RAHVUSVAHELISED SUHTED 20. SAJANDIL Esimene maailmasõda Sõjalised liidud enne maailmasõda: Kolmikliit: 1879 sõlmiti liiduleping Saksamaa ja AustriaUngari vahel, 1882 liitus Itaalia. Itaalia hakkas kaugenema 20. sajandi algul. Sõlmis Prantsusmaaga neutraliteedilepingu 1902. aastal. Eesmärgid: Saksamaa soovis haarata uusi kolooniaid, purustada Prantsusmaa, kaotada Inglismaa võim merel, AustriaUngari eesmärk oli tugevdada positsioni Balkani poolsaarel. Itaalia leidis aga liitlasteks Venemaa ja Prantsusmaa (kaugenes kolmikliidust, AustriaUngariga tekkis vihavaen). Uueks koostööpartneriks Saksamaale ja Prantsusmaale sai hoopis Türgi. Antant: Venemaa ja Prantsusmaa sõlmisid 1893 liidulepingu (vastu kolmikliidule), 1904. aastal Inglismaa
RAHVUSVAHELISED SUHTED MAAILMASÕJA EEL · Suurriigid olid huvitatud oma mõju tugevdamisest ja teiste riikide nõrgendamisest · Eriti selged vastuolud oli Inglismaa ja Saksamaa vahel. Inglise prantsuse lähenemine: · Inglismaa arendas suhteid Prantsusmaaga, sest Saksamaa muutus liiga mõjuvõimsaks. · 1904 aprillis sõlmiti Inglise-Prantsuse kokkulepe, millega sätestati Ingglise tegevusvabadus Egiptuses ning Prantsusmaa Marokos. Lepingu salajases osas jaotati omavahel koloniaalvaldusi, nähti ette Egiptuse ja Maroko iseseisvuse kaotamine ja kolooniavaldusteks muutmine. · See liit oli Saksamaale ohu märgiks ja Berliin püüdis tulutult Vene-Prantsuse liidusuhteid lõhkuda. Maroko kriis (1905-1906):
Ajend: Austria-Ungari troonipärija Frans Ferdinandi tapmine Sarajevas 28.JUUNIL 1914. *Esimesel maailmasõjal võeti kasutusele gaasimask. Saksamaa sõjaplaan: Von Sehliefferi plaan: Võidelda üheaegselt kahel rindel, purustada välksõjaga (39päeva) Prantsusmaa (kokku 3-4 kuud). SB oma asukoha tõttu ei suuda abistada Prantsusmaad, venemaa oma nõrga transpordivõrgu tõttu ei saa ka abistada. Pärast Prantsusmaa võitmist sunnitakse alistuma Venemaa ja siis Inglismaa ja saavutada võit kogu maailma üle. Pearinded: 1.Läänerinne:Saksamaa,Prantsusmaa,Belgia,Inglismaa. 1914 sündmus: Vallutas läbi Belgia Prantsusmaa. 2.Idarinne:Venemaa-Saksamaa. Tegi kõik et kaitsta Ida-Breisimaad. 3.Kolmas rinne: Austria Ungari-Serbia. Itaalia alustab soda keskliidu vastu. VON SEHLIEFFERI PLAAN EBAÕNNESTUS!!! Sündmused Venemaal 1917 Majanduslik olukord oli katastroofiline. Nikolai II loobub võimust 3. MÄRTS 1917 ja
· Noor Saksa keiser Wilhelm II valas õli tulle, loobudes kergekäeliselt riigikantsler Otto von Bismarcki poolt Venemaaga sõlmitud nn edasi- kindlustuslepingust, millega Saksamaa kohustus ründama Prantsusmaad ja Venemaa Austria-Ungarit. · 1893 sõlmisid Venemaa ja Prantsusmaa liidulepingu, millega kohustusid kallaletungi korral teineteisele appi ruttama. · 1902 Salajane neutraliteedileping Itaalia ja Prantsusmaa · Inglismaa pidi parandama suhteid Venemaa ja Prantsusmaaga. · 1903 Edward II edukas visiit Prantsusmaale · 1904 Prantsusmaa ja Inglismaa sõlmisid Antanti. (Entende cordiale) (Jagasid mõjusfäärid Aafrikas ja Aasias; Briti kohustus Prantsusmaad abistama; hakati planeerima ühist sõjategevust Saksamaa vastu) · 1907 kirjutasid Inglismaa ja Venemaa alla lepingule, millega jagasid mõjusfäärid Aasias. Sõprusleping.
· Sisevaenlasteks peamiselt juudid ja kõik teised rahvused ja ideoloogiate esindajad ja hiljem kõik, kes ei olnud võimule meelt mööda · Sisevaenlasi oli vaja selleks, et oma hirmu kõrval nõustuksid nad ohverama enda heaolu (sõjatööstuse eelisarendamine) · Juutide peamine koonduslaager oli sõja ajal Austerwitchzis · Välisvaenlasteks kõik liberaal-demokraatlikud riigid, nim. Kõik riike tegelikult, aga peamised vaenlased olid Prantsusmaa, NSVL, Inglismaa Massiteabevahenid allutatud riigile: · Haridus, massikommunikatsioon, noorsoo-organisatsioonid allutatud riigile, kuna eesmärk oli inimeste ideoloogiline kasvatamine juba väiksest peale. · Noorsoo-organisatsioonid olid Jungvolk, Noorhitlerlased, Saksa Tütarlaste Liit Prantsusmaa: · Ei propageerinud avalikult maailmarevolutsiooni. Erakondi oli arvukalt, nii kommunistlikke, kui ka fasistlikke. · 1934.a
Ford autotehases esimesed konveieridkiirenes autode valmistamise aeg.Zeppelin1900 tegi deu esimese lennu õhulaev tseppeliin Wright 12 sek püsis õhus ja tuli tervelt alla lennuk. Marconi1895 jõudis eetrisse esimene raadiosaade.Ataant(1904) Prantsusmaa,UK,RUS. Võtmeriik: Prantsusmaa(FRA). FRA & RUS ei meeldind saksamaa mõjuvõimu kas Euroopas.Prantsusmaa tahtis Saksamaalt tagasi saada Elsassi & Lotringet Inglismaa vajas kaitset Saksamaa eest. Inglismaa liitlaseks oli Jaapan kes soovis Saksamaa Aasia kolooniaid endale. KolmikliitSaksamaa, AustriaUngari,Itaalia. Võtmeriik :Saksamaa. DEU soovis uusi kolooniaid.Nõrgim lüli Itali.20saj kriisid Suurriikide blokkide kujunemine ning nende vahel mõjusfääride jaotamine viis maailma mitmel korral sõja lävele,Balkani ps oli saanud ohtlik piirkond , otseselt ei puudutant see UK,DEU,FRA , aga kuna liidus olid RUS ja AustiraUngariga võis tülidest kasvada euroopat hõlmav kokkupõrge
