Palju on dialooge, sündmuseid kirjeldab ja kommenteerib koor. Just viimase hädakaebed ja meeleheide kujundavadki teose traagilise lõpu. Mulle isiklikult "Kuningas Oidipus" meeldis, see on keskpäraselt hea raamat. Kohati oli veidi raskusi sündmustest arusaamisega, sest raamat nõudis täielikku süvenemist. Muljet avaldas äkiline lõpplahendus. Siiski arvan, et teos on väärt, et teda atika tragöödiakirjanduse tippsaavutuseks peetakse. Iseloomusta Oidipust valitseja ja inimesena. Kuningas Oidipuse näol oli kahtlemata tegu küllalt ausa, aktiivse ning õiglase valitsejaga, kes mõistis oma vigu ning suutis ka kahetseda. Inimesena? Meenutame seika, mil Oidipus tappis oma pärisisa koos viie kaaslasega, arvates et tegu on lihtsate teelistega. Milline kahetsus valdas teda, kui ta oli teada saanud, kelle tegelikult oli surmanud. Kas inimes(t)e surmamine, ükskõik mil viisil, saab olla õigustatud? Tekib küsimus, kas
Kui haigus, mille laps saab isalt, on seadus koormaks inimsool. (Juurast) MEFISTOFELES: See eit on loodud kupeldaja, Just säärane kui meile vaja. Johann Wolfgang von Goethe- (28. august 1749 Frankfurt Maini ääres 22. märts 1832 Weimar) "Faust" selle teose kallal töötas Goethe üle kuuekümne aasta, teose algvariant "Alg-Faust" valmis "tormi ja tungi" aastatel, täielik esimene osa ilmus 1808 ja teine osa 1832. Goethe kujutas uusaja Fausti kui teadmis-ja tunnetusjanulise inimesena selle esimeses osas. Faust on täis veidrat rahutust, kes on olnud huvitunud mitmetest teadustest, õppinud palju ja saanud nii magistri kui doktori kraadi, kuid leiab, et ei tea endiselt midagi, mis suudaks inimsoole teed parema suunas näidata. Samal ajal teavas Issand ning Mefistofeles veavad kihla, et Mefistofeles ei suuda Fausti õigelt teelt kõrval kallutada. Varsti ilmub Mefistofeles puudli kujul Fausti ette ning peagi kaks viimast sõlmivad lepingu, et kui Faust kaotab oma rahutuse
Cook ja Robert Peary väidavad,et jõuavad põhjapooluseni kahe erineva 3 ekspeditsiooni tulemusena. Loodeväila esmakordse läbimisega endale nime teinud Amundsen oligi pikalt plaaninud retke põhjanabale. Tema soov oli lasta laev jäässe külmuda ning hoovuse toel üle põhjanaba triivida, vajadusel puudujääva osa koertega maha sõites. Kuid 1909. aasta septembris levis üle maailma kulutulena sõnum: ameeriklane Robert Peary jõudis aprillis esimese inimesena põhjanabale. RV Belgica jäätunud jää sisse Otsus minna Antarktikasse Ta mõistis ka, et nüüd kui rekordi püüdmise lootus oli kadunud, on sellisele ekspeditsioonile palju raskem toetust leida. Seepärast otsustab ta Peary saavutusest teada saades pöörata pilgu põhja asemel hoopis lõunasse. Lõunanaba vallutaja au annaks talle vabad käed ning vajalikud vahendid viia ellu mis tahes soovitud uurimisretk, arutleb ta. Ent vastupidiselt
Bushide kaksikud tütred Jenna ja Barbara sündisid 1981. aastal. Vahepeal oli George edutult kandideerinud Kongressi (ta kaotas vastaskandidaadile 6000 häälega), ning jätkas tegutsemist naftatööstuses, ühtlasi kuulsa jutlustaja Billy Grahami mõjul järjest tõsimeelsemaks kristlaseks muutudes. Samal ajal organiseeris ta end raha eest pesapallimeeskonna Texas Rangers partneriks, ajas isa valimiskampaaniat ja jooksis hiljem selgus, et esimese USA presidendiks saanud inimesena maratoni. Parim aeg oli 3:44.52. 1995. aastal sai nooremast Bushist Texase president (seadis osariigis sisse Jeesuse päeva) ning 2000. aastal võitis ta ülinapilt presidendivalimised. Sõjapresidendiks sai George W. Bush 2001. aastal pärast terrorirünnakut Maailma Kaubanduskeskusele, kui ta kuulutas leppimatu sõja terroristidele ja seejärel viis USA algul Afganistani ning seejärel Iraagi sõtta. Kuigi ta valiti presidendiks veel teisekski ametiajaks, on rahva toetus George W
Samas on väga ebaõiglane see, et kogu maailmas, mitte ainult Eestis, teatud vähemusrahvaste esindajaid, nt moslemeid, koheldakse suure ettevaatusega ja kontrollitakse hoolsalt lennujaamades, sest kardetakse terrorirünnakut ning selle tulemusena rikutakse vähemusrahvaste õigusi. Ma tunnen, et mind ennast puudutab kõige rohkem just vanuseline diskrimineerimine, sest ma pean diskrimineerimiseks ka seda, et ma ei saa tunda end normaalse inimesena enne oma kaheksateistkümnendat sünnipäeva. Kõik õigused ja kohustused, k.a. võimalus tööle minna, kukuvad mulle kaela täpselt siis, kui saan 18. Kuid vanus ei tee mitte kellestki täiskasvanut. Samuti häirib mind ka õpetajate ja õpilaste vaheline kohustuslik suhe. Õpilased peavad õpetajaga käituma nagu jumalaga. See on nagu peale surutud viisakus ja kõik jällegi ainult vanuse erinevuse pärast. Kuidas siis saaks asja parandada
Prantsusmaa: Tahtsid Saksa alade ühinemist takistada. Võitis Saksamaa. TV 5/11 "Raua ja vere poliitika" tähendab poliitiliste eesmärkide saavutamiseks sõjaliste vahendite kasutamist vajaduse korral. Otto von Bismarck (lk 22) Preisimaa uus tõus sai alguse 1860. aastate algul, kui Preisi valitsusjuhiks sai Otto von Bismarck. Bismarck oli läbi ja lõhki Preisi patrioot. Teda ei vaimustanud erit Saksamaa ühendamine rahvuslike ideaalide pinnalt. Kuid võimuka inimesena sai ta aru, et ühendatud Saksamaa juhtriigina saavutaks Preisimaa Euroopas hoopis tugevama positsiooni. Bismarck oli osav poliitik, kes suutis lahendada välispoliitilisi konflikte Preisimaa kasuks. Sealjuures oli ta veendunud, et poliitiliste eesmärkide saavutamiseks tuleb vajaduse korral kasutada ka sõjalisi vahendeid. Sellist hoiakut nimetatakse ühe tema kõne järgi raua ja vere poliitikaks. TV 6/11 1815 Rahvusliku liikumise algus Saksamaal 1833 Saksa Tolliliidu rajamine
Nüüd on tohutul hulgal liha käepärast olemas. Kõigile elanikele kingiksin aga ülima disainitunnetuse. Kõik oskaksin endale luua kauneid maju ning elamuid. Kogu planeet näeks välja väga ligitõmbav ning ilus. Kui kõik oleks loodud annaksin oma jumala kohustused edasi mõnele kohalikule elanikule ning naaseksin planeedile Maa, et siin oma rahulikku elu edasi elada. Ei peaks enam kandma sellist vastutuskoormat. Saaks taas vabalt inimesena ringi liikuda ning tegeleda meie jaoks normaalse disainiga. Planeet Muailaa jääks omasoodu arenema ning võib juhtuda, et kunagi kohtuvad kahe universumi elanikud. Nende disainitunnetus ning kultuur segunevad ja tekib hoopiski uus arusaam elust. Aga kuna Muailaa elanikud on mitmeid kordi suuremad, siis arvatavasti hävitaksid nad kogu meie elu ning vallutaksid planeedi Maa. Seega ei pruugi kohtumine olla sõbralik. Enam ei loe disain, vaid peale jääb tugevam.
