1918. aastal viidi läbi valimisreform, mille käigus naisede saavad valimisõiguse ning alandati varanduslikku tesensusti. Laieneb tööerakonna valijakond, millest saab suurim opositsiooni partei. 1924. aastal moodustatakse esimene Tööerakonna valitsus, mis oli tugevalt sotsialistlik. 1926. aastal toimus Inglismaa ajaloos esimene ja viimane üldstreik. Streik vaibub, mässu ei tule. Kahe partei süsteemis hakkavad parteid omvahel konkureerima. 1929. aasta kriis jõuab inglismaale 1930. aastal. Kriis puudutab neid väga nõrgalt. Olukord oli niigi sant ja kolooniate arvelt andis olukorda parandada. Et kriisist välja tulla, leppisid konservatiivid ja tööerakond kokku: moodustatakse rahvusliku ühtsuse valitsus (31. aastal). Loobuti naela kullastandardist, vabakaubandusest ja kehtestas kaitsetollid. Kõige selle tulemusel tuli Inglismaa kriisist välja. Inglismaa dominioonid saavad 1930.- datel põhimõtteliselt suveräänseteks. 1931
Inglise kodusõda Inglise kodusõda on koondnimetus konfliktidele, mis leidsid rojalistide ja Inglise parlamendi vahel aset aastatel 16421651 peamiselt Inglismaal, ent ulatusid ka Sotimaale, Iirimaale ja Walesi. Mõnikord peetakse Inglise kodusõja alguseks ka 1639. või 1640. aastat, mil kuningas Charles I-l tekkisid vastuolud sotlastega ja kutsuti kokku nn Pikk parlament. Kodusõja lõpuks on loetud ka 1649. aastat, kui Charles I hukati või 1652. aastat, mil Oliver Cromwell vallutas Iirimaa ning viimased rojalistid Sotimaal alistusid. Viimasel ajal jagatakse Inglise kodusõda tihti kolmeks eraldi sõjaks või vähemalt etapiks: esimene (16421646) ja teine (1647/16481649) toimusid kuningas Charles I ja parlamendi vahel ning kolmas (16491651/1652) Charles II toetajate ja parlamendi vahel. Paralleelselt toimusid sisesõjad ning rahutused ka Iirimaal (16411652, nn Kaheteistaastane sõda) ja Sotimaal (Esimen...
Romaani ja Gooti kunst Referaat Autor: Klass. 12 C Kool: Talinn 2014 SISUKORD 1.Romaani stiil 1.0 Romaani arhitektuur 1.1 Sakraalarhitektuur 1.1.1 Tornid 1.1.2 Võlvid 1.1.3 Sambad 1.2 Romaani skulptuur 1.3 Romaani maalikunst 1.4 Prantsusmaa 1.5 Inglismaa 1.6 Saksamaa 1.7 Itaalia 1.8 Eesti 2. Gooti stiil 2.1 Nimetus 2.2 Ajalugu 2.3 Gooti arhitektuur 2.3.1 Inglismaal 2.3.2 Itaalias 2.3.3 Hispaania 2.4 Gooti skulptuur 2.5 Gooti maalikunst 2.6 Gootika Eestis 3. Romaani ja Gooti stiili piltlikud näited KASUTATUD ALLIKAD Romaani stiil Romaani stiil on esimene keskaja Lääne-Euroopa kunstistiil. See oli valdav 10. sajandist kuni 13. sajandini. Romaani stiil tekkis pärast karolingide kunsti umbes 10. sajandi lõpus ja püsis kuni gooti stiili tekkimiseni. Eeskätt avaldub romaani stiil arhitekt...
Inglismaal kasutati siidrit ka rituaalsetes kombetalitustes, näiteks ristimisvee aseainena. Tõsi, jumalasulastele selline uuendatud ristimisvesi eriti ei meeldinud. Mainimata ei saa jätta veel siidri ravitoimet. Parkainerikas siider sobis hästi kõhuhädasid leevendama, siidris sisalduv alkohol aitas puhastada haavu. [2] 1.6. Siidri võidukäik Vanadest ürikutest selgub, et siidrit hakati jooma juba Vana-Roomas, kui roomlased oma vallutustega Normandiasse ja Inglismaale laienesid ning alustasid sealsetel viinamarjaistandusteks sobimatutel aladel siidriõunte kultiveerimist. Julius Caesar hakkas siidrit tootma Inglismaal, Kenti linnas. Muiste joodi siidrit suurest savist kylix'ist, mis käis käest kätte. Hispaanlased näiteks võtsid esimesena kasutusele oliiviõlipressid siidri pressimiseks. 14. sajandi Prantsusmaal oli siider sama populaarne kui vein. 17. sajandil aga vahetas siider
Keisri võimu nõrgenemine suurendas Rooma piiskopi tähtsust, põliselanikud nägid kiriku jõudu kui kaitset germaanlaste vastu Paavstide autoriteeti tugevdas Gregorius Suur, ta korraldas roomlaste suhteid langobardidega ja tegeles Rooma linna kindlustamisega, rajas kloostreid, tagas kirikule hea sissetuleku, levitas usku, kirjutas ja korraldas liturgiat, pani aluse ühehäälsele koorilaulule, tema autoriteet ulatus Inglismaale Paavstide autoriteeti tõstis Pippin Lühike, tema annetusega sai paavstist ilmalik valitseja Itaalia kirikuriigis. Tänu Karl Suurele läks kümnendik kõigist sissetulekutest kirikule. Kiriku korraldus Kogu kristlik maailm oli jaotatud piiskopkondadeks, piiskopikirik ehk katedraal, katedraale nimetatakse ka toomkirikuteks, piiskop pühitses ametisse preestrid, preestrite ülesanne oli jagada sakramente ja korraldada kirikuteenistusi, igas kirikus oli oma preester, piiskop
Kaasajal on ta suhteliselt halvas seisus. Nimelt kasutasid türklased veneetslastega sõdides Parthenoni püssirohulaona. 1687. a. sai ta tabamuse veneetslaste suurtükist ning järgnenud plahvatus hävitas suure osa seni väga hästi säilinud hoonest. Vaatamata restaureerimiskatsetele on kahjustused praegugi näha. 1799-1802 eemaldas Suurbritannia Konstantinoopoli saadik lord Elgin suure hulga säilinud marmorreljeefe ja kujusid, mis arvati olevat edasise hävimise ohus ja vedas salaja Inglismaale. Ta müüs need Briti Muuseumile, kus need on ka praegu vaatamiseks välja pandud. Kasutatud kirjandus 1. Sirge, S. 2004. Ateena. Tallinn: Ilo 2. Cowan, H., Greenstein, R.,Hanna, B., Haskell, J., Howells, T., Malor, D., Phillips, J., Ranieri, T., Stiles, M., Sweeney, B. 2000.Maailma Arhitektuuri meistriteosed. Tallinn: Karrup 3. Blavatskaja, T., Blavatski, V., Bokastsanin, A, jt. 1965 Vana-Kreeka ajalugu. Tallinn: Eesti Raamat 4. Denti, M. 1999
Aastatel 1926-1930 on Aren Tartus ''Pallase'' õppejõud. Aastal 1930 taas Tallinnas. Septembris 1944. a. viib põgenikuteekond ta koos abikaasa Kariniga alguses Lõuna-Saksamaale ja Austriasse ning mitme laagri vahetuse järel lõpuks Geislingeni. Saksamaalt järgneb asumine New Yorki, kus algab uus pingeline tööperiood. Sellest ajast on teada Areni osavõtt näitustest ning arvukate teoste levik mitte ainult USA-s, vaid nende ulatumine ka Kanadasse, Inglismaale, Rootsi, ja mujale. Peet Aren oli maali-ja teatrikunstnik ning graafik. Samuti viljeles tahvel-ja monumentaal-dekoratiivmaali ning vaba-,raamatu ja tarbegraafikat. Peet aren suri 26 jaanuar 1970.