6. SÕJATEGEVUS 1915-1917 ( Lähiajalugu I osa , Õ.lk.44-49 ) I MS tuntakse kaevikusõjana, seda ennekõike Läänerindel. I MS kasutati esimest korda keemiarelvi. Ypresi lahing ( 22.aprill 1915 ) · Antandi riidike väed proovisid läbi murda läänerinnet, see ei läinud neil korda. · Sakslased piirdusid läänerindel kaitsega. · 22.aprillil kasutasid sakslased mürkgaasi, lõid küll inglastel paljud sõdurid rivist välja, kuid Inglismaa suutis Saksa rünnaku tagasi lüüa. · Kaitseks mürkgaaside vastu võeti kasutusele gaasimaskid, mistõttu mürkgaaside kasutamine käi suurema sõjalise efektita. Gorlice lahing (2.mai 1915 ) · Saksamaa proovis otsustada sõja staatust idarindel, kuhu koondati 54% Keskriikide jõududest, eesmärk oli Venemaa sõjast välja sundida. · Vene armee andis küll tagasilöögi, kuid nende rinne murti 35km ulatuses läbi ning
Kuulutati välja poliitiline amnestia. Paljud jakobiinide ja nende pooldajad saadeti giljotiini alla.1795 uus põhiseadusuus täidesaatev võimuorgan Dirktoorium.Edukad sõjad. Napoleon Vonaparte`i populaarsuse kasv.9nov 1799 Napoleoni korraldatud riigipööre. 6. Prantsusmaa vallutussõjad?1793 moodustati koalitsioon prantsusmaa vastu(Austria,preisimaa,venemaa ja Inglismaa)Üldise sõjakohustuse kehtestamine,koalitsioon lagunes,1798 tungis Napoleon egiptusesse kus ta ohustas Inglismaa valdusi Indias.Uus koalitsioon(Inglismaa,venemaa,austria ja türgi) 7.Muudatused igapäeva elus? uus ajaarvamine revolutsioonikalendri kasutamine,meetermõõdustiku ja kümnendsüsteemi kasutuselevõtt,uuendused moes,kõnetlusvormideks said "kodanik", "sina",moraali kujundamine, kiriku mõju vähendamine. 8.Revolutsiooni tagajärjed? feodaalkorra ja monarhia kukutamine, valgustusideede levik, rahvustunde tõus, suur vägivald ja terror. valgustusideede levik 9
nendega seotud ideoloogiate vahel saab läbi sellest ka väljend ,,ajaloo lõpp". Mis leidis aset Euroopas 1. Euroopa liidu laienemine 2. 1997. aastal tuli Inglismaal võimule Tony Blair. Tema programmis kuulutati sihiks ,,sotsiaalne õiglus", kuid selles esines hulk konservatiivide põhimõtteid ja seetõttu kujutas tema poliitika endast parem- ja vasakpoolsete meetmete põimimist, mida hakkati kutsuma kolmandaks teeks. 3. Ameerika Ühendriikide ja Inglismaa erisuhted. Teineteist toetasid kõigepealt Reagan ja Thatcher, seejärel George Bush juunior ja Tony Blair. Miks toetasid teineteist? -Suurbritanniat ja USA-d ühendab inglise keel, ajalugu ja ühised juured. 4. USA, Inglismaa ja Prantsusmaa moodustavad intrigeeriva kolmiku, kus Inglismaa on ühteaegu liitlas- ja rivaalisuhtes mõlemaga. 5. 1995. aastal Prantsusmaa presidendiks Jacques Chirac. 6. Saksamaa liidriks oli 1980.aastatel ja enamiku 1990.aastaist Helmut Kohl, kuid 1998.aastal
1. IMPERIALISMIAJASTU JA ÜHISKOND 19. saj teisel poolel tõstis suuremate rahvaste juures pead sovinism ehk marurahvuslus, mille nurgakiviks on oma rahvuse teistest paremaks pidamine. See omakorda andis teretulnud õigustuse imperialismile suurriiklikele püüetele saavutada võimalikult suur mõjuvõim kogu maailmas. 1905. a eraldus Norra rahumeelselt Rootsist. Saksamaal ja Venemaal kasutati rahvuste enesemääramisõiguste vastu aktiivset ümberrahvastamispoliitikat, Inglismaa üritas relvajõul maha suruda rahvuslikku vastupanuliikumist Iirimaal. Kõige leebemalt käituti erinevate rahvustega Austria-Ungaris, kus neile anti piiratud autonoomia. 1914. aastal elas 56% maakera elanikkonnast koloniaal- või poolkoloniaalsetes maades. Koloniaalvallutusteks sobivate maade otsa saamine teravdas vastuolusid suurriikide vahel ning viis katseteni valdused ümber jaotada. Eriti oli sellest huvitatud Saksamaa. Kõige
3. Kirjelda suundumusi majanduse arengus 20. Sajandi alguses! Väga olulisele kohale tõusis järjest enam kaubandus. Otsiti erinevaid viise kauba odavaks ja kiireks vahetamiseks ning turustamiseks. Mida tähendab globaliseerumine? Rahandusasutused ja kaubandusfirmad kasvasid kokku või põimusid üksteisega, tööstus muutus järjest rahvusvahelisemaks. Ptk 2: 4. Kolmikliit- sinna kuulusid: Saksamaa, Austria-Ungari, Itaalia Antant - sinna kuulusid: Prantsusmaa, Venemaa, Inglismaa 5. Mis olid kolmikliidu riikide Austria-Ungari, Saksamaa ja Itaalia eesmärgid I maailmasõjas? -Austria-Ungari eesmärk oli positsiooni tugevdamine Baltimaades -Saksamaa soovis haarata uusi kolooniaid, laiendada poliitikat, laevastikku ning tahtis purustada Prantsusmaa, samuti oli Saksamaal ka võimuvõitlus Inglismaaga -Itaalia tahtis end kaitsta Prantsusmaa võimaliku rünnaku eest 6. Mis olid Antandi riikide Prantsusmaa, Venemaa ja Inglismaa eesmärgid I maailmasõjas?
· Kritiseeriti puudusi ja tehti ettepanekuid ühiskonna parandamiseks. · Mõiste võttis kasutusele saksa filosoof J. Kant (1784). b) Eelduseks oli teaduseareng. · Hakati kahtlema senistes tõdedes, rõhutati inimmõistuse tähtsust. c) Valgustuse rajaja 17. saj. prantsuse filosoof Rene Descartes: " Cogita, ergo sum" ("ma mõtlen järelikult olen olemas") Kahelda kõiges, otsida tõde. d) Valgustuse sünnimaa Inglismaa ideed aga levisid prantslaste kaudu: · Prantslaste teosed olid sõnaosavamad, rahvalikumad. · Prantsuse keel oli õukonna keel ja Pariis oli Euroopa pealinn. 2. Valgustuse ühisjooned a) Hinnangu kriteeriumiks on inimmõistus. · Vana korda ja kiriklikku maailmavaadet peeti mõistusevastaseks. · Ratsionalism teadmiste aluseks on mõistus ja loogika. b) Astuti välja katoliku kiriku ja selle ideoloogia vastu.
