Romantikud rõhutasid just tunnete ja instinktide tähtsust Maalikunstis asetati pearõhk eelkõige koloriidile, valguse-varju kontrastidele ja hoogsale pintslikäsitlusele. Iseloomulik on ainestiku valimine ajaloost (eriti keskajast), legendidest ja kirjandusteostest. Suurt huvi tunti eksootika vastu, kuid ka kaasaja sündmusi ei jäetud kujutamata. Pole võimalik kindlate tunnuste järgi aru saada. Igal kunstnikul oli oma tehnika ja eripära rõhutamine. Teema järgi. INGLISMAA looduskeskne, maastikumaalid * William Turner meremaalija, akvarell, voolav maaliline käsitlus ka õlivärvides impressionismi eelkäija valgusemäng, värvid NAGU visatud pildile, kasut ka spaatlit e. maalrinuga *John Constable maastikumaalid, pehmed toonid PRANTSUSMAA ajaloolised sündmused, poliitika *eeskujusid leiti barokist
Ideoloogilised eeldused Saksamaa vajas oma rahvale eluruumi, mida tuli hakata hankima naaberrahvastelt, NSV Liit tahtis muuta kogu maailma kommunistlikuks. Teise maailmasõja algusaastad Teine maailmasõda algas 1. septembril 1939. aastal Saksamaa sissetungiga Poola. Hitler küll lootis, et lääneriigid tema vallutustesse ei sekku, kuid juba 3. septembril 1939. kuulutasid Prantsusmaa ja Inglismaa Saksamaale sõja. 17. septembril 1939. aastal sisenes Poola ka Stalini sõjavägi, asudes vallutama Poola idaosa. Poola alistati kahe nädalaga ning peagi kuulus NSV Liidu koosseisu ka Leedu. 1939. aasta novembris algas NSV Liidu-Soome vaheline Talvesõda, kus Soome suutis küll säilitada iseseisvuse, kuid pidi Venemaale loovutama Karjala maakitsuse. 1940. aastal okupeeriti NSV Liidu poolt Baltimaad ja Rumeenialt võeti ära Bessaraabia. 1940. aastal alustas vallutusi ka Saksamaa
ITAALIA. Rooma amfiteater Colosseum mahutab 50 000 inimest. Ehitati 80 a. Flaviuse ajal gladiaatorite võitlusteks. PRANTSUSMAA. Pariisi sümbol Eiffeli Torn on ehitatud 1889 a. Ta on 324 m kõrgune ja EGIPTUS. Kairo lähedal asuv Cheopsi kaalub 7300 tonni. püramiid ehitati 2551-2471 eKr. Ta on üks seitsmest maailmaimest. USA. Washington. Vabadussammas on suur skulptuur New Yorgi sadamas. Skulptuur oli kingitus prantslastelt 1886 aastal. INGLISMAA. Londonis asuv Big Ben ehk Elizabethi Torn on 96,3 m kõrgune ja ehitati pärast 1834 a. tulekahju. AUSTRAALIA. Canberra. 1973 a. EESTI. Tallinna vanalinn on UNESCO ...
7. USA ei soovinud sekkuda; 8. Rahvasteliit ei toiminud; 9. Rahvusluse ärkamine; 10. Saksa demokraatia läbikukkumine; 11. Ülemaailmne majanduskriis, osalt tänu millele tõusidki võimule diktaatorid. Sõja vallandaja: Saksamaa. Saksamaa liitlasteks on olnud: Itaalia, Jaapan, Ungari, Rumeenia, Bulgaaria, Slovakkia, Soome ja NSV Liit. Võitjad: Suurbritannia, Prantsusmaa, USA, NSVL Kaotajad: Saksamaa, Itaalia, Jaapan, Ida-Euroopa liitlased Lepituspoliitika Lepituspoliitika oli Inglismaa ja teiste suurte Lääneriikide leplik suhtumine Saksamaa kasvavasse võimsusesse ja Hitleri agressiooni, lootuses, et Hitler rahuneb, kui on mõned oma nõudmised (ennekõige 30ndatel aastatel) saavutanud. Näide: Briti-Saksa merekokkulepe. Britid lubasid sakslastel järeleandmisena sõjalaevastikku pidada. Näide: Tsehhoslovakkia ja Austria juhtumid. Saksamaa vallutas ja eelnevalt sekkus Tsehhoslovakkia ja Austria sisepoliitikasse. Lääneriigid
MUSSOLINI SAAB ITAALIA PEAMINISTRIKS • Itaalia kaotused olid I maailmasõjas suured – riik kaotas ühtekokku 460 000 inimelu ja valitsuse võlad olid kolossaalsed. • Sõja algaastail olid Inglismaa ja Prantsusmaa Itaaliale hulgaliselt uusi valdusi lubanud, kui aga sõda lõppes, lubadused unustati. Jäi mulje, et Itaaliat ei vaadelda kui võrdväärset partnerit. • Samas oli Roomas asuv keskvalitsus äärmiselt nõrk. Peamiselt oli tegu koalitsioonidega (enam kui ühe partei valitsused), mistõttu oli raskendatud otsuste langetamine. Itaalia linnades kasvas tööpuudus ning see omakorda tekitas rahutusi – üha enam sattus töölisklass kommunistide propaganda mõju
Bayeux' vaip on romaani tekstiilikunsti kuulsaim näide. Valmistatud 1076. aastal. Arvatavasti kulus selle valmistamisele 10 aastat. Ligi 68.3 meetrit pikk ja 50 cm kõrge. Jutustab loo ,kuidas Põhja- Prantsusmaal elanud normannid krahv Guillaume'i (hiljem inglise kuningas William I) juhtimisel üle La Manche'i väina purjetasid ja Inglismaa vallutasid 1066.aastal aset leidnud Hastingsi lahinguga. Mis teeb selle nii eriliseks? Annab vägagi täpse ülevaate 11. sajandi igapäevaelust. Ülima täpsusega on tikitud tollane riietus, sõjarelvad, ehted, mööbel, koduloomad jne. Vaibal on kujutatud rohkem kui 600 inimest, 200 hobust, 50 koera ja 500 muud looma (linnud, põdrad, karud, kalad, lõvid, kaamlid; lisaks mütoloogilised olendid nagu kentaurid,
investeerimiseks. vahele. Austria-Ungari toetab 1908 Bosnia kriis ,mille VENEMAA-AUSTRIA- Saksamaad tema püüdlustest tulemusena Bosnia ja UNGARI koloniaalvalduste laiendamisel Hertsegoviina liideti Austria- ja ülemvõimu lõpetamiseks. Ungariga. Venemaa oli huvitatud oma VENEMAA- mõju tugevdamisest Mustal 1907 Venemaa ja Inglismaa INGLISMAA merel (väljapääs läbi leppisid kokku mõjusfäärides Vahemere Atlandile) Kesk-Aasias (Afganistan,Pärsia) 1904 Inglismaa ja Prantsusmaa vahel nn südamlik kokkulepe,millega nad jagasid Põhja-Aafrika oma
Suurbritannia ja Põhja- Iiri Ühendkuningriik Suurbritannia lipp ehk Union Jack on Suurbritannia riigilipp ja endise Briti impeeriumi lipp. Lipu praegune kujundus pärineb 1801. aastast. Suurbritannia lipp on saadud Inglismaa lipu, Šotimaa lipu ja Iirimaa Püha Patricku lipu kombineerimisel. Vapil esindatud Ühendkuningriigi erinevad osad. Vapikilbi esimesel ja neljandal väljal asuvad Inglismaa kolm leopardi. Teisel väljal on Šoti lõvi ja kolmandal väljal Iirimaa harf. Vasakult toetab vapikilpi krooniga inglise lõvi ja paremalt šoti ükssarvik. Suurbritannia pindala on 243 610 km². Rahvaarv on 63.181.775 (2011) aasta seisuga.
