KÜSIMUSED HEGEL Kes mõtleb abstraktselt? 1807 1) Leidke tekstis kaks abstraktse mõtlemise määratlust (andke nende sisu edasi teksti ennast tsiteerimata) Esimest liiki määratlus abstraktse mõtlemise kohta on see, kui nähakse, et inimene teeb midagi halba ja ei üritatagi uurida tagamaid, et aru saada, mis viis selle teoni või sündmuseni. Teist liiki määratlus on see, kui toimub mingi üsnagi tühine tegu ja seejärel hakatakse otsima ja seostama põhjuseid tema välimuses, perekonnas, minevikus ja kõiges temaga vähegi. Kuigi tegu ei ole seotud tema taustaga. 2) Iseloomustage kahe abstraktse mõtlemise erinevust (toetuge Hegeli artiklile ja kasutage seejuures ka abimaterjali) Kahe abstraktse mõtlemise erinevus seisnebki selles, et esimese puhul ei otsita põhjuseid, miks võidi midagi halvasti teha, vaid laidetakse teguviis kohe maha, kuid teise mõtlemisviisi puhul otsitakse põhjuseid ja nähakse ...
sarnased teiste kunstnike omadega, kuid tema poolt kujutatud stseenid ja portreed muutusid üldistuseks, millel on sügavam sisu. Inimese hingeelu enneolematult peen analüüs ei olnud Rembrantile mitte omaette eesmärgiks, vaid ligimesearmastuse väljendiks. Rembrandt armastas neid, keda ta kujutas, ta mõistis nende nõrkusi ja andestas nende puudused. Inimeste mõõdupuuks sai talle sai nende sisemaailm. Rembrandt maalis palju Piibli ja mütoloogia ainetel. Just neis töödes on inimhinge avamine lausa vapustavalt veenev ja jõuline. Rembrandti maalides tagab ühtsuse ja terviklikkuse omapärane valgusekäsitlus. Valgus on talle peamiseks väljenduslahendiks, see koondub alati teose sõlmpunkti, kompositsiooni keskmesse, jättes kõrvalfiguurid salapärasesse hämarusse. 6) Keda peetakse parimaks prantsuse barokkliku klassitsismi maalikunstnikuks? Nimeta milliseid maastikumaali liike ta esindas? NICOLAS POUSSIN Sai hea klassikalise hariduse
Viinis leidis Mozart ennast majanduslikest raskustest. Mõned uurijad on väitnud, et Mozart teenis piisavalt kuid mängis enamuse maha ja kui ta 1791.a. hinge heitis, maeti ta vaikselt vaestehauda, millel ei olnud isegi risti. Ometi kirjutas Mozart, ka oma võitluses vaesusega kõige hullemas seisus olles, häirimatult rahulikku ja kaunist muusikat. Enamik tema kuulsamatest teostest on kirjutatud tema elu viimasel kümnendil. Ükski teine helilooja ei saanud näha nii sügavale inimhinge kui Mozart ega suutnud eales väljendada oma mõtteid muusikas nii suure ilu- ja graatsiatundega. Mozart oli üks kõigi aegade andekamaid ja mitmekesisemaid heliloojaid. Ta on loonud kokku üle 600 teose, tähtsaimad nendest on ooperid "Figaro pulm", "Don Juan", "Võluflööt", viimased kolm sümfooniat (g-moll, Es-duur, C-duur) ning Reekviem. Mozarti elust on tehtud ka film "Amadeus". Mozart oli sünnilt katoliiklane. Sisimas eelistas ta siiski vabamüürlust, mis
kõrgkooli, Ateena Akadeemia rajaja, üks maailma ajaloo mõjukamaid filosoofe. Nooruses sai ta korraliku hariduse grammatikas, muusikas ja gümnastikas. Diogenes Laertiose sõnul maadles ta isegi Isthmose mängudel. Enne Sokratesega kohtumist oli ta õppinud filosoofiat Herakleitose Kratylose juures. Platoni loominguline pärand on suur. Säilinud on 35 tema toest ja ka kirju. Vastavalt oma inimesekäsitlusele räägib ta inimhinge voorustest. Igale hingele vastab kindel väärtus. Platoni surma kohta on mitu versiooni. Enamik neist kinnitab, et Platoni suri rahulikult omas kodus, kuid väidetakse ka, et ta surnud pulmalauas. TSITAATE · Nauding on kohutav kiusatus. · Kes ei tee halba, sel pole vajadust seaduse järele. · Suund, kuhu haridus inimese viib, määratleb tema tulevase elu · Rumalus on kõige kurja algus ja lõpp
toimimise maksiim peaks sinu enese tahte läbi saama üleüldiseks loodusseaduseks". Kolmas sõnastus erineb kahest esimesest ning rõhub inimese kui mõistusolendi väärtusele iseendas: "Toimi nõnda, et sa inimsusse nii oma isiku kui ka ükskõik millise teise isiku näol suhtuksid alati ühtlasi kui eesmärki ja mitte kunagi pelgalt kui vahendisse". Psühholoogia I.Kant jõudis oma mõtisklustes järeldusele, et teadusena on psühholoogia võimatu: 1. Inimhinge mõistmine on inimesele võimatu, kuna kõik arutlused inimese kohta saavad alguse väitest "Mina olen", mis on empiiriline, mitte aga ratsionaalne väide. Mina olemasolu konstateerimisega aga ei tulene Kanti arvates mitte midagi olemuslikku või paratamatut, mistõttu psühholoogiat ei saa käsitleda "päris" teadusena, vaid empiirilise teadusena. 2. Kanti arvates ei saa psühholoogiast teadust kunagi selle pärast, et psühholoogias ei ole
Müütidele toetuv rituaalne teater oli Antonin Artaud sihiks ja paleuseks. Artaud peateos ,,Teater ja tema teisik" ilmus 1938. a, kuid laiemat vastukõla äratasid tema ideed alles pärast Teist maailmasõda. Tema kirjutistes kõlab jõuliselt teatri iseseisvuse nõue. Teater ei ole kutsutud jäljendama elu, vaid ilmsiks tooma varjatud tõde, tungides sügavama, müstilise tõeluseni. Artaud püstitas julmuseteatri loosungi. Julmuseteater peab tungima inimhinge tumedaima põhjani ning vapustama vaatajat. Bertoilt Brecht uskus, et inimese olemus sõltub neist sotsiaalsetest suhetest, milles ta elab- pole olemas ,,inimest üldse" väljaspool ühiskonda. Selleks, et inimest muuta, tuleb muuta ühiskondlikke suhteid. Ekspressionistide abstraktse ,,uue inimese" asemel kujutab Brechti teater muutuvat ja muudetavat inimest ühiskonnas. Peategelaseks on Brechti teatris
· Samas ikkagi rivaliteet ja võõritimõistmised Platoni vabariik · Au ja kuulsus on vaid näilisus (doxa) · Kuidas taltsutada auahnust? · Elanikkonna jagamine klassidesse · Valvurite vooruseks on julgus · Usk, et "ükski kodanik pole kunagi olnud vaenujalal teisega; selline asi oleks jumalakartmatus" · Eesmärgiks harmoonia. Selleks inimhinge ümberkasvatamine Aristotelese Nikomachose eetika · "Mõned austavad... kõrget päritolu inimesi, võimumehi ja rikkaid... Tegelikult peaks austama ainult head inimest" (NE. 1124a28) · Aristotelese lahendus "au on loomutäiuse tasu ja see omistatakse headele inimestele." NE. 1123b35 · ratsionaalsed valikud · loomupärased inimlikud kalduvused
Euroopa ideede ajalugu Mida see tähendas ideede ajaloole? -avastati autor kui tegutseja -kes on dialoogis oma kaasajaga, mitte ei osale ajatus diskursuses -ei muutu üksnes vastused, vaid ka küsimused (Collingwood: ,,küsimuse ja vastuse loogika") Kuidas peame uurima? Seetõttu vaja uurida: -autorit ennast -tekste, millele autor vastas -konkreetseid kaasaegseid probleeme -konventsioone, mille raames ta kirjutas Teooria seos praktikaga: -ideoloogid tegelevad legitimeerimisega -kasutusel normatiivsed mõisted. Mida ideoloogid uue sisuga täidavad -innovatiivne ideoloog on seega poliitiline tegutseja Tegeleme Euroopaga. -Euroopa või Lääne mõttelugu Mis on Euroopa? -negatiivne defitsioon(defineerime objekti lähtudes sellest, mida ta ei ole) -positiivne defitsioon Keskendume varauusajale Võimalik periodiseering: -Antiikaeg etc. Euroopa ideede ajaloo arengujooni Moraalifilosoofia üldine are...