poole. See oli aeg mil oftalmoloogia hakkas arenema eraldi erialana. Scarpa edu raamatute kirjutamisel ja kirurgina andsid talle võimaluse elada head elu, kuid ta kasutas ära sõdu haaramaks võimu ülikooli rektorina 1813. Tema halastamatus kolleegide suhtes, aga polnud parim tee, mida valida. Aastaks 1832 oli ta üksik ja pime ning suri samal aastal põie infektsiooni. Teda austati hiljem tema teoste tõttu, kuid inimesena oli ta vihatud. Tema matustel öeldi sõnad: Scarpa is dead and I should care. He lived like a hog and died like a dog. Ehk tõlkes: Scarpa on surnud ja ma peaksin olema puudutatud. Ta elas kui orikas, ahnitseja ja suri kui koer. Tema assistent kaevas hiljem ta surnukeha hauast välja ning viis sellel läbi detailse lahkamise, mis oli võibolla sobiv punkt tema elule.
romanss ja romaan. 5.Renessansiajastu aeg, tunnused-14.saj. Rüütlikultuur kaob minevikku, inimene vabaneb kiriku ainumõju alt, kerkib esile uus haritlaste põlvkond, arenevad arhitektuud, skulptuur ja maalikunst. 6.Dante ,,Jumalik komöödia"-peateos. ZANRID-poeem, õnneliku lõpuga. SISU-autor kujutab inimese teekonda pärast surma. EHITUS-kolm osa: 1. põrgu, 2.puhastustuli ja 3.paradiis. Teos on allegoorilis sümblistlik. Autor kujutab end elava inimesena, keda valdavad erinevad tunded- armastus, sõprus, viha ja kaastunne. Autor otsib eelkõige tõde. AUTORI KAASLANE-Vergilius. Paradiisiväravas saab tema kaaslaseks Beatrice. Põrgusse on määratud need, kes on teinud mõnd 7 surmapatust: uhkus, kadedus, viha, laiskus, liigsöömine ja joomine, ahnus, liiderlikkus-abielu lõhkus. Ületada tuleb põrgujõgi, kuid paadimees viib sõitjaid vaid ühele poole, sest tagasiteed pole. TEOSEIDEE-inimese püüd täislikuse poole. 7
Minu meeliskangelane teoses ,,Jumalaema kirk Pariisis" Teoses oli erinevaid tegelasi. Kõik nad aga arenesid, muutusid teistugusteks, kui nad algul olid olnud. Positiivsetest tegelastest said negatiivsed ja negatiivsetest positiivsed. Seega on üht kangelast otseselt raske valida. Kuid siiski oli üks tegelane, kes oli hea ning meeldiv algusest lõpuni, ning selleks oli Esmeralda. Seetõttu valiksin oma lemmiktegelaseks justnimelt tema. Esialgu tundus, et kangelaslikke tegelasi on palju. Oli ju Claude Frollo päästnud Quasimodo leidlaste sõimest ning kasvatas teda kui oma venda, vaatamata tema inetule välimusele. Ning oli ju kapten Phoebus päästnud Esmeralda röövijate küüsist. Kuid nage hiljem välja tuli, olid need kõigest mõningad kangelaslikud teod muidu igati ebameeldivate tegelaste poolt. Claude Frollo oli oma kinnisidee Esmeraldast viinud nii kaugele, et temas ei olnud enam midagi inmlikku järgi. Ta oleks lasknud mustlastüdrukul pigem s...
Eesti keel ja kultuur Me elame kiiresti muutuvas maailmas, kohas, kus väikeste riikide keelt ning kultuuri on hakanud mõjutama maailmas enim räägitavad keeled, sest neid on töö leidmisel vaja. Eestit on viimastel aastatel mõjutama hakanud inglise keel ning seda kõige rohkem noorte seas, kes peaks just hoolitsema keele säilimise eest. Oma heaolu tagamiseks ei peeta tihtipeale lugu sugulastest, vendadest, õdedest. See võib tuleneda põlvkondade vahelisest mõistmatusest, mis üha enam hakkab välja lööma tänu kiiresti arenevale massimeediale ning selle kergele kättesaadavusele. Rahvas seguneb, rändab välja, omandab uued tavad ning käitumisnormid. Keelde tulevad uued originaalsed väljendid, mis toovad kaasa algupäraste sõnade ja väljendite unustamise. Eesti kultuuri ning keelt on mõjutanud mitmed suurriigid nagu näiteks Venemaa ja Saksamaa. Riigina, eriti sellises mõõdus nagu Eesti, peaksime üritama edas...