INGLISMAA Parlamentaarne monarhia. Parlament: 1)Ülemkoda, 2)Alamkoda, peaminister + valitsus, kuningas esindab, Konservatiivne partei, Töölispartei. 1918 valimisreformiga suurendati valimisõiguslike arv. Liberaalide asemele tekkis Tööerakond. ÜLDSTREIK- 1926 söetööstuses kuhjunud probleemide tõttu, lõppes palgatõusu nõudnud söekaevuritele lüüasaamisega. IIRIMAA ISESEISVUMINE- 1921 lõppes vaenutegevus kompromissiga. 6 krahvkonda Suurb kooseisus, ülejäänud iseseisevus, kuid Inglismaa dominioon1937 Iirimaa täielik iseseisvus. BRITI RAHVASTE ÜHENDUS- Suurb. Senised dominioonid muudeti sise- ja välispoliitiliselt suveräänseks, alus BRÜle. PRANTSUSMAA Poolpresidentaalne vab. Parlament, president, peaminister-valitsus, Konservatiivsest Parteist- Kommunistliku Parteini Tööstusriik, poliitiline ebastabiilsus, valitsuse kiire vahetumine, äärmusliikumised- lubasid riigi karmil käel kriisist välja tulla.
pärsitud; Nad suutsid hästi superriigi seisusest loobuda ilma suuremate eksimusteta; Saksamaa- riik sammus ülesmäge; ebausk taastus, viimased sõjavaremed kadusid, majandusime jätkus; Prantsusmaa- Marssal oli keisrilike maneerida mees, kes käitus väliselt nii, nagu oleks Prant. maailma suurvõim number üks või vähemalt jagaks kohta Ameerikaga; see andis hoogu juurde Prant. kes arvasid, et nende riik ei kujuta supervõimu; nad lahkusid NATOst ja tegid ise omale tuumapommi. 2.Võrrelge Inglismaa, Prantsusmaa ja Saksamaa arengut sel perioodil. Milliseid sarnasusi ja erinevusi märkate? Inglismaa- majandus arenes ja heaolu kasv, ehki mitte nii suurte sammudega kui Saksmaal; Tuli leppida koloniaalimpeeriumi järkjärgulise kadumisega; kahjumiga töötavate ettevõtete doteerimine tööpuudusu hirmusmajanduskasv oli pärsitud; Inglismaal oli alles ülemereturg, see ei stimuleerinud innovaatilisust ega efektiivsust; Maj. kasv oli pärsitud – sõja ajal
Maailm 1900-1920.a. 1 .Suurriikide blokkide kujunemine. Kolmikliidu ja Antandi riikide eesmargid. Kaksikliit – Saksamaa, Austria-Ungari (1879) Kolmikliit – Saksamaa, Austria-Ungari, Itaalia (1882-1915) Kolme keisririigi liit - Saksamaa, Austria-Ungari, Venemaa (1873-1887) Edasikindlustusleping – Saksamaa, Venemaa (1887-1890) Liiduleping – Prantsusmaa, Venemaa (1893) Antant – Inglismaa, Prantsusmaa (1904) Salajane neutraliteedileping – Prantsusmaa, Itaalia (1902) Sõpruseleping – Inglismaa, Venemaa (1907) KOLMIKLIIDU EESMÄRGID: Kolmikliidu initsiaatoriks ja kandvaks jõuks oli Saksamaa. Saksamaa soovis uusi kolooniaid haarata, purustada Prantsusmaa ning kehtestada oma võim Euroopa mandril (Saksamaa soovis olla esindatud kõikjal maailmas) Saksamaa toetus oli eluliselt oluline Austria-Ungarile: tugevdada oma positisiooni Balkanil, soovis endale Balkanit (praegune Serbia). Kolmikliidu nõrgimaks lüliks oli sinna mõnevõrra juhuslikult sattunud Itaalia.
