Sotsioloogia: Mis on sotsioloogia: Sotsioloogia on ühiskonna teadus mis uurib inim. Käitumist grupis s.h. ka grupi konstruktsioone ja ka viisi kuidas inimene mõtestab oma tegevust.(enesepeegerldus) Sarnaselt teiste ühiskonna teadustega valitseb teooriate mitmekesisus s.t. ühte ja ainuõiget lahendust ei ole ühele probleemile ja seda loetakse normaalseks nähtuseks.Erinevalt teistest teadustest huvituvad sotsioloogiat kõik eluvaldkonnad. Ühiskonna teadus mis uurib inimeste käitumist grupis.Sealhulgas ka grupi konstruktsioone ja ka viise kuidas inimene mõtestab oma tegevust. Sarnaselt teiste teooria st et ühte ja ainuõiget lahendust pole ühelegi probleemile ja seda loetakse normaalseks nähtuseks Erinevad teistest teadustest huvituvad sotsioloogiat kõik eluvaldkonnad.( nt.seksuaalne käitumine. 1. huvi ühiskondliku elu kui terviku vastu..ja seoste leidmine erinevate valdkondade vahel (nt tööpuudus ja haridussüsteem,inimestel pol...
tegelikkuses tegu riigi ja rahva vahelise möödarääkimise ja riigipoolse väheselt läbimõeldud tegutsemisega. Siinkohal tulevad jällegi mängu stereotüübid, mis on Eestis elavatel venelastel ja Vene riigil tekkinud seoses Eesti ja eestlastega ning vastupidi eestlastel venelastega. Pärast neid sündmusi on rohkem hakatud kõike, mis eestlaste ja venelaste vahel juhtub, käsitlema kui rahvuste vahelisi konflikte, mitte lihtsalt inimestevahelisi suhteid. Kindlasti mingi osa neist seda ka on, kuid siiski mängib siin olulisemat osa isetäituv ennustus, mille üheks omaduseks on tulevikus sarnastele olukordadele samade põhjuste ja tulemuste asetamine, mida juba tuttavale juhtumile omistati (McKay, Davis ja Fanning 1995). Julgen järeldada, et stereotüüpidest tõuseb oluliselt rohkem tüli kui neist kasu on, seega arvan, et inimesed peaksid erinevates olukordades mitmesuguste inimestega suheldes, nii palju kui
Õiguse eelastmed Inimeste ja ümbritseva maailma suhted on mitmekesised ja keerulised ja seetõttu vajame korda, mis inimestevahelisi suhteid reguleeriks. Paljudel juhtudel põhinevad need reeglitele ja korrasüsteemidele. Eluta looduse valdkond kui üks fundamentaalne kord. Korra reeglid, mida inimene tahab luua, peab arvestama looduses kehtiva korraga. Inimvaim loob loodusele omaste seaduspärasuste üle oma korrad, kuhu kuulub ka õigus. MORAAL JA TAVA Läbi traditsioonide tekib meil ühiskonnas tava. Õigus on oma olemuselt sotsiaalne kord, sest ta reguleerib inimeste vahelisi suhteid
Koostöömeetodit võib pidada parimaks lahenduseks, sest toimub osapoolte areng ja erinevate vaatepunktide omandamine. Maaja Vadi (2004:194) kirjutab, et Joonis 1, Hersey ja Blanchard mudel konflikti lahendus on olukord, kus tulemused rahuldavad kõiki osapooli või konflikti põhjused on kõrvaldatud. Hersey ja Blanchard (Vadi, 2004:194) konstrueerisid mudeli (Joonis 1), kus probleemi lahendamisel arvestatakse ülesannet ja inimestevahelisi suhteid. Mudelis on vastavad käitumisviisid paigutatud teljestiku iseloomustamaks situatsioonide erinevusi: Konfliktide lahendamise võimalused organisatsioonis 8 · Kriisimoodused on otstarbekad, kui on vajalik leida kiire lahendus ja pole aega arutamiseks. Mõnes ettevõttes tõlgendatakse kõiki olukordi kriisiolukorrana. · Organisatsiooni probleemide lahendamise moodused peavad arvestama nii suhtele
institutsiooni) ja kontrollivad üksteist, Võimu saab kontrollida ainult teine võim. Lisaks järelevalveasutused (riigikontroll, õiguskantsler, jmt.) Võim kujutab endast ühe sotsiaalse grupi suutlikkust suruda teistele gruppidele peale oma tahet. Samas ei saa teiste arvamust täielikult ignoreerida. Järelikult peab võim korraldama valitsemist nõnda, et rahvas teda tunnistaks ja tema nõudmisi täidaks. Õigus. Ühiskonnaelu olulisem reguleerija on õigus. Õigus reguleerib inimestevahelisi suhteid üldiste reeglite(normatiivide) abil. Seadused ja õigusnormid- loe ja õpi 9.kl. õpikust lk.24-28. Õiguse struktuur: I. Eraõigus: 4 1. Tsiviilõigus: võlaõigus Asjaõigus Perekonnaõigus Tööõigus 2. Kaubandusõigus 3. Majandusõigus II. Avalik õigus: 1. Rahvusvaheline õigus 2
armastusloole ja inimeste omavahelisele suhtlemisele, mistõttu kadus kohati kolme musketäri põhimõte ja ideoloogia, kuid üldmulje jäi hea ja ootuspärane. Kokkuvõtteks võiks öelda, et ballett nagu ballett ikka, kuid eelnevatest eristas seda balletti see, et see oli mängulisem ja elavam. Samuti möödus aeg seda vaadates kiiresti, sest see oli üsna kaasakiskuv ja haarav. Eriti jäi meelde hea tantsijatetöö, nad olid tõesti tasemel ja oskasid üllatavalt hästi emotsioone ja inimestevahelisi kõnelusi kehahoiakuga edasi anda. Sellised ballette võiks rohkem olla, kus ei pea lavategevust vaadates tukkuma jääma, vaid põnevus püsiv lõpuni ja huumorit jagub kogu etenduse jooksul.
§14 Eesti põhjasõja järel Rahvastiku olukord pärast Põhjasõda: rahvastik oli langenud kuni 150 000 inimeseni. Kõikide aadlite, linnade ja kirikute eesõigused kinnitati olukord paranes. Talupojad, kes olid juba vabad, neist said jälle pärisorjad. Katkuepideemia surmad. Venelastele: mõjuvõimu laienemine Ida-Euroopas ja sadamad. Balti erikord: luteri usk, saksa keel säilis, baltisakslastel privileegid, kohalikud seadused säilisid, tollipiir jäi kehtima, rüütelkondade omavalitsus säilis. Balti erikorra posit küljed Balti erikorra neg küljed · Ei tulnud vene õigeusk(see ei · Pärisorjuse taaskehtestamine soosinud haridust) · Mõisate restitutsioon(talurahva · Säilis tollipiir,seega vene olukord halvenes) sisserändajaid ei tulnud ja eestlaste · Baltisakslased jäid otsustavateks omapära säilis Talurahva oluk...