I MAAILMASÕDA Antant Kolmikliit Venemaa Saksamaa Prantsusmaa Austria-Ungari Itaalia Itaalia Eeldused: Lepingud · Austria-Ungari, Saksamaa ja Itaalia vaheline liiduleping. · Saksamaa loobus lepingust Prantsusmaad mitte rünnata · Prantsusmaa ja Venemaa sõlmisid kahepoolse abistamise lepingu puhuks, kui neid rünnatakse. See liit oli Saksamaale äärmiselt vastumeelne. · Prantsusmaa ja Inglismaa sõlmisid teineteise abistamise lepingu ja jagasid mõjusfäärid Aasias ja Aafrikas. Planeerisid sõda Saksamaa vastu. · Inglismaa ja Venemaa jagasid mõjusfäärid Aasias. Eesmärgid: Kolmikliit · Saksamaa tahtis võimu kogu Euroopas ja kolooniaid üle maailma. · Itaalia tahtis kaitset Prantsusmaa eest. · Austria-Ungari soovis Balkanil oma võimu tugevdada, lootis Saksamaa abile juhuks, kui peaks Venemaaga sõjaks minema Balkani pärast. Antant
Henry VIII Sissejuhatus: Henry VIII oli Tudorite dünastiast Inglismaa ja Iirimaa kuningas aastatel 1509-1547. Ta sai tuntuks oma abielude ja usupoliitikaga, mis olid omavahel tihedalt seotud. Henry VIII Henry VIII oli Henry VII ja ta naise Yorki Elisabethi teine poeg nimetati 1494. aastal Yorki hertsogiks. Et ta oli Henry VII poeg nähti talle ette vaimulikukarjääri. Kuid tema vanem vend Walesi prints Arthur suri ootamatult 1502. aastal ja nii sai Henryst troonipärija. Ta armastas Arthuri leske Aragoni Katariinat, ent
Inglise renessansiteater baseerus Londonis aastatel 1567, millal avati esimene Inglismaa teater The Red Lion ehk Punane lõvi, kuni aastani 1642 mil võimule tulnud puritaanid sulgesid kõik teatrid, sest nende arust oli meelelahutus patt. Selle aja teater oli sarnane eelnevate perioodidega ning erinevate riikidega. Teatrit võis teha absoluutselt igal pool. Kus iganes rahvas kogunes, seal teatrit tehti. Näitlejad olid ainult mehed, naisi lavale ei lastud. Varasemast Inglismaa teatrist erines ta aga teemade poolest. Enne seda perioodi käsitleti peamiselt kirikuteemasid ja näideldi usklike ürituste puhul. Nüüd aga hakati kujutama ühiskondlike probleeme ja elulisi juhtumisi. Organiseeritud etendused õukondades ja rikkamate linnaelanike kodudes. Neil olid oma näitetrupid. Selle pärast kõlavad ka näitetruppide nimed sellest ajast nii nagu nad oleks kellegi omad. Näiteks The Admiral's Men admirali mehed, Oxford's boys Oxfordi poisid
17. sajandi alguseks oli Põhja-Ameerikas kolooniaid paljudel riikidel, sellega kaasnes ka omavaheline konkurents ning võitluses jäid esialgu peale inglased ja prantslased. Edasine võitlus võimu pärast kolooniates viis prantslaste järkjärgulise väljatõrjumiseni. Lõplikult kaotasid prantslased oma asumaad Põhja-Ameerikas 1763. aastal Seitsmeaastase sõja tagajärjel. Kolooniad vs kuningavõim 18. sajandi teisel poolel teravnesid asumaade ja Inglismaa suhted. Seitsmeaastase sõja ajal oli Inglismaa oma kolooniate kaitseks toonud Ameerikasse arvuka sõjaväe, mida pärast sõja lõppu ära ei viidudki. Sõjaväe majutamine ja ülalpidamine pandi asumaade elanike õlule. Samal ajal hakkas London sihiteadlikult takistama kolooniate majanduslikku arengut. Kolonistide kasvav jõukus oli Londonile samuti pinnuks silmas ja ärgitas asumaades uusi makse kehtestama. Tõsist pahameelt ja vastuseisu tekitas asunike hulgas ka Inglise
Lapsi naise kohta 1,9 last. Imikusuremus 3,9 imikut. Keskmine oodatav eluiga 82 aastat. HIV/AIDS 0,1 %. Sissetulek elaniku kohta 38,510 $. Rahvastiku hulk %, kes peab toime tulema 2 USD päevas 0 %. 3. Rahvastiku keskmine tihedus riigis. Rahvastiku keskmine tihedus riigis 2,87 in/km². 4. Riigi rahvastiku vanuseline struktuur. 0-14 aastaseid 18,1 %. 15-64 aastaseid 67,2 %. 65+ aastaseid 14,7 %. 5. Riigid, kust on kõige rohkem sisserändajaid Austraaliasse? Uus-Meremaa, Hiina, Inglismaa. Riigid, kuhu on kõige rohkem väljarändajaid Austraaliast? USA, Prantsusmaa, Inglismaa. Lühike hinnang Austraalia ,,rännete geograafiale". Minnakse vaatamisväärsustega maadesse. Migratsiooni välja- ja sisserände suundade põhjendamine. Tõmbetegurid- vaatamisväärsused, ilus loodus, majanduslik tase. Tõuketegurid- kuritegevuse tase, mustus, majanduslik tase. 6. Austraalia linnastumise tase/määr ja koht maailmas. Austraalia linnastumise tase/määr 89 % ja koht maailmas 28.