Versailles´ rahuleping ja I maailmasõja tagajärjed Pariisi rahukonverent ja Versailles´ rahuleping 18.jaanuar 1919 avati Pariisis rahukonverents, millest võttis osa 27 riiki Kõik olid kas Saksamaaga sõdinud või iis nendega suhted katkestanud Konverents lükkas tagasi Ameerika presidendi Woodrow Wilsoni rahuplaani ning keskenud Prantsusmaa ja Inglismaa huve arvestavate rahulepingute koostamisele Wilson nägi, et rahu saamiseks peab selle sõlmima ilma kontributsioonideta ehk sõjakahjudeta ja territoriaalsete nõudmisteta Rahvasteliit tekkis, kes korraldas riikide vahelisi suhteid Kehtima jäi rahvaste enesemääramise printsiip, kuid eegi osaliselt Kaotanud riikide esindajad kutsuti Pariisi alles rahulepingule alla kirjutama
valimisõiguslike kodanike hulka peaaegu kolm korda,valimisvõiguse said ka naised. Nõrkus: Demokraatlike traditsioonide nõrkus ning poliitiliste erakondade arenematus,aga ka noorte riikide põhiseadustes ning valimisseadustes tehtud vead.Tihti ei suudetud tasakaalustada parlamendi võimu presidendi institutsiooniga,üliproportsioonalne valimisseadus tõi parlamenti väikese toetusefa erakondade esindajad,see aga ei võimaldanud luua stabiilset valitsust. 2. Võrdle USA, Inglismaa ja Prantsusmaa majanduslikku arengut. Millest olenes riigi majandusliku arengu edukus? USA:Arenes sõjajärgsel aastakümnel kiiresti.Kasvas mitte ainult Ühendriikide väline võimsus,vaid ka tema kodanike jõukus.Ameerikad peati kui tuhandete võimaluste maaks,kus igaüks võis ennast miljonääriks töödata.1929 aasal algas majanduskriis ning sellega kaasnes rahva vaesumine.Franklin Delano Roosevelt Ameerika president aitas Ameerika majanduskriisist välja.
See parlament ei lähe enam laiali (kestis 13 aastat), Long Parliament. Pilt: Charles I Kodusõda Parlament jaguneb kaheks: kuninga pooldajad e. kavalerid ja parlamendim pooldajad e. ümarpead. · Parlamendi armee tuumiku moodustavad usulised äärmuslased, independendid, kes saavutavad Cromwelli juhtimisel edu. · Charles I vangistatakse ja hukatakse 1649.a. Sellega lõppeb kodusõda. Cromwelli diktatuur · Inglismaa on sisuliselt vabariik · Sõjakäik Sotimaa vastu, Soti kuningriik likvideeritakse ja ühendatakse Inglismaaga · 1653.a. saadab parlamendi laiali ja kehtestab sõjalise diktatuuri. Pilt: O. Cromwell Restauratsioon · 1660.a.kutsus parlament Charles II tagasi. · Breda deklaratsioon lubati säilitada usuvabadus ja maaomandis toimunud muutused · Kuningas taganeb deklaratsiooniga lubatud usuvabadusest Kuulus revolutsioon
Arutlus: Miks muutus sõja käigus inimeste suhtumine sõtta? 20. sajandi algul oli maailmas kujunenud vastuolud suurriikide vahel, kes olid huvitatud oma mõjualade suurendamisest ja teiste riikide mõju vähendamisest. Ja seda põhiliselt asumaade pärast. Seniste favoriitide Inglismaa ja Prantsusmaa kõrvale oli kerkinud Saksamaa, kelle tööstus oli võimsalt arenenud, ning kes oli huvitatud mõjuvõimude ümberjagamisest. Järjest tugevamaks muutusid Balkani rahvaste iseseisvuspüüdlused. I Maailmasõda algas 28.juulil 1914, ajendiks Austria-Ungari troonipärija Franz Ferdinandi tapmine Serbia salaorganisatsioonide poolt. Austria-Ungari kuulutas sõja Serbiale. Sõtta kaasati järk-järgult teisedki riigid
BAROKK 1600 1750 Sünnimaa Itaalia. Baroki nimetus tuleneb portugali k. sõnast barocco, mis tähendab ebakorrapärase kujuga pärlit, eriskummalist, ebatavalist. Barokk levis kõige iseloomulikumana absoluutse monarhiaga katoliiklikes maades: Itaalias, Hispaanias, Austrias, Lõuna-Saksamaal, Belgias, ka Poola-Leedus. Seal olid kunsti tellijaiks kirik ja kuninglik õukond. Baroklik klassitsism levis Prantsusmaal, Inglismaal, Saksamaa väikemonarhiates. Seal kunsti tellijaks peamiselt kuninglik õukond. Baroklik realism kujunes kapitalistliku ja protestantliku Hollandi piirkonnas. Levib Põhja- Saksamaal, Skandinaavias, ka Eestis. Nendes riikides kunst praktilisem, linlaste elukultuuri arvestav. Barokk-kunsti iseloomustavad järgmised märksõnad: rahutus, liikumine, lopsakus (küllus), liialdused, toretsevus, ülirohke dekoor. Sel ajal ehitatakse palju suurejoonelisi linnalähedasi losse, skulptuuride ja purskkaevudega parke, väljakuid. Vaux-le-Vicomt...
Ühiskonnas toimunud muutused: · uued leiutised: taskukell, kompass, trükikunst (1440) · rahamajandus ja pangad · uus ellusuhtumine (humanism, renessanss) · maadeavastused · reformatsioon · absolutism Euroopa aastal 1500 Euroopa aastal 1600 Lääne-Euroopa · Rahvusriikide tekkimine (Hispaania, Prantsusmaa, Inglismaa) · Kuningavõimu tugevnemine (arvukad ametnikud) · Lääniisandad kaotanud sõltumatuse (sageli koondusid kuninga õukonda) Inglismaa: · Pärast Rooside sõda (1455-1485) sai troonile Henry VII Tudor (1455-1509) (dünastia 118 aastat) · Soosis teenistusaadlikke · Tähekoda vandenõude järelevalve · Parlament käis üha vähem koos · Henry VIII (1509-1547) Saavutas enneolematu võimutäiuse Aristokraatia koondati õukonda Konflikt paavstiga Henry VIII ja tema 6 naist Prantsusmaa · Louis XI (1461-1483) Allutas suurfeodaalid kuningavõimule