On teada, et kultuurid on erinevad ja erinevused võivad omakorda põhjustada arusaamatusi ja konflikte omavahelises suhtluses. Kultuurierinevused pole ületamatud ja olemuslikud, vaid on pigem mõjutatud majanduslikust seisundist, haridusest, kasvatusest ja meediast. Seega pole olulised üksnes etniline ja rassiline identiteet, vaid ka kogemus, huvid ja staatus kultuuri sees. Erinevatel inimestel on individuaalsed iseloomujooned ja sellest tulenevalt ei saa inimestevahelisi erinevusi taandada kultuurist tulenevateks. Kuigi enamik õpitust on võimalik ka ümberõppida, siis ei tuleks kultuurierinevuste vähendamise poole püüelda. Globaliseeruvas maailmas on kultuuride erinevuste säilitamine omaette väärtus ja kultuuri(identiteedi) säilitamine toetab inimese isiksust ja psühholoogilist heaolu. Kultuurierinevustesse peaks suhtuma suurema tolerantsiga, võtma seda kui võimalust õppida ja kogeda midagi uut, avardada silmaringi
põhjustada arusaamatusi suhtlemises. Hoolimata erinevatest kogemustest ning kultuurilistest taustadest on inimestes rohkem ühiseid jooni, kui erinevaid. Ühe rahvuskultuuri sees on erinevused enamasti suuremad, kui rahvusgruppide vahel. Seega pole olulised üksnes rahvus või nahavärv, vaid samuti ka inimese positsioon, kogemus ja huvid oma kultuuri sees. Inimesed erinevad ka individuaalsete omaduste (isiksusejoonte, intelligentsuse jm) poolest, mistõttu ei ole võimalik inimestevahelisi erinevusi taandada vaid kultuurist tulenevateks. Kultuurierinevuste puhul tuleb meeles pidada, et need pole objektiivsed, olemuslikud ning ületamatud eripärad. Pigem on erinevuste aluseks majanduslikest võimalustest, kasvatusest, haridusest ning meediast tulenevad mõjutused. Globaliseeruvas maailmas on kultuuride erinevuste säilitamine omaette väärtus, rääkimata sellest, et kultuuriidentiteedi hoidmine toetab indiviidi minapilti ja psühholoogilist heaolu.
Suurlinnade planeerimises lõi kaasa riigi- ja linnavõimud. Ulatuslikud ehitustöödvähendasid tööpuudust ja vaesust ning tõi riigile kuulsust. Suurlinnade tõsiseks probleemiks oli trantsport. Jõukad sõitsidoma võlla või voorimehega, vaetele polnud see taskukohane. 1870. aastalhakati kasutama hoburaudteed ehk hobutrammmi, 1890. aastal aga elektritrammi. Suured mured olid ka linnade heakorras sageli puudus kanalisatsioon, mis tõttu solk imgus kaevandustesse. Linnaühiskond mõjutas inimestevahelisi suhteid. Vähenes perekonna, kiriku ja traditsioonide roll, eriti noorte elus.Uuesolustiku oskakskujunes ka alkoholism ja prostitutsioon, teisalt aga paranesid kooliolud ja arstiabi. Linnades arenes seltsielu. 5
Ürgkogukonna sotsiaalsed normid. Tavad-ajalooliselt väljakujunenud käitumisreeglid, mis on muutunud harjumuseks. Seadust ei muuda. Religiooninormid-käitumisreeglid,mis reguleerivad inimestevahelisi suhteid religioosse ettekujutuse alusel. Mütoloogia-müütide kogum loodusest ja inimestest. Tabu-religioosne keeld mis on pandud mingile esemele,tegevusele,sõnale. Sotsiaalsed normid. Sots.reguleerimine-inimeste käitumise piiramine reeglitega. Reegel-kohustuslik käitumisjuhis. Norm- väärtushinnangut sisaldav otsustus. Korporatiivsed- konkreetsele grupile loodud normid, mida liikmed on kohustatud järgima. (ringid,trennid,ühistud) Religioossed-usuorganisatsiooni normid selle liikmetele.
Kehakeel, mitteverbaalsed märgid ja füüsiline ruum suhtlemisel ja selle dünaamika kujunemisel Suhtlemine on üks tähtsamaid inimestevahelisi teabevahetuse protsesse, mis on enamusele elusorganismidest omane. Kõrgematest loomadest eristab meid, inimesi, oskus aga äratuntavate märkide, sümbolite ja sõnadega teisele inimesele selgitus anda. Suhtlemise käigus toimub vastastikune tajumine ja tundmaõppimine ning sotsiaalsete suhete jaluleseadmine. Antakse edasi mõtteid, arvamusi ja tundeid ning see, kes on vastuvõtjaks, loob oma ettekujutuse ja ideed antud saadusest. Tavaliselt suhtleb inimene kogu oma
kui silm juba teeb vahet mustal ja valgel lõngajupil) kuni õhtuni (kui silm mustal ja valgel lõngajupil enam vahet ei tee) täiskasvanud moslem süüa, juua, ega lõhnaaineid tarvitada ning suguliselt läbi käia. Paastuma ei pea, aga võivad omal soovil, kui nad enda tervist sellega ei ohusta: reisil olijad, raugad, haiged ja imetavad või lapseootel naised. Teevad seda muul sobival ajal või lühendatult. Kehaline enesepiiramine aeglustab elurütmi, aega on mõtisklusteks, taastatakse inimestevahelisi soiku jäänud suhteid ja otsitakse leppimist, sagedamini käiakse moshees. Paastuaeg kestab noorkuust noorkuuni. Kui noorkuu uuesti taevasse laotub algab moslemite kõige oodatum sündmus ja rõõmupidu (id al-fitr), mille käigus kaunistatakse eluruumid, käiakse üksteisel külas ning tehakse ohtralt kingitusi. Palverännak Mekasse (hadz). Vähemalt kord elus peab moslem sooritama palverännaku Mekasse kui seda lubab ta tervis ja majanduslik seisund
tõe tunnetamise ala on inimloomusele kõige omasem VOORUSE KOGU VÄÄRTUS SEISNEB TEGEVUSES Õigluse ül on, et keegi kedagi ei kahjustaks Stoikud: kõik maa peal sigiv ilmub inimestele kasutamiseks, inimesed aga sünnivad inimeste jaoks, et saaksid vastastikku üksteisele kasulikud olla, siis peame meie suundanäitavat loodust järgides teenima üldsuse kasu, osutades vastastikku teeneid, andes ja võttes, et oma oskuste, tegude ja võimetega kinnitada inimestevahelisi sidemeid. Õigluse aluseks on ustavus Ebaõigluse liike on kaks: 1. need kes ebaõiglust rakendavad, 2. need kes suudaksid, kuid ei päästa ebaõiglusest neid, kelle suhtes seda rakendatakse. Rikkusi ihaldatakse niihästi igapäevate eluvajaduse rahuldamiseks kui ka selleks, et ensele võimaldada külluslikke naudinguid Varanduse suurendamine, kui see kedagi ei kahjusta, pole taunitav, kuid alati peab vältima õigusevastasust.