Suurt rolli mängis ka paljude Euroopa riikide hirm Saksamaa ees. Saksamaa oli sel hetkel Euroopa tugevaim sõjajõud (armee), samuti muutus Saksamaa sajandivahetusel ka Euroopa kõige paremate majandusnäitajatega riigiks (Inglismaa kartis, et Saksamaa võtab mere üle; Prantsusmaal oli kättemaksu soov). 1882 sõlmisid liidu Saksamaa, Austria-Ungari ja Itaalia (oli tol ajal kuningriik) Kolmikliit (keskriigid). Selline areng sundis teisi riike samuti koonduma. Inglismaa ja Prantsusmaa lahendasid tüliküsimuse Põhja-Aafrikas. Mõlemad riigid vastandusid Saksamaale (Prantsusmaal kättemaksuhimu; Inglismaa kartis merevõimu kaotamist). Samuti sõlmisid kokkulepe Inglismaa ja Venemaa. See võimaldas 1907. aastal luua vastuliidu Inglismaa, Prantsusmaa ja Venemaa vahel Antant (kolmik-kokkulepe). 20. sajandi alguses hakkasid Euroopa riigid juba varjamatult sõjaks valmistuma. Olukord Balkanil Alates 16
jaanuaril ka Londonist lahkus. Linnakodanikud olid suures enamuses parlamendi poolel ning kuningas koos õukonnaga siirdus esialgu Yorki. Seejärel puhkes kuninga ja parlamendi toetajate vahel propagandasõda, kus mõlemad pooled õigustasid enda tegevust ja kritiseerisid teist. 1642. aasta esimesel poolel püüdsid kuninga pooldajad (rojalistid ehk "kavalerid") ja parlamendi toetajad ("ümarpead") üksteise võidu saavutada Inglismaa linnade ja piirkondade toetust. Üldiselt jagunes toetus nõnda, et kuningat jäi toetama Põhja- ja Lääne-Inglismaa ning Wales, parlamenti aga Ida- ja Lõuna-Inglismaa. Linnad kaldusid pigem parlamendi poolele, kuna selle juhtivad kodanikud olid kannatanud kuninga range maksupoliitika tõttu. Parlamenti toetas ka enamik Inglise laevastikust, mis raskendas rojalistidel Mandri-Euroopast abivägede toomist. Sotimaa
Kuigi ka Norrat tabas Saksa rünnak ootamatult, osutasid norrakad sakslastele ägedat vastupanu, mis võimaldas kuningaperekonnal Norrast lahkuda. Siiski õnnestus sakslastel küllalt kiiresti enamik Norrast enda kätte saada. Põhja-Norras maabus Inglise-Prantsuse dessant, mistõttu siin jätkusid ägedad lahingud 1940. aasta suveni, mis järele jäänud dessantlased evakueeriti ja Norra lõplikult alistati. Välksõda läänes ja lahing Inglismaa pärast 1940 Välksõda läänes Samal ajal Taani ja Norra vallutamisega oli Hitler viimas lõpule ettevalmistusi välksõjaks (Blitzkrieg) läänerindel. Väejuhatus oli välja töötanud plaani, mille kohaselt tuli Saksa vägedel anda esiteks löök Belgia ja Hollandi pihta, meelitades nii Prantsuse-Inglise põhijõud Belgiasse, et tõrjuda siit otsekui 1914. aasta Schlieffeni plaani matkivat pealööki. Tegelikult pidid Saksa armee põhijõud
1) Maailm 20saj. alguses. Suurriigid: USA, Jaapan, Venemaa, Saksamaa, Austria-Ungari, Inglismaa, Itaalia, Prantsusmaa. · Tahtsid saavutada võimalikult suurt mõju kogu maailmas. · Hoolitsesid vähe arenenud rahvaste eest(levitada tsivilisatsiooni saavutusi). · 1905 Norra saab iseseisvaks · 1909 hakkab kujunema Lõuna-Aafrika Vabariik. · Suurirrigid jõuvad imperialismi. · Amerrika areneb kõige kiiremini. 20 saj alguse märksõnad ühiskonnale: · Kiire linnastumine.
ülemvõimu pärast maailmas. Kolonialism poliitika, mille eesmärgiks on nõrgemate või vähemarenenud maade vallutamine. Kolmas vabariik Prantsusmaa võttis pärast keisririiki vastu oma kolmanda põhiseaduse, millega kuulutati Prantsusmaa vabariigiks. Rantjee inimene, kes elab oma varanduselt saadavatest protsentidest Tööerakond erakond Inglismaal, mis moodustati oskustööliste ametiühingutest nende õiguste kaitseks. Hiilgav isolatsioon Inglismaa välispoliitika, mille põhiliseks huviks oli see, et Inglismaa ei sekkunud teiste maade poliitikasse ja nende omavahelistesse konfliktidesse. Briti impeerium 19. sajandi teisel poolel hakati nii nimetama Inglismaad ja tema kolooniaid Dominioon Briti impeeriumi koloonia(ala), millel on oma valitsus, parlament ja seadusandlus Konföderatsioon lepingu alusel kestvalt liitunud, kuid suveräänsuse säilitanud riikide liit Unioon(põhjaosariigid)
Miks loetakse kirjandust ka saja aasta pärast Doris Lessing on öelnud : ,,Meie käsutuses on terve kirjanduse varakamber, mis saab alguse egiptlaste, kreeklaste, roomlaste juurest. Kogu see rikkalik kirjandus on lihtsalt olemas ning seda võib avastada üha uuesti igaüks, kellel veab piisavalt, et ta selle juurde satub. Aga mis siis, kui seda ei oleks? Kui vaesunud ja tühjad me siis oleksime." Lugesin hiljuti ajalehte Sirp, kus oli Inglismaa kirjaniku Doris Lessingu kõne, kus ta mõtiskles raamatute tähtsusest inimeste elus. Tuntud kirjanik võrdles Aafrikast kõige vaesema ja Inglismaa kõige rikkama piirkonna elanikke. Esimese riigi mis ta näiteks tõi pole eriti võimalusi töötamiseks ja enese harimiseks. Sellistele inimestele ei ole raha ja võim tähtsad, kuna nad on harjunud oma vaese eluga. Lapsed rääkisid, et kui neil oleks raha siis ostaksid nad omale raamatuid teadmiste täiendamiseks
Majanduslikult kõige kahjulikum karistus oli reparatsioonide maksmine, mille kogusummat algselt ei määratud. Esimese maailmasõja tulemusena varises kokku ka Venemaa, kuigi teda poliitiliselt otseseks sõjasüüdlaseks ei peetud. Raske majandusliku seisu tõttu ei suudetud siseriiklike probleemidega enam toime tulla, toimus riigipööre, mille tulemusena haarasid võimu enamlased. Lenin tegi koostööd Saksamaaga ning lõpetas Venemaa osaluse maailmasõjas, mille tulemusena Inglismaa ja Prantsusmaa talle selja keerasid ning asusid toetama nt. Eestit Vabadusvõitluses, sekkuti ka Venemaa siseasjadesse. Venemaal tekkis kodusõda, mille tulemusena hukkus suur hulk inimesi, eriti läbi punase ja valge terrori. Kodusõja tulemusena kujunes Venemaast totalitaarne riik. Versailles´I rahulepingu kohaselt jäid sõjajärgselt kõige soositumasse olukorda Inglismaa ja Prantsusmaa, keda peetakse ka sõja võitjateks, kuna nemad ei
KLASSITSISM VARAKLASSITSISM Arhitektuur u.1770-1800 Prantsusmaa Jacques Germain Soufflot (1713-1780) Pantheon Pariisis. 1758-1789. Eesti Tartu Raekoda. Arhitekt J.H.B. Walther Kõrgklassitsism u. 1800 - 1830 Prantsusmaa Pierre Vignon (1763-1828). Madeleine kirik Pariisis. 1757-1842. Prantsusmaa Jean Francois Chalgrin (1739-1811) Tähe triumfikaar Pariisis. 1806-1836 Venemaa Andrejan Zahharov (1761-1811). Admiraliteedi hoone Peterburis. 1806-1823. Venemaa Paleeväljaku ansambel Peterburis. Lõpetatud 1837. Väljaku keskel asub Aleksandri sammas. Ameerika Ühendriigid James Hoban. Valge Maja - USA presidendi residents Washingtonis. 1792-1829. Ameerika Ühendriigid William Th...
