ebasümpaatsetena, daame pea alati kaunitena. Novellis "isa" on ta pea terve teksti ulatuses kujutanud ühte inimest, nii väliselt kui olemuselt ja seda läbi minategelase, kes õigupoolest kirjeldatavat inimest kunagi eriti ei tundnudki. Isa on kujutatud kentsaka väljanägemisega, kuid see tema juures autorit paelubki, et inimesel on niivõrd palju iseloomu, et mitte minna kaasa moevooludega vaid riietudagi täpselt sellele kohaselt, kes ta inimesena on. "Noortes baltlastes" oli ta kaht peategelast kirjeldanud kenade noorte meestena, kelle siseelu polnud kaugeltki nii kaunis. Mulle ei meeldinud noormeeste suhtumine üksteisesse ega ka ümbritsevatesse inimestesse. Mõneti oli seda lõbus lugeda, kuna tundsin Kroppis ära iseenda, kellele meeldib mugavalt elada, aga samas eelistan ma teha seda üksi, mitte korterikaaslasega. Suures osas ebameeldiva karakteri juures olid need omadused õnneks ka ainsad, mis ma meil sarnased leidsin olevat
Hukutav isa armastus Balzac'i teos ,,Isa Goriot" räägib endisest nuudlivabrikandist Goriot'st ja teistest Vauquer'i pansioni elanikest.Probleemiks on rahpuudus, kõlbelised otsustused, eetika ja kuidas Pariisi kirevas seltskonnas rikastuda ja vastu pidada. Käsitletakse ka isaarmastuse olemust, autor kujutab Goriot'd, kes ärimehena oli halasatmatu, inimesena egoistlik, isana aga liialt armastav. Erruläinud ärimehe armastus oma tütarde vastu oli omakasupüüdmatu. Teose peategelane oli noor üliõpilane Eugene de Rastignac. Ta oli vaene ning elas proua Vanqueri pansionis. Ta eesmärgiks oli saavutada edu ja garanteerida endale kindel tulevik. Rastignac hakkas tihedlat läbi käima kõrgseltskonnaga ja õppima nende elustiili. Ta armub Goriot tütresse Delphine`i, kes elab väga luksuslikult, kuid nende õnneliku elu
sobinud kokku toona tõusva rahvusega. Mälestusi ja muljeid VALDO RANDPERE REIN RANNAP „Temas oli palju omadusi, millega ma üldse ei „Kuigi Alender oli silmapaistev rockmuusik, oli püüdnudki võistelda, vaid ainult vaatasin temas siiski täiesti olemas lüürilisem ja hellem hämmastusega pealt. Üheks selliseks oli see, et pool. Looja ja ka inimesena olid temas need Urmas oli fantastiline koristaja kodus. Tema üks kaks poolt olemas. Ta võis olla tõeline rockmuusik, mis tähendab teatraalsust ja lemmikhobisid oli tolmulapiga mööda tube ringi poosetamist, teravusi ja efekte, raevukust ja käia ja kogu korter ära koristada. vägivaldsust käitumises. Teine pool oli ka
Business Schoolis. Kanteri elupaikadeks on Tallinn ja Vigala vallas asuv Tiduvere küla. Võistlustel esindab ta Tallinna Kalevit (alates 9. jaanuarist 2007; varem oli ta Pärnu SK Altius esindaja). Gerd Kanter on Eesti kettaheitja. Tema esimene treener oli Ando Palginõmm, samuti on teda treeninud Helgi Parts, Aleksander Tammert seenior ja kuni 30. augustini2006 Uno Ojand. Aastatel 2006–2012 treenis teda islandlane Vésteinn Hafsteinsson. 2006. aastal võitis ta esimese inimesena Bigbank Kuldliiga jackpot'i. 22. märtsil 2009 püstitas ta Rootsis Växjös tulemusega 69.51 m sisemaailmarekordi. 24. oktoobril 2012 teatas ta, et lõpetab koostöö treener Vésteinn Hafsteinssoni ja tiimijuht Raul Rebasega. Kanter võitis 2012. ja 2013. aastal IAAF-i Teemantliiga. Abiellus Liina Pärteliga 7. oktoobril 2008 Uus-Meremaal. 20. märtsil 2014 sündis perre poeg Kristjan. 3 Saavutused
Koostaja: Aleksandra Anon Õppejõud: Tiiu Kuurme Mida püüdsin väljendada selles essees kõik enda mõtted, mis puudutavad väärtusi kasvatuses ja üldse maailmas. Minule meeldib mõtiskleda selle teema üle, arvan, et see on üks tähtsamaid, mis kannab endas isegi filoofilist konteksti. Kasvatus- on protsess, mis on sihitud lapse täieliku sotsiaaliseerumisele ühiskonnas (peres, koolis, õues). Iga vanem soovib, et tema laps kasvaks korraliku inimesena, kes tunneb, mis on ,,hea" ja mis on ,,halb", kes ei ole oma ümbruskonnale ohtlik. Iga vanem püüab anda endast parimat, õpetada oma lastele väärtuskasvatust. Aga küsimus on selles, et mis on saanud väärtuseks? Mis võiksid olla need väärtused, mille poole püüelda ja mida tuleks õpetada järeltulijatele? Kas enam üldse on neid tõelisi väärtusi? Raamatus ,,Sissejuhatus kasvatusteadusse" (Hirsjärvi, Huttunen 2005, lk 64) toovad autorid
akna näide, mis raamatus oli, oli siiski liiga jõhker. Lapse inimeseks kasvatamise juures on oluline ka töö tegemine. Nõustun siinkohal Rousseau seisukohaga, et lapse juures ei saa eeldada, et teda huvitavad kasvatajaga samad asjad. Olen samal meelel ka lausega, et töötamine on ühiskondliku inimese paratamatu kohustus ning mõistan autori arusaama meeste ja naiste töödest, kuid ei saa tänapäeva inimesena nõustuda sellega, et mees ei võiks õppida kunsti ja ilu ning naine teha mõnd raskemat tööd, mis sellest, et loodus võib-olla polegi nii määranud. Olen samal meelel ka autori mõttega, et last tuleb õpetada armastama kõiki inimesi enda ümber ning nendest rääkima sooja osavõtuga ja põlguseta. Niimoodi kasvab lapsest tolerantne ja kaastundlik täiskasvanu. Lõpetuseks ütlen, et mõistan kõiki autori seisukohti, isegi, kui ma temaga kõiges üht meelt pole
aastal välja bluusihõngulise albumi "Rajalt maas", mis jäigi talle viimaseks. Ühes oma viimastest intervjuudest kuu aega enne lõplikku areenilt lahkumist lubas Graps veel tol ja ka järgneval aastal minna kontserttuuridele Venemaale, kus on senini inimesed, kes tema muusikat hindavad. Kuid 17. mail 2004 suri Gunnar Graps 52-aastasena südamerabandusse. Tänapäev Nagu paljusid muusikuid, mälestati ka Grapsi postuumselt väärikalt. Esimesel surma-aastapäeval paigutati Graps esimese inimesena Rock Café Rocki Hall of Fame'ile. Lisaks sellele kogusid Grapsifännid üle Eesti kokku annetuste ja heategevuskontserdiga märgatava rahasumma, mille eest pandi Grapsi kalmule mälestusmonument. Mälestuskivi disainis tema poeg Jan Graps, kes ütles, et kuju kujutab ta isa ausust, otsekohesust ja lihtsust. Kuju esiküljel on sõnad "Mind tõstke täheraale / kus säras paistvad kauged sinitaevad." Monumendi tagaküljel on aga kujutatud Grapsi käel olnud tätoveeringut.