inimgrupid; ühiskonna poolt loodud süsteemid – näiteks haiglad, koolid, huvikeskused. (Payne, 1995, lk 112) Biddle ja Thomase kogutud rolliteooria kohaselt on inimesel sotsiaalsetes struktuurides teatud positsioon, mis on seotud rolliga. Roll on kogum ootustest või käitumisviisidest, mis on ühiskonnas mingile positsioonile seatud. Võimatu on omada positsiooni, omamata mõnd või enamikku sellele omistatud rollidest. (Payne, 1995, lk 128) Rolliteooria käsitleb inimestevahelisi suhteid ning seda kuidas meile seatud ootused ja reaktsioonid sunnivad meid reageerima teatud viisil. Inimesel on korraga mitmeid rolle, mille mõistmine mõjutab seda, kuidas ta tuleb toime muutustega. (Payne, 1995, lk 128) Võõrsil töötava mehe ning kodumaal pere eest hoolitseva naise puhul on kohustused sageli üsna kindlalt ära jagatud ning kui võrrelda seda perekondadega, kus mõlemad vanemad elavad igapäevaselt pere juures, siis esineb esimese variandi puhul
Ja no meie arvamus on kõige õigem ja kõige tähtsam. – AGA KAS IKKA ON ? müügitöös on minu ülesanne saada inimestest aru. mõista nende vajadusti ja siis vastavalt sellele käituda. 6. LOO SÜNERGIAT Minu jaoks kõige selgemalt jõudis mulle kohale see lause: Sünergia saavutatakse siis kui rühma töötulemus on parem rühma liikme üksiktöö tulemusest. Olulised selle juures on hea enesejuhtimine, ausameelsus ja empaatia. – oskus väärtustada ja kasutada ära inimestevahelisi vaimseid , emotsionaalseid ja psühholoogilisi erinevusi. 7. SAE TERITAMINE K_u_j_u_t_l_e_g_e_,_ _e_t_ _k_o_h_t_a_t_e_ _m_e_t_s_a_s_ _v_a_e_v_a_l_i_s_e_l_t_ _p_u_u_d_ _m_a_h_a_ _s_a_a_g_i_v_a_t_ _m_e_e_s_t_._ _“T_e_ _n_äi_t_e_ _k_u_r_n_a_t_u_d_!_” _h_üüa_t_a_t_e_ _t_e_._ _“K_u_i_ _k_a_u_a_ _t_e_ _s_e_l_l_e_g_a_ _j_u_b_a_ _v_a_e_v_a_ _n_äi_n_u_d_ _o_l_e_t_e_?_” _
olukord väha stressitekitav, saab kasutada kaitsevajadust alandavaid meetode. Kehtestamisprotsess, mis on loodud selleks, et et aidata kehtestajal saada oma vajadused rahuldatud ning reageerida samas konstruktiivselt teise inimese oodatavale kaitsereaktsioonile, järgib kuut sammu: 1. Ettevalmistus 2. Kehtestamissõnumi saatmine 3. Vaikus 4. Kaitsereaktsiooni peegeldav kuulamine 5. Protsessi kordamine 6. Lahendusele keskendumine Viis sorti inimestevahelisi suhteid: 1. Väga toitvad suhted need annavad mu elule palju juurde 2. Kergelt toitvad suhted neil on teatav panus minu arengusse ja/või elu nautimisse 3. Mittemidagiütlevad suhted need suhted ei tee mulle midagi 4. Kergelt mürgised suhted need vähendvad kergelt mu iseolemist ja/või elust rõõmu tundmist 5. Väga mürgised suhted need eriliselt nõudlikud, vaenulikud või närvesöövad suhted on minu jaoks äärmiselt kurnavad
lambad". La Fontaine on tugevalt mõjutatud Euroopa hilisemat satiirist kirjandust (nt Venemaal ivan Krõlovi, kelle valme omakorda matkis Eestis Jakob Tamm). VALM- õpetliku sisuga lühike mõistuluuletus või jutt, mille tegelaseks on enamasti loomad, aga ka esemed, jumalad või inimesed. Valmis peitub otsese tähenduse all teine, olulisem tähendus, mis selgub enamasti valmi lõpus olevast õpetusest ehk moraalist. Loomavalmide kaudu kujutatakse inimestevahelisi suhteid, inimeste nõrkusi ja pahesid. Valmi kodumaaks peetakse Idamaad. SATIIR- terav pilge isiku või ühiskonna pahede, nõrkuste ja puuduste aadressil. Satiirilist suhtumist võib leida juba rahvaluulet. Termini ja zanri loojaks peetakse rooma satiirikut Gaius Liciliust (2. saj eKr). 17. sajandil sai satiirist kasvatusvahend ja relv võitluses vaimupimeduse ja rumaluse vastu. HUUMOR- heatahtlik ja rõõmsameelne nali. Huumoris puudub terav pilge või hävitav väljanaermine.
