docstxt/135806522318.txt
Present simple Work/works, do/does Every, often,usually,always,sometimes,once,twice, at weekends Püsiv ja korduv tegevus Tulevikus toimub tegevus, mis on seotud graafikute, sõiduplaanidega, tunniplanid Üleüldised tõed ja loodusseadused Kui midagi kommenteeritakse - tv Present continius am, is, are working be vormi abil tehakse now, at the moment, look, listen, hurry up just praegu toimub tegevus praegusel perioodil toimuv tegevus kõige kindlam tulevik ettekavatsetud tulevik Present perfect Have, has worked 3pv Eitavaid, küs have / has Ever, never, for, since, already, yet, today, this week / month / yrear Äsja lõppenud tegevus, millele visatakse pilk peale Tükk aega varem toimunud tegevus (eesti keeles nud) Elavate inimeste puhul kui tahame öelda, mida on oma elus teinud Present Prefect continius have has been working for, all, since, lately, recently tegevus algas minevikus, aga rõhutatakse, et parajasti nüüd kestab ta ikka edasi s...
AJAD Simple Present: (olevik. Kui midagi toimub iga päev. every day.) EXAMPLES: I play tennis. She does not play tennis. The train leaves every morning at 8 am. The train does not leave at 9am. She always forgets her purse. (Ta alati unustab oma koti) He never forgets his wallet. Every twelve months, the Earth circles the sun. The sun does not circle the Earth. Past Simple: (midagi on tehtud. Tegusõna tuleb panna minevikku ehk II põhivormi. Seda aega tuleb kasutada siis, kui lause väljendab tegevust, mis minevikus tehti ja ka ära lõpetati!) EXAMPLES: I saw a movie yesterday. (Ma nägin eile filmi. Nägin filmi lõpuni.) I didn't see a movie yesterday. Last year, I traveled to Japan. (Sõitsin Jaapanini välja, mitte ei jäänud reisi peal kuhugi toppama) Last year, I didn't travel to Japan. She washed her car. (Ta pesi auto ära! Mitte ei pesnud natuke ja jooksis siis tuppa multikaid vaatama, vaid lõpetas töö ära ja siis tegi m...
TENSES. ACTIVE VOICE. 1. Present Simple (üldolevik) I (he, she, it s) he works Eitav,küsiv do (I, you, we, they) he does not work does (he, she, it) does he work? Verbidele, mis lõpevad infinitiivis ss, -sh, -ch, -x või o, lisatakse ainsuse 3. pöördes es he touches, she goes Verbidel, mis lõpevad y-ga, mille ees on konsonant, muutub y->ies carry - he carries Vrdl: play he plays 1. Harjumuspärane, korduv tegevus või seisund olevikus. Tom drinks tea every day. He lives in Brussels. 2. Üldtuntud tõed, loodusseadused The earth goes round the sun. 3. Tulevikus toimuv tegevus a) Sõiduplaanid, planeeritud programmid. The train for Tallinn leaves at 10. The course begins on Monday. ...
Verb Tense Summary Chart PRESENT PAST FUTURE Present Simple Past Simple Future Simple I study Englishevery day. Two years ago, I studied English in I am going to study Englishnext year. England. The bus leav e s at 8. If you are having proble mwill help ...
Present Simple Present Continuous I walk I am (I'm) walking you walk you are (you're) walking he walks he is (he's) walking she walks she is (she's) walking it walks it is (it's) walking we walk we are (we're) walking they walk they are (they're) walking Present Perfect Simple Present Perfect Continuous I have (I've) walked I have been walking you have (you've) walked you have been walking he has (he's) walked he has been walking she has (she's) walked she has been walking it has (it's) walked it has been walking we have (we've) walked we have been walking they have (they've) walked they have been walking Past Simple Past Continues I walked ...
Eesti keel 21.sajandil Keel on kultuuri väga tähtis, see on meie igapäevane suhtlusvahend. Keel kannab põlvest põlve edasi rahvaloomingut ja traditsioone. Tänapäeva kiiresti muutuvas ja tehnologiseerunud maailmas muutuvad rahvuste ja riikide piirid üha hägusemaks ning kultuuid segunevad rohkem. Eesti nagu ka teiste väikerahvaste kultuur ja keel muutuvad kõige rohkem. Kas eestlased suudavad 21. sajandil säilitada eesti keelt? Eri aegadel on eesti keelt mõjutanud erinevad keeled. Kuni 20. sajandini mõjutas meie emakeele arengut kõige rohkem saksa keel. 20. sajandi esimesel poolel viidi eesti keeles Johannes Aaviku eestvedamisel läbi maailmas üsna ainulaadne keeleuuendus, mis lähendas eesti keelt soome keelele. 20. sajandi teisel poolel kasvas tugevasti vene keele mõju, mis pole lakanud tänaseni. Meil on olnud poolkeelsed kadakasakslased ning pajuvenelased. Uued ajad, uued eeskuju...
ENGLISH GRAMMAR KAS SA TEADSID? Inglise keele grammatika peegeldab seda keelt kõnelevate rahvaste ajalugu ja olemust! Kuningriigis on olulisel kohal olnud viisakus ja kombed. Ülikud ei saa hakkama teenijateta (abitegusõnad)! Ülikud on kõikjal tuntud oma kitsiduse poolest (mitte midagi ei ole topelt, e.g. ei mingit topelt eitust)! Pikk ajalugu on lihvinud keelt ja tulemuseks on lihtne loogika ja käändelõppude puudumine! Mitmekesine ajalugu on aidanud kaasa eri päritolu sõnavarale ning ka hääldusmuredele. Väidetavalt on üle poole inglise keele sõnavarast mitte anglo- saksi päritolu, ehk siis laenatud – kontrolli hoolega, kas ‘sympathy’ ikka tähendab ‘sümpaatiat! kaastunne Aari Juhanson, MA 2009 Tenses – Tegusõna ajad • Olevik (Present) • Minevik (Past) • Tulevik (Future) • Kaudne tulevik (Future-in-the-Past) ...