Ta ka hädaldas paljude asjade kallal. Leslie oli üheksateistkümneaastane poiss, kes huvitus püssidest ja jahilkäikudest. Margo oli kaheksateistkümneaastane tüdruk, kes oli väga heasüdamlik ja hooliv. Gerry perele oli saarel abiks Spiro, kes oli neile alati sel saarel abiks, ka kolimisel. Spiro oli tüse mees, kes oli väga abivalmis ja omapärane. Raamatus oli veel palju huvitavaid ja omapäraseid tegelasi. Raamat lõppes nii, et terve pere kolis Inglismaale tagasi, kuna Gerryl oli vaja paremat haridust saada. Pere jättis kurvalt saarega ja selle elanikega hüvasti. Raamatut oli üsna raske lugeda, kuna esines palju keerulisi ning mulle tundmatuid sõnu. Esines palju huvitavaid sõnu, näiteks rügment ja liigendnukk. Tekstis oli oluliselt rohkem kirjeldusi kui kahekõnet. Mulle meeldis raamatus kõige rohkem see, kui Parlarakad majas pahandust tegid. Käsikirjalehed ja puhtad lehed katsid kogu põrandat
Kultuur ja olme Eesti Vabariigis Grete Küppar 2013 Kultuuri areng Kultuur muutus proffesionaalsemaks 1925.a. loodi Eesti Kultuurkapital, mis finantseeris kultuuri Vajalikud summad laekusid alkoholi- ja tubakaaktsiisilt, lõbuasutuste maksustamisest Kultuurkapitali sissetuleku jagunemine Jagunes kuue sihtkapitali vahel: Kirjandus Helikunst Näitekunst Kujutavad kunstid Ajakirjandus Kehakultuur Kirjandus 20ndate aastate alguses luule (Siuru rühm) Moto: "Loomise rõõm see olgu meie ainus tõukejõud."-Tuglas Click to edit Master text style Siuru 1917.aa stal Second level ...
GOOTI STIIL 1. Millal ja kus kujunes välja gooti stiil? Sai alguse aastal 1144 Prantsusmaal. 2. Mille järgi tuli gooti stiili nimetus? Stiil on saanud nime gootide hõimu järgi, kui 16. sajandi Itaalias hakati halvustavalt gootikaks nimetama renessanssieelset kunsti, mida peeti metsikuks ja barbaarseks 3. Kirjelda lühidalt gooti ajastut? Põhitunnus on teravkaar. Endiselt sakraalajastu. Euroopas ei sõditud enam nii palju, hoonetel kadus kaitseotstarve ja rohkem väärtustati ilu. 4. Mis oli iseloomulikku gooti arhitektuurile - too välja erinevused romaani arhitektuurist! Ümarkaar asendus teravkaarega. Gooti stiili hooned on palju õrnemad, detailsemalt kaunistatud. Romaani kunstis valitses lihtsus, gooti ajastul puistati kõik detailsete kaunistustega üle. Aknad muutusid palju suuremateks, gooti arhitektuuris jäi seinapinda vähe. 5. Millised olid gooti kirikute laekujundused ja fassaadid? Kõige toredam on läänefassaad oma rikkalikult kaun...
Tänaseks on kahjuks paljud neist hävinud. Tähtsal kohal olid vitraazid ehk värvilised klaasaknad (värvilistest klaasitükkidest, vahel tinaribad). Olemuselt maalikunstile lähedane on ka üks tarbekunstiteos nn Bayeux` /bajöö/ vaip. See asub Prantsusmaal Bayeux` linnas muuseumis. See on 70 m pikkune linane riie, kuhu on villase lõngaga tikitud William Vallutaja Inglismaa-retk (1066 Normandia hertsog William/Guillaume tungis Inglismaale, pidas Hastingsi lahingu). Vaip on valmistatud 11. sajandil.
" . Heakstegemine võib võtta aega, kuid ära tuleks see teha võimalikult ruttu. Osa inimesi arvab, et kui sellega hästi kaua viivitada, siis see lõpuks unustatakse. Mõned reetmised ehk tõesti, kuid enamasti mitte. Ükskord tuleb see ju tagasi nii või teisiti. Loetud teoseski oli taolisi juhtumeid. Kui Laertes reetis Hamleti, sai ta karistuseks surma ja seda Hamleti enda käe läbi. Uus kuningas Claudius mängis Hamletile head onu, ise samal ajal tema surma soovides. Ta saatis printsi Inglismaale käsuga Hamlet tappa. Ka see on reetmine. Kuningas reetis selleks, et printsist lahti saada, et ta ise saakski jääda kuningaks. Ta ju teadis, et varem või hiljem saab Hamlet troonile. Sellepärast Claudius pettiski, et endale paremat elu saada. See ongi minu arvates peamine põhjus, miks nii tehakse. Enne, kui reedetakse, ei mõelda tagajärgedele. Kõik tuleb ju elus hiljem tagasi, nii hea kui halb. See teeb reeturi elu raskemaks. Ta muudkui
Eysencki elu ja töö Hans Jürgen Eysenck (4. märts 1916 4.september 1997) oli Saksa päritolu Briti psühholoog, keda mäletatakse tema tööde kaudu intelligentsusest ja isiksusest. 1960-ndatel läks ta noore mehena Inglismaale, kuna tema vastuseisu tõttu natside ja Hitleri vastu. 1955-1983.a töötas ta Psühhiaatria Instituudis psühholoogia professorina. Ta oli suur teadusliku isiksuse teooria toetaja ja suurepärane õpetaja, kes aitas leida ravi vaimsetele haigustele. Tema poeg Michael Eysenck on ka tuntud psühholoogia professor. 1997.a suri Eysenck Londonis ajukasvajasse. 1951.a Eysenck koos oma abilise Donald Prelliga järeldasid katsete põhjal, et neurootilisus on kõrgelt mõjutatud pärilikkusest.
