· Kuidas lavastus valmib? teksti valik (selle analüüs ja tõlgendus) töö kunstnikuga osajaotus 35. Millal ja kuidas tekkis lavastajateater? Saxe Meiningeni hertsog Georg II (1826-1914) esimene lavastaja-produtsent · lavastuslik integraalsus, massistseenid ja ansamblimäng · mitmekuused proovid · Vajalikuks sai lavastaja funktsioon · Uus näitekirjandus elulise tõe otsimine, inimhinge lahkamine (naturalism ja realism) · laval olgu reaalsuse tõetruu peegeldus Esimesed lavastajad ja nende teatrid: · Prantsusmaal André Antoine ja tema Theatre Libre, asutatud 1887 lavastas Zola lühinäidendeid ja Zola tekstide dramatiseeringuid. · Saksamaal Otto Brahm, kes asutas Berliinis oma teatri Freie Bühne aastal 1889 · J. T. Greini Independent Theatre, asutatud 1891 Londonis Olulised lavastajad ja teooriad:
huumori ja lürismi põimumise veel omapärane psühholoogiline läbinägevus ja jutustuse tabav olustikukujutus, missugused omadused kõik rikastavad teose kunstilist taset. Harva puudutab Oskar Luts autoripoolset tegelaste mõtteid- tundeid. Tegelaskujud kasvavad välja värvikaist kõnekaraktereist, osavalt seatud situatsioonidest ja psühholoogilist analüüsi asendavatest detailidest. Koloriitsed karakterid, rahvalik huumor, ladus teose sündmustik ja elav ning hoogne tegevus, aga ühtlasi inimhinge sügavamate tunnete diskreetne puudutamine annavad ,,Kevadele" aegumatu väärtuse tõelise rahvaraamatuna. 10 ,,Inderlin" (kirjutatud 1919, raamat 1920) Taust: kaks aastat pärast "Kevade" ilmumist viis I maailmasõda noore autori kodunt neljaks aastaks eemale. Ta kohtus neiu Valentinaga ja 1918 aastal sai ta poja Georgi isaks. Kroonilise keskkõrvapõletiku tõttu
Muusikalise rütmi meistrina osutus Haava ühtlasi üheks esimeseks, kes jõudis õnnestunult vabavärsi kasutamiseni. Väga paljud tema luuletused on rahvalike lau- ludena populaarsed tänaseni ja kuuluvad laulupidude püsirepertuaari. Eesti luule ajaloosse on Haava jätnud püsiva jälje kõigepealt intiimsete tundmuste tõlgitsejana. Haava pärandas eesti luule põhjamaiselt karge ja puhta lembelüürika, milles armastus on lahutamatult ühendatud inimhinge helgete õnne ja iluigatsustega. Tema loomingu paremik on kujunenud tänapäeval klassikaks, mida tuntakse kõige laiemateski luuleharrastajate ringides. Anna Haava tõi eesti luulesse omanäolise romantilise armastuslüürika, seda iseloomustas tundeehtsus ja musikaalsus, rahvalaululik. Anna Haava (original Haavakivi) was born in Pala. She was Estonian writer, whose first instruction came from her mother. Later, she had private teachers, and then attended college. She took her examinations
33 45 Saard 2005, lk. 33 46 Armstrong 2007, lk. 125 47 ADAM Alfred. Dogmadelugu. Tartu Ülikooli Usuteaduskond, 1995, lk. 96-97 48 Adam 1995, lk. 97 49 Adam 1995, lk. 102 50 Eesti Piibliselts, 1997 51 Lane 2002, lk. 41 8 apollinarism. Nimelt eitas Apollinaris, et Jeesusel oleks olnud inimlik hing või mõistus. ,,Kui mina olen hing, kes elab kehas, siis Jeesus oli Sõna, kes elas kehas. Seega täitis Sõna Jeesuses inimhinge astet".52 Igale valeõpetusele leidus ka tuliseid vastaseid. Nii apollinarismi kui ka arianismi vastu astusid ka näiteks Basileios (Basilius) ja vennad Gregoriused (Kapadookia kirikuisad). Samuti ka makedoonidele, kes olid piiskop Macedoniuse juhitud rühmitus ja pidasid Püha Vaimu loodud olendiks, nagu seda tegid ka Egiptuse Tropici. Kapadookia kirikuisad andsid täpse selgituse selle kohta, kuidas on seotud jumala ainulisus ja kolmainsus
Kirjaosdkamatu rahvas sai seintel asuvatest reljeefidelt õppida tundma vana testamendi sündmusi, jeesuse elu ja pühakulugusid. Vitraazid väljendas elamusi, peatükk pühakirjast. Hakati looma arhitektuuriga seotud skulptuuri, reljeefid portaali külgedel, mõnikord läänefassaadil. Skulptuuris ähvardavad süzeed või imede kujutused. Populaarseid viimse kohtupäeva stseen. Kujurid ei pööranud tähelepanu kehavormide täpsele edasiandmisele, vaid oskasid inimhinge märkamatuid külgi edasi anda.tekstiilikunst- Kuulus bajöö vaip, kuhu tikitud 1500 inimfiguuri, hobuseid laevu losse ja muud. Romaani maalikunstist saame ettekujutuse miniatuurmaalilt-rohkelt ornamentikat, ruumi kujutamine kadus, pildid fantaasiaküllased, väljendusrikkad,. seinamaale loodi palju, ka võlvidele maaliti piiblistseene, figuurid tasapinnalised, moonutatud. Itaalias püha markuse kirik, pisa toomkirik, saaremaal valjala kiriku lääneportaal romaani stiilis. Gooti stiil
Ideed: vendlus, võrdsus ilms revolutsioonita utopistlik sotsialism. Arreteeriti, elas läbi omaenda hukkamise, saadeti sunnitööle. Varasemad vaated kinnistusid seal veelgi. · Romaan "Kuritöö ja karistus". [tappa vanaeit]. Vaesus, alkoholism, paljude motiivide kokkulangemine, Venemaa tegelikkus. · Romaan "Idioot". Täiuslik inimene, uus inimene. Mõskin oli kaasaja Kristus, Absoluutse Headuse idee kandja. · Romaan "Vennad Karamazovid". Inimese käsitlus, inimhinge keerukus. Sotsiaal-olustikulised romaanid, psühholoogilised romaanid. Dostojevski: * tal endal oli epilepsia; * tal endal oli suhe saatusliku naisega; * ta ise sai surmanuhtluse, aga anti armu. Tsehhov Anton Tsehhov, 1860-1904, Venemaa. ( arenemine) Segaseisuslane erinevalt teistest. Isa oli mitmekülgne (kirjandus, muusika), kuid samas ka range. Pere lapsed pidid aitama isal poodi pidada. Isa pankrotistus ja põgenes Moskvasse. Pere läks sinna järgi. Anton lõpetas gümnaasiumi ja
esmapilgul teostamatud. Kaart lubab ka õnnelikke juhuseid ja juhatust kõrgemalt poolt, et plaanid paremini õnnestuksid. Täht tähistab ka tervise paranemist, optimismi ja elutahet. Ennustamisel välja tulles võib Tähte vaadata kui positiivset juhuste kokkulangemist, head õnne ja lootuste täitumist. Kaart number XVIII: Kuu Vastab sodiaagimärkidest Kalade tähtkujule. Kaart tähistab lõpmatuse sügavust ja inimhinge varjatud pooli. Pildil on kujutatud suur ümmargune Kuu, mis on ainsaks valgusallikaks tumedas taevas. Kuu heidab süngeid varje ja öö must mantel varjab saladusi. Vanasti oli selle kaardi nimeks Hämarus, ehk siis valguse ja pimeduse vaheline periood, mis on tundmatu ja salapärane. Kuu on kaart, mis näitab meie alateadvuses olevaid mõtteid, tundeid ja hirme. Tähistab ka suurenenud tundlikkust, loovust ja kunstnikuhinge, kes saab inspiratsiooni saladuslikelt jõududelt
Sokrates tuli 399 eKr astuda kohtu ette, kus ta esines kaitsekõnega. Kahjuks vandenõu mõistis ta surma ning Sokrates paigutati vanglasse. Hiljem oli sunnitud jooma mürkputkejooki. Üldiselt Sokrates ei kartnud surma, vaid pigem soovis, kuna keha pidi olema ta vaenlane, millest oli tarvis vabaneda. SOKRATESE TARKUS: Sokrates oli üks esimesi filosoofe, kes arvas, et filosoof ei pea mitte loodust uurima ega arutlema maailma ehituse ning algelementide üle, vaid peab uurima inimhinge, tunnetama iseennast ning 9 lahendama elulisi probleeme. Filosoofia ärgu olgu mitte abstraktne targutamine looduse üle, vaid õpetus sellest, kudias tuleb elada. Filosoofia peab andma inimesele selge arusaama sellest, mis on hea ja mis on halb. Küllap jättis Sokrates selliseid probleeme arutades kuulajatele sügava mulje, sest teda peeti väga targaks.