ajal, on kindlasti aktuaalne teema, millega iga inimene end kurssi võiks viia. Ka kriisivälisel ajal on kodanike osalus riigi valitsemises tähtis, kuna vaid nii saab tagada poliitika, mis rahva soove võimalikult lähedalt täidab. Alar Kilpi artikkel keskenduski inimeste osalusele poliitikas, liigitades poliitilise aktiivsuse ning inimtüübid neljaks. Mina, noore ja võrdlemisi poliitikakauge inimesena sellisest kodanikujaotusest varem palju ei teadnud ning minu teadmised piirdusid sellega, et leidub inimesi, kes otsuseid küsimusteta järgivad, ning aktiviste, kes iga hinna eest muutusi soovivad. Alari Kilp aga liigitas kodanikke tunduvalt rohkem süvitsi. Esimeseks tõi Alar Kilp välja konformse vastustustundliku kodaniku tüübi, kelle puhul on tegu inimestega, kes poliitikas asjatundlike pealtvaatajatena otsuseid toetavad, ning teavad, et seaduste järgimine on õige ning petmine vale
Inimsed kuuluvad ühte. Inimestel on õigus teistele inimestele. Suured ja väikesed asjaolud võivad kaotada võõrastuse, mille me endale igapäevases elus peale sunnime ja panna meid üksteistega suhtlema nagu inimene inimesega. Sündsa tagasihoidlikkuse seaduse peab kummutama südamlikkuse õigus. Palju kalkust inimeste vahel on tingitud sellest, et me ei julge esineda nii südamlikult kui me oleme. Aukartusel elu ees põhinev eetika nõuab, et igaüks meist oleks inimesena kuidagigi ja millestki teiste inimeste päralt. Neilt, kelle töö ei paku inimesena teiste päralt olla ja kellel pole muud ohverdada, nõuab ta, et nad ohverdaksid osa oma jõudeajast, isegi kui seda on napilt. Tehke silmad lahti ja vaadake, kus mõni inimene natukene aega, natukene sõbralikkust, natukene osavõtlikkust, natuke seltskonda, natuke teiste inimeste abi vajab. Võibolla on see mõni üksildane inimene või kibestunud, või haige,
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Sotsiaaltöö õppetool KÕ I ST II Filosoofia ELURÕÕM Referaat Aineõpetaja: R. V. Mõdriku 2012 Sisukord 1.Sissejuhatus 3 2.Kasvada inimesena 4 3.Eneseväärtus- elu ja surma küsimus 4-5 4.Ärganud äratundmine 5-6 5.Ütle oma kehale, kuidas see peab reageerima 6-7 6.Mõtte loov jõud 7-8 7.Meie enesekujutlus 8-9 8.Olla teha omada 9-10 9.Kokkuvõte 11 10.Kasutatud kirjandus 12
23. Mis on karma? Kuidas defineerida hinduismis ja budismis karma seadust? karma (snskr karma ‘tegu’): India religioonide keskseid mõisteid – põhjuse ja tagajärje seadus. Olendi (inimese ja looma) iga tegu (mõte, kõne, käitumine) kutsub esile vastavalt selle teo eetilisele väärtusele vastava tagajärje, mis avaldub olendi tulevastes taassündides ja uutes kehastumistes kas siis loomana, jumalana, pooljumalana, igavesti näljase vaimuna, põrguolendina või inimesena. Inimesena sündimine on parim kehastumine. Hinduismis inimene vabaneb k seaduse toimest ehk ümbersünniahelast positiivse k kuhjumise, budismis oma meeleplekkide enesele teadvustamise ja ületamise kaudu. Hinduismi järgi on eesmärgiks inimese hinge (ātman) ühinemine maailmavaimuga (brāhman), budismi järgi vaibumise (nirvaana) saavutamine. 24. Mis on hinduismis braahman ja mis on aatman? braahman (snskr brāhmana ‘vaimulik’): Indias kõrgeima päriliku seisuse ehk varna liige – rituaalide
Ravennas asub üks suurimaid kaheksatahulisi kirikuid, mille nimi on San Vitale kirik. Ruumid seest on samuti väga rikkalike kaunistustega. Keiser Justinianus I surma järel algas Bütsantsi riigi lagunemine. 8.saj-l hakkasid keiser Leo III ja tema järglane Constantinus V kiriku õigusi piirama. Keelati ära pühapiltide -ikoonide- kummardamine ja ka piltide kasutamine kirkute kaunistamiseks. Nende asemel soovitati teha taimemotiive või ornamente. Arvati, et Kristuse kujutamine inimesena on tema täielik teotamine ja suur patt. Pildirüüstajad - ikonoklastid - leidsid poolehoidu sõjaväes. Pildikummardajateks olid peamiselt vaimulikud ja mungad. Nn pilditüli kestis üle 100 aasta ja lõppes siiski "pildieitajate" kaotusega. Ägedas pilditülis aga hävitati palju väärtuslikke kunstiteoseid. 9.saj lõpul algab Bütsantsi kunsti teine õitseaeg. Arhitektuuris levib viiskuppelkirik. Suureks uuenduseks oli tambuuri ehitamine peakupli alla
Bulla paavsti ametlikult dokumenteeritud seisukohavõtt, läkitus. Märter usuliste veendumuste pärast kannatanu, surmamineja. Reliikvia Pühakuga seostatav ese, millel arvati olevat jumalik vägi. Hoiti kloostrites ja kirikutes. Ketser usust kõrvalekalduja, väärusuline.Kriitiline kiriku suhtes, pani pahaks kiriku rikkust ja ilmalikku võimu. Katarid Jumal ja saatan lõid maailma koos. Inimene on maa peal saatana loodud kehas vangis. Jeesuke ei sündinud inimesena. Materiaalsed asjad pole tähtsad. Nad jagunesid täiuslikeks ja usklikeks. Inkvisitsioon ketserluse vastu võitlemiseks loodud kohus XIII saj alguses. Tegid enamasti dominikaanid. Ketsereid püüti õigele teele tagasi tuua või karistati. Tsistertslased Püha Bernard; range kloostrielu ja ülim askees; 13saj 500, 14saj 700; kloostrid pühendati Neitsi Maarjale; Eestis Padise; Valge rüü. Frantsisklased hall rüü; tuntuim on Franciscus; kerjusmungad; järgisid Jeesukest.