USA sünd §9. õ. lk.64-70 Põhja-Ameerika hõivamine • Hispaanlased Mehhikost hõivasid Florida ja California • Prantslased tänapäeva Kanada (Quebec) 16.sajandil • Praegusele USA territooriumile tekivad püsivad kolonistide asundused 17. sajandil (Virginia osariigis Jamestown) • 1620.a. randus praeguses Massachusettis Euroopast usulise tagakiusamise eest puritaanide (protestantide) laev „Mayflower“; mille kolonistid panid aluse nn. Uus- Inglismaale. • Hollandlased rajasid 1625 Hudsoni jõe suudmesse Uus-Amsterdami, praegu kannab see linn Inglaste alad 17. sajandil 13 kolooniat • 17. sajandi jooksul rajasid Inglismaalt saabunud väljarändajad Ameerika idarannikule 12 kolooniat (Delaware, Pennsylvania, New Jersey, Connecticut, Massachusetts, Maryland, Lõuna- ja Põhja Carolina, New Hampshire, New York, ja Rhode Island); 1732 lisandus Georgia. • Need 13 kolooniat said ka Ameerika Ühendriikide asutajaks.
Vana-Kreeka ja Vana-Rooma ühiskonna erinevused ja sarnasused. Vana-Kreekaks nimetatakse tsivilisatsiooni, mis tekkis umbes 2000 a eKr Balkani poolsaarel ja Kreeta saarel. Vana-Kreeka ajajärk kestis kuni 30 a eKr, mil Rooma oli lõplikult Kreeka oma võimu alla allutanud. Vana-Rooma riik tekkis 753 a eKr Rooma linnas ja levis peagi üle kogu Itaalia. Oma hiilgeajal kuulus Vana-Rooma alla kogu vahemereäärne ala ning ulatus ka Kesk-Euroopasse tänapäeva Prantsusmaale ja Inglismaale. Selle ajastu lõpuks peetakse 476. aastat. Vana-Roomat on palju mõjutanud Kreeka, eriti sarnane oli nende kultuur. Samuti võib palju paralleele tuua nende ühiskonnast, kuid seal on ka mõningaid erinevusi. Nii Kreeka kui ka Rooma elanikest moodustas enamiku lihtrahvas. Enamus neist tegeles põlluharimise või käsitööga. Rooma linnade kasvades suurenes seal varatute linnaelanike hulk, kellele hakati riigi kulul vilja jagama. Kreeka käsitööliste olukord oli võrreldes Roomaga kehvem.
strateegiaga, märkides peale sõda:,, Ma andsin talle vaba käe. Tema koostöö tähistas ülimat lojaalsust ja mul pole kunagi olnud muud kui ainult öelda kiidusõnu tema töö kohta, mis tõesti oli hindamatu terve kampaania ajal. Ta oli põhiallikas araablaste liikumisel ning ta tundis nende keelt, kombeid ning mentaliteeti.''Lawrence-il oli võimas postitsioon olles Faisal-i nõunik ning Allenby usaldusisik. 1917 piinati T.E-d Daras. Vaimselt ja füüsiliselt väsinud Lawrence asus Inglismaale tagasi elama, tuntus oli tema jaoks ebamugav, ja hakkas kirjutama usinalt oma seiklustest. 5 KOKKUVÕTE Kirjutanud Thomas Edward Lawrence-ist sain hea ülevaate tema olulisusest ning sain arendada oma inglise keele oskust, sest kasutatud materjal oli kõik inglise keeles. Leian, et see oli mulle vajalik. 6 KASUTATUD KIRJANDUS http://www.biography
Arutlus feodaaltsivilisatsioonist Keskaega nimetatakse feodaaltsivilisatsiooniks, sest siis kujunesid välja feodaalsuhted, ajavahemikul 5. – 16 saj. Riiki valitses kuningas, keda abistasid suurfeodaalid, hiljem seisustekogud. Feodaalse killustatuse ajal oli kuningavõim äärmiselt nõrk (5.-10.saj). Varakeskajal teostas Karl Martell sõjaväereformi, mis lõi rüütlite ratsaväe ja see oli üks peamine põhjus feodaalsuhete kujunemisele ning lisaks sellele oli vajadus luua stabiilne võimusüsteem. Lisaks aitas feodaalsuhete kujunemisele kaasa rahvasterändamine. Kujunes Frangi riik 5.sajandil Lääne-Euroopas ja roomakatoliku kirik tugevnes. Frankide põhialadel kujunenud feodaalsuhted liikusid koos Karl Suure vallutustega mujalegi Euroopasse – praegusele Saksamaale ning Põhja ja Kesk Itaaliasse. Hiljem levisid need Inglismaale, Hispaaniasse ning Lõuna-Itaaliasse. Keskaja alguses oli rüütlite kohustuseks sõjavägi, 15. sajand...
sellist vastupanu ei osutanud. Neil ei olnud psühholoogilist ja moraalset valmisolekut sõjaks. Prantsuse sõdurid andsid end pigem vangi kui sõdisid sakslastega. Sõjas sõdisid pigem inglased, kes olid Prantsusmaale toodud. Kui nüüd aga inglise-prantsuse vägesid ähvardas Belgias ümberpiiramine, siis inglased soovisid oma väed kähku ära evakueerida. Toimus Dunkerque sadamast inglaste evakueerimine tagasi Inglismaale (neil õnnestus vältida sakslaste kätte langemist). Aprill-juuni 1940 15. mai Belgia-Holland alistusid, sõjategevus oli nüüd Prantsusmaal. Pigem mindi Prantsusmaaga rahu sõlmimise teed. Prantsuse tolleaegne valitsus kirjutas 1940. aastal alla alistumisaktile. Prantsusmaa okupeeritud osa Põhja-Prantsusmaa (tegelikult ka rannikuala ja lääneosa). Lõunasse jäi Vichy vabariik, mis näis nagu vabariik, kuid tegelikult oli okupeerimata marionettriik
Ta ei avaldanud erilisi vaimuandeid, ka polnud ta töökus selline, mis võimaldanuks tal näiteks selgeks õppida hindude püha keelt, sanskritti - asjaolu, mis talle hiljem sügavat hingepiina valmistas. India kombe kohaselt pandi ta oma naisega juba kaheteistkümneaastaselt paari; hiljem võitles ta lastenaitmise kombe vastu, nähes selles rahva moraalse allakäigu põhjust, oma naisega elas ta aga surmani hästi. Peale tavakooli lõpetamist läks Gandhi Inglismaale ja lõpetas Londonis Ülikooli. Peale seda läks ta tagasi Indiasse ja tegi enda advokaadibüroo. Tal avanes minna advokaadina Lõuna-Aafrikasse, kus ta sattus rassilise diskrimineerimise ohvriks. Ta nägi, kuidas kannatasid valgete käe alla tavainimesed. Ta asus võitlema indialaste õiguste eest. Ta viibis Lõuna-Aafrikas pea 10 aastat ja tegi suuri samme diskrimineerimise lõpetamiseks. Peale seda läks ta tagasi Indiasse.
