Geeniteraapia, haiguste diagnostika. RNAi induktsioon in vivo imetajatel. Peamine probleem praegu: kuidas viia siRNA-d õiges koes või vähis märklaud-molekulini kõrvalmõjusid tekitamata? o Bakteriaalsed minirakud. o Kolesterooliga pakitud nanopartiklid (+ligand). o Raku membraani ise läbivate peptiididega konjugeeritud siRNA-d. o siRNA-d või miRNA inhibiitorid, mis on lühemad kui 14 nt lähevad ise imetaja rakkudesse sisse. 32
a) millist reaktsiooni ja miks loetakse tsükli esimeseks b) mitu reaktsiooni ja millised (reakts nr) omavad regulatiivset rolli. NB! Milles avaldub erinevus regulatiivse ja mitteregulatiivse reaktsiooni vahel.? 8 üksikreaktsiooni a) Tsitraadi süntees oktaalatestaadist ja atsetüül Co-A, see on tinglik lähtepunkt b) 3 reaktsiooni omavad regulatiivset rolli, reaktsioonid 1,3 ja 4. Regulatiivsetel reaktsioonidel on olemas aktivaatorid ja/või inhibiitorid. 5. Kirjutage TCA-s osalevate -ketohapete nimetused ja struktuurivalemid. oksaalatsetaat alfa-ketoglutaraat äkki on neid veel ? 6. Nimetage kaks ühendite rühma, mis on rakkudes energiakandjateks? Milliseid neisse kuuluvaid ühendeid ja mitu produtseeritakse TCA tsükli iga ringiga? koensüümid, makroergilised metaboliidid. 7. Leidke, mitu molekuli A
seostuvad CDK-dega G1-faasis ja on vajalikud S-faasi käivitamiseks. 78. Nimetage tsükliinidest sõltuvate kinaaside omadusi, nimetage vähemalt kolm viisi nende aktiivsuse regulatsiooniks. 1 aminohappeline järjestus säilinud 2 N-terminaalses otsas piirkond ATP sidumiseks 3 Katalüütilise tsentri AH-d laiali üle kogu ahela. Satuvad kõrvuti tertsiaarstruktuuri moodustumisel. Tsükliiniga seondumine, CDK aminohappeliste jääkide fosforüleerimine ja komplekside valgulised inhibiitorid. 79. Nimetage tsükliinidest sõltuvate kinaaside substraate rakutsüklis. · Erinevad CDKd tagavad erinevate rakutsükli faaside läbimise: CDK-1 üleminek G2 faasist mitoosifaasi CDK-2 üleminek S faasist G2 faasi CDK-4 ja 6 üleminek G1 faasist S faasi 80. Mis on MPF (maturation promoting factor, sün mitose promoting factor), kuidas tekib, millest koosneb, kuidas laguneb.