Futuro 'tulevik'. Noortele oli mineviku asemel tähtis tulevik ja sellepärast nimetasid nad oma kavatsetava loomingu futuristiks. 3) Kes, kus ja millal avaldas futurismi esimese manifesti? Filippo Tommaso Marinetti, Pariisis 1909.a. 4) Milliseid seisukohti kuulutas futurismi esimene manifest? * Tsivilisatsiooni saamuvutused on imepärased ja nõuavad uut tüüpi kunsti. * Vana kunst on kõlbmatu ja muuseumid on surnuaiad. * Tehnika areng ja selle kajastamist väärtuslikumaks kui inimhinge probleeme. 5) Milliseid seisukohti esitati 1910. aasta maalikunstnike manifestis? * Maalikunst pidi loobuma traditsioonilistest motiividest, näiteks aktimaalist. * Kästi kasutadavõimalikult teravaid või kriiskavaid värvikombinatsioone. * Ajastu dünaamika väljendamiseks tuli kujutada motiivi arengut ajas. 6) Nimeta futurismi tähtsamaid esindajaid maalikunstis! * Umberto Boccioni * Carlo Carra * Giacomo Balla * Gino Severini 7) Kuidas andsid futuristid maalil edasi liikumist
,,Kuritöö ja karistus" - inimhinge peegeldus või lihtsalt igav ila? Tegevus toimub juulist sügiseni.Vaene juuratudeng tapab vastiku vanamuti ja tema rõveda õe, varastab nende raha ja väärtesemed, aga ei tunne sellest rõõmu, läheb hulluks ja lõpuks mõistetakse ta üle kohut ja määratakse sunnitööle kuid teda ei morjendanud sunnitöölise halb toiut, paljakspöetud pea ja riideräbalad ümberpöördult ta tundis rõõmu töö üle: tööl kehaliselt surmani väsides oli ta kindel, et on teeninud endale mõne tunni rahulikku und. Ja mis tähendas temale toit vedel kapsasupp prussakatega! Üliõpilaspõlves ei olnud tal sageli sedagi! Välimus ja nigel elu ei alandanud teda, hoopis halb enesetunne, riivatud väärikus. Sunnitöö ei ole tema karistus, hoopis süümepiinad on. Tegelased: Rodion R. Raskolnikov juuratudeng, õnnetu, depressiivne, vaene ja võib öelda irratsionaalne, raamatu alguses ta läheb ja ostab oma viimaste kopikate eest saia ja õlut (m...
vaatleja nägemisnurgast. Ta oli otsustavalt relativismi vastu nii eetikas kui ka tunnetusõpetuses. Platon uskus, et on võimalik teada, mis on õige ja hea. Igal juhul seadis ta erinevalt sofistidest inimestevahelise suhtlemise ja kõnelmise eesmärgiks tõeotsingut - vaidlus ja kõnekunst peavad teenima üldisi huve. Kõnekunsti puhul rõhutas Platon tõe tunnetamise vajalikkust. Tunnetades asjade olemust, jõuab inimene neist õigele arvamusele, tunnetades aga inimhinge olemust, saab ta aga võimaluse veenda ka teisi. Platoni arvates kõnekunst peab teenima ühiskondlikku huvisid ning kõneleja eesmärk on otsida tõde. (Panov 1995) Kreeka kõnekunsti üldistatud teooria esitas vanaaja suurim mõtleja, filosoof ja teadlane- entsüklopedist Aristoteles (384-322), kes oli omakorda Platoni õpilane. Aristoteles koostas 355. a. eKr teose "Retoorika", kus ta formuleeris kõnekunsti olemuse - kõne sisu peab avalduma ka selle vormis
Vene kirjanduse algus, vene keskaja kirjandus, 17. ja 18. sajandi kirjandus Vene kirjandus tekkis 10.sajandi lõpul, religiooni vastu võtmisega ja sisse hakati tooma vaimuliku sisuga raamatuid, mis tõlgiti vene keelde. Vene vanad kombed säilisid rahvalaulude ehk bõlinade kaudu, kuid kloostrites hakati kirjutama kroonikaid ehk leetopisse. Tuntuim leetopiss on ,,Jutustus vanadest aegadest". Lisaks on tuntud ka 13.-16.sajandi eepos ,,Lugu Igori sõjakäigust", mis räägib ajast, kus oli palju siserahutusi ja võõrvallutusi, mille tulemusena tekkis uus kirjanduskangelane, kes ei allunud eelmisele põlvkonnale. Kui võimule pääses Peeter I, siis tema piiras kiriku võimu ja sellega seoses vähenes ka kiriku roll kirjanduses, kuid samas hakkas massiliselt levima vene kirjandus õpikute näol. 1703.aastal ilmus esimene vene ajaleht. Peeter I ajal ülistati mõistust ning aadlikud käisid Euroopas õppimas ning kõnelesid peamiselt prantsuse keelt ja seekaudu ...