Tekkis ka töölisorganisatsioone, mis kaitsesid tööliste õigusi. Tähelepanu hakati pöörama haridusele ja riikliku koolivõrgu väljaarendamisele. Mõjuvõimsaks kujunes karskusliikumine, mis suutis piirata alkoholi tarbimist. Alguse sai ka naisõiguslaste liikumine, mis taotles naistele hääletamisõigust, võrdseid võimalusi meestega töö otsimisel ja hariduse omandamisel. Inglisamaa ei olnud loobunud mõttest taastada oma koloniaalvõim ameerikas. 1812,a kuulutas USA Kongress Inglismaale sõja eesmärgiga vallutada endale Kanada. USA saavutas edu meresõjas, kuid maismaal jäi inglastele alla. 1814.a vallutasid inglased Washingtoni. Ühendriigid suutsid siiski oma iseseisvust kaitsta. Seetõttu nimetatakse seda ka teiseks iseseisvussõjaks. Sõlmitud rahu kaotas lõplikult inglaste lootused koloniaalvõimule ameerikas. USA toetas ka Ldn-A iseseisvusliikumist ning astus välja katsele taastada Hispaania kolooniad. Monroe doktriin - USA presidendi James Monroe
ning ta osales sotsialistlikus noorsooliikumises. Lühikest aega oli ta isegi ametlikult kommunist. Aastal 1928 sai ta filosoofiadoktori kraadi. Aastal 1929 sai ta õiguse põhikoolis matemaatikat ja füüsikat õpetada. Aastatel 19301936 töötas ta õpetajana. Aastal 1937 emigreeris Popper natsismi eest ja Anschluss'i kartuses Uus-Meremaale, kus ta sai Christchurchis Uus-Meremaa ülikooli Canterbury University College'i filosoofialektoriks. Aastal 1946 asus ta elama Inglismaale, saades õppeasutuse London School of Economics and Political Science juures loogika ja teadusliku meetodi lektori koha. Aastal 1969 tõmbus Popper akadeemilisest elust tagasi, kuid jäi kuni surmani intellektuaalselt aktiivseks. Ta suri 17. septembril 1994. aastal Londonis. Popperi filosoofia Popper nimetas oma filosoofiat kriitiliseks ratsionalismiks. See nimetus viitab lahtiütlemisele klassikalisest empirismist ja induktsionismist. Popper ründas viimast ägedalt, osutades sellele,
Kuningas palub peaministril naise looritatult ja kõnetamata linnaväravaini viia ja ise teises suunas lahkuda, kui kuningas peaministri kuuega põgeneb. Kuid Amelia on sunnitud end paljastama ja peaminister saab armuloost teada. Ta otsustab oma naise tappa, kuid mõtleb ümber: surema peab kuningas. Abi saab ta vandeseltslastelt. Õhtul toimub kuninga juures maskiball, kus peaminister kuninga ära tapab. Kuningas annab aga sõbrale kirja, kus seisab, et peaminister ja tema naine saadetakse Inglismaale nende nime kaitseks. Peaminister saab aru, millise vea ta on teinud ning kuningas andestab talle. Ooperi muusikaliseks juhiks on Arvo Volmer, 20. mail oli dirigendiks Jüri Alperten. Etenduse lavastas Arne Mikk. Kuinga osa täitis Mart Madiste, tema parim sõber peaminister oli Rauno Elp, kelle naist mängis Aile Asszonyi. Väiksemates osades mängisid Riina Airenne, Kristel Jõesaar, René Soom, Priit Volmer, Leonid savitski, Andres Köster, Georg Gurjev ning
Pärnu XXXX Põhikool XXXX XXXX 6B Julged Kaptenid Referaat 2008 Sisukord Sisukord.........................................................................................Lk 2 Sissejuhatus....................................................................................Lk 3 Ülevaade raamatust...........................................................................Lk4 Lemmik koht...........................................................................................Lk5 Autorist..........................................................................................Lk6 Kokkuvõte......................................................................................Lk7 Kasutatud kirjandus...........................................................................Lk8 Sissejuhatus See raamat räägib ühest ülbest rikkur poisist kes kukub üle reisilae...
> Loobus Laadoga ja Hanko aladest Prantsusmaa vallutamine * Plaani koodnimetus GELB (kollane) > Sisaldas ka Belgia ja Hollandi vallutamist * Algas 10.05.1940 > Istumissõja lõpp, algas reaalne vastupanu Saksamaale > Inglismaa Peaministriks sai Winston Churchill * Nädalaga vallutati Holland > Mai lõpuks ka Belgia > Pariis langes 14.06 > Kasutati välksõja meetodit Dunkerque'i lahing ja päästeoperatsioon > 26.05<4.06.1940 > Prantsuse lõksu jäänud vägede evakueerimine Inglismaale > Sakslased olid teadmatuses * 22.06 sõlmiti Compeigne'i rahu Lahing Britannia pärast * Nii nimetas seda Winston Churchill > Oli alates 10. maist Briti peaminister > Organiseeris koheselt relvastatud vastupanu > Palus abi ka USA-lt * Operatsioon koodnimi Seelöwe > 2-osaline plaan ' piiramatu õhusõda ' Dessant mööda Thamesi jõge Londonisse * Erinevatel andmetel 10.07-17.09.1940 > Kukkus läbi, sest ei saadud õhus ülekaalu > Alahinnati inglaste algseid radarisüsteeme
ROMAANI STIIL Romaani stiil on esimene keskaja Lääne-Euroopa kunstistiil. See oli valdav 10. sajandist kuni 13. sajandini. Romaani stiil tekkis pärast karolingide kunsti umbes 10. sajandi lõpus ja püsis kuni gooti stiili tekkimiseni. Eeskätt avaldub romaani stiil arhitektuuris. Romaani arhitektuur Kujunes välja 10. sajandi lõpuks. Palju mõjutusi oli antiik-, varakeskaja, bütsantsi ja armeenia kunstist. Üldised iseloomulikud tunnused olid: paksud müürid (6...8 m), ümarkaared, kitsad ning väikesed uksed ja aknad. Eriti tähtsal kohal oli keskajale omaselt sakraalarhitektuur, mis domineeris ilmaliku üle. Romaani profaanarhitektuuri on säilinud vähe. Sakraalarhitektuur Romaani kirikute eeskujuks oli karolingide basiilika. Romaani ehitusmeistrid pikendasid pikihoonet teisele poole transepti, nii et transepti ja apsiidi vahele tekkis kooriruum. Pikihoone ja transepti lõikumiskohta n...
