Miks inimesed hindavad asju erinevalt? Meie- inimesed, oleme nii sarnased, kuid samal ajal nii erinevad. Meil kõigil on ees mingid eesmärgid, mille poole püüelda ning takistused, millest üle olla, et saavutada enda jaoks oluline. Inimestel on erinevad tõekspidamised ning väärtushinnangud. Mõned minuealised gümnaasiumilõpetajad-ei hooli tulevikust ning seega ei pinguta ka õppimisel. Teised sama vanad õpilased aga mõtlevad pingsalt kuhu edasi õppima minna ning koolis pingutavad selle nimel
1. VIIRUSED Viirused kui väikseimad elusad osakesed on mõjutanud oluliselt kõigi eluvormide arengut ja evolutsiooni. Viirusi uurivat teadusharu nim. viroloogiaks. Viiruste uurimine on palju kaasas aidanud geenitehnoloogia sünnile ja arengule. 1.1 Viiruste definitsioon Viirused on valgusmikroskoobis nähtamatud, ainult elusrakkudes paljunevad parasiidid.Viirustel on järgmised omadused: 1) nad pole valgusmikroskoobis nähtavad ja läbivad bakterifiltreid. 2) viirustegenoom on elusrakkudes isepaljunev kindla struktuuriga DNA või RNA molekul. 3) viiruste genoom ei sisalda geene, mis tagaksid viiruste ainevahetuse keskkonnaga või võimaldaksid neil sünteesida raku- väliselt valke. 4) viirus sunnib rakku sünteesima ka viirusvalke. 5) väljaspool rakku esineb viirus nakkusvõimelise viirusosakesena. Kas viirused on elus? Viirusi tuleb käsitleda kui erakords...
väga haiget teha, kui me üksteist ei mõista. Kas on üldse võimalik kedagi jäägitult mõista, kui me ei saa tihti aru endastki? J.W. Goethe on öelnud: "Otsi iseend ja sa leiad kõik". Jah, see on õige, et kõigepealt peame teadma, mida ise mõtleme ja tahame, peame suutma iseenda ees ausaks jääda ja kui vaja, siis ka oma pahateod andestada. Väga raske on ennast näha sellisena nagu näevad sind teised. Kas me üldse võime väita, et inimesed ongi sellised nagu nad välja paistavad? Arvan, et me kõik kanname tahes-tahtmata maski, mis võib teha suhtlemise nii lihtsamaks kui ka raskemaks. Kerge on ju kedagi hukka mõista, aga raske mõista. Väga tihti on nii, et kuulame kellegi muret, püüame isegi ennast tema asemele mõelda ja ütleme siis: "Jah, ma mõistan sind." Pigem ütleme seda vaid lohutuseks, sest tegelikult sel momendil me mõistsime vaid iseennast ja tajusime, et tegelikult
Inimesed, keda me ei mõista Kas on üldse võimalik kedagi mõista, kui me ei saa tihti aru endastki? õigepealt peame teadma, mida ise mõtleme ja tahame, peame suutma iseenda ees ausaks jääda ja kui vaja, siis ka oma pahateod andestada. Väga raske on ennast näha sellisena nagu näevad meid teised. Kas me üldse võime väita, et inimesed ongi sellised nagu nad välja paistavad?Arvan,et me kõik kanname tahes-tahtmata maski, mis võib teha suhtlemise nii lihtsamaks kui ka raskemaks.Kergem on alati kedagi hukka mõista, kui temast aru saada. Alatihti on nii, et kuulame kellegi muret, püüdes iseend tema asemele asetada ja öelda siis: ,, Jah, ma mõistan ." Pigem ütleme seda vaid lohutuseks, sest tegelikult pole võimalik mõelda kellegi teise mõtteid ja tunda, mida ta võis läbi elada ning muuta tema mure suurust
Miks inimesed üksteisele andestavad Andestamine on üks anne,igal inimesel peaks see olema.Kuid kui inimene on piisavalt haiget saanud ei suuda ta enam andestada.Andestada ei ole lihtne,kuid see pole ka võimatult raske.Tegelikult on andeksand Jumala tohutu varandus meie jaoks. See on meie pääsetee, ja pealegi ainus. Mis lootust meil oleks ilma selleta? Elada eksimatult? Inimesed andestavada üksteisele armastusest.Kui kellestgi väga hoolid andestad talle.Kuid ka kõigel on piirid,ka andestamisel.Kui oled palju haiget saanud siis sa lihtsalt ei suuda andestada. Sõprus on üks asi mida inimesed peavad hoidma.Sõpradele andestad ükskõik mida nad ka ei teeks,kuid kui sõber on tõeine ei tee ta midagi sellist mida peaksid talle andestama.Andestamine võib tunduda lihtne kuid see ei ole seda kui inimene on sulle haiget teinud ei taha sa talle andestada.
ratsionaalne intelligentsus, inimese võime konstruktiivselt mõelda, arutleda ning probleeme lahendada; PI, ehk praktiline intelligentsus mis on võime kohaneda igapäevase keskkonnaga ning võime seda valida ja kujundada; SQ, ehk vaimne intelligentsus, suutlikkus olla loov, painutada reegleid ja muuta olukordi. Kuid samas see kõik sõltub ka inimese kasvatusest, haridusest ja ümbruskonnast. Ka iidsetel aegadel püüdsid inimesed jaotada endasugused erinevateks tüüpideks, 8.saj. arvasid hiina meedikud, et inimesi saab jaotada isikutüüpideks nende sees olevate algete põhjal, mis on : õhk, sapp ja lima, ning nad jaotasid inimesi, vastavalt ühele neist algest ülekaalule organismis. Inimene, kellel oli ülekaalus õhk, oli tasakaalustamata, liikuv; inimene, kellel oli ülekaalus sapp, oli tugev, vapper; kellel oli ülekaalus lima, oli aeglane ja väheliikuv.