II koagulatsioonifaas, mille käigus fibriongeenist (I) tekib fibriin III retraktsioonifaas, mille käigus tekib lahustuvast fibriinist püsiv ehk lahustumatu fibriin Hüübimise käivitamine · Initsiaalne roll on välimisel X faktori aktiveerimise mehhanismil · Sisemine tee ülesanne on pigem hüübimise hoidmise. · Nii ei ole hüübimishäireid XII faktori defitsiidi korral Hüübimise regulatsioon · Seriinproteaaside inhibiitorid (antitrombiin III) · Trombiini poolt aktiveeritud proteiin C · Endoteeli ja vererakkude hüübimist pärssivad mehhanismid · Fibrinolüütiline süsteem Vererakud ja hüübimine · Trombotsüüdid sisaldavad hüübimist soodustavaid ja pärssivaid aineid · Neutrofiilid ja monotsüüdid toodavad koefaktorit, V faktorit ja pakuvad fosfolipiide, mis kõik soodustavad hüübimist Hüübimishäired · Liialt aktiivne hemostaas trombid ja trombembooliad
kollageeni külge. Verehüübimise füsioloogia: Paljud hüübimisfaktrorid on inaktiivses vormis ja toimivad proteaasidena ehk hüdrolüüsivad valke, ja selle kaudu aktiveeruvad teised süsteemi valgud. Veresoonte kahjustamisel verehüübimisfaktorid aktiveeritakse ja moodustatske punane tromb, mis ajutiselt kõrvaldab sooneseina defekti. Hüübimine käivitatakse välimise X faktori mehhanismi aktiveerumisel. Hüübimise regulatsioon: (L, lk 37) 1. Seriinproteaaside inhibiitorid (antitrombiin III) Antitrombiin III, koefaktori raja inhibiitor (TFPI), alfa2-makroglobuliin, C1 inhibiitor jt. Antitrombiin pärsib peamiselt X, kuid ka VII, IX, XI, XII aktiveeritud faktorit Hepariin ja teised glükoosaminoglükaanid suurendavad antitrombiini aktiivsust 1000 korda 2. Trombiini poolt aktiveeritud proteiin C Trombomoduliin, proteiin C ja proteiin S moodustavad
rakuväliste infektsioonitekitajate rakumembraane. Süsteemi kuulub üle 20 molekuli. Moodustab 10% seerumvalkudest, toodetakse enamuses maksas, kuid mõningaid (C2, C3, C5 jne) võivad toota ka aktiveeritud makrofaagid põletikukoldes. Klassikalise tee komponendid on C1q, C1r, C1s, C2, C3, C4, C5, C6, C7, C8, C9. Alternatiivse tee komponendid on properdiin, faktor B, faktor D. Inhibiitorid on C1 inhibiitor, faktor I. Regulatoorsed proteiinid on C4-siduv proteiin, faktor H, S proteiin (vitronektiin). Komplementsüsteemi põhifunktsioonide hulka kuuluvad: põletikureaktsiooni käivitamine ja kontroll (C4a, C2b, C5a), opsonisatsiooni teel fagotsütoosi tugevdamine (C3), rakumembraanide otsene kahjustamine (MAK-C-C9), immuunkomplekside töötlemine, antigeeni sidumine APC rakkudele paremini omastatavas vormis
1. Sõnastage ja kommenteerige (millistel juhtudel on vaja neid arvestada või kasutada) järgmised keemia valdkonnas kasutatavad keemia ja füüsika seadused: elementide ja nende ühendite omaduste muutumise perioodilisus, massi jäävus kinnises süsteemis, aine koostise püsivus (millistel juhtudel kehtib, millistel mitte, näited?), Archimedese seadus, Faraday seadused. a. Elementide ja nende ühendite omaduste muutumise perioodilisus Keemiliste elementide ja (mõnede) nendest moodustunud liht- ja liitainete omadused on perioodilises sõltuvuses elementide aatomite tuumalaengust (elementide aatommassist). Tuumalaengu kvantitatiivse muutusega kaasneb uute omadustega elemendi teke. Mendelejevi tabelis iga periood v.a. esimene algab aktiivse metalliga, lõpeb väärisgaasiga. Perioodi piires elementide järjenumbri kasvamisel nõrgenevad metallilised ja tu...