Ma ei oska täpsustada, kas Eestis veel elab neid aga hea näide on siit kõrvalt võtta. Praegu arutletakse juba uute pagulaste sisserännet, kuid inimesed ei ole selle poolt. Eesti riik tahab veel ligi 300 immigranti juurde tuua. Mitmeid kordi on tehtud intervjuusid kohalikke elanikkega, et kas neile meeldivad immigrandid siin elavad, kuid tagasiside on siiamaani olnud negatiivne. Kristiina Ojuland on öelnud, et tema valge inimesena kardab mustanahaliste ülekaalu Eesti riigis. Eestlased tahavad hoida meie rahvust, me ei taha, et kaugel tulevikus elaksid Eesti Vabariigis sama palju välismaalasi kui eestlasi. Me kardame, et meie rahvus niiviis välja surra. See on esimene näide eestlaste sallimatusest. Suurim probleem on ka abivajajate ja puuetega inimeste ignoreerimine. See ei käi vaid eestlaste kohta, vaid seda kohtab ka mujal ühiskonnas. Inimesed võiksid olla rohkem
Prantsusmaa: Tahtsid Saksa alade ühinemist takistada. Võitis Saksamaa. TV 5/11 “Raua ja vere poliitika” tähendab poliitiliste eesmärkide saavutamiseks sõjaliste vahendite kasutamist vajaduse korral. Otto von Bismarck (lk 22) Preisimaa uus tõus sai alguse 1860. aastate algul, kui Preisi valitsusjuhiks sai Otto von Bismarck. Bismarck oli läbi ja lõhki Preisi patrioot. Teda ei vaimustanud erit Saksamaa ühendamine rahvuslike ideaalide pinnalt. Kuid võimuka inimesena sai ta aru, et ühendatud Saksamaa juhtriigina saavutaks Preisimaa Euroopas hoopis tugevama positsiooni. Bismarck oli osav poliitik, kes suutis lahendada välispoliitilisi konflikte Preisimaa kasuks. Sealjuures oli ta veendunud, et poliitiliste eesmärkide saavutamiseks tuleb vajaduse korral kasutada ka sõjalisi vahendeid. Sellist hoiakut nimetatakse ühe tema kõne järgi raua ja vere poliitikaks. TV 6/11 1815 – Rahvusliku liikumise algus Saksamaal 1833 – Saksa Tolliliidu rajamine
Arvan, et saatus on suuresti inimese enda kätes. Oleme valiku ees, kas lasta elul üksnes kulgeda või teha midagi oma eesmärkide nimel. Tudeng seab eesmärgiks end ette valmistada tulevaseks ametiks. Akadeemilisest haridusest jääb tihtilugu väheseks, sestap peaks tudeerimisele loomingulisemalt lähenema. Koolitarkusest olulisemad on oskused, mis omandatud mujalt kui raamatust. Erasmus+ programmi näol on võimalus mõlemaks- saada akadeemilisi teadmisi ning kasvada inimesena. Mõte Erasmusega vahetusõpilaseks minna keerleb minu peas alates ülikooli astumisest. Otsin pidevalt võimalusi enesetäienduseks, mistõttu olen varasemaltki osalenud erialaga seotud projektides. Viimase neist veetsin Tuneesias vabatahtlikuna erinevate keskkonnateemade üle arutledes. Seal veedetud aeg pani mind ümber hindama seniseid väärtusi ning suurendas õpihimu veelgi. Arendada oma oskusi ja teadmisi välisülikoolis õppides, on minu jaoks midagi uut ja põnevat
tantsivad Lumekuninganna ja –helvestega. Edasi viib tee Maiustuste kuningriiki, kus kokad küpsetavad hõrke maiustusi ning Dražeehaldjas laseb alamatel tantsida erinevatele rahvastele omapäraseid tantse. Õhtu lõppedes väsib Klara ja uinub. Ärgates leiab ta end oma voodist, mille ees seisab Prints, kes tervitab Klarat kui oma printsessi. Minule meeldis see etendus väga. Pähklipurejale oli leidlik lahendus leitud, kui kord mängiti teda päris inimesena, teinekord jälle nukuna. Kuna olen seda etendust kunagi väiksena näinud ja veidike on sellest isegi meeles, siis on huvitav jälle võrrelda, mis on teisiti lahendatud. Näiteks tolles etenduses lõhkus Fritz nukult lõua küljest, selles etenduses aga kogu pea. Kostüümid olid märkimisväärselt kaunid ja uhked, nagu balletis ikka tavaks – sätendavad ja lehvivad. Tantsunumbrid olid samuti võimsad, sest ei ole sugugi lihtne teha 19 piruetti üksteise otsa, tean seda kasvõi omast
palju teisi asju. Ta rääkis ka sellest, kuidas pimedad eristavad raha, ravimeid ning ka sellest, et ka pimedad saavad midagi koguda, näiteks: marke, sest on olemas margid, kus peal on punktkiri. Just see, et pimedusest rääkis inimene, kes on kõik need asjad ise läbi proovinud tegi selle loengu väga harivaks ning huvitavaks. Minu arvates on pimedad inimesed äärmiselt toredad ning minu jaoks oli uskumatu see, kuidas nad saavad kõigega hakkama. Mina ise ei kujuta ette elu pimeda inimesena ning olen uhke nende inimeste üle, kes saavad sellega hakkama ning elavad täisväärtusliku elu vaatamata kõigele. Mulle väga meeldis see õppekäik ning sooviksin, et ka edaspidi teistel õppekäikudel, mis on seotud erinevate teemadega, peaks loenguid inimesed, kes on ise antud teemaga seotud.
Inimolemuse mõistet on peaaegu et võimatu üheselt mõista, see on siiani üks suur mõistatus. Usun, et inimolemust saab kõrvutada inimese sisemise olekuga, mis väljendub meie käitumises ja emotsioonides. Inimesi on oma hingelt ning olemuselt väga erinevaid, et kellegi kohta midagi kindlat öelda, peame neid väga hästi tundma. Usun, et me ei saa kedagi lahterdada nende eksimuste järgi halbadeks inimesteks, igaüks meist teeb vigu, aga see ei tohiks muuta meie olemust inimesena. Õigem oleks leppida, et inimesed on erinevad ning seetõttu on ka nende mõttemaailmad ning arvamused erisugused. Tõe iseenda olemuse kohta saame vaadates iseendasse, peaksime seda aktsepteerima ning mitte üritama olla keegi, kes me tegelikkuses ei ole. Levinud on arusaam, et inimene on loodud siia ilma leidmaks oma rada tõeni. Enamik inimesi ilmselt ei teagi, mille järele nad elus ruttavad ja püüdlevad. Inimesed tõlgendavad tõe mõistet erinevalt
POSITSIONEERIMINE (kuidas inimestele pähe pugeda ) Positsioneerimine on korrastatud systeem, mis aitab leida aknaid inimeste peas. See on rajatud põhimõtetele, et kommunikatsioon saab toimuda ainult õigel ajal ja õigetel tingimustel. Lihtne viis inimeste teadvusesse jõudmiseks on jõuda sinna esimesena Selle põhimõtte paikapidavust saab tõestada esitades endale mõned lihtsad kysimused, kes oli su esimene õpetaja , kes oli teine kes astus esimese inimesena kuu pinnale (loomulikult Neil Armstrong, kes oli teine , siit tuleneb , et meie peas ja mõtteis esimesena positsiooni sissevõtvat infot kohaltliigutada on raske. nÄITED *fotograafias Kodak *Koopiamasinates Xeroks *Koolajookides Coca-cola *Siit tuleneb esimene asi, mida on *"sõnumi igavesest ajast igavesti mällu söövitamiseks !" vaja ei ole üldsegi mitte sõnum vaid teadvus. Mälu , millele ei ole jätnud jälge kellegi teise brändi. MIKS OLLA ESIMENE ?