otsijaist lihtsalt võtta üle oma õpetaja maailmanägemist, vaid igaüks peab leidma ainult temale sobiva olemise viisi. Ikka ja alati väärtustab Hesse vaimsust. Vaimsus ületab aja, vaimukultuuri ei saa hävitada. Kui vabadus ja iseseisvus on saavutatud, hingerahu leitud, mida siis selle uue harmooniatunnetusega peale hakata? Kas vaimsus, teadmised peavad teenima inimeste huve või peaksid inimesed teenima vaimu, selle üle juurdleb kirjanik eelkõige romaanis ,,Klaaspärlimäng". Siin on inimhinge paljusus kantud üle kultuuritasandile. Kui inimene tajuks kõigi teadmiste harmoonilisust ja terviklikkus, saadaks üle kaasaegsest kultuurilisest ja vaimsest kitsusest ning sallimatusest. Kastaalias elav intellektuaalide eliit on täiesti eraldunud ümbritsevast ja pühendunud üksnes klaaspärlimängule, mis ühendab endas harmooniliselt kogu teadmise teadusliku, humanistliku, kultuurilise ja vaimse. Kastaalialased ei tea
.. "Idioot" Tegelased & nende iseloomustus Vürst Lev Nikolajevits Mõskin - (peategelane) läbinisti hea ja aus mees, kes kohtleb ka teenrit nagu kindralit. Ta suhtub kõigisse ühtemoodi ja eelarvamusteta. Vaimselt väga haige mees, kes ei taha kellelegi haiget teha ise seeläbi kannatades. "Positiivselt hea inimene". Ta on nagu lihtsameelne laps, kes 26 aastasena "praktilist elu" veel ei tunne, ja ometi tark mees, kes suudab tungida elu ja inimhinge sügavustesse. Mõskin põgeneb armastuse eest, kuid ta on mees, kes jääb oma tõekspidamistele truuks ka siis kui teda ümbritseb kaos ja ta isegi on sinna kaosesse kadumas. Rogoiin Parfjjon - Mees, kes on valmis ka raha eest endale armastust ostma. (Lai ja lame nina, kandiline nägu, kitsad huuled, mis kiskusid alatasa ülbele, pilkavale ja koguni tigedale muigele. Otsaesine oli kõrge ja kaunilt kumer, parandas muljet näo tahumatust alaosast
TSITAADID Armastus: * Armastus ühendab endas kõik inimese head omadused. (H. de Balzac) *Esimese armastuse ohe on viimaseks mõistuse ohkeks. (P. Charron) *Armastada tähendab kannatada; mitte armastada tähendab surra. (H. Taine) *Austusel on piirid, kuid armastusel mitte mingisuguseid. (M. Lermontov) *Pilgud on esimesed armastuskirjad. (N. de Lenclos) *Mis pole salapärane ega mõistmatu, see pole armastus. (M. de Scudéry) *Armastada tähendab lakata elamast eneses, selleks et elada teises olevuses. (Aristoteles) *Armastus sünnib pilgus, kasvab suudluses ja lõpeb pisarais. (A. Lamartine) *Armastada tähendab imetleda südamega; imetleda tähendab armastada mõistusega.(G. de Sta?l) *Mõistus on nõrgaks vastuseks armastusele. ( M. de Scudéry) *Armastus on kõige tugevam kirgrdest, sest ta vallutab korraga nii pea, südame kui ka keha. (Voltaire) Armastuse meeletuses on rohkem tõelist õnne kui kog...
Mina valisin filosoof Platoni sellepärast,et mind huvitas tema õpetus idealismist.Tema nägemus,et vaim on primaarne ja kõik materiaalne sekundaarne ning et teadmisi ei saada elus kogemustest ja nende üldistamises,vaid mõtlemisest endast,tundus huvitav,sest tänapäeval on olukord vastupidine.Samuti oli huvitav see,et inimestel on ideed alati olemas ja neid tuleb lihtsalt meenutada,et uusi teadmisi saada. Platon (427-347 e.m.a.) on maailma kultuuriajaloo suurkuju.Ta elas vana-kreeka ühiskonnas,aga filosoofina,õpetlasena ja kirjanikuna kuulub ta kogu ühiskonnale.Ta on üks inimkonna õpetajatest.Platon on põline ateenlane,ta tegevus,välja arvatud eemalviibimine Aafrikas,Sitsiilia ja Lõuna-Itaalia linnades,kulges Ateenas.Üksteist aastat peale Sokratese surma,rajas Platon ,Sokratese õpilane,sealsamas Ateenas oma kooli.Varsti muutus see kool filosoofiliste uuringute-õpingute keskuseks.Andmed Platoni elust on napid,puudulikud ja vasturääkivad.Ta ...
TUNNETUSTEOORIA EKSAM 1. Tunnetusteooria põhimõisted ( teadmine, teadmise tüübid ja vormid, ratsionaalne, empiiriline, apriori,aposteriori, intuitsioon, introspektsioon jt ) Episteme ja doxa Episteme - teadmine, teadus. Doxa - arvamus, uskumus Teadmine ja põhjuslikkus Teadmine on kaasajal peamiselt põhjuslike seoste kindlakstegemine asjade vahel. Öelda "ma tean" tähendabki peamiselt seda, et tean põhjus - tagajärg seost. Samas ei ole põhjuslikkuse probleemil ka kaasajal lõplikku lahendust. A priori ja A posteriori Vastavalt "enne kogemust" ja "kogemuse põhjal" ehk pärast kogemust. Ratsionalistid väidavad aprioorse teadmise olemasolu, st sünnipärast teadmist. Aposterioorne teadmine on sisuliselt empiiriline teadmine, st kogemusele toetuv teadmine (kr. empereia - kogemus, vaatlus) . Kontseptid ja propositsioonid Kontsept ol...