Kordamisküsimused (2009) Sissejuhatus germaani filoloogiasse Mõisted: ablaut (kvalitatiivne ja kvantitatiivne) – Ablaut on vokaalivahetus. Ablaut on iseloomulik kõigile indo-euroopa keeltele, mitte ainult germaani keeltele. Germaani keelte tugevates verbides esineb. Jaguneb kvalitatiivseks ja kvantitatiivseks vokaalivahetuseks. Kvalitatiivne vokaalivahetus on siis kui reaalselt täht muutubki nt sõnas sing-sang. Kvantitatiivne vokaalivahetus on siis, kui toimub hääliku pikenemine nt (e-aste) pes-pedis- (o aste) podium- foot (tegu on pikenenud o- astmega). Pikenevad häälikud e ja o. Indo-euroopa keeltes on astmed tavaliselt e-o-0-0 ja germaani keeltes i-a-0-0 (sing-sang-sung, kus sung on 0 aste ja lisatud on u). Ablaut toimub tugevaate tegusõnade puhul ja tugevatel tegusõnadel on 7 klassi ehk pöördkonda. afrikaat – Afrikaat on häälikute kooslus mis on klusiili ja frikatiivi vahel. Selle hulka kuuluvad näiteks paljude germaani keelte „t...
Kõnekusti lõpukõne "Oh ajad, oh kombed!" Iga aasta lahkub Eestist mitu noort, eesmärgiks õppida endale sobivamat eriala ja saada rohkem kogemusi või siis leida omale tulusam töökoht välismaal. Tänu sellele võib pikema aja vältel rahvaarv palju väheneda. Näiteks 1. jaanuaril 2013 aastal elas Eestis umbes 1.3 miljonit inimest, välisrände tõttu vähenes elanikkond üle 6600 inimese kuid loomuliku iibe tõttu 1400 inimese võrra. Ning kui lähevad ära eestlased, läheb koos nendega ka keel. Paljud võtavad endale välismaallasest elukaaslase, mis tähendab, et nad ei saa isegi kodus enam oma emakeelt rääkida. Mida siis teha et Eestlased püsiksid oma kodumaal ning eesti keel säiliks? Üle poole inimestest pakuksid kindlasti välja palga tõstmise või poes hindade langetamise. Ma arvan et kui see oleks võimalik siis oleks seda ka ammu tehtud. Parem mõte oleks teha juurde töökohti, sest s...
Oü Varuosa See on kahe sõbra ettevõte. Sinna kuulub 6 meest ning 2 naisterahvas. Üks neist kes meil töötab on raamatupidaja. Teine, aga koristaja kes õhtuti müügisaali koristab. Üks meesterahvas on meil leti taga kes tutvustab autode varuosi, vajadusel nõustab klienti milline oleks just temale sobivaim. Tegeleme ka autode remondiga ning teised 5 meest töötavad just sellel alal 1 nendest meestest on töödejuhataja aga vajadusel teostab ise ka vajalikke töid. Töö tingimused on meil tänapäevased ja mugavad, meil on olemas 3 tõstukit autode tõstmiseks samuti on meil iga mehe jaoks 1 kanal kokku on neid siis 5 meil on ka ratta tasakaalustus pink. Meil on olemas kõik vajalikud võtmed ning muud tööks vajalikud materjalid. Oü Varuosa Omanike ametijuhend: Alluvad: Töödejuhataja, raamatupidaja. Asendaja: Töödejuhataja Ametikoha põhieesmärk: eesmärgiks on personalitöö korraldamine, dokumendihalduse korraldamin...
Raske on mõista, kerge on hukka mõista. Nähes musta riietatud, tumedate juuste ja meigiga noort, tuleb esimesena pähe sõna ,,emo". Selliseid ennatlikke järeldusi tehes võime tembeldada inimesi kelleks tahes, üritamatagi neist aru saada. Sarnased probleemid kerkisid esile ka juba saja-aastataguses Eestimaa ühiskonnas. Neid on käsitlenud Eduard Vilde oma realistlikus romaanis ,,Külmale maale", kus ülekohut tehti nii mõnegi tegelase puhul. Olgugi et ajad ja olud võivad muutuda, aga inimese loomus nii kiiresti seda ei tee. Juba sajand tagasi leidis Vilde, kui mõistmatud oleme tegelikult ligimeste suhtes ning- mis veelgi hullem- me ei üritagi teistest aru saada. Taolise kohtlemise osaliseks sai Jaan Vapper, vast Eduard Vilde ühe kuulsaima romaani ,,Külmale maale" peategelane. Teos näitab, kuidas üdini aus ja püüdlik noormees tembeldatakse vargaks ainuüksi sellepärast, et ta on vaene. Kuna Jaanil puudus n...
Semiootika Mihhail Lotman SEMIOOTIKA on teadus märkidest ja nende tähendustest, täpsemalt semioosist(peirce järgi interpretatsiooniahel) või kommunikatsioonist, st kuidas mistahes märk kannab kommunikatsioonis osaleja jaoks antud olukorras mingit tähendust. Märk on iga asi või nähtus, mida võib käsitleda kui millegi asemel olevat(nt rahvuslipp kui terve riigi sümbol). Semiootika keskmes on arusaam et eranditult kogu inimkogemus on tõlgendatav struktuur, mida vahendavad ja hoiavad püsti märgid. Varasemalt oli tuntud meditsiinisemiootika kui teadus haiguste sümptomitest, semiootika sarnases tähenduses kasutas seda sõna esimest korda John Locke oma teoses ,,An essay concerning human understanding"(1690) Renessansi ajal semiootika areng peatus. Semiootika uuestisünd 19s, saab kõige aluseks. Areneb eri valdkondades sõltumatult (arengule aitasid kaasa loogika, filosoofia, keeleteadus). 20s algus keel kui märgisüsteem. MÄRGISÜSTEEMI M...
