plii, elavhõbe, tsink, mangaan. || raskmetallid [üle 5] > 5 g/ cm3 Hg- kui neid lastakse vette siis omastavad neid vetikad. Toiduahela kaudu satub Hg vetikaist kaladesse ja neist inimestesse. Satub elukeskkonda purunenud termomeetreist; patareidest; kivisöe põletamisest Pb- ühendid satuvad õhku kütuse põletamisel tekkiva lendtuha ja auto heitegaasi koostises. Õhust sadestuvad Pb-ühendid pinnasesse ja vette, sealt taimedesse ning seejärel toiduahela kaudu loomadesse ja inimesse. Cd- Mürgisemaid metalle. On lisaelemendina masuudis, kivisöes, fosforväetises. Taimed omastavad Cd-ühendeid juurte ja lehtede kaudu (kuhu õhust on langenud tolmutuhka) Cd-d koguvad endasse seened. Pestitsiidid mürkkemikaalid kahjulike organismide hävitamiseks. Pestitsiidid- on bioloogiliselt aktiivsed ained, mida kasutatakse majandusele kahjulike organismide, ka haigusetekitajate hävitamiseks. Kasutatakse veel umbrohu ja kahjurite tõrjeks
heaperemehelikult kasutada. Tänapäeval, 2011 aastal, koolitatakse üha rohkem ja rohkem pädevaid klienditeenindajaid, kes teavad, mida nad teevad ja kuidas erinevates olukordades käituda. Kuidas hoida klientuuri ja meelitada uusi. Kuidas püüelda selle poole, et klient tunneks end väärikalt ja targalt. Klienditeeninduses tehakse vahet kuulsuste ja tavainimeste vahel. Delfi tegi eksperimendi, kuidas suhtuvad klienditeenindajad tavalisse inimesse ja kuulsusesse: Kuulsus saab kaubamajas rohkem sämpleid kui lihtkodanik! (29. oktoober 2011 07:40) Tallinna Kaubamaja Ilumaailmas läbi viidud Delfi eksperiment näitas, et tuntud inimesed saavad enamasti igalt müüjalt vahva tootenäidise, kuid lihtsurelik peab rohkem vaeva nägema. Publiku palvel läheb Tallinna Kaubamaja Iluosakonda tuntud Eesti lauljatar, kes küsib eksperimendi käigus igast letist midagi uut ja põnevat. Ta ütleb, et plaanib vahetada välja oma
uuendama ja ravimeid uutega asendama. Kokkuvõte Iatrokeemia põhjendab haigusi keemiliste elementide vähesuse või liigsusega organismis. Paracelsuse tahtmine täitus mingil määral, ta arendas selle aja meditsiini tohutult edasi. Kuigi vastupidiselt tema soovile ei leitud keemiliste ühendite hulgast palju mõjuvaid ravimeid, seega jäi iatrokeemia ja Paracelsuse panus meditsiini rohkem teoreetika poole peale. Revolutsioonilisi uusi ravimeid ei leitud, kuid suhtumine haigesse inimesse ja haigusesse muutus märgatavalt. Tria Prima idee on jäänud siia maani püsima, kuid sellele ei ole leitud praegusel hetkel uut väljundit. Kasutatud kirjandus http://www.britannica.com/EBchecked/topic/442424/Paracelsus/5504/Career-at-Basel http://ls.poly.edu/~jbain/mms/handouts/mmspara.htm http://et.wikipedia.org/wiki/Paracelsus http://chemistry.about.com/od/alchemy/a/three-primes-alchemy.htm http://en.wikipedia.org/wiki/Iatrochemistry http://en.wikipedia.org/wiki/Alchemical_symbol
inimese liigutusi ja häält tõlgendama. Ka inimesed võivad õppida koerte suhtlemist mõistma. Koerad suhtlevad omavahel peamiselt kehaasendite, liigutuste, ilmete ja häälega. Koertele on omane ka oma territooriumi kaitsmine ja märgistamine uriini ja väljaheidetega. Otstarbe järgi liigitatakse koeratõuge jahi-, töö- ja seltsikoerteks. Koera rakendamist nii paljudel elualadel võimaldavad tema kiindumus inimesse, hea haistmine, kuulmine, nägemine, vastupidavus, kaitse- ja jahiinstinkt ning hõlbus dresseeritavus. Praeguseks on teada üle 400 koeratõu.[1] 3.Koerte haukumise põhjused Koerad sarnanevad iseloomult väga inimestega nagu ka paljud teised loomad. Nad võivad tunda nii armukadedust, kiindumust, viha, sallivust jne. Koertel on ka väga suur uudishimu ning kui
saanud teenida kõrgema ameti). Tänapäeval seisused eksisteerivad Inglismaal, teistes kuningriikides ainult kuningaperes on eriline staatus Klassiühiskonda tekke sai võimalikuks ainult siis, kui kaotati seisusi ja feodaalisaid; konfiskeeriti maad ja kirikukümnist kaotati privileegi (privilège); kõik said kodanikudeks ning seaduste ees võrdseteks. Vilain küllaelanik Seisus on kaasasünnitud Klassid see, kuidas inimesse suhtutakse sültub ise inimesest; see on sotsiaalne seis; võib minna ühest klassist teisse; kõik on kodanikud või mingi staatusega inimesed Aadli artikkel nimel on de Mida tähistab Prantsuse revolutsioonist pärit deviis ,,vabadus, võrdsus, vendlus"? Kuidas see teostati? Kas need olid tagatud alates revolutsioonist kuni Napoleoni aja lõpuni? Tolleaja mõistes tähendas see seda, et kõik mehed oleksid võrdsed ning et neil oleks õigusi.