Kristlus paneb inimesi uskuma pattude andeksandmisesse, lunastustesse, igavesse elusse. Nietzsche aga kirjeldab kristlust ja usku hoopis oma moodi. Nimelt ei tohtivat seda kaunistada ega ehtida. Pole vaja ülistada kristlust, sest see õpetavat kõrgemaid vaimseid väärtusi pahelisteks ning eksitavateks kiusatusteks. Kristlus puudutab meie igapäevaelu, on seotud meie ajalooliste juurtega ja selgitab nii mõndagi meie valikutest, eelistustest ja väärtustest. Sagelitsiteeritud inimestevahelisi suhteid reguleerivad normid (ära tee teistele seda, mida ei taha, et sulle tehakse; ära tapa; ära räägi ligimese kohta valet jne) tulenevad kristlikest põhimõtetest. Autori põhijäreldusteks võib pidada seda, et jumal on surnud. Jumala surm on kaasaja suurim sündmuseks, mille tähtsust alles hakatakse mõistma. Rõõmusõnumi tooja surm oli vastavuses sellega, kuidas ta oli elanud, kuidas õpetanud. Mitte inimestele lunastamiseks, vaid selleks, et näidata kuidas peab elama
silp peab algama konsonandiga", ,,Kõnetaktid peavad olema binaarsed" 3. Suhtlusvõrgustiku analüüs Võrgustiku analüüs sai alguse 1960ndatel sotsioloogide ja antropoloogide uurimustes. Eesmärk on leida vastus küsimusele, mil määral mõjutavad erinevad võrgustikustruktuurid ja nende kooslus võrgustiku liikmete sotsiaalse käitumise varieerumist ja muutumist. Uurida inimese suhteis teiste inimestega, mis kaasab keelemuutusi. Võrgustike abil saab kirjeldada inimestevahelisi suhteid, nt sõprus, töö, naabrid, sugulased. Tugevalt seotud võrgustik on konservatiivne ega allu nii kergesti väljaspoolt võrgustikku tulenevatele mõjutustele. Nõrgalt seotud võrgustik võimaldab keelemuutusi: uuenduste edasikandjad on inimesed, kellel on erinevates võrgustikes palju nõrku sidemeid. Uuenduste tõttu nõrgenevad paikkondlikud normid. Parameetrid võrgustiku seotuse tugevuse mõõtmiseks: 1) kuuluvus piirkondlikult tihedalt seotud klastrisse (klaster
Sündis Columbuses. Esimene tähelepanuväärseim teos oli näidend ,,Inglite taplus". Williams oli üks 20. sajandi tuntumaid Ameerika näitekirjanikke. Võitis Pulitzeri preemia teostega ,,Tramm nimega ,,Iha"" ja ,,Kass tulisel plekk-katusel". Tema näidendeid ,,Klaasist loomaaed" ja ,,Iguaani öö" premeeriti NY näitekirjanduskriitikute Circle Awards´iga. Tema kammerlikud näidendid paistavad silma psühholoogilise sügavuse poolest, millega ta käsitleb inimestevahelisi suhteid. Näidend ,,The Rose Tattoo" pälvis Tony auhinna, kategoorias, ,,parim näidend". · Tänapäeva filosoofiliste moevoolude vaatenurgast, eriti postmodernistlikust perspektiivist on eksistentsialism liiga eesmärgipärane ja positiivne ega vasta globaliseerunud hüperkultuuri eklektilisele elutunnetusele. Seega heidetakse eksistentsialismi inimesekäsitlusele ette sedasama, mida too heitis omal ajal ette varasematele inimese-käsitlustele.
Humanistid väidavad et õppimine on uute tõlgenduste, oletuste, kogemuste, mõtestamiste, analüüside, prognooside, üldistuste katkematu rida. Õppimisviisid on väga erinevad. Iga inimene toob õppimisse omaenese kogemusi ja teadmisi mis rikastavad edaspidist psühholoogiat. Õppimise eesmärk ei saa olla ainult teadmiste ja oskuste omandamine. Teadmisi ja oskusi õpitakse selle jaoks, et ise muutuda arukamaks, tegutseda tulemuslikumalt ja ökonoomsemalt, olla loovam, mõista inimestevahelisi suhteid, eristada olulist ebaolulisest ja et paremini elus toime tulla. Inimene tahab ennast võimalikult maksimaalselt välja arendada. Humanistliku psühholoogia esindajateks saab nimetada Carl Rogersit ja Abraham Maslovit. Carl Rogers töötas välja isiksuskeskse teraapia. Abraham Maslov rääkis inimese vajadustest ja kuidas need on hierarhiasse paigutatud. See koolkond rõhutab inimese tundeid ja kogemusi. Humanistid
kunsti-, kirjandus- ja filosoofiateosed, ja sestap on antiigi mõiste ka väärtushinnang. Samas on antiigi arhitektuur ja kujutav kunst avaldanud püsivat mõju varakristlikule ja bütsantsi ning peaaegu kõigile hilisemaile Euroopa kunstidele. Sõnal ,,kultuur" on veelgi laiem kasutus ning tihtipeale mõistetakse ,,kultuuri" all kõike, mis on inimeste poolt loodud. Kultuur on laiem mõiste kui vaid tehiskeskkond, sest kultuur tähistab, mitte ainult tehisobjekte, vaid ka mõtteid, tundeid ja inimestevahelisi suhteid. Kirjutise esimeses osas on ülevaade antiikkultuuri ajastutest ning teises osas käsitlen selle mõjutustesi järgnenud kunsti- ja kultuurivoogudele. 3 Haapsalu Kutsehariduskeskus Janika Orav Mööblirestauraator MR11 1. Antiikkultuuri ajastute ülevaade 1.1
Tavad ja moraalinormid Kujunenud välja aastasadade jooksul Kirjutamata normide juured on rahvakommetes ja kultuuris TAVA tervitamine, külalislahkus, kaasnevad rituaalid ja sümbolid. Tava on raske muuta. MORAALINORM inimese hingeline tõekspidamine. Seda mõjutab tugevalt usk (10 käsku, lk 27) Tänapäeval ollakse paljudes asjades vabameelne. Kirjutamata normist üleastumine ei too kohtulikku karistust. Seaduste ja ühiskonna sidusus · Ühiskonnas reguleerivad inimestevahelisi suhteid nii kirjutatud kui kirjutamata normid. · Igapäevaelu kogukonna tasandil reguleerivad tavad ja moraalinormid. · Riigi ja üksikisikute vahelisi suhteid reguleerivad peamiselt kirjutatud seadused. ÕIGUSRIIK Toimib kui seadused on avalikud Igaühele kättesaadavad Riigil on kohustus õigusakte avaldada Riigi Teataja müüakse raamatupoodides www.riik.ee www.riigiteataja.ee www.eesti.ee - eKodanik Iseseisev töö
Oled ettevaatlik ja põhjalik. Töö kvaliteet on sinu jaoks väga tähtis. Üks sinu käitumise võimalikke tugevusi on loomulik kalduvus olla analüütiline. Ka teisi inimesi kaldud Sa hindama nende mõtlemisvõimete põhjal. Tõenäoliselt pead lugu inimestest, kes enne tegutsemist mõtlevad ning enne otsustamist piisavalt informatsiooni koguvad. Suhtlemises oled pigem tagasihoidlik ja distantsi hoidev kui aval ja tundeküllane. Sulle ei ole omane oma tundeid väljendada. Sa ei soovi inimestevahelisi pingeid ega vaenulikkust ning enamasti agressiivsust Sa välja ei näita. Kui vähegi võimalik, püüad Sa hoida rahumeelset keskkonda, mis oleks vaba igasugustest vastuoludest. Leebele välisele muljele võid Sa tunda tugevat vajadust olukorda oma soovi järgi hoida, austades kokkuleppeid ja reegleid. Kui on vaja kaitsta oma seisukohti, kogud tavaliselt võimalikult palju informatsiooni, kasutades fakte kaaslaste seisukohtade ületrumpamiseks. Milline võiks olla sinu väärtus grupi jaoks?