rahvusvahelist ajakirja Poeesia, kus propageeris vabavärssi ja kunsti universaalsust. Esimese manifesti avaldas Prantsuse leht Le Figaro. Tema avaldused olid teatraalsed ja tundeküllased. Ülistab kiirust ja sõda. Sõda oli nende jaoks ainukene hügieen maailmas. Ta astub esimeste hulgas fasistlikusse parteisse. Tema eeskujul hakkavad ka teised futuristid ülistama kiirust, tehnika arengut. Just viimase kajasgtamist peavad nad kõige väärtuslikumaks, isegi rohkem väärutslikumaks kui inimhinge probleeme. Tehnika loob ilu. Tähtis on liikumine kunsti ülesandeks on väljendada dünaamikat. Idee maalikunst peab loobuma traditsioonilistest motiividest (akt); selleks, et näidata ajastu dünaamikat, tuleb kujutada motiivi arengut ajas; tuli kasutada erksaid värvikombinatsioone (mõjuvad jõudsalt). Kõlavad plaanid olid valmis, kuid kunstini ei jõutud. Selleni jõuti alles 1918. aastal Pariisis (sest enamik on kolinud kunstipealinna, tutvunud uuenduslike
pärit Belgiast. Juugendliku vormiga teoseid lõi sveitslane FERDINAND HODLER (Päev I, Väljavalitu, Tormist üllatatud) (1853-1918) ja eriti hollandlane JAN TOOROP (1858-1928). Saksamaal töötanud sümbolist ARNOLD BÖCKLIN (Surnute saar, Villa mere ääres, Püha hiis) (1827-1901) kasutas tihti realismilähedast vormi. Kuulsaim vene sümbolist MIHHAIL VRUBEL (Istuv Deemon, Luik-tsaaritar) (1856-1910) kujutab inimhinge siseheitluste traagikat, isikupärane, nagu mosaiigitaoline oli tema värvikäsitlus. Maaliliselt oli kõige huvitavam ja uuenduslikum belglane JAMES ENSOR (Autoportree maskidega, Pierrot, Luukered ahju juures end soojendamas) (1860-1949). Eredate ja kaunite värvidega maalis ta aga kummituslikke, groteskseid nägemusi skelettidest, monstrumitest, maskeeritud inimestest või lihtsalt maskidest. Suure skulptori AUGUSTE RODINi (1840-1917) loomingut on enamasti peetud
Aroomiteraapia Referaat Sisukord Sisukord..........................................................................................................................................................................1 Mis on aroomiteraapia? ..................................................................................................................................................2 Aroomiteraapia ajaloost..................................................................................................................................................2 Kuidas aroomiteraapia toimib?...................................................................................................................................... 3 Aroomid stressi vastu..................................................................
lähedasi. Suhtlemises kerge ja positiivne, võib ta olla otsene ja isegi kategooriline, kui ta ideaal või üks tema elulistest väärtustest on ohus. IEI tüüpi inimene tunneb suurt huvi uute ideede vastu. Tal on samuti perspektiivitunnet. Reeglina huvitub raamatutest ja keeltest. Sageli tõmbab teda nõustamine, õpetamine, kirjandus, kunst, teadus, psühholoogia. Teda võlub võimalus tungida inimhinge sügavusse. Ta võib töötada suurte energiapuhangutega olles võimeline ülimalt keskenduma ja pühenduma ülesande täitmisele. Üldiselt on ta kohusetundlik kuid rutiinsete tööülesannete täitmine muutub kergesti tüütavaks. 9 IEI on kerge, südamlik, meeldiv, väga hästi tunnetab nii enda, kui ka teiste "territooriumi". Lõbus ja veenev, kuigi sealjuures veidi kuiv ja mittejulge
Kasutab lüürilist ja laulvat meloodiat tunnete muusikaliseks väljendamiseks. Tema loomingusse kuulub: · 10 ooperit: ,,Padaemand", ,,Jevgeni Onegin". · 3 balletti: ,,Pähklipureja", ,,Luikede järv" ja ,,Uinuv kaunitar". · 6 sümfooniat. · 3 klaverikontserti. · Viiulikontsert. · Klaveripalade tsüklid, nt ,,Aastaajad". · Romansid. Kõige südamelähedasem T-le endale oli sümfooniline muusika (selline muusika, mis suudab tabada inimhinge varjundeid). Sümfoonilise loomingu tipuks on 6. sümfoonia: ,,Pateetiline". Ise öelnud, et sellesse pani kogu oma hinge. Tema loomingu kõige viimane teos. Väljapaistvamad instrumentaalkontserdid on klaverikontsert nr 1 ja viiulikontsert. Rõõmsama meeleoluga. Balletid: ,,Luikede järvest", luikede ilmumisel kõlab ,,Luige stseen". ,,Pähklipureja" on muinasjutuline ballett. ,,Lillede valss". Tsaikovski on viibinud Eestis, tema pink Haapsalus. Viibis seal 1867. Sellest ajast valminud
baasi klientide komplekssetest tervisevajadustest, patofüsioloogiast, psühholoogiast, rahvatervisest, juhtimisest, töökorraldusest, poliitikast, taastusravist ja paljudest muudest teadmistest, mis on vajalikud õendusabi efektiivseks osutamiseks.(Rogers 2005:ix). Kuhu sobib filosoofia sellel maastikul? Vastus on - igale poole! Alustame meeldetuletusega antiik -Kreekast Sokrates (469/470-399e.m.a) on öelnud: “Filosoof ei pea mitte loodust uurima, vaid peab uurima inimhinge ja lahendama elulisi probleeme. Filosoofia on õpetus sellest, mis on hea ja mis on halb, mis on ilus ja mis on inetu, mis on tõde ja mis on eksimus.” Temalt on pärit ka ütlus : ”Ma tean, et ma midagi ei tea” Ta oli mõõdukuse jutlustaja, kirjutatud tekste temalt pole. Platon oli tema õpilane ja sealt üleskirjutused Platoni tekstides Platoni (427/428 – 347e.m.a) filosoofia tuumaks on ideeõpetus.
poeet", ,,Pegasus", kreekapärane ,,Sfinks" (muidu kass naiserindadega). Salome teema ,,Viirastus", Salomele viirastub Ristija Johannese pea. Sveitsi kunstnik F. Hodler ,,Päev I", ,,Öö". Hollandlane J. Toorop ,,Kolm pruuti", pliiatsi- ja kriidijoonistus. Saksamaal töötanud A. Böcklin kasutas tihti realismilähedast vormi nt ,,Surnute saar" Sakslane F. von Stuck tegi rahvusvahelise kunstinäituse ,,Münchener Secessioni" plakati. ,,Mir Isskustva". M. Vrubel kujutas inimhinge siseheitluste traagikat, maalis põrguingleid, sattus vaimuhaiglasse. ,,Istuv Deemon". ,,Luik-tsaaritar". Maaliliselt on kõige huvitavam ja uuenduslikum belglane J. Ensor. Eredate ja kaunite värvidega maalis kummituslikke, groteskseid nägemusi skelettidest, monstrumitest, maskeeritud inimestest või maskidest. ,,Autoportree maskidega". Redon ,,Ophelia". Moreau ja Redoni loomingus on värvid salapärase muinasmaailma loomise vahendiks.