See tähendab, et kui hobune hüppab, ei näe ta tegelikult õhkutõusmise hetkel takistust. Hobune ei ole võimeline hindama sügavust, seepärast võib ta ehmuda paberilehe või varju nägemisel. Kõige paremini näevad hobused kollaseid objekte. Kas inimene on hobusele hobune? Inimesel pole võimalik aimata, mida hobune tunneb või kuidas ta tegelikult maailma tajub. Hobuse käitumise muutuste põhjal võime siiski teha tähelepanekuid selle kohta, kas hobune suhtub sarnastes olukordades inimesse samuti nagu teise hobusesse. Varsana normaalselt teiste hobuste hulka asunud hobune üldiselt ei näi suhtuvat inimesesse kui teise hobusesse. Hobune võib erutuda või ahistust tunda, kui mõni tema karjakaaslastest ära viiakse. Nii võib juhtuda isegi siis, kui ülejäänud kari püsib tema ümber. Inimese lahkumisele reageerib hobune harva sama tugevalt. Kui hobused on isekeskis karjamaal, võivad inimesed tulla ja minna, ilma, et see näiks hobuseid segavat
Oskar Loorits Eesti rahvausundi maailmavaade Konspekt Raivo Kaer, TLÜ 2009 1. Elujõud. Kujutletakse kehas liikuvat ja toimivat konkreetset olendit elujõudu. Juba uurali-ajastu käsitlus, u 4000e.Kr - vägi, vaim, inimese teine "mina". Inimese teisik saadab teda varju kujul. Volgaajast põrineb mõiste hing - hingamise-kujutelm. Kõik elab, kõik on hingestatud. Hingejõud võib kanduda ühest kehast teise, ühelt kehalt teisele. Eriliste võimetega on nõid, teadja, tundja. Maaigilised taigud, nõidumise tembud on toodud enamasti meile saksa kultuurikandjate ja katoliku kiriku poolt. 2. Keha ja elundid. Elundihingeks on peetud südant, pead, aju, üdi jne. Mida suurem kellegi olendi suguelund, seda suurem at hingejõud. Südame söömisega kujutleti omandatavat selle hingejõud. Kuupuhastus ja järelsünnitus on sidemed ema ja lapse hingede vahel, olulisel kohal. Sugut...
Põllumajandus-ja keskkonnainstituut Etikett kui suhtlemise raamistik Teaduslik artikkel õppeaines Suhtlemispsühholoogia Tartu 2012 Etiketil on suhtlemisel väga tähtis roll. Oluline on teada, kuidas käituda või mida öelda, et ei tekiks inimeste vahel valestimõistmist. Tervitamine ja hüvastijätt on elementaarsemad kehalised väljendusviisid suhtlemise alustamisel ja lõpetamisel. Seega järgnev artikkel keskendubki etiketi põhielementidele tervitamisele ja hüvastijätule - , mis moodustavad ühe osa suhtlemise raamistikus. Järgnev on kirjeldus sellest, millised on peamised üldlevinud tervitamisviisid ja kombed ja hüvastijätud, tuues välja ka mõningaid erinevusi eri kultuurides. Väga tähtis on oskus jätta endast teistele mulje kui enesekindlast inimesest, kes oskab seltskonnas käituda ja ei kutsu oma tegudega esile mõistmatust ja halvakspanevat muiet. Seetõttu on vaja omandada käitumiskoodeks, mille on oma...
mängimiseks läheb vaja head füüsilist vormi. Ollakse arvamusel, et arvutimängud on pigem harivad(47%), 6% arvab et arvutimängud on vägagi harivad, 8% arvab et arvutimängud ei õpeta midagi, 16% et pigem ei arenda, enda mõistust arvutiga mängides ning 24% on vahepealsel arvamusel. Täiskasvanutesse, kes mängivad arvutimänge suhtuks 24% halvasti, 30% oleks ükskõiksel arvamusel sellest, ning 46% suhtuks sellesse inimesse hästi. Leidub ka arvamusi et sõjamängude mängimine teeb inimest vägivaldsemaks, ning sellesse usub 32% vastanudest, 45% ei usu sellesse ja 23% on arvamusel, et see oleneb inimesest, kes neid mänge mängib. Arvutimänguriga mängudest kaasa ei oskaks rääkida 19 vastanudest, 20 oskaks kaasa rääkida ning 12 vastanut oskaks kaasa rääkida mingil väiksel määäral. Vanemat inimest, kes omab juba pere ja mängib endiselt arvutimänge peab täiesti tavaliseks 45% vastanudest, 32% arvab,
Mida ebakindlam on olemine, seda enam tuleb eneseväärikustunnet toestada ning aja jooksul saavad defenssidest iseloomujooned, mida on raske muuta. Üheks selleks võib olla agressiivsus. Nartsissismijärk on lapse varajasi psüühilisi arengujärke. Sel ajal hakkab ta hooldajast eemalduma ning tal kujuneb arusaam, et ta erineb teistest. Minakesksus ja sõltuvus 4 muutuvad kiindumuseks teise inimesse ja võimeks teda hinnata, kujutlus kõikvõimsast minast muutub terveks eneseväärikustundeks, eneseusalduseks ja enesekriitikaks. Vägivaldsusena avalduv agressiivsus on üks nartsissistliku hälbe tundemärke. Agressiivseks ei peeta last, kes vahel enesevalitsemise kaotab või osaleb mõnikord sotsiaalse arenguga paratamatult kaasnevates käsikähmlustes, vaid inimest, keda ajendab hävituskirg, kes vajaduse korral on võimeline kasvõi teist inimest tapma
Mis on ja millega tegeleb filosoofiline antropoloogia? Milliseid filosoofilise antropoloogia paradigmasid te teate? Filosoofiline antropoloogia on filosoofiline õpetus, mis uurib inimesi ja tema olemust. Piiritleb inimese eksisteerimise põhistruktuure ja mõtet. Filosoofiline antropoloogia uurib inimese loomust ja koosnevust. Filosoofilise antropoloogia paradigmasid on erinevaid: eksistentsialistlik, kristlik, klassikaline, romantismile omane, konstruktivistlik, psühhoanalüütiline jt. Kirjeldage, kuidas mõistetakse inimest järgmistes filosoofilise antropoloogia suundades: Etoloogiline antropoloogia – inimese olemust püütakse määrata lähtudes tema bioloogilisest olemusest, võrreldakse inimest sarnaste loomaliikidega. Inimene on kui mõtlev loom. Klassikaline filosoofiline antropoloogia – inimest vaadatakse kui liitsubsantsi, mis koosneb mitmest osast: kehast ja hingest. Pärast Aristotelest on üheks osaks loetud ka kosmilist hinge. Kristl...