mitte ainult kliendi soov." (Medar 2002: 87) Klient mõistena on klienti sotsiaalalal peetud küllaltki problemaatiliseks ning selle kasutamise põhjenduse üle on aastaid arvukalt diskussioone peetud. Tänaseks on kliendi mõiste sotsiaalalal kasutusel väga laialdaselt ning seda eriti isiksuse arvestamise, valikuvabaduse ja võimaluste, vaba tahte ning osalemise kontekstis. Siiski jätkub siiani diskussioon, kas kliendi mõiste alla mahuvad ka need inimesed, kellel on väga spetsiivilised vajadused ja soovid ning kes sõltuvad teistest inimestest ja teenuse pakkumise süsteemist. (Medar 2002: 87) Klienditeenindaja faktiliselt iga sotsiaaltöötaja olenemata sellest, millist ametinimetust ta kannab või kus ta töötab. (Medar 2002: 87) Teenindus on suuremal või vähemal määral mittemateriaalne tegevus või tegevuste seeria, mis tavaliselt (kuid mitte alati) toimub kliendi ja teenindaja vahelises suhtlemises või toodete/teenuste
panna 13. Stalingradi kott Punaväelaste 19.novembril 1942.a. moodustatud piiramisrõngas Stalingradis, kuhu jäi lõksu Saksa 6.armee. 14. Kurski kaar sealt algas 5.juulil 1943.a. pealetung. Sakslased suutsid edasi liikuda, kandes suuri kaotusi. 15. Kamikazed lõhkeainega täidetud lennukiga vastase laevu rammivad lendurid 16. Kollaborandid võõrvõimuga koostööd tegevad inimesed 17. Holokaust juutide hävitamispoliitika 18. La Résistance vastupanuliikumine Prantsusmaal, mis oli tingitud Saksamaa poliitikast. Aitas liitlasi luureandmetega, toimetas maalt välja liitlaste lendureid, kes olid alla tulistatud, ning pani toime sabotaaziakte. 19. Armija Krajova Londonis asuva eksiilvalitsuse loodud põrandaalune armee Poolas. 20. Atlandi harta augustis 1941.a. kirjutasid alla Roosevelt ja Churchill. Lubati
Ajalugu Vana-Liivimaa-keskaegne Eesti ja Läti, kus tekkis mitu feodaalriiki -maaisandat Eestimaa hertsogkond-Taani kuninga valdus Põhja-Eestis, mille ta müüs 1346 peale Jüriöö ülestõusu ordule 19 tuh. hõbemarga eest Rüütelkond-vasallide seisuslikud korporatsioonid Kümnis-1/10 talu saagist põhikoormisena Hinnus-n kindel naturaalmaks Vakused-u. 100 talust koosnevad maad eestlastest vanemate juhtimisel eeskätt maksustusühikuna. Kodukariõigus- Adrakohtunik Adratalupoeg Üksjalg-adratalunike pojad, kellele isakodus elatist ei jätkunud Vabatalupoeg-olid end koormistest raha eest vabaks ostnud Maavaba-ülikute järeltulijatest taluomanikud, kes koormistest vabad ja osaledes sõjateenistuses kergeratsanikena Raad-linnavalitsus:Tln.-s 24 raehärrat (pooled neist valitsesid ühel aastal, pooled teisel aastal, kuna palka ei makstud) Bürgermeister-rae juhatus Sündik-juuraharidusega seadusetun...
OOPER JA OPERETT OOPER Ooper on muusikaline lavateos, mis ühendab endas paljusid kunstiliike - kirjandus (süzee), näitekunst, kujutav kunst ( lavadekoratsioonid, kostüümid ), tants, muusika jne. Olenevalt sisust võivad ooperid olla koomilised, lüürilised, ajaloolised, muinasjutulised, traagilised jne. Tänu renessansile sündis ka ooper. Ooper sai alguse Itaaliast, kus renessanss algas kõige varem ning paistis kõige eredamalt silma. Tingituna oma geograafilisest asendist ja et Itaalia oli kunagise Rooma riigi pärija, sai just Itaalia uue ajastu esmakuulutajaks. Huvi järel, mida tunti antiikultuuri ja antiikarhitektuuri vastu, tärkas huvi ka antiikteatri vastu. Itaalia ooperis kujunes välja kaks suunda. Esiteks tõsine ooper - opera seria , mille tegelasteks olid antiiksed jumalad ja kangelased, kes tegutsesid kõrge traagikaga õhkkonnas. Teiseks suunaks oli koomiline rahvaooper opera buffa, kus komöödiast pä...
Paljud inimesed on üksikud, sestehitavad sildade asemel seinu Me elame üksteisega külg-külje kõrval ja võime kogeda, et püüdlus eraklikule eluviisile on saanud üpris võimatuks. Me sünnime maailma olles üldjuhul ümbritsetud rohkearvulisest toetajaskonnast, kellest osa aastaid meie eest, meile endile sõnagi andes, distsiplineeritult hoolt kannavad. Ometi kasvades ja arenedes jõuame ühel hetkel mõistmiseni, et meid on jäetud ihuüksinda, õigemini me oleme seda alati olnud ja oleme edaspidigi ning kõige kohutavam avastus on, et see üksindus, millest me vabaneda soovime on tervenisti meie endi süü. Läänekultuurses maailmas, kus me elame, on psühholoogilisel tasandil enamjaolt rõhk pandud välisele elukvaliteedi edendamisele ning individuaalsele arengule. Ühiskond ei ole andnud meile piisavaid võimalusi oma seesmiseks arenguks ja ega suurem hulk inimesi neid tõenäoliselt ka otsima ei lähe, kui just päris kätte ei tooda. Võimalik, et sel...