mõõdukas nominalist või kontseptualist. Roscelinuse õpilane. Kontsepti (conceptio -- tabamine, haaramine) olemus. Kontsept ei võrdu mõistega, kuna ta ei ole objektiivne. Mõiste erinevate momentide ühtsus. Mõiste on loodud mõistuse reeglite abil, ta on avatud ja kiretu igasuguse subjekti suhtes. Mõiste on vahetult seotud märgiliste ja tähenduslike grammatiliste struktuuridega, mis ei sõltu suhtlemisest. Kontsepti aga formeerib kõne, mis eksisteerib "sealpool grammatikat" -- inimhinge ruumis koos rütmide, energia, sisemise zhestikulatsiooni ja intonatsiooniga. On äärmuseni subjektiivne. Tema kujunemiseks on vajalik ka teine subjekt (kuulaja v. lugeja). Mälu ja kujutlusvõime on K. puhul hädavajalikud omadused kuna K. on ühelt poolt suunatud mõistmisele siin ja praegu, oleviku hetkel, teisalt -- sünteesib endas hinge kolme võimet ja on: · orienteeritud minevikule (mälu akt) · tulevikule (kujutlusvõime akt) · olevikule (arutluse akt)
Ta ei saanud tähtajaks valmis ning satub munkade võimusesse. Siiski ei suuda Leonardo kaasavara käsiraha ära maksta ja mungad peavad seda ise tegema. Ta süvenes maalimisse täielikult. Inimesi kujutas ta algul paljastena, alles siis maalis ta neile riided selga. Ta tahtis võimalikult täpselt tabada anatoomiat. Tema skitsvihikutesse ilmuvad esmakordselt hobused ja nüüd jäävad need tema kunstis alatisteks saatjateks. Leonardo tahab rääkida sümboolika kaudu, kujutada inimhinge inimese välise kuju ja zestide kaudu. Maalil on kaks põhilist tegelaskuju maali vasemas alumises nurgas vanamees, kes silmitseb toimuvat draamat ning alumises vasakus nurgas olev noormees, kes otsib oma pilguga sidet väljaspool maali oleva maailmaga. Pilti iseloomustab liikuvus, sõda, lunastus, lihtsus, lootus. Maali keskel on lihtne paljasjalgne naine, süles paljas lapsuke. See on täielikult õndsaliku ema kehastus, emadus kannab endas taassündi
40-50. Nostalgiline ja kannatusromaan. Pikk proosa romaanid. 40.-50. Sõja- ja põgenemisromaanid, mille ÜL polnud seotud kunstiga, omal ajal tegemist teraapiaga, hilisema lugeja jaoks info edastajana sellest valusast perioodist. Osa neist romaanidest keskendub inimpsüühikale, esitab elukaost inimteadvuse vahendusel, tagasivaatena põgenikelauevalt või laagrist. Teine, kiirerütmiline laad keskendub pigem tegevusele, ei hooli inimhinge keerukusest, vaid näitab sündmuste katkematut, pääsematut kulgemist. Arved Viirlaid "Ristideta hauad" 1952 tegemist suletud, nõukogude okupatsiooni paines eestiga, kus ring tõmbub algul end suht vabalt tundnud tegelaste ümber üha koomale. Pingutused pole suunatud mitte enam riigi vaid üksikinimese päästmisele, mis jääb aga järjest lootusetumaks. Tegelaste roll on ellu jääda, nad ei saa olla iseseisvalt eksitsteerivad entiteedid. Ilmar Jaks, lühiproosa. 24
9 Platon: õnne jaoks on keskne vooruslik elu, mis tuleneb hinge korrast ja harmooniast; hing koosneb kolmest osast: mõistuslik, emotsionaalne ja instinktide osa, mis peavad täitma oma funktsioone ega tohi segada teiste osade tegevust. Vooruslik elu sünnib ilupüüdlusest (armastusest); õnn peegeldub ka subjektiivses naudingutundes, on olemas meelelised ja vaimsed naudingud. Aristoteles: inimhinge funktsiooniks on mõistuspärane toimimine, inimese suurimaks hüveks on võimalikult täiuslik mõistuspärane toimimine kogu elu jooksul 2. Aristoteles, Platon ja stoikud õnne ja väliste hüvede suhtest Aristoteles: loomutäius on õnne olemuslik osa, ent täiusliku õnne jaoks on vaja ka väliseid hüvesid. Platon: annab erinevatel eluetappidel erinevaid vastuseid (varase Platoni arvates on õnneks vaja ka väliseid hüvesid, hilise Platoni arvates piisab voorusest).
Sisepoliitikas valitses täielik kaos - võimule tungijate vahel tekkisid suured konfliktid, mis arenesid edasi anarhiaks ning tähelepanuväärne on see, et 74 aastaga suudeti korraldada 60 revolutsiooni. Esimeses Ilmasõjas ei osalenud ükski Ladina-Ameerika riik. 38. Teaduse areng ja muutused olmes 19. sajandi teine pool ja 20. sajandi algu oli inimkonna jaoks tähtis aeg, sest siis leiutati uusi ja vajaminevaid asju. Paljusi füüsikuid ja filosoofe huvitas inimhinge salapärane sügavus, näiteks hakati juurdlema, et alati ei juhi inimest tema kaine mõistus, vaid sageli hoopis alateaduse hämarad tagamaad. Kui varem peeti naist, kui majapidajannat ja lapsehoidjat, siis hilisemalt said ka nemad rohkem sõnaõigust nii poliitikas kui ka hariduses. 19. sajandi teisel poolel hakati ehitama pilvelõhkujaid, kuna maa suurlinna südames oli kallis tuli teha maja kõrgustesse. Kujunesid
hindu üles kruvida. Kapital kuhjus keskajal järgmistel viisidel: 1)Oluline oli paavsti varakamber. Sinna olid kogunenud kristlikust maailmast peamiselt kümnisemaksu näol saadud aarded. 2)Rüütluordude laekad, kuhu oli kogunenud eeskätt maarendi näol ordule kuulunud maade kasutamise eest saadu. 3) Mõne ilmaliku valitseja suured varandused. 4) Põhja-Itaalia kaubalinnade varandused. 5) Maaomanikud ja kaupmehed, kes tulid eelnimetatud suurte varanduste järel. Kapitalismi tekkimist peab ta inimhinge suurimaks loominguliseks saavutuseks. ,,Kapitalism kasvas välja Euroopa hinge sügavusest." Tuginedes idealistlikule metodoloogiale, väidab et alguses tekkis kapitalismi vaim ja alles pärast seda kapitalistlik majandus. Iseloomustab kapitalistlikku ettevõtlust kui tagasihoidlikuse, säästlikkuse, tööarmastuse ja muu sellesarnase avaldust. Esitab kontseptsiooni, et kuna kapitalismi alused peituvad inimeste psüühikas, siis on see tootmisviis üks vähestest võimalikest. 2