Kurski lahing - 1943 suvel üritas Saksamaa võtta NSV-d piiramisrõngasse, venelastel õnnestus pealetung peatada ja vastulöök anda. Venemaa vallutas peale seda tagasi suure osa Saksamaa vallutatud aladest. Teljeriigid: Saksamaa, Itaalia, Jaapan. Liiduriigid:NSV, USA, Suurbritannia, Prantsusmaa. Neutraalsed riigid:Rootsi, Iirimaa, Türgi, Hispaania, Portugal, Sveits. Teherani rahukonverents:Iraani pealinnas toimus 1943.a. lõpus konverents, kohtusid USA, NSV ja Inglismaa, otsustati avada Prantsusmaal teine rinne, et Saksamaad tõkestada. teise rinde avamine e. Normandia dessant - prantsusmaal 1942. Jalta konverents:1945 veerbuaris toimus Jaltas konverents NSV, USA ja Inglismaa vahel. Kooskõlastati, kuidas Saksamaad lõplikult purustada ja milline on sõjajärgne maailmakorraldus. ÜRO asutamiskonverentsi aeg ja koht. ÜRO:1945 24.okt. allkirjastati Saksamaa kapituleerumine - allkirjastas keitel 9.mail 1945 Saksamaa tingimusteta kapituleerumise akti
See oli vihje, et Saksamaa ei karda tagajärgi ja on kõigeks valmis. Kuna nad kaotasid esimese maailmasõja enda arvates ebaõiglaselt, olid nad löödud ülekohtust ning valmis taastama oma au. Ka tootmispoliitika suunati ümber: hakati tootma põhiliselt relvi ja laskemoona, toiduaineid aga hakati ostma välisriikidest (näiteks piimatooted Eestist). Sellest võib kindlalt järeldada, et riik valmistub sõjaks. Hitler ( tuli võimul 1933 ) hakkas sõlmima ka koostöölepinguid Prantsusmaa, Inglismaa ja NSVL-ga. Liitlaste otsimine on teiseks kindlaks sammuks sõja suunas. 1933. aastal astus Saksamaa Rahvasteliidust välja, kuna Inglismaa, Prantsusmaa ja veel mõned riigid olid vastu Saksamaa piiramatule relvastumisele. Hitler ja tema abilised asusid looma võimast sõjaväge. Saksamaa leidis endal endale huvi kaaslase Jaapani, kes ka lahkus Rahvustelidust välja, kuna talle ei meeldinud sealset tingimused. Saksamaal
1.Millal ja mis eesmärgil toimus Viini kongress? Toimus: 1814-1815. Eesmärk: Luua uus poliitiline kord. 2. Selgita tasakaalu, legitiimsuse põhimõte ja julgeoleku põhimõte. Tasakaalu põhimõte- ükski riik ei tohi teistest tugevam olla Legitiimsuse põhimõte- Prantsuse revolutsiooni eelsete dünastiate ennistamist Julgeoleku põhimõte- Prantsusmaa ümbritseti puhverriikidega 3. Selgita mõisted 1. Püha Liit- sellega ühinesid kõik euroopa riigid peale Inglismaa ja Türgi. Eesmärk oli ristiusu toetamine. Vene keisri loodud. 2. Nelja Riigi Liit- Inglismaa, Venemaa, Austria, Preisimaa omavahel sõlmitud liit. Lubades vajaduse korral kaitsta ka relvaga Viinis kehtestatud uu poliitilist korraldust. 3. Saksa Liit- loodi Viini kongressi otsusega. Sinna kuulus 1815. aastal 41 Saksa riiki. 4. Metternichi süsteem- Viini kongressi järgne poliitiline korf. 3)Liberaalne ja rahvuslik vabadusliikumine
Carolina, New Hampshire, New York, ja Rhode Island); 1732 lisandus Georgia. • Need 13 kolooniat said ka Ameerika Ühendriikide asutajaks. • Põhja-Ameerikasse põgenesid Euroopast erinevate usulahkude esindajad-katoliiklased, baptistid, presbüterlased, puritaanid, kveekerid (3 viimast olid protestandid) • Alad, mis jäid Apalatši mäestiku taha jäeti indiaanlastele, nede hõivamine oli keelatud. Iseseisvumise põhjused • 18. sajandil pingestusid Inglismaa ja tema Ameerika kolooniate suhted: emamaa kohtles neid kui tuluallikat riigikassa täitmiseks. • Asumaadele pandi peale rasked maksud. • Inglismaa takistas sihilikult kolooniate majanduslikku arengut- kolooniad pidid müüma toorainet emamaale madalate hindadega (tollieeskirjad). • Asumaades toodetud kaupu Inglismaal turustada ei tohtinud. • Keelatud oli osta mitmeid kaupu teistest riikidest, kalli raha eest müüsid neid vaid inglased.
Prantsusmaal algas siis aktiivne töö võitluseks välisvaenlaste vastu. 1792.a kevadel kuulutas Seadusandlik Kogu Austriale sõja, kus Preisi armee tungis Prantsusmaale. 1792.a juulis pöördus Seadusandlik Kogu rahva poole ja tuhanded vabatahtlikud astusid sõjaväkke. 1792.a suve lõpus alustasid Prantslased vastupealetungi. Prantsuse väed tungisid Madalmaadesse, Itaaliasse ja Saksamaale. 1793.a moodustasid Austria, Preisimaa, Inglismaa, Hispaania ja Holland omavahelise liidu Prantsusmaa purustamiseks. Sellega pandi alus 1.Prantsumaa-vastasele koalitsioonilsõjale. Prantslastel tuli taas kaitsele asuda. 1793.aastal kandus sõjategevus uuesti Prantsusmaale. 1793.a septembris algas Prantsuse armee 17 kuud kestnud vastupealetung, mis lõppes sissetungiga Hollandisse. Revolutsioonisõjad muutusid vallutussõdadeks, mille eesmärgiks oli juba uute alade vallutamine. 1795
tanke, allveelaevu ja sõjalennuväge, sõjalaevade hulk oli piiratud. *Reini jõe vasakkallas ning parema kalda ala 50 km kaugusel jõest kuulutati demilitariseeritud tsooniks (seal sõdureid ei tohtinud olla) * Reparatsioonide tasumine Pariisi rahukonverents jaan 1819 - jaan 1920 Tuli kokku 26 riiki. Osalesid: Inglismaa(David Lloyd George), Prantsusmaa(George Clemencean), USA(President W.Wilson), Itaalia(peaminister V.Orlando) Eesmärgid: Prantsusmaa kättemaks, reparatsionid, Inglismaa - Kaubanduslikud suhted, reparatsiooni, UsA isolatsioon, kuna soovib Euroopast kaugele hoida), Itaalia ei otsustanud, kuna peeti reeturiks Loodi RAHVASTELIIT Saksa tuntumad kommunistid Tõstsid mässu Berliinis, üritades võimu haarata KARL LIEBKNECHT ja ROSA LUXEMBURG, nad tapeti. Türklaste isa ATATÜRGI pani aluse kaasaegsele Türgile, olles türklaste isa. Alustas ülestõusu, mille eesmärk oli Sevres'i rahulepingu tingimuste tühistamine. Adolf Hitler Tuli võimule 30
Igas demokraatlikus riigis peab olema 3võimu, mis on üksteisest lahus: 1..Seadusandlik võim 2..Täidesaatev võim 3..Kohtuvõim Pr-l oli a 1302 seadusandlikuks võimuks generaalstaadid 5.mai 1789 kutsuti generaalstaadid uuesti kokku. #kolmas seisus lahkus+aadlikud RAHVUSKOGU I asutav kogu 1791.a esimene põhiseadus(lõpetab asutava kogu tegevuse II 1.okt 1991 Seadusandlik kogu jakobiinid SOO monarhistid ´´Isamaa on hädaohus`` Pr ründasid teised riigid, et revolutsioon maha suruda. Seasusandliku kogu viimane istung 20.sept 1792 21.sept 1792 loodi rahvuskonvent (vasakpoolsed) 1793 kondidtsioon Täidesaatev võim oli ajutine täitev nõukogu 1795 aug uus konditsioon seadusandlik korpus Täidesaatev võim oli direktoorium 9nov 1799 Napoleon piias sõjaväega ümber seadusandliku korpuse. Täidesaatev võim kolm konsulit. 9 nov 1799 Pr revolutsiooni lõpp. Napoleon k...