kohanevad uue niššiga, vähirakud muutuvad niššist sõltumatuks Kartsinogeenide mõiste. Aine, mis põhjustav vähi teket inimese organismis, nt aflatoksiin B1, asbest, arseen ,benseen Vähiravi meetod, mille puhul kasutatakse ära normaalsete ja vähirakkude DNA parandamise erinevat võimet. PARP (polüADP-riboos polümeraas) parandab üheahelalist DNA-d (1. tee). Tuumorsupressorid Brca1 ja Brca2 parandavad kaheahelalist DNA-d (geneetilise rekombinatsiooni teel) (2. tee). PARP inhibiitorid tapavad vähirakke, mille Brca1 või Brca2 geenid on defektsed. PARP inhibiitor blokeerib DNA parandamise põhitee (1.tee). Normaalsed rakud parandavad DNA katke matriitsahelas varutee (2) kaudu, mis vähirakkude puhul ei tööta. Abl protoonkogeeni muutumine onkogeeniks (Bcr-Abl liitvalgu teke) kroonilise müeloidse leukeemia korral. Bcr geen (22 kromosoom), Abl geen (9 kromosoom), kui on toimunud katkemine, siis viiakse
Tüviraku kontekstis: tüvirakud sooles ja nahas on reguleeritud Wnt signaalirajaga Karvanääpsu rakud. B kateniini aktivatsioon muudab karvanääpsu raku saatuse epiermise rakust karvarakuks. Kui B kateniin eemaldada, ei teki enam karvarakke. Ehk siis tüvirakud tekitavad ainult epidermi rakke mitte karva rakke. B kateniin nagu lüliti, mis kontrollib millised rakud epiteeli tüvirakkudest tekivad. Wnt signaalidel on samuti stimulatoorsed mõjud rakujagunemisele, neid hoiavad tagasi Wnt raja inhibiitorid nagu DKK ja sFRP. 10. Epigeneetika 83. Milliste mehhanismidega toimub geneetilise info epigeneetiline reguleerimine? RNA interferents – RDR – RNA polümeraas kaheahelaline RNA (dsRNA) → Üheahelalised interfereerivad RNA-d moodustuvad kaheahelaliselt RNAlt (20-30 nukleotiidi). → Nad paarduvad sihtmärk RNAle ja võivad nii põhjustad mitmeid kahjustusi: 1. lõikavad, 2. represseerivad translatsiooni ja sihtmärk RNA destruktsiooni, 3
ensüüm reaktsioon näide: [E] + [S] [ES] [E] + [P] E ensüüm S lähteaine(d) ES kompleks P saadus(ed) Ensüüm reaktsioone mõjutavad tegurid: 1. lähteaine saadavus/hulk 2. ensüümi hulk ( kui on ensüümi vähe, siis rekts. jääb toppama). 3. temperatuur, in 36..37, linnud 41..44 4. ph pepsiin umbes 2 ph, tripsiin umbes 8 ph 5. aktivaatorid tõstavad ensüümide aktiivsust 6. inhibiitorid pidurdavad ensüümide aktiivsust: a) võivad olla denatureerivad tegurid, b) produkti kuhjumine. Ensüümide aktiivsuse mõjutus: 1. aktiivsuse kiire muutmine, aktivatsioon ja inaktivatsioon toimub, mingid ühendite lisamisega eemaldatakse (toimub minutites). 2. hulga muut, käib läbi geeniaktivastiooni sünteesi ( toimub tundides). Meie kehas on umbes 2100 ensüümi kokku. Hormoonid
- spc operon - kõik valgud on ühe mRNA peal. Üks operoni valkudest kontrollib translatsioon aktiivsust (operon = ribosoomi valk). S4 seostub iseenda mRNA-ga ja võib seda 16S rRNA-ga teha, kui seda on piisavalt. Kui toimubki seostumine mRNA-ga → pidurdab translatsioon - kui esimese tsistroni translatsioon blokeerida, pidurdub ülejäänud süsteem - α-operon sisaldab: RNA polümeraas + α-subühiku geenid - AB – valgusünteesi inhibiitorid - Valgusünteesi inhibeerivad antiboiootikumid ja ribosomaalse RNA funktsioonid Antibiootikumid – madalmolekulaarsed ained, mis pidurdavad mikroobide elutegevust ja paljud neist on kasutusel ravimitena. Varasemalt olid antibiootikumid pärit mikro- või ka hulkraksetest organismidest (looduslikud antibiootikumid). Inimese organism toodab mitmeid antimikroobseid aineid nn defensiine, mis on oma keemiliselt loomuselt lühikesed peptiid ja nad on geneetiliselt kodeeritud st igale