kellest kasvas välja maailm kõigi oma rikkuste ha viljakusega. Babüloonias paigutati jumalad taevasse sodiaalmärkidena. Hindude hea õnne jumalal Ganesal oli inimese keha ja elevandi pea. Hindudel on kõrgem koht elevandil ja lõvil kui inimesel. Ka kreekas kõigi jumalate isa Zeus ilmub ihaldatud tütarlapse juurde luige, härja või kotkana. Luukal härg, markusel lõvi ja Johannesel kotkas, vaid Matteust kujutatakse inimesena või inglina. Kristus ise esineb sümboolselt Jumala, talle või kalana, ristile tõstetud madu või ükssarv. · Dr. M.L.von Franz Ring sümbolina. Väljendab hinge terviklikkust tema kõigis külgedes, hõlmates ka inimese suhteid loodusega. Täielik terviklikkus. Ring on psüühe sümbol. Isegi plaaton kirjeldab psüühet kui kera · Ruut sageli ristkülik sümboliseerib maist ainest, keha ja tegelikkust. 1913
Näidendile ,,Götz von Berlichingen" ainet kogudes puutus Goethe kokku rahvalegendiga doktor Faustusest julgest mõtlejast, keda teadmishimu sundis saatanaga liitu heitma. Sellest vaimustatuna kirjutas Goethe oma kuulsaima teose. "Fausti" kallal töötas Goethe üle kuuekümne aasta, teose algvariant "Alg-Faust" valmis "tormi ja tungi" aastatel, täielik esimene osa ilmus 1808 ja teine osa 1832. Goethe kujutas uusaja Fausti kui teadmis-ja tunnetusjanulise inimesena selle esimeses osas. Faust on täis veidrat rahutust, kes on olnud huvitunud mitmetest teadustest, õppinud palju ja saanud nii magistri kui doktori kraadi, kuid leiab, et ei tea endiselt midagi, mis suudaks inimsoole teed parema suunas näidata. Samal ajal teavas Issand ning Mefistofeles veavad kihla, et Mefistofeles ei suuda Fausti õigelt teelt kõrval kallutada.
vajadus raamatu Mari järele, kes oma iseloomuga andis Vildele hea võimaluse ühiskonda kritiseerida. Mari puikles tükk aega meeste plaanidele vastu, kuid lõpuks siiski nõustus Kremeriga vahekorda astuma. Ma arvan, et ta tegi seda seetõttu, et talle lõppuks vaba valik oli jäänud. Ennem, kui Prillup proovis teda minema sundida, siis oleks mõisa minek tundunud mehe soovidele järele andmisena. Peale seda, kui mees oli teda sundimast loobunud oli mõisa minek ainult tema teha. Kuna Kremer inimesena talle meeldis ja tema vabadust see käik ei piiranud, siis ta seda ka tegi. Mari otsustes on selgelt näha "tahan- seda-vihmaussi-mille-isa-just-ära-sõi" sarnast käitumist. Tema otsused ei olnud mitte need, mida ta ise, või Prillup tahtis, vaid sellised, mida Prillup ei tahtnud. Mari aimas lõpuks, et kui ta mõisa läheb, siis varsti ei meeldi see enam Prillupile ja ta hakkab seda keelama. Sellepärast ts siis läkski.
ajaliikumise 24. tirthankara. Olevat elanud aastatel 599527 eKr. Päris nimeks oli Prints Vardhamana. Sündis Gangase madalikul sõdalaste kasti liikmena. 30aastasena pööras ta maailmast ära ja hakkas askeediks. Pärast 12 aastat lihasuretamist saavutas ta valgustuse. Kogus endale 12 jüngrit, kes süstematiseerisid tema õpetuse ja panid aluse järgijate kogukonnale. Suri mediteeridessai vabanenud hing. Enne inimesena sündimist elas Mahavira jumalana ühes Indra taevas.(Indra on veedausu sõjajumal) Mahaviral on kaks ema. Mahavira loode pandi alguses ekslikult braahmanite kasti kuuluva Devananda üska, aga kuna kõik tirthankara`d peavad sündima sõdalaste kastis, viis käskjalg loote kuninganna Trisala kehasse. Dzainistide uskumused Dzainistid usuvad, et iga hing on tegelikult jumalik ning võib jõuda
Kuu on võrdlemisi hästi uuritud. Maale läheduse ja atmosfääri puudumise tõttu on ta väga hästi vaadeldav teleskoopides . Temale on maandunud kosmoseaparaadid ja isegi inimesed . 12.sept 1959.a langes Kuule NsVL kosmoseaparaat "Luna 2" , samal ajal pildistas "luna-3" esmakordselt Kuu nähtamatut külge. Ülimalt edukas oli ameeriklaste Kuu-missioon aastatel 1968- 72 " Apollo" -seeria lendudega , mil Kuu pinnal käis kokku 12 astronauti. Esimese inimesena astus 21.juulil 1969.a Kuu pinnale Neil Armstrong .Teiselpool asteroidide vööd on 5 planeeti : neli hiidplaneeti : Jupiter , Saturn , Uraan ja Neptuun ning väike planeet Pluuto . Hiidplaneetide kogumass moodustab 99% kõigi planeetide kogumassist . Kõik nad on võrdlemisi ühesuguse ehituse ja koostisega hiigelsuured gaasilised kerad , koosnedes põhiliselt vesinikust ja heeliumist mõningase metaani , ammoniaagi ja vee lisandiga
Nagu looduses ikka on järgmine aastaaeg suvi. Päikeserattast unistavad paljud, kuid sellele iseloomulikke luuletusi lõi pigem Under. "Kuldsed tiivad pärani / päike istub juba puus / ... / Istub katusel kui lind, / uued suled kohevil." Poetess kirjutab suvest üsna positiivselt ja ka sellest, kui romantiline aeg on suvi. See on aeg, kus võib kohtuda inimesega, kelle avastad enda jaoks väga kalli ning parima inimesena siin ilmas. Klaasrõdus vara ootasin ma sind, Kui üle läve päikse kuldne king Arg-aralt astus. Nagu kirju lint End keris üle aia lõhnaving. Sa tulid läbi valge õilmemöllu. Mis sädeles kui liblikate ring. (Marie Under) Visnapuul oli märksa vähem kirjutatud suveteemalisi poeeme. Leidsin ühe luuletuse. See meenutas mulle ühte suvepäeva, mis oli rahulik ja vaikne. ,,/ Ma tukub