Kas heaoluriik muudab inimesed laisaks? ,,Heaoluriik riik, mis sekkub turumajandusse, ning tulude jaotamisse, et leevendada sotsiaalsete teenuste ja väljamaksete abil tururiskide mõju inimese toimetulekule." Kas selline heaoluühiskond muudab inimesed laisaks? Minu arvamus on see, et heaoluühiskond võib lühikeseks ajaks kõikide inimeste elu väga lihtsaks teha, kuid ideaalset heaoluühiskonda ei leidu. Ühiskond, kus kõik inimesed ei peaks tööl käima ja võiksid lihtsakäeliselt elada ainult riigi poolt saadavate rahade najal, ei ole olemas, ega saagi olla. Selleks, et riik nii funktsioneeriks, on vaja ka maksumaksjaid, kes maksaksid riigile selle teatud summa endale töökäigus omandatud tulust. Teiseks ei saa jätta mainimata meie, inimeste, ahnust. Kas te kujutate ette ühiskonda, kus kõik elaksid väikselt summal, millega riik meid toetaks. Puuduksid igasugused pangalaenud, suured summad jne
Miks treenitud inimene ei tunne lihasvalu pärast suuremat pingutust? Lihasvalu tekkimist mõjutab kõige rohkem harjutamise intensiivsus. Lihaseid treenides tekib lihastes laktaat ehk piimhape. Laktaat tekib intensiivsel lihastööl lihasglükogeeni lõhustumisel või verega lisandunud glükoosist. Intensiivsel lihastööl, 70% maksimaalsest hapnikutarbimisest, tekib lihastes laktaat, mis seejärel imendub verre. Lihastes on laktaadi kontsentratsioon alati suurem kui veres. Kui lühiaegsel koormusel laktaat akumuleerub lihasrakus, siis kestval vastupidavuskoormusel on laktaadi produktsioon ja laktaadi lagunemine tasakaalus. Tippsportlasel laguneb laktaati minuti jooksul 0,5 mmooli/l, treenimatul 0,3 mmooli/l. Laktaati määratakse enamasti kapillaarverest, kõrvalestast või näpuotsast. Arvestada tuleb alati võimaliku glükogeenivaegusega, mistõttu võib laktaadi mõõtmist valesti tõlgendada. Spordis on laktaadi mõõtmine 2. kohal pulsis...
Tänapäeva väikesed inimesed Maailmas on väga palju erinevaid inimesi ja tinglikult on igaühel meist ühiskonnas oma positsioon. Ühtedest kujunevad arvamusliidrid ja teised arvavad end ise seda olevat, ent kõige rohkem on siiski nii öelda tavalisi inimesi, väikekodanlastest elanikke, kes tõenäoliselt laiemale üldsusele tuttavad ei ole. Hoolimata sellest oleks väär öelda, et seesugused inimesed on vähem olulised või halvemad kui teised meie hulgast. Kes on väikesed inimesed? Lapsed on välimuselt nagu täiskasvanud, aga väiksemate mõõtmetega. Väikesed inimesed seevastu näevad välja täpselt nagu ülejäänud rahvas, kuid nende erinevus avarama maailmavaatega inimestest tekib vaimsel tasandil. Minu arvates võib väikesteks inimesteks kutsuda seda osa inimkonnast, kes kritiseerib kõike
Väiksed kastid, tehtud tiki-taki. Väiksed kastid linna serval. Kõigil neil on nägu üks." Need lauluread sobivad väikesi inimesi iseloomustama suurepäraselt, kuna kastid on kõik tavaliselt väga ilmetu värviga kandilised esemed. Kastid võivad küll olla eri suurusega, aga nad on ikkagi ühesugused oma vormilt. Sama on väikeste inimestega, nad on üksteisega sarnased vaid sisemiselt. Nad on kõik nagu pruunid papised kastid. Väikeste inimeste kohta võib öelda ka tühised inimesed. Samas on nad tavaliselt hästi nähtavad ja kuuldavad. Kogu maailm keerleb ainult nende mina ümber. Väikesed inimesed on sarnased olenemata ajastust. 19. sajandi väikeste inimeste loomust on hästi kirjeldanud Anton Tsehhov. Tema jutustusi lugedes on lihtne tõmmata paralleele tänasesse päeva. Väike inimene püüab alati välja näha suur, seda siis kas enesekiitusega, suure ja uhke autoga, aga mitte mingil juhul omaenese tarkuse või töökuse abil
väga haiget teha, kui me üksteist ei mõista. Kas on üldse võimalik kedagi jäägitult mõista, kui me ei saa tihti aru endastki? J.W. Goethe on öelnud: "Otsi iseend ja sa leiad kõik". Jah, see on õige, et kõigepealt peame teadma, mida ise mõtleme ja tahame, peame suutma iseenda ees ausaks jääda ja kui vaja, siis ka oma pahateod andestada. Väga raske on ennast näha sellisena nagu näevad sind teised. Kas me üldse võime väita, et inimesed ongi sellised nagu nad välja paistavad? Arvan, et me kõik kanname tahes-tahtmata maski, mis võib teha suhtlemise nii lihtsamaks kui ka raskemaks. Kerge on ju kedagi hukka mõista, aga raske mõista. Väga tihti on nii, et kuulame kellegi muret, püüame isegi ennast tema asemele mõelda ja ütleme siis: "Jah, ma mõistan sind." Pigem ütleme seda vaid lohutuseks, sest tegelikult sel momendil me mõistsime vaid iseennast ja tajusime, et tegelikult
Tänapäeva inimesed peaksid lugema rohkem raamatuid Tänapäeva inimeste seas ei ole raamatute lugemine eriti populaarne võrreldes, mida tähendasid raamatud vanemale põlvkonnale. Selle taga on kiirelt muutuv ühiskond, sest kui muutub ühiskond muutuvad ka inimeste huvid raamatute ja lugemise vastu. Selle muutuse sees on kindlasti internet, mis on tänseks vallutanud terve maailma. Internetti on väga mugav kasutada ning see on üks põhjustest, miks inimesed loevad vähem raamatuid, eriti noored. Interneti teel on samuti võimalik raamatuid lugeda, kuid kui hoida enda käes raamatut, mis tõeliselt huvi pakub ning seda lugeda on hoopis teine tunne, kui sirvida interneti teel raamatu sisu läbi. Ma tean, et tänapäeva noored ei viitsi ja ei taha lugeda raamatuid. Õpetaja annab tihti lugeda kohustuslikku kirjandust, ning mitmed õpilased lihtsalt ei loegi seda raamatut, arvates, et see raamat on igav nagu teisedki
Miks kulutavad inimesed raha universumi uurimiseks? · Teiste taevakehade uurimine on parandanud meie arusaamist keskkonnaprobleemidest ja võimalikust suunast, kuhu poole Maa võib liikuda juhul, kui me ei õpi oma tegevust planeerima. · Teiste planeetide uurimisest saame teada erinevaid looduskatastroofe ning meie saame neid siis ennetada. · Et saada teada, kas mingil teisel planeedil eksisteerib ka elu, peale Maa. Kuna inimesi on Maal palju, siis loodusressursid vähenevad, kui me leiaksime mingi muu planeedi, kus saaks elada, saaksime me sealt loodusressursse juurde, sest me peame ka mõtlema uutele põlvkondadele, mitte ainult enda omale. · Et kas mingid muud objektid võivad planeet Maad ohustada ning kui me seda teame, saame me valmistuda selleks. · Uuritakse ohte, miks võiksid universumi kahjustada, kuna kui see kahjustab universumi, kahjustab see ka meid.