ülemise ristpuu külge. Laevad olid kerged ja võisid liikuda kuni 12 miili tunnis, mis oli sel ajal väga suur kiirus. Viikingilaev oli 24 m pikk, 5 m lai ja 2 m kõrge. Laevad ehitati tammepuust ja laevatekk oli tehtud männilaudadest. Laevaplangud olid kinnitatud sitkete vitsade abil. Aerud olid kuus meetrit pikad, seega aerutajad pidid olema tugevad. Viikingite retked Viikingite retked ulatusid kõikjale Euroopasse: Prantsusmaale, Saksamaale, Hispaaniasse, Inglismaale, Itaaliasse, Kreekasse. Ida- Euroopa jõgesid pidi liiguti Mustale ja Kaspia merele. Sagedased külalised olid nad ka Eesti vetes. Nad jõudsid ka Vahemerele ja Põhja- Aafrikasse. Midagi huvitavat Islandil võib tänapäeval kuulda peaaegu muutumatul kujul endisaegsete viikingite keelt. Ka paljud ingliskeelsed sõnad on pärit viikingitelt, näiteks ,,knife", ,,window", ,,egg", ,,die", ,,take". Mõned ingliskeelsed nädalapäevade nimed tulenevad viikingite jumalate nimedest
Viikingid 8-11. sajandil Viikingid olid Taani, Norra või Rootsi sõdalased umbes VIII-XI sajandil. Viikingid olid sõdalased ja röövlid, kes laastasid erinevaid enamasti Lääne-Euroopa maid, sealhulgas ka Eestit. Kuna maismaal liikumine oli metsade ja mägede tõttu raskendatud, siis olid viikingid sunnitud merd mööda liikuma. Viikingid tegid oma kaubaga ka äri, ühest kohast röövitud kauba müüsid nad teises kohas kasumiga maha. Nende vastu võidelda oli väga raske. Ilmunud oma kiiretel laevadel ootamatult kohale, rüüstasid nad ohjeldamatult ja lahkusid saagiga enne, kui kohalikud feodaalid jõudsid väe kokku koguda. Viikingid rüüstasid ka kirikuid ja kloostreid, ilma, et see neile korda läheks. Kõige enam kannatasid viikingite rüüsteretkede tõttu Põhja-Saksamaa, Inglismaa, Iirimaa ja Prantsusmaa. Seal tegutsesid pikka aega viikingite väed, mille vastu kohalikud valitsejad ei suutnud midagi ette võtta....
Hamleti iseloomustus Hamlet oli Taanimaa prints, mõrvatud kuninga Hamleti ning Gertrudise poeg. Hamletit võib pidada ausaks, väärikaks ja sõnapidajaks. Tema isa palus pojal kätte maksta alatu mõrva eest ning Hamlet tegigi seda. Enne isa vaimuga kohtumist ei kahtlustanud Hamlet Claudiust ega oma ema. Ta ise oli aus ning ehk just sellepärast ei osanud oodata ka teistest midagi nii alatut ja vääritut. Hamletit võiks pidada suhteliselt umbusklikuks, kuid siiski mitte piisavalt. Kui tema endised koolikaaslased kuninga soosingu nimel tema järele nuhkima tulid, siis Hamlet ei usaldanud neid hoolimata vanast sõprusest ning testis neid osava sõnamänguga ning tegi õigesti. Ja piisavalt umbusklik ei olnud ta seetõttu, et läks kergemeelselt Laertesega mõõgavõitlusele, kuigi selleks ajaks oleks pidanud tal juba piisavalt kogemusi olema seoses salakavalate ja reetlike inimestega. Kindlasti oli Hamlet ka tark ning kaval. Prin...
Rooma riigist, mis lakkas üldse olemast. Euroopa valitsejad aga ei tunnustanud Napoleoni võimu ning need riigid jätkasid sõjategevust Prantsusmaa vastu, et taastada vana kord. Tänu sellele saigi Prantsusmaa peamiseks vastaseks sel ajal Euroopa enim arenenud riik Inglismaa, kellega liitusid kõik teised riigid. Sõjaliselt Inglismaa koos liitlastega aga Prantsusmaast ning Napoleoni vägedest jagu ei saanud, ainult meresõjas saatis Napoleoni ebaõnn. Peale kontinentaalblokaadi kuulutamist Inglismaale, suurendas too aga kaubavahetust ülemerekolooniatega ning hakkas Prantsusmaa ja nende liitlaste kaubalaevu kaaperdama. Prantsusmaa liitlasteks olid Preisimaa, Austria, Venemaa, Taani ja Norra. Prantsusmaa vasallriigid olid aga Hispaania, Sveits, Itaalia ja Poola. Niimoodi oli Napoleon loonud Euroopas Prantsusmaast sõltuva poliitilise süsteemi, millest välja jäid ainult Inglismaa, Rootsi, Portugal ja Türgi. Napoleon allutas enda alla ka mitmed alad
maohammustusse, vaid et ta mõrvati Claudiuse poolt. Peale Horatio jäid Hamletile lõpuni truuks ka kuninga ihukaitseväelased Marcellus ja Bernardo, kes annavadki printsile teada isa vaimust, kes neis vahikorra ajal külastab. Hamlet nimetab vanglaks kogu maailma ja Taanimaad selle vangla kõige hirmsamaks urkaks. Tal on selleks ka põhjust. Oma isale kuulunud maad valitseb nüüd reetlik lell, kes tappis kuninga ja Hamlet ei tunne end enam vabana. Hamletile antakse ka võimalus minna Inglismaale õppima, kuid ta ei ole sellest vaimustuses, kuna saab väga hästi aru, et Claudius tahab teda lihtsalt jalust koristada. Hamlet ei suuda aru saada, kuidas on võimalik nii kiirelt oma palet muuta, kui teeb seda õukond. Ta ei suuda ka andestada oma emale, kes abiellub vaid kuu aega peale endise kuninga surma kohe uue kuningaga. Ta ütleb ka oma sõpradele, kelles ta ka pettus, et tal on hirmus jõle kaaskond.