viisiga või koguni http://www.uucg.org/ss_2003/humanism.jpg elufilosoofiaga. 2 Humanism vastandub: a) arusaamale, et ekisteerib kõrgem jõud (nt jumal, suur energiaallikas), millest inimkond sõltub; b) seisukohale, et inimene on üksnes osake loodusest ning uuritav loodusteaduse meetoditega nagu kõik muugi looduses eksisteeriv. Humanism rõhutab inimese väärtust just inimesena. Teisisõnu võikski kõlada humanismi lihtsaim definitsioon nõnda: see on inimese ja inimlikkuse väärtustamine. 3 1.2. Tekkelugu · Antiikaja esimesteks humanistideks võib pidada sofiste (kr sophia "tarkus", sophistes "tark"; sofistid olid Vana-Kreeka filosoofid, kes 5. sajandil eKr õpetasid tasu eest tarkust ja kõnekunsti) ja Sokratest, kes keskendasid oma tähelepanu mitte kosmose
ja Siva (hävitaja). (pilt 1) Karma Õpetuse põhiline punkt on õpetus hingede rändamisest ehk reinkarnatsioonist. Karma on ümbersündide õpetuse keskne mõiste. See on uskumus, et inimese teod määravad tema ühiskondliku seisundi selles elus ja uuesti sündimise järgmisse ellu. Igal teol on oma tagajärg. Head teod põhjustavad hea karma, mis toob õnne selles elus ja hea ümbersünni; halvad teod põhjustavad halva karma: võidakse sündida inimesena, kes on ühiskondlikus hierarhias madalamal positsioonil, või loomana või isegi õnnetu hingena, kes kannatab kohutavate piinade käes põrgus. Hindude jaoks on surm võimalus saavutada paremat kehastumist. Pühad tekstid Hindude pühasid tekste nimetatakse veedadeks. Veedasid on nelja liiki: vanimad veedad, braahmanad, aaranjakad ja upanisandid. Vanimad veedad on varaseimad teada olevad hinduistlikud teosed, mis sisaldavad jumalustele pühendatud hümne. Braahmanad kirjeldavad
Meestegelasi loetud teostest Loetud neljas teoses oli kõigis neist üks peategelane meessoost. Nende elulood olid kõigil erinevad, kuid kergelt sarnased. Elu seostati armastuse, kadeduse ja ka rahaga. Kolm raamatut olid 19.sajandist, kuid V. Hugo raamat ,,Jumalaema kirik Pariisis" käsitleb 15. sajandi aegu. Seega on suhetel erinevad küljed ja eripärad. V. Hugo teoses on tegelaskujuks Quasimodo, kes on väliselt kole ning kurva elulooga mees. Sisimas on ta tänulik inimestele ja ka mõistev. Quasimodo tunneb ainsana Esmeraldat täiusliku inimesena. Teised mehed nägid temas vaid naiselikku ilu, kuid tema aga naiselikku hoolivust ja armu, millest Quasimodo oma lapsepõlves ilma oli jäänud. Ta armastus Esmeralda vastu kasvas nii suureks, et ei suutnud ilma temata elada. Esmeralda nimel oli ta võimeline oma kasuisale vastu hakkama ja lõpuks ta ka kirikutornist alla lükkama. Suurt armastust oma lähedaste vastu ...
teiste arvamusi. Kuulsu varem E=mc ei ilmunud veel selles artiklis, vaid lühikeses täiendavas kirjatükis mõni kuu hiljem. Einstein sai maailmakuulsaks pärast üldrelatiivsusteooria formuleerimist 1915 aasta novembris ning hiljem ületas tema kuulsus kõikide teiste teadlaste oma ajaloos. Aastal 1921 sai ta Nobeli preemia füüsikas teenete eest teoreetilise füüsika alal. Vastuvõtt toimus Stockholmis, kuhu ta sõitis tagasihoidliku inimesena kolmanda klassi piletiga. Relatiivsusteooria koosneb erirelatiivsusteooriast ja erirelatiivsusteooriat üldistavast, gravitatsiooni olemust kirjeldavast üldrelatiivsusteooriast, mis taandab gravitatsiooni aegruumi kõverusele. Relatiivsusteooria revideerib klassikalise füüsika arusaamu ajast ja ruumist. Erirelatiivsusteooria käsitleb muuhulgas ruumi ja aja kaitumist teineteise suhtes liikuvate vaatlejate seisukohast. Aeg ja ruum osutavad suhteliseks: kestus ja vahemaa võivad
juures, et eneseusku taastada. See tal ka õnnestus. Kõige olulisemad teosed on tema 4 klaverikontserti. Eriti laialdaselt tuntud on kontsert nr. 2 (eriti aeglane osa). Anton Bruckner 1824-1896 Kirjutas 9 sümfooniat. Alles 40-aastasena hakkas neid kirjutama. Esimesed 6 kirjutas sahtlisse. 10 aastat enne tema surma kanti ette tema 7s sümfoonia, mille järel said tuntuks ka tema varasemad sümfooniad. Terve elu vaeselt elanud Bruckner sai õppejõu koha Viini muusikakõrgkoolis. Inimesena oli ta usklik, tagasihoidlik. Tema suureks eeskujuks muusikas oli Richard Wagner. Eriti meeldis talle Wagneri harmooniakäsitlus. Peale sümfooniate on ta ka kirjutanud orelimuusikat ja kiriklikku koorimuusikat. Need olid pikad ja suure esitluskoosseisuga. Muusika on lihtsakoelisem Mahlerist. Ta tegi ka mõned uuendused: nt. hakkas kasutama III teemat sümfoonia I osas. Hakkas uuesti kordama sonaadi esimest lõiku, mida nimetatakse ekspositsiooniks. See muutis teosed ajaliselt pikemaks
maha Efose linnas muistse jumalanna Artemise tempel, mida kõik kreeklased pidasid üheks maailmaimeks. Selle järgi et Artemise tempel maha põles ennustati, et Aasiale on tulemas rasked ajad. Sellel samal päeval sai Aleksander Suure isa kaks head uudist: vägede võidust naaberrahva üle ja tema neljahobuserakend tuli olümpiavõitjaks. Selle järgi ennustati Aleksandrile suurt ja vägevat tulevikku. Aleksander Suur oli Aristotelese ja Philippos II õpilane. Aleksander oli inimesena väga usaldusväärne ning tõmbas endale palju sõpru ligi. Ta sai peaaegu kõigiga hästi läbi, selline oskus tule minu arvates ka praegu kasuks. Paljud inimesed ei saa teistega hästi läbi ning seetõttu on palju kurvemad. Aleksander oli väga nutikas. Nimelt suutis ta taltsutamatu hobuse taltsutada ta pea päikese poole pöörates. Hobune kartis nimelt oma varju ning kui Aleksander ta pea päikese poole pöörase, ei näinud loom enam oma varju ning rahunes maha. Mulle ei