Esimesed ilmusid alles 9. sajandil. Vanemad sakraalehitised on näiteks Püha Jüri kirik Kostolianis. Basiilika Banská Stiavnicas. Gooti stiilis Püha Martini toomkirik. Püha Elsbeta toomkirik Ostices. Sakraalarhitektuuris on ka muid stiilinäiteid: renessanss, barokk, klassitsism protestantide kirik Banská Bystricas. Slovakkias on väga levinud ka puukirikud. Nad on väga vanad, nende arhitektid on tundmatud. Nendes ehitistes väljeldub inimhinge ja looduse vaheline harmoonia. Inimese püüe seista kõrgemal argiaskeldustest ja muredest. Vanimad neist on Krvatovis, Dvrdosines, Oravas. 15.-17. sajandil on nii nimetatud artikulaarsed puukirikud, mis ehitati seadusparagrahvi arvestades imperaator Leopold I käsul 17. sajandil. Need on protestantlikud kirikud. Neid on Grõzis, Lestinys, Oraval ja Gezmarkis. Nende kirikute põhiplaan on kreeka risti kujuline. Need kirikud ehitati reeglina asustatud punkti äärealadele
" hüüab elu. Eest ära! elutee pääl seista ei tohi, ega puhata; see takistab, ja rutt on taga, sest aeg ei iial seisata... Eest ära! Anna Haava loomingu tähtsus 8 Eesti luule ajaloosse on Haava jätnud püsiva jälje kõigepealt intiimsete tundmuste tõlgitsejana. Tema armastus ja igatsuslaulud maailma inimsüdame vahetu elamuse kaudu. Haava pärandas eesti luulele põhjamaiselt karge ja puhta lembelüürika, milles armastus on lahutamatult ühendatud inimhinge helgete õnne- ja iluigatsustega. Vormi osas saavutas Haava oma noorusluules väljapaistva musikaalsuse. Tema looming on saanud suureks sõnadesalveks heliloojatele. Miina Härma on selle andunuimaks ja sügavaimaks muusikaliseks tõlgitsejaks; ta on loonud ,,Luuletuste" vihikuile üle 20 viisi, nende hulgas sedöövrid ,,Kõik kallile", ,,Küll oli ilus mu õieke", ,,Kui sa tuled, too mull lilli" ja ,,Ei saa mitte vaiki olla". M. Härmale järgnevad Haava luule viisistamisel M. Saar ja K.
lugejaile. Nii osteti "Kevade" esimest osa 1912. aasta jõululaupäeval Postimehe poest 200 eksemplari. Samal aastal määras Eesti Kirjanduse Seltsi auhinnakomisjon Lutsule "Kevade" eest ergutusauhinnaks 50 rubla. Teise osa avaldas 1913. aastal juba Noor-Eesti Kirjastus, nii nagu ka enamiku Lutsu hilisemaid töid. Raamatu muudavad ajatuks selle värvikad karakterid, rahvalik huumor ja elav tegevustik, mille varjus kirjeldab autor leebelt inimhinge sügavaid tundeid. Seepärast võimaldab "Kevade" üha uusi tõlgendusi ja käsitlusi, eriti seoses teiste kunstivormidega. Korduvalt on teost seatud lavalaudadele. "Kevade" ainetel valmis samanimeline film alles 1970. aastal rezissöör Arvo Kruusemendi käe all. "Kevade" põhjal on loodud ka ballett. "Kevade" on ilmunud 21 trükis ja tõlgitud 13 keelde. (nt inglise, leedu, läti, poola) Tsitaadid ja fraasid Oskar Lutsu teosed on mõjutanud ka eesti keelepruuki
Sellepärast kirjutab ta luuletuse noortele, arutades küsimusi, jagades mõtteid ja tundeid. Luuletuses ,,Me Ärkame" väljendub tärkamine peale masendust, leides üles selle, mis surma padrikusse kaotsi oli läinud. Tuleb aeg täis päikest, valgust, soojust ja rõõmu. Ärgatakse ning põlves sirgub uus jõud. 6) 1928 - HÄÄL VARJUST Peale igat tõusu on ka langus. Samamoodi vaheldus ka Marie Underi looming. Sellesse tuli elutumedus ja inimhinge vaevav ööpoolsus. See väljendub erinevates luuletustes. Luuletaja loob pildi viletsast hääbujast linna aulis, mille koht sai ta inspiratsiooni väiksena ise samasuguses keskkonnas sirgudes. Luuletuses ,,Agulis" kirjendatakse elu: ,,majad kui ussitanud seened", ,,on lapsi värval: kaelad kui peened!". Väljendub sealne karm ja väga vaene elu. Ta avaldab selle üle kahetsust ja protesti, mis autori hinge vaevab.