Semiootika Mihhail Lotman 06.09.2007 Semiootika on teadus märkidest. Semiootika tegeleb märkidega. Märkide tõlgendamine oleneb inimestest, kontekstist. Kreekas herma (fallosekujuline märk) oli viljakuse sümbol. Carlo Ginzburg: ,,Juust ja vaglad" ,,Clues, Myths and the Historical Moment" Kratilos (Cratylos) esimene semiootiline traktaat 5. saj. eKr Claudius Galenus Oli arst (129-200), avaldas mõtte, et haigus ise ennast ei avalda, vaid ta avaldab märke. Kratilos loomuse järgi Hermogenes kokkuleppe järgi Platon kirjeldab mõnda semiootilist dialoogi. Sokratese metodolooga sokraatiline dialoog. Märkide ja esemete seos, mida nad tähistavad, on loomulik. Semiootika on ühelt pool vana teadus, teisalt aga kujunes välja alles 20. sajandil. Semiootika sisu on kahekülgne: - ratsionaalne teadus (Platon, Percy), loogika Teadusteta mütodoloo...
Sissejuhatus üldkeeleteadusesse = General linguistics Ilona Tragel [email protected] Lossi 3 324 / T 12-13 Eksamile pääsemiseks vajalik iseseisvate tööde positiivne sooritus Moodle'i keskkonnas Fred Karlsson "Üldkeeleteadus" (Tallinn 2002) 8.09.2010 Mis on keel. Maailma keeled Taustamõisteid · Üldkeeleteadus (ingl k - general linguistics) · Keeleteadus e lingvistika Mis on keel? Karlsson 2002, lk 15: Keele all mõeldakse inimese poolt kasutatavat loomulikku keelt, mis tavaliselt teostub keelelise ehk verbaalse suhtluse vormis. Keel on võimalik tänu inimese keelevõimele. Loomulik keel ja tehiskeel Loomulik keel on keel, mida teatud inimeste rühm kasutab emakeelena ja mis on loomuliku arengu tulemus (nt eesti keel. inglise keel). Tehiskeel on inimese poolt loodud keel mingi (konkreetse eesmärgi) täitmiseks (nt. ...
1. India: keeleteaduse alged seoses veedadega, Panini grammatika (olemus, eripärad, tähtsus keeleteadusele); India keeleteadus tekkis vajadusest õigesti retsiteerida ja interpreteerida veedasid; keelekasutus standardiseerus, hakati eraldama sõnu, tüvesid ja foneetilisi ühikuid. 6. sajandil eKr jõuti süstemaatilise tähestikuni. Olulisim india keeleteadlane Panini (4. saj eKr) tuletas sanskriti keele grammatika morfeemi juurtest; tema grammatika koosneb 4000 reeglist e suutrast (seitse käänet; morfosüntaktilised reeglid verbi- ja nimisõnavormide moodustamiseks; sõna lõplik kuju saadakse morfoloogiliste struktuuride ja fonoloogiliste protsesside alusel; semantilised rollid: agent, kogeja, teema, instrument, allikas, suund, transitiivsus). 2. Hiina: keeleteaduse alged Confuciuse õpetuses: „nimede parandamine“ Hiina mõtlemist peetakse nii praktiliseks, et teoretiseerimisele polnud seal justkui ruumi. Esimene filosoof oli Confuc...
Sissejuhatus üldkeeleteadusesse vana-kreeka ladina – romaani keeled gooti, ülemsaksa, alamsaksa – germaani keeled sanskrit – indoiraani (indoaaria) Sissejuhatus üldkeeleteadusesse/Keeleteaduse alused 1. Kordamisküsimused sügisel 2015. 1. Keel kui märgisüsteem. Kommunikatiivne situatsioon. Inimkeele omadused. Keel on märgisüsteem, mida inimene kasutab suhtlemiseks ja mõtlemiseks Kommunikatiivne situatsioon: On 2 osalist – saatja (kõneleja) ja vastuvõtja (kuulaja). Kõneleja saadab signaali kuulajale. Signaal levib mööda mingit kanalit (visuaalne, kuulmise teel). Peab olema mingi vahend, millesse paned oma sõnumi (kood, märgisüsteem) ning tavaliselt on ka mingi müra, mis segab. Inimkeele omadused: •keelemärgi arbitraarsus ehk motiveerimatus –aga: ikoonid ja indeksid; •keelemärgi diskreetsus ehk eristatavus –aga: paralingvistilised ja ekstralingvistilised vahendid; •keelesüsteemi duaalsus •keelelise suhtluse...
Kohila Gümnaasium Oliver Saare KOOLINOORTE SUVI Uurimistöö Juhendaja: I. Oksaar Kohila 2007 SISUKORD SISUKORD..........................................................................................2 SISSEJUHATUS....................................................................................3 VABA AJA SISUSTAMINE.......................................................................4 UURIMUSTULEMUSED...........................................................................7 KOKKUVÕTE......................................................................................10 KASUTATUD KIRJANDUS.....................................................................11 LISA 1. Tegevusloaga noortelaagrid 2007..................................................12 LISA 2. Välislaagrid 2007.......................................................................16 LISA 3. Küsitlusleht.......................
BAROKK Mõiste "barokk" tähistab kunsti ja muusikastiili 16. sajandi lõpust 18. sajandi keskpaigani. Sõna ise on pärit portugali keelest, kus barroco tähendab ebakorrapärast, lopergust pärlit. 18. sajandi keskel sai see sõna hääbuva kunstistiili pilkenimeks, millega seostusid halvustavad hinnangud: ebaloomulik, kummaline, liialdav jne. Muusikastiili nimetusena, milles pole enam hinnangut, on ta kasutusele võetud 19. saj. lõpul, 20. saj. algusel. Ajaliselt võib muusikalist barokki piiritleda aastatega 1600-1750. Stiilimurrang 1600. aasta paiku oli võrdlemisi järsk, lühikese perioodi jooksul valmisid uuele ajastule aluse pannud teosed: 1597-1600 loodi esimesed ooperid, 1600 esimene oratoorium. Barokiajastu lõppu on muusikaloos hoopis raskem määratleda. Ajastu kaks viimast suurmeistrit-J.S.Bach ja G.F.Händel lõpetasid oma tegevuse 1750 aasta paiku. Nende stiil polnud tollele ajale aga enam sugugi...