Viirused mõmm :) 05/06 Inimese papilloomiviirused (HPV) Struktuur. Võimelised põhjustama peremeesrakust sõltuvalt lüütilisi, kroonilisi, latentseid, tranformeeruvaid (immortaliseerivaid) infektsioone. HPV-d põhjustavad tüükaid, mitmed genotüübid seotud vähktõvega. On vähemalt 100 tüüpi, mida jagatakse 16 gruppi (A-P). saab jagada ka kutaanseteks ja mukoosaHPV-deks vastuvõtliku koe alusel. Ikosaeedriline kapsiid, diameeter 50…55 nm, kaks struktuurset valku moodustavad 72 kapsomeeri. Kodeerib valke, mis soodustavad rakukasvu, see omakorda võimalda lüütilist viirusreplikatsiooni. Väike, ümbriseta, ikosaeedriline. Kaheahealaline rõngas-DNA. Genoomi iseloomustus replikatsiooni all. Epidemioloogia. HPV on inaktivatsioonile resistentne, persisteerib elututel objektidel nagu mööbel, vannitoa põrand, rätikud. Infektsioon saadakse otsesel kont...
1. Ensüümreaktsioonid toimuvad organismis väga kiiresti : 10000 korda sekundis. 2. Kindel ensüüm teostab kindlat reaktsiooni. Ensüüm kasutab tavaliselt ühte lähteainet. Erandiks on seedeensüümid. 3. Ensüümreaktsioonil on kindel pH optimum. N: Pepsiin vajab tugevalt, happelist keskkonda. 4. Ensüümreaktsioonidel on kindel temperatuurioptimum. * inimesel 36-37 C * lindudel 40 - 44 C * konnadel 20 C Ensüümreaktsioone mõjutavad : a) aktivaatorid - kiirendavad b) inhibiitorid - aeglustavad. *Süljeensüümid saavad kahjustatud tubakasuitsus. Kuidas organism reguleerib ensüümide toimet : 1. Reguleerib ensüümide hulka. (kulub palju aega) 2. Muudetakse ensüümide aktiivsust. (võtmeensüümid) kiire protsess. 3. Ensüümide toimet saab reguleerida lähteainete hulga kaudu. ------------------------------------------------------------------------------------------------ II tsükkel : Rakubioloogia.
Raskematel juhtudel kaasuvad probleemid kopsude ja veresoontega. Fibronektiin: ECMi valk, mis seob rakke (integriinide vahendusel) teiste ECMi valkudega (nt kollageenid) ja GAGidega. Keskse rolli tõttu osaleb paljudes protsessides: adhesion, kasv, migratsioon, differentseerumine, aga ka trombide teke, haava paranemine ja vähi patogenees (vt integriinide osa) 125. Maatriksi metalloproteaasid, seriinsed proteaasid ja proteaaside inhibiitorid. Nende funktsioon ja tähtsus. Liikudes läbi ekstratsellulaarse maatriksi või basaalmembraani, peab rakk aktiivselt ECMi lõhkuma, et endale ruumi teha. ECMi lõhuvad spetsiifilised proteaasid: maatriksi metalloproteaasid (MMP – matrix metalloproteases), seriinsed proteaasid. Lisaks sekreteerivad rakud ka spetsiifilisi proteaaside inhibiitoreid – TIMPs – tissue inhibitor of metalloproteases, mis proteaaside toimet neutraliseerivad. Normaalse koe funktsioonis on
MULLAHARIMINE MULLAHARIMISE PÕHISUUNAD Mullaharimise senisest ulatuslikum diferentseerimine vastavalt konkreetsetele tingimustele - kasvatatavale kultuuride umbrohtumusele, reljeefile, põldude kultuuristatusele, ilmastikutingimustele jne. Mullaharimise minimeerimine, mille eesmärgiks on harimise intensiivsuse piiramise teel vähendada muldade liigset tallamist (tihendamist), struktuuri lõhkumist ja huumuse lagundamist ning alandada harimiskulusid. Eriti oluline on see suhteliselt harimisõrnadel, erosiooniohtlikel ja kerge lõimisega huumusvaestel muldadel Künnikihi süvendamine (!) mitmesuguste sügav-harimisvõtetega. Künnialuse kihi mullafüüsikaliste jt. mulla omaduste parandamine Mullaviljakuse kvaliteedi parandamine Tööviljakuse tõstmine (kompleksagregaatide rakendamine, jne) Mullaharimissüsteem Mullaharimissüsteem on maaviljelussüsteemi olulisi kompone...