See oli sümbol, mis sümboliseeris kukutatud isa (kelle vastu pojad mässasid). Sellega kaasnes alati tabu keeld teda tappa, ainult aastas korra saab seda looma tappa. Freudi meelest oli see religiooni alus. Tema meelest oli hiljem inimesekujuline jumal, keda kummardati ja tema tähendus on: isa. Kõik religioonid püüavad leevendada isa tapnud poegade süütunnet ja lepitada kannatadasaanud isa sõnakuulelikkuse abil. Tol ajal oli intsestikeeld. ,,Ego ja Id" teoses tegeleb inimhinge anatoomiaga. Selles võetakse kokku Freudi isiksuse käsitlus. Freudi ideed on selles artiklis lahti kirjutatud. Pealkiri ,,mina ja miski". Freud väidab, et inimesel kaasas ainult üks isiksusekomponent Id. Id on inimese energeetiline baas, energia, mis on valmis ümber paigutuma, vallanduma. Sellel rajaneb isiksus. Id on tungide päriskogu. See, mille poole Id püüdleb, on naudingud. Ego on Idi ja maailma vahendaja. Ego tekib 6-elukuul, lõplikult kujuneb välja 2. eluaastaks
Sümbolism põlgab nähtava maailma erapooletut jäljendamist, järelikult realismi ja impressionismi. Käsitleti nn suuri teemasid nagu sünd, surm, erootika, armastus, üksindus, elu. Teemasid lahendati süzeede abil, mis olid tähtsamad kui see, kuidas seda kujutati. Rõhutati, et elu on müsteerium. Prantsuse sümbolismi eelkäijaks oli Chavannes. Kuulsamad: Redon (fantaasiarikas, mütoloogia jne; Ophelia); Toorop (juugendliku stiiliga; Kolm pruuti); Vruble (kuulsaim vene sümbolist; inimhinge sismine traagika kujutamine; Istuv deemon); Rodin (skulptor; Suudlus; Mõtleja). Juugend: Tunnused: pikaks venitatud kujutised, looduse motiivid, ornamentika. John Ruskin ülistab keskaja käsitööd, tema ideedest tekib rühmitus Prerafaeliidid (ülistavad Rafaeli-eelset aega) (W.Morris; E. Burne-Jones). Arts&Crafts Movement loodi esemeid, mis olid vabad klassitsismi ja eklektika eeskujudest. Esemed pidid olema lihtsad, funktsionaalsed ja materjaliehtsad nagu keskajal. Tulemuseks olid
saatus jne. Jean Giraudoux - Ehkki kirjanik möönab inimese ebatäiuslikkust ja nõrkusi, ülendab ta heroiliste väärtuste asemel maist ja inimlikku. Tema dramaturgia on intellektuaalne, seda iseloomustavad selge mõttearendus ja peen stiilitaju. Antonin Artaud - müütidele toetuv rituaalne teater oli tema sihiks. Teater ei ole kutsutud jäljendama elu, vaid ilmsiks tooma varjatud tõde, tungides sügavama, müstilise tõeluseni. Julmusteater peab tungima inimhinge tumedaima põhjani ja vapustama vaatajat. Näidates inimestele neid endid nii, nagu nad on, kisub teater neilt maskid eest. Futurism prantsusmaal - Henri Bergson. Inimese soov pidevalt oma ümbrust kontrollida on viinud kontakti kadumiseni intuitsiooniga. Guillaume Apollinaire - temalt pärineb mõiste "sürrealism", esimesi luuletajaid, kes kirjutas kirjavahemärkideta vabavärssi. Eri maade kunstnike kohtumispaigana, kus
· Luua PERSONAALSUST, mitte eristuvust · Pakkuda TUNNET (nt. kasutamisrõõmu), mitte funktsionaalsust · Pakkuda DIALOOGI, mitte kommunikatsiooni · Olla PARTNER, mitte teenindaja · Rakendada brändiloome ja kommunikatsiooni teenistusse erinevad meeled: kasuta muusikat (helisid), värve, lõhnu, puutetunnet, maitset ... Nastja Mulej, BMA Nr10 2004 · Enamus brände taotleb LUGUPIDAMIST. Inimhinge puudutab pigem ARMASTUS · Tähelepanu on valiv taju. · Tähelepanuta ei ole selget teadlikku taju, see tagab tajumehhanismide sobva aktiveerumise ja õige töö. · Mõne moodsa teooria järgi ei olegi ilma tähelepanuta võimalk objekte teadvustamata seostada. TÄHELEPANU JA MÄLU Inimene eelistab tuntud tundmatule!!! Töömälus sisalduva materjali hulk määratleb tähelepanu mahu ja selle keskmes oleva materjali hulga.
Modernism Modernism (prantsuse moderne 'uudne', 'nüüdisaegne') on ühine nimetaja modernsetele kirjanduse, kunsti jm ühiskondlik-kultuurilise tegevuse suundadele, mis kerkisid esile valgustuse ideede jõudmisega üldisesse kultuuripraktikasse 19. sajandi teisel poolel ning nende omaksvõtmise ja sellega kaasnevate raskustega, mis said keskseks teemaks 20. sajandi esimesel poolel. Modernismi seostatakse moodsa ühiskonna ehk modernse ühiskonna ellurakendumisega. Vahel kasutatakse terminit "modernism" ka uusaja sünonüümina (inglise keeles modernity, modern times). Progress ja uue otsingud Ühelt poolt modernismi kandjaks progress paljudes valdkondades, eelkõige teaduse ja tehinka areng ning tööstusliku tootmise muutumine massiliseks, ühiskonnakorralduse muutumine humaansemaks jms, kuid teiselt poolt sellega kaasnev inimese võõrandumine elust, bürokratiseerumine ja linnastumine, üksikisiku maailmavalu esilekerkimine. Selle taustal iseloomustavad...