BAROKK Mõiste "barokk" tähistab kunsti ja muusikastiili 16. sajandi lõpust 18. sajandi keskpaigani. Sõna ise on pärit portugali keelest, kus barroco tähendab ebakorrapärast, lopergust pärlit. 18. sajandi keskel sai see sõna hääbuva kunstistiili pilkenimeks, millega seostusid halvustavad hinnangud: ebaloomulik, kummaline, liialdav jne. Muusikastiili nimetusena, milles pole enam hinnangut, on ta kasutusele võetud 19. saj. lõpul, 20. saj. algusel. Ajaliselt võib muusikalist barokki piiritleda aastatega 1600-1750. Stiilimurrang 1600. aasta paiku oli võrdlemisi järsk, lühikese perioodi jooksul valmisid uuele ajastule aluse pannud teosed: 1597-1600 loodi esimesed ooperid, 1600 esimene oratoorium. Barokiajastu lõppu on muusikaloos hoopis raskem määratleda. Ajastu kaks viimast suurmeistrit-J.S.Bach ja G.F.Händel lõpetasid oma tegevuse 1750 aasta paiku. Nende stiil polnud tollele ajale aga enam sugugi...
1. Iseloomustage 12. saj. renessansi lähenemist antiikkirjandusele. 12.sajandi renessansi ajal hakati Vana-Kreeka töid ladina keelde tõlkima, et saada uusi teadmisi. Keskenduti teaduslikele, filosoofilistele ja matemaatilistele tekstidele, eriti Aristotelese töödele. 2. Iseloomustage antiikkultuuri kajastamise viise ja võimalikke funktsioone filmis. Tooge näiteid. Antiikkultuuri on kajastatud Kreeka mütoloogia tegelaste kaudu. Püüd jäädvustada müütilist, rõhutatakse atraktiivset. Eelkõige kujutatakse kangelasi ja nende vägitegusid. Herakles – vägiteod, uskumatu tugevus „Hercules: The Animated Series“ Disney multifilm „Hercules: The Legendary Journeys“ teleseriaal „Hercules“ Pietro Francisci väga üldiselt seotud Herklese müüdi ja vanakreeka eepilise poeemi „Argonautikaga“ Theseus – Ateena kangelane Odysseus – eksirännakud „L’Odissea“, 1969, Franco Rossi - Odysseuse ja Penelope äratundmine „The Odys...
Keeleteaduse alused: kordamisküsimused 2013 kevadel. Eksam koosneb kolmest mõttelisest osast: 1. 2 essee-tüüpi küsimust järgneva 26 kordamisküsimuse hulgast (laiemad küsimused võivad olla pooleks jagatud). 2. 1 essee-tüüpi küsimus nelja kohustusliku teksti kohta (vt ÕIS) (lubatakse valida üks kahest küsimusest) 3. 10 terminit või nime kordamisküsimustes paksus kirjas olevate mõistete ja nimede hulgast vastata ühe lausega. Isikute ja ajalooliste nähtuste puhul palun kirjutada ka sajand (20. sajandi puhul kas esimene või teine pool). Võimalikud on ka loomingulisemad boonusküsimused! 1. India: keeleteaduse alged seoses veedadega, Panini (u 400 eKr) grammatika (olemus, eripärad, tähtsus keeleteadusele); Veedad on Vana-India religioossed tekstid klassikalises sanskriti keeles, nad on ka hinduismi aluseks, suulised tekstid. Keel on personifitseeritud jumalannaks, sest keel suudab kirjeldada püha ...
referaat Margus Konnula alias Contra Autor: ~2~ Sisukord Sisukord ..................................................................................................... 3 Elu .............................................................................................................. ...
Kirjandusvoolude arvestustöö 1. Ajatabel antiikaeg-postmodernism 2. Antiikaeg 3. Keskaeg 4. Renessanss 5. Valgustus 6. Sentimentalism 7. Romantism 8. Realism; kriitiline realism, maagiline realism 9. Sümbolism 10. Naturalism 11. Futurism 12. Ekspressionism 13. Dadaism, sürrealism 14. Impressionism 15. Modernism 16. Jäämäe meetod, vihjelis -sümbolistlik stiil 17. Postmodernism 18. Tekkimisaeg, iseloomulikud tunnused, autor(id), teos(ed). AJATABEL Kirjandusvool Tekkeaeg Iseloomustus Esindajad Antiikkirjandus 8. saj eKr Sai alguse Homerose eepostest ,,Ilias" ja Homeros, Sophokles, 5 saj pKr ,,Odüsseia". Pani aluse paljudele tänapäeva Euripides, Cicero, kirjanduszanritele. Eepos, tr...
Kordamisküsimused 1. Keele mõiste. Keel on märgisüsteem, mida inimene kasutab suhtlemiseks ja mõtlemiseks. Märk = vorm + tähendus Märkide liigid: sümbolid (puudub motiveeritud seos vormi ja tähenduse vahel) ikoonid (seos vormi ja tähenduse vahel põhineb sarnasusel) indeksid (seos vormi ja tähenduse vahel põhineb mingit tüüpi järeldusel, osutamisel) Allkeel e erinev keelekuju - mingi eriala, rühma või isiku keel (nt ametikeeled, olukorrast ja eesmärgist tingitud keele variandid ja isikukeeled e idiolektid) Formaalkeel - kunstlikult loodud keeled (tehiskeeled, rahvusvahelised abikeeled). Kasutusalad kitsapiirilised, ei saa kasutada ka tunnete väljendamiseks ega sotsiaalsete suhete loomiseks. Põhisümbolite arv on loomulike keeltega võrreldes väike ja nende väljendite tähendused täpsed. Iga homogeense ühiskonna keel on teatud taseme peegeldus selle rääkijate tegemistest ja maailmapildist. Aga kultuuri ja keele seos ei ole o...