saada. Kurt Vonnegutile ei meeldi Ameerika president Georg Bush. Ta isegi lisab, et tal on ebameeldiv elada sellises riigis ja jõhkra rahva keskel. Kui ta saaks siis ta paluks tal oma kohalt taanduda. Vonneguti arust pole Bush maailma päästmise jaoks kompetentne. Talle oli õnn elada Franklin Roosevelt ajal, sest ta hoolis teistest. Kõige kehvem president oli tema arust Georg Bush. Kurt kirjeldas teda konkurentsitu, asjatundmatu ja ajaloost mitte midagi tundva inimesena. Tema lemmikmuusika on praktiliselt kõik, peale räpi. Tal on palju muusikutest sõpru, tema sõpradele meeldib kõige rohkem Bach. Bach tegi orel peal kõikvõimalikke katseid, mida teised hiljem võtsid kasutusele. Kurt Vonneguti tavaline päev on selline, et ta ärkab umbes kell neli hommikul. Kaks tundi ta saab kirjutada. Ning läheb tagasi magama, ja ärkab uuesti kell seitse või kaheksa, joob kohvi ja sööb meesaia. New-Yorgis talle ri tundu nagu ta oleks kodus, tema koduks
näidendit. Ta tunneb näitlejate tundeid. Vaatate näeb tema reaal ajas mis seal laval toimub, ning võib kindel olla, et järgmine kord kui vaataja tuleb uuesti vaatama seda näidendit. Pole see kunagi sama sugune. Hääle toonid või mõned liigutused peavad alati olema erinevad. Lihtalt teatris on võimatu leida 2 identset näidentit. Nagu päris eluki pole võimalik leida 2 identset situatsiooni. Paljud käivad teatrites, et näidata ennast kui haritud inimesena kuid hoopis tegelik põhjus on, et neile meeldib vaadata näidendeid ja ise ennast samastada näitlejatena. Argipäev vajab muinasjutte. Me kõik vajame iga päev tegevust, olgu see mängimine, filmide vaatamine või teatris käimine. Inimesel peab olema mingi unistus, või mingi tegelas kuju kelle moodi olla. Mängides ,,karatkeri" ehk sõja või spordi mänge elad läbi ühe sõdalase või sportlase elu osakese. Või vaadates filmi. Saad 1.5 tundi peategelase tundeid jälgida ja
vailedamatult üks parima esinemisoskusega poliitikuid, kes valdab peensusteni avaliku suhtlemise, kommunikatsiooni ning teleesinemise kunsti, manipuleerides teadlikult selle massiga, keda on Itaalias umbed 58 miljonit ning kellest väga suur osa hääletab valimistel ikka ja jälle Berlusconi poolt. seda seetõttu, et peaminister on osav manipuleerija. ta teab mida inimestel vaja on. berlusconi teeb ärimeestele kasulikke tehinguid ning ärimaailma ja seadusandlust peensusteni tundva inimesena teab täpselt, mida üks väikeärimees vajab. Itaalased mõtlevad, et parem toetada ühte tugevat, kelle vastu nagunii ei saa, kui et luua liit neile kahjulike inimestega, kes võivad hiljem neile endile saatuslikuks saada. tema kontrollib mis läheb läbi tema meedia kanalite ning mis mitte. seega on Itaalia meedia suurelt osalt mõjutatud ning tõde poliitilisest elust üpris vähe. Berlusconi on aga vaid üks näide sellest, kuidas võim kontrollib meediat. tihti on aga hoopis
Tsitaat teosest ,, Me mõtleme hoopiski muust. Me mõtleme inimese tapmisest. Kurat teab, kuidas tal humaansem on hinge välja võtta kas mürsuga või täägiga? Ei , ei , ka mitte see, kumiseb meie vintis peades, miks seda jõledust üldse vaja on?". ,,Tähtis on, et ma tahan mõtelda ja mäletada ja tunda nagu inimene. Üle olla tapvast väsimusest ja nüristavast sõjast" · Lisaks annab autor edasi, kuidas keset möllu inimesena hakkama saada. Et sõdurid hoiavad alles midagi vana ja kodust pärit. (puhas taskurätt, peegel, kamm, sigaretitoos, kaustik) · Sõdur igatseb ka kodu ja kodutunde järele. Kõik igatsevad kodu järele ja see ängistab südant. Osad lasevad sõjaväest jalga, et koju tagasi minna. Tsitaat ,, Veel elaval sõduril pole kodu. Aga pidet eluga läheb tal võib-olla rohkem vaja kui teistel inimestel Sellepärast loob sõdur endale midagi kodutaolist ka rindel
Loodus, värske õhk ning vabaduse tunne on need, milleta ma elada ei saaks. Maal elades ei pea sõitma metsa, et kõike seda tunda, vaid need on vaid jalutuskäigu kaugusel. Vahel kui tunnen, et kõik on valesti, lähen oma lemmikkohta ning istun seal kuni kõik saab iseenesest korda. Seda tunnet, seda rahulolu, mida loodus tekitab, ei asenda miski. Maaelu nagu mina seda tunnen saab küll iseloomustada sõnadega "vaikne" ja "rahulik" ning sellepärast oskangi ma seda igatseda. Noore inimesena naudin ma ka linnaelu ja melu, kuid alati viib tee mind koju. Koju maale, kus on see rahulolu ja vaikus, mida vajan iga päev. Tean, et millalgi pean ikka tagasi linna kolima, et käia ülikoolis ja tööl. Kuid igatsus maaelu vastu ei kao ning olen igavesti tänulik oma vanematele, kes seda on mulle võimaldanud. Marian Keller 12.c
SISSEJUHATUS Kuu on Maa looduslik kaaslane ning ühtlasi Maale lähim taevakeha, asudes keskmiselt 384 400 km kaugusel. See kaugus kõigub 356 410 km ja 406 700 km vahel, kuna Kuu tiirleb ümber Maa mööda elliptilist orbiiti. Kuu on olnud inimkonna huviorbiidis juba aegade algusest saati – juba 5. sajandil eKr olid Babüloonia astronoomid avastanud saarose, mis andis neile võimaluse ennustada kuuvarjutusi. See huvi pole kustunud tänaseni – 1959. aastal astus esimese inimesena Kuu pinnale Neil Armstrong koos Buzz Aldrin-iga USA kosmoseprogrammi Apollo 11 raames, mehitamata kaaslasi eesmärgiga uurida Kuud saadetakse selle orbiidile tänaseni ning ka avalikkuses üritatakse huvi tekitada Google projektiga Google Lunar X Prize, mis lubab 20 miljonit dollarit esimesele iseseisvalt rahastatud roveri eest, mis suudab Kuu pinnal liikuda vähemalt 500 m ning tagasi Maale saata pilte, videot ja andmeid. 3
häälega, mis praegugi raadiolindile salvestatuna kõlab müstilisena. See madal ja sünge hääletoon, mis tihtipeale kõlab kuidagi parastavalt ning ärritavalt, on samas nii salapärane, et kuulama jäädes võid unustada kõik. Ja kui lisada sinna juurde tema välimus, asi, mis intrigeeris mind esimesest silmapilgust, saab kogumi, mis ületab paljude raamatute kõige salapärasemad tegelased. Ja ilmselt ongi see üks põhjuseid, miks mina ei kujuta Juhan Viidingut ette inimesena. Ei kujuta teda ette inimesena kõigi nende eriliste lugude ja piltide pärast, mis käsitlevad teda kui geeniust, kordagi jutustamata Juhani igapäevaelust, sellest, kes siiski oli Juhan Viiding. Ja minu jaoks jääb see uks igaveseks suletuks, sest surnuid ellu äratada pole kahjuks võimalik. Kuid ma ei kurvasta, ei, pigem isegi tunnen rõõmu, et minule jääb minu enda Viiding, minu enda Juhan, see salapärane