Esimene maailmasõda (1914-1918) Põhjused: a) Teravnevad vastuolud suurvõimude vahel: a. Ülemvõimu pärast võitlesid Inglismaa ja Prantsusmaa vs Saksamaa b. Balkanil ristusid Venemaa ja Austria-Ungari taotlused b) Alahinnati ohtu- ei usutud suure sõja võimalikkusesse c) Sõda romantiseeriti ja peeti seda ülevaks ning hiilgavaks d) Puudus kriisi lahendamise rahvusvaheline keskus e) Sõjaline mõtlemine oli kaalukam kui diplomaatia; sõjatehnika tormiline areng jäi tahaplaanile Süja ajend ja algus a) Ajendiks Sarajevo kus 28
vahetatavaks ------Suurettevõttes hakkasid tootma tarbekaupu. Algas põllumajanduslik orientatsioon. Välisturg nõudis põllumajandus saadusi. Inglismaa Väljavedu: peekon ja või Sissevedu: tööstustooted MAAREFORM mõistae maad riigistati. Maad anti tasuta, eelkõige Vabadussõjas võidelnutele. 55 000 asunikutalu. Sellega saavutati maarahva toestus EV-s. Põhiline osa ekspordist andsid suurtalud. Kujunes toiduainetetööstus. 1924-1929 MAJANDUSLIK TõUS Väliskaubandus partnerid: inglismaa, Saksmaa, vähemal määral Rootsi Majandussuhted tagasihoidlikud. Põlevkivi kasutuselevõtt. Hakkas arenema keemiatööstus, puidu- ja paberitööstus. * tööpuudus kadus 30-ndate lõpus. Enne seda oli kogu aeg olemas 1929- 1933 MAJANDUSKRIIS 1933 Valitsus devalveeris Eesti krooni. Kaubad odavnesid. 1934 väljuti majanduskriisist Pätsi ajast algas riiklik sekkumine majandusse. 30ndate suhteliselt arenenud põllumajanusmaaks. Kohalikuks tarbeks tööstus VÄLISPOLIITIKA
meredessanti, kuid Inglismaal on soodne graafiline autkoht, on sõjaliselt tugev riik ja olid olemas lokaatrid. Kuna Saksamaa ei suutnud enam Inglismaad vallutada, tungis ta selle asemel 1941. aastal 22 juunil kallale Nõukogude Liidule. Seda sõda kutsuti venelaste poolt Suureks Isamaasõjaks. Murrang sakslastele toimus 1943. aastal Stalingradi lahingus, kus NSVL suutis saksöasi peatada ning Kurski linna lähedal hakkas Punaarmee sakslastele vastu. 1943. aastal novembris-detsembris toimus Inglismaa, USA ja NSVL-i vaheline Teherani konverents, kus otsustati, et Inglismaa ja USA peaksid avama teise rinde. Otsustati ära ka Saksamaa jaotamisküsimus peale alistamist. 1945. aasta veebruaris Jalta konverentsil otsustasid nad, kuidas Saksamaad purustada ning milline on sõjajärgne maailmakorraldus ning määrati kindlaks ka ÜRO asutamise konverentsi aeg ja koht. 1945. aasta juulis-augustis Potsdamis pandi paika Saksamaa sõjajärgse haldamise küsimus. Nimelt rüdasid USA ja
9. Kuidas kasutas Saksamaa ära Austria-Ungari troonipärija Franz Ferdinandi mõrva Sarajevos? 10. Milline riik oli Serbia olulisim liitlane I maailmasõja eel? 11. Mis kuupäeval toimus Franz Ferdinandi mõrv? (28.06.1914) 12. Mis kuupäeval kuulutas Austria-Ungari sõja Serbiale? (28.07.1914) 13. Mis kuupäeval kuulutas Saksamaa sõja Venemaale? (01.08.1914) 14. Mis kuupäeval kuulutas Saksamaa sõja Prantsusmaale? (03.08.1914) 15. Mis kuupäeval ja miks kuulutas Inglismaa sõja Saksamaale? (04.08.1914) 16. Milles seisnes Saksamaa välksõjaplaan? 17. Nimeta olulisemad tegurid, miks Saksamaa välksõjaplaan läbi kukkus? 18. Nimeta läänerinde olulisimad lahingud. (Vähemalt 2) 19. Kui suur oli hukkunute arv Verduni lahingus ja Somme'i lahingus? (Verduni lahing: üle 1 miljoni hukkunu ja ca 1,2 milj haavatut ja kaduma jäänut; Somme'i lahing: ca 1,3 miljonit hukkunut.) 20. Kirjelda I maailmasõja algust idarindel. 21
d) Anarhistid- nende arvates tuli kodanlik kord kukutada ning klassivastuolud likvideerida. Lootsid seda teha atentaatidega suurriikide valitsejatele ning kõrgematele ametnikele. 8. Millised suurriikide blokid kujunesid ja millal enne I MS? a) 1879. a sõlmiti liiduleping Saksamaa ja Austria-Ungari vahel. 1882. a ühines nendega Itaalia (Kolmikliit). b) 1893. a sõlmisid liidulepingu Venemaa ja Prantsusmaa. Hiljem ühines nendega Inglismaa. c) 1904. a kirjutasid Prantsusmaa ja Inglismaa alla kokkuleppele ametliku nimega Entente Cordiale e. Antant. d) 1907. a kirjutasid Inglismaa ja Venemaa alla lepingule, millega jagasid mõjusfäärid Aasias (Sõprusleping). 9. Millised olid Kolmikliidu eesmärgid? Saksamaa eesmärk oli purustada Prantsusmaa ning kehtestada oma võim Euroopa mandril. Kolooniad sooviti ümber jagada nii, et Saksamaa oleks esindatud kõikjal maailmas.
PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS ARVUTID JA ARVUTIVÕRGUD SKAUTLUS Referaat Koostaja: Allan Pertel Rühm: AA-10 Pärnu 2010 SKAUTLUSE ALGUS Skaudiliikumine sai alguse Inglismaalt ning selle loojaks oli Briti armee kindral Robert Stephenson Smyth Baden-Powell (skaudinimega B-P / bii-pii /) (22.02.1857 Inglismaa - 8.01.1941 Keenia). Sõjaväelase elukutse viis B-P'd mitmetesse maailma paikadesse, teenistuskäigu jooksul kogutud tarkustest kirjutas ta aastal 1899 käsiraamatu sõjaväe luurajatele "Aids to Scouting" (scout ingl.k. luuraja). Ootamatult suure populaarsuse võitis aga sama raamat noorsoo seas poisid üle Inglismaa hakkasid oma mängudes kujutlema Buuri sõda ja mängima luuremänge. Nimetatud teos sai käsiraamatuks ka Inglismaal
1. Maad, kus absolutism oli liidus katoliku vastureformatsiooniga. Esikohal kiriku huvid. Kunstis valitses barokkstiil, kunsti peamiseks tellijaks kirik. Itaalia, Hispaania, Austria, Lõuna-Saksamaa, Lõuna-Madalmaad, Poola-Leedu. 2. Absolutistlikud maad, kus kirik oli ilmalikule võimule allutatud. Kunstis valitses barokilik klassitsism toetuti antiikkunsti eeskujudele, kindlad vormitunnused. Kunsti tellijaks õukonnad. Prantsusmaa, sajandi I poole Inglismaa, Saksamaa väikemonarhiad. 3. Protestantlik Holland ja selle lähiümbrus. Põlati kiriku priiskavat kunsti. Arhitektuuris valitses barokilik klassitsism, muus kunstis barokilik realism kujutati ainult seda, mida nähti, ilma ilustamata. Kunsti tellijaks kodanlus. Põhja-Saksamaa, Holland, revolutsiooniaegne ja järgne Inglismaa, Skandinaavia (Eesti). Kirjelda barokk-kiriku fassaadi!
(pole kellegi nõusolekut vaja) · Saksa natside välispoliitilised plaanid · NSVL ambitsioonid maailmarevolutsiooni plaan väga huvitatud sõjast kuna ei tahtnud ise alustada · Sõjatööstuse areng relvi vaja realiseerida · Rahvasteliidu nõrkus puudus riiike ohjeldav jõud · Lääneriikide lepituspoliitika olla rahumeelne diktaatorite suhtes. 1930. aastate keskpaigas ja teisel poolel hakkasid Prantsusmaa ja Inglismaa ajama välispoliitikat, mis oleks pidanud maha rahustama Hitleri, et too uut sõda ei alustaks (nt anti Sksm käsutusse Tsehhoslovakkia sudeedisakslastega asustatud alad). Taoline poliitika aga andis Hitlerile hoopis julgust ja jõudu juurde, ta tundis ennast võimsana. Saksamaal oli suur süü sõja algamisel. 2. Kas II maailmasõda oleks saanud ära hoida? EI. Kaotajariikide viha, maailmarevolutsiooniplaanid, lepitamispoliitika mitte toimimine
Viimane lahing Waterloo all 1815. Napoleonil u 200 tuh, vastasel u 500 tuh meest. Wellington. Pagendamine Püha Helena saarele. Surm 1821 Inglise kodusõda ja parlamentarism 17. s V: 1642 kuningas püüdis arreteerida 5 parlamendisaadikut. Kaks leeri: Kuninga toetajad - aadlikud ja anglikaani kirik Parlament kaupmehed, keskkiht, puritaanid. Parlamendi väejuht Oliver Cromwell. Ümarpead. Charlesi arreteerimine. Kohus. Süüdistus riigi ja rahva reetmises. 19. Mail 1649. Aastal kuulutati Inglismaa vabariigiks. Parlamendi laialisaatmine Kuninglik perekond põgenes Prantsusmaale. Prantsusmaa kuulutamine vabariigiks. Karmid seadused, puritaanlik kord. Cromwelli surm Stuartite võimu taastamine/restauratsioon. James II ärritas inglasi katoliku usku astumisega. Parlament kutsus troonile James II tütre Mary, kes oli abielus Oranje Willemiga. Novembris 1688. aastal saabusid Willem ja Mary vägede saatel Londonisse. James II pages Prantsusmaale.
Minu arvates käitus Tõnisson õigemini, sest ta ajas asja seaduslikult ning sellisel juhul polnud ettekäändeid vägivalla kasutamiseks. 11. Millised vastuolud valitsesid suurriikide vahel I Maailmasõja eel? (Inglise- Saksa, Vene- Austria, Saksa- Prantsuse) Venemaa pooldas Serbiat, Austria-Ungari kuulutas välja sõja Serbia vastu, sellepeale kuulutas välja venemaa mobilisatsiooni. saksamaa koondas enamus oma jõududest prantsusmaa alla. Inglismaa pidas koostööd prantsusmaaga, seega inglismaa ja saksamaa olid üksteise vastu 12. Millised riikide liidud kujunesid välja I maailmasõja alguseks? Kes nendesse kuulusid? Kolmikliit- Saksamaa, Austria- Ungari, Itaalia Antant- Inglismaa, Prantsusmaa, Venemaa 13. Milles seisnes Balkani küsimus? Kes olid konflikti osapooled, mis olid nende eesmärgid? Austria- Ungari tahtis ülemvõimu Balkanil, nende suurimaks vastaseks oli Serbia, kus pärast riigipööret tulid võimule venemeelsed, seega toetas Venemaa Serbiat. Venemaa tahtis ise
1 4. Läänerinne: • Algas 2. augustil (1914) Saksa sissetungiga Belgiasse. • Loodetud kiiret võitu ei tulnud, Belgia osutas vastupanu. • Piirilahing 21.-24. august Prantsusmaal. Sunniti koos Inglismaaga taganema. • Prantsusmaa loovutas majanduslikult olulised alad Saksamaale. • Sakslased lootsid sõja lõppu, muutes sõjaplaani. Osutus valeks sammuks. • Marne’i lahing 2. septembril Pariisis. Abistas Inglismaa & Saksa pealetung peatati. • Ohvriterohke Positsioonisõda (720 km pikk). Kaitserelvad olid ründerelvadest paremad. • Ypres’i lahingus (aprill 1915) võeti esimest korda kasutusele mürkgaas (puudus gaasimask). Hiljem kasutasid Inglased, seekord gaasimaskiga. • Sakslased tõid väed idarindelt läände, kuna saavutati suuri võite. • Verduni lahing Prantsusmaal veebruaris kestis 10 kuud. Ohvreid miljoneid. • Samal perioodil toimus ka Somme’i lahing
Samuti arvan ma, et järgnevad põhjused on kallutatud ja paljud sõjas osalenud riigid/inimesed ei nõustukski nende põhjustega. Esiteks oli riikidevahelised konfliktid igapäevaelu. See on iseenesest mõistetav, et kui probleemid ei saa lahendatud, järgneb sellele ka midagi suurt. Konfliktid baseerusid imperialismil. Kõik suurriigid soovisid oma majanduslikku, poliitilist ja sõjalist mõju maailmas suurendada. Näiteks suur vastasseis oli Inglismaa ja Saksamaa vahel. Saksamaa tahtis saada juhtpositsiooni kohta maailmas. Selleks soovis ta endale allutada veel koloniaalalasid Aafrikas. Enamik koloniaalriike oli aga juba vallutatud ning see tähendas seda, et tuleb ümberkorraldusi teha. Samuti võistles ta ka Inglismaaga majanduse arengus. Saksamaal oli vastasseis ka Prantsusmaaga, kuna viimane tahtis saada tagasi Elsassi ja Lotringut. Samuti oli ka vastasseis Venemaa ja Austria-Ungari vahel, sest neil oli