materiaalsest asjast. Niisiis see “mina”, mille tõttu ma olen, on täiesti erinev kehast ja teda on isegi kergem tunnetada kui keha. Inimese olemuseks on hing, mitte keha, kuna kogu meie substantsi olemus seisneb mõtlemises. Hinge olemasolu on kehast sõltumatu, kuna isegi kui ei oleks keha, siis hing oleks see, mis seostub sellega, mis ma olen. 6) Descartes põhjendab, et täiuslikkuse idee saab olla sisestatud inimesse üksnes täiusliku loomuse enda poolt sellega, et kuna inimene ise ei ole täiuslik, siis ei saa täiusliku idee allikaks olla inimene ise, vaid selleks peab olema mingi täiuslikuma loomuse pool. Samuti toob ta põhjuseks selle, et kuna me ei ole kõiketeadjad ja lõputud ning ei saa teadmisi omandada vaid iseendalt, peab olema mingi täiuslikum olevus. 7) Descartes’i sõnul meie teadmised pärinevad meeltest, kuna peale erinevate asjade aistmist,
panganduse arenemine koondasid Itaalia linnadesse üha enam uusi rikkusi. Edukad kaupmehed, töösturid ja pankurid, saavutanud lühikese ajaga suuri varandusi tänu iseenda ettevõtlikusele, muutusid iseteadlikumaks ja enesekindlamaks. Nad nägid, et elu ühsikonnas ei kluge mitte "jumalast seatud korra järgi, nagu arvati eelmistel sajanditel, vaid, et inimene suudab ka ise palju rorda saata. Siit sai alguse usk inimesse, tema mõistuse jõusse ja loomingulistesse võimetesse. Kasvas huvi kõige maise, nii inimese kui ka teda ümbritse looduse vastu, See huvi omakorda soodustas mitmete teadusharude arengut, samal ajal lõdvendades usukammitsaid. Muutunud ellusuhtumine tõi kaasa ka teiselaadilise kunsti järele. Et Itaalias oli küllalt palju säilinud Rooma-aegseid kunstimälestisi ning et lisaks sellele antiikaega millekski ideaalseks peet, hakati antiikkunstist eeskuju võtma
Saarmas Saarmas on saleda kehaga kärplane. Ta on Eesti veeelulistest kiskjatest suurim (peaaegu meetripikkune). Saarmal on tihe, pruuni värvi, veekindel ja väga vastupidav karvkate. Sellest on tal palju kasu külmas vees ujudes ja jahti pidades. See kasukas on saarmale aga omamoodi saatuslikuks saanud nimelt on kunagi väga laialt kogu põhjapoolkeral levinud liik kaasajaks mitmelt poolt välja surnud liigse küttimise tõttu. Saarmale on jahti peetud just hinnalise karusnaha pärast. Eestis on viimasel ajal saarmate käsi hästi läinud. Nende arvukus on tõusnud poole sajandi jooksul paarisajalt paari tuhande isendini. Saarmas eelistab elada järsukaldaliste jõgede kallastel. Jõekaldasse uuristab ta endale uru, mille suue avaneb vee alla. Ta ei ütle aga ära ka teiste loomade rajatud pesadest, mida ta võib enda tarbeks kergelt ümber kohandada. Saarmad on üksikeluviisilised loomad, kes tegutsevad peamiselt videvikus. Toituvad saarmad pe...
suudlejatest on haavandid. Vere kogus peaks seejuures aga olema märkimisväärne. Mõelge kas või sellele, kas teie ise üleüldse suudleksite kedagi veritseva huulega? Maailmas ei ole teada ühtki inimest, kes oleks nakatunud suudlemise kaudu. Kas HIVi on võimalik saada sääsehammustuse kaudu? Ei. Sääsed ja teised putukad ei kanna HIVi inimestele edasi. HI-viirus ei ole võimeline sääse organismis ellu jääma. Kui putukas inimest hammustab, siis ei süsti ta inimesse enda ega ka eelmise ohvri verd, vaid oma sülge, mis toimib tuimestus- ja libestusainena. Erinevalt haigustest nagu malaaria ja kollapalavik, ei ole HIV võimeline väljaspool inimrakku (putuka sees) sees elus püsima. Kas HIV võib levida toidu, vee või õhu kaudu? Ei. HIV ei ole piisknakkus, ta ei levi toidu, vee ega õhu kaudu. HIV ei levi ka esemete kaudu, mida HIV- positiivne inimene on kasutanud. HIVga nakatunud kehavedelike kuivamisel väheneb
vastutust. Lapse sotsiaalne areng oleneb tema suhetest lähedaste inimestega. Suhetes ilmnevate hälvete raskeimaks tagajärjeks on niinimetatud nartsissism, haiglaslik eneseimetlus. See on eneseväärikustunde ja inimsuhete hälve. Nartsissismijärk on lapse varajasi psüühilisi arengujärke. Sel ajal hakkab ta hooldajast eemalduma ning tal kujuneb arusaam, et ta erineb teistest. Minakeskesus ja sõltuvus muutuvad kiindumuseks teise inimesse ja võimeks teda hinnata, kujutlus kõikvõimsast minast muutub terveks eneseväärikustundeks, eneseusalduseks ja enesekriitikaks. Igapäevakeeles kasutatakse sõna nartsissism väga erinevas tähenduses, selle abil seletatakse kõike: uute rõivaste muretsemist ja võõruspidude korraldamist, rääkimata uue peegli ostmisest. Psühholoogias on nartsissismil siiski väga täpne sisu. Täiskasvanu tervet eneseväärikustunnet ei
Lõigatud ja mahaloobitud küüntest sai kurat või päkapikk endale nähtamatuks tegeva kübara. Hing (irdhing) võis kujutluste kohaselt kehast ajutiselt (magamise, haiguse, minestuse ajal) lahkuda kas nähtamatuna või nähtavalt inimese enda, erilise hingeolendi (tuulispask, luupainaja, virmalised) või hingelooma (mesilane, liblikas) kujul. Surm tähendas hinge jäädavat kehast lahkumist (inimene "heidab hinge"). Selle järel liikus hing kas mõnda olendisse (uuesti inimesse, looma või lindu), suundus teispoolsusesse või tegutses endise omaniku esindajana edasi elavate keskel (käis hingedeajal kodus, liikus teatud aja ringi kodukäija või kummitusena). Mida teised teevad Keskajal oli kombeks valmistada hingedepäevaks hingekakkusid (hingeleiba). Lapsed käisid perest perre lauldes lihtsat laulukest ja paludes kakku nagu tänasedki sanditajad. Iga kogutud kaku juures pidi lugema palve annetaja surnud sugulase heaks, et see pääseks taevasse