1901.1906 Praha Ülikoolis juurat Töötas kindlustusseltsis juristina 1902 kohtub esmakordselt Max Brodiga. Algab eluaegne sõprussuhe Reisimine (Max Brod): Pariis, Sveits, Põhja-Itaalia, Lepizig, Weimar, Ungari Oma eluajal avaldas Kafka vaid üksikuid novelle ja esseesid. ISA ISELOOMUSTUS Kafka kirjeldas oma isa kui tugeva, kõneosava, enesega rahuloleva, kogu maailmast üleoleva, vastupidava, kiire otsustusvõimega, teisi süüdistava, inimesena tundliku ja suurejoonelise mehena. Sisimas peitis ta siiski õrnust, mida ta kunagi välja ei tahnud näidata. Lastele näitas ta pigem välja kurjust ja karistas vaimsel taspinnal. Oma tegevusega andis isa pidevalt mõista, et õigus põhineb isikul, mitte mõtlemisviisil. POJA ISELOOMUSTUS Kafka ütles enda kohta, et ta on Kafka fooniga Löwy, keda aga ei pane liikuma mitte Kafkalik elu- , äri- ja vallutustahe, vaid Löwylikud ajendid, mis toimivad
N.1 Volvo, Rootsi auto- ja masinatööstuskontserni keskus asub Göteborgis. N.2 Katrini, minu praeguse pinginaabri ema on haiglas. N.3 Paljude asjade, näiteks raamatute kättesaadavus on paranenud. N.4 Meie, sõprade vahel polnud saladusi - - 3. NB: (2). Kui lisand on olevas3 käändes, siis koma ei panda: (3 Olev Vastab küsimusele: Kellena? Millena? Näiteks (kellena?) meistrina. (Millena?) autona ) N.1 Hillar Nahkur ASi Signaal müügiagendina ei tulnud kohale. N. 2 Onu vanema inimesena ei võtnud noorte trallist osa. 4. Kui lisandil on võrdlus (kui-lisand), siis koma ei panda: N.1 Mina kui 11. klassi arukas inimene ei pane kunagi kui-lisandi ette koma - - Eellisand ei eraldata komadega. Insener Jaan Kaup vahetas töökohta. Tartu linn valis uue volikogu. Kirjanikust naaber klõbistas oma kirjutusmasinal. - - NB: Lisandi komareegli rakendamisel arvestatagu järgmisi seiku. 1. Järellisandiks saab ka eesnimi, kui ta pannakse
Osa jumalaid kehastas loodusnähtusi, paljude puhul oli tegu mõne pühaks peetud looma või linnu jumalustamisega. Tavaline oli jumalate samastamine. Pistrikukujuline taevajumal Horos võis olla päikesejumal Ra poeg, kuid neid kahte võidi ka üheks pidada. Jumalaid tuli karta ja austada ning usukombeid täita. Tähtsaim jumal oli Ra, keda kujutati tavalise eaka mehena. Ra oli maailma looja ning esmane valitseja. Teda hakati samastama Teeba jumala Amoniga. Amonit kujutati tavalise inimesena, mõnikord oli tal jäära pea. Uue riigi ajal sai Amon-Ra peajumalaks. Tema tähtsaim pühamu oli Karnaki tempel Teebas. Ra pärandas võimu Osirisele, kellega seondub egiptuse mütoloogia tähendusrikkaim lugu.
,,Faust" Kirjandusteose analüüs Teose ,,Faust" kirjutas Johann Wolfgang Goethe. Selle teose kallal töötas Goethe üle kuuekümne aasta. Täielik ,,Fausti" esimene osa ilmus 1808 a. ja teine osa 1832 a. Goethe kujutas uusaja Fausti kui teadmis-ja tunnetusjanulise inimesena selle esimeses osas. Teose aluseks on 16. saj. saksa rahvalegend Johannes Faustist- arstist, astroloogist, algkeemikust, teaduse- ja lõbujänulisest inimesest, kes olevat oma hinge kuradile müünud. Peategelane Faust on tüüpiline romantismi aegne tegelane, kes on rahutu ja põgeneb tegelikkuse eest antiikaega. Teose tegevus varieerub pidevalt nii ajas kui ka kohas. Esialgu on see goethe-aegsel Saksamaal, Leipzigis, hiljem Antiik-Kreekas ja siis juba keisri õukonnas.
1872. aastal 16. juulil. Ta pärines merekaptenite perekonnast ning ta oli tugeva kehaehitusega poisslaps, keda juba siis kutsusid meri ja jäised alad. 15. Aastaselt otsustas ta loobuda meditsiiniõpingutest ja veetis siis 9 aastat sõjaväes. Esimest korda maabus ta Antarktikal Belgica ekspeditsiooniga. Aastatel 1903-1906 läbis ta esimese inimesene Loodeväila laevaga nimega Gjoa. Amundsen lasi ehitada laeva nimega Fram, et sellega esimese inimesena põhjapoolusele sõita. Kuid pärast Frami kolmandat retke saabus talle uudis, et põhjapoolus olevat juba vallutatud, kuuldes seda uudist, hakkas ta kohe ja kiiresti plaanima retke lõunapoolusele. Kuuldes, et ka üks teine maadeavastaja nimega Rober Falcon Scott juba sõidab Lõunapoolusele, asus ta nii kiiresti kui võimalik teele. Augustis purjetas Amundsen lõunasse laeval Fram. Beringi väina läbimiseks pidid laevad tol ajal sõitma ümber Kap Hoorni
Sageli koos Athenaga. · Helios lad. Sole ehk Sol - päikesejumal. Oli väga ilus, kuldsete pikkade lokkidega mees. Tihti on teda kujutatud neljahobusevankril, pea kiirgamas kuldseid kiiri. · Selene lad. Luna - kuujumalanna, eelmise õde. Oli kahvatu, kuusirbiga juustes, kahehobusevankriga. · Eos lad. Aurora - koidujumalanna. Kujutati tegelikult vähe, peamiselt roosa taevana. Tema lilledeks olid kollased nelgid. Kui teda kujutati inimesena, siis veeanumaga, millest puistas kastepiisku, käes. · Paan lad. Faun - maarahva ja karjuste jumal. Elas metsades ja soodes. alle meeldis oma tavatu välimusega inimesi ehmatada - sellest ka sõna paanika. Ilmus tihti unenägudes. Oli sokujalgade ja teravatipuliste kõrvadega, vilepilli mängiv jumal. · Hestia lad. Vesta - kolmas Olümpose kolmest neitsilikust jumalannast. Kodukolde jumalanna. Roomas vestaalide kaitsja. · Herakles lad
Anton Tsehhovi humoristlikud ja satiirilised novellid Aastast 1880-1888 Anton Tsehhov sündis 29. Jaanuaril 1860. Aastal. 1879 lõpetas gümnaasiumi ja astys Moskva ülikooli arstiteaduskonda. Ülikooliõpingud on kajastunud ka mitmetes teostes. Kirjanduslikku tegevust ajendas perekonna majanduslik kitsikus. Tsehhovi humoristlikud novellid minetavad kiiresti oma meelelahutusliku laadi. Need on lõbusad ja äärmiselt teravmeelsed, kuid Tsehhovi elu-ja inimestekäsitlus kujuneb juba varakult tõsimeelseks ja sügavalt novaatorlikuks. ,,Ametniku surm" (1883). Novelli motiiv on inimväärsuse täielik puudumine, lakeilik teenistusvalmidus ,,kõrgemate" ees. Süzee põhineb väikeametniku ja kõrge ülemuse kokkupõrkel. Istudes teatris ning etendust nautides juhtus Tservjakovil inimlik äpardus. Mõistes, et ta piserdas üle enda ees istuva teedevalitsuses töötava tsiviilkindrali Brizzalovi, oli ta meelerahu k...