Allikas: Indrek Meos. Uusaja filosoofia. Tallinn, 2000 too kellelegi kahju. Muidugi, ta nõustub, et neid tuleb arukalt osa ka fantaasial. Eepiline poeesia tekib Baconi arvates seetõttu, et kasutada, kuid kus on garantii, et neid arukalt kasutatakse. Kas ajaloolistes sündmustes on liiga vähe suursugusust ja näiteks sõjategevus saab üldse kunagi olla arukas? kangelaslikkust, mis võiks inimhinge rahuldada. Eepilises poeesias on kõike seda aga piisavalt. Paraboolse poeesia väljendusvahend on Teadmiste (teaduste ) klassifikatsioon allegooria. Antiikaja müütides, mis on seda liiki loomingu näited,
ning laulma ja ette kandma koori tantse. Instrumentaalmuusika ja hümnide laulmine saatis regulaarselt igapäeva tegemisi ning pidulikke austustseremooniaid. Karjused mängisid oma karjadele vilepilli, sõudjad ning jalavägi pidas muusikaga ühist rütmi. Naised tegid muusikat kodus. Kõrgeltarenenud oli kaasalaulmine samal ajal keelpilli kaasa mängides. Kreeka filosoofid nägid seost muusika ja matemaatika vahel, visualiseerides muusika paradigmana peegeldama kosmose ning inimhinge harmoonilist korrastatust.3 Muusikat kirjeldati kui kunsti, mis avaldab sügavat jõudu (ethos) inimestele ning 3 http://www.metmuseum.org/toah/hd/grmu/hd_grmu.htm 3 Kristel Lepik SOSE.01.139 27.01.2006
kes pani Rodioni üles tunnistama oma tapatöö. Tegelaskuju Rodionil on D. Kirjeldusel vaesunud üliõpilane ja küllalt härrandlik. Ta jagas inimesed kaheks: passiivsed kurjusele alistuvad inimesed ja geeniused, kes maailma ümber kujundavad. Ta tahtis teha ühe kuriteo, mille abil saaks saata korda sada heategu. Sonja on esimene tegelane, kes on Dostojevski absoluutse headuse kandja. D. kasutas teoses teisiktegelasi - sarnased peategelasele Raskolnikovile seesmiselt. Tegelased vastandavad inimhinge kuritegelikku printsiipi. Sonja teisikud - maailma päästab ainult andestamine. Paneb vastanduma härrandlikkuse ja rahvalikkuse. Palju sümbolismi unenägudest. Sees ka piiblimotiivid. Pilet nr. 7 1.A. Puskini luule Teemad: poliitika, armastus, lembeline lüürika ja loodus. Filosoofiline luule. Luule: "Küla" (vene küla), ood "Priius" (ülistab vabadust, selle eest võitlejaid. Väga pilkava loomuga - palju epigramme (valitsuseinimeste ja tsaari vastu)
vasturääkivuste kontroll, käitumise muutuse ja mõtlemise harjutamine, katsetamine sobiva käitumisviisi leidmiseks, abiasutuste kasutamine vajadusel. ST toetab klienti oma emotsioonidega toimetulekul ning uute kaitsemehhanismide omandamisel ja välise abi kasutuselevõtul ning tagasiside analüüsil. 4. LÕPETAMINE (7-8 intervjuu): lõpetamise otsus, koostöö meenutus, edusammude kokkuvõte, valmisolek tulevikuks. VI. PSÜHHODÜNAAMILINE MUDEL Kirjandus: FREUD, Sigmund (1999) Inimhinge anatoomiast, TÜ Kirjastus Psühhodünaamika (PD) - inimpsüühikas toimuv liikumine mõjutab inimese käitumist samavõrd kui keskond ning psühholoogia ja käitumine omakorda mõjutavad keskkonda Freud: psühhoanalüüs - tungid käitumise peamised mõjutajad: NB PSÜÜHILINE DETERMINISM + ALATEADVUS (kaasaeg: rohkem sotsiaalse keskkonna mõju- egopsühholoogia, sotsioloogia, sotsiaalne roll) Alateadvuses (AT): vastuolu tunnete ning käitumise ja uskumuste (mõtete) vahel:
· Luua PERSONAALSUST, mitte eristuvust · Pakkuda TUNNET (nt. kasutamisrõõmu), mitte funktsionaalsust · Pakkuda DIALOOGI, mitte kommunikatsiooni · Olla PARTNER, mitte teenindaja · Rakendada brändiloome ja kommunikatsiooni teenistusse erinevad meeled: kasuta muusikat (helisid), värve, lõhnu, puutetunnet, maitset ... Nastja Mulej, BMA Nr10 2004 · Enamus brände taotleb LUGUPIDAMIST. Inimhinge puudutab pigem ARMASTUS TAJU JA TÄHELEPANU · Reklaami disain saab toetada ja suunata järgmisi mõjumehhanisme: Tähelepanu Taju ja infotöötlusprotsesside juhtimine s.h. kujutluse, tähenduse, emotsioonide loomine Mäletamine · Tähelepanu on psüühilise tegevuse suunamine ja keskendamine ojektile, millel on isiksuse jaoks püsiv v hetkeollukorrast lähtuv tähtsus. · Tähelepanu eeldab valikut infotöötluses.
Senmut ja Kipa jäävad kodutuks. Sinuhe saab emalt kirja. Mardikat tahetakse osta hõbeda eest. Endise orja jutt. Teekond Teebaist Simürasse. Merehaigus. Surnute linn - Nekropol ehk surnute linn oli antiikaja kollektiivne matmispaik, mis moodustus tumulustest. Näiteks etruskide ainsad säilinud arhitektuurimälestised on nende nekropolid (umbes 6. sajand eKr), mis asuvad peamiselt Toscanas, Lazios ja Umbrias. ( lk. 126) Ka see oli Vana-Egiptuses üks inimhinge seitsmest osast.Elujõud, ihuline kohalolek.(lk.138) Palsameerimine - Muumia valmistamine surnukeha õliga (palsamiga) võides. Terminit kasutatakse sageli mumifitseerimise sünonüümina.(lk.140) Süürlased -(ka: aisoorid, kaldealased) on rahvas Ees-Aasias. Paiknevad rühmiti hajali Iraagis (8% rahvastikust), Iraanis, Türgis, Süürias, Liibanonis, Armeenias jm. Kõnelevad aramea keelest lähtuvat uus-aramea keelt, mida tuntakse ka assüüria või kaldea keelena.Usult
väljendada ei ole vimalik. Kui klient ei taha vi ei saa verbaalselt suhelda, on muusika ohutu pelgupaik, kus on vimalik edastada seda, mida ise soovitakse. · Retseptiivne muusikateraapia Retseptiivne muusikateraapia phineb muusika aktiivsel kuulamisel. Toetutakse muusikaesteetilistele teooriatele, mille järgi muusika dünaamiline ülesehitus sarnaneb inimlike tunnete ülesehitusele. Muusika on otsesem ja vahetum kui sna ning on seetttu vimeline puudutama inimhinge sügavamaid tasandeid. Muusika mitte üksnes ei väljenda erilisi tundeid, mis kuulaja tundeelu rikastavad. Muusika vimaldab kuulajal enda tundeid defineerida, neist aru saada ja seeläbi oma probleemidele lahendusi leida. · Muusikateraapia vorm ja meetodid Muusikateraapia vorm ja meetodid sltuvad terapeudi teoreetilisest taustast. Nii esineb muusikateraapia praktikas psühhoanalüütilist, kognitiivset, humanistlik-eksistentsialistlikku ja teisi lähenemisviise