silmades, neerudes, jalgades, aju ja südame veresoontes. Tänapäeval on saanud selgeks, ei ainus viis vältida hilistüsistuste teket on hoida suhkruhaigete veresuhkur madalal tasemel. See on võimalik ainult sel juhul, kui haige ise aktiivselt osaleb raviprotsessis ja mõistab oma haiguse olemust. Hea ravi korral ei erine diabeetiku tervislik mittediabeetiku omast. Seetõttu tuleks arstipoolsete erikorralduste puudumisel diabeetikusse suhtuda kui tervesse inimesse. Motoks on siin: "Diabeet pole haigus, vaid elustiil!" Hüpoglükeemia Siiski võib ette tulla olukordi, kus diabeetik vajab kõrvalist abi. Nimelt on oht, et liiga suure insuliiniannuse, väikese söögikoguse, söömise hilinemise, alkoholi tarvitamise või ülemäärase kehalise koormuse tulemusel võib diabeetiku veresuhkur langeda liiga madalale. Seisundit nimetatakse hüpoglükeemiaks. Verest saadavat glükoosi tarvitab kõige vahetumalt kesknärvisüsteem
Kuidas anti teada mis on ühised väärtused, reeglid, mis oll on kellelgi ühiskonnas? Kogumemised. Rituaalne kommunikatsioon. Kas midagi oli ka n-ö visuaalsel teel? Kaljujoonised, mustrid jne. Põhilised komm. Vormid olid juba siis olemas. Miks in. teistega suhtleb,kuidas kiiesti infot edasi annab. Komm. On olemas ühiskonna aluses. Mida siis ei saanud teha, mida nüüd saab? Salvestada. Teiste kultuuidega oli raske suhelda. Salvestusviis. See oli sõltuv in. enda mälust. See oli salvestatud inimesse endasse. Selleks see see muutumatuna säilitada oli mitmeid võtteid. Modernne ühiskond. Esimene suur komm. Trad.- kirjakeele teke. Kui palju oli rohkem võimalik salvestada ja õpetada. Tekkisid uued institutsioonid. Nt raamatukogu. (piibel soome k- raamat) kirjut. Tekst oli käega kijutatud. Järg. Revolutsioon- trükikunst. Kultuui ühtlustumine.kirjakeele oskus. Modernne ühiskond põhineb trükisõnal. Pilt.. modern-
sajand · 19.sajandi kunstisuund, mis sai alguse kirjandusest. · Levis edasi kirjutatavasse kunsti ja muusikasse. · 19.sajandil sai ,,romantiline" tähenduse tundeline. · Romantilise mõtte tekkepõhjuseks oli pettumine Prantsuse revulutsiooniks. · Kunst sai väljapääsuks argielust ning huvi kultuuri vastu oli väga suur. · Ühiskond rõhutas üksikisikut nagu ei iial varem. · Sümpaatia rõhutute vastu, huvi lihtrahva ja laste vastu. · Usk inimesse ja tema saatusesse on seotud just selle ajastuga. TUNNUSED · Tunded olid mõistusest tähtsamad · Põgeneti oleviku eest · Tunti huvi mineviku vastu · Loodustemaatika · Läbivaks teemaks oli üksindus VÄLJENDUSVAHENDID · Kunstis on peamiseks väljendusviisiks emotsionaalus · Meloodia muutus väga laulvaks · Harmoonia muutus keerukamaks · Hakati kasutama rahvamuusikat UUED MUUSIKAZANRID · Programmiline süit
avatus arvestatakse õppija eelnevat kogemust HUMANISTLIK SUUND Plussid Probleemid dialoog, õppimine koos õppijatega protsessi hindamine vajalik õppija ja õpetaja küpsus individuaalne lähenemine raske hinnata tulemusi isiksuse arvestamine raske sobitada aineid eneseteadvuse tugevdamine tulemused sõltuvad pühendumisest usk inimesse, tema tahtesse areneda õppija sõltub liigselt motivatsioonist loovuse rakendamine iseseisvu avatus, positiivsuse esiletoomine BIHEIVIORISM Teaduses on biheiviorism 20. sajandi alguses tekkinud psühholoogia, sotsioloogia, etoloogia ja kasvatusteaduse suund. Biheivioristid (ehk käitumusliku psühholoogia koolkond) olid esimesed, kes hakkasid õppimist kui protsessi teaduslikult uurima ning nende lähtepunktid on
kriitiline hoiak. Naturaliste eristab realistidest see, et nad vahendasid elu kiretu fotograafilise täpsusega, valimata üksikasju. Nad kujutasid elu mustemat poolt - alatust, pahelisust, kuritegusid, julmust, vägivalda - ning vaatasid inimestele kui olude ohvritele. Naturalistid olid seisukohal, et kirjandus peab teenima tõde, mitte ilu. Realistid käsitlesid elu tasakaalustatumalt, rõhutasid isiklike kogemuste ja vaatluste vajalikkust. Nad suhtusid inimesse ja ühiskonda kui vastuolulistesse uurimisobjektidesse. Realistid taotlesid objektiivsust (erapooletust). Kriitilise suhtumisega püüdsid nad ühiskonda paremaks muuta. Naturalistid ja realistid eelistasid proosat draamale ja luulele. Nende meeliszanrid olid novell ja romaan. Naturalistlike teostega saavutas maailmakuulsuse prantslane Emile Zola. Realismi klassikud on inglane Charles Dickens, prantslane Honore de Balzac, venelased Lev Tolstoi, Anton Tsehhov jt
söögiisu tõus ja samal ajal kehakaalu langus. Diagnoosimise hilinemise korral võivad tekkida isutus, iiveldus, oksendamine, üldine nõrkus ja isegi teadvusehäired. Suhkruhaiguse ravi Hea ravi korral ei erine diabeetiku tervislik seisund (viirusnakkustesse haigestumine, muude organite, nt. veresoonte kahjustused) mittediabeetiku omast. Seetõttu tuleks arstipoolsete erikorralduste puudumisel diabeetikusse suhtuda kui tervesse inimesse. Motoks on siin: "Diabeet pole haigus, vaid elustiil!" Soomes näiteks said diabeetikud hiljuti loa astuda sõjaväeteenistusse. Eduka ravi aluseks on toiduvalik ehk dieet. Lisaks dieedile kasutatakse suhkruhaiguse raviks veresuhkrut alandavaid tablette ja insuliini. Veresuhkrut alandavaid tablette saavad tarvitada ainult need inimesed, kelle kõhunääre on veel võimeline insuliini eritama. Tabletid ei sisalda ega asenda insuliini, nad ainult suurendavad insuliinieritust kõhunäärmest
kunsti- ja kirjandusvool; kujunes Lääne- tekkis 1830. aastatel Prantsusmaal. Euroopas valdavaks 18. saj lõpus ja 19 saj REALISMILE ISELOOMULIKUD esimesel kolmandikul. Eestisse jõudis 19 JOONED: saj keskel. · taotleb tegelikkuse tõepärast kujutamist ROMANTISMILE ISELOOMULIKUD · elu käsitletakse tasakaalukalt JOONED: · inimesse ja ühiskonda suhtutakse kui · taotleb isiku- ja loominguvabadust uurimisobjekti · kujutatakse erakordseid sündmusi ja · taotleb objektiivsust kangelasi · kriitilise suhtumisega püütakse ühiskonda · tähtsustatakse tundeelu, inimese paremaks muuta sisemaailma REALISMI TÄHTSAMAD ESINDAJAD:
moodustamine, miimika ja teiste mõistmine, empaatia puudumine). Neuroloogiline baas, geneetiliselt determineeritud. Osa B (ülesanded) 1. Isikutaju mehhanismid (stereotüpiseerimine, eelavamused, haloefekt, projektsioon, empaatia, loogiline järeldamine, välimuse ja isiksuse omaduste seostamine, tavatõdedest lähtumine) Halo-efekt - kogemus ühelt alalt üldistatakse teistele Projektsioon enda tunnete ülekanne teise inimesse Loogiline järeldamine- Teeme järeldusi loogika põhjal, nt käitumisest minevikus Empaatia sissetundmise võime, mille põhjal tajume inimest.Oluline on ühine kogemus. Seda inimest, kellega seob kogemus, mõistame paremini Stereotüpiseerimine- isiku kategoriseerimine ning talle vastavate stereotüüpide rakendamine. Kehtivad rahvuslikud, soolised, erialased, vanuselised jne stereotüübid Eelarvamused- Eelarvamus on negatiivne põhjendamatu stereotüüp. Eelarvamuste all
peavalu. Lõigatud ja mahaloobitud küüntest sai kurat või päkapikk endale nähtamatuks tegeva kübara. Hing (irdhing) võis kujutluste kohaselt kehast ajutiselt (magamise, haiguse, minestuse ajal) lahkuda kas nähtamatuna või nähtavalt inimese enda, erilise hingeolendi (tuulispask, luupainaja, virmalised) või hingelooma (mesilane, liblikas) kujul. Surm tähendas hinge jäädavat kehast lahkumist (inimene "heidab hinge"). Selle järel liikus hing kas mõnda olendisse (uuesti inimesse, looma või lindu), suundus teispoolsusesse või tegutses endise omaniku esindajana edasi elavate keskel (käis hingedeajal kodus, liikus teatud aja ringi kodukäija või kummitusena). 3 Hingedeaeg Sügisene periood eesti rahvakalendris, mil austati ja oodati koju surnud esivanemate hingi. Põhjarannikul on seda nimetatud ka jaguajaks
mõistmine, empaatia puudumine). Neuroloogiline baas, geneetiliselt determineeritud. Osa B (ülesanded) 1. Isikutaju mehhanismid (stereotüpiseerimine, eelavamused, haloefekt, projektsioon, empaatia, loogiline järeldamine, välimuse ja isiksuse omaduste seostamine, tavatõdedest lähtumine) Halo-efekt - kogemus ühelt alalt üldistatakse teistele Projektsioon enda tunnete ülekanne teise inimesse Loogiline järeldamine- Teeme järeldusi loogika põhjal, nt käitumisest minevikus Empaatia sissetundmise võime, mille põhjal tajume inimest.Oluline on ühine kogemus. Seda inimest, kellega seob kogemus, mõistame paremini Stereotüpiseerimine- isiku kategoriseerimine ning talle vastavate stereotüüpide rakendamine. Kehtivad rahvuslikud, soolised, erialased, vanuselised jne stereotüübid Eelarvamused- Eelarvamus on negatiivne põhjendamatu stereotüüp. Eelarvamuste all kannatavad enam
Elavhõbedamürgistuse võib saada juba siis, kui inimorganism omastab päeva jooksul 0,4mg elavhõbedat. See aga pole siiski veel surmav doos. Surmavaks doosiks loetakse 150 mg kuni 300 mg elavhõbedat. 1952-53 puhkes Jaapanis Minamata lahe piirkonna elanike seas massiline haigestumine seletamatusse haigusesse (Minamata haigus). Minamata lahte juhiti keemiatehase heitveed, mis sisaldasid Hg-ühendeid. Neid omastasid vetikad. Toiduahela kaudu sattus Hg vetikaist kaladesse ja neist inimesse. 20 aastat hiljem oli haiguspuhang Iraanis, kus toiduks tarvitati Hg-ühenditega puhitud teravilja. Rootsis said puhitud viljast mürgituse kanad ja kanamunadest inimesed. Argielus satub elavhõbe elukeskkonda purunenud termomeetritest, päevavalguslampidest, taskuarvutite ja elektronkellade patareidest, kivisöe põletamisest (kivisöes10-4 % Hg). Hg-ühendid kogunevad maksa, põrna, neerudesse ja ajju ning eralduvad väga aeglaselt uriini, higi ja väljaheitega
jooneks. Filosoofia põhiperioodid: 1. antiikfilosoofia (7. saj eKr 6. saj pKr) · kaemus (mõtlemise ja olemise vaheline seos) · ilu ja harmoonia printsiibid looduses 2. keskaja filosoofia (3. 14. saj) · jumaliku harmoonia printsiip · hinge päästmine · kõlbelis-religioosne tegevus 3. renessansi filosoofia (14. 16. saj) · usk jumalasse asendub usuga inimesse 4. uusaja filosoofia (17. saj - ...) · muutuvad inimese ja maailma vahelised suhted (eelkõige muutub tähtsaks kasu saamine) Antiikfilosoofia Antiikfilosoofia perioodid: Kujunemisperiood oli 7 sajandil e.m.a. kuni 5 sajandini e.m.a. Tuntumad esindajad olid: Thales, Anaximandros, Anaximenes, Herakleitos, Pythagoras. Klassikaline kreeka filosoofia periood oli 4 sajandil e.m.a. Esindajad: Sokrates, Demokritos, Platon, Aristoteles.
10 surmast ega ka naistejõukude kadedusest ja hävitamiskihust. Joonas Moor ja pidalitõbine Naatan Lorge, kes end naistehilpudesse peidetuna koopas varjavad, on viimased mehed mehetul Varrial. Ingriini armukadeda käe läbi sureb pidalitõbine, kes oli saanud Joonase ainsaks sõbraks. Joonas Moor ei suuda enam uskuda uude inimesse, keda Ingriin sünnitada ihkab. Romaan lõpeb Joonase lahkumisega saarelt vastu uuele Messiale, kes "sõidab põtrega kaugelt põhjast, päike käes ja tähed kuvve õmblusis". 11 ARTUR ALLIKSAAR Artur Alliksaar õppis aastatel 1941- 1942 Tartu Ülikoolis õigusteadust. Peale sõda varjas poeet end Läänemaal metsavennana koos kahe luuletajaist sõbraga Rein Sepa ja Otniell Jürissaarega.
lk3). Jacques-Louis David ,,Horatiuse vanne" Varaklassitsism maalikunstis XVIII sajandi teisel poolel hakkas mänglev rokokoostiil taanduma. Selle asemele tuli tõsisem suhtumine inimesse, loodusesse, ühiskonda. Tärkas huvi antiikkunsti vastu. Enamus maalijaid ja skulptoreid käis Itaalias, et seal õppida ja oma silmaga näha vana- rooma ehitisi. Selles, et prantsuse
Armastuse tõeliste vormide omased ühisjooned: 1) Hoolitsus. 2) Vastutus. 3) Lugupidamine - võime näha inimest sellisena, nagu ta on, olla teadlik tema kordumatust individuaalsusest. 4) Teadmised. - Armastus - aktiivne hoolitsus selle elu ja kasvu eest, mida me armastame. Teed saladuse jälile jõudmiseks: 1) Täielik võim teise inimese üle - võim, mis paneb tegema seda, mida meie tahame, tundma ja mõtlema, mida meie tahame. 2) Armastus - aktiivne tungimine teise inimesse, mille käigus mu teadasaamiseiha kokkukuulumises vaigistust leiab. Ainult siis, kui ma inimolendit objektiivselt tunnen, võin ma armastuses tundma õppida tema sisimat mina. 3 Vanemate ja laste vaheline armastus Tõeline on ainult see, mis on sisemine; kõik väline on tõeline vaid sõltuvalt minu vajadusest - mitte kunagi sõltuvalt välise enese olemusest ja vajadusest.