paremuse poole ei vii. "Hea" egoism koosneb minu arvates enesealalhoiuinstinktist ja soovist teistest kaugemale jõuda ning on seega edasiviivaks jõuks. On ju just see veidi egoistliku alatooniga soov - teistest parem olla ja kaugemale jõuda - see, mis tagab inimese arengu. Inimese arenedes aga areneb inimkond ja inimkonna arenedes kogu ühiskond. Paremasse homsesse jõudmiseks peab aga kogu aeg toimuma pidev areng. Usun, et kui kõik inimesed maailmas oleksid natukenegi paremad - heatahtlikumad, mõistvamad, inimlikumad, ausamad, hoolivamad, optimistlikumad -, oleks areng parema homse poole tagatud, sest kui kõik inimesed üksteisesse hästi suhtuksid, ei saaks see kaasa tuua halba. Tegelikus elus aga paraku ei kehti alati vanasõna: "Tee head teisele, siis tehakse head ka sinule." Sugugi mitte kõik inimesed pole heasoovlikud ja abivalmis. Selleks aga, et minu "paremate inimeste" teooria
Madli Uutma Psühholoogia 19.12.2011 Miks meie taju meid petab? Miks tajuvad inimesed kehaväliseid kogemusi? Raamatus ,,Rehepapp" on Andrus Kivirähk kirjeldanud, kuidas muistsed eestlased pöörasid naljaviluks magaja kõhuli, et hing, mis une ajal rändama oli läinud, hiljem enam suu kaudu kehasse sisse ei saaks minna. Selline uskumus on lisaks Eestile omane veel mitmetele kultuuridele ning teadlased on kulutanud dekaade pildistades äsjasurnuid, et leida, kas hingede rändamine on päriselt olemas. On mitmeid, kes väidavad, et nad saavad kehaväliseid
MIKS RÄNDAVAD RAHVAD? Merilin Jürine KK11-PE Rahvad on rännanud elu algusest peale ning rändamine ei ole tänaseni peatunud. Miks on otsustanud inimesed, et nad rändavad minema? Mida leiavad järjest rohkemad ja rohkemad inimesed mujal maailmas? Mis saab, kui väljaränne muutub aina suuremaks ja kas seda on võimalik peatada? Rahvad hakkasid rändama juba esimeste inimeste aegu. Inimesed harjusid looduslike tingimustega ja liikusid aeglaselt põhja poole. Just tol ajal kuivas ka osa merest ning inimestele avanes võimalus pääseda kuivalt Aasiast Ameerikasse mööda maismaad. Hiljem järgnes neile uusi ümberasujaid
Tallinna Nõmme Gümaanium Uku Luhari Mille järgi valivad inimesed energiajooke? Uurimistöö Juhendaja: Andero Vaarik Tallinn 2015 Sisukord Sisukord........................................................................................................................2 Sissejuhatus.................................................................................................................3 Kirjanduse ülevaade............................................
Ajad on teised,inimesed endised. Inimesed on planeedil Maa eksisteerinud juba miljoneid aastaid.Läbi aegade on inimeste elustiil ja kombed muutunud.Vanasti olid teised ajad,kus inimesed pidasid sõdu,võideldi võimu pärast ja elati teiste elukommetega. Tänapäeva Ühiskond on suurel määral muutunud,kuid inimeste probleemid,olemus ning soov paremini elada on samaks jäänud.Inimsuhted on püsinud muutumatuna.Ükskõik mis sajandil elades ongi inimeste vaheline läbisaamine väga tähtsal kohal.Tülitsemised,armumised,vihkamised on loomulikud nähtused,mida tuleb igapäevaelus ette.Ammustel aegadel,kui tekkisid perekonnad,polnud ka probleemid välistatud
Kas rikkas riigis elavad õnnelikumad inimesed? Tänapäeva Eestis pole kaugeltki nii halb elada kui ülejäänud teistes riikides. Aga missuguses Eestis elaksid õnnelikumas inimesed, kas rikkas või vaeses. Mida tähendab see küsimus vaesemale inimesele. Kindlasti seda et ta oleks õnnelikum kui riik oleks rikkam. Tänu sellele oleks neil suuremad toetused ning nad elaksid kindlasti palju paremini. Nad ei peaks kirjutama ´´Kodutunde´´ saatesse, et neile keegi appi tuleks ning nende elujärge materjaalselt parandaks. Kõik inimesed soovivad luua peret ning soovivad et nad suudaksid oma perekonda elatada.