3.Kuidas tegutsete laevahäirete tervemad -piirded -kes kuulub tulekahju kustutamise korral? 2)traumaid juhtub vähem -katted avariigruppidesse -kui on aega,siis soojalt ja -avatud suhtlemine arendab -kes tegutseb tuletõrje varustusega olukorrakohaselt riietuda inimestevahelisi suhted 19.Nimetage kollektiivsed ja tuletõrje süsteemidega -tegutseda vastavalt kohustustele päästevahendid -kes vastutab tuletõrjevahendite ja häireplaanis 12.Millised on sidepidamise -päästepaadid päästevahendite korrasoleku eest meetodid
SISUKORD SISSEJUHATUS 1. ARISTOTELESE I RAAMAT 2. ARISTOTELESE V RAAMAT ÕIGLUS JA SELLE OLEMUS. KOKKUVÕTE KASUTATUD KIRJANDUS SISSEJUHATUS Aristoteles ( 383-322 eKr) on üks olulisemaid Antiik- Kreeka filosoofe, kes õppis alates 18- ndast eluaastast Platoni akadeemias ning lahkus sealt 37- aastasena, pärast Platoni surma ( u. 347 eKr). Aristoteles tugineb oma teostes peamiselt inimestega seotud filosoofiliste probleemidega, mis suures osas moodustavad filosoofia aluse. Nikomachose eetika on Aristotelese üks kolmest eetikaalasest teosest, mis käsitleb kõige inimlikumat küsimust- kuidas elada ja kuidas olla õnnelik. Aristoteles vaatleb küsimust, kas elada tunnete või mõistuse järgi. Uurimisobjektiks on toimiv ja tegutsev inimene, kes peab teiste keskel elades tegema otsuseid õige tegutsemisviisi kohta. Mina uurin lähemalt Aristotelese Nikomachose eetika I ja V raamatut, võttes aluseks professor Anne Lille kommenteeritud nind tõlgitu...
KOKKUVÕTE Jätkusuutlikkuse kontseptsiooni aluseks on arengutee, mis püüab tagada täisväärtusliku ja rahulikku elu nii meile praegu, kui ka järele tulevatele põlvedele. Püüab rahuldada kõiki meie vajadusi, seadmata ohtu olustikku meie ümber praegu ning mitmete aastate pärast. Iga päevaga püüab maailm seda eemärki täita muuta meie elu paremuse poole. Aina rohkem luuakse organisatsioone, mis püüavad muuta paremaks meie kekskonda ning inimestevahelisi suhteid. Praegu on küll esinenud palju tagasilööke, kuid proovimata ei saavuta ka soovitud tulemust. Usun, et mida aeg edasi, seda paremaks meie elutingimused muutuvad ning, et 2030. aastaks on plaan ,,Säästev Eesti 21" saavutanud oma eesmärgi. KASUTATUD ALLIKAD
ENSV sõjajärgsed aastad: poliitilised olud ja massireparatsioonid. 1944 inkorporeeriti Eesti taas NSV Liidu koosseisu. Nõukogulik võimustruktuur. Eesti NSv kõrgemad võimuorganid koondusid esialgu Võrru. Juhtiv koht oli kommunitslikul parteil. Sõjajärgsetel aastatel hakkas partei liimeskond kiiresti kasvama. Parteikaadrit iseloomustas madal haridustase. Linnades, valdades ja maakondades olid kommunistliku partei poliitika teostajateks kohalikud parteikomiteed. 1941. aastast juhtis EKP-d Nikolai Karotamm. Kommunistliku partei ja keskvõimu tahet täitev Eesti NSV valitsus koosnes kuni 1946. aastani rahvakomissariaatidest ja teistest keskasutustest. ENSV Ministrite Nõukogu esimeheks oli aastatel 1940- 1951 Arnold Veimer. Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi esimeheks oli 1940. aastast Johannes Vares- Barbarus. Tema järlane Eduard Päll. Territoorium ja haldusjaotus. Aastatel 1944-1945 vähendati Eesti territooriumi: Leningradi ja Pihkva oblasti...
3. Kõik inimesed on seaduse ees võrdsed 4. Võimude lahusus 5. Õigus avaldada oma arvamust ja seda levitada 6. Kodanikuõiguste kaitse 7. Eraomandi kaitse võimaliku omavoli eest Seadused ja õigusnormid 4 Seadus on kirjapandud õigusnorm Õigus on ühiskonnas kehtivate käitumisnormide ja ettekirjutiste kogum Peamised õigusharud: 1. Eraõigus-reguleerib inimestevahelisi suhteid 2. Avalik õigus-reguleerib inimese ja riigi vahelisi suhteid 3. Rahvusvahelised õigusaktid (konventsioonid, lepingud) 4. Karistusõigus-sätestatud karistusseadustikus; käsitleb süütegusid (väärtegu, kuritegu) Õigusaktide hierarhia: 1. Rahvusvahelised õigusaktid 2. Põhiseadus 3. Seadused 4. Seadlused, määrused, otsused, korraldused, käskkirjad, juhendid, eeskirjad Kohtuvõim
Definitsioon: a) kooskõlastada tegevusi b) korraldada inimeste töid c) juhtida organisatsiooni talitlemist 3. Juhi peamised oskused ja omadused. Juhile vajalikud oskused võib jagada kolme suurde rühma: 1) Tehnilised oskused - oskused koostada ärikirju, kasutada arvutiprogramme, teada organisatsiooni põhitegevusega seotut, juhatada koosolekut jne. 2) Suhtlemisoskus - oskus motiveerida inimesi, lahendada inimestevahelisi konflikte, korraldada meeskonnatööd jne. 3) Kontseptuaalsed oskused - oskus saada üldpilt organisatsioonist ja teda ümbritsevast keskkonnast. Juhi töö teeb keeruliseks see, et ta on enamasti samaaegselt nii ülemus kui ka alluv. Juhile annavad aru talle alluvad töörühmad, ta ise omakorda annab aru tasand kõrgemale. Juhi omadused: a) Edevus b) Empaatiavõime c) Julgus d) suhtlemisoskus Juhtimine 4. Juhi funktsioonid.