Mõned toimivad rohkem ja mõned vähem. Kahjuks tundub mulle, et meie oleme sattunud just sellisesse süsteemi, kus hästi toimimisest rääkida ei saa. Kool ei tohiks olla koht, kuhu õpilane läheb mõttega, et ta annaks ükskõik mida, et olla praegu ikka veel oma soojas voodis ja mitte kõndida selle kohutava kandilise maja poole. Juba kooli fuajees võib kohata ühte juhtkonna liiget, keda õpilane näeb siiski esimese inimesena koolis, ning juba tema hakkab hariduse omandaja peale karjuma. Kogu olukord jätab militaarse korra mulje, kuigi ma kaldun arvama, et isegi militaarne kord oleks parem. Küsitakse õpilase klassi ja seda, miks ta alles nüüd kooli saabuda on otsustanud. Üsna paljudel õpilastel on ikka väga mõjuvaid põhjuseid ka, kuid juhtkonna liige on võtnud endale juba nii üleoleva hoiaku, et ükskõik mida ka õpilane ka ei ütleks, tuleb täie rauaga vastu rünnata.
Tulevik on meie endi kätes ,,Mida Juku ei õpi, seda Juhan ei tea" nii ütleb üks Eesti klassikalistest vanasõnadest. Tuleb tõdeda, et see ei ole niisama tuulde loobitud lause. Tõepoolest, iga elatud päev mõjutab tulevikku, vastavalt siis kas rohkem või vähem, paremuse või halvemuse poole. Enamik noori, vähemalt minu kodulinnas, ei mõtle sellele ja teevad seetõttu mõtlematuid otsuseid, ilma et nad oskaks aimata, et see mõjutab nende tulevast elu. Mina aga olen hakanud selle peale üha enam mõtlema, mis veel ei tähenda kardinaalseid muudatusi mu tegudes, kuid ma arvan, et see on siiski üks samm edasi, üks samm parema tuleviku suunas. Peatudes pikemalt eespool mainitud vanasõnal, siis see toetab ideaalselt väidet ,,tulevik on meie endi kätes". Mida minevikus ei õpi, seda tulevikus ei tea nii et tasub juba varajases eas pingutada. Alati küll ei pruugi piisata maksimaalsest pingutusest saavutamaks soovitud...
,,Triumfikaar" E. M. Remarque 1) Ravic inimesena, arstina, sakslasena Ravic oli elu jooksul näinud palju, kogemused olid teda järk-järgult muutnud üha tuimemaks lihtsate, inimlike rõõmude suhtes. Mees ei uskunud enam ammu tõelisesse armastusse naiivne kiindumus ja õrnad tunded olid tema jaoks vaid hägune mälestus minevikust. Valitseva olukorra tõttu oli temas kadunud ka vajadus püsivuse järgi; kõik, mis tal oli, seisis alati hostelitoas kohvrisse pakituna, valmis igal hetkel järjekordselt asukohta vahetama
· ,,Küll teadust orjata võib kõigest väest, ei endast suuremaks saa ükski mees." (J.W Goethe ,,Faust" lk. 54-55) Minu arvates on siin mõeldud seda, et üle enda võimete ei saa keegi õppida. Ning õppimine ei tee sind veel kõikvõimsaks. · ,,Kui ise usaldate end, siis teisedki teid usaldavad." (J.W Goethe ,,Faust" lk. 55) Sain sellest nii aru, et kui sa usaldad ennast siis paistad ka teistele enesekindla ja usaldusväärse inimesena. · Nii nagu öös, kui küünal ustavalt käärkambri aknast arga valgust heidab, mis kõrval kumab ikka nõrgemalt ja ümber pimedus kõik oma hõlma peidab - nii must on praegu minu põues." (J.W Goethe ,,Faust" lk. 101) Ta selgitab siin oma enesetunnet. Pimedust- tühjust, kurbust, üksindust. · ,,Möödub aastakümneid viis, kuldne pulm võib tulla. Kuldne elu algab siis, kuld kui leiab kulla." (J.W Goethe ,,Faust" lk. 115)
Ramulit kui lugupeetud professorit, kuid oma vanuse tõttu, mis oli juba üsna kõrge, ta oli 81-aastane, oli ka mõningaid lustakaid vahejuhtumeid. Näiteks oli Ramulil kombeks oma loenguid pidada mugavas tugitoolis, kuhu ta mõnikord loengu ajal tukkuma jäi. Ramul oli poole lause peal tukkuma jäänud ning kui ta 10 minutit hiljem ärkas, jätkas lauset täpselt sealt, kust see enne katkenud oli. Enn Koemets: Psühholoog ja TÜ dotsent on öelnud, et inimesena oli prof K. Ramul haruldaselt delikaatne, tähelepanelik ja tagasihoidlik. Eriti iseloomulik on talle asjade vaatamine mitmest aspektist ja kriitiliselt. See viib loomulikult vahel ka asjade koomilise külje nägemisele. Siin üllatatakse kuulajaid ja kaasvestlejaid sageli teravmeelsete, ootamatute mõttekäikudega ja anekdootidega Jüri Allik: Ramul oli siis juba 89 aastat vana kui ta Jüri Allikut õpetas. Allik on iseloomustanud tema loenguid
Valgustus eriti ei vaheldunud ja oli enamus ajast ühtlane. Ma ei märganud eriti värvilist valgustust ja põhiliselt oli kasutatud valget valgustust. Minu arvates kõige õnnestunum stseen oli see kui Don Quijote koos oma "südamedaamiga" pidas võitlust ühiskonna põhjakihiga, seekord hea võitis. Seda võitu võib lugeda ka etenduse hea ja halva vahelise võitluse võiduks. Mulle meeldis ka teine stseen, kus Don Quijote idealistliku inimesena nägi eemal asuvat baari hurtsikut uhke lossina. Samas tema teener nägi seda maja sellisena nagu see tegelikult oli. See erinevus kirjeldabki Don Quijote suhtumist maailma asjadesse. Publik etenduse ajal väga palju emotsioone välja ei näidanud. Etenduse lõpus aplaus jäi küll natuke lühikeseks kuid samas oli ka kuulda rõõmuhõikeid. Kahjuks mina ei saanud sellest etendusest korralikku emotsiooni, kindlasti oleks võinud olla etenduses natuke rohkem huumorit.