vaidlusi. Olid 1860. aastad. Intelligentsi hulgas olid vastuolus konservatiivsed slavofiilid, kes nägid Venemaa iseloomu passiivsuses omaette väärtust, ja progressiivsed "läänlased", kes võtsid vastu Saksamaalt, Prantsusmaalt ja Inglismaalt tulevad uued ideed ja vaimustusid sotsialismist. Dostojevski, kes igatses usu poolt pakutavat kindlustunnet, seisis kahe voolu vahel ja üritas kirjeldada, kuidas sedalaadi ideoloogilised võitlused, veendumused, kõhklused ja eneses kahtlemised inimhinge ja ühiskonda mõjutavad. "Kuritöö ja karistus" oli haruldane õnnestumine: Dostojevski kirjutas põneva, elava, rahvapärase romaani, kus oli nii detektiivloo elemente kui ka palju armuvalu, mis keerles aga intellektuaalse teema ümber. Küsimus oli selles, kas pärast religioossete piirangute kadumist ja jumala surma on "kõik lubatud", kas siis, kui viimsepäeva kohut ei tulegi, tohib röövida ja tappa ja elada täiesti oma suva järgi. Dostojevski kangelane, 23-
Ideed: vendlus, võrdsus ilms revolutsioonita utopistlik sotsialism. Arreteeriti, elas läbi omaenda hukkamise, saadeti sunnitööle. Varasemad vaated kinnistusid seal veelgi. · Romaan "Kuritöö ja karistus". [tappa vanaeit]. Vaesus, alkoholism, paljude motiivide kokkulangemine, Venemaa tegelikkus. · Romaan "Idioot". Täiuslik inimene, uus inimene. Mõskin oli kaasaja Kristus, Absoluutse Headuse idee kandja. · Romaan "Vennad Karamazovid". Inimese käsitlus, inimhinge keerukus. Sotsiaal-olustikulised romaanid, psühholoogilised romaanid. Dostojevski: * tal endal oli epilepsia; * tal endal oli suhe saatusliku naisega; * ta ise sai surmanuhtluse, aga anti armu. Tsehhov Anton Tsehhov, 1860-1904, Venemaa. ( arenemine) Segaseisuslane erinevalt teistest. Isa oli mitmekülgne (kirjandus, muusika), kuid samas ka range. Pere lapsed pidid aitama isal poodi pidada. Isa pankrotistus ja põgenes Moskvasse. Pere läks sinna järgi. Anton lõpetas
Ta laenas süžeesid varasematest rüütliromaanidest-või novellidest ja antiikkirjandusest. Boccacciost sai itaalia kirjanduskeele peamine kujundaja. Ta algatas itaaliakeelse proosaromaani (teos „Filocolo“), tõi värssromaani oktaavi-stroofi, mis hiljem valitses kogu Euroopa eepilises poeemis. Ta üritas Dante eeskujul luua filosoofilis- allegoorilist poeemi („Armunägemus“). Samuti tõi ta proosasse pastoraalse teema („Amfeto nümfid“). Boccaccio paistab silma hea inimhinge tundjana, mida näitab lühiromaan „Fiammetta“ – seda peetakse psühholoogilise proosaromaani alguseks Euroopa kirjanduses. Boccaccio oli novelli viljeleja. Novelli peeti renessansiajastul romaanist madalamaks žanriks. Boccaccio tõi lühiproosa vormi uue kvaliteedi, tema mõjud ulatusid kaugele. Peateose „Dekameron“ kirjutas Boccaccio küpse kirjanikuna. Tõukeid selleks sai ta nii elust kui kirjandusest. See oli tolle aja tõeline erootiline avastus. Nõukogude ajal seda siiski ei
sisusse süüvimata. Ene Üleoja defineerib oma artiklis Kirikumuusika või muusika kirikus kirikumuusikat järgmiselt (26 juuli 2007 Meie Kirik): Kirikumuusika ehk kultusmuusika on suhtlemisvahend inimese ja Jumala vahel; ta on patukahetsuse, palve ja ülistuse üks võimalik vorm. Kirikumuusika on nii verbaalse kõnemeloodia võimendaja kui ka mõtte ja sõna jõustaja, süvendaja. Piltlikult öeldes lisab heli sõnale füüsilist ja vaimset resonantsi, ta teeb kuuldavaks inimhinge sisima kõne. Ta on tegu. Sisemine ja väline väärikus ning rituaalitunnetus kuuluvad protsessi juurde kui juhend. Ometi tekib kirjutajal küsimus, kas ka Chopini valss võiks olla kirikumuusika ja isegi siis, kui see ei kõla kirikuhoones? Tuues jälle mängu lapseeas kinnistunu, on kiusatus vastata jaatavalt. Ikka noodsamad jõuluõhtud vanavanemate juures, kui suurele kaaraknale olid tõmmatud ette rasked rohekashallid kardinad, õhtud, mis algasid küünalde süütamisega,
aastate majandustõusu ajal Ameerika Ühendriikides rohkesti nö. riiulifirmasid (need on firmad, mis on olemas vaid paberite järgi ja mis loodud kergeusklikelt ning majanduslikus mõttes rumalatelt inimestelt raha välja petmiseks). Tegutsevad firmad prestiizhi hoidmise nimel aga ei avalikustanud oma majandusnäitajaid (kui olla aus, siis ega 4 keegi tavakodanikest nende vastu erilist huvi ka ei tundnud – majandusbuum oli inimhinge tuleviku suhtes paraja annuse optimismi külvanud). („Must...) 5 2. TEKKEPÕHJUSED 1920ndate teisel poolel terase tootmine, hoonete ehitamine, jaekaubandus, autode registreerimine, isegi raudteede ehitamine arenesid ja kasvasid rekordiliselt. 536 tootmis- ja kaubandusettevõtete kombineeritud puhaskasum kasvas, 1929. aasta esimese kuue kuu jooksul kasvas see 36,6 % rohkem, kui 1928. aastal. See aitas kaasa sellele, et inimesed hakkasid
eriskummalise hindamine. 4.Üksikisiku ja/või rahva tähtsuse ja eripära väärtustamine. 5.Ajaloo ja rahvapärimuste väärustamine. 6.Tundelüürika tõus esiplaanile. 7.Eri kunstide, kirjanduszanrite ja stiilide segunemine. - Romantism valitses 19. sajandi esimesel poolel. - Romantikud uurisid kaugeid aegu (eriti müstikaga köitvat keskaega), kaugeid eksootilisi maid(eriti idamaid), inimhinge uurimata alasid, üleloomulikke nähtusi, inimese suhet jumalaga ja muid üksikisiku olemasoluga seotud probleeme. - Rahvusromantismil oli ühiskonnapoliitiline mõju, see väärustas rahvuse tähendust. Viis vabadusliikumisele või nagu nt Eestis võimsa rahvusliku ärkamiseni, oma rahva, kultuuri, keele ja ajaloo väärustamiseni.
ebamugavust, kuidas neile reageeritakse ja kuidas nad mõjuvad, kasutaksime neid hoopis hoolikamalt. Siinkohal ei maksa haarata kinni mõttest, et kui just me soovimegi teatud ebamugavust või hirmu olukorda teisele, siis annan koheselt teada, et iga sõna, mille mõttejõuga välja ütled, peegeldub alati tagasi. Iga väljaöeldud sõna omab resonantsi, piltlikult öeldes lisab heli sõnale füüsilist ja vaimset resonantsi ja teeb nii kuuldavaks inimhinge sisima kõne, tegeliku mõttejõuga kaasnenud emotsiooni ning paljastab tegevuse eesmärgi. See kõik tõmbab ligi samaväärset ja loob selle võnkesagedusega vastavuses oleva vormi. Niisiis iga öeldud sõnaga loome teise inimese energiaga kindla vormi ja struktuuri, milles sisaldub tagasipeegelduse võim. Seetõttu on vaja hoolikalt valida sõnu, tunda nende kasutusviisi ja teada, mida me
toodi välja ebatavaliste mitmetimõistetavate süzeede abil, rõhutati, et elu on müsteerium, oluline mida kujutatakse, mitte kuidas. Tegemist on literatuurse kunstiga. Sümbolism on vool, mitte stiil. Tihti anti mütoloogilistele tegelastele ebatavaline isiklik tähendus. Värvid on salapärase muinasmaailma loomise vahendiks. 1890. aastail oli peamiseks esinemiskohaks Pariisis Roosiristlaste ordu järgi nimetatud salong. Sümbolist pidi kujutama imepärast ja müstilist. Tihti kujutatakse inimhinge sisemist traagikat. Maal: Pierre Puvis de Chavannes (loetakse sümbolismi eelkäijaks) Gustave Moreau Odilon Redon Ferdinand Hodler Jan Toorop Arnold Böcklin Mihhail Vrubel James Ensor Auguste Rodin (stiililt impressionist, kuid sisult sümbolist) Edvard Munch Juugend - Levis algselt tarbekunstis ja arhitektuuris ning sai alguse Suurbritanniast. Esemed pidid
Pühendas oma elu ja tegevuse moraalifilosoofiale ning hüve, vooruse ja õigluse otsingutele. Peamise meetodina kasutas ta dealektikat küsimuse ja vastuse kaudu teadmiste otsimne ehk sokraatiline küsimine Sellega püüdis ta inmestele näidata kui rumalad nad on aga ühtlasi ka aidata neil iseenaast tundma õppida Sokratese pannus filosoofiasse oli väga suur eriti selle pärast et tema jaoks ei kujutanud väärtust taevakeha, maakera, plved jne vaid inimhinge universum. Hakkab inimese mõttemaailmaga tegelema "Ma tean, et ma midagi ei tea" "Tunne iseennast!" "Õpin, kuni elan." "Keegi ei ole meelega halb." "Linnu tuleb ehtida kujudega, hinge voorusega" pühendus eetikale ehk kõrbelise hüve, vooruse ja õigluse otsingule elu põhimission tõsta noorte moraalset ja intelektuaalset taset ja aidata kaaskodanikke näha oma rumalust ja ühes sellega aidata ennast tundma õppida.
