismitaotlusi. Itaalia ühiskonnas kasvas pidevalt vasakpoolsete mõju. Eriti kasvas Sotsialistliku Partei tähtsus, mis oli Euroopa sotsiaaldemokraatlikest parteidest vasakpoolseim. Vastukaaluks vasakpoolsuse kasvule ühiskonnas hakkasud koonduma ka parempoolsed jõud, kes kartsid kommunistide võimulepääsu
inimest, aga kuna osa neist polnud kodus, saadi kätte umbes 10 000 ohvrit. 21. juunil puhkes sõda N. Liidu ja Saksamaa vahel. Peale sõja puhkemist viidi eesti väeosad Venemaale. Osa mehi, kes olid saanud mobilisatsioonist kõrvale hiilida, osa reservohvitsere, osa küüditamisest pääsenuid, kes juhuslikult kodus ei olnud (ka allakirjutanu kuulub nende hulka), pages metsadesse varjule. Nii tekkisid metsadesse suured kogumid põgenikke metsavennad. Esimese nõukoguse aasta inimkaotused olid umbkaudu järgmised: * mobiliseeritud 33 000 * küüditatud (14.06) 10 000 * arreteeritud 9000 * äraviidud sõdurid 6000 * äraviidud ametnikud 2000 Kui venelased läinud olid, kirjutas Marie Under 1941. aasta jõuludeks luuletuse: "Nüüd mälestades seiskem püstipäi: mis võeti meilt meenutagem, ja mis meile jäi. Astun vaikselt jõululumist rada üle kannatanu kodumaa. Igal lävel tahaks kummardada: ükski kodu pole leinata".
pingutanud selle ära hoidmiseks piisavalt · Sõda romantiseeriti levis kujutelm, et sõda on romantiline, ülev ja hiilgav · Puudusid rahvusvahelisi kriise reguleerivad instituudid · Sõjaline mõtlemine osutus kaalukamaks kui diplomaatia valitsused olid muutunud varem välja töötatud sõjaplaanide pantvangiks · Sõja ajendiks saab Austria Ungari troonipärija ertshertsog F.Ferdinandi tapmine Sarajevos 28.juuni 1914 Tagajärjed: · Inimkaotused ~ 10 miljonit · Kokku varisevad Austria Ungari, Venemaa, Saksamaa nende asemele tekib hulk väikseid rahvusriike · Jõudude vahekord maailmas muutus, algas USA esiletõus · Riigid hakkavad jõulisemal sekkuma oma kodanike ellu, lääne väärtustes hakatakse kahtlema · Demokraatia kriis, äärmuslike liikumiste tugevnemine Muutused Euroopa poliitilisel kaardil
Saksamaa jagati 4ks okupatsioonitsooniks: Briti, Prantsuse, USA ja Nõukogude omaks .Samuti ka Berliini linn jagati 4ks okupatsioonisektoriks. 3. Liitlaste Kontrollnõukogule alluvate võimuorganite ametissemääramine; 4. kontroll tööstuse üle, reparatsioonid. 5. Sõjaroimarid otsustati saata rahvusvahelise kohtu alla 6. Jaapanile esitati ultimaatum tingimusteta kapituleerumiseks. Teise m aailm asõja tulem used ja tagajärjed Inimkaotused: 50–70 mln inimest , suur osa hukkunutest oli tsiviilelanikkond. Sõdurite kaotused: NSVL: 13,6 mln, Saksamaa: 4 mln, Suurbritannia: 326 tuh. Hiigelsuured sõjakulud: 1500 mld USD Muutus maailma poliitiline kaart: - Balti riigid: Eesti, Läti, Leedu kaotasid iseseisvuse Teise maailmasõja tagajärjel. Lõhenes Saksamaa. Saksamaa idaalad okupeeris NSV Liit. NSV Liidu mõjusfääri läksid: Tsehhoslovakkia, Poola, Ungari, Jugoslaavia, Albaania.