Peptiidsideme sünteesi ja peptiidahela pikenemist inhibeerivad antibiootikumid (koloroamfenikool, sparsomütsiin, erütromütsiin, linkomütsiin, klindamütsiin ja nukleotiidsed antibiootikumid). Peptiidsideme sünteesi inhibeerivad väga paljud antibiootikumid, millest siin käsitleme vaid mõnda. Kloroamfenikool ja sparsomütsiin 34 on kõige tüüpilisemad ensüümi inhibiitorid, nad seonduvad ribosoomi peptidüül- transferaasse tsentri aktseptor saiti (ribosoomi A saidi osa, kuhu seondub tRNA 3' ots - CCA-aa), takistades aminoatsüül-tRNA (aktseptorsubstraadi) seondumist ribosoomi aktiivtsentrisse. Kloroamfenikool ja sparsomütsiin takistavad peptiidsideme moodustumist konkurentse inhibitsiooni kaudu. Ribosoomide resistentsuse kloroamfenikooli ja sparsomütsiini suhtes tagavad mutatsioonid 23S rRNA's (domäänis V, nn. peptidüültransferaasses regioonis). Kuna
Külmashoki (CS) puhul väheneb rakumembraanide läbilaskvus. Sellest ülesaamiseks asendatakse membraanis olevad lahustumatud rasvhapped lahustuvatega. E. coli'l kulub temperatuurilangusel 10°C-ni ümberkohastumiseks 4 tundi, seejärel jätkub rakkude aeglane kasv generatsiooniajaga 24 tundi. DNA ja RNA sekundaarstruktuuride stabiliseerumise tõttu langeb rakkudes DNA replikatsiooni, transkriptsiooni ja translatsiooni tase. CS vastuse indutseerivad ka valgusünteesi inhibiitorid kloroamfenikool ja tetratsükliin, mis näitab, et peamiseks CS sensoriks rakkudes on ribosoomide füsioloogiline seisund. CS vastuse funktsiooniks on ületada translatsiooni initsiatsiooni blokk. Rakkude külmaga adapteerumiseks sünteesitakse mitmeid valke. Neist osade valkude ekspressioon on 37°C juures praktiliselt tuvastamatu või äärmiselt madal. Neid valke liigitatakse klass I CS valkudeks.