Keeleteaduse alused: kordamisküsimused 2016 kevadel. Eksam koosneb kolmest mõttelisest osast: 1. 2 essee-tüüpi küsimust järgneva 27 kordamisküsimuse hulgast (laiemad küsimused võivad olla pooleks jagatud). 2. 1 essee-tüüpi küsimus viie kohustusliku artikli kohta (vt allpool) (tuleb valida üks kahest küsimusest) 3. 10 terminit või nime kordamisküsimustes paksus kirjas olevate mõistete ja nimede hulgast – vastata ühe lausega. Isikute ja ajalooliste nähtuste puhul palun kirjutada ka sajand (20. sajandi puhul kas esimene või teine pool). Võimalikud on ka loomingulisemad boonusküsimused! Punasega kirjas olevad mõisted on alumised terminid. 1. India: keeleteaduse alged seoses veedadega, Panini grammatika (olemus, eripärad, tähtsus keeleteadusele); TERMIN: Pānini - india keeleteadlane (u 5.–4. saj e.m.a), esimese süstemaatilise sanskriti keele grammatika «Kaheksaosaline arutlus» (skr as´t...
Elis Vink HOLLAND Referaat Tartu 2008 Sisukord ELIS VINK................................................................................................................................. 1 HOLLAND................................................................................................................................. 1 REFERAAT............................................................................................................................... 1 SISSEJUHATUS....................................................................................................................... 4 .................................................................................................................................................. 4 HOLLAND................................................................................................................................. 5 ...
"Rahvuslikkust tuleb jaatada ja selle üle uhke olla" P.Pulleritsu intervjuu Marju Lepajõega ajaleht Postimees 1.09.2017 Vaimne korruptsioon lähtub lapsevanematest. Kui tahta elada sügavat elu, on hea elada oma kultuuris. Kui vältida tõe rääkimist, siis inimene moondub. Süvenemisvõime on nüüdisajal tõsiselt kannatanud. Marju Lepajõe, sõnalise väljendusoskuse kaitsja, ütleb: «Kõik see, mis käib läbi mõtlemise, hinge, kogemuse ja assotsiatsioonide seda ei asenda pilt ega emotikon.» Ta armastab Euroopa vaimsust üle kõige ning usub, et kui tahta teha midagi suurt, pead olema tingimata seotud just oma rahva ja keelega. Kohtusin Marju Lepajõega enne uue õppeaasta algust. Olime kokku leppinud, et esitan talle kui kauasele õppejõule ning Euroopa mõtteloo asjatundjale mitmed tähelepanekud, mis viimasel ajal küsimusi tekitanud, ning palun, et tema, kes harjunud keerulisi asju kommenteerima, püüaks lihtsalt j...
Tõrva Gümnaasium Martin Appo 10. klass Venelased ja Venemaa Referaat etnogeograafiast Juhendaja L.Tangsoo Tõrva 2010 1 Sisukord Venelased ja Venemaa......................................................................................................................................1 Referaat etnogeograafiast.............................................................................................................................1 Juhendaja L.Tangsoo................................................................................................................................1 Sisukord............................................................................................................................................................2 Sissejuhatus................
VIIKINGID KUI KULTUURIKANDJAD Referaat Koostaja: Juhendaja: 2009 2 Sisukord 1 Viikingite päritolu ja üldine tegevus ..................................................................4 2 Viikingite keelekasutus ning ruunid ................................................................. 5 2.1 Viikingite sõnad ............................................................................. 5 2.2 Viikingite laulud .............................................................................. 5 2.3 Kenningid .....................................................................................6 2.4 Ruunide maagia ..............................................................................6 2.5 Ruunikivid .....................................................................................7 3 Viikingite laevad ...........
TIITELLEHT SISUKORD SISSEJUHATUS Valisin Brasiilia referaadi teemaks, kuna tahtsin täpsemalt teada kuidas nende kultuuris inimesed käituvad ja milline nende kultuur on. Sõbranna käis mul Belgias ja see tundus endalegi huvitavana. Seoses teema valikuga sain rohkem teada Belgiast ja kui ka rahvast kes seal elab. Sekretäril on vaja teada erinevate maade juhtimisstiili ja ärikohtumisistel on vaja teada, kuidas seal maal asjad käivad. Arvan ,et need teadmised võivad mulle ka töö juures kasulikud olla. 2 1. Üldine taustainfo Pealinn: Brüssel Rahvaarv: 10 309 725 (1. jaanuar 2002), sellest Flandrias koos Brüsseliga u. 2/3. Elanikkonna tiheduse poolest üks kõrgemaid Euroopas, on Belgia siiski väga ebaühtlaselt asustatud: tihedus kõigub 50 el/km2 Ardennides (Lõuna-Valloonia) kuni 2150 el/km2 Brüsseli aglomeratsioonis (keskmine 336 el/km2, mis on samapalju kui Jaapanis). Välismaalasi 2000.a. arvestuslikult umbes 8.8% elanikkonnast...
Taasiseseisvunud Eesti presidendid Autor :Liis Pibre Ju hendaja :Urve Veinmann Tallinn 2009 Sisukord 1. Sissejuhatus Lk 1 2. Lennart Meri Lk 2-15 3. Kokkuvõtteks Lennart Merest Lk 16 4. Arnold Rüütel Lk17-20 5. Toomas-Hendrik Ilves Lk 21-22 6. Hinnang president Ilvesele ajalehtedes Lk 23-24 7. Lõpetuseks Lk 25 8. Kasutatud kirjandus Lk 26 Sissejuhatus Taasiseseisvunud Eestil on olnud 3 presidenti: Lennart Meri ; Arnold Rüütel ja Toomas- Hendrik Ilves. Nad on oma käejärgi kujundanud Eestit. Neil kõigil on olnud eri...