inimese liigutusi ja häält tõlgendama. Ka inimesed võivad õppida koerte suhtlemist mõistma. Koerad suhtlevad omavahel peamiselt kehaasendite, liigutuste, ilmete ja häälega. Koertele on omane ka oma territooriumi kaitsmine ja märgistamine uriini ja väljaheidetega. Otstarbe järgi liigitatakse koeratõuge jahi-, töö- ja seltsikoerteks. Koera rakendamist nii paljudel elualadel võimaldavad tema kiindumus inimesse, hea haistmine, kuulmine, nägemine, vastupidavus, kaitse- ja jahiinstinkt ning hõlbus dresseeritavus.[3] Inimesed, kes on tõukoertest huvitatud ja neisse pühendunud, koonduvad kenneliorganisatsioonidesse (Eestis Eesti Kennelliit jt). (Koer, 2016) 1.1 Koera põlvnemine Alles viimase paarisaja aasta kestel on paljud loodusteadlased (G. Buffon, P. S. Pallas, Carl von Linné jpt) uurinud koera põlvnemist. Tugevaks tõukeks koera eelajalooliste vormide uurimisele
Jadaergutusega (peavoolumasin), liitergutusega (kompaundmasin) 18. Vahelduvvoolumasinad- staator, rootor. Ühefaasiline asünkroonmootor: Enamik mootoreid majapidamises, Pulseeruv magnetväli, Puudub loomulik käivitusmoment. 19. Rikkevoolukaitse- seade(lüliti), mis teatud tingimustel lülitab elektriseadmed elektrivõrgust välja tagades sellega kasutajate ohutuse. Hakab tööle siis, kui vool ettenähtud ahelast kõrvale kaldub, s.t ka siis, kui see tungib inimesse. Seade lülitub välja enne, kui inimene saab eluohtliku elektrilöögi. Rikkevoolukaitse lülitab sel juhul seadme lihtsalt välja. Pärast liigvoolu katkestamist lülitatakse ta vastava hoova või nupu abil uuesti sisse. Rikkevoolukaitsmete nimirakendus 30 mA. Ükski isoleermaterjal pole ideaalne ning seetõttu tekib normaaltalitluses isegi korras elektriseadmetes ja -võrkudes voolujuhtide pingestamisel vool mitte ainult faasi- ja neutraal
täiskasvanusse. Tüdrukud tahavad abielluda isaga ja poisid emaga. Hakatakse huvi tundma oma päritolu vastu: kust lapsed tulevad, mis on poistel teistmoodi kui tüdrukutel. Juba väikesed lapsed teevad tutvust oma kehaga - Teine aste: armumine kuulsustesse Paljud imetlevad filmitähti või sportlasi. Need on turvaliselt kauged, igati sobivad eemalt armastamiseks ja kaugelt igatsemiseks. - Kolmas aste: tuttav-salajane armud mõnda tuttavasse inimesse oma lähikonnast, aga sa ei räägi sellest kellelegi ega näita oma tundeid. Ta on sinu salaarmastus. - Neljas aste: tuttav, sõbrale räägitud Julgus kasvab, sa julged juba oma armumistest sõbrale rääkida. Ühtlasi pead enda jaoks selgeks mõtlema, mis on sõprus, õppima olema sõber ja aru saama, kes on sinu usalduse vääriline sõber, kellele võid rääkida ka oma armumistest. - Viies aste: sa meeldid mulle Nüüd saab sinu armumise objekt sinu tunnetest teada
saa süüdistada, kui inimene ei avaldanud survet), näivad abitud (soov kaitsta) jne..(vt Bolton) Miinused: ärritav, piinlikkust tekitav, emotsioonide ventileerimine suhteid kahjustaval viisil jne.. (vt Bolton) Agressiivne käitumine - füüsiline, verbaalne - otsene ja varjatud Plussid: kontrollib (kujundab enda elu ise), võistlev, domineeriv (sobivus ühiskondlike ootustega?). (vt. lisaks Bolton) Meeldimine kui poolehoiu võitmine D. Carnegie (1936) alusel enda suhtumise muutmine teise inimesse à teise inimese käitumise muutus Osata tunda ära enda käitumises ilmnevaid signaale, mis vähendavad mõju teisele inimesele Meeldimist suurendavad: - teistest huvitatud olemine - naeratamine - nime mäletamine - inimese olulisusele, tähtsusele viitamine - teise inimese kuulamine, julgustada teisi rääkima Vältida vaidlemist Lugupidamise väljendamine teise arvamuste suhtes Enda eksimuse tunnistamine
Iseloomulik oli ümar kuppel. Suurenes ilmalike ehitiste osatähtsus. Maalikunst, skulptuur - Kasutatakse palju piibli temaatikat. Saavutatakse inimese, looduse ja esemete tõetruu kujutamine. Skulptuuris vabastatakse inimene riietest ja tuuakse esile inimkeha ilu. Maalikunstis võeti kasutusele lõuend. Tekivad aktianr ja autoportree. Kirjandus - Maadeavastused võimaldasid esmakordselt kujutleda maailma kui tervikut. Inimest hakati tajuma looduse osakesena. Tekkis uus usk inimesse ja elutähenduslikkusesse. Leiutati trükikunst. Raamatud leidsid aina laiema lugejaskonna. Kujutati tegelikkust ja selle vastu-olusid läbi ajalooprisma. Inimene - Oluliseks muutus kõik eluline. Ülimaks hakati pidama inimmõistust. Renessanss toob inimese tähelepanu keskpunkti. Püüti mõista inimese mõtte- ja tundemaailma. Vähenes religiooni osa. Inimene avastas iseenda. Barokk
Paulo Coelho Posi nimi oli Santiago. Tema elu mõte oli ringi rännata. Vanemad tahtsid, et poisist saaks preester, et vanemad saaks tema üle uhkust tunda. Aga lapsest saadik oli tema unistuseks olnud tundma õppida maailma ja see näis palju olulisem, kui tunda Jumalat ja inimeste patte. Ühel õhtul ütles ta isale, et tahab ringi rännata. Isa ütles pojale ,, Nad tulevad, et leida midagi uut, ja lahkudes on ikka samasugused. Nad ronivad üles mägedele, et vaadata losse, ja leiavad, et minevik oli parem kui see, mis praegu. Olgu neil heledad juuksed või tume nahk, ikka on nad samasugused inimesed kui meie omad." Poisist sai karjus, isa andis talle raha, et ta saaks omale lambad osta. Isa ütles pojale, ,, rända niikaua mööda maad, kuni saad aru, et meie maa on kõige parem ja meie naised kõige ilusamad." Kui päevast päeva ühtesid ja samu inimesi näha, muutuvad nad varsti osakeseks meie elust. Ja kui nad meie ellu kuuluvad, tekib neil loomuli...