eest vastutada. Selle vajaduse avaldumist reguleerivad eelnevalt loetletud isiksuse vaajdused, väärtused ja tõekspidamised. David McClelleand leidis, et saavutusvajadus aitab selgitada ettevõtluse fenomeni ja suurte ettevõtete juhtide edukust. Kõrge saavutusvajadustega inimesed otsivad tööülesannetest isiklikku vastutust, eesmärkide saavutamist ja hinnangut oma tegevusele. Kõrge suhtlemisvajadustega inimesed peavad töises tegevuses tähtsaks inimestevahelisi suhteid ja suhtlemisvõimalusi. Kõrge võimuvajadustega juhid soovivad ka rohkem vahetult alluvaid mõjutada. Nad annavad otseseid soovitusi ja hinnanguid. Juht, kellel on kõrge võimuvajadus ja madal suhtlemisvajadus, võib kujuneda autokraatseks juhiks. Headel juhtidel on tavaliselt keskmisest kõrgem saavutusvajdus (Vadi 2004: 97). KOKKUVÕTE Motivatsiooniteooriaid on palju ja erinevaid. Iga teooria on ka oma ajastu märk ja on
emotsioonide kogemise ulatusele, selleks et aktiveerida antistressi seisundeid ning haigustega võitlemiseks vajalikke fuktsioone. 9 Viimane uurijate suund on emotsioonide kasutamine psühholoogilistes seisundites, mis edendavad positiivseid emotsioone, sealhulgas õnne ja vitaalsust. Tööd, mis on tehtud nii inimestevahelisi kui ka inimesesiseseid emotsiooni tasemeid uurides on arvesse võtnud suhet baasvajaduste rahuldamisest kuni emotsionaalse heaolu seisundini. Ühes uurimuses Sheldon jt (1996) uurisid igapäevaseid kõikumisi autonoomiast ja kompetentsusest saadud rahulolu kahe nädala vältel. Nad leidsid, et inimestevahelisel tasemel ennustasid autonoomia ja kompetentsus õnne ja vitaalsust, aga ka inimesesiseste emotsioonide puhul näitasid kõikumised nende kahe vajaduste
Ainult vestlusest ei piisa. Igasugused testid ja situatsioon ülesanded on suurepärased abimehed ja neid ma kindlasti ka kasutaksin. Lõppstaadiumis eelistaksin ma personaalselt kohtuda väljavalitud isikutega. Juhile vajalikud oskused: · Tehnilised oskused iga juht peab oskama koostada ärikirju, kasutada arvutiprogramme, teada organisatsiooni põhitegevusega seotut, juhatada koosolekut. · Suhtlemisoskus oskus motiveerida inimesi, lahendada inimestevahelisi konflikte, korraldada meeskonnatööd. · Konseptuaalsed oskused oskus saada üldpilt organisatsioonist ja teda ümbritsevast keskkonnast. Eestvedamise käitumuslik teooria püüb välja tuua mingit konkreetsed liidrile sobivat käitumismalli. Juhtimisstiil on liidri käitumise viis alluva suhtes eesmärgiga saavutada püstitatud eesmärke. Eristatakse kolme juhtimisstiili: *Autokraatne *Demokraatlik *Mittesekkuja Mina juhina eelistaksin demokraatliku stiili
näha selgemalt ja erapooletumalt. Võibolla oled enda suhtes liiga range. · Säästad energiat. Enesekohase tähtsa info varjamine võtab jõu ära ja lämmatab suhteid. Süükoorma kergendamine annab energiat juurde (Kidron 1986:54-60; McKay jt 1999:29-34; Hargie, Dickson 2004:220-232). 1.3 Suhtlemistasandid Ameerika psühholoog Eric Berne (1910-1970) on loonud S. Freudi populariseeriva transaktsionaalanalüüsi teooria, mis analüüsib inimestevahelisi suhteid. E. Berne võrdles inimaju tööd kaherealise magnetofoniga. Ühele ribale salvestatakse sündmused sünnist surmani ja teisele tunded, mis nende sündmustega kaasnesid (Wilson, Hantz, Hanna 1995:408). See on tunnete süsteem, millega käib kaasas vastav käitumismustrite kooslus (Berne 2001:21). Selle tulemusena võivad lapsepõlve läbielamused täiskasvanu teadvuses vastavas olukorras pinnale kerkida. Vastavalt E
iseenda muutustele ning saavutatu optimaalsele lähedase hierarhilise struktuuri. Sotsiaalse regulatsiooni liike ehk hierarhilisi süsteeme on mitmeid. Olemus sõltub nende üldiste ja üldkohustuslike käitumismastaapide iseloomust, on antu reguleerimise liigi normatiivseks aluseks, lähtepunktiks. Suhete reguleerimine reeglite abil. Reeglitega määratakse käitumisvariandid nendele, kes satuvad reeglis kirjeldatud olukordadesse. Üldist reeglit tuleb mõista kui normi. Paljusid inimestevahelisi suhteid reguleerivad tavanormid. Tavanormidest kinnipidamist ootab ühiskond tervikuna. Ühiskond koosneb mitmetest sotsiaalsetest kordadest: moraalikorrast, tavakorrast, korporatiivsest korrast, religioossest korrast jne. Tegemist on normatiivse reguleerimisega, kujunemise aluse moodustavad eriliigilised sotsiaalsed normid. Normatiivse reguleerimise süsteeme iseloomustab ühtsus, süsteemi elemendid on omavahel seotud
Õiguse entsüklopeedia Kordamisküsimused 1. Õiguse olemus ja mõiste. - Õigus on sotsiaalne kord, mis reguleerib inimestevahelisi suhteid. Õigus on kehtestatud riigi poolt ning riik tagab selle kinnipidamist. 2. Õiguse tunnused Käitumisreeglite kogum Riigi poolt kehtestatud Ei saa vastata kõigi eelistustele Täitmist tagatakse riigi sunniga. Peab vastama ühiskonna õiglustundele. 3. Õigusperekonnad. Mandri-Euroopa – lähtutakse kirjutatud seadustest. Romaani (Asjad, Isikud, Hagid – Belgia, Luks, Itaalia, Hispaania,Holland)