Paide Gümnaasium DIGITAHVEL ÕPETAJA ABIVAHENDINA uurimistöö Sven Ruugla 11R Juhendaja: Daire Krabi Paide 2012 Sisukord Sissejuhatus Tänapäeval moodustab infotehnoloogiliste vahendite kasutamine suure ja tähtsa osa meie elust. Me kasutame üha rohkem tehnikaseadmeid, mis teevad meie eest midagi ära või lihtsalt hõlbustavad mingit tegevust. Üha rohkem on koolides kasutusele võetud uusi infotehnoloogilisi vahendeid, sealhulgas digitahvleid. Ilmselt ei ole kaugel ka aeg, kus tehnoloogilised vahendid asendavad meile harjumuspärast pliiatsit ja paberit. Samuti hakkavad tahvlit ja kriiti asendama elektroonilised tahvlid. Käesoleva uurimistöö eesmärgiks on aidata lihtsamalt õpetajatel tutvuda Promethean digitahvli tarkvara ActivInspire kasutamisvõim...
Voltaire (21.11.1694 30.05.1778) Referaat Tallinn 2010 Sisukord SISSEJUHATUS.................................................................................................................................3 ELULUGU.......................................................................................................................................... 3 VAATED..............................................................................................................................................4 VOLTAIRE KUI FILOSOOF........................................................................................................... 5 VOLTAIRE KUI KIRJANIK............................................................................................................5 "ZADIG EHK SAATUS"................................................................
VARAKESKAEG Rooma rahu lõpp lääne-rooma riigi languse ja geodaaltsivilisatsiooni sünni prelüüdiks oli Pax Romana- Roma rahu lagunemine. Rooma rahu reguleeris keskuse ja ääremaade suhteid. Rahu legunemist kiirendas Caracalla edikt. Impeeriumi langus palju barbareid tuli lääne-rooma aladele rahvaarvu kasvu ja ilmastiku jahenemise tõttu. Barbarid vallutasid rooma nii kiiresti, kuna paljud nende liikmed elasid kas orjade või vabade inimestena juba varem rooma aladel. 5 saj alguseks tungis läänegootide hõimuliit impeeriumi südamesse, rüüstas 410.a rooma linna ning rajas 418.a rooma keisririigi aladele esimese barbarite kuningriigi. Nende eeskuju järgisid vandaalid, kes tungisid koos alaanidega rooma aafrika-provintsi ja panid seal aluse oma kuningriigile. Üks barbarite väejuhte Odoaker kukutas 476.a viimse lääne-rooma keisri Romulus Augustuluse. Feodaalsuhete kujunemine Feodaalsuhted rajanesid kahe inimese vahelistel nn vasallsidemetel. Vasa...
Francesco Petrarca (20. juuli 1304 19. · Oma suurteoseks pidas ladinakeelset juuli 1374) eepost "Africa", mis pärineb aastast 1342 · Itaalia renessansi vanema põlvkonna suur · Eepose põhiteemaks oli roomlaste võit humanist ning luuletaja Kartaago üle · Renessansilüürika kui ka humanistliku Ka filosoofiliste teoste autor: filoloogiateaduse rajaja · "Üksildasest elust" ülistab · Kirjutas enamiku teoseid ladina keeles eemaletõmbumist elukärast raamatute · Itaalia sonett ehk Petrarca sonett maailma Euroopa luule levinuim kinnisvorm · "Ravimeist nii hea kui ka kurja saatuse · Sündis Arezzo linnas, Kesk-Itaalias puhuks" lohutusraamat · Õppis õigusteadust Montpellier's (1317) · "Maailmapõlgusest" autori pihtimus ja Bolognas (1323) maise armastuse ...
,,Wikmani poisid" Jaan Kross Esimene osa ,,KÜMNES KLASS" Lehekülg sissejuhatuseks Wikmani gümnaasium oli kogunenud igahommikusele palvusele ja ,,infotunnile". Koraali salmid lauldud ning ,,Meie Isa" palve loetud, astus õpilaste ette direktor, kes küsis õpilastelt sõna huligaan tähendust. Alguses ei osanud keegi midagi vastata, kuid hiljem ütles Trull (kes 10 aastat Inglismaal elas), et sõna tuleb inglise keelest Direktor oli õnnelik, et vähemalt midagi on nende kasvatustööst kasu olnud. Seepeale teatas ta, et õpilane Pukspuu (keda kogunemisel polnud) on koolist välja heidetud põhjusel, et tegeles huligaansusega. Siiski võis noormees kooli tagasi pöörduda, kui sooritab eksamid kõigis õppeainetes. Teine peatükk Pilk minevikku. Tegelikult oli Pukspuu huligaansus kogu klassi huligaansus. Nimelt ot...
Esimene osa ,,KÜMNES KLASS" Lehekülg sissejuhatuseks Wikmani gümnaasium oli kogunenud igahommikusele palvusele ja ,,infotunnile". Koraali salmid lauldud ning ,,Meie Isa" palve loetud, astus õpilaste ette direktor, kes küsis õpilastelt sõnahuligaan tähendust. Alguses ei osanud keegi midagi vastata, kuid hiljem ütles Trull (kes 10 aastat Inglismaal elas), et sõna tuleb inglise keelest Direktor oli õnnelik, et vähemalt midagi on nende kasvatustööst kasu olnud. Seepeale teatas ta, et õpilane Pukspuu (keda kogunemisel polnud) on koolist välja heidetud põhjusel, et tegeles huligaansusega. Siiski võis noormees kooli tagasi pöörduda, kui sooritab eksamid kõigis õppeainetes. Teine peatükk Pilk minevikku. Tegelikult oli Pukspuu huligaansus kogu klassi huligaansus. Nimelt otsustati (muidugi osad ei teadnud asjast midagi) usuõpetuses, kus oli igav nagu tavaliselt (Tooder tegi oma monotoonsusega selle veel ig...
Esimene osa ,,KÜMNES KLASS" Lehekülg sissejuhatuseks Wikmani gümnaasium oli kogunenud igahommikusele palvusele ja ,,infotunnile". Koraali salmid lauldud ning ,,Meie Isa" palve loetud, astus õpilaste ette direktor, kes küsis õpilastelt sõna huligaan tähendust. Alguses ei osanud keegi midagi vastata, kuid hiljem ütles Trull (kes 10 aastat Inglismaal elas), et sõna tuleb inglise keelest Direktor oli õnnelik, et vähemalt midagi on nende kasvatustööst kasu olnud. Seepeale teatas ta, et õpilane Pukspuu (keda kogunemisel polnud) on koolist välja heidetud põhjusel, et tegeles huligaansusega. Siiski võis noormees kooli tagasi pöörduda, kui sooritab eksamid kõigis õppeainetes. Teine peatükk Pilk minevikku. Tegelikult oli Pukspuu huligaansus kogu klassi huligaansus. Nimelt otsustati (muidugi osad ei teadnud asjast midagi) usuõpetuses, kus oli igav nagu tavaliselt (Tooder tegi oma monotoonsusega selle veel igavam...