Lugesin Ben Goldarce kirjutatud raamatust „Pahateadus“ läbi kaks juttu. Jutud seletasid värvikalt ja kohati üsna provokatiivselt lahti selle, kuidas kujunevad inimeste arvamused, arusaamad ja tõekspidamised ning kui kerge on neid mõjutada. Kirjanik ise on noor meditsiiniharidusega britt, kes tahab üldsuse silmi avad ja neile selgitada, et kõike ei saa ilma adekvaatsete tõenditeta uskuda – seletab mis eristab teadust ja pseudoteadust. Jutt seletas, kuidas inimesed kergeusklikult ja sinisilmselt usuvad asju ilma kompetentse teaduspõhise tõestuseta. Näiteks juhindutakse väga palju intuitsioonist ja leitakse igal pool seaduspärasusi – oma arusaamadele tõestusi. Üldjuhul keerab statistika inimeste intuitsioonil põhinevad arusaamad peapeale ja tõestavad hoopis muud. Üldjuhul on igal indiviidil oma arusaam maailmast ja maailma asjadest ning selle arusaamaga liigutakse kaljukindlalt elus edasi. Inimestel on kerge leida ja uskuda oma arusaamu
Kas kohustuste täitmine teeb inimese vabaks? Mis on inimese kohus, selle saab kindlaks teha kategoorilise imperatiivi alusel, mis ütleb, et lähtuda tuleb sellisest motiivist, millest võiksid ja peaksid lähtuma kõik inimesed kui mõistuslikud olendid. Kant loetles selliseid kohuseid: ausus, enesetapust hoidumine, teiste aitamine, õnnelik olemine, ligimese armastamine. Mis on vabadus, sellele mõistele on hea definitsiooni andnud Mihhail Bakunin teaoses ,,Revolutsiooni katekismus", ,,Vabadus on kõigi täiskasvanud meeste ja naiste absoluutne õigus mitte otsida kelleltki oma tegemistele luba, välja arvatud omaenese südametunnistuse otsused ja omaenese mõistus, tugineda oma
Kuidas oli minu sündimine võimalik? Inimese ehk Homo Sapiensi paljunemine on võimalik ainult sugulisel teel. Selleks on vaja nii emas- kui ka isasorganismi. Viljastumisel, mis toimub munajuhas, ühinevad isa seemnerakk (sperm) ja ema munarakk. Viljastatud munarakku nimetatakse sügoodiks. Sügoot hakkab paljunema meioosi teel, mille käigus väheneb kromosoomide arv tütarrakus kaks korda. Toimub homoloogiliste kromosoomide ristsiire see paneb aluse uute geenikombinatsioonide tekkele kromosoomides. Sügoodi paljunemisega algab embrüogenees ehk looteline areng. Kaks päeva peale viljastumist on munarakk jagunenud juba neljaks, järgmiseks päevaks on tekkinud kobarloode ehk moorula, mis on lootelise arengu esimene staadium. Järgneva kahe päeva jooksul areneb blastotsüst, mille ühel poolusel on tihe rakukobar ehk embrüoblast. Sellest areneb loode. Blastotsüsti teisest poolest moodustub väline lootekest ehk kõldkest (koor...
Monarhia: Prantsusmaa, Inglismaa ja Saksamaa 1. Inimesed James I (1603-1625) Inglismaa kuningas. Kuningas on võimu saanud jumalalt. Nõudis palju makse. Pillav eluviis, jagas rohkelt pensione, monopolide müük, parlamendi ignoreerimine, ebakuninglik välimus. Charles I (1625-1649) Ajas parlamendi laiali, absolutistlik valitsemine. Kogus makse, mida parlament ei kinnitanud. 1629 saatis parlamendi laiali. Tegi uusi makse. Müüs monopole, puride jumalateenistus keelati. 1640 sõda Sotimaaga vaja raha, kutsuv parlamendi kokku. Ülestõusud. Hukati 1649. 30. jaanuaril. Charles II (1660-1685) Sõlmis Breda kokkuleppe ohvitseridega. Ei pidanud Breda kokkuleppest kinni. Tahtis olla absolutistluk, parlament takistas. Toetas katoliiklasi. Cromwell 1653 ajas parlamendi ja riiginõukogu laiali. Hakkas valitsejaks lordprotektorina. 1649 ründas Iirimaad (Drogheda kaitsmine, Iirimaa vallutamine) 1652 Iirimaa korraldamise seadus. 1650 vallutas Sotimaa...
Elatusalade muutumisest muinasaja vältel Terve muinasaja vältel oli inimeste palju elatusalasid , millega ennast ära elatati. Inimesed arendasid enda oskusi ja tööriistu millega harida maid ja endale vajalikku valmistada. Millega siis inimesed ennast ära elatasid? Muinasaeg algas Mesoliitikumiga ehk keskmise kiviajaga mis oli umbes 9000-5000 eKr. Inimesed hakkasid otsima endale eelkõige elukohta kus oleks lihtne küttida, kalastada ja korilusega tegeleda, kuna see oli inimeste põhiline elatusala. Põhilised elukohad oli veekogude ääres, kus oli hea kala püüda ja küttida veekogu äärde jooma tulnud loomi. Inimesed , aga ei jäänud paikseks kuna tahtsid otsida paremate saakide ja soodsamate elamisvõimalustega kohti. Hakati ka valmistama algelisi tööriistu kivist, luust, sarvedest ja puidust, millega sai loomi küttida. Seega hakkasid
TURU-UURING Miks inimesed tarbivad liigselt alkoholi? EESMÄRK Selgitada välja – miks inimesed tarbivad liigses koguses alkoholi? AJAVAHEMIK JA INIMESTE ARV ● Uuring kestis 7 päeva. Algas 8. mai ja lõppes 15. mail. ● Uuringus osales kokku 58 inimest. UURINGU KÜSIMUS Inimeste käest küsisime – Miks tarbivad inimesed liigses koguses alkoholi? UURINGU TULEMUSED ● 3 inimest 58-st tarbivad alkoholi pohmelli raviks ● 5 inimest 58-st tarbivad, et vältida kohustusi ● 8 inimest 58-st tarbivad, et lõõgastuda ● 10 inimest 58-st tarbivad, kuna alkoholist on saanud rutiin ● 14 inimest 58-st tarbivad liiga aktiivse ühiskondliku elu tõttu ● 18 inimest 58-st tarbivad alkoholi, sest kodus on probleeme JÄRELDUSED Uuringu tulemused näitasid, et