Kas ta sellepärast oli halb? Kas ta sellepärast on teeninud ära põlguse, igavese kannatuse ja pidi loobuma lunastusest? Vastuse saame romaani lõpuosast, kus meistri ja Margarita ühisel soovil pääseb Pilatus koos oma truu koeraga neile määratud karistusest. Võiks küsida, et miks Pilatust karistati? Põhjuseks tundub olevat see, et kuigi Pilatusel oleks tegelikult võimuka mehena olnud võimalik teha rohkemat Jesua päästmiseks, ei pingutanud ta piisavalt. Tsiviilisiku ja inimesena uskus ta Jeesuse süütu olevat, kuid andis siiski rahvale valida: kas surmata Jeesus või üks röövel. Rahvas valis Jeesuse ning Pilatus lausus nüüdseks kuulsakssaanud sõnad: "Sellest süüst pesen ma oma käed puhtaks.", ning rohkem loosse ei sekkunud. See oli Pontius Pilatuse omaenda viga, et ta ei tundnud ära oma lunastajat, ta ei kuulanud piisavalt oma südant, kuigi tegelikult aimas, kes Jesua on. Jah, see oli tema viga, samas kogu inimkonna õnnistus
5. Faktid Koos Descartes`iga murdub vana aja ülemvõim filosoofias ja teaduses. Tema läbi sünnib uus tervikpilt. Uusaja filosoofia rajaja, analüütilise geomeetria edasiarendaja, optika uurija. Optikas tuletas ta valguse murdumise seaduse, mehhaanilise füüsika otsekohene kaitsja. Kõik oli kaheldav, eeltingimuste vaba mõtlemine, mõistuse jõu piire ei tunnistatud -oli vaja leida loogiline üldvõti, meetod, mis tagaks tee teadusele. Üks filosoofia mässajatest. Inimesena mõõdukas, isegi alalhoidlik, katoliiklane. Sattus kirikuga konflikti, kuigi ei soovinud seda. 6. PILT 7. Tõsikindel teadmine "Arutlus meetodist" - lääne filosoofia kaunimaid kirjutusi. Pole mingi tõeni viiv mõistuse menetluse süstemaatiline väljaarendamine. Pigem on kõne all sellise meetodi tähtsus, esitatud autobiograafilise draama vormis. Eesmärgiks on vankumatu tõsikindel teadmine; selleks pakub võtit meetod (ainulaadne ja pööret tekitav).
tal on mõistus. Jumal, vastupidi aga, ülistab mõistust ja tõepüüdlusi. Tõe väljaselgitamiseks lähebki Mefistoteles maa peale, et üritada Fausti headuse ja tarkuse teelt kõrvale kallutada. Ka siis jääb Jumal endale kindlaks ja lausub: " Las kurja nõuga saata igat sammu siis kiusaja ka kurjast kasvab hea." Niisiis satub Faust üleinimlike jõudude keerisesse, üritades samas leida oma isiklikku ülimat tõde elu mõtet. Faust on inimesena üldse tavapäraselt erinev teda huvitavad sündmuste põhjused ja üldpilt, mitte niivõrd detailid. Ta leiab, et maailm on täis inimlikku kurjust ja pahesid ning inimesed ei suuda näha oma väikestest probleemidest kaugemale ning jõuab tõdemuseni, et olulisem kui mõte, sõna või jõud, on tegu. Samal põhjusel pettub ta oma õpilases Wagneris, kes erinevalt temast endast ei juurdle probleemide üle sügavuti, vaid rahuldub saavutatuga. Kõik
Ta igatses kõike, mis oli temale omasele vastupidine - sellest ka tema armastus Ingeborgi ja Hansu vastu. Novell näitas korduvalt vaimu ja elu vastuolu, kahe omavahel seotud, kuid mitte kunagi ühilduva maailma vastandamist. Ka novellis "Tristan" on kunstnikku kujutatud erakliku ja teistest erinevana, isegi "kurjast vaimust vaevatud" isikuna ning üks peategelasi, kirjanik Spinell, ütleb enda kohta lausa "kasutu olend". Thomas Mann kujutab kunstnikku kannatajana, inimesena, kes on oma ande ahelais. Need kannatused aga teenivad kõrgemat eesmärki. Ameerika kirjanik ja filosoof Ralph W. Emerson on öelnud, et kunstis peab end kunsti nimel ohverdama nagu mesilane, kes annab torkega ära oma elu. Muidugi pole puhtalt anne üksi ainus, mis kannatusi põhjustab. Sageli on kunstnikud vaevatud tänu oma minevikule, lapsepõlvele, perekonnale ja kasvatusele. Sarnaselt Manni enda vastuolulisusele oma
Rahvusrühma representatsioon Soomlased Valisin rahvusrühmaks soomlased. Eestlastel ja soomlastel on olnud läbi ajaloo justkui side. Tsiteerides Soome välisministrit Alexander Stubbi: „Oleme vennasrahvad, meil on ainulaadne suhe, oleme kui kaks ühesugust marja, nagu kaksikud.“ [1] Lugesin läbi mitmeid artikleid soomlaste kohta ning sattusin väga erinevate arvamuste peale. See on ka loogiline, sest on raske tervet rahvust üldistada. Siiski märkasin põhiliselt positiivseid artikleid, mis seavad soomlased justkui eeskujuks eestlastele. See on põhjendatav sarnase minevikuga ning Soome majandusliku edumaaga Eesti ees. Seega elatakse tihti kaasa soomlaste sportlaste võitudele, kui eestlastel eriti hästi ei lähe. Ühine on isegi hümni meloodia. [8] http://arvamus.postimees.ee/2703136/paeva-karikatuur-soomlaste-room-on-ka-meie-room Üldiselt on artiklis „meie“ rollis eestla...