1) VANAAJA MUUSIKA 10. sajand eKr.- 4. Sajand Muusikale omistati tihti võlujõudu ja jumalikku algupära - jumalate hääli võrreldi pillihäältega, pille, eriti neid, millel arvati jumalaid mängivat, peeti pühadeks. Muusikuid arvati jumalaga ühenduses olevaiks, mistõttu neid ümbritseti suure austusega. Näiteks kuulutasid Egiptuse vaaraod end muusikute sugulasteks, Assüürias oli kombeks jätta alistatud rahvastest ellu vaid muusikud, kes võeti teenistusse võitja õukonda. Antiikajal kuulus muusika kokku luule ja tantsuga. Muusik oli üheaegselt nii laulja, pillimees, helilooja, luuletaja kui ka tantsija. Kunstiliigid polnud veel üksteisest eraldunud. Antiikaja muusika oli tavaliselt ühehäälne. Vana- Kreekas tegutsesid aoidid ja rapsoodid, kes esitasid eepilisi laule ja hümne. Hiilgeajas oli ka tragöödia ja komöödia loomine. Võeti kasutusele noodikiri. Enimkasutatud pillideks olid aulos, lüüra ja kitara. Vana- Roomas arenes kreeka muusika edasi....
Ladina juriidiline terminoloogia Ajalooline traditsioon · Latiumi maakond, latiinid (Latini) · Latiini maakonna keskus oli Rooma linn. · Ladina keel lingua Latina · 753 eKr Rooma rajamine · 476 pKr Lääne-Rooma riigi lõpp · 3.sajandil algas Rooma riigi suurenemine · Hakkasid toimuma sõjakäigus väljapoole Itaalia piire peale 3.sajandit pKr · Kontinentaal õigussüsteem baseerum Rooma õigusel, käib manrdiosa kohta · Anglo-Ameerika õigussüsteem ehk case law õigussüsteem, veidi teistsugune terminoloogia Ladina kirjakeele areng 1. Kirjanduskeelse ladina keele aeg 6-3 sajand eKr. · Roomlased kõnelesid sel ajal kreeka keeles. · Hauakirjad. Raidkirjadega kivi lapis niger. · Esimene kirjapandud seadus ladina keeles! 451-450 eKr Leges duodecim tabularum (12 tahvli seadused) 2. Arhailine ehk eelklassikalise ladina keele aeg 240-281 eKr. Ladina ...
Tallinna Gustav Adolfi Gümnaasium Moeleksikon Kärt Reedi 9b 2009 1950ndad - Glamuuriajastu See oli aeg, kui juba 18-aastased tüdrukud lõid end üles, et näha välja nagu oma ema. Moes toimusid võrreldes sõjaajaga dramaatilised muutused. Christian Dior tuli lagedale pihta rõhutavate jakikeste ning puhvis seelikutega. Dior võimutses moemaailma kõrgeimal positsioonil, seda tublisti tänu õigele ajastusele ja vapustavatele ideedele. Mood muutus naiselikumaks ning sai alguse periood, mida kutsutakse senini „50ndate glamuuriks“. Ajastu märksõnad: * Jacques Fath’i suured mantlid, mille alla oli võimalik puhvseelikuid mahutada * A-kujuline siluett * Trapetslõikega kleidid * Noorte seas said populaarseks hobusesabad * Aksessuaariderohkus – kindad, ehted, vööd ja kotikesed * Dusty Springfieldi kõrge beehive (mesilastaru) soeng * Teenagers ja Teddy boys * Varbaid paljastavad kingad (...
Weather in Sidney Sydney's climate is pleasantly temperate all year round with more than 340 sunny days a year. In summer (December to February), average maximum temperatures in Sydney are around 26°C. It can also be humid at this time with an average humidity of 65 per cent. Average maximum temperatures in the winter (June-August) are around 16°C. Sydney's rainfall is highest between March and June. Appealling climate - Australian seasons are the opposite to the Northern Hemisphere, summer starts in December, autumn in March, winter in June and spring in September. Australian seasons Spring: September November Summer: December February Autumn: March May Winter: June August The best seasons to travel to Australia (nicest weather) are in either Spring or Autumn. Driving in Australia The most important thing to remember in Australia when driving is that Australian people drive on the left-hand side of the road. For people coming ...
KOOLIPROBLEEMID TÄNAPÄEVA NOORSOOKIRJANDUSES Uurimistöö SISUKORD SISSEJUHATUS..................................................................................................3 1. ÜLEVAADE TEOSTE PROBLEEMIDEST...................................................4 1.1. Sisu, autori tutvustus ja probleemid............................................................4 1.1.1. Helga Nõu ,,Tõmba uttu" KADEDUS.....................................................................4 1.1.1.1.Helga Nõu.............................................................................................................6 1.1.2.Reeli Reinaus ,,Must vares" - RASS...........................................................................6 1.1.2.1. Reeli Reinaus.......................................................................................................8 1.1.3....
MAAILMAKIRJANDUS 2009/2010 kevad 10. märts Põhja-Itaalias oli levinud uudne lähenemine luulele dolce stil nuevo. On seostatud kahe luuletajaga Guido Guinizelli ja Guido Cavalanti. See oli 13.sajandi lõpul. Uut stiili kandis uus suhtumine. Uus armastuse konseptsioon, mida luuletajad hakkavad väljendama. Alged on "prantsuse trubaduuridel" (12.sajand). Südamedaam oli enamasti kättesaamatu, rüütlid õhkasid tema poole, kuid tihtipeale oli see abielunaine, aadlidaam. Rüütlikultuuri raamides oli armastus üsnagi maine, isegi, kui see oli kättesaamatu. Kuid Itaalias oli teistmoodi. Seda mõjutab antiigist Platoni filosoofia. Platooniline armastus, selle levik kirjanduses, haarab peagi kogu renessansikirjanduse. Platoni puhul jaguneb olemine kaheks maine ja vaimne (jumalik) olemine. Vaimne olemine oli väga tugev, kuni tänapäevani. Platon oli tolle aja kõige olulisem filosoof. Arvati, et seda on võimalik väljendada või...