Miks inimesed lahkuvad Eestist? Tänapäeval on väga aktuaalne teema, miks inimesed lahkuvad meie kodumaalt. Pea 1/5 tööjõust ning lausa pool noortest sooviks lahkuda Eestist. Põhjuseid võib olla mitu, kuid peamised on vähene palk, õppimise soov, armastus ning mõni soovib lihtsalt põgeneda oma murede eest. Kindlasti kõige suurem probleem, miks inimesed Eestist lahkuvad, on vähene palk. Paljud inimesed ei saa hakkama selle väikese palgaga, mis Eestis töö eest saab. Seega võetakse vastu otsused, et minna välismaale, kus saab palju lihtsamini palju suurema palganumbri kätte. Näiteks paljud minu tuttavad on rääkinud, et välismaal tehakse tööd palju lihtsamalt. Inimesed teevad tihti puhkepause, ega pabista, et midagi võib tegemata jääda, nagu eestlastele kombeks
Miks on taimekasvatus oluline elanikkonnale? Taimekasvatus on põllumajanduse peamine haru, sest rohelistel taimedel on võime luua anorgaanilisest ainest süsinikdioksiidi ja päikeseenegriastrogaamilist ainet. Kogu elu Maal sõltub taimedest.1 Inimesed on taimekasvatusega tegelenud juba aastatuhandeid ja see on pidevalt arenenud vastavalt tegnoloogiale ja inimeste vajadusele. Praegust maailma on ilma taimekasvatuseta raske ette kujutada, sest inimeste elud on sellega väga tihedalt seotud, kuigi sellest on esmapilgul raske aru saada, samuti on praeguse nõudluse juures taimekasvatusest loobumine väga keeruline. Meie esivanemad hakkasid taimekasvatusega tegelema, kuna see
Oma vaeva jätame inimestele, kes tulevad pärast meid. Ükskõik mida tänapäeval me ka ei teeks, mõjutab see meie tulevast põlve. Kas aastate pärast või aastasadade pärast, see oleneb kõik tegudest. Kuid kas see mõjutus on positiivne või kaldub pigem negatiivsuse poole, selle määrame ära oma tegudega. Kas järeltulevad põlved saavad meie vaeva või ehk suudame neile pakkuda veel ilusamat ja paremat elu, kui ise elame? Tänapäeva inimesed ei ela mõeldes mis saab nende järeltulevatest põlvedest viiekümne või veel enam aastate pärast. Kogu maailm elab praeguses hetkes, mitte mõeldes tulevikule. Just ka seepärast võetakse tarbimisest ja elu nautimisest maksimumi ja ei mõelda, millist vaeva põhjustab see maailmale tulevikus. Iga teine inimene maailmas tarvitab alkoholi ja suitsetab. Seda kõike tehakse, kuna need tegevused pakuvad meile mõnu ja rahuldust. Igaüks, kes seda ka teeb, teab enamasti väga
"I am become death, the destroyer of worlds." So said the physicist Robert Oppenheimer, who helped to invent the atomic bomb. The two bombs dropped on Hiroshima and Nagasaki in 1945 killed around 200,000 Japanese people. No other species has ever wielded such power, and no species could. The technology behind the atomic bomb only exists because of a cooperative hive mind: hundreds of scientists and engineers working together. The same unique intelligence and cooperation also underlies more positive advances, such as modern medicine. But is that all that defines us? In recent years, many traits once believed to be uniquely human, from morality to culture, have been found in the animal kingdom (see part one in this two-part series). So, what exactly makes us special? The list might be smaller than it once was, but there are some traits of ours that no other creature on Earth can match. No animal can get close to the devastatio...
Mitu tundi veedavad päevas inimesed arvutis ? Tegin oma arutluse selle kohta,et mitu tundi veedavad päevas inimesed arvutis olles.Kokku küsitlesin 42 inimest ,vanuses : 14-26 ja tulemused on järgmised : 51 % inimestest istub päevas arvutis 2-3 tundi , 23 % istub 3-4 tundi , 10 % istub 4-5 tundi ja võrdselt 8 % istuvad 6 ja 8-9 tundi . Arvutasin ka välja selle mitu tundi keskmiselt istuvad inimesed arvutis ja sain tulemuseks 3-4 tundi . Kokkuvõte arutlusest : See kui kaua keegi arvutis on,see on tema enda teha,aga arvan et 9 tundi on liiga palju .Mina istun arvutis päevas kuskil 4-5 tundi ja arvan,et seda on küll.Aga küsisin ka,et mida inimesed teevad arvutis ja enamik vastas,et käivad jututubades,MSN-s ,facebookis,orkutis,loevad meile ja kuulavad muusikat.Lõpetuseks siis see ,et sain tänu arutlusele natuke targemaks ,kui palju tegelikult inimesed arvutis istuvad.
Slideshow 5.klass ajalugu Vana-Vene riik Vana-Liivimaa linnad LK 74-97+kordamine lk 98-102 Vana-Vene riik. Viikingid lõid Vana-Vene riigi Venelased nimetasid viikingeid varjaagideks Vana-Vene riik sai alguse 9.sajand,10.sajand võeti vastu ristiusk Vana-Vene riigi hävitasid mongolid e. tatarlased 13.sajand Jaroslav Tark. Oli kuulsaim Vana-Vene riigi valitseja Võttis vastu ristiusu 1030.aastal vallutas Tartu ja Kagu-Eesti alad Ristisõjad. Ristisõdadeks nimetatakse kristlaste sõdu moslemite vastu ja Jeruusalemma vabastamist Toimusid 11.-13.sajand Kokku oli 8 ristisõda Ristisõjad suurendasid kristlaste ja moslemite vastuolusid Ristisõdade järel jõudsid Euroopasse idamaised kaubad ja uued esemed- peegel,diivan,tuuleveski Sultan Saladin: Moslemite kuningas 12.sajand Võitles edukalt ristirüütlite vastu Vallutas tagasi Jeruusalemma Oluline valitseja molemitele,teda austasid ka kristlased Vasta küsimustele kirjalikult vihikus...