Vastuolude tõlgendamine nõuab kogemust. Lapsed lähtuvad tõlgendamisel sõnadest. Täiskasvanud lähtuvad tõlgendamisel mitteverbaalsest käitumisest. 13. Isikutaju mehhanismid (stereotüpiseerimine, eelavamused, haloefekt, projektsioon, empaatia, loogiline järeldamine, välimuse ja isiksuse omaduste seostamine, tavatõdedest lähtumine) (ülesanne) Halo-efekt - kogemus ühelt alalt üldistatakse teistele Projektsioon enda tunnete ülekanne teise inimesse Loogiline järeldamine Empaatia sissetundmise võime, liigne empaatia tekitab subjektiivsust 14. Isikutaju põhiskaalad (kompetentsus, soojus) Kompetentne Soe Külm Ebakompetentne 15. Isikutajus aset leidvad efektid (emamulje, korduvmulje, lahkumismulje) Esmamulje efekt tekib tajumise alguses, sellest on raske vabaneda
Elu pärast surma erinevate religioonide pilgu läbi Anneli Kritsmann-Lekstedt MABCL-1 Surm ja elu pärast surma on läbi aegade olnud üks põhilisi küsimusi, mille üle inimkond oma pead murrab. Elu mõte, kannatus, surm ja pääsemine huvitavad paljusid inimesi. Religioonid on püüdnud leida vastust inimolemuse põhiküsimustele, asjadele, mille üle iga inimene mingil eluetapil mõtiskleb. Kõikidel religioonidel on oma vastused ka surma saladustele. Surm on kogemus, mis seob inimesi sõltumata ajastust või asukohast. See on midagi, millega iga inimene kunagi silm silma vastas seisma peab ja seda fakti ei tee olematuks mitte ükski religioon, edukus, klassikuuluvus ega rikkus. Surm teeb meid kõiki võrdseks. Suremise paratamatus, sellega kaasnev lõplikkus ning ebakindlus selle üle, kas eksisteerib ka elu pärast surma...
peavalu. Lõigatud ja mahaloobitud küüntest sai kurat või päkapikk endale nähtamatuks tegeva kübara. Hing (irdhing) võis kujutluste kohaselt kehast ajutiselt (magamise, haiguse, minestuse ajal) lahkuda kas nähtamatuna või nähtavalt inimese enda, erilise hingeolendi (tuulispask, luupainaja, virmalised) või hingelooma (mesilane, liblikas) kujul. Surm tähendas hinge jäädavat kehast lahkumist (inimene "heidab hinge"). Selle järel liikus hing kas mõnda olendisse (uuesti inimesse, looma või lindu), suundus teispoolsusesse või tegutses endise omaniku esindajana edasi elavate keskel (käis hingedeajal kodus, liikus teatud aja ringi kodukäija või kummitusena). 8 Hingesantide lauludest Võrreldes mardi- ja kadrisantidega on sanditamiskombestikus haruldasemad hingesandid, rahvapärase nimetusega hinged, kes olid vähemalt rahvaluule kogumisperioodil tuntud peamiselt Mulgimaal.
teistsuguste arvamuste, huvide, õiguste ja vajaduste suhtes. Eesmärgikonfliktid - konflikti osapooltel on erinevad eesmärgid ja isiklikud ootused, mille vahelised vastuolud viivad vastandlike seisukohtadeni. Eesmärgikonfliktide lahendamise tüüpilisemaks võtteks on läbirääkimine. Vajaduste konfliktid - teadvustamine, et indiviididel on erinevad vajadused, aitab ära hoida halvustavat suhtumist inimesse, klienti. 2.2 Konflikti tagajärjed Konflikti tagajärjed võivad olla nii kasulikud kui kahjulikud, olenemata sellest, kas konflikt on suhteid parandav või suhteid lõhkuv. Konflikti eeliseks on selle edasiviiv jõud, sest see sunnib inimesi leidma paremaid lahendusi ja looma uut. Konflikti käigus võivad päevavalgele tulla varjatud probleemid ja see aitab inimestel üksteises selgusele jõuda. Selle lahenemise järel võib suureneda inimeste tööpanus.
kirjeldamisel kasutada pigem sõna ,,humoorikas" kui ,,irooniline". Eelkõige on tegu musta huumoriga, mis sisaldab nii irooniat kui ka pessimismi, sest teisiti ta tänapäeva inimesi kirjeldada ei oskavat. Kui Kunderalt kord küsiti, mis võiks olla tema romaanide juhtmõte, vastas ta: ,,See on protest unustuse vastu, ajaloolise unustuse vastu. Et ei unustataks kultuuri ega põlvnemist. Kuigi selline protest on praegusel ajastul mõttetu, sest inimesed ei loe. Siit ka minu suhtumine inimesse kui tühja ja väärtusetusse olendisse. Kuinagi peab praegune ajastu ja suhtumine lõppema ning miski peab asemele tulema."