vanematele või liigne hoolimine teiste arvamusest. Kui tekib siiski olukord, kus oma rolli valides on eksitud, on võimalik plaane muuta. Soodsate asjaolude kokkulangemisel võib muutus olla lihtne, kuid keerulisemas olukorras on see teostatav vaid samm haaval. Oluline on järgida, et iga tegu tehes või otsust vastu võttes tagab nende sündsuse püsivus. Eeltoodud arutlusega saab vaid nõustuda - meile kõikidele on antud roll olla inimene ja sellega koos ülesanne leida, milline roll inimesena oleks ainult meile endale ainuomane ning kuidas me seda täidame. On tõsi, et esmased ja sageli olulisimad valikud (õpingud, eriala jms) peame tegema liiga noorelt, kui otsuste tegemist ei toeta veel enda elukogemus ja saame toetuda vaid vanemate ning ümbritsevate arvamusele. Õnnelikuks võib pidada inimesi, kes on kasvanud koos teadmisega, milline on nende tulevane professioon ja kes on seda õnnelikumad, kui nad suudavad oma unistused ellu viia ja tööle asudes tunnevad, et see
arendab mind näha asju teisiti teise inimese arvamust kuuldes. Nagu minu abikaasa väidab: ,,Ei ole ainult ühte tõde!" Võttes kokku selle lasteaias saadud praktika ja kogemuse tean seda, et raskustest on võimalik välja tulla, kui ise tahta ja palju küsida. Olin ise ka ja olen praegugi väga suur küsimuste küsija. Olen ennast ka analüüsinud ja tean , et ennast analüüsida on väga raske, aga on võimalik. Muutused tulevad meile alati kasuks. Inimesena olen alati olnud paindlik ja avatud. Üldjuhul inimesed kardavad muutusi.Miks? Sest see on iseenda mugavustsoonist välja tulemine. Elus olen ma aga aeglane otsustaja. Kaalun alati põhjalikult järgi enne, kui midagi tegema hakkan. Mõnikord võib õige otsus tulla ka viimasel sekundil. Olen vaadanud inimesi bussis, kellel kõrvaklapid peas ja loevad taamatut. Vot mina nii ei saa. Infot tuleb ju liiga palju. Ja kõik see läheb ju kaotsi. Või ei lähe
keiser Justinianus I valitsemine 6. saj 2. Makedoonia dünastia valitsemine 9.-11. saj 3. Palaiologoste dünastia valitsemise algus 13.-14. Saj Keiser Justinianus I surma järel algas Bütsantsi riigi lagunemine. 8.saj-l hakkasid keiser Leo III ja tema järglane Constantinus V kiriku õigusi piirama. Keelati ära pühapiltide -ikoonide- kummardamine ja ka piltide kasutamine kirkute kaunistamiseks. Nende asemel soovitati teha taimemotiive või ornamente. Arvati, et Kristuse kujutamine inimesena on tema täielik teotamine ja suur patt. Pildirüüstajad - ikonoklastid - leidsid poolehoidu sõjaväes. Maal: Bütsantsi meistrid viljelesid mosaiiki, fresko-, ikooni- ja miniatuurmaali. Kõige tähelepanuväärsemad on mosaiik-kunstiteosed. Figuure ümbritses kuldne foon, mis lõi piduliku meeleolu. Figuurid ise on pikaks venitatud ja kangetes poosides. Näoilmed on karmid ja pidulikud. Värvid on raskemad ja süngemad kui varakristlikus kunstis.
jaoks tänapäeval. Juba selles, kui Gilgames Uruki müüril kõndides oma maavaldusi jälgib, avaldub sealse ühiskonna elu millega linnarahvas parajasti tegeleb ja kes milliseid ameteid seal peab. Kuna sellised kirjeldused õpetavad meile tolleaegse ühiskonna kultuuri ja elu, võibki öelda, et suur lugu on mööndustega kõigi lugu. Indiviid, kellest suures narratiivis räägitakse, on kujutatud enamasti silmapaistva, suursuguse ja kangelasliku inimesena ta on justkui oma aja inimideaal. Nii Gilgamesi, Illiast kui Oidipust kirjeldatakse mõjuvõimsa, tugeva ja targana. Nad on kangelased. Rääkides grupikuuluvusest, kajastab nii Gilgamesi ja Enkidu kui ka Iliase ja Patroklase ustav sõprus suurt meestevahelist armastust nende narratiivide ajasõlmedes. Legende antakse edasi ikka suuliselt ja seda põlvest põlve selle õpetlikkuse ja suursugususe pärast, ent siis, kui mälu enam usaldada ei saa ning loodes hakkavad faktid varieeruma,
karta, kui meie teda kõigest südamest armastame, kui rahvas ise ennast kõigest südamest armastab? Ei, niisugusel rahval ei ole midagi karta, tema peab elama, sest armastus on elu. Anton Hansen-Tammsaare on eesti kuulsaim kirjanik, kelle peateost "Tõde ja õigus" teab pea iga eestlane. Avaliku kirjanikustaatuse varjus aga peitub keerulise elusaatuse, tundliku loomuse ning väga laialdaste teadmistega inimene. Kirjandusajaloos on Tammsaaret kujutatud erakliku, endassetõmbunud inimesena, pisut igavanagi. Eemale hoidis Tammsaare siiski eelkõige vaid pidulikest tseremooniatest ja suurtest rahvahulkadest. Oma iseloomu poolest oli Tammsaare tegelikult väga seltskondlik, jutukas, lõbus ja sarmikas. Tammsaare suri 1.märtsi 1940. aastal oma töölaua taga südamerabandusse. Tammsaare romaanid, esseistika ja lühem proosa vapustavad tänapäevagi lugejat oma sügava elutunnetusega. Tammsaare on ennast lugejate südamesse kirjutanud omapärase
Tekkib küsimus kas ori on inimene või tööriist? Kuigi peaaegu iga tolle aja peremehe käitumine orjade suhtes ei olnud lojaalne ning humaanne, peab ikkagi tõeks võtma, et kui poleks orje toodud Aafrikast tol ajal, on võimalik, et Ameerika poleks tänapäeval nii majanduslik tugev riik. Mustanahalised orjad olid nii harjunud oma tööga ja mõttega, et neil on peremees, et ei suutnud isegi oma elu vaba inimesena ette kujutada. Orja elu sõltus ka sellest, kas ta oli maja- või põlluori ning millise peremehe juurde satuti. Majaorjade elu oli lihtsam kui põlluorjadel - nad töötasid peremehe majas. Orjad olid kokad, teenijad, ammed ja peremehe laste sõbrad. Majaorjad olid paremini riides kui ülejäänud orjad, sest nad pidid viisakad välja nägema. Peremehe perekond arvas sageli, et orjad kuuluvad nende perekonda, kuid mitte kunagi ei pidanud nad orjasid endaga võrdseteks. Erinevalt majaorjadest,
luurele küll) J See teeb ta lugejale lähedaseks ja võimaldab pea kõigil teda endaga samastada, mis teeb raamatusse süvenemise kergemaks. Tähelepanu väärib fakt, et autor kunagi ei nimeta teda ainult eesnime pidi - noormees on alati ainult Robert Jordan. Selline ta on - noor, kuid tõsine, südamega, kuid vapper. Teda kutsuda vaid Robertiks oleks vähe. Tema kui isiksus on avatud mitmetahuliselt: lihtsa inimesena, kes keset lahingut tahaks koju; sõjamehena, kellel pole õigust midagi karta; ja armastajana. Kõigist tegelastest tundub Pilar olevat ainuke, kes teda kõige sellena ka näeb. Teistele on ta kas sõjamees; noor, kollanoka moodi (kuid siiski mitte kollanokk) ameeriklane või niisama mees. Pilar oli võimetega - ta nägi asju, millest teistel polnud aimugi. Ta oskas näha südamega, selle asemel et vaadata silmadega ja teada vaid pealiskaudselt, mis inimesed ta ümber on
11E Kuidas hoida armastust elus? Mis on armastus? Lugematu arv kirjanikke ja ühiskonnas tuntud inimesi on andnud armastusele oma definitsiooni - arvukate mõtteterade näol võib leida esitatud küsimusele erinevaid vastuseid. Ent tegelikkuses leitakse sellele küsimusele vastus ajaga kasvades ja inimesena arenedes. Oskust suhet ja selles tärganud armastust elus hoida, ei omandata mitte jooksvalt suhte vältel, vaid juba lapsepõlves, kui meie suurimateks õpetajateks on meie vanemad. Kogu meie elu koosneb erinevatest mustritest, mille loovad meie käitumis- ja tarbimisharjumused. Leides end korduvalt sarnastest situatsioonidest, võime avastada, et probleemide tekkimisel käitume samamoodi. Me kas oskame neid lahendada, lükkame need
Milline on edukas juht ja juhtimine? Dwight Eisenhower on öelnud, et juhtimine on kunst lasta kellelgi teasel ära teha see, mida sina tahad, sest ta tahab seda teha. Antud mõttetera võtab hästi kokku hea juhi rolli minu arvates olla pigem taustamängija, kes loob piisavalt viljaka pinnase püstitatud eesmärkide saavutamiseks. Küsimusele, milline on edukas juht ja juhtimine võib anda mitmeid selgitusi. Arvamusi on erinevaid kellele seostub hea juht autoritaarse stiiliga, kellele jälle nö. inimeste inimesena. Järgnevas tekstis toon välja enda arvamuse heast juhist lähtudes oma kogemusest. Loengus räägitud juhtimise mõistetest meeldis mulle enim see, et juhtimine on inimeste tegevuse ja käitumise sihipärane suunamine ühtseks talitlevaks tervikuks, et saavutada organisatsiooni eesmärgid ja rahuldada tema liikmete vajadusi. See on pidev protsess, see ei lõpe kunagi. Juhi vahetumisega võivad muutuda eesmärgi...