Demilitariserimine Reinist 50 kilomeetrit idas seal ei tohtinud olla ei kindlustusi ega sõjaväge. Deklareeriti, et õjasüüdlased olid Saksamaa ja tema liitlased, mis oli väga solvav. Lisaks pidid nad maksma reparatsioone ehk tasuma sõjakahju. Versailles'i rahulepingusse ei olnud kirjutatud, kui palju peab reparatsioone tasuma, see summa määrati lõplikult kindlaks alles 1921. Saksamaa oli enne alla kirjutanud. Enamik reparatsioone läks Prantsusmaale, osa said ka Inglismaa ja Itaalia. Rahulepingud sõlmiti veel nelja kaotajariigiga. Austria-Ungari riigi raames tekkisid kolm uut riiki Tsehhoslovakkia, Austria ja Ungari. Mõned alad jagati teistele. Galiitsia läks Poolale, aga seal elas palju Ungarlasi. Seega sattus palju Ungarlasi elama teistesse riikidesse Poolasse ja Rumeeniasse, aga see, et riigi- ja rahvuspiir ei käi kokku, on pingete allikas. Itaalia sai vaid Lõuna-Triooli ning Istria, mis jäi vaidlusaluseks maaks. Austria ja Ungari sõjavägi
Esimeses osas seletatakse lahti mõiste ,,postmodernism", räägitakse tema tekkimisest ja arenemisest. Ühtlasi seletatakse lahti postmodernsele planeerimisele iseloomulikud tunnused. Teises, töö põhiosas, on juttu postmodernsest maastikuplaneerimisest, sellega seotud probleemidest. Teksti aluseks on võetud M. Herbberti artikkel ,,Re-enclosure of green space in postmodern urbanism". Kolmandas osas toome ühe näite postmodernsest maastikuplaneerimisest Eesti põhjal ja teise Inglismaa põhjal. Postmodernism Et mõista postmodernismi peab kõigepealt selgeks tegema modernismi alustalad. Modernism on seotud valgustusajastuga. Valgustus ajastu, mis sai alguse 18ndal sajandil, on segatud ideede, suhtumiste ja tundlikkuse kompleks. Valgustusajastu kesksed figuurid (nt Newton) üritasid inimeste arusaamist maailmast tõsta uuele tasandile. Üritati ühendada teaduslikku mõtlemisviisi sotsiaalse ja poliitilise sfääriga. Üheks keskseks ideeks oli vabadus läbi teadmiste
4.Kas 1950. ja 1960. aastate iidolid olid kangelased, kes kujutasid ajastut, või olid nad ajastu kujundatud kangelased? Põhjendage oma arvamust. 1950. keskel USA-s algas boheemlaslik liikumine, mille liidriteks olid peamiselt kirjanikud(nt Allen Ginsberg). Filosoofid- Sokrates ja Nietszche- kõik kolm kuulutasid üksikisiku vabanemist, keset traditsioonikindlat ühiskonda(kohustustest ja tavadest). Lk 52 1.Iseloomustage Inglismaa, Prantsusmaa ja Saksamaa tugevaid ja nõrku külgi suurriigina 1950.- 1960. aastatel. Kummad on teie arvates ülekaalus? Inglismaa- pidi identiteedi ja mitmed teisedki asjad ümber hindama, Tuli leppida koloniaalimpeeriumi järkjärgulise kadumisega; tekkisid rassiprobleemid; kaduma kippus briti eluviis; kahjumiga töötavate ettevõtete doteerimine tööpuudusu hirmusmajanduskasv oli pärsitud; Nad suutsid hästi superriigi seisusest loobuda ilma suuremate
Ajaloo kt pt.3-5 mõisted Dominioon- Briti rahvaste ühenduse autonoomne liikmesriik, millel on oma parlament, valitsus, kohtusüsteem ja seadusandlus. Majanduslik liberalism- seisukoht, mille järgi riigi kontroll majanduse üle tuleb viia miinimumini. Maffia-kuritegelik organisatsioon Propaganda-uudised, teave ja kihutustöö,mille eesmärgiks on panna inimesed omaks võtma mingit kindlat arvamust. Teemad 1.Demokraatlik ühiskond Demokraatlikku ühinkonda iseloomustavad: · Rahvamäärav osa ühiskonna tähtsamate küsimuste lahendamises · Kodanikuvabaduste olemasolu · Kodanikuõiguste olemasolu Tänu sõja võitmisele kasvas märgatavalt demokraatlik suurriikide maine. Nende mõjul otsustasid demokraatia kasuks paljud uued riigid, sealhulgas ka Eesti. Kuid demokraatia laienes ka siseriiklikult. Esimese maailmasõja aastail ja sellele järgnenud ajal kehtestati paljudes riikides seadused, mis suurendasid tunduvalt kodan...
Nad võisid ise valida, kellega abielluda, samas kui naisterahvad olid sõltuvad isa valikust. Kuitahes uuenduslikult ühiskond ei mõelnud, seda traditsiooni ei murtud. Olla vanem polnud kerge. See ilmneb ka Jane Austeni ,,Uhkusest ja eelarvamusest". Pereema suurimaks mureks oli kõik tütred mehele saada, pereisa ülesanne oli peret üleval pidada ja abikaasa närvide eest hoolitseda, kuna need said sageli liiga. Rahaprobleem oli levinud üle terve Euroopa, kuid kuna Inglismaa on saar, teravnes isoleeritusest sõltuvalt see mure seal eriti. Juhtus ka nii, et kõrgseltskonnas liiklejad sattusid võlgadesse see polnud haruldus. Rahapuudus tekitas stressi, mis omakorda pingestas rahvast. Parim võimalus kõigest sellest pääseda oli elada linnast eemal, kusagil, kus pole palju rahvast. ,,Uhkuse ja eelarvamuse" kangelanna Elizabethi isa oli üks selliseid julgeid mehi, kes ühiskonna rahulolematuse eest maale pages.