kes kuulas pealt ema-poja juttu ja läks ärevusse kuninganna appihüüete peale, arvates, et vaiba taga peidab end hoopis Claudius. Ema tahab Hamletit karmilt noomida, kuid selle asemel räägib mees emale oma isa mõrva loo ja õiendab emaga selle pärast, et too abiellus oma mehe mõrvariga peaaegu kohe pärast kuninga surma. Neljandas vaatuses teatab Kuninganna kuningale, et Hamlet tappis Poloniuse. Hamlet peidab laiba ära ja ei ütle kellelegi, kuhu. Claudius saadab Hamleti Inglismaale Norralased lähevad vallutama väikest ala Poolas ja kohtavad teel Hamletit. Mõne nädala pärast tuleb Ophelia lossi kuningannale laulu laulma armastusest. Laertes tuleb märatsedes lossi, et kätte maksta Poloniuse tapmise eest. Kuningas teeb selgeks, et tapja ei olnud tema vaid Hamlet. Hamlet saadab Horatiole, Claudiasele ja Gertrudile kirja. Horatiol käsib kiiruga maalt lahkuda, kuningale ütleb, et tuleb järgneval päeval Taanimaale. Ophelia upub jõkke.Laertes ja
räägib, kuidas Claudius ta mürgitas ning nõuab, et poeg talle kätte maksaks. Claudius on abiellunud Hamleti ema Gertrudiga ning nad peavad Hamletit hulluks ja selle põhjuseks arvatakse suurt armastust kantsleri tütre Ophelia vastu. Helsingöri lossi saabuvatel rändnäitlejatel laseb Hamlet neil näidelda tükki, kus kuningas mõrvatakse sarnaselt tema isale ning see näidend ajab Claudiuse endast nii välja, et viimane minema jookseb ja veel samal päeval Hamleti Inglismaale saadab koos käsuga viimane tappa. Enne minekut süüdistab Hamlet ema mõrvas osalemises ning tapab kantsleri pidades teda kuningaks. Hamlet pöörab Claudiuse vandenõu enda kasuks ja tänu piraatidele naaseb Taanimaale, kus ootab teda Claudiuse poolt üles ässitatud Laertes. Hamlet ja Laertes peavad duelli ning kuningas, kartes Hamleti võitu, pakub talle mürki, mida joob aga Gertrudis, kes sureb. Hamlet saab vaid riivata mürgise
operatsioon "Dynamo" mille käigus evakueeriti Dunkerque'ist ja selle randadelt 338 226 piiramisrõngasse jäänud liitlasarmee sõdurit. Brittidel õnnestus evakueerida Inglismaale 225 000 briti ka 122 000 prantsuse sõjaväelast, kuid kogu rasketehnika jäi vastasele. 10. juunil alustasid sakslased uut pealetungi. 15. juunil 1940 sisenesid sakslased lahinguteta Pariisi. Prantsuse väed Maginot liinil sattusid piiramisrõngasse ning alistusid. Prantsuse valitsus eesotsas marssal Petainiga palus vaherahu. 24. juunil vaherahuleping sõlmitigi. Põhja-Prantsusmaa, sh
Claudiuse poolt. Peale Horatio jäid Hamletile lõpuni truuks ka kuninga ihukaitseväelased Marcellus ja Bernardo, kes annavadki printsile teada isa vaimust, kes neis vahikorra ajal külastab. Hamlet nimetab vanglaks kogu maailma ja Taanimaad selle vangla kõige hirmsamaks urkaks. Tal on selleks ka põhjust. Oma isale kuulunud maad valitseb nüüd reetlik lell, kes tappis kuninga ja Hamlet ei tunne end enam vabana. Hamletile antakse ka võimalus minna Inglismaale õppima, kuid ta ei ole sellest vaimustuses, kuna saab väga hästi aru, et Claudius tahab teda lihtsalt jalust koristada. Hamlet ei suuda aru saada, kuidas on võimalik nii kiirelt oma palet muuta, kui teeb seda õukond. Ta ei suuda ka andestada oma emale, kes abiellub vaid kuu aega peale endise kuninga surma kohe uue kuningaga. Ta ütleb ka oma sõpradele, kelles ta ka pettus, et tal on hirmus jõle kaaskond. Hamlet on pettunud kogu maailmas ning alustades lootusetut võitlust selle
‘ . Latiinidega asustatud Latiumi maakonda Kesk-Itaalias, Tiberi jõe alamjooksu küngastele kujunesid maaharijate ja karjakasvatajate asulad, mis aja jooksul moodustasid ühtse linna. Vana- Rooma riik tekkis 753 a eKr Rooma linnas ja levis peagi üle kogu Itaalia. Oma hiilgeajal kuulus Vana-Rooma alla kogu vahemereäärne ala ning ulatus ka Kesk-Euroopasse tänapäeva Prantsusmaale ja Inglismaale. Selle ajastu lõpuks peetakse 476. aastat. Vana-Roomat on palju mõjutanud Kreeka, eriti sarnane oli nende kultuur. Samuti võib palju paralleele tuua nende ühiskonnast, kuid seal on ka mõningaid erinevusi. Vana-Kreekaks nimetatakse tsivilisatsiooni, mis on asustatud kreeka hõimude poolt alates 2000 a eKr Balkani poolsaarel ja Kreeta saarel. Vana-Kreeka ajajärk kestis kuni 30 a eKr, mil Rooma oli lõplikult Kreeka oma võimu alla allutanud
maailmas. Esimesi samme tegi tsiviillennundus. 1921. aastal alustas Tallinnas eraseltsina tegevust aktsiaselts ,,Aeronaut". ,,Dvigatelis" valmistatud lennukid mahutasid 8 sõitjat. 1921. aastal alustati lennuühendust Riiaga, 1923. aastal Helsingiga. Järgmisel aastal lülitus Tallinn Stockholmist algavasse rahvusvahelisse lennuliini. Eesti välispoliitika 1920. - 1930. aastate vahetusel Kui 1920.aastate algul orienteerus Eesti Vabariik nii poliitiliselt kui majanduslikel põhjustel Inglismaale ja Prantsusmaale, siis alates 1920. aastate keskpaigast tugevnes orientatsioon Inglismaale kuna sealne turg oli sobivam Eesti põllumajandussaadustele. 1920. aastate lõpul paranesid Eesti suhted Rootsiga ja mõneks ajaks tuli arutusele Põhjariikide bloki idee, kuhu kuulunuksid Rootsi, Soome ja Eesti. Riikide lähenemisele aitasid kaasa riigijuhtide vastastikused kõrgetasemelised visiidid. Nii käis Eesti riigivanem Jaan Tõnisson Rootsis ning sealne kuningas Gustav V-es
Veel jättis Robinson neile kotitäie herneid ja kaptenil palus ta neile ka veidi aedviljaseemneid anda. Ühe sõnaga Robinson tegi kõik, et saarele jääjad ennast võimalikult hästi tunneksid ja lubas neile varsti mõne laeva järele saata, mille eest mehed talle ütlemata tänulikud olid. Veel palus Robinson neilt, et nad valetesse meestesse, kui need ,,suurelt maalt" saabuvad, hästi suhtuksid ja võtaksid neid kui omasuguseid. Kui Robinson lõpuks Inglismaale jõudis, siis andsid laeva omanikud ja mõned kaupmehed, kelle laadung laeval oli olnud, Robinsonile suure varanduse, kuuldes, kuidas ta oli aidanud laeva mässajate käest tagasi võtta. Selgus ka, et tema heategija ja ustav varahoidja oli veel elus. Seejärel purjetas Robinson Yorki, kus ta leidis, et tema ema-isa olid juba surnud ja kogu muu suguvõsa otsa saanud. Ainult kaks õde olid veel elus ja ühe venna kaks poega.
(Suitsu, 2004) 20. sajandi algul tegutses Tallinnas juba mitu sokolaadi- ja kompvekivabrikut, kes olid ka praeguse Asi Kalev eelkäijaiks. Lisaks Georg Stude ärile oli neist tuntuim 1921. aastal vendade Karl ja Kolla Wellneri poolt asutatud Kondiitritööstus Kawe. Tollase Eesti suurima kondiitrivabriku Kawe toodang oli hästi tuntud nii kodumaal kui ka mitmel pool maailmas. Suure osa maiustustest müüs ettevõte erinevatesse välisriikidesse: Ameerikasse , Inglismaale, Tuneesiasse, Marokosse, Prantsusmaale, Indiasse, Hiinasse ja mujale. (Suitsu, 2004) Suurtele sokolaadi ja kompvekitootjatele Ginokver, Brandmann ja Klausson pakkusid konkurentsi väiksemad ettevõtted Riola, Endla, Eelis, Efekt jt. (Suitsu, 2004) 5 1940. aastal, pärast riigikorra muutust Eestis, toimus ka magusatootjate natsionaliseerimine ja liitmine. 1. aprillist 1948 sai uue ühendatud ettevõtte nimeks kondiitritoodete vabrik Kalev.