Ajaloo arvestuse 1.teema: Rootsi riigi poliitika Eesti- ja Liivimaal 1) Sündmused, millega seoses läksid Eesti alad järk-järgult Rootsi riigi koosseisu 1. Eestimaa kubermang palus Rootsilt kaitset Liivi sõjas. Selle moodustasid 4 maakonda: Läänemaa, Harjumaa, Järvamaa ja Virumaa. 2. Liivimaa kubermang läks Rootsile Poolalt vallutatud aladega. Selle moodustasid Lõuna- Eesti ja Põhja - Läti, Eestis olid siis Pärnu- ja Tartu maakonnad. 3. Saaremaa liideti Rootsiga seoses 1645.a Taaniga sõlmitud Brömsebo rahuga. Põhimõtteliselt kuulus Saaremaa Liivimaa kubermangu, kuid säilitas ometigi teatud eraseisundi (oma asehaldur, rüütelkond, kirikuvalitsus ja teistest erinev maksusüsteem). Kubermange valitsesid 2 kindralkuberneri- üks Tallinnas ja teine Riias. 2) Rahvastik 17.sajandil 17.sajandi alguses oli Eestimaal elanikke ligikaudu 100 000, sellest katastroofist aitasid rahuli...
,,ELU JA ARMASTUS" ANTON HANSEN TAMMSAARE Romaan Teos algab Irma Vainu (peategelane) keskkooli lõpetamisega. Ta oli saamas19 aastaseks, oli kevadel lõpetanud oma kodukandis valge kleidiga leeri ning kavatses sama kleidiga ka keskkooli lõpu ära veeta. Kahju oli vaid ühest- kleidilt puudusid punased roosinupud, mida alevikus kusagilt saada polnud. Kalmu Eedi ( Irmasse lootusetult armunud) lubas Irma jaoks linna minna, et ühes Kase preiliga (Irma koolikaaslane- kaupmehe tütar) oleks ka Irmal olnud roos rinnas. Irma keeldus, kuna ta oleks pidanud lubama iseenda rooside eest. Sel tähtsalt päeval- lõpetamisel oli aga lisaks kaupmehe tütrele roos rinnas ka Kalmu peretütrel Valvel (Eedi õde). Irma ühes teiste lõpetajatega, valmistudes koolist lahkuma seisis tema ees ratta seljas Eedi punaste roosidekimbuga. Irma ei tahtnud sugugi neid vastu võtta, kuid lahkudes visk...
Maailmakirjandus III Kersti Unt 11. loeng Prantsuse valgustus on kõige aluseks, kuid valgustusfilosoofia on alguse saanud Inglismaalt. Goethe ja Schiller tulid mängu alles siis, kui Inglismaal ja Prantsusmaal oli valgustus juba käimas. Goethet ja Scillerit nimetatakse ka Weimari klassikuteks. Maailmakirjandus on veidi kahtlane mõiste, selle mõiste on loonud Goethe. Üks tema sisu: maailmakirjandus peaks hõlmama kõikide maade kirjandusi vastavas kujunemisjärgus. Valgustus on väga erisugune, Euroopa keskmes allub see üsna sarnastele alustele. Maailma teistes paikades võib see olla üsna erinev. Maailmakirjanduse all mõistetakse rohkem Euroopa kirjandust, kui sedagi (maalimakirjanduse loengus). Mõningatel puhkudel saab vaadelda, kuidas Euroopa tuumvalgustus on mõjunud väljapoole. Nt Venemaal valgustust sellisel kujul polnud, Weimari klassitsism on omamoo...
Prantsusmaa ja Inglismaa kuningad läbi aegade Referaat Koostas: Oma nimi Juhendaja: Juhendaja nimi Sisukord: Louis XIII......................................................3 Louis XIV......................................................5 Louis XIV......................................................9 Charles I......................................................12 Charles II.....................................................15 James II..................................................17 Louis XIII Louis XIII [lu'ii kolmeteistkümnes] (27. september 1601 Fontainebleau 14. mai 1643 Saint- Germain-en-Laye) oli Prantsusmaa kuningas 1610. aastast kuni surmani, Henri IV ja tema teise abikaasa Maria de' Medici poeg, Austria Anna abikaasa, Louis XIV isa. Aastani 1614 valitses regendina tema ema, seejärel mõjuta...
Kirjanduse arvestus secunda humanitaar 2011.aastal talv Pilet nr. 1 1. Vene kirjanduse algus, vene keskaja kirjandus, 17. ja 18. sajandi kirjandus Vene kirjandus tekkis 10.saj lõpul 11.saj algul. Kirjanduse tekke põhjus oli religioon (988. võttis Kiievi-Vene ristiusu vastu). Vajati kiriklikku kirjandust, toodi sisse vaimuliku sisuga raamatuid, tõlgiti vana-slaavi keelde. Vene vanad kombed säilisid rahvalaulude ehk bõliinade kaudu. Kloostrites kirjutati kroonikaid ehk leetopisse, olulisemad sündmused pandi kirja valitsejate käsul. Tuntuim leetopiss "Jutustus vanadest aegadest". "Lugu Igori sõjakäigust" - üks vene eepos. 13.-16 sajandil, kui Venemaal palju siserahutusi, võõrvallutusi ja esile tõusis Moskva-Vene, tekkis uus kirjanduskangelane, kes ei allu eelmisele põlvkonnale, vene patrioot on inimideaal. Peeter I piiras kiriku rolli riigitöös -> seega väheneb ka kiriku osa kirjanduses. Samuti pa...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