tegelaste vastuolulisus, inimestevahelised konfliktid, põlvkondadevahelised probleemid, unistuste purunemine, elu käest libisemine, inimese hingeelu uurimine, külaelu ning usuprobleemide lahkamine; ,,Kaks paari ja üksainus",,,Vanad ja noored" ,,,Tähtis päev" ; perioodi lõpul impressionistlikud jooned. teisel käsitleb üliõpilasprobleeme; külajutustuste asemel novellid ja miniatuurid; impressionistlikud jooned, inimhinge lahkamine, inimestevahelised vastuolud, sisse tuleb tammsaarelik naine. Tammsaare näitab, kuidas inimesed ei märka ümbritsevad. Alguse saab tõe ja õiguse teema. Üliõpilasnovellid: ,,Pikad sammud", ,,Noored hinged" ja ,,Üle piiri" kolmandas 1917-1940. Valitseb psühholoogiline realism. Süveneb filosoofiline pool, matsi ja vurle teema. Väga palju paralleele Piibliga. 2 näidendit ja 5 romaani. ,,Juudit" näidend tugineb
kollektiivseid uskumusi, ideid, väärtusi, mis ennast selle rahva keeles, ühiskonnakorralduses, uskumustes, tõekspidamistes ja institutsioonides väljendavad. [Tamm, M. Mis on kultuur ja kultuuriteadused? lk 8–18] Sõna kultuur, lad. k “cultura” on algselt (eKr) seotud tähendustega harima, põldu harima, hoolitsema, täiustama, austama (lad k “cultus”) . Tänapäevases tähenduses kultuurist rääkis Marcus Tullius Cicero (45 eKr), kui ta võrdles inimhinge põlluga, mis õige harimiseta vilja ei kanna ning just filosoofia ülesandeks on inimhinge harimine ( cultura autem animi philosophia est). Laiemalt käibele tuli selline metafoorne kultuuri mõiste alles renessansiajastu humanistidega. Iseseisvana hakati kultuuri käsitlema 16. sajandil. Tähendas see siis midagi, mis seob omavahel tervikusse uskumusi, kunsti, teadust, õigust ja keelt. 17.sajandil hakati kultuurist rääkima, kui kollektiivsest nähtusest
Võrreldes mahuka klaveriloominguga on Liszti orkestriteoste arv tunduvalt tagasihoidlikum (kaks sümfooniat, 13 sümfoonilist poeemi, veel teatud sündmuste puhuks loodud pidulikke marsse, avamänge, mõningaid teiste autorite teoste ümbertöötlusi). Sümfoonilises muusikas on Liszti üle kõige erutanud filosoofilised probleemid, inimene ja ühiskond, isiksuse kujunemine, inimese eluetapid hällist kuni hauani, humanismi ideede võit, inimhinge sisemised vastuolud. Paljud tema sümfoonilised teosed sisaldaved teravaid konflikte. Liszti paljude teoste vastuolulised algused ja heroilised lõpud räägivad aga helilooja usust paremasse, tema sümpaatiast tugevatele isikutele, kes võitlevad ühiskondliku progressi eest, kes on võimelised elutormidest väljuma võitjana (sümfoonilised poeemid "Tasso"; "Prelüüdid"; "Prometheus" jt.).
inimese vabadusse. Vabadus on oluline, sest moraalne hinnang eeldab Kanti järgi, et me oleme vabad selles mõttes, et meil on võime toimida teisiti. Moraalne õigsus ja väärus käivad ainult vabade tegutsejate kohta, kes kontrollivad oma tegusid ja kelle võimuses on teo hetkel toimida õigesti või mitte. Psühholoogia I. Kant jõudis oma mõtisklustes järeldusele, et teadusena on psühholoogia võimatu: 1. Inimhinge mõistmine on inimesele võimatu, kuna kõik arutlused inimese kohta saavad alguse väitest "Mina olen", mis on empiiriline, mitte aga ratsionaalne väide. Mina olemasolu konstateerimisega aga ei tulene Kanti arvates mitte midagi olemuslikku või paratamatut, mistõttu psühholoogiat ei saa käsitleda "päris" teadusena, vaid empiirilise teadusena. 2
kõrget ja hirmuäratavat Memnoni sammast. Nii et see äkitselt kõlama hakkab Sophoklese meloodiates! * Passiivsuse ausära tuleb kõrvutada aktiivsuse ausäraga. See pärgab Aischylose Prometheust. Inimene, tõustes titaaniks, võitleb omale välja kultuuri ja sunnib jumalaid end sellega siduma. Kuna ta oma isetärganud tarkuses nonde eksistentsi ja piirid enda kätte saab... · Sigmund Freud. Mina ja Miski. (Das Ich und das Es, 1923.) Inimhinge anatoomiast (1999) Unenägude tõlgendamine (2007) · Carl Gustav Jung · Melanie Klein · Erik H. Erikson · Bruno Bettelheim. Muinasjuttude võlujõud (2007) · Jacques-Marie-Émile Lacan · Michel Foucault. Seksuaalsuse ajalugu I. (2005) · Gilles Deleuze, Félix Guattari. L'Anti-Oedip (19721973) · Julia Kristeva. Jälestuse jõud (1980); preoidipaalne , keele-eelne, kultuurieelne chora, (algmiljöö, ,,ema-asi") . Kuningas Oidipus, rida 981-2
Futuristid kandsin oma plaane manifestidena, mida kanti ette rahvakogunemistel ja levitati ajakirjandus. Filippo Tommaso Marienetti oli futuristlike manifestide tähtsaim autor ja nende ettevõtmiste peakorraldaja. Marinetti avaldused olid alati ülepakutud teatraalsuse ja tundeküllase stiiliga. Esimeses manifestis kuulutati, et tsivilisatsiooni saavutused on nii imepärased, et nõuavad uut tüüpi kunsti. Futuriste vaimustas tehnika areng ja nad väärtustasid seda rohkem kui inimhinge probleeme. 1910. aastal toimus futuristlike maalikunstnike manifest, kus asuti neid ideid edasi arendama. Maalikunst pidi loobuma traditsioonilistest motiividest, näiteks aktimaalist. Ajastu dünaamika väljendamiseks tuli kujutada motiivi arengut ajas. Teiseks oli kohustuseks kasutada võimalikult teravaid värvikombinatsioone, et mõjuda jõulisemalt kui seda andsid edasi senised värvid. Liikumise edasiandmiseks kujutavas kunstis oli põhimõtteliselt kaks valikut.