veebruar 1945 Krimmi ehk jalta konverentsil usa nl ja sb juhid leppisid kokku purustada saksamaa ja jagada maailm mõjusfäärideks 30 apr 1945 hitler tappis end 2 mai 1945 langes berliin 8 mai 1945 saksamaa kapituleerus e andis alla 1945 juuli – august potsdani konverentsil lõplik alus sõjajärgse maailma jaotusele usa heitis 6 august 1945 hirosimale ja 9 august nagasakile 2 sept 1945 jaapan kirjutas alla kapitulatsiooni aktile lõppes teine maailmasõda 2 ms tulemused suured inimkaotused nõukogude liidus hukkus 27-40 mln inimest saksamaa kaotas 6 mln hiina 10 mln poola 6 mln usa kaotas 0,4 mln suured materiaalsed kaotused 400 mld dollarit 3 saksamaa , jaapan, itaalia ja nende liitlased purustati 4.iseseisvuse kaotasid saksamaa , jaapan ja baltimaad saksamaa tükeldati ida euroopa langes NL mõjusfääri maailm polariseerus nl ja usa vahel algas aatomi ajastu Eesti ja eestlased II maailmasõjas 22 juunil 1941 puhkes Nl ja saksamaa vahel sõda 7
kaotama üldise sõjaväekohustuse ja moodustama oma sõjaväe ainult vabatahtlikest. Laevastikus vähendati laevade arvu. Keelati ehitada ja omada allveelaevu, kindralstaap saadeti laiali. 4. Reparatsioonide maksmise kohustus: Saksamaa kui sõja süüdlane ja alustaja peab maksama reparatsioone-st korvama võitjate sõjakulutused. Esimese maailmasõja tagajärjed ja tulemused: 1) Inimkaotused 10 miljonit hukkunut, 20 miljonit haavatut, tohutud materiaalsed kaotused 2) Kadunud põlvkonna kujunemina- sõda seadis kahtluse alla lääne tsivilisatsiooni põhiväärtused ning moraalse aluse 3) Impeeriumite lagunemine: Saksa, Austria-Ungari, Vene, Türgi 4) Vene revolutsioon ja selle mõjud 5) Uute rahvusriikide sünd: Soome, Eesti, Läti, Leedu, Poola 6) Revansistlike meeleolude levik Saksamaal 7) Euroopa kaotas juhtpositsiooni USA-le
elupõletamine, põgenemine ühiskonnast rikkumata looduse rüppe. romaanist "Ja päike tõuseb"(1926) moto - Lost Generation. Hemingway, Remarque, Fitzgerald, Stein, Pound, Eliot. Mõlema võrdlus: probleemi olemus- kuidas sõda mõjub, kellele ja miks sõda vaja, kas see muudab midagi? Probleemi tekkimise põhjused- sõja tüdimus, suured kaotused, sundmobilisatsioon, isamaalisuse tunne, võim, kohusetunne, poliitikud, lahkhelid. Probleemi tagajärjed- inimkaotused, kadunud põlvkond-> vaimsed probleemid sõjakoledusest, ärevus, sassis psüühika, elutuimus, ükskõiksus, rindelt põgenemine. Probleemi lahendus- surm, põgenemine, võeti huumoriga rinde sõprus-> üritasid sõjast üle olla, armastus, elupõletamine. 6. Hemingway: elu, looming, loomingu ideed, ,,Hüvasti, relvad!" Hemingay: ameeriklane, vabatahtlikuna rindel I ms-is; punaseristi autojuhina Itaalias haavata; ajakirjanik, sõjast reportaazid. Elas Pariisis, Kuubas ja
Algas postsiooni e kaevikusõda st rinne seisis paigal kuid langesid miljonid mehed ning sõja käigus leiutatud miinipildujaid mürkgaase ja tanke Algas uut moodi võitlus õhusõda Idarindel said austerlased venelastelt lüüa.siiski keskriikidel õnnestus tungida kaugele vene aladele algas kaevikusõda suurbritannia üritas saksamaa alistada blokaadiga allveesõja abil Suurbritanniasse ei lastud laevusakslased hävitasid ka sõjalaevad vaida ka kauba ja reisi laevad Majandusraskused ja inimkaotused tekitasid suurt rahulolematust. 1917 haaarasid venemaal võimu enamlased kes sõlmisid saksamaaga rahu 1917 sõtta astus usa märtsist juulini 1918 tegi saksamaa 4 edukat pealetungi august kuni sept 1918 Antanti vastupeale tung 9 nov 1918 saksamaal uputati geiser 11 nov 1918 kell 11 sõlmiti compiegnei vaherahu saksamaa tunnistas lüüasaamist 1. saksamaa tunnistas lüüasaamist saksamaa pidi välja viima oma väed okupeeritud aladelt ja