(Suitsu, 2004) 20. sajandi algul tegutses Tallinnas juba mitu šokolaadi- ja kompvekivabrikut, kes olid ka praeguse Asi Kalev eelkäijaiks. Lisaks Georg Stude ärile oli neist tuntuim 1921. aastal vendade Karl ja Kolla Wellneri poolt asutatud Kondiitritööstus Kawe. Tollase Eesti suurima kondiitrivabriku Kawe toodang oli hästi tuntud nii kodumaal kui ka mitmel pool maailmas. Suure osa maiustustest müüs ettevõte erinevatesse välisriikidesse: Ameerikasse , Inglismaale, Tuneesiasse, Marokosse, Prantsusmaale, Indiasse, Hiinasse ja mujale. (Suitsu, 2004) Suurtele šokolaadi – ja kompvekitootjatele Ginokver, Brandmann ja Klausson pakkusid konkurentsi väiksemad ettevõtted Riola, Endla, Eelis, Efekt jt. (Suitsu, 2004) 1940. aastal, pärast riigikorra muutust Eestis, toimus ka magusatootjate natsionaliseerimine ja liitmine. 1. aprillist 1948 sai uue ühendatud ettevõtte nimeks kondiitritoodete vabrik Kalev.
vöörtääris pidi eemale peletama kurje vaime, merekoletisi ja vaenlasi. 16 Viikingi kaupmehed ja asunikud Britannias asusid viikingid elama mitmele poole Põhja- ja Ida-Inglismaale, Põhja- Sotimaale, Mani saarele ja Iirimaale. Iirimaal hävitasid nad palju kloostreid ning rajasid saare esimesed linnad. Prantsusmaal asusid viikingid elama Normandiasse, mille Prantsuse kuningas andis 911. aastal neile lootuses pääseda rüüsteretkedest. 1066. aastal tungisid normandlased ehk normannid Inglismaale, 1070. aastate alguses aga Lõuna- Itaaliasse ja Sitsiiliasse. Viikingid asusid ka Islandile ja jõudsid isegi Gröönimaale ning Põhja Ameerikasse. Paljud viikingid suundusid Vahemerele, rüüstates Hispaaniat, Lõuna Prantsusmaad, Itaaliat ja Bütsantsi. Kui Bütsants nende rünnakud tagasi lõi, asusid nad keisririigi teenistusse kaupmeeste ja sõduritena. 17 Rootsi viikingid valitsesid Läänemerel, rajades mitmeid kaubalinnu, näiteks Visby, Kiiev ja Novgorod
rahutusi maha suruma hertsog usu kaudu; inimesed algkristluse pärast: paavst ei kes põgenes korraldasid Usupuhastus Alba. Ca 8000 inimest hukati. 2) ainus usuline tõe lihtsusesse. pooldanud seda. Inglismaale ja loobus katoliiklased Pariisis vormistati 1545.a.: allikas on Piibel, Johann Calvin 1534 kuulutas troonist poja kasuks. Henri Bourboni - kuninga ülemvõim Metsagöösid (partisanid) ja reformatsiooni juhid mida inimene peab juht Genfis. Jumala kuningas end kiriku 1587 Mary Stuart (hugenott) ja kuninga kiriku üle; meregöösid.
Miks ei kujunenud Inglismaast absolutistlik monarhia riik? Riiki juhib praktiliselt valitsus. Kõik riiklikud funktsioonid teostab monarh valitsuse soovitusel. Monarhi võim ei laiene seadusandlusele. Tänapäeval on monarhil Inglismaal pigem esinduslik ülesanne Kuulus revolutsioon? 1688.a ühinesid viigid ja toorid katoliikliku James II vastu.Inglise kroon kuulutati vagantseks,kuigi kuningas ei kavatsenutki oma võimust loobuda,ning troonile kutsuti Willem.Willem saabus Inglismaale võimsa laevastiku ja ermeega ning James II kukutati.Inglismaa uueks kuningaks sai William III.Kuna riigipööre toimus veretult,on seda hinnatud kui Kuulsat revolutsiooni. Mis on õiguste bill? 1689.a võttis parlament selle vastu,mis reguleeris parlamendi õigusi kuninga võimu piiramisel. *kuningas ei saa peatada seduste toimet *parlament koguneb regulaarselt *maksude määramine ja sissenõudmine oli parlamendi tegevus Milline nägi välja parlamentaarse monarhia sisu? Oliver Cromwell.
peale seda õppis internaatkoolis. Joonistama hakkas tagasitulekul St. Thomas'esse. Pissarro oli huvitatud anarhis- mist, mida seostatakse just nende aastatega. 1855- läks Pariisi, kus õppis erinevates akadeemiates nagu École des Beaux-Arts ja Académie Suisse Abiellus Julie Vellay'ga, kellega neil oli 8 last. Edasine elukäik P. oli sunnitud Prantsuse- Preisi sõja ajal maalt lahkuma ning naastes avastas maja ja tööd hävinuna, kolis Inglismaale. Sellest ajast pärinevad kenad loodusvaated. 1893, Pariisis, Gallery Durand-Ruel organiseeris suure näituse 46 Pissarro töö ja 55 Antonio de La Gandara omaga. Kriitikud kiitsid Gandara perspektiivikaks, ent P. jäi tähelapanuta. Pissarrol õnnestus eluajal müüa vaid üksikud tööd. Looming C. Pissarro maalis peamiselt õhulisi, päikeseküllaseid tänavapilte ja Pariisi ümbruse põlde ning aedu.