Prosper Merimee(1803- 1870) Prantsuse kirjanik, sündis Pariisis, oli väga andekas maalija. Teda on peetud ka realistiks. Tema loomingu tunnusjoon on teiste rahvaste keelele, kommetele ja minevikule keskendumineÕppis vanas eas ära vene keele. Esikteos ,,Clara Gazuli teater". See on müstifikatsioon, hispaanialike näidendite kogu. ,,Guzla ehk Vaimulik illüüria luulet". 1829. ilmusid draama ,,Jacquierie" ja Pärtliöö verepulma käsitlev ajalooline romaan ,,Charles IX valitsusaja kroonika". 1829. aastal avastas enda jaoks NOVELLI. Üksteise järel ilmusid ajakirjanduses ,,Matteo Falcone", ,,Reduudi vallutamine", ,,Tamango" ja ,,Federigo". Pariisi peenemat elu käsitlesid ,,Etruski vaas" ja ,,Triktraki partii". Need kõik valmistavad novellikogu ,,Mosaiik". ,,Kahekordne eksitus", ,,Hinged puhastustules", ,,Ille´i Venus", ,,Colomba", ,,Arsene Guillot" ja ,,Carmen". Tõlked vene keelest: Puskini ,,Padaemand", ,,Mustlased" ja katkendid Gogoli teostest,...
· Vanad hindud tulevad Varanasisse surema. · Varanasi on pühaks linnaks ka budistidele. · Hinduismi reformijad 1. Rammohan Ray (1772-1833) 2. Ramakrisna (1836-1886) 3. Mahatma Gandhi (1896-1948) Budism · Loodi umbes 500 eKr Kirde-Indias ehk praeguses Nepalis. Rajaja oli Siddharta Gautama (563-483 eKr). · Budism eitab kõikvõimast ja absoluutset Jumalat, maailma loomist ja inimhinge olemasolu või jäetakse see küsimus lahtiseks. Budistid usuvad, et on palju maailmasid, kuhu võib sündida/ümber sündida. Nende jaoks maailma loojaks pole üleloomulik olend, vaid inimese enda karma. Karma täidab budismis jumala rolli, kuid ta on alati inimesega seotud. · Ta lahkus perest ja luksusest ning hakkas askeediks. Jõudis füüsilise kokkuvarisemiseni oma vähese toitumise tõttu. Otsustas, et askees ei anna talle vaimset rahulolu ning lahkus.
näoilmeid ja muid signaale. Kõige esimesena rõhutas nende signaalide olulisust Darwin. Tema raamat "Emotsioonide väljendumine inimesel ja loomal" (1872) uurib erinevate emotsiooni avaldumisvormide jätkuvust pika evolutsiooniperioodi vältel. Emotsiooniväljendused pakkkusid Darwinile huvi, sest tema arvates tõendasid emotsioonid inimese põlvnemist loomast. (Evans, 2002, 47). Evolutsiooniindeed järgides näitas ta, et inimese tundmustel, mida on peetud pühamast pühama inimhinge avalduseks, on loomne päritolu nagu inimesel tervikuna. Darwin käsitles emotsioone organismi eriliste kohandumisprotsessidena ehk emotsioonide väljendusliigutused on Darwini järgi lihtsalt kasulikult assotsieerunud harjumused, milles on kinnistunud organismile vajalikud reaktsioonid (Lunge, 1980, 9). Schachter-Singeri teooria (1962) Emotsioon sisaldab kahte komponenti: 1) füsioloogilist aktivatsiooni, mida võivad tingida välised stiimulid (näiteks ootamatu üllatus)
mõistmine" (Viirlaid 1952: 13) Kokkuvõte Raamat annab ideaalse ülevaate tollasest elust ja raskustest, mis valitsesid Eestis teise maailmasõja ajal. ,,Ristideta hauad" võib kästileda kui lihsalt põnevusromaani, mis oma kaasahaarava sisu ja süzee keerdkäikudega ei jää alla kuulsamatele kriminaalroomanidele ja seiklusjuttudele. Kuigi üsna liialdatud kujul toob ,,Risteta hauad" meieni eesti rahva valu ja hingepiina. Samuti täheldasin, et suurema põhjalikkusega vaatleb Viirlaid inimhinge. Viies inimsuhted ja inimpsüühika piirialadesse, testides nende tugevust ja analüüsides nõrkusi. Hoolimata oma äärmulikust suhutumisest ei taha Viirlaid lugejat venelasi kommunismiga võrdstustada. Ja kuigi teose alguses tekitavad ,,punased" viha, vastikust ja põlgust, siis raamatu arenedes suureneb ka nende vastu kaastunne. Inimest ei saa hinnata tema nahavärvi või rahvuse järgi, vaid tuleb mõelda selle peale, mis on tema südames ja hinges.