rahvad. Seda kinnitavad omakorda põhjalikud sotsiaalsed muutused eriti tähtis oli, et traditsioonilise aristokraatia arvel kasvas keskklassi mõju, tekkis võimalus läbi viia agraarreforme ja parandada talupoegade olukorda, tugevnes töölisklassi ja ametiühinguliikumise poliitiline roll ning peale kõige muu emantsipeerusid ja said valimisõiguse naised I DIKTATUURIDE KUJUNEMISE PÕHJUSED 1. Esimese maailmasõja mõju sõdivate riikide ühiskonnale ja majandusele inimkaotused ja nende mõju massilised tapatalgud, Suur sõda kui õuduste kehastaja Tööstuse reorganiseerimine sõja tarbeks napib igapäevaseid tarbekaupu, riikide ressursid ammendusid, majandus laostus Sõjalaenud ja maksukoormuse kasv Riigi osatähtsuse kasv majanduselu korraldamises Töölisklassi osatähtsuse kasv Naiste tööjõu kasutamine Inimeste elujärje halvenemine
jooksul I 1096 1099 II 1147 1149 III 1189 1192 IV 1202 1204 - osavõtjad talupojad, aadlikud, vaimulikud Itaalia, Prantsusmaa, Saksamaa - eesmärk vabastada Kristuse haud uskmatute käest - põhjused levitada katoliku usku fanatism võimuiha rikkus eneseteostus saada maad ja vabadust (talupojad) itaalia kaubalinnad, saada võimu Vahemerel - tagajärjed negatiivsed idamaade laastamine suured inimkaotused (4 6 mln) süvendas vaenu läänemaailma, Bütsantsi ja islamimaailma vahel Lääne Euroopa feodaalide luksusjanu kasvas positiivsed laienes eurooplaste silmaring eurooplased tutvusid uute põllumaj. kultuuridega: riis, tatar, mais, kanep, lina, roosuhkur tekkis usuline sallivus teiseusuliste vastu, sest elati kõrvuti õpiti valmistama siidriiet, peegleid, sametit, paberit, metallitöötlemist
2* industriaalühiskond (tööstusühiskond)- suudab varustada armeed laskemoona, relvade, toiduainete ja mundritega. 3* uute relvade massiline kasutuselevõtt - kuulipildujad, kauglaskekahurid jne. 4* uut tüüpi kaitseehitised - kaevikud, betoonist punkrid, okastraat (väikesed üksused võisid hoida pidevat kaitseliini). 5* sakslaste sõjalpaan varises kokku, sest välksõda ei õnnestunud. 6* Läänerinde kogupikkus 740 km. Positsioonisõda tõi kaasa tohutud inimkaotused. Näiteks: Verduni lahingus 10 kuu jooksul ~ 1 miljon; Somme´i lahingus 4 kuu jooksul hukkus 1,3 miljonit meest. 2* Idarinne: 15* Saksamaa ja Austria-Ungari contra Venemaa. 16* manööversõda - püsiva rindejoone puudumine, lahingutegevus laial rindel ja suures sügavuses ning olukorra kiire ja ootamatu muutumine. Üksikute lahingute pidamine. 17* Venemaa oli Austria-Ungari vägede vastu edukas, Saksamaa vastu mitte; samas oli Saksamaa sunnitud
Stalini diktatuuri kujunemise algus 1932-33 näljahäda Ukrainas 1937/38 massirepressioonid NSV Liidus 1939 23. aug mittekallalatungipakt + salaprotokollid Saksamaaga/MRP Veebruarirevolutsioon 1917 Põhjused Keiser Nikolai II (1894 -1917) autoriteedi langus. Keisrinna Aleksandra ja Rasputini negatiivne mõju keisri otsustele. Rahulolematus kõigis ühiskonnakihtides. Sõjaväsimus. Sõjaline ebaedu idarindel 1914 -1917. Suured inimkaotused - u 1,6 mln. Venemaa läänealade vallutamine Saksamaa poolt. Probleemid suurlinnade varustamisel esmatarbekaupadega. Tööliste streigid. Talurahva maapuudus, madal elatustase. Riigi suur võlakoormus, sh välisvõlg pankrotioht Nikolai II kukutamine ja kaksikvõim 1917 veebr okt 1917 veebr - märts töölisrahutused ja massimeeleavaldused Petrogradis. Garnison keeldus demonstrante tulistamast.