Ega asja öelda, et kooli kõige tähtsam õppeaine on õpetaja. Õppimine sünnib sädemest. Õpetaja on sädeme süütaja, avaja ja võimaldaja. Aga inimene, kes ise ei sütti, ei saa ka teist süüdata. Õpetaja esimene ülesanne on süttida ise. Katsuge teha seda ise - päevast päeva, aastast aastasse ja mitte ühe-kahe, vaid klassitäite õpilastega! Ehk mõistame seejärel paremini, kui väga vajab õpetaja julgustamist ja tuge, et end edasi arendada, suuta särada teise inimesena. Suuta innustuda on aga õpetaja esmane ülesanne. Õpeta, kui palju tahad, lõpuks peab õppija ikka ise paljud uksed avama. Ja kui võtit ei ole, kas siis üldse tulebki ukse avamist? Aga õpetaja peab uskuma, et võti on olemas. Vähestel on südikust otsida üles oma õpetaja ja viia talle lilled. Kunagise vaevanägemise tänuks. Või leppimise märgiks, kui suhted just kõige paremad polnud. Või ... eks igaüks ise teab, milleks
samas on ta ka kasulik, ta hoiab inimest vähemalt vormis, ta liigutab mitte ei lama pikali diivani peal ja ei vaata ainuüksi telekat. Internetis on ka palju ohte, kuna seal liiguvad ringi paljud häkkerid, kes varastavad inimeste pangakonto paroole ning erinevate saitide paroole ja seetõttu võivad neid kurjasti ära kasutada. Samuti internetis liiguvad ringi perverdid, kes esitlevad end hoopis teise inimesena, mitte sellena kellega tegelikult tegemist on, seetõttu ei ole mõistlik hakata suhtlema inimestega, keda sa pole kunagi näinud või kes tundub vähegi kahtlane. Internetis on ka pettureid, nüüdsel ajal on petturite arv suurenenud. Petturid on enamasti need, kes müüvad mingit toodet või teenust, makstes raha ära võivad nad tõendid hävitada ja te ei saa nii seda toodet kui ka oma raha tagasi. Poliitika kuulub
väljas pool demokraatiat. Teatud riikides kui liiga agaralt sõna võtta mingil teemal siis võidakse lausa sind kas tappa või vangi panna. Selle tõttu on need riigid ka ebastabiilsemad, kuna kunagi ei tea mis toob järgmine päev. Teisisõnu demokraatia muudab inimesed edukamakas, teeb nad õnnelikumaks, sallivamaks ja usaldavamaks ning sisendab postmaterialistlikke väärtusi. Kahjuks endise Nõukogude Liidu inimesed seda tõlgendust ei toeta. Mina kui endise Nõukogude Liidu inimesena võin öelda, et see väide on vaid kohati õige, minu jaoks. Miks väidan ma nii. Nimelt tuleb vaadata sellise väite puhul pigem rohkem vanuselisusest, kuna jah tõesti meie hetkeline vanem generatsioon läheb üks ühele selle väitega kokku. Vanem generatsioon on umbusklikumad, sallimatumad ja õnnetumad, seda selle tõttu, et nemad on näinud kuidas on meie riigi inimestega käitutud, kui on usaldatud. Ka meile oma järgnevatele põlvedele on sisendatu kõike seda halba mis on
sellepärast on ka vähe valikuid elus. Ei saa hakata teadlaseks või kirurgiks. Suure tõenäosusega saadakse seal näiteks talumeheks või müügimeheks. Nii annabki hea haridus sulle (valiku)vabaduse. Sellepärast teebki haridus inimese vähem manipuleeritavaks, et ta oskab kõike kriitilise pilguga üle vaadata ning ei rutta mingeid otsuseid tegema. Kui sind on raskem manipuleerida, siis sa oledki vabam inimene ning sinu otsused on kõik sinu enda omad, mitte kellegi teise. Haritud inimesena on sul ka veel lisaks palju suurem valikuvabadus, mis teeb elu rohkem elamist väärt.
sest ta räägib seda neile kõigile ja kui mõni neist ta tunnetele ei vasta, näib mees olevat ääretult kurb. Tegelikult aga tundub mulle, et ta ei hooligi neist naistest, ta lihtsalt mängib nendega, manipuleerib, äratab lootusi ja kui ta on lõpuks saavutanud seda, mida tahab, lahkub ta igaveseks nende elust. Hingelt on Nipernaadi seikleja, kes ei saa mitte kuskil rahu. Iga natukese aja pärast võtab ta järgmise rolli täiesti uue inimesena. See, mis tema lahkumisele järgneb, meest enam ei huvita. Tähtis on vaid tema enese heaolu. Toomas Nipernaadi elab ilma mineviku ja tulevikuta. Ilma igasuguse probleemita kehastub ta hetkega kellekski teiseks. Iga uue inimesega on ta erinevas rollis. See tundub tema jaoks väga kerge. Toomas Nipernaadi on kui eksinud hing, kes paaniliselt otsib kohta, kuhu ta kuuluks. Leidmata aga oma kohta, rändab ta ringi mööda Eestimaad. Kuid tal on suur oskus ennast armastama panna
Milleks meile puhas emakeel? Paljud küsivad ja arutlevad miks on vaja meile oma emakeelt? See on väga lihtne. Meil on vaja seda asjaajamisteks, et näida haritud inimesena, see hoiab meie kultuuri jne. Tekib selle kohta küsimused, millele vastan järgnevates lõikudes. Mida väljendab keeleoskus? Kui ma lähen kas direktori või õpetaja juurde, siis ma ei räägi: “Jou vana, mis teed?” Kui mul on natukenegi keeleoskust siis ma ikkagi lähen ja ütlen: “Tere, kuidas läheb?” Sama lugu on riigi ametnikega. Nad peavad oskama oma emakeelt ja olla haritud inimesed. Ajalehes Põhjarannik, 29. mai 2013 väljaandes, on
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