Inimesed, kes oma elu juhtida ei oska Maailmas on miljardeid inimesi ning neist igaüks on enda moodi. Igal ühel meist on isemoodi mõtlemine ning me kõik näeme maailma oma vaatevinklist. Erinevate mõttemaailmade tõttu on inimesed jagunenud positsioonidele. On inimesi, kellele meeldib ja sobib olla juhtrollis, kuid suurel hulgal on ka inimesi, kellele meeldib oma elu kujundada mõne juhtrolli ümber. Osade inimeste jaoks iseseisvalt elu juhtimine on olukord, milleni nad oma eluaja jooksul ei pruugi jõudagi. Minu arvates peaksid kõik inimesed, kellel võimalus, suutma oma elu elada ilma teistest sõltumata. Teistest sõltumatus eeldab seda, et inimene on endale
Ekspressionism Irena Sadskaja Tallinna pae gümnaasium 11.a 2012/2013 Ekspressionism on 20. sajandi algul sündinud vool kunstis,kirjanduses, muusikas. See on suurel määral saksa nähtus, mis eksisteeris samal ajal futurismi ja kubismiga. Prantsuse keeles tähendab expression 'väljendus, ilme' . Terminit "ekspressionism" hakati laiemalt kasutama 1910. aastal Berliinis asutatud ajakirja "Der Strum" ja 1912. aastal asutatud samanimelise galerii ümber koondunud kunstnike ringkonnas. Ekspressionism kirjanduses Ekspressionistid pidasid oluliseks kirjanikust lähtuva idee ja elamuse kujundirikast väljendamist. Ekspressioniste iseloomustab traagiline elutunnetus, mis lähtub katastroofi eelaimusest. Kasutatakse süngeid ja võikaid kujundeid, mille allikaks on suurlinn, sõda, vaesus jne. Kirjanike loomingus on surma j...
Kurjus Mis on kurjus? Kas inimesed sünnivad kurjana? Kas kuri on miski, mida inimesed teevad, või miski, mis inimesed on? Kui on olemas Jumal, siis miks ta loaseb kurjusel olla? Kui Jumal on olemas, siis miks on olemas kurjus. Jumal ei tea, et kurjus on olemas Jumal teab, et kurjus on olemas, kuid ei saa sinna midagi parata Jumal teab, et kurjus on olemas, kuid ei taha selle vastu midagi ette võtta. Epikuros arvas, et jumalad on olemas, kuid nende loomuses pole jälgida meie maailmas toimuvat ning sekkuda toimuvasse. Seda tõestab kurjuse olemasolu maailmas. Kui jumalatele oleks tõesti
Laenas raha USA SAKSAMAA Maksis reparatsioone Maksis ära võlad INGLISMAA JA PRANTSUSMAA 7. Briand'i Kelloggi pakt kohustati loobuma sõjast ja lahendama kõik konfliktid rahumeelselt. Autorid olid Prantsuse välisminister ja USA riigisekretär. 8. Börsi krahh väärtpaberite hinnad langesid kohutava kiirusega. Algas 29.okt.1929.a. Miljonid inimesed kaotasid mõne päevaga suurema osa oma varandusest. 9. Maffia organiseeritud kuritegevus. Hakkas valmistama ja müüma alkoholi USAs kuiva seaduse ajal. 10. New Deal ehk uus kurss. Roosevelti reformikava. Tugines arusaamisel, et tuleb suurendada inimeste sissetulekut, sest siis suureneb tarbimine. 11. Isolatsionismipoliitika Ühendriikide välispoliitika. Üritati maailmas toimuvast eemale hoida. 12. Westminsteri statuut võeti vastu 1931.a. Briti parlamendi poolt
Tänapäeva inimese jumalad Maailmas on mitmeid tuhandeid usundeid, kuid kirik ei oma enam ammu sellist võimu inimeste üle, mis tal oli keskajal. Tänapäeva inimese imetlus ja kummardusobjektideks on pigem maised väärtused ning taevast kui paradiisi ihkavad vaid vähesed. Paljud inimesed arvavad et jumal on suur ja võimas isand taevas ja kes valitseb ja otsustab meie saatuse üle. Aga paljud ei usu seda ja on päris kindlad, et jumalaid pole olemas. Nad kohe väldivad seda teemat ja ei taha sügavalt usklikke inimestega kokku puutuda. Aga tänapäeval on inimeste seal välja kujunenud palju uusi jumalaid. Kõige suurem jumal on inimeste seas ikka rahajumal. Inimesed soovivad ikka alati endale palju raha. Kes seda ei sooviks, aga kas raha eest saab ikka kõike
Kuulsad nimed Eesti Vabariigi päevilt. A.H. Tammsaare kirjanik, ,,Tõde ja õigus" ning ,,Kõrboja peremees" Ants Laikmaa kunstnik,asutas ateljeekooli ning 1907 Eesti Kunstiseltsi ,,Marie Underi portree" Ants Lauter teater, näitleja ja lavastaja, antakse välja Ants Lauteri nimelist näitlejaauhinda, lavastajaauhinda. Artur Lemba muusika August Gailit kirjanik, Vanemuise direktor, ,,Toomas Nipernaadi" ,,Saatana karussell" põgenes perega rootsi. Eduard Wiirald kunstnik, tegelik nimi Viiralt, tuntuim teos ,,Põrgu", ,,Lamav tiiger" Eevald Aava muusika Friedebert Tuglas kirjanik, novellid, luuletused. Romaan ,,Väike Illimar" kogu ,,Saatus" Konrad Mägi kunstnik, pedagoog, ,,Pühajärv" ,,Otepää maastik" ,, Norra maastik männiga" Konstatin Märska filmioperaator. ,,Nobedate näppude linn" ,,Vigased pruudid" ,,Kuldämblik" Kristjan Raud kunstnik, ill...
Itaalia keel (Italiano) Tõnis Adra Itaalia keel on indoeuroopa keelkonna romaani rühma keel itaalia keelt kõneleb 61,5 miljonit inimest kõneldakse Itaalias, Sveitsis, Maltas, Argentinas, Uruguays, Somaalias, Brasiilias ja mujal. itaalia keel on kujunenud rahvaladina keelest esimesed kirjalikud mälestised pärinevad 9.10. sajandist kirjakeel on kujunenud Firenze ümbrusest itaalia keelest pärineb suur osa muusika oskussõnavarast Leonardo da Vinci 1452. aastal sündinud Leonardo di ser Piero da Vinci t, kes oli teadlane, matemaatik, insener, leiutaja, anatoom, maalikunstnik, skulptor, arhitekt, botaanik, muusik ja kirjanik, renessansiajastu mitmekülgseim geenius. Ta on jätnud endast jälje tänapäevani enda kuulsaima kunsti teostega : ,,Mona Lisa" ja ,,Püha õhtusöömaaeg". http://www.youtube.com/watch?v=SCwCnsfVmYc Giuseppe Verdi(18131901) Giuseppe Verdi oli Itaalia ooperihelilooja. Sagel...