vennatapusõjaks? ............................................................................................................. ........................ ............................................................................................................. ......................... 6) Millised olid Eesti inimkaotused Teises maailmasõjas? Millest nii suured kaotused olid tingitud? ............................................................................................................. ....................... ............................................................................................................. ....................... ...............................................................................................
Katoliiklus- peavool. Protsetantism- vastasvool ja Reformijad- kahe vahepealsed. Westfaali rahu 4 faasi- I Boheemia faas (Tsehhis alguse, mäss algab) II Taani faas (sõda sai üleeuroopaliseks, Taani sekkus territooriumi pärast. Habsburgid on edukad). III Rootsi faas (Rootsi kui suuriigi esiletulek Euroopas.) IV Prantsusmaa faas (viimane välisriikide sõda Saksamaa pärast. Võidukad prantslased ja rootslased. Kaotajad Habsburgid. !1645 läbirääkimiste tegelik algus!) Sõja tagajärjed: 1. inimkaotused Saksamaal 13-21mil. 2. Saksamaa jaotumine 300 väikeriigiks. 3. Majandusarengu peatumine 4. Rootsi-uus suuriik rv politiikas. 5. Prantsusmaa- domineeriv riik Euroopas. Sõja-järgsed läbiräkimised toimusid kahes kohas (Osnabrück- protsetandid + Püha Impeerium & Münster- katoliiklased ja Püha Impeerium). Sveits loodi peale sõda. Rootsi sai endale Balti mere lõuna osa. Hollandi ühendatud provintsidest sai uus riik- Holland. Prantsusmaa sai Elsass-Lotring + muud territooriumid
Riigipäev, mis pidi moodustama valitsuse). Uus põhiseadus kehtestati Weimari linnas, mille tõttu nimetatakse seda ajajärku Weimari Vabariigiks. 1920-ndate esimesel poolel oli Saksamaal keeruline sisepoliitiline olukord. Majanduslangus (reparatsioonide tasumine, väike majanduskriis, hüperinflatisoon) ITAALIA: Mussolini, fasistide võimuletulek 1920-ndate alguses oli Itaalias sisepoliitiline kriis, põhjusteks: I MS tõttu oli inimkaotused väga suured Pariisi rahukonverentsil ei arvestatud nende nõudmistega Itaalia ühiskonnas kasvas vasakpoolsete mõju 1922.a. korraldasid fasistid "marsi Rooma"- jõudemonstratsiooni, millega taheti valitsusele ja kuningale näidata oma jõudu ning nõuti ministrikohti valitsuses. Mussolinile anti peaministri koht ja 5 ministrikohta. Rapallo leping Venemaa ja Saksamaa sõlmisid Rapallos Versaille'i vastase koostöölepingu
majanduskriisides ja üleüldises viletsuses. See lõi kõikuma ka demokraatliku maailmavaate aluspinna. Kuid siiski miks osades riikides kujunes välja diktatuur, samas kui teistes suutis demokraatia püsima jääda? Esimeseks põhjuseks võib tuua lüüasaamise Esimeses Maailmasõjas. Osadel riikidel(Itaalia, Saksamaa) tekkis nn. alaväärsuskompleks ja seda kasutasid osavasti ära esilepürgivad tulevased diktaatorid. Lisaks olid riikidel kolossaalsed võlad ning tohutud inimkaotused. Tööpuudus oli tohutu. Esile kerkisid mitmete parteide juhid, pakkudes oma võimalusi väljumiseks kriisist (nende seas Saksamaal Hitler, Itaalias Mussolini, Venemaal Stalin). Lisaks kõigele oli eelnimetatud riikides demokraatlik kord väga lühikese ajalooga ning ei olnud veel ennast suutnud päris hästi õigustada. Rahvas süüdistas tekkinud olukorras lõdvakäelist ning oskamatut juhtimist. Valitsev kord langes sügava põlguse alla.