Valimi esinduslikkus on eriti tähtis siis, kui uuritakse indiviididevahelisi erinevusi (nt: arvamusi). 4.3 Psühholoogilised testid 9 Psühholoogiliste testide all mõeldakse indiviididevaheliste erinevuste mõõtmiseks loodud meetodeid, mida kasutatakse abivahendina teistes uuringutes ja eriti isiksuse kirjeldamises. Testid selgitavad inimestevahelisi erinevusi püsitingimustes, katses aga selgitatakse tingimuste süstemaatilise varieerimise mõju uuritavale nähtusele. Psühholoogilised testid on praktiseeriva psühholoogi töös informatsiooni hankimise kesksed vahendid. Teste on loodud erisugustel eesmärkidel: võib kasutada gruppides ja sel juhul antakse ülesanded kõigile üheaegselt. Individuaalsed teste kasutatakse aga üksikisikut uurides. Üldisemalt tuntud on: 1
Töölistele ehitati küll uus odavaid üürimaju, mis paiknesid tihedalt koos, kuid ka nendes oli suur ülerahvastatus ja halvad tingimused, millega kaasnes kõrge laste suremus( poole suurem kui maapiirkondades). Vanalinnadest kujunesid urkad. Rahulolematust tööliste seas tekitasid ka halvad töötingimused, vabrikuruumid olid halvasti valgustatud ja külmad, tööpäevad kestsid 12-14h Voolav vesi, kanalisatsioon, WC Tööstuspöörde tulemusena tekkinud linnaühiskond mõjutas oluliselt inimestevahelisi suhteid. tunduvalt kahanesid perekonna, kiriku ja traditsioonide roll, eriti noorte elus. Kõige tähtsamat osa hakkas aga etendama vabrikukollektiiv. Olustiku negatiivseks osaks kujunesid alkoholism ja prostitutsioon, positiivseteks aga paremad kooliolud ning arstiabi. Linnades arenes seltsielu ning linnaühiskond osutus vastuvõtlikuks uutele ühiskondlikele ideedele ja liikumistele. Transport Esimene raudteeliin rajati 1825.a(6km). Industriaalühiskonna tähtis lüli, sest rongiga oli
Juhtimine eesmärkide kaudu 11 Otsuse elluviimine nõuab enamasti kümneid kordi rohkem aega ja pingutust kui otsuse ettevalmistamine ja otsustamine. Otsuse elluviimise käigus tuleb madalamatel juhtimistasemetel teha uusi otsuseid. Küllalt headeks kujunevad need vaid siis, kui otsustajad on ise probleemi lahendamisest huvitatud. Seetõttu peab juhil olema veenmisoskust, peab oskama tunda inimestevahelisi suhteid. Juhtimine eesmärkide kaudu 12 4. Eesmärkide tähtus Organisatsioonid tegutsevad mitmesugusel otstarbel, mistõttu on neil ka erinevad eesmärgid. Näiteks haiglal on eesmärgiks osutada kvaliteetset arstiabi, äriettevõtetel aga teenida korralikku kasumit. Mitmekesisusele vaatamata võib eesmärke rakendusulatuse järgi jaotada üldisteks ja eripärasteks.
Maareform Põllumajanduses tehti algust maareformiga 1940. aastal ja viidi see lõpuni 1945. aasta kevadeks, täiendamine ja parandamine jätkus 1947. aasta suveni. Nõukogulik maareform tähendas maa sundvõõrandamist ehk riigistamist. Sõjajärgse maareformiga määrati talude maksimaalseks suuruseks 30 hektarit. Sammuti võõrandati enamik muust varast ja loomadest. Maade tasuta ümberjagamine suurendas inimestevahelisi pingeid, nõukogude võimule oli see meelepärane, sest see aitaks tulevikus talud kollektiviseerida. Talupoegade õlul olid mitmed koormised ja kohustused. Põllumajandussaadused pidi sümboolse tasu eest riigile müüma teatud koguse põllumajandussaadusi. Suuremate talude normid olid tunduvalt suuremad kui väikestel taludel. Maareformi ajal hakati Eestis moodustama riiklikke põllumajandusettevõtteid ehk sovhoose ja masina-traktorijaamu ja ka hobuselaenutuspunkte.
emotsioonidest ja kannustatuna eeskujust meedias vohavast vägivallast muutuvad ka ise vägivaldseks. Muidugi võib olla ka suureks põhjuseks see, kui inimene on lapsena näinud pealt kuidas isa vägivallatseb emaga ja arvab, et see kõik on õige. Tihti 12 satuvad perevägivalla ohvriteks ka lapsed. Lisaks mõjutab suuresti ka alkoholi või narkootikumide tarvitamine. Inimestevahelisi pingeid suurendab ebavõrdsus ja alavääristav suhtumine teistesse. Lapsepõlves nähtud probleemide lahendamise viisid on üle kandunud omaenese kodusesse ellu. Perevägivalla ühe põhjusena võib välja tuua suutmatuse lahendada konflikte muul viisil kui vägivalla teel. Vägivallatsejal võivad puududa normaalsed suhted oma vanematega seega oleks tal ka oskamatus võtta üle isa ja abikaasa rolli perekonnas, kui vanemad pole olnud heaks eeskujuks,
+1-3 Sotsiaalse konteksti ja teiste inimeste kaasmõju. Inimese kognitiivsed struktuurid on peamiselt konstrueeritud sotsiaalselt. 2 arengutaset Võgotski järgi: - tegelik areng, - potentsiaalne areng. Õppimine toimub potentsiaalse arengu tasemel. Sotsiaalsed konstruktivistid näevad motivatsiooni nii sisemise kui välise protsessina. Õpetaja ülesandeks on juhtida gruppide moodustamist, diskussioonide läbiviimist, vahendada ja struktureerida inimestevahelisi vastasmõjusid; abistada õppijaid spontaansete mõistete äratamisel, ideede väljendamisel ja arutamisel grupis ning ühisel avastamisel. Biheiviorism (Ivan Pavlov, Burrhus Frederic Skinner, Robert Ladd Thorndike, John Broadus Watson): Õppimine toimub ainult assotsiatsioonide või sidemete loomisega oma kogemuste või käitumise vahel. Õpilane on passiive. Motivatsioon on väline - tasul ja karistusel põhinev.