· Ülim hüve tähendab tegevuse lõppeesmärki, seesmist hüve. · Inimtegevus (poliitika) taotleb õnne. · Inimese ülimaks hüveks on õnn (eudaimonia), õitseng, hea elu. · Mis on õnn? Inimese toimimine (ergon ) · Igale asjale on omane mingi toiming ehk tema funktsioon (ergon ). · Nt noa toiming on lõikamine, arsti toiming ravimine. · Ka inimesel üldse peab olema mingi talle iseloomulik toiming. · Hinge ergon on elada. · Inimhinge eristab teistest arutlemisvõime. · Inimese toiming on seega "hinge võime toimida lähtuvalt loogilisest arutelust". Õnn, heaolu, õitseng · Iga asja õitseng seisneb ergon'i parimas täideviimises (saavutatakse hüve). · Inimese hüveks on "hinge võime tegutseda lähtuvalt loomutäiusest". · Selleks, et saavutada õnn ja hästi elada, tuleb oma loomutäiused (voorused) hästi välja arendada ja elada neile vastavalt. Vooruseetika tagasitulek
Nad said kuulsaks oma sofismidega, mida Platon nimetas sõna väänamiseks. Partnerilt tuleb küsida, kas sa oled kaotanud sarvi. Vastus on harilikult ei. Siit järeldus, siis oled sa arvekandja, sest see mida sa kaotanud pole, on sul olemas. 05.09.11 KLASSIKALINE FILOSOOFIA Sokrates (469 399) ta ise ei kirjutanud ühtegi rida, tunneme teda põhiliselt tema õpilase Platoni järgi. Esimene filosoof, kes arvas, et filosoofia ei pea uurima loodust ega arutlema maailma üle, vaid peab uurima inimhinge, tunnetama iseennast ja lahendama elulisi probleeme filosoofia peab olema õpetus, kuidas elada. Sokratese tarkus tark on see, kes tunnetab oma mitteteadmist (ma tean, et ma mitte midagi ei tea). Tark on ainult jumal, inimene saab olla ainult tarkuse armastaja filosoof, kes paikneb targa ja rumala vahepeal. Sokratese meetod ehk dialektika St vestluskunsti, oskust vaielda ja argumenteerida, küsida ja vastata, nii et tulemuseks oleks probleemi sügavam mõistmine
Hingel on 3 osa: mõistuslik, emotsionaalne ja instinktide osa. Õiglus tähendab, et iga osa täidab oma funktsiooni ( mõistus juhib, emotsioonid toetavad ja instinktid on ohjeldatud). Pidusöök: Vooruslik elu sünnib ilupüüdlustest, armastusest. Õnn peegeldub ka meie subjektiivsetes naudingutes (meelelistes ja vaimsetes naudingutes). Aristoteles: Õnn on oskus toimida vastavalt loomutäiusele tervikuna, oskus toimida mõistuspäraselt. See on inimese suurim hüve ja inimhinge funktsioon. 2. Aristoteles, Platon ja stoikud õnne ja väliste hüvede suhtest Küsimus: Kas voorusest piisab õnneks? Platon erinevatel eluetappidel erinevad vastused: varane ei, hiline jah. Aristoteles: Loomutäius on õnne olemuslik osa, kuid on vaja ka väliseid hüvesid (Nikomachose eetika: head teod nõuavad vastavat varustust). Keha hüved ja välised hüved on vajalikud hinge pärast, mitte vastupidi.
Tema sõnul toimub areng tänu looduslikule valikule olelusvõitluses: kõige paremini oludega kohanenud isend jääb ellu ja kannab sugu edasi. Darwin väidab, et inimesed ja inimahvid peavad olema kord arenenud samast esiisast. Darwini teooria põhiolemus oli see, et inimene tekkis täiesti juhuslike variatsioonide tulemusel. Ta tegi inimesest lihtlabase olelusvõitluse produkti. Freud (vt Lisa 33) Freud töötas välja psühhoanalüüsi, milleks nimetatakse inimhinge üldist kirjeldust kui ka närvi- ja psüühiliste haiguste ravimeetodit. Freud arvas, et inimese ja kõige teda ümbritseva vahel on alati pinge. Täpsemalt öeldes on see vastuolu inimese tungide ja vajaduste ning ümbritseva maailma nõudmiste vahel. Ta väitis, et kõik unenäod täidavad meie soove. Tema arvates on unenägu tõrjutud soovide maskeeritud täitumine. (J. Gaarder, 1996, "Sofie maailm", Tallinn, Koolibri, lk 302-386) 24
,,kangasse". Selleks, et saavutada kõikehõlmavat ühtsust ja õnne. Teatavasti iseloomustas, ja nagu eespool ka kirjas, kreeka filosoofilist mõtlemist üldiselt ja poliitilist mõtlemist sealhulgas, kosmoloogilisus, lähtumine kosmose osade harmooniast kui ideaalsest mõõdupuust filosoofiliste probleemide lahendamisel. Nii saab selgeks, et filosoofilise süsteemi loomisel projitseerib Platon oma olemisõpetuse kolmikstruktuuri inimhinge kolmikstruktuuriks ning konstrueerib sel alusel ideaalse riigi kolmekihilise struktuuri. Enne viimase mõtte pikemat lahtiseletamist, mille juures jõuamegi poliitilise õpetuse ontoloogiliste, epistemoloogiliste ja eetiliste seoste juurde, nimetame nende kolmikstruktuuride elemendid. Õigupoolest probleem ongi nende kolmikstruktuuride harmoonilises seostamises. Olemisõpetus: kõrgeim muutumatute, igaveste ideede ehk tõelise tegelikkuse maailm;
Natuurfilosoofid. Platon. Aristoteles: Lääs ja Ida. Psühholoogia eraldub Ida ja Lääne psühholoogiaks. Lääne psühholoogia on umbisikuline, konstateeriv. Eesmärgiks on luua võimalikult täpne süsteem. Hing on inimesele omane. Ida psühholoogia on isikuline, loov, püüeldakse täiuslikuma inimese poole. Eesmärk on muuta inimest. Hing on erinevad muutuvad seisundid. Lääne psühholoogia sai alguse Vanas-Kreekas. Natuurfilosoofid olid esimesed, kes üritasid inimhinge lahti seletada. Neil oli teooria, et hing koosneb kõigist neljast põhielemendist, millest maa loodud on. Demokritos, aatomi isa, üritas seletada algelementide kaudu (tuli, vesi, maa, õhk). Arvas, et hing koosneb tuleaatomitest. Heraklietos arvas, et on tule- vee kombinatsioon. Mida kuivem hing, seda targem. Kaks kreeka filosoofi, 4. saj eKr, Platon ja Aristoteles. Platon otsis vastust kahele põhilisele küsimusele: ,,Kust on pärit inimese teadmised?" ja ,,Kuidas
Õnn on hinge toimevõime vastavalt loomutäiusele tervikuna > Aadamal ja Eeval parad. piiramatu õndsus. lähtudes mõistusest, mitte tungidest. Pattulangemise karistus: valu, surm ja needus (põrgu) Suurim hüve: teostada oma funkts parimal võimalikul viisil. Enesearmastus on ennasthävitav:inimene seesmiselt lõhestatud, ihade Inimhinge fn: mõistuspärane toimimine kogu elu jooksul. rahuldamine sõltub välisest, satub teistega konflikti õnnest ja voorustest... Üllusearmastajale meeldib see, mis on loomu poolest nauditav-> Paganlike filosoofide õnnefilosoofia on upsakus