Iganädalase varustusvoori kaitseks, mis koosnes mitmekümnest veoautost ja mõnest soomusmasinast voori ees ja taga, tuli veel saata teeäärseile kõrgendikele ja teele jalameeste tugevaid patrulle ja vooriga kaa-sasõitvaid eskorte. Niisugust operatsiooni nimetati ,,tee avamiseks". Sellest hoolimata juhtus sageli punaste rünnakuid ja lõkse, millede ohvreiks langesid autode kolonnid koos julgestusüksustega. Neile rünnakuile kaasnesid kõrged materjali- ja inimkaotused. Vaenlase! oli sellises mägises piirkonnas kerge valida sobivaid varitsemiskohti konvoide ründamiseks. Autode kolonn peeti tihti kinni eest ja tagant, kas siis teele peidetud miinidega või lihtsalt mäest alla veeretatud kivimürakatega. Säärane ootamatu peatus tegi küll saatemeeskonna erksaks, kuid tavaliselt liiga hilja. Rünnak tuli vastu võtta metsa peidus või kaljude taga varitsevalt vaenlaselt. Ja tavaliselt oli ümbrus valitud nii, et teelviibijail polnud kustki varju leida.
Mariia Kurisoo ajaloo konspekt f. Kasutati plaanimajandust (neliaastakuplaanid), aga plaanide täitmine polnud ,,elu ja surma küsimus" nagu NSV liidus · Välispoliitikas (lugeda) III. ITAALIA 1. Mussolini/fasistide võimuletulek · 1920ndate aastate alguses süvenes Itaalias sisepoliitiline kriis. Selle põhjused olid: a. Itaalias osales I maailmasõjas küll võitjate poolel, ent inimkaotused olid väga suured. b. Niigi suhteliselt nõrk majandus oli sõja tõttu tugevasti kannatada saanud. c. Pariisi rahukonverentsil ei arvestatud Itaalia nõudmistega; see tekitas revansismitaotluseid d. Itaalia ühiskonnas kasvas pidevalt vasakpoolsete mõju e. Vastukaaluks vasakpoolsuse kasvule ühiskonnas hakkasid koonduma ka parempoolsed jõud, kes kartsid Venemaa mudeli kordumist f
G1 klassi üleminekueksam ajaloost Suulise eksami teemad PILET 1 1.Üldajaloo periodiseering ja allikad Ajaloo mõiste. Muinas- ja ajalooline aeg. Ajalooallikate liigid. Arheoloogia. Etnoloogia. ajalugu teadus, mis uurib inimkonna minevikus toimunud sündmusi Muinasaeg ehk esiaeg- ajaperiood, mille kohta puuduvad kirjalikud ajalooallikad. Ajalooline aeg on aeg, millest on säilinud mitmed kirjalikud allikad. Ajalooallikate liigid: suulised, kirjalikud, esemelised. arheoloogia teadusharu, mis uurib inimkonnaajalugu eelkõige ainelise pärandi põhjal, teostades selleks arheoloogilisi väljakaevamisi etnoloogia teadusharu, mis uurib rahvaste kombeid ja ellusuhtumist nii minevikus kui ka tänapäeval 2.Muhamed ja tema kuulutus: Hakkas kuulutama ranget monoteismi ja nõudis araablastelt Allahi austamist ainujumalana ja kõigist teistest jumalatest lahtiütlemist. Kalifaat ja araablaste vallutused: Koraan: On moslemite silmis allahi sõna, mis p...