Õiglus on voorus, mille olemasolu kasvatab inimeses vabadustunnet, vältides temas hirmus tekkimist karistuse ees, mis teda igaülekohtu korral paratamatult tabama peab: iga hirm, kartus ja argus on suurimad meelerahu häirijad. Au ja kuulsust aga epikuurlik eetika vaevalt hindab kuna need teenivad üksnes tühist inimlikku edevust. Üksikisikust ja ühiskonnast: Epikuros eitab inimesest sõltumatute väärtuste ja normide olemasolu, mis justkui inimestevahelisi lepinguid õigustama peaksid, väidab, et õigus on inimestevaheline kokkulepe, õiglus on leping selle kohta, et mitte tekitada ega kannatada kahjus, leping, mis sõlmitakse omavahelises läbikäimises ja alati nende kohtade jaoks, kus leping on sõlmitud. Seega lükkab Epikuros tagasi universaalsete normide eelduse, kuid tuletab inimloomusest baasnormi, mille kohaselt riik ja õigussüsteem on õigustatud üksnes siis, kui nad toovad inimestele kasu, võimaluse olla õnnelik ning rahul
tajumisega (tippsportlased). 5. Muusikaline hõlmab nii muusika mängimist kui ka loomist ja kuulamist. Aegade jooksul on muusikalist intelligentsust kõrgelt hinnatud, seda on peetud olulisemaks kui kas või loogilis-matemaatilist võimekust. 6. Intrapersonaalne intelligentsus on võime mõista oma emotsioone, temperamenti, motivatsiooni ja kavatsusi. Ennast õpivad lapsed tundma teiste inimeste kaudu. 7. Interpersonaalne intelligentsus on võime mõista inimestevahelisi suhteid, teiste tuju jne. 2-5-aastane laps hakkab kasutama sümboleid, mis viitavad temale (mina, minu), teistele indiviididele (sina, teda, emme) ja oma (minu sünnipäev, minu toit, minu asi) ning teiste (oled kurb, oled kuri) tunnetele. Lapsed hakkavad mängima rollimänge, tekivad sõbrad ning õpitakse ilmutama initsiatiivi. 8. Naturalistlik intelligentsus E.Krulli järgi osutab naturalistlik intelligentsus inimvõimele
Esita oma väärtused selgelt, aga lõpeta korrutamine! Jaga neid heldelt, aga ära loe moraali. Paku neid enesekindlalt, kuid ära suru peale. Ja siis tõmbu taktitundeliselt tagasi ja lase oma lapsel otsustada, kas ta tahab sinu mõtteid järgida või mitte. Mida kindlam sa oled selles, et sinu väärtushinnangud ja veendumused on universaalne tõde, seda suurem on sul vajadus neid lastele (ja teistele inimestele) peale suruda. Sellised katsed on harva edukad. Need tekitavad inimestevahelisi väärtuskonflikte. Küsi endalt: "Kas mul on ainukesena ligipääs tõele selle kohta, mis on hea või halb, sünnis või ebasünnis, moraalne või ebamoraalne?" Kui sa püüad teisi kuulata ja mõista, võid avastada, et nende väärtused ja veendumused hakkavad sind mõjutama. Sa võid avastada, et need sobivad sulle paremini kui su oma vanad väärtused. See annab sulle võimaluse areneda. Lapse aktsepteerimine
suurematele spordiüritustele pileteid. · Spordivarustuse hooldus · Zeppelini sportlandi kaupluse keskele on ehitatud outdoor'i ruum, mida teistes sportlandi kauplustes ei ole. See on ehitatud selle jaoks, et saaks lihtsamalt pakkuda inimestele ratta ning suusahooldusteenuseid. · Meeskonnatöö ja selle väljendumine igapäevatöös · Tänu praktikale sain hea kogemuse meeskonnatöös osalemises. Meie meeskonna tööõhkkonnas ei valitsenud mingeid inimestevahelisi pingeid- kõik probleemid, mis tekkisid, räägiti omavahel ilusti selgeks. Kõik töötajad tervitasid üksteist rõõmsalt ning tulid alati heatujuliselt tööle. Kõik meeskonnaliikmed pidasid üksteisest lugu ja olid väga abivalmid. Kui ma ei teadnud või kahtlesin milleski, küsisin alati julgelt teiste töötajate käest, kuna nad aitasid mind alati heameelega. Tänu sellele tundsin, et kuulun samuti meeskonda ning sain ennast tunda seal alati hästi. ·
Ta hindas oma töötajaid peamiselt vaid müügitulemuste järgi ja lisaks oli ta ähvardanud ka töölt vallandamisega, kui ei suudeta täita oma töökohustust eesmärgipäraselt. Ta oli käskiva juhtimisstiili esindaja, mida iseloomustas keskendumine eelkõige ülesande täitmisele ja vähem tähelepanu pööratakse suhetele ja suhete kujundamisele, kontorijuhataja hoidis kindlat distantsi oma töötajatega ja kontrollib teostust. Samuti puudus tal oskus luua inimestevahelisi sotsiaalseid suhteid ning neid juhtida. Edu saavutatati sotsiaalse heaolu arvelt. Kuidas taastada hea õhkkond ? Kas tulemustasusüsteem on vajalik? Kuidas see peaks olema üles ehitatud? Kontoris oli sisse seatud tulemuspalgasüsteem, kusjuures palk olenes väga palju just müügist, moodustades peaaegu poole teenitavast palgast. Töötajad olid pandud võistlema kõrgemate müügitulemuste nimel. Sellest kasvas välja suur konflikt. Kui varem olitd
Aristotelese inimhinge jaotust mõistuslik-arutlevaks (dianoeetiliseks) ja kommetele rajanevaks (eetiliseks) on pannud aluse inimesele iseloomulikule moraalipsühholoogiale,kus loogiliselt arutlev osa inimeses on eraldatud emotsioonidel rajanevast osast ja kehaga seotud bioloogilistest tungidest. V Raamat Õigluse ja ebaõigluse puhul tuleb vaadelda, milliste tegevustega seoses nad esinevad. Õiglus on siin kasutusel kitsamas ja laiemas mõistes. Viimase puhul saab vaadelda inimestevahelisi suhteid üldises mõttes. Kitsamas mõistes aga inimestevahelised suhted kus tuleb mängu kasusaamine ja kahjukannatamine. Õiglane inimene käitub alati õigaselt ega taha teha midagi ebaõiglast. Sama käib ka ebaõigluse kohta: mille alusel toimitakse ebaõiglaselt ja tahetakse teha ebaõiglaseid tegusid. Seadustele alluvat ja võrdsust austavat inimest peame õiglaseks, seaduserikkujat ja võrdsusest mittehoolivat ebaõiglaseks. Seega oleks kõik seaduslik ühtlasi ka õiglane
otsimist, mille põhjal täiskasvanu kinnitab või loob uusi tähendusi. Oluline on õpitu reflekteerimine. Inimest ei arenda kogemus, vaid inimese poolt sellele omistatud tähendused, see milleks kogetu teda inspireerib nii tunnetuslikul kui tegevuse tasandil. Sisekoolituse erinevus väliskoolitusega nt, et sisekoolitusel märksa laiemad mõjud. Hästi planeeritud sisekoolitus aitab kujundada ühist nägemust org eesmärkidest ja tegevuse strateegist, parandada töörahulolu ja inimestevahelisi suhteid, tõsta personali üldist kultuuritaset, tõsta ametialast kompetentsust ja motiveerumist enesearendamisele. Kui enesearendamise suhtes valitseb positiivne hoiak ning orgs toimivad süsteemid tuginevad töötajate pideval enesetäiendamisel, on alus õpimotivatsiooni kujunemiseks olemas. Koolitusele eelnevate tegevuste süsteemsusest ja põhjalikkusest sõltub olulisel määral nii osalejate õpimotivatsioon kui ka koolituse tulemuslikkus tervikuna.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