Me saame selle seaduse kohta piisavalt selgesti ütelda ainult üht: et seda võiks nimetada seaduseks, pidi tolle inimese tahe, kellele seadus kohustusi määras, saama sellele seadusele teadlikult alluda; ja lisaks sai see seadus olla loomulik ainult juhul, kui ta kõneles vahetult looduse enda häälega. Kui ma nüüd -- jättes kõrvale kõik teaduslikud raamatud, mis õpetavad nägema inimesi ainult niisugusena, milliseks nad ise on end teinud--mõtisklen inimhinge esimeste ja lihtsaimate toimingute üle, usun end märkavat seal kahte mõistusele eelnenud printsiipi. Üks tagab selle, et iseenda heaolu ja ellujäämine on meie esmane huvi, teine paneb meid tundma loomulikku vastumeelsust iga kord, kui näeme mõnda tundlikku olendit, eelkõige teist endasarnast, hukkumas või kannatamas. Mulle näib, et just nende kahe printsiibi koostööst ja kombinatsioonidest, nii nagu inimvaim neid
Platoni õpetus on antidemokraatlik , eriti põlastab materialistlikke teooriaid, müstiline ,,nägemus", maised asjad hajusad ja muutlikud, kõrgeim idee eksisteerib tõeliselt enne kõike. 27. Kuidas iseloomustaksite Sokratest Platoni teose ,,Sokratese apoloogia" põhjal? Kuidas mõistis Sokrates selles teoses ,,tarkust"? Keda Sokrates pidas targaks? Ta tundub enseirooniline, teisi proovile panev, elutark, samas mitte hooplev ega üleolev. Sokrates leidis, et filosoof peab uurima inimhinge, tunnetama iseennast ning lahendama elulisi probleeme, filosoofia peaks olema õpetus sellest, kuidas elada. Sokrates ütles, et tõeliselt tark on ainult jumal. Inimlik tarkus maksab vähe või ei maksa üldse midagi. Kõige targem on see, kes mõistab, et tõeliselt pole tema tarkus midagi väärt. Tarkus seisneb selles, et ollakse teadlik oma teadmatuses. Tegelikult on tark ainult jumal ja inimene saab olla vaid tarkuse armastaja filosoof.
ü 1. REALISM ,,Realismus" - esemeline, reaalne. Terviklik kirjandussuund levis Lääne-Euroopas 1830-1870. 1830. aastatel oli romantismi hiigelaeg. Peagi aga romantismist tüdineti. Realism kujuneski romantismile vastukaaluks. Samas põimusid need kaks suunda pidevalt omavahel. Iseloomulikke jooni esineb juba antiigist alates. b ,,Punane ja must" - esimene realismi esindav teos. Realism kunstimeetod, mille järgi kirjanduse ja kunsti ülesanne on kujutada elu tõepäraselt ning avada nähtuste olemus ja põhjuslikud seosed. Realism toob esile ajastule iseloomuliku tüüpilise ja peaks vältima juhuslikku ebaolulist. Selle poolest erinev naturalismist. Realism jälgib isiku suhteid keskkonnaga, ühiskondlike tingimuste mõju kommetele ning inimese või grupi saatusele (kuidas ühiskonnas kehtivad seadused ja ühiskondlikud normid mõjutavad inimese käitumist). Tegelaste karakterites liitub individuaalne tüüpilisega. Süzee areng lähtub reaalse elu ...
Surmanuhtlus asendati 4 aasta sunnitööga + reamehena sõjaväeteenistusele asumisega. Ilmub ,,Märkmeid surnud ajast" - olukirjeldused sunnitööst Siberis; ilmub romaan ,,Alandatud ja solvatud". Nendes on inimpsüühikat, probleemsed olukorrad, probleemsed inimesed. Kui varasemas loomingus lähtus sellest, et inimene on hea ja keskkond muudab ta õnnetuks, siis nüüd jõuab seisukohale, et inimene on küll hea, aga vastuoluline ja sealjuures irratsionaalne. Inimhinge mõjutavad hetketunded, tujud, instinktid. Me võime teada, mis on hea ja õige, aga siiski käituda. valesti. 1865 saab valmis ,,Kuritöö ja karistus". 1868 ilmub ,,Idioot". Romaan ,,Sortsid", ,,Nooruk". Viimaseks teoseks on ,,Vennad Karamazovid". Siberis sunnitööl olles kohtus kauni naisega, kellega ka abiellus. Naisel oli aga tervis korrast ära, põdes tuberkuloosi ja suri pärast Peterburi naasmist. Dostojevski rahaline olukord oli kehv, ka vend
Seisukoht, et inimene on loomult hea. Looming Ta kirjutas juba kooliõpilasena näidendeid, mis jäid aga enamikus lõpetamata. Asutas ta koos venna Mihhailiga ajakirja "Vremja", hiljem "Epohha". Oli oma kirjutamisviis- kirjutas kiiresti, mõtles enne kaua ja täpselt ning kirjutama hakkas siis kui keskne tegelane oli välja kujunenud. Dostojevskit peetakse kõigi aegade olulisimaks romaanikirjanikuks, kes vapustavalt kujutas inimhinge varjukülgi. Tema teoseid läbivateks motiivideks on ennastohverdav armastus, inimese jumalaotsingud ja vastuhakk oma Loojale. 1844 esimene töö- Blzaci "Eugenie Grandel" tõlge 1846 "Vaesed inimesed" jutustus, romaan kirjades; annab pildi Peterburi väikeametniku masendavast elust. Võeti kohe kiitvalt vastu. Siiski D ei meeldi, et surutakse justkui vormi. Nimesümboolika- Makar (vene vanasônades hädavares) Devuskin (näitab naiselikkust) - 40-
Pärast jumal Ahuramazda poolt puhastamist läks Zarathustra kõrbesse mediteerima ja vaimset valgustatust otsima. Seal ta leidiski oma jumaliku inspiratsiooni. Valgustatuna koostas Zarathustra oma õpetustest pühakirja, Zendavesta, milles on juttu usust ühte kõikvõimsasse jumalasse, kellel on võim tõe, valguse ja elu üle. Zarathustra õpetas oma järgijatele heasüdamlikkust ja lahkust teiste vastu. Tema filosoofilistes ja vaimsetes õpetustes oli kesksel kohal inimhinge puhtus. Indias on inimesi, kes järgivad veel tänapäevalgi Zarathustra valguse usku, neid kutsutakse parsideks. Pärslaste järeltulijad sooritavad Zarathustra rituaale Iraanis ja kogu maailmas. Zarathustra olevat surnud võitluses naaberhõimudega. Mida aeg edasi, seda detailsemaks muutuvad õnneks allikad. Avesta Eee sisult suur rahvausundi segu on kirja pandud Zarathustrast kuni 1000 aastat hiljem. Vanimad säilinud tekstid 13. sajandist pKr. Avesta osad sisult ja vormilt erinevad.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