koostootmine) ning oleneb kaasatud riikide olukorrast ja nendevahelistest suhetest' · Välisabi seisneb raha või kaupade annetamises, samuti vajalike spetsialistide lähetamises (nn. arenguabi) Euroopa integratsioon Euroopa ühendamise ja Euroopa Ühendriikide ideed kasvasid välja 17.-19. sajandite laastavatest sõdadest ning patsifistlikest meeleoludest. I ja II maailmasõja tohutud inimkaotused ja purustused tõid esile mure ja ohutunde Euroopa turvalisuse pärast. Integratsiooniprotsessi alustajad · W.Churchill · Kutsus üles "Euroopa Ühendriikide " loomisele, mis garanteerib rahu. Eesti riigi rahvusvaheline asend Eesti kahepoolne arengukoostöö on suunatud eelkõige riikidele, kus Eestil on võimalik oma kogemustele tuginedes pakkuda lisaväärtust ning kes on valmis liikuma demokraatliku ja inimõigustest lähtuva ühiskonna suunas
inimest, aga kuna osa neist polnud kodus, saadi kätte umbes 10 000 ohvrit. 21. juunil puhkes sõda N. Liidu ja Saksamaa vahel. Peale sõja puhkemist viidi eesti väeosad Venemaale. Osa mehi, kes olid saanud mobilisatsioonist kõrvale hiilida, osa reservohvitsere, osa küüditamisest pääsenuid, kes juhuslikult kodus ei olnud (ka allakirjutanu kuulub nende hulka), pages metsadesse varjule. Nii tekkisid metsadesse suured kogumid põgenikke metsavennad. Esimese nõukoguse aasta inimkaotused olid umbkaudu järgmised: * mobiliseeritud 33 000 * küüditatud (14.06) 10 000 * arreteeritud 9000 * äraviidud sõdurid 6000 * äraviidud ametnikud 2000 Kui venelased läinud olid, kirjutas Marie Under 1941. aasta jõuludeks luuletuse: "Nüüd mälestades seiskem püstipäi: mis võeti meilt meenutagem, ja mis meile jäi. Astun vaikselt jõululumist rada üle kannatanu kodumaa. Igal lävel tahaks kummardada: ükski kodu pole leinata". Saksa okupatsioon 28
1. Maailm 20nda sajandi alguses Kuidas inimesed elasid? Toimus tööstuse areng ja linnastumine. Toimus linnade slummistumine. Tekkisid teravad keskkonna ja hügieeniprobleemid. Linnades tekkis ilma juurteta massikultuurile vastuvõtlik inimtüüp. Haridus ja arstiabi said kättesaadavaks ka madalamatele ühiskonnakihtidele. 20nda sajandi alguse linnainimese elulaadis oli palju tänapäevast: ühistransport, kraanivesi, elekter, autod, tummfilmid. 19nda sajandi lõpu ja 20nda sajandi algust on nimetatud teadusrevolutsiooni ajaks. Rassism ja antisemitism Väljarändamisliikumine Antisemitism on juutide teistest rahvastest halvemaks või maailma hädades süüdlasteks pidamine. Prantsusmaal toimus nn. Dreyfusi afäär. Dreyfus oli juudipäritolu prantsuse ohvitser, keda süüdistati sõjasaladuste reetmises. Tänu avaliku arvamuse survele vabanes ta vanglast mõne aasta pärast. Suurbritannias toimus äge naisõiguslaste võitlus val...
1. Sissejuhatus: Ülevaade looduslikest oludest- Leedu pindala on 65 200 km² ja ta paikneb Ida- Euroopa lauskmaa lääneosas Läänemere ärees. Naabriteks on Läti, Valgevene, Poola ja Vene FV Kalingradi oblast. Leedu mererand on pea kogu pikkuses kaetud liivaluidetega. Zemaidi kõrgustik (120-180 m, 234 m). Kesk-Leedu on madalik. Ida- ja lõunaosa on metsane järvederohke. Leedu kõrgeim tipp on 294 m - Juozapinési mägi. Kliima: Ilmastik võrreldes Eesti omaga on pehmem ja suved on pikemad. Niiske kliima, talv on pehme ja suvi jahe. Aasta keskmine temperatuur on +6° C. Jaanuari keskmine temperatuur on -2,8° C, juuli oma +16,2° C. Sademeid on aastas 540-930 mm (Kirde- ja Lõuna Leedu viljaaed). Jõed ja järved: Leedus on 8000 jõge, millest vaid 20 on pikemad kui 100 km. Nemunas suurim veesoon (936 km), voolab üle Leedu 500 km, rahvuslik sümbol. Jõgi Neris (510 km), voolab läbi Vilniuse linna. Jõed on laevasõidukõlblikud. Leedus järvi, mille...