Millal:1814 Miks: kutsuti kokku, et panna paika euroopa valitsemise põhimõtted Mida otustati: · Legetiimsuse põhimõte ehk restauratsioon võimule ennistati revolutsiooni- ja Napoleoni-eelsed dünastiad. · Tasakaalupõhimõte et ükski riik ei muutuks teistest tugevamaks (territoriaalsed ümberkorraldused) · Julgeolekupõhimõte Prantsusmaa ümbritseti puhverriikidega 2. Inglismaa 19. sajandi I poolel: kas Inglismaa oli 19. sajandi alguses riik, millest teised riigid oleksid võinud eeskuju võtta? Põhjendage konkreetsete argumentidega oma arvamus (riigivalitsemine, välispoliitika, majandus, koloniaalpoliitika). Leian, et Inglismaad ei saanud pidada eeskujuks. Parlament ei arvestanud tegeliku rahva ja maksumaksjaga ja proovis iga hinna eest neid vaikima sundida ja mitte oma arvamust
aastast asus ta kehtestama poliitilist süsteemi. Mille tulemusel kujunes välja poliitiselt ja administratiivselt ühtne Prantsusmaa. Tema tegevust võib käsitleda kui Jumala käsu täitmisena. Richelieu loodud tervet Prantsusmaad hõlmavat absoluutset monarhiat tuleb vaadelda kogu Lääne-Euroopat haaranud poliitilise arengu taustal, kusjuures sellele aitas kaasa ebaselge piir vaimuliku ja ilmaliku võimu vahel nii katoliiklikel kui ka katoliiklusest lahku löönud aladel. 7) Mis olid Inglismaa kodusõja põhjused? - Iglismaa kodusõja põhjused: Kuninga ja parlamendi tüli maksude pärast, Kuninga soosiv suhtumine katoliiklastesse, keda Inglismaal ei sallitud, Puritaanide tagakiusamine kuningavõimu poolt 8) miks olid inglased peale Cromwelli surma nõus monarhia taastamisega? - Kuigi monarhia oli pärast 1660. aastat taastatud, oli kodusõja tagajärjeks siiski see, et kuningas pidi senisest tunduvalt enam arvestama parlamendi huvidega ning ka kuningad suhtusid sellesse
Burns Night 25. January Robert Burns Burns supper Poetry reading Toasts and speeches Valentine's Day 14. February Small tokens are exchanged Young men and women show their interest in each other Valentine cards Superstitions Pancake Day Shrove Tuesday On that day, people used to confess their sins Pancakes are eaten because they contain fat, butter, eggs. Pancake is a thin, flat cake, with caster sugar sprinkled on the top and a drop of lemon juice also added. Ash Wednesday The beginning of Lent Ash is the symbol of being sorry Ash is rubbed on your forehead to show your regret St. David's Day 1. March Big parades, concerts Leek and daffodil St. David's Cross Traditional Welsh costumes St. Patrick's Day 17. March ...
Demokraatlikud riigid kahe maailmasõja vahel · I-MS võitjateks jäid demokraatlikud riigid: 1. Inglismaa 2. Prantsusmaa 3. USA · Demokraatlike riikide arv suurenes järsult · 19 saj peamised politilised idealoogid olid: 1. Liberalism vabameelsus poliitikas, majanduses ja filosoofias, lähtub inimeste õigustest ja vabadustest 2. Konservatism alalhoidlikus, parempoolne mõtteviis, tuginetakse traditsioonidele 3. Sotsiaaldemokraatia kahevahel, marksism, vaheaste või üleminek
· Robinsonaad teos, mis kujutab inimese käekäike tsivilisatsioonist puutumata tühjal saarel. Idealiseeritakse looduslähedast eluviisi, elujõudu ja leidlikust. J. SWIFT 1667-1745 · Oli vaimulik publitsist ja kriitik loomult halastamatu kriitik · Meelis zanriks oli pamflett satiiriline jutt · Peateos on `'Gulliveri reisid'' allegooriline- sisuks peategelase fantastilised seiklused ebatavalistes maades ja allegooria on mõeldud tolle aja Inglismaa kohta + tegemist on poliitilise satiiriga. Koosenb IV osast: I `'Liliputtide maa'' despotismi riik, Inglismaa miniatuuris, II `' Hiiglaste maa''-Gulliver ise väike sellel maal, kehastab valgustajate ideaali, st riigis peab valitsema mõistus ja tarkus, III `'Laputamaa'' keskajateadust mainib, IV `'Hiihnhnide maa''- hobused, kes olemuselt inimlikud, hariduse ja õppimise teel saadud riik. SAKSA VALGUSTUSKIRJANDUS
Vaikse ookeaniga, mis tegi kõnealusest raudteest maailma pikima katkematu raudtee. Ma arvan, et raudtee võimaldas hõivata uusi alasid majanduslikult ning ühtlustada turgu. Lisaks suurendas lihtne transpordivõimalus võimalust käia kodust kaugemal tööl ning täiustas kaupade ja inimeste liikumist üleüldiselt. Aladel, kuhu raudtee rajati, kujunes turg, mis oli palju mitmekesisem kui eelnevatel sajanditel. Kui varem oli maailma majanduse esikohal olnud Inglismaa siis nüüd jäi ta oma iganenud tehnikaga tahaplaanile. Esile kerkisid Saksamaa ja USA. Ameerika Ühendriikides arendas H.Ford välja esimese konveiermeetodil põhineva autotehase. Ta uskus, et tööandja peab hoolitsema oma tööliste heaolu eest ning tundis huvi kõigest, mis tema ettevõttes toimus. Ford lähtus põhimõttest, et ise tuleb teha kõike, mida õnnestub teha odavamalt, kui senine allhankija seda suutis. Seetõttu rajaski ta oma kaevandused, metsatööstuse, raudtee, sadamad,
Londoni üleujutused London on Suurbritannia pealinn, mis asub Thames'i jõe kallastel. Thames on väga suur ja võimas jõgi, mis suubub Põhjamerre. Vee vooluhulk Thames'is on suur. Kuna Thames suubub Põhjamerre, siis mõjutavad seda tõus ja mõõn. Ka erinevad tormid mõjutavad väga kergesti Thames'i jõge, põhjustades üleujutusi. Üks suurimaid üleujutusi toimus 1953. aastal, kui suure tormi tagajärjel tõusis veetase Thames'is nii palju, et vesi tõusis üle tõusupiirete. Selle tagajärjel suri 58 inimest ja üle 10 000 inimese olid sunnitud evakueeruma. See oli tugevaks hoiatuseks Briti valitsusele suureneva ohu eest. 1983. aastaks valmiski Briti valitsuse algatusel Thames'i jõele hiiglaslik tõusubärjäär. Põhjuseid, miks üleujutusi esineb on mitmeid, kuid enamasti taanduvad need kõik globaalsele soojenemisele. Globaalne soojenemine põhjustab mereveetaseme tõusu ning ka mitmeid torme. Tormid omakorda toovad kaasa enamasti veema...
lahingutes. Esimeses ilmasõjas kasutati esimest korda keemiarelvi, toimus esimene massiivne pommitamine lennukitelt ning 20. sajandi esimeste tsiviilisikute massimõrvad. Esimeses maailmasõjas võitlesid kaks vastandlikku sõjalist blokki: Keskriigid ja Antant (Entente; liitlased). Esimese tuumiku moodustasid Saksamaa ja Austria-Ungari, hiljem lisandusid Türgi ja Bulgaaria. Antanti kuulusid Inglismaa, Venemaa ja Prantsusmaa. Hiljem liitusid nendega Itaalia ja USA. Ameerika Ühendriikide majanduslik ja sõjaline abi aitaski liitlastel sõja lõpuks võita. Üheski varasemas konfliktis ei osalenud nii palju sõdureid. Sõja lõppedes oli sellest saanud ohvrite arvult teine konflikt ajaloos (Taipingi ülestõusu järel). Rohkem ohvreid on olnud hiljem ainult Teises maailmasõjas.