Stenokardia korral tunneb inimene sagedasti ängistavaid ja pigistavaid valuhooge vasakul pool rinnus, mis kiirguvad ka vasakusse kätte. Valuhood tekivad tüüpiliselt füüsilise pingutuse või emotsionaalse reaktsiooni järel. Peamiseks stenokardia põhjuseks on südame hapnikuvaegus pärgarterite ateroskleroosist ehk lubjastusest. Pikaaegne stress, mis on esile kutsunud ainevahetuse muutused, soodustab südame pärgarterite ateroskleroosi ja valendiku ahenemist. Et inimesed, kes kannatavad stressi käes, suitsetavad sagedamini, söövad ebaregulaarselt ja tavaliselt ei ole ka füüsiliselt aktiivsed, on neil veelgi suurem oht haigestuda vereringehaigustesse. Kui mitmetele riskifaktoritele lisandub ülemäärane stress, mille tagajärjel tõuseb vererõhk, on infarkt kerge tulema. Infarkti korral võib südame pärgarteri valendik täielikult sulguda, südamelihas jääb hapnikuta ning tekib eluohtlik seisund.
Book review The book ,,Sunshine" is written by Norma Klien. It is based on Jacquelyn M. Helton's tape-recorded diary and television movie. The book talks about a young girl, Kate, who had cancer. When she found that out she started to recording tapes, where she talked about her life. She also wrote a book for her little child, Jill. Into the book she wrote poems and everything she wanted her little girl to know when she will grow up. Kate married first when she was only sixteen years old. She devorced from David when she was pregnant. After that she met Sam, with who she was living together, when she got Jill. Six months after Jill she found out she had cancer. After that they moved to Vancouver, Sam and Kate got married in Vancouver's hospital. Kate didn't wanted to take medicines. She wanted to die peacefully with some semblance of sanity than take the drugs and die a bit lat...
teistega arvestamise ja kuulamisega seotud iseloomujooned on ilusa inimese tunnused. Ilu algab inimesest endast. Mind on õpetatud elama selliselt, et ma ei sooviks ega teeks teisele midagi seesugust, mida ma ei taha, et mulle tehtaks. Kahjuks pole see küll alati õnnestunud. Ikka tulevad ette omavahelised tülid ja riiud, mis tegelikult võiksid olemata olla. Sellised asjad tekivad arusaamatustest ja muudavad inimesed üksteisele vastumeelseks. Lahendada saab neid olukordi rahulikult rääkides. Olen aru saanud, et mida vanemaks inimene saab, seda rahumeelsemaks ta muutub. Ega ilmaasjata ei öelda, et puberteediiga on väga keeruline aeg. Sel ajal on väga tähtis teiste arvamus ning paljuski on noored üksteisest mõjutatud. Alati ei soovita sõbrale head, vaid tehakse kadedusest tempe. Kõigil pole ka ühesugused võimalused ja siis jääb loota vaid eneseusule ja oma maitsele. Ilu
Meie heaolu hind Maakera on olnud meie tähesüsteemis juba 4,5 miljardit aastat ning selle tekkeajast kuni praeguseni on inimesed elanud siin väga väikse osa. Inimene on hoolimata väiksest ajajärgust siiski kõige oskuslikum ning targem eluliik, mis siiani olnud. Me oleme ehitanud hooneid, linnu ning isegi saatnud inimesi teistele taevakehadele. Keegi ei oska pakkuda ega arvata, kuhu jõuab inimkond 100 aasta pärast. Nüüd tekib küsimus, et kas me ikka näeme seda aega, sest ega Maa ei ole lõpmatute ressursidega planeet. Teadlased arvavad, et meil on jäänud 10 aastat enda tarbimist muuta, enne kui hakkab
väikeriike üksteisele kanna peale astumiseks ja oma võimu näitamiseks, kas siis sõjaväebaase luues või suurtes kogustes sõjajõude ümber paigutades vaenlase jaoks ärritavale alale. Samas kaotatakse selge mõistus, kui kahe riigi juhid, kes tahavad olla kõige kõigemad ja arvavad, et neil on õigus tõmmata-lükkata väikeriike ja juhtida seda Maailma, hakkavad laastavalt hävitama meie kõigi kohta päikese all, mille tulemusena surevad tuhanded inimesed ja hävinevad sajad majapidamised. Näiteks USA tahab kontrollida kõiki maailma tuumarelvi, et tagada ohutus terves maailmas, kuigi ainukesena on nemad kasutanud aatompommi Hiroshimas. Niisis tekib küsimus mis õigusega nemad otsustavad teiste julgeoleku eest. Samas kui vaadata asja teise nurga alt, on vaja sõda, et ei oleks ülerahvastust. Inimkond reguleerib enda arvu ise, aga selle tagajärjel hävineb kujuteldamatu piirkond viljakat maad, mis heal juhul alles
Tänapäeva inimesed peaksid lugema rohkem raamatuid Tänapäeva inimesed, eelkõige noored, veedavad aina rohkem aega arvuti ja televiisori ees, kuid mitte raamatuid lugedes. Kuid miks on nüüdisajal raamatute osatähtsus langenud ning milleks peaksid inimesed lugema rohkem raamatuid? Raamatute lugemine on väga kasulik. See arendab mõttemaailma ja analüüsivõimet ning tuleb oluliselt kasuks tulevikus, näiteks 12. klassi lõpukirjandi sooritamisel. Raamatute lugemine lisaks rikastab ka sõnavara, arendab keelt, tundeid, fantaasiat ning väljendusoskust. Raamatute hulka kuuluvad ka õpikud ning teatmekirjandus, kust leiab palju huvitavat ning eelkõige vajalikku informatsiooni. Teatmekirjandusteoste lugemine aitab ka lihtsamini
docstxt/135012015381.txt
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