Punaarmee pealetung 17.sept otsustasid Saksa väed Eesti maha jätta Teise Nõukogude okupatsiooni algus 11.01.18 Lahingud jätkusid Saaremaal ja Hiiumaal. Oktoobri algul lahkusid sakslased Hiiumaalt. Saaremaal jätkusid lahingud kuni 24-25novembrini. Sõjategevus oli Eestis lõppenud. Punaarmees olevad eestlased lõpetasid sõja Kuramaal, Saksa armees sõdivad lõpetasid mais 1945 Tšehhimaal. II MS tulemused Eestis ● Iseseisvuse kaotus ● Inimkaotused: Eesti elanikkond vähenes ligi 200000 võrra ● Hulk hävitatud tootmisettevõtteid ● Purustatud asulad ● Kogu senise elukorralduse lõhkumine. molotov rippendrop mis allveelaev? sõjaväebaasid baasidelping EESTI pesidendi kt. 1944 - jüri uluots 5.karl säre 6. vares 7. vapp - nsv liidu vapp Liitsman 10. valitsus juht 1944 sept. - Otto tief 11. Millega onsee hoone ajalukku jäänud - viimane valituse istumine? 13. marshall mannerheim 14
· Teisest Maailmasõda muutis radikaalselt riikidevahelisi jõuvahekordi. · USA kaotused olid kõige väiksemad, samas tugevdas ta oluliselt positsioone Euroopas. Mitmed majandusharud (sõjatööstus) said uue arenguimpulsi. · Inglismaa kaotused oli majanduslikus mõttes kui ka inimkaotuste osas suuremad, algas Inglimaa tähtsuse järkjärguline langus. · Prantsusmaa oli minetanud suure osa autoriteedist. Liitlaste "nõrgim lüli", · NSV Liidu inimkaotused oli suurimad, suur osa infrastruktuurist purustatud, kuid NSVL oli sundinud sõja ajal endaga arvestama, vallutanud sõja lõppfaasis pool Euroopat ja tänu lendlease'i abile oli majandus saanud teatava arenguimpulsi. · Saksamaad (riiki) praktiliselt polnud. Riik oli jagatud liitlaste okupatsioonitsoonideks (nagu Austria) ja alles arutati, mis peaks Saksamaast edasi saama. · Terve Ida-Euroopa olid nõukogude vägede valduses.
1940. aastal elas Eesti praegustes piirides siiski juba 1 054 400 inimest. Ja see oli peaaegu eranditult põlisrahvastik. Põlisrahvastiku arvukus oli suurem kui kunagi varem ja XX sajandil see enam nii kõrgeks ei saanudki. Loomuliku demograafilise kriisi kõrval tabasid Eesti rahvastikku seejärel ka muud kriisid. Teise Maailmasõja ja küüditamise tagajärjel kaotas Eesti põlisrahvastik 200 000 inimest, rääkimata kogu nende aastate loomulikust iibest. Suhteliselt on need inimkaotused suurimate hulgas Euroopas, ainult juudid ja lätlased kaotasid veel suurema osa rahvastikust. Demograafiline siire oli Eestis kaugele edenenud ja rahvaarvu kasv aeglaseks jäänud. Tõsi, Eestisse pöördus tagasi palju nn. ida-eestlasi, varem Venemaale väljarännanuid ja küüditatuid. Tänu nendele ja suremuse edasisele langusele kasvas põlisrahva arvukus siiski uuesti ja lähenes 1991. aastal jälle 1 miljonile
Armu ei heidetud isegi neutraalsete riikide kauba ja reisilaevadele. Antand pidas survele vastu eelkõige tänu USA majandus ja finantsabile. Sõda oli ränk koorem sõdivate riikide majandusele, see neelas tohutul hulgal materjaalseid ressursse. Kehtestati kaardisüsteem pea kõigile eluks vajalikule eriti keskriikides ja Venemaal võttis linnades maad tõeline nälg. - 14 - Venemaal tekitasid tohutud majandusraskused ja inimkaotused tõsist rahulolematuseid. Järjest süveneb sisekriis sisevalitsuse kukutamiseni 1917. aasta märtsis ning hiljem Lenini juhitud enamlaste diktatuuri kehtestamiseni. Sõlmis Saksamaaga rahu. Venemaa välvimine sõjast ei päästnud siiski keskriike lüüasaamisest. 1917. a. aprillis kuulutas USA Saksamaale sõja ning Euroopasse hakkasid saabuma USA divistid. Märtsist juulini 1918 võtsid sakslased läänerindel ette 4 suurpealetungi, saavutati isegi teatud edu, kuid lõplik võit jäi tulemata