SÕJAJÄRGNE MAAILM 24. Külm sõda. Raudne eesriie. 1. Millised muutused toimusid Euroopa majanduses, poliitikas, rahvastiku koosseisus pärast Teist maailmasõda? Mitmel pool maailmas muutusid riigipiirid ning tekkisid uued riigid Miljonid inimesed pidid ümber asuma (uued piirid) Muutus jõudude vahekord maailmas Üliriik USA. Inglismaa ja Prantsusmaa osatähtsus vähenes Nõukogude Liit eraldus Kesk-ja Ida-Euroopa raudse eesriidega (eraldamine muust maailmast) Majanduse jõud sõjatööstuse heaks 2. Mis põhjustas külma sõja puhkemise? Kumb pool oli sündmuste sellise arengu eest rohkem vastutav? Põhjendage. NSV Liidu ja lääneliitlaste suhete jahenemine. Stalini soov kehtestada kontrolli kogu Euroopa üle 3. Hinnake Trumani doktriini ja Marshalli plaani edukust.
kuningas põgenes inglismaalt ja sellega kaasnes ka kodusõda. Sõja lõpp: Kuninga väed said mitmes lahingus lüüa ja kuningas põgenes sotimaale, kuid sotlased andsid ta välja suure rahasumma eest parlamendile. 1649.a 30.jan raiutigi kunigal pea maha londonis. Kolmekümneaastane sõda 1612-1648 Osapooled: Katoliiklaste poolel olid prantsusmaa, põhja-saksa- rooma keisririik., sveits. Puritaanide poolel olid taani, keda toetasid inglismaa ja holland, saksa-rooma keisririigi lõunapool. Taani sekkus 1625.a, Rootsi sekkus 1630.a, Prantsusmaa sekkus 1634.a. Sõja algus: Keisrile valmistasid meelehärmi tema enda maadel valitsevad protestantlikud väikevürstid, seega hakati lutheri kirikuid sulgema. Seepeal moodustasid protestandid oma uniooni 1608.a ja katoliiklased oma liiga 1609.a. 23.mail 1618.a Prahas tüli käigus viskasid böömi aadlikud keisri saadikud aknast välja hobuse sõnniku sisse. Tänu sellele tungis
klvi ja viljapeksumasin lihtsustasid pllutid. prast napoleoni sdasid muutus saksa tstuspealinnaks berliin. majanduslikku arengut takistas riiklik killustatus, puudus tollissteem. 1834 moodustati preisimaa eesvttel saksa tolliliit (18 saksa riiki).krvale ji peamine konkurent austria. 1835 saksamaal avati esimene raudteeliin nrnberg<>frth. 18 ja 19 sajand tihedad tliste vljaastumised(streigid), nende kigus purustati masinaid. palgatlised-ploreteriaat. 1. raudteede avamised: inglismaa 1825; USA 1831; prantsusmaa 1832; saksa 1835; vene 1837; austria 1838; itaalia 1839; soome 1862; eesti 1870. industriaalhiskond-tstuse saavutustele tuginev hiskond. industrialiseerimine-suurtstuse arendamine.
1) 20. saj. Algusele iseloomulikud jooned. Oska tõestada, et 20. Saj alguses kujunes areng progressi suunas või vastupidi. Oska näha, et areng oli vastuoluline. *Maailma valitses Euroopa. Peale Euroopa veel 2 iseseisvat riiki: Jaapan ja USA. *teaduse ja tehnika areng *Tühistati seisuslikud eesõigused *turumajanduse levik *liberaal-demokraatliku riigikorra levik* Rahvusküsimuse teravnemine-talurahval tekkis oma haritlaskond ja keskklass, mis tõi kaasa rahvusliku liikumise, väikerahvad tahtsid saada oma riiki või saavutada autonoomiat.*Imperialism suurriikide soov valitseda maailma üle, riigi soov laiendada oma piire luues kolooniaid. *tööstuse areng *linnastumine *Massikultuuri tekkimine *Kodanlus(Keskklass)*töölisklassi ehk proletariaatide teke *sterigid-töölisklassi olukorra parandamine, taheti vana korda asendad sotsialistliku korraga 1) Polnud piiranguid elukohavalikul-see andis inimestele rohkem vabadust, aga enamik inimesi suundus ...
Leyte merelahing Kristiina Toomik Lagedi Kool 2015 23.-25 .(26) Oktoober 1944 Leyte lahes, Filipiinide idaservas Üks suurimaid ja keerukamaid mereväe lahinguid ajaloos USA vs Jaapani Impeerium Enne Lahingut 1942. aasta 6 mai vallutas Jaapan Filipiinid USA´lt. Jaapan soovis Suure Ida-Aasia Õitsenguruumi kuid kõik mis Filipiinidelt võtta andis, läks Jaapanile sõja pidamiseks USA, Inglismaa, Hiina, Hollandi ja teistega. USA sõjaväe laevastik ja lennuvägi tugevnesid, kuna sõjatööstused ei kannatanud pommirünnakute all. 1944. aasta oktoobri keskpaigaks oli sõda kestnud ligi 3.a. Vahetult enne lahingut 17. oktoobri hommikul kell 8.00 alustasid ameeriklased oma taassissetungi Filipiinidele. 17. oktoober alustas USA leyte idaranniku tulistamist . Tulistamine kestis 3 päeva 20.oktoobri hommikul algas USA maandumine Leytele. Armee suurused.