inimese alalist püüdlust tõele ning seetõttu ütlebki ta: „Kui sihitult ta teenibki mind praegu, ta peagi selgusesse saama peab.“ Inimest ülendavad tõeotsingud, millega ta igavesti tegeleb. Issanda ja Mefistofelese vahel sigineb jutt Faustist, sellest rahutust heitlejast, rahuldamatult otsisklevast geeniusest. Issand usub Faustisse, teades, et ta leiab tõe, sest: „et kuigi pime tung veab inimest, hing ikka aimab, ihkab õiget rada.“ Selle usu inimesse hülgab Mefistofeles. Inimene olevat armetu ori, kes suutvat ainult roomata tolmus ja põrmus. Tema pahed, tema võimetus alistada enesele oma kirgi, määravad ta igavesele kannatusele ja eksimisele. Säärane on Mefistofelese arvamus. 3. Fausti monoloog „Öö“. Mis võib olla teadlase pettumuse põhjuseks? Faust on kaua aastaid andunud teadusele. Ta on tark ja õpetatud. Õpilasi voolab kaugeist maist tema juurde. Kuulsus tema laialdastest teadmistest on ulatunud kõikjale. Ja ometi on
närvikavaga ja nemad võivad seda tunnet tõsiselt võtta ning sellest johtudes ka käituda. Kui aga leida õigel ajal abi, ei peagi ehk kasutama drastilisi meetodeid. Suitsidaalsele noorele võivad abi anda selleks spetsiaalselt ettenähtud asutused või telefoninumbrid, arstid ja psühholoogid ning miks mitte ka lähedased, sest vahel piisab vaid oma sisemiste sügavamate tunnete rääkimisest sõbrale. Oluline on siinjuures ka see, et see sõber oleks teadlik, kuidas suitsidaalsesse inimesse suhtuda ning mida on ja mida pole õige talle soovitada. Kui ärakuulajale jääb lõpuks tunne, et kaaslasel on kindel nõu oma tegu korda saata ja tema sinna enam midagi ära teha ei saa, tuleks sellest kuhugi teavitada. Vastasel juhul saab üks surelike seast lahkudes oma murest lahti, teine aga peab terve oma edasise elu elama küsimusega: ,,Miks ma ometi midagi ette ei võtnud?" 9 Kasutatud kirjandus
eksivad, siis sellepärast, et nende võime otsustada selle üle, mis on tõene, on lõplik ning nad teevad ennatlikke otsustusi. (II;1653) Viiendas meditatsioonis tõestab Descartes uuesti Jumala olemasolu, järeldades Jumala definitsioonist tema olemasolu. (II;1658) 4 Kuuendas meditatsioonis näitab Descartes, et meelteaistingud on alati seotud mõtleva ja aistiva minaga. Jumal, kelle olemasolu ta viiendas meditatsioonis tõestas, istutab inimesse ettekujutuse, et meelteaistingud pärinevad kehast. Et pettus ei ole Jumala olemusega kooskõlas, peavad kehalised asjad tõeliselt eksisteerima. (II;1660) 5 2.MÕTISKLUSI ESIMESEST MEDITATSIOONIST R.Descartese meditatsioonid on kirjutatud mina-vormis. Et jälgida sarnast stiili, võtab referaadi autor endale vabaduse avaldada oma mõtted samuti mina-vormis paksus kaldkirjas.
meisterlikkuses käsitleda paganlikku filosoofiat. Tekib platonism ja neostoitsism. Kreeka kirikuisad vahendavad spekulatiivset mõtet. Nad toovad ristiusu arutlemisesse vastuolulisi diskussioone. Neile on iseloomulik väitlemine iseendaga. Aruteludega kaugenetakse tihti Piiblist. Hereesiaid ehk eksiõpetusi on idas rohkem kui läänes. Läänes on oluline inimestevaheline vendlus ja suhe jumalasse. Idas on jumal kui isa ja valitseja ja oluline on jumala suhe inimesse. Augustinus (354-430) Oskab ainult ladina keelt. Nooruses kergemeelne ja lõbujanuline. On saanud nii kristlikku, klassikalist kui ka paganlikku haridust. Kirjutas kaks teost, mida peetakse inimajaloo tähtsaimate hulka kuuluvaks: ,,Pihtimused" ja ,,Jumala riigist". Põõrdub ristiusku 32.a. Saab Hippo linna piiskopiks. Võtab sõna peaaegu igas teoloogilises küsimuses. Kirjutab väga palju. Mõjutab katoliku kirikut läbi kogu keskaja. PIISKOPID 4. sajand on piiskoppide ajastu
Paleoliitikumi inimest ajendas koera kodustama toidu- (liha-, vere-, luu-) vajadus, arvatavasti hoopis hiljem hakati koeri kasutama jahi-, kande- ja veoloomana, karjakasvatuse arenedes karjahoidjana. Koera kui liigi bioloogiline plastilisus on võimaldanud aegade jooksul aretada üle 500 kehaehituselt ja värvuselt erineva tõu. Otstarbe järgi liigitatakse koeratõuge jahi-, töö- ja seltsikoerteks. Koera rakendamist nii paljudel elualadel võimaldavad tema kiindumus inimesse, hea haistmine, kuulmine, nägemine, vastupidavus, kaitse- ja jahiinstinkt ning hõlbus dresseeritavus. Inimesed, kes on huvitatud ja pühendanud tõukoertele koonduvad erinevatesse kennelorganisatsioonidesse (Eestis Eesti Kennelliit jt.).(1) 3 1. KOERA PÕLVNEMINE Koera koostöö inimese majapidamises on kestnud väga ammu. Nagu ka teised koduloomad põlvneb ka koer metsikutest eellastest
Juba laps õpib tagasi hoidma pisaraid, mitte välja näitama hirmu jne. (5, 41-46) Teine tundmuste väljendamise tee on sõnad, kõne. Me räägime: "Ma olen kurb", "Ma olen rõõmus". "Ma armastan", "Ma vihkan" jne. Tundmused võivad väljenduda intonatsiooni muutumises, kõne rütmis, tempos, pausides, hääle tõusudes ja langustes nn. vokaalses miimikas. Me ei tarvitse isegi olla täiesti teadlikud oma emotsionaalsest suhtumisest mingisse nähtusesse või mõnesse inimesse, oma sümpaatiast, kiindumusest, 11 armastusest, vastumeelsusest, külmusest, kuid selle järgi, kuidas me sellest inimesest või nähtusest räägime, kui sageli vestluses teeme juurde pöördume, milliseid väljendusi kasutame, võivad teised inimesed otsustada meie sümpaatia või antipaatia üle tolle inimese või nähtuse vastu, meie ärrituse või rahulolematuse üle. Sõna, kui
teadmised viirusest ja enda reaalne käitumine kohati vastuolus. Näiteks 100% õpetajatest teadis, et HIV-viirus ei levi toidunõude kaudu, kuid sellest hoolimata ei soovi enamik neist süüa nõudest, mida on kasutanud HIV-viiruse kandja. Kuigi pooled õpetajaist (49%) lubaks oma lapsel koos HIV-positiivse lapsega samas lasteaias käia, ei lubaks nad lapsel HIV-positiivse sõbraga koos mängida. "Uuringust järeldub, et HIV-positiivsesse inimesse suhtutakse reeglina küll hästi, kuid lähemat kontakti sageli ei soovita," rääkis Kaldoja. "Positiivne üllatus oli siiski see, et õpetajate arvates peaksid HIV-positiivsed õpilased õppima koos teistega ja kool peaks tegelema vastava ennetustööga." Haritumad ning vanemad ja nooremad õpetajad kardavad uuringu autori sõnul vähem HIV- positiivse õpilasega kokku puutuda kui keskealised õpetajad.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