aatomitest. Sofistid (5. saj eKr) tarkuse ja kõnekunsti elukutselised õpetajad, kes hakkasid tegelema inimlikku käitumist puudutavate probleemidega. Nende tegevus oli tingitud ka Ateena demokraatias vajaliku kõne- ja vaidluskunsti vajadustest. Sofism sõnade ja mõtete oskuslik väänamine ning kaval arutlus, kus kõik tundub korras olevat, kuid siiski ei ole. Sokrates (469-399 eKr). Märksõnad: teadmised ja voorus. On öelnud: "Filosoof ei pea mitte loodust uurima, vaid peab uurima inimhinge ja lahendama elulisi probleeme"; "Filosoofia on õpetus sellest, mis on hea ja mis on halb, mis on ilus ja mis on inetu, mis on tõde ja mis on eksimus". Sokrates ei kirjutanud ühtki teost, vaid edastas oma mõtteid suulistel vestlustel. Erinevalt teistest sofistidest ei võtnud Sokrates oma õpilastelt tasu. Tema filosoofia peamine mõte oli vooruse olemuse mõistmine. Selle juures oli tähtis ka teadmine. Üksnes teadmine võimaldas voorust mõista. Platon (427-347 eKr)
LISZTI SÜMFOONILINE MUUSIKA. Võrreldes mahuka klaveriloominguga on Liszti orkestriteoste arv tunduvalt tagasihoidlikum (kaks sümfooniat, 13 sümfoonilist poeemi, veel teatud sündmuste puhuks loodud pidulikke marsse, avamänge, mõningaid teiste autorite teoste ümbertöötlusi). Sümfoonilises muusikas on Liszti üle kõige erutanud filosoofilised probleemid, inimene ja ühiskond, isiksuse kujunemine, inimese eluetapid hällist kuni hauani, humanismi ideede võit, inimhinge sisemised vastuolud. Paljud tema sümfoonilised teosed sisaldaved teravaid konflikte. Liszti paljude teoste vastuolulised algused ja heroilised lõpud räägivad aga helilooja usust paremasse, tema sümpaatiast tugevatele isikutele, kes võitlevad ühiskondliku progressi eest, kes on võimelised elutormidest väljuma võitjana (sümfoonilised poeemid "Tasso"; "Prelüüdid"; "Prometheus" jt.). Liszti sümfoonilse muusika raskuspunkt lasub tema sümfoonilistel poeemidel. Need
Ihaldatud lõpmatu õnne võib inimestele anda vaid lõpmastu objekt, milleks ongi jumal. Rusuva järjekindlusega annab Pascal maistele ja reaalsetele probleemidele illusoorse lahenduse jumalas. Jumalinimese Jeesus Kristuses, keda oma lõpmatu õnne nimel peavad inimesed armastama ja järgima, nägi Pascal kahe idee sünteesi: "Õnn meis" ja "Õnn väljaspool meid". Hoolimata õnne probleemi religioossest müstifitseeritusest Pascalil me peame nägema tema tõstatatud kõsimuste tähtsust ja inimhinge peent tundmist. Probleemide religioosne lahendus peegeldab varakodanliku ühiskonna võimetust kindlustada inimväärne elu miljonitele inimestele Pascali inimesekujutust on peetud pessimistlikuks, nihilistlikuks ja isegi inimvihkajalikuks. Voltaire väitis, et Pascali eesmärgiks oli näidata inimest jälgis valguses, inimloomuse vastu kirjutab ta nii, nagu kirjutaks jesuiitide vastu, ta solvab inimsugu ilukõneliselt. Lõpuks nimetas Voltaire Pascali rafineeritud misantroobiks
tegelane teoses mõttetu augutäitena. Võib olla on asi Ristikivi erootilises pärsituses, mida on tihti ette heidetud kriitiku poolt, või mehe alalhoidlikkuses. Endel Nirk on oma teoses avaldanud arvamust, et Ristikivis polnud mäslevat ega tormilist elujõudu, mis jätab paljud romaanid keskpärasteks, sest ei paku piisavalt pinget. Võib olla on see nii, aga tõdema peab ka seda, et Ristikivi polnud kriminaalromaanide kirjutaja. Kirjanik keskendus pigem elulistele teemadele ja inimhinge lahti mõtestamisele. 7 Kokkuvõte. Siirdumine emigratsiooni ja pöördumatuks osutunud võõrsile jäämine oli ränk, mis Ristikivi hilisloomingule jättis oma erilise pitseri. Samas tänu lahusolule kodumaast, suutis kirjanik välja tulla ohust vajuda tollesse provintialismi, milles suur osa eesti kirjandusest on vindunud.
??????? Pärast pikki kõhklusi ja kahtlusi ta ristitakse millal? Elab itaalias ja hiljem läheb.... temast saab piiskop. Teda väga armastati. Sureb aasta 430, samal ajal kui hipot piiras üks germaani hõim. Oma kirjandusliku tegevust alustas, et võidelda heresiate vastu. Hereetik- eksi õpetus. Võitleb skeptikutega. Krdi õps, liiga kiire. Esimene suur kristlik filosoof a) Hinge sügavused- Püüab tegeleda küsimusega, millega juba platonistid tegelesid, et uurida inimhinge sügavust. Augustinus läheneb tunduvalt teravamalt, kriitilisemalt. Teos "Pihtimused"- laotab ennast avalikult kõigi ette, räägib oma elust, ta pihib. Oma enesepaljastamisega tungib ta sellesse sfääri mida tunduvalt hilisem psühholoogia hakkab nimetama alateadvuseks. Pmst tegeleb alateadvuse küsimusega. Ja ntks mis on mälu? ME saame leida oma mälust ainult seda, mis on seal ainult kunagi varem olnud aga st seda, et
Gustav Adolfi Gümnaasium Wassily Kandinsky Referaat Sälly Lember XIIA Tallinn 2011 Sisukord Sisukord...........................................................2 Sissejuhatus......................................................3 1. Kunstipärased perioodid................................4 1. 1. Noorus ja inspiratsioon............................4 1. 2. Metamorfoos 1. 3. Blue Rider`i periood 1. 4. Venemaale tagasipöördumine 1. 5. Bauhaus 1. 6. Suur süntees 2. Kandinsky kunsti kontseptsioon 2. 1. Kunstnikust prohvet 2. 2. Kunstiline ja vaimne teoreetik 3. Teoreetilised kunstikirjutised 3. 1. Teos Spiritual in Art 3. 2. Teos Point and Line To Plane Maalid Kokkuvõte Kasutatud kirjandus Sissejuhatus Referaat Wassily Wassilyevich Kandinsky`st annab ülevaate kunstn...