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Majanduseinstituut Majandusteooria õppetool Referaat aines „Majandusajalugu“ „TARASTAMISE PÕHIOLEMUS JA SELLE LÄBIVIIMINE INGLISMAA NÄITEL“ Tallinn 2015 18. sajandil muutus maastik oluliselt mitmel pool Euroopas, eriti Inglismaal. Kasutusele võeti uued tulutoovamad talupidamisviisid. Euroop põlluharimine oli juba sajandeid muutumatuna püsinud, kuid 18. sajandil asusid maaomanikud eriti Inglismaal arutama selle üle, kuidas tõhusamalt maad harida ning vilja kasvatada. Uuriti tõuaretust, maaharimist ning viljakasvatust. Üha enam hakkasid talunikud
DAMIEN HIRST Thomas Brand Damien Steven Hirst sündis 7. juunil 1965 Bristolis. Ta on Inglismaa kunstnik ja ärimees, kuid huvitub ise samuti kunstiteoste kogumisest. YBAs ehk Young British Artists on grupp, kuhu kuulub ka kõige kuulsamaks grupiliikmeks saanud Damien Hirst. Grupp on kuulus selle poolest, et 1990ndatel oldi Suurbritannia kunstivaldkonna eestvedajateks. Rahvusvaheliselt tunnustatud Damien Hirst on andmete kohaselt tänapäeva Suurbritannia kunstnike hulgast kõige rikkam. Tema jõukust hinnati aastal 2010 Sunday Times Rich List’i järgi 215 miljoni
TALLINNA VANALINNA TÄISKASVANUTE GÜMNAASIUM Reformatsioon Lääne-Euroopas Referaat Kelly Lutta 11e Tallinn 2009 Sisukord Reformatsiooni algus.....................................................................................................2 Reformatsioon Sveitsis..................................................................................................3 Ulrich Zwingli......................................................................................................................3 Johann Calvin.......................................................................................................................5 Reformatsioon Inglismaal...................................
SISUKORD: RIIGI ÜLDISELOOMUSTUS............................................................................................ 1 Üldandmed:......................................................................................................................1 Geograafiline asend:........................................................................................................ 2 Ülevaade looduslikest tingimustest:................................................................................ 2 RIIGI ARENGUTASEME ISELOOMUSTUS...................................................................4 Riigi arengutaseme iseloomustus erinevate arenguastme näitajate kaudu:..................... 4 RIIGI KUULUMINE MAJANDUSORGANISATSIOONIDESSE...................................5 Kuuluvus rahvusvahelistesse organisatsioonidesse:........................................................5 Rahvusvahelised firmad:..................................
Esimene maailmasõda oli esimene suurt osa maailma maadest kaasanud sõda, mis kestis 28. juunist 1914 11. novembrini 1918. Sõdivad riigid jagunesid Antandiks (Venemaa, Jaapan, Prantsusmaa, USA, Inglismaa jt) ja Keskriikideks (Saksamaa, Austra-Ungari, Türgi, Bulgaaria). Tähtsamad kuupäevad: 28.juuni 1914 tapeti serbia salaorganisatsiooni liikme poolt Austria troonipärija Franz Ferdinand. 23.juuni- 4.aug riigid kuulutasid üksteisele sõja ja sellega algas I MS. 26-30 aug 1914 Tannenbergi lahing 14.sept 1914 Marne lahing, sellega peatatakse sakslaste pealetung. 22.apr 1915 Ypresi lahing 31.mai 1916 Jüüti merelahing Saksa- Inglismaa. 1.juuli- nov 1917 Somme lahing 14
püüdles ainuvalitsemise poole. Napoleoni reformid ja ümberkorraldused Tsiviilkoodeks (võrdsus,eraomand,kiriku lahusus riigist) Katoliku usk Ei ole vaimulike eesõigusi,maid Prantsuse kontrolli all olevatest riikidest moodustati Reini liit Hiilgav õukond Kontinentaalblokaad Peamised Napoleoni vastu sõdinud riigid Inglismaa,Austria,Venemaa,Hispaania Kontinentaalblokaad Inglismaa oli Prantsusmaa üks tugevamaid vastaseid. Napoleonil oli kindel plaan vallutada Inglismaa, kuid kaotati meresõda Inglismaa-Hispaania vastu. Et Inglismaad nõrgestada, kuulutas Napoleon välja kontinentaalblokaadi Inglismaa vastu. See oli Inglismaa majandusele tugev hoop, kuid sellest tuldi välja suurendades kaubavahetust ülemerekolooniatega, kaaperdati Prantsuse ja liitlaste laevu. Blokaad mõjutas ka Prantsusmaad: seal tõusid hinnad 300%,kuna nõudlus oli suur kasvas salakaubandus tohutult. Napoleoni kaotuse põhjused: Napoleon oli Tilsti rahu suhtes liiga kergeusklik
1. Nimeta uued nähtused 20. Sajandi algul maailma majanduses ? *Tööstus hakkas väga kiiresti arenema, eriti tähtsaks muutusid elektrienergia tootmine ja nafta tootmine. *Tekkisid mitmed uued tööstusharud nagu : keemiatööstus, autotööstus, elektrotehnika tööstus. *Majanduses tekkisid hiigelettevõtted ja nende ühendused monopolid monopolid haarasid enda kätte tihti terve tootmisharu ja paljud väikeettevõtted läksid pankrotti. 2. Iseloomusta Inglismaa majadust, majandusarengut ! Inglismaa oli suurim ja võimsaim koloniaalriik. Talle kuulusid India, Egiptus, Sudaan, Keenia, (Kanada ja Austraalia ning LAafrika) dominioonid. Kolooniatel oli Inglismaa majanduses väga tähtis koht : 1) sinna paigutati kapitali 2) sai kasutada odavat tööjõudu 3) kuna kolooniad olid mööda maailma laiali, omas väga tähtsat kohta laevastik. Inglise lipu alla sõitis pool maailma kaubalaevastikust. 4) ohvitseridele