Saaremaa ja Liivimaa kohal. 1916. aasta suvel jõudsid Saksa lennukid esimesena Tallinna kohale ja pommitasid esimesena Tallinnat (Sadama sild sai kannatada, elektrimaja katus hävis ja üks inimene suri). Pommitait Valgat, Viljandit, Kuressaaret. Mootorimürin hoiatas tavaliselt ette aga zeppelin'id ründasid ootamatult kuna neid polnud kuulda ja näha tavaliselt. Eestlased Vene armees: üldmobilisatsioon 1914, maakaitseväelaste ja noorsõdurite mobilisatsioonid, inimkaotused: Täielikult rakendus üldine sõjaväekohustus Venemaal I maailmasõja ajal. Loobumine liisutõmbamisest. Mehed kutsuti teenistusse kutsealuste nimekirjade alusel. Sõjaväekohuslik oli kuni 43-aastane meeselanikkond. Kohustuslik riiklik maakitsevägi pidi sõja ajal olema toeks alalisele armeele. 1875-1913 võeti Eestist noorsõduritena vene armeesse u. 100 000 meest. Enamik suunati teenima väljaspool Eestit. Eestlased osalesid ainult Venemaa poolel
Kuid Agesilaos (valitses 399 361), kellest sai järgmiste aastakümnete Sparta mõjukaim riigimees, tegutses iseseisvalt ja Lysandrose mõju vähenes. Hegemoonia tõi kaasa muutuseid Sparta ühiskonnas. Tihedad suhted teiste kreeklaste ja Pärsiaga vähendasid ühiskonna suletust; järjest enam hakati kasutama traditsiooniliselt taunitud hõberaha (hiljem räägiti, et rikkus olevat spartalased ära rikkunud). Samas oli spartiaatide hulk vähenenud. Seda põhjustasid inimkaotused sõdades, kuid ka paljude spartiaatide laostumine, oma jaosmaa (klerose) loovutamine rikkamatele kaaskodanikele ja väljalangemine "võrdsete" kogukonnast. 4. sajandi teisel poolel oli spartiaate veel vaid umbes 1000. Kodanikest sõjamehi tuli asendade palgasõduritega, mistõttu 4. sajandi Sparta armee koosnes, nagu teisteski riikides, enamuses palgaväelastest. Loomulikult ei jätnud see armee võitlusvõimele mõju avaldamata.
Arvati, et tegu on ulatusliku rünnakuga. Pavel Rodzjano lasi lasta õhku elektrijaama, õlivabriku ja tselluloosivabrik dessandi hirmus. Tema tegu mõisteti hukka. Pärnu juhtumised tekitasid sisemaal kuulujutte, et sakslased ründavad hobstega, Augustis pomitas tsepeliin Paldiskit, kuid kahjustused olid väiksed, 1916 pommitati Tallinnat ja Ruhnut, hiljem ka veel tõsisemalt Paldiskit. Eestlased Vene armees: üldmobilisatsioon 1914, maakaitseväelaste ja noorsõdurite mobilisatsioonid, inimkaotused. Oli korraline värbamine, kutsuti teenistusse nimekirjade alusel, ei vabastatud sõjaväeteenistusest, võeti ka ennetähtaegselt. 1914 võeti 7% meeselanikkonnast, u 100 000. Hukkus 10 000. Suurenes ka Eesti ohvitseride hulk. Meeleolud: patriotismipuhang, germanofoobia, sõjatüdimus. Kui oli valida kahe halva vahel, siis toetati pigem Venemaad, sest saksastamist ei tahtnud mitte keegi. 1915 võttis Jüri Vilms üles küsimuse poliitilise rahvusautonoomia suhtes. Ernits
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