................................................................3 1.3. Kirjanikuamet ja Corsairi afäär................................................................................................. 4 1.4. Teine kirjanikupõlv (1846-1853).............................................................................................. 5 1.5. Kiriku ründamine (1854-1855)..................................................................................................5 1.6. Kierkegaard inimesena ............................................................................................................. 5 2. Peatükk. Kierkegaardi filosoofia......................................................................................................6 2.1. Kierkegaardi eksistentsialism. ..................................................................................................6 2.2. Kierkegaard usu ja kristluse kohta...................................................................
*kangelased teel. Inimesed, kes avastavad üldisi väärtusi, aga on välja kasvanud enesekesksest, arenevad. Tolstoi mõistab sõja hukka, näeb laastavat ja hävituslikku poolt, aga samas tõdeb, et äärmuslik olukord paneb rahva proovile, sunnib arenema ja edasi kujunema. Väejuhtidest rtäägib ta nii Kutuzovist kui napoleonist. Tolleks ajals oli kutuzov vana mees, jäi sageli tukkama, aga vaatamata sellele on Tolstoi teda kujutanud sooja ja lihtsa inimesena. Sõjaplaanide koostamisel lähtub ta kaugemast eesmärgist-võidust Napoleoni üle. Ei pea vajalikuks mehi saata mõttetusse surma, tema mõte oli Moskva maha jätmine, sest ta ei näinud mõtet astuda Napoleoni vägeda vastu. Väljendab patriotismi Venemaa eest võitlemisel ja ei saa aru, miks Napoleonil oli vaja tulla sinna. Vastukaaluks, Napoleon, kes kujutab üheltpoolt uuenduslikku ja Euroopat vabastavat kuju, teisalt teostab oma egoistlikku maailmavallutusplaani
1. Kuningas Oidipus on teos mehest, kellel, hoolimata püüdlustest, ei õnnestu ettekuulutatud saatust muuta. Oidipus iseloomult on ennesekindel, heasoovlik ning abivalmis, kuid samas ka jäärapäine. Kui ta oli valmis isegi Kreoni tapma, kuid mitte mingil juhul uskuma, et ta ise ongi Laiose hukkaja. Teose alguses Oidipus oli julge, kõrk, mässumeelne, täis elutahet ja soovi valitseda oma. Raamatu lõpuosas on ta muutunud allaandlikuks, elus pettunuks ja ennast vihkavaks meheks. Süütu Oidipus torkab endal silmad peast ja lahkub kõigist hüljatuna maapakku. Ta on mõistnud, et enda saatust pole võimalik muuta, aga muidugi see pimedus näitab seda, et oma viha ja võimu tõttu teda ei taha mittemidagi märkata. Oma tragöödia kaudu Sophokles rõhutab, kuidas inimesed hukkuvad vahel saatuse poolt ettemääratud põhjustel. Ta näitab ka inimese vabatahet,mis võitleb pimeda saatuse vastu. Kuid sealjuures võidab alati ju...
Tingituna kahepoolsest isiksusest peavad surelikud valima, millal millist osapoolt oma sisemaailmast näidata. Seda on väga hästi kujutanud Robert Louis Stevenson novellis ,,Dr. Jekylli ja Mr. Hyde'i kummaline juhtum". Peategelane on lugupeetud doctor Henry Jekyll, kes ekperimenteerib inimese duaalse loomusega. Edward Hyde on aga doctor Jekyll'i halvaloomuline ilming, kes esineb individuaalse inimesena. Teda süüdistatakse kuritegelikkuses terve teose jooksul. Stevenson püüab lahti seletada headuse ja kurjuse vastastikust olemust, mida ei saa üksteisest kergesti eraldada. Ta toob välja, et inimkarakterites on mitmeid vastuolulisusi. Kardetakse leida tõtt inimeste "minas". "Igal inimesel on nagu Kuulgi oma varjatud pool, mida ta kunagi kellelegi ei näita". (Mark Twain) Selle väitega olen ainult osaliselt nõus, sest tingituna paljudest faktoritest on inimesed vahel
Sören Kierkegaardi (1813-1855) elu ja isik Päritolumaa: Taani (elas peaaegu kogu oma elu Kopenhaagenis) Lapsepõlv: Oli seitsmes laps jõuka ärimehe perekonnas. Kasvas üles väga vanamoelises ning religioosses õhkkonnas. Inimesena: Vastuoluline ning tasakaalutu psüühikaga. Temas on leitud mitmeid vaimseid hälbeid, skisofreeniat, masohhismi, nartsissismi, maniakaal-depressiivset psühhoosi. Sünged mõtted võisid kiiresti asenduda ülevoolava lõbususega. Kunagi kirjutas ta oma päevikusse: "Inimesed mõistavad mind nii vähe, et nad ei mõista isegi seda, et nad mind ei mõista." Arvatavasti Sörenile meeldiski, et inimestele jäi tema tõeline mina mõistatuseks. Filosoofiline suund: Eksistentsialism Haridus: Teoloogia, 1830-1838 Kopenhaageni ülikool Perekonnaseis: 1840.a. kihlus 17aastase Regine Olseniga, kõrge ametniku tütrega. Tüptarlapse omadustest meeldisid Sörenile kõige enam vaikimine ja südamlikkus. Sörenit vaevasid pidevad kahtlused, et kas ...
edasi tagasi jooksmises. Inimeste tapmises ja omade surma nägemises. See kõik õudus rikkus ära nende inimlikkuse ja muutis nad täiesti erinevaks eelmistest ja tulevatest põlvedest, kes sõja jubedusi ei tunne. Seda sõda kogenud põlvkonda nimetati õigusega ,,kadunud põlvkonnaks", sest kes rindel ei surnud, suri ikkagi hingeliselt, mis on veel valusam surm. Mina arvan, et see väide on 100% õige sest see lihtsalt oli nii ja see jutt just sellest rääkis, kui sa rindel ei sure, oled sa inimesena kadunud. Laste ja noorte osalemine sõdades on täpselt sama, mis minu arvamus sõjast, et see on väga taunitav ja julm, aga paratamatus inimese loomuse juures. inimene on nagu loom aga lolli loomuse ja mõistusega.