AA Ohio - USA General AB Texas - USA General AC P. Carolina - USA General AD Kentucky - USA General AE Hispaania General AF Portugal General AH Mehhiko General AJ Michigan - USA Uniroyal AK Massechusetts - USA Uniroyal AL Wisconsin - USA Uniroyal AM California - USA Uniroyal AN Alabama - USA Uniroyal AO India Wearwell AP Oklahoma - USA Uniroyal AT Inglismaa Avon AU Ontario - Kanada Uniroyal AV Ohio - USA Seiberling AW Iisrael Samson AX Saksamaa Phoenix AY Saksamaa Pheonix B1 Prantsusmaa Michelin B2 Malaisia Dunlop B3 Nova Scotia - Kanda Michelin B4 Ungari Taurus B5 Poola Z.O.S. B6 L.Carolina - USA Michelin B7 Alabama - USA Michelin B8 Brasiilia Michelin B9 L.Carolina - USA Michelin BA Ohio - USA Goodrich
ohvitser. Ta pidi tegelema ka oma perekonna ülalpidamisega, kuna tema isa oli 1785. aastal surnud ning pere elas vaesuses. Prantsuse Revolutsiooni puhkemise järel naasis ta Korsikale, kus ta veetis järgmised aastad, võideldes Korsika revolutsiooni nimel. 1793 oli ta aga sunnitud pagema Prantsusmaale, kuna sattus Korsikal konflikti Pasquale Paoliga, Korsika rahvuslaste liidriga. 1793 kutsuti ta piirama Touloni, kus toimus rojalistide mäss ning mis oli Inglismaa poolt okupeeritud. Ta vallutas selle edukalt, tõmmates sellega endale aga revolutsionääride liidri Maximilien Robespierre'i ja üldise julgeolekukomitee tähelepanu. Napoleone Buonaparte abiellus 1796. aastal Joséphine de Beauharnais'ga (17631814), kes oli prantsuse poliitiku ja kindrali Alexandre de Beauharnais' (1760 1794) lesk. Abielu jäi lastetuks ning nad lahutasid 1810. aastal. Samal aastal abiellus Napoleon Austria hertshertsoginna Marie Luisega (17911847).
1) Karl V suguvõsa (isa, ema, isapoolne vanaisa, emapoolne vanaisa, vend, pärija) Isa Philipp ilus, ema Juana Nõdrameelne, isapoolne vanaisa Maximilian I, emapoolne vanaisa Fernando II, vend Ferdinand I, keisritrooni pärija Ferdinand I, Hispaania trooni pärija poeg Felipe II 2) Miks oli Taani Põhjamaade valgustatuse parim esindaja? Christian VII valitsusaeg tähistab Taani ajaloos valgustatud absolutismi perioodi. Et kuningas ise oli vaimse peetusega, teostas reforme tema ihuarstist nõunik Johann Friederich Struensee. Christian VII valitsusaeg tähistab Taanis valgustusliku õitsemise perioodi, kui kaotati tsensuur, kehtestati täielik trükivabandus, sätestati usuvabadus, keelati nõiaprotsessid ja piinamine, kohtuistungid muudeti avalikuks, kuulutati kõigi inimeste võrdsust seaduse ees, füsiokraatlikud ümberkorraldused majanduses: kaotati tsunftisüsteem, suleti kahjumit andvad manufaktuurid, ka...
Vallutussõdade algus: -pandi alus prantsusmaa-vastasele koalitsioonisõjale -prantsusmaal kehtestati esimesena euroopas üldine sõjaväekohustus -1793 sept prantsuse armee 17 kuud kestnud vastupealetung, lõppes sissetungiga hollandisse -1795 sõlmisid itaalia ja preisimaa rahu prantsusmaaga, 1797 tegi seda ka austria -1798 Napoleoni väed alustasid egiptuse alistamist -prantsusmaa sõjaliste vallutuste jätkumine sundis euroopa riike moodustama prantsusmaa vastase koalitsiooni- inglismaa , venemaa, austria ja türgi Poola jagamised: -kuulusid praeguse poola, leedu, valgevene ja ukraina alad -oli ahvatlev vallutusobjekt venemaale, austriale ja preisimaale -1772 toimus esimene poola jagamine -venemaa sai endale suurema osa paremkalda-ukrainast, valgevene , leedu alad ja kuramaa Revolutsiooniaegne eluolu: -sai üldiseks pöördumisvormiks ,,sina" -suured muutused moes, loobuti aristokraatlikust rõivamoest -suurt tähelepanu pöörati revolutsioonilise moraali kujundamisele
- 1642-1648/49 KODUSÕDA 1) kuningas parlament (edukam), kuningas põgenes Sotimaale 2) äärmuslased (independendid) (edukam) parlament (prestriterlased) O. Cromwell oli äärmuslaste liider, ,,Looda jumalale, aga hoia püssirohi kuiv." - 1648. a parlamendi puhastus Päraparlament - 1649.a otsustati hukata kuningas Charles I (pea maha) - O. Cromwell kuulutas välja vabariigi, sõjaline diktatuur püsis kuni 1660 Inglismaa merevõimu Sotimaa lõplik ühendamine Iirimaa koloniseerimine Stiartote restairatsoon Charles II taastati kuningavõim ning troonile astus hukatud kuninga poeg. - kuulutas välja usuvabaduse - üldine amnestia (kõigile v.a Charles I hukkajad) - Inglismaa ja Sotimaa vahel taastati personaalunioon - Vabad valimised parlamenti. Parlamendis rivaalitsesid 2 rühmitust: toorid (toetasid kuningat, anglikaani
3p Kunigal on inult täidesaatev võim Seadusandlik võim kuulub ainult rahva poolt valitud esinduskogule Kehtib alates 1689 aastast “Õiguste Bill” 4.Võrdle absolutismi ja parlamentarismi. Too näiteid riikide kohta 5p Absolutism: kuningal on piiramatu võim (seadusandev, täidesaatev ja kohtuvõim) , mõukogud ja ministrid. Prantsusmaa, Hispaania, Austria, Rootsi Sarnasus: päritava võimuga valitsemine Parlamentalism: piiratud võim ( ainult täidesaatev võim). Inglismaa 5.Millised olid Ameerika avastamise tagajärjed? 4p Tekib uus riik- tänane maailmavõim USA oli esimene iseseisvunud koloonia, lõi pretsedendi; innustas teisi kolooniaid võitlema iseseisvuse eest USA Iseseisvusdeklaratsiooni põhimõtted on tänapäeval üldinimlikud ja elementaarsed inimõigused. USA vabaduse ja võrdsuse ideed mõjutasid ka Prantsusmaa revolutsiooni Ameerika õiguskultuuri ja seaduskuulekuse põhimõtete levik. 6.Kirjelda USA kujunemist ja iseseisvumist.5p 7
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