ehk mütoloogiliselt maailmavaatelt seadustemaailma. Pandi rõhku loogikale. Põhiprobleemideks oli küsimus maailma esimesest algest, tõelisest tõest ning tegeleti inimese loomuse ja eetiliste väärtustega. Antiikfilosoofia ajaperioodiks on 7.-6. sajand eKr kuni 6. sajand pKr (Kvell, s.a). 1.1 Herakleitos (544 – 483 eKr) Herakleitos oli eelklassikalise ajastu üks omapärasemaid ning iseseisvamaid mõtlejaid. Ta arvas, et inimhinge surematus on lubatud vaid üksikuile, eriti puhtaile ja valituile. Toonitas vaieldamatut allumist seadustele, kuna „inimlikud seadused toituvad kõik ühest, jumalikust seadusest“ (Salumaa, 1991, lk 27). 1.2 Sokrates (469 – 399 eKr) Sokrates uskus isikulisse surematusse. Tema arvates elab hing ka pärast keha surma. Hing seisab kehast kõrgemal. Sokratese usk hinge surematusse. Keha surmaga eraldub
Seega on loogiline arutlus kahesugune: üks osa valdab seda päriselt ja iseenesest ja teine osa justnagu kuuletub. Vastavalt sellele jagunemisele saab ka loomutäiust piiritleda mõistlikkuse ja kommetega seotuks. Tarkus, taiplikus ja mõistlikus kuuluvad mõistliku täiuse juurde, lahkemeelsus ja tasakaalukus aga kombetäiuse juurde. Targast inimesest rääkides, ei räägi me tema tasakaalukusest ja headusest vaid tema arukusest ja taiplikusest. Aristotelese inimhinge jaotust mõistuslik-arutlevaks (dianoeetiliseks) ja kommetele rajanevaks (eetiliseks) on pannud aluse inimesele iseloomulikule moraalipsühholoogiale,kus loogiliselt arutlev osa inimeses on eraldatud emotsioonidel rajanevast osast ja kehaga seotud bioloogilistest tungidest. V Raamat Õigluse ja ebaõigluse puhul tuleb vaadelda, milliste tegevustega seoses nad esinevad. Õiglus on siin kasutusel kitsamas ja laiemas mõistes. Viimase puhul saab vaadelda inimestevahelisi suhteid üldises mõttes
värvid tavalist loodust, vaid on salapärase muinasmaailma loomise vahend. · Odilon Redon oheldamatu fantaasiaga paistis silma, kes andis mütoloogilistele või religioossetele tegelastele ebatavalise ja isikliku tõlgenduse. Tema looming ei jäljenda värvid tavalist loodust, vaid on salapärase muinasmaailma loomise vahend. Tööde religioosne, sümbolistlik ja erootiline temaatika pärineb kirjandusest · Mihhail Vrubel kuulsaim vene sümbolist, kes kujutas inimhinge siseheitluste traagikat, isikupärane,nagu mosaiigitaoline oli tema käsitlus. · James Ensor -oli maaliliselt kõige huvitavam ja uuendsulikum. Eredate ja kaunite värvidega maalis ta aga kummituslikke, groteskseid nägemusi skelettidest, monstumitest, maskeeritud inimestest või lihtsalt maskidest. Jätkub § 3 · Akseli Gallen-Kallela olustikurealistina alustanud kunstnik lahendas mõned eepose
tegelaste eneseanalüüs laieneb rohketes monoloogides. Racine'i taotlusi ei mõistnud kaasaegne publik kuigi üheselt. Vaimulikes ringkondades süüdistati teda pimedate kirgede õigustamises ja õhutamises. Tegelikkult Racine muidudgi ei õigustanud neid. Küll näitas ta veenvalt nende püsimist inimese tegusid ajendava ürgjõuna mitte üksnes muinas-, vaid ka kaasajal. Siiski Racine lahkus, jäädes tragöödiazanris võitmatuks: ta muutis teatri kohaks, kus tõsiselt arutati inimhinge alatust ja suurust. Racine'i ja Corneille'i kaasaegne esseist ja satiirik Jean de La Bruyére on öelnud: ,,Corneille võtab meie üle võimust oma karakteritega, oma ideedega. Racine segab neid meie omadega. Esimene joonistab inimesi nii nagu nad olema peaksid, teine nii nagu nad on... Corneille tegeleb rohkem mõtetega, Racine'i näidendid vapustavad ja arutavad. Corneille on õpetlik, Racine inimlik..." Klassitsism valitses Euroopa teatrites kogu 18.sajandi, pärast aga hakkas
olemine on kõige madalam. Pärast surma satub enamik hingi esimesele tasandile, mida tuntakse kui Suveriiki. Seal meenutab kõik maist eksisteerimist, aga kannatused puuduvad. Edasi võivad hinged kanduda ka kõrgematele tasanditele. Need, kes jõuavad "seitsmendasse taevasse", elavad koos Jumalaga. Suurem osa spiritismiõpetusi järgib seitset põhimõtet: 1. Jumal on kõigi isa. 2. Inimene on inimesele vend. 3. Inimese hing ühineb vaimude ja inglite riigiga. 4. Inimhinge elu on lõputu. 5. Inimene kannab oma tegude eest vastutust. 6. Kõikide headele ja halbadele tegudele, mis Maa peal korda on saadetud, järgneb tasu või karistus. 7. Inimhing võib igavesti täiustuda. HINGEDE VORMID Põhiliselt jaotatakse surnud hinged kahte rühma: poltergeistid ja vaimud. Poltergeistid on üldjuhul rahulolematud surnud sugulased, kes peale surma oma elus sugulasi "kiusama" või siis "õigust" nõudma tulevad
Inimesed on ekspressionismis sageli jõhkra ja inetu välimusega. Sellega taheti iseloomustada inimeste hingeelu ja ühiskonna seisundit. Kubism - kuubist lähtuvale kujutamine, vabastada teos jutustavast sisust ja kujutada asju (muusikainstrumendid, natüürmordid, maastikud jne) geomeetrilistena (kuup, silinder jne), tükeldatud pindadena või stereomeetrilistena (kujutada esemeid ühekorraga mitmest vaatevinklist). Futurism - Tehnika areng ja selle kajastamine on väärtuslikum kui inimhinge probleemid Futurismile on omane vanade kultuuritraditsioonide hülgamine. Püütakse leida kunstilisi väljendusvahendeid, et kujutada kaasaegse kiire elu ja tehniseerunud keskkonnas elava inimese mõtte- ja tundelaadi ning probleeme. Futurism väljendabki tänapäeva maailma kiirust ja eripalgelisust; ülistatakse sõda, tehnikat ja dünaamikat. Konstruktsionism- toode, mis hästi funktsioneerib ja on ka ilus 8
Tema õpetajaks oli Sokrates. Platoni filosoofia, andis suure panuse retoorika arengusse. See mees oli suurepärane mõtleja, ning õpetaja, kes suutis oma õpilastel luua teadmisi. Palju tema teosed on kirjutanud dialoogi vormis. Platoni seisukoht on, et vaid läbi asjade olemuse tunnetamise jõuab inimene õigele arvamusele. Rääkides esinemise veenvusest, usub Platon, et alles siis, kui inimene suudab tunnetada inimhinge olemust, suudab ta ka tõeliselt teisi veenda. (Krips 2010: 164) Platoni oluliseks teeneks retoorika õpetamisel on tema kolm avaliku esinemise peamist printsiipi, mis on vajalikud veenvuse saavutamiseks ja mis täna-päevani pole oma tähtsust kaotanud. Need printsiibid, millest avalikul esinemisel tuleb lähtuda, on logos (sisukus), pathos (emotsionaalne mõju) ja ethos (kõneleja usaldusväärsus). 4. Aristoteles
Filosoofilised probleemid Fjodor Dostojevski loomingus Ainetöö Juhendaja: Ahto Mülla Tallinn 2009 Sissejuhatus Oma ainetöö teemaks valisin filosoofilised probleemid Fjodor Dostojevski loomingus. Valisin just selle teema, sest Dostojevski kuulub kõige suuremate kirjanike hulka ja keegi pole osanud lahata sel kombel inimhinge ja näha elu nii sügavalt kui tema. Kirjandusse tuli Fjodor Dostojevski 1840ndate lõpul küpse kunstnikuna, kel oli täielikult välja kujunenud maailmavaade ja oma eriline elutunnetus. Teda tuntakse eelkõige kui Gogoli koolkonna kirjanikku, demokraati, humanisti ja realisti. Siiski leidus tema teostes ka romantismi tundemärke saladuslikkuse ja mõistatuslikkuse hõng. Dostojevski kirjutas enamasti oma töid käigult, teksti alguses teadmata, kuidas täpselt kõik jätkub.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