(streptokinaas) Hüübimise normaalseks kulgemiseks vajalikud faktorid (prototrombiin → trombiin; fibrinogeen → fribriin; püsiv fibriin). Neist üheainsa faktori puudumine võib takistada trombiini moodustumist ning põhjustada vere hüübimise häireid. Hüübimist käivitav roll on välimisel X faktori aktiveerimise mehhanismil. Sisemise tee ül on pigem hüübimise hoidmine. Hüübimise regulatsioon: seriinproteaaside inhibiitorid, trombiini poolt aktiveeritud proteiin C, endoteeli ja vererakkude hüübimist pärssivad mehhanismid, fibrinolüütiline süsteem. Mõne hüübimisfaktori puudusel veres tekib veritsustõbi ehk hemofiilia. Kui veres ei esine nt VIII faktorit ehk antihemofiilset globuliini siis tekib hemofiilia A. Kui puudub IX e Christmas-i faktor, siis tekib hemofiilia B. Hüübimishäired: liialt aktiivne hemostaas – trombid ja trombembooliad ; puudulik hemostaas – kergesti
spetsiifiline fosfataas ja samuti enamik sensorkinaase võivad olla vastuseregulaatori suhtes fosfataasi aktiivsusega ehk eemaldada fosfaatjääki regulaatorilt. Kahekomponentsete signaalsüsteemide puhul on olemas samuti süsteemivälised fosfataasid, mis nn võtavad signaali maha. Signaali on võimalik eemaldada nii sensorilt kui ka regulaatorilt. Fosfataaside aktiivsus ise võib olla reguleeritud valgu degradatsiooniga. Sensori autofosforüleerimist võivad reguleerida signaali inhibiitorid. Signaali regulatoorsed valgud võivad olla membraaniseoselised ning moodustada sensoriga heterodimeere nagu inhibeerib GacS-i autofosforüleerimist RetS. Regulaatorid võivad olla ka tsütoplasmaatilised ning seonduda sensori HisKa domeeniga ning sedasi pärssida autofosforüleerimist. Näiteks Bacillus subtilis'e sporulatsiooni signaali sensorit KinA-d inhibeerivad Sda ja KipI. Kahekomponentsete süsteemide signaali edasikandumisest võivad osa võtta veel
positiivsed märgid ilmnema alles kahe-kolme nädala pärast. Ravi on katkestatud enne, kui see on mõjuma hakanud. 3.Depressioonis inimestele antakse sageli rahusteid. Rahustid ei ravi depressiooni ning teevad selle vahel koguni hullemaks. (Levinuimad rahustid on toodud tabelis 15d.) 4.Valitud antidepressant ei avalda mõju. Enimkasutatavad antidepressandid jagunevad keemilise koostise järgi kolme klassi: serotoniinergilised antidepressandid (SSRI), tritsüklilised, monoamiini oksüdaasi inhibiitorid (MAOI). Iga klass mõjutab konkreetseid närvirakke. Kui keegi ei reageeri ühele klassile, määrab psühhiaater talle teise klassi ravimi, mis avaldab arvatavasti mõju. Paraku on raske hinnata, millise klassi ravimit kõigepealt välja kirjutada. Sageli kirjutatakse esimesele antidepressandile lisaks välja ka teine ravim, näiteks liitium, buspiron, kilpnäärme hormoon (türoksiin) või tritsükliline antidepressant. 50% neist, kellele
) lähteaine hulk (nt kui seedekulglas toitu pole, ei ole ensüümidel midagi lagundada). Lähteainet liiga palju siis võtab ka aega. 2.) Ensüümreaktsioon sõltub ensüümihulgast, vanemal inimesel vähem ensüümi. 3.) Ensüümreaktsiooni kiirust mõjutab temperatuur. 4.) keskkonna pH- 1. Maos toimiv pepsiin (ph optimum 1,5-2,5), veres toimivad ensüümid pH 7,3-7,4. 5. Ensüümide aktivaatorid- lähteaine ja inhibiitoriks produkt. Nii aktivaatorid kui inhibiitorid võivad olla ravimid. Ensüümide aktiivsuse muutmine. Aeglane- muutub ensüümi hulk (suuremaks/väiksemaks) sünteesiga tuleb ensüümi juurde, lagundamisega jääb vähemaks. Kiire viis on aktivatsioon või inhibitsioon (olemasoleva ensüümi baasil). Erinevaid ensüüme on ca 2200. Riigieksami küsimused bioaktiivsete ainete kohta. 1. Vitamiinide kohta ei ole. 2. Hormoonidega on seoses vananemisega ja jooniseküsimused, kus on näidatud veresuhkru tasememuutuse kohta. 3
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