kindlustada. Leedi Macbeth veeneb oma meest mõrva sooritama. Öösel Macbeth tapabki kuninga ja leedi Macbeth lavastab süüdi magavad kuninga teenrid määrides nad verega kokku. Hommikul saabusid aadlik Lennox ja Fife`i taan Macduff. Macbeth saadab nad kuninga kambrisse, kus Macduff avastab kuninga laiba. Teeseldud vihas tapab Macbeth teenrid ennem kui need saavad oma süütust väita. Kuninga Duncani pojad põgenevad, kartes oma elude pärast, Malcolm Inglismaale ja Donalbain Iirimaale. Aga selline põgenemine muudab nad teiste silmis süüdlasteks ja Macbeth saab trooni endale. Kuid teda jääb painama ennustus Banquo kohta, seetõttu kutsus ta Banquo banketile. Saades teada, et õhtul läheb Banquo oma poja Fleancega ratsutama, palkab Macbeth kaks meest neid tapma. Fleance pääses mõrtsukate käest ja põgenes. Siis ilmub banketile Banquo kummitus ja istub Macbethi kohale, kuid ainult Macbeth näeb teda ja satup paanikasse
Gooti kunst Gooti kunsti nimetatakse linnade kunstiks. Gootika tekkimise ajaks, 12. sajandiks, oli tekkinud uus, käsitöö ja kaubandusega tegelev linnakodanike seisus. Linnade ehitamine ja kaubandus elavnesid eriti ristisõdade ajal. Gooti kunst tekkis ja saavitas täiuslikkuse Prantsusmaal ja levis sealt Inglismaale, Saksamaale, Skandinaaviasse. Itaalias, kus oli tugev antiikkunsti mõju, ei juurdunud gootika kunagi kuigi põhjalikult. Nimetust gootika hakkas kasutama itaalia kunstiajaloolane ja ehitusmeister Giorgio Vasari - kuna ideaaliks oli antiikkunst, tähistati terminiga halvustavalt kogu keskaegset kunsti Euroopas. Stiilinimetusena hakati gootikat kasutama alles 19. sajandil Arhitektuur
sajandi Inglismaad võis pidada riigiks, millest teised oleks pidanud eeskuju võtma. Inglismaal, kui saareriigil, puudus Euroopa mandririikidele iseloomulik vana kord oma seisuslike vastuoludega. Inglismaal oli juba ammu kukutatud absolutistlik valistemiskord ja riigis kehtis parlamentaarne monarhia. 1789. aastal alanud Prantsusmaa revolutsioonil olid samad eesmärgid. Inglismaa suhtus revolutsiooni algusest peale negatiivselt, sest kardeti revolutsiooni mõjude edasikandumist Inglismaale ja see oleks kaasa toonud ettearvamatuid tagajärgi. Selle hirmus karmistati seadusi ja hakati osalema Napoleoni vastastes koalitsioonides, mis nõudsid suuri rahasummasid. Karmistati tsensuurieeskirju, kitsendati koosolekute pidamist ja suleti tööliste ühinguid. Sajandi algul oli Inglismaa üpriski vanamoodne, valimisõigus oli vaid vähestel. Tööpäevad olid pikad ja valitses tööpuudus. Oli palju pehkinud kohti. Veel oli Napoleon sisse
suveräänõigustest, mis olid Venemaal Eesti rahva ja maa kohta" Nõukogude Venemaa maksis Tsaaari-Venemaa kullavarudest 15 miljonit rubla Lubati tagastada kultuurivarad, mis evakueeriti Venemaale I maailmasõja käigus Eesti kaotused Langenuid: 3588 meest s.h. 233 ohvitseri ja 3355 sõdurit Haavatuid ja põrutada saanuid: 13 775 Kulud: 178.770 miljonit krooni Sõjasaak: kaks miiniristlejat, lahingutehnika ja laskemoon, raudteeveerem Võlg Ameerika Ühendriikidele, Inglismaale, Prantsusmaale, Soomele Kokkuvõte olulisematest sündmustest 28.november 1918 enamlaste sissetung algab Vabadussõda 23. aprill 1919 kokku tuleb Asutav Kogu 23. juuni 1919 Võnnu all purustatakse Landeswehri väeosad 3.jaanuar 1920 relvarahu Vabadussõjas 2.veebruar 1920 Tartu rahu allkirjastamine VABADUSSÕJA KANGELASED Johan Laidoner Eesti Vabariigi sõjavägede ülemjuhataja Vabadussõjas Johan Pitka Eesti mereväe ülemjuhataja
musketäri olid vennad, kuigi autorile oli väga hästi teada, et nad pärinesid erinevatest aadliperekondadest.«Härra d'Artagnani memuaaridest...» sai Dumas teada XVII sajandi kommete kohta.Ta võttis sealt oma kangelaste nimed, episoodi d'Artagnani reisist Pariisi, intriigi mileediga, soovituskirja röövimise fakti, kardinali kaardiväelaste kujud, d'Artagnani astumise des Essarts'i väeossa. Samast teosest olid võetud ka andmed d'Artagnani teenistusest Mazarini juures, gaskoonlase reis Inglismaale ja tema osavõtt Fouquet' arreteerimisest. Ühest teisest teosest («Prantsuse õukonna poliitilised ja armuintriigid») laenas Dumas episoodi teemantidega. Dumas käsutas neid allikmaterjale võrdlemisi vabalt, ja ta fantaasia lasi luua vägagi omapärase teose. Dumas oli veendumusel, et sõdade, ülestõusude ja riigipöörete põhjuseks on juhuslike sündmuste kokkupõrge. See veendumus ilmneb paljudes romaani seiklustes.
Kaks aastat hiljem oli lähedal ka Antarktika avastamisele Teine ümbermaailmareis Toimus aastatel 1772-1775 Teine retk toimus eesmärgil leida suur lõunamanner. Paljud uskusid, et midagi peab seal lõunas olema, et tasakaalustada Euraasiat. Cook ise seda ei uskund Sellel reisil käis Cook kahe laevaga- Adventure ja Resolution Seda kui lähedal Cook teise mandri avastamisele oli näitavad meile tema laused: ,,Köied kui traat. Purjed kui metallplaadid'' Kui ta tagasi Inglismaale jõudis, oli ta esimene inimene, kes tegi tiiru ümber maailma läänest-itta sõites Kolmas ümbermaailmareis Toimus aastatel 1776-1779 Ekspeditsiooni eesmärk oli leida ühendustee Atlandi ja Vaikse ookeani vahel ( loodeväil ) Seekord asuti teele laevadega Resolution ja Discovery Sellel reisil avastas ta Jõulusaared ja Cooki saared Kui Cook Hawaiile naases koheldi teda Jumalana kuni üks tema meeskonnaliikmetest suri. Siis mõistsid pärismaalased, et Cook ei ole Jumal
Uuri kaardilt, kus see koht on! Lisa oma raamatu lugemise kokkuvõttele kaart ja tähista seal piirkond või reisi marsruut.: LääneAafrikas,Bafuttis , Briti Kameruni mägisel rohumaal. 4. Ülevaade kesksetest tegelastest - kes, millega tegelevad, roll reisil Geral Durrell Oli peategelane , kes jutustas oma reisist. Reisi eesmärgiks oli G. Durrellil vedada loomi oma eraloomaaeda Inglismaale. Jacquie Ta oli Geraldi abikaaasa,kes oli reisi ajal Geraldiga kaasas. Ta aitas Geraldil loomi toita. Bob Talle meeldisid roomajad. Ta teadis roomajatest kõike- roomajate suur spetsialist Sophie - Geraldi sekretär, kes aitab loomadega tegeleda. Bafuti fonn Geraldi sõber, kes aitas tal loomi püüda.Ta oli võõrutajaks Bafutis Elias Mees Eshobi linnast, kellest sai Geraldi sõber. 5. Mis on teose tegevusliiniks, tegevuse eesmärk reis, avastusretk
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