19. sajandil ja ka varasemal ajal peeti väikest müksamist loomulikuks elu osaks. Väike hoop näkku ja oli selge kas sai tehtud midagi valesti või midagi keelatut. 21. sajandil on selline käitumine keelatud, seadusega karistatav. Raamatus on toodud selle teema kohane näide: "Müksas teda korra, et talle tunda anda, et ta on ikka inimene ja mitte mõni ese." Väikest lööki tunda saades, hakati ennast inimesena tundma. "Tagasi koju jõudes nägi Anna kõike uue pilguga. Krahvinna Liidia vigu, poega kes ei olnud enam nii nägus. Annat valdas pettumus." Minnes mõneks päevaks oma elukeskkonnast mujale keskkonda, nähakse tagasitulles paljusid asju teise pilguga, paljude inimeste suhtumine ja maailmavaade muutub. Näiteks hakatakse nägema häid sõpru nende vigadega või oma vana maja, mis varem ei tundunudki nii vana, vajab nüüd hädasti remonti.
asuma tegema traditsioonilist ovitserikarjääri mis oli Kleistile täielikult vastumeelt. Elab raskelt üle tema teoste tagasilükkamist ning seetõttu loeb ka nurjunuks katsed oma elule luulekunsti abil lõplik mõte oma elule anda. Hiljem kui enamik sõpru luuletajast ära pöördunud on ja kedagi lohutamas pole, otsustab eluga lõpparve teha. Teeb seda koos surmatõbe põdeva kaaslanna Henriette Vogeliga 1811 aasta novembris. Vääriti või üldse mitte mõistetud luuletaja, inimesena alandatud, ühiskonnast välja heidetud, poliitilise olukorra ja elu pärast meelt heitev mees lahkus maailmast, mida ei suutnud enam välja kannatada. Kroonprints Rudolfi enesetappu seletatakse põhiliselt pärilike bioloogiliste ja pedagoogilis- kasvatuslike teguritega, aga ka tema puhul leidus ühiskondilik-poliitilisi aspekte. Just kasvatuse tõttu oli tal juba seitsme- kuni kaheksa- aastaselt rängalt kahjustatud psüühika ja armastuseta kasvatuse tõttu neurootilised eeldused
· 1965 Esimene Juhan Liivi luuleauhind · 1971 Eesti NSV rahvakirjanik · 1998 Valgetähe III klassi teenetemärk Kokkuvõte Debora Vaarandi on olnud oma aja üks parimaid Eesti naiskirjanikke. Tänu oma heale kirjaniku oskusele otsustati talle anda üle Valgetähe III klassi teenetemärk, mis on vägagi tunnustusväärne. Jääme Debora Vaarandit meenutama kui suurt luuletajat ja tõlkijat, kes on oma austajaid alati ka inimesena köitnud. Samuti on ta ka üks lemmikumaid luuletajaid minu jaoks. Tema luulet lugedes tekib kodune tunne nagu viibiksin seal, kus luuletus parasjagu kirjeldab end olevat. Kasutatud kirjandus · http://et.wikipedia.org/wiki/Debora_Vaarandi [23.04.2013; 27.04.2013] · http://www.epl.ee/news/kultuur/debora-vaarandi-eesti-luule-rannalaps.d?id=51093297 [23.04.2013; 27.04.2013] · http://www.mreal.tln.edu.ee/files/kirjandus/Debora_Vaarandi1.ppt [23.04.2013]
nädal edaspidi psühholoogiga rääkida, kas lapse edusammudest või siis raskustest. Danny endaga rääkides tuleb kõigepealt tähelepanu koondada endale ja alles siis rääkida asjast. Tuleks talle selgitada, mis on igaühe ülesanded erinevates situatsioonides nagu teater, koolitund, tänav ja nii edasi. Väga tähtis on see, et lapsel oleks sportlik tegevus, mis siis nagu ma aru saaks lihtsalt kulutaks ta energiat, et ta natukenegi oleks rahulikum. Mina isiklikult olen inimesena kui eksperimenteerija proovin igasuguseid asju. Mina prooviksin muuta Danny toitumis harjumusi. Näiteks keelaks ära magusained, karastusjoogid. Soovitatakse veel kehtestada päevareziim. Kuna hüperaktiivne laps on väsiv, vastuvõtlik välisärritajatele, siis osutub päevareziim väga tähtsaks. Selle koostamisel tuleb eelkõige arvestada lapse vajadusi, seejärel perekonna elustiili. Siin tuleb küll arvestada eelkõige lapsega, lapse elu
Teos on sentimentaalne. Kuigi tundub, et D väga julmalt oma tegelasi kujutab, väljendub ometi kôiges ka kaastunne nôrkadele ja kiusatutele. nimesümboolika Makar (vene vanasônades hädavares) Devuskin (näitab naiselikkust) - 40-aastane ametnik; Varenka Dobrosjolova (head sisendama) D. ei huvita materiaalne viletsus (MD ei ole väga vaene), vaid VAIMUVAESUS. MD jaoks on tähtis mitte lihtsalt eksisteerimine, vaid eksisteerimine tôelise inimesena. (Venemaa ametnike hierarhia, tabelimaailm, 14 astet) MD ei kujuta elu ette ilma tabelimaailmata, tahab olla ametnik (kuigi tervis on halb jne). Ta kardab, et muutub eikellekski, nartsuks, kui langeb tabelimaailmast välja. Püüab igal hetkel tôestada, et on täisväärtuslik inimenew. Täidab iga päev rituaali - joob suhkruga teed, kuigi see käib üle jôu, aga nii teevad kôik ametnikud. 1846 - jutustus "Teisik" - peategelane on ametnik, kes on kaotamas oma kohta tabelimaailmas;
1) Rühmitused "Noor-Eesti" - Gustav Suitsu (1883-1956) algatusel loodud kirjanduslik rühmitus, mis tegutses aastatel 1905-1915. Rühmituse tuumiku moodustasid Gustav Suits, Friedebert Tuglas, Villem Ridala, Johannes Aavik, August Kitzberg ja Bernhard Linde. Nooreestlaste juhtlauseks oli "Olgem eestlased, aga saagem ka eurooplasteks!" Püüdes välja murda kultuuri silmapiiri ahtusest, pöörasid nooreestlased pilgu Põhja- ja Lääne-Euroopasse (Skandinaaviasse, Prantsusmaale). Nad eirasid realismi sissetallatud radu ning tõid kirjandusse uued voolud, mida on tähistatud üldnimetusega uusromantism. Nooreestlastest kirjanikud edendasid eriti luulet, lühiproosat ja kriitikat. Aaviku taotlus oli viia eesti keel kiiresti arenenud kultuurkeelte tasemele. "Siuru" - kirjanduslik rühmitus, mis loodi Friedebert Tuglase (1886-1971) algatusel ning tegutses aastatel 1917-1920. Algselt pidi "Siuru" koondama suuremat osa Eesti kirjanikkonnast. Tegelikkuses kuj...