Ajaloo kontroltöö konspekt Üldiselt Esimeseses maailmasõjas oli kaks suuremat sõdivat osapoolt- Kolmikliit (Saksamaa, Austria- Ungari, Itaalia) ja Antant (Venemaa, Prantsusmaa, Inglismaa, USA). Blokid olid peamiselt loodud sõja ärahoidmiseks. Austria-Ungari tihe koostöö patrner- Türgi (Venemaa ja Itaalia kasvav surve). Sõja põhjused: Saksamaa ei pidanud kinni Venemaaga sõlmitud edasikindlustuslepingust, kus seisis, et Saksamaa ei tohi rünnata Prantsusmaad ning Venemaa Austria-Ungarit. Alahinnati ohtu (ei usutud, et sõda juhtub) Sõda romantiseeriti Rahvusvahelied kriisi reguleerivad institutsioonid puudusid
mille kulminatsiooniks olid kaks revolutsiooni järjest, täielik riigikorralduse muutmine ja nendele järgnev kodusõda kuni aastani 1922. Tekkinud kriis nõudis riigilt ebasoodsatel tingimustel sõlmida rahu Saksamaaga 1917-1918 a. Tulemuseks olid täiesti hävinenud majandus ja hiiglaslikud territoriaalsed- ning inimkaotused. Sõja võitjaid oli kaks. Üks sõja võitjatest oli Prantsusmaa. Versailles´i rahuleping kaitses suuresti ka Inglismaa huve, kuid Prantsusmaa nõudis ja saigi rohkem kasu. Vaatamata sellele, et rindejoon liigus suhteliselt vähe, inimkaotused olid võrreldavad Saksamaa omadega. Peamiseks võitlemis jõuks Läänerindel olid prantslased, inglasi ja sõja lõpupoolel liitunud ameeriklasi võiks võrdeliselt nimetada abistajateks. Prantsusmaa oli peamine nõuete dikteerija ning tulemuseks sai Saksamaa suuri kahjutasusid. Tegelikult suurimaks võitjaks I maaimasõjas osutus USA. Hiline sõtta astumine tähendas
MAAILMAKIRJANDUSE PÕHIVOOLUD JA AJASTUD Kreeka Euroopa Itaalia, Hispaania Hispaania Inglismaa Rooma Inglismaa Itaalia Prantsusmaa Saksamaa ANTIIKAEG KESKAEG RENESSANSS BAROKK KLASSITSISM A J A T E L G u 8.saj eK 5.- 14.saj 14.-16.saj 1600-1750 17.-18.saj 4
võtma? Selle arutlusega püüan ma välja selgitada, kas 19. sajandi Inglismaad võis pidada riigiks, millest teised oleks pidanud eeskuju võtma. Inglismaal, kui saareriigil, puudus Euroopa mandririikidele iseloomulik vana kord oma seisuslike vastuoludega. Inglismaal oli juba ammu kukutatud absolutistlik valistemiskord ja riigis kehtis parlamentaarne monarhia. 1789. aastal alanud Prantsusmaa revolutsioonil olid samad eesmärgid. Inglismaa suhtus revolutsiooni algusest peale negatiivselt, sest kardeti revolutsiooni mõjude edasikandumist Inglismaale ja see oleks kaasa toonud ettearvamatuid tagajärgi. Selle hirmus karmistati seadusi ja hakati osalema Napoleoni vastastes koalitsioonides, mis nõudsid suuri rahasummasid. Karmistati tsensuurieeskirju, kitsendati koosolekute pidamist ja suleti tööliste ühinguid. Sajandi algul oli Inglismaa üpriski vanamoodne, valimisõigus oli vaid vähestel.
Rahvusvahelised suhted maailmasõja eel Kõik suurriigid olid huvitatud oma mõju tugevdamisest ning teiste nõrgendamisest maailmas Inglise-Prantsuse lähenemine · Saksamaa mõju kasv · Inglismaa vaenusuhted Prantsusmaaga hakkasid taanduma (ohumärk Saksamaale) · 1904.aprillis ,,südamlik kokkulepe" Inglismaa ja Prantsusmaa vahel (Inglismaa tegevusvabadus Egiptuses ja Prantsusmaa sai endale Maroko) · salajane kokkulepe Egiptuse, Maroko poliitilise olukorra muutmine · Berliin püüdis asjatult lõhkuda Vene-Prantsuse liidusuhteid Maroko kriis (1905-1906) · 1905 Prantsusmaa esitas sultanile reformide kava · Saksamaa otsustas takistada märtsis Wilhelm II külaskäik (saksamaa huvide kaitsmine)
2.09.1914 Marne'i lahing (Saksamaa oli 35 km kaugusel Pariisist), kus Saksamaa pidi tagasi tõmbuma (väed olid pidanud taluma suuri kaotusi + olid kurnatud pikkadest päevamarssidest) ] 4. Üldine sõjakäik pearinnetel lääne- ja idarindel sh osapooled 1914- 1918. Läänerinne: *sõjategevus algas 02.08.1914 Saksa vallutas Luksemburgi *04.08.1914 Saksamaa pealetung Belgiasse *21.-25.08 1914 piirilahing Saksamaa vs Prantsusmaa ja Inglismaa *02.09.1914 Marne'i lahing Saksamaa vs Prantsusmaa ja Inglismaa *1915 positsioonisõda *1915- Ypres'i lahing, Saksamaa vs Inglismaa armeed, kasutati mürki, Inglismaa suutis rünnaku tagasi lüüa *1916 veebruar Verduni lahing, Saksamaa vs Prantsusmaa. Sakslased kaotasid lahingu *01.07.1916 Somme'i lahing, Saksamaa vs Prantsusmaa ja Inglismaa. 15.09
vaid suri 1832.Aastal tuberkoloosi. Napoleon ja Maria-Louise Napoleon Ehk Napoleon Bonaparte Oli Prantsusmaa valitseja ja väejuht. Napoleon Valitses prantsusmaad 11.Nov 1799 - 11. Aprillini 1814 ja 13. märtsist 1815 kuni 22.jun 1815. Trafalgari merelahing nurjas Napoleoni plaani vallutada Inglismaa. Pärast Trafalgari lahingut otsustas Napoleon Inglismaa põlvili suruda majanduslike abinõudega. 1806.Aastal Napeloen kuulutas välja majandusblokaadi.Kõik kes olid seotud prantsusmaaga ei saanud enam kaubelda inglismaaga. Saareriigi kaubalaevadele suleti kõik sadamad Põhja ja läänemerel, Atlandi ookeanil ning vahemerel. inglismaa jäi kontinentaalblokaadi.
vaid suri 1832.Aastal tuberkoloosi. Napoleon ja Maria-Louise Napoleon Ehk Napoleon Bonaparte Oli Prantsusmaa valitseja ja väejuht. Napoleon Valitses prantsusmaad 11.Nov 1799 - 11. Aprillini 1814 ja 13. märtsist 1815 kuni 22.jun 1815. Trafalgari merelahing nurjas Napoleoni plaani vallutada Inglismaa. Pärast Trafalgari lahingut otsustas Napoleon Inglismaa põlvili suruda majanduslike abinõudega. 1806.Aastal Napeloen kuulutas välja majandusblokaadi.Kõik kes olid seotud prantsusmaaga ei saanud enam kaubelda inglismaaga. Saareriigi kaubalaevadele suleti kõik sadamad Põhja ja läänemerel, Atlandi ookeanil ning vahemerel. inglismaa jäi kontinentaalblokaadi.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