Eesti Esimene Erakosmeetikakool Rahvusvaheline CIDESCO- kool Airi Sotnik "KÜÜNTE JA NAHATÜÜBI MÄÄRATLEMINE JA NENDE HOOLDUS" Referaat Tallinn 2011 Sissejuhatus Küüned ja nahk täidavad paljusid ülesandeid. Eelkõige on küünte ülesanne kaitsta sõrme- ja varbaotsi. Sageli kasutame küüsi tööriistana, kuna on piisavalt tugevad, et avada ja kangutada pakendeid ja urgitseda, sügada ja muud selle taolist teha. Et käed näeksid ilusad ja terved välja, tuleb nende eest ka hästi hoolitseda. Selleks, et õigeid hooldusvahendeid valida tuleks kõigepealt välja uurida millist tüüpi küüned ja nahk sul on, sest erinevatel tüüpidel on erinevad vajadused . Küünte määratlemine 2 Küüsi on mitut tüüpi, ning on väga oluline mõista, miks mul on konkreetne küünetüüp ja kuidas on küüsi kõige parem hooldada. Loomulikud küüned näevad nä...
Karl V poja Felipe II valitsusaega, alates 1556. aastast kuni tema surmani aastal 1598, peetakse kahtlematult keskaja Hispaania hiilgeajaks. Felipe II valitsusala hõlmas alates 1580. aastast kogu Pürenee poolsaart: Portugali, Aragoni, Sitsiiliat ja Kastiiliat. Lisaks päris ta oma isalt veel ka Burgundia ja Milano hertsogi tiitlid. Abielu kaudu Mary Tudoriga kuulus talle vahepeal veel mitmeid tiitleid, siin hulgas ka Inglismaa ja Iirimaa kuninga tiitel. See oli aeg, mil Hispaania sõjaväge peeti Euroopa parimaks, riigi riietus ja kombed said maailmamoeks ning elu selles õitses. Samal ajal oli Felipe II aga üsna kinnine ja suhteliselt ebameeldiva iseloomuga inimene ning on kohati lausa hämmastav kuidas ta oma põikpäisuse juures riigi nii heale järjele suutis viia. Felipe II sündis 21. mail 1527 Tavara palees Valladolidis. Ta oli Karl V ja Portugali Isabella esimene poeg, oodatud troonipärija, ning tema sündi tähistati mitmete pidud...
seaduspärasuste uurimisega. Sellele andis tõuke arvutite areng. · Tehti kindlaks, et vaimsetel häiretel, kaasa arvatud depressioonil, võivad olla ,,keemilised" põhjused ja et neid saab rohtudega märksa edukamalt ravida kui psühhiaatrile südant puistates. · 1967. aastal sai Christiaan Barnard hakkama esimese südame siirdamisega. · Kosmonautika areng, mis tipnes USA astronautide jõudmisega Kuule · Esimese inimesena käis Kuul kosmoselaev Apolloga Neil Armstrong 20. juulil 1969 aastal · Värviteleviisori võidukäik · Televisioon muutus mandritevaheliseks · Õpiti üles saatma sateliite, mis tiirlesid ümber Maa telje sama kiiresti kui Maa ise, jäädes seetõttu sama koha peale ,,rippuma" · Esimesed paraolümpiamängud Roomas Rõivamood Moemaailma hakkasid juhtima noored. Sellel kümnendil sai alguse ka miniseeliku võidukäik.
MAIDLA KOOL LUULEKOGU ANALÜÜS Ernst Enno Koostaja: Helen Kont Juhendaja:Kätlin Sass Maidla 2013 ERNST ENNO Ernst Enno oli Eesti luulekirjanik, kes elas aastatel 8. juuni 1875 kuni 7. märts 1934. Ta sündis 8.juunil 1875. aastal kõrtsimehe pojana. Inimesena oli Ernst Enno kinnise iseloomuga, tagasihoidlik, lihtne, heatahtlik, ülimalt hoolas ja kohusetundlik. Ta ei surunud oma arvamust peale ja kirjatöö oli talle väga tähtis. Koolipoisina oli Ernst väga vallatu ja kärsitu. Tundides ta rahmeldas väga palju ja jalutas mööda klassi ringi. Õpetaja ütles, et ta on suurte annetega, aga üks vallatumaid õpilasi koolis. Vahel juhtus ka, et Ernst sai ühe semestri jooksul kuus korda vitsa. Koolist vabal ajal meeldis Ernstile olla looduses. 1896. aastal asus Ernst Enno õppima Riia polütehnikumi. Talle meeldis lugeda ja käia ülikooli õpilaste kokkutulekut...
Fondis, Tretjakovi Galeriis ja Venemaa mitme kunstimuuseumi kogudes. Tunnustused: 1959 Balti liiduvabariikide temaatiline maal. Eesti Kunstnike Liidu I preemia ja diplom 1965 Eesti NSV teeneline kunstnik 1967 "Teater ja muusika kujutavas kunstis", Moskva, kuldmedal ja esimene preemia 1996 Tallinna kevadnäituse aastapreemia 1996 Eesti Kultuurkapitali loominguline stipendium Eesti Kunstnike Liidu auliige Leili Muuga oli inimesena niisama harmooniline, siiras ja tundlik nagu tema kunst. Valge, värve läbistav, ühendav ja hingestav valgus, mis on alati olnud tema põhilisi väljendusvahendeid, omandas elu lõpupoole tema jaoks järjest spirituaalsema tähenduse. Mõttes on ta juba tükk aega olnud teel valge valguse poole. "Natüürmort kolme tulbiga" (1960 Õli, papp; Signatuuriga; 50 x 37 cm) Alghind oli 925 ,,Natüürmort kolme tulbiga" iseloomustab Muuga 1950. aastate lõpust alguse saanud
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
