Itaalia oli alustanud sõda Kreeka vastu, kuid lüüa saanud. Hitler oli sunnitud sekkuma,et oma liitlast päästa. Saksamaa meelitas või sundis endaga liituma Ungari,Rumeenia ja Bulgaaria. Liitlaste toel ründas Hitler Jugoslaaviat,ning purustas ta.Aprilli lõpuks oli ka Kreeka vallutatud.Järgmisena asus ta võimu haarama Vahemerel, lootes võtta Inglastelt Malta ning Kreeta. 20.mail 1941 ründasid Saksa langevarjuüksused Teise maailmasõja suurimas õhudessantoperatsioonis Kreetat, inglased sunniti taanduma, kuid Malta jäi alistamatuks. Sõjategevus maailmasõja teistel rinnetel 1940.a Sept alustas Itaalia rünnakut Egiptuse ( briti vägedega mehitatud ) vastu. 7.dets 1949 alustasid Inglased Aafrikas vastupealetungi ning lõid Itaalia üksused täielikult puruks. Hitler pidi tulema Mussoliinile vastu ja saatis Itaalia kaitseks Aafrikasse Aafrika korpuse, eesotsas E.Rommel ( Kõrberebane)- suruti Inglise üksused tagasi
novembril õhku lasknud, ei pääsenud arvukad soomusrongid Eestisse. Kibeda organiseerimistöö tulemusel küündis Eesti sõjavägi 1919. aasta jaanuari alguseks 13000 meheni. Veebruaris oli sõjaväes juba 30000 meest. Paranes ka relvastus. Nõukogude Venemaa laienemine ei sobinud Inglismaa plaanidega ja nii saatis Briti valitsus Eestile appi oma laevastiku. Inglise eskaader saabus Tallinna 12. detsembril 1918 ja tõi kaasa ka relvi. Eestil oli nüüd merel täielik ülemvõim, kuna inglased vangistasid kaks Nõukogude Balti laevatiku hävitajat ja andsid need üle Eesti mereväele, nende nimeks said "Lennuk" ja "Vambola. "Sakslastelt võtsid eestlased üle ühe suurtükipaadi, mis nimetati "Lembituks." Peale selle kohaldati mereväe jaoks rida väiksemaid laevu. Juba 1918. aasta detsembris 5 sooritas Eesti laevastik dessante Viru rannikule, häirides nii punaväe mereäärset tiiba kui ka tagalat.
veebruaril 1685.aastal. Poiss ilmutas varakult huvi muusika vastu, kuid isa soovis talle paremat tulevikku ja õhutas poissi õigusteadust õppima. Noor Händel olevat siiski käinud salaja pööningul klavikordi harjutamas. Kord kuulnud üks hertsog tema orelimängu ja soovitanud talle tungivalt muusikaõpinguid. Händel on hilisbaroki muusikapildis omalaadne "polüglott" tema helikeel ühendab saksa, itaalia, inglise ja prantsuse muusika erinevaid elemente. Saksalsed ja inglased pole suutnud teda omavahel jagada päritolult sakslane, sai temast Briti kodanik, muusikalistelt maneeridelt võiks teda pidada hoopis itaallaseks. Johann Sebastian Bach- Sündis Saksamaal väga suures perekonnas Eisenachis. Perekonnanimi tähendas oja ning räägiti, et kõik Bachid olid muusikud. Varakult jäi ta vaeslapseks ning pidi ise leiba teenima hakkama. Lapsena õppis väga palju pille (klavessiin, orel, viiul). Kasvas üles kloostrikoolis
See tõi endaga kaasa sõja, sest palestiinlased, kes elasid juutide kodumaal pidasid seda ala enda omaks ning nad alustasid sõda juutide vastu. Araablased said lüüa ning neile mõeldud Palestiina riik ei sündinud, sest osa territooriumist hõivas Iisrael ning teise osa Jordaania. Osalesid: Juudid(Iisraellased) ja USA- Palestiinlased(Aaraablased) ja NSVL c)Suessi kriis(1956): Egiptlased hõivasid Suessi kanali, mis oli enne olnud Inglaste ja prantslaste valduses. Inglased ja prantslased alustasid sõda Egiptuse vastu, et kanal tagasi saada.Kuid siis NSVL ja USA nõudsid, et sõda lõppeks, Lääne riigid viiksid väed välja ning kanal jääks egiptlastele. Nii ka tehti. Osalesid: Egiptlased ja NSVL+USA- Prantsusmaa, Inglismaa ja Iisrael d)Vietnami sõda: Peale II MSi lagunes Vietnam kaheks: P-Vietnam(kommunistlik ja NSVLi mõju all) ja L-Vietnam(USA mõju all). Algasid kodusõjad, kuhu sekkus USA otseselt ja
Britain), millest käesolev referaat räägibki. Seda piirab idast Atlandi hoovus, põhjast Põhjameri ja lõunarannikul eraldab Suurbritanniat Prantsusmaast Inglise kanal (La Manche, the Engilsh Channel), mille alt kulgeb tunnel. Suurbritannia asub Lääne-Euroopas. Pindala on 229 896 m 2. Rahvastik Kuigi kolmveerand maast on üles haritud, elab maal inimesi vähe; enamiku kodu on suurlinnas. 86% rahvastikust on inglased, 8% Sotlased ja 4% ueslased. Suurimad vähemusrahvused on aafrika, India, Pakistani ja Bangladeshi päriolu. Siiski moodustavad nad kõik vaid 6% kogu Inglismaa rahvastikust. Usus domineerivad kõrgelt anglikaanid, kes moodustavad rahvastikust üle poole. Neile järgnevad pika vahemaaga katoliiklased ja muslimid. Põhja-Wales'is räägib siiani palju inimesi kõmri keelt. Enamik neist töötab autotööstustes või arvuti- ja elektroonikatööstusettevõtetes. Varem täie jõuga töötanud
välismaalast. 1853-1854.a tegi USA laevastik retke Edo lahte, mispeale Jaapan avanes. 1868.a algas Jaapanis valgustatud valitsemise ehk Meji periood, mil võim koondus noore keisri Mutsuhito kätte. Soguni amet kaotatu. Sõjavägi ja diplomaatiline teenistus korraldati ümber Euroopa eeskujul. Loodi parteid, 1889.aastal kehtestati põhiseadus. Jaapan muutus arenenud maaks. Aafrika : 19. sajandil oli Põhja-Aafrika rannik Türgi ülemvõimu all, Aafrika lõunatipus valitsesid inglased. Sisemaal elavad hõimud olid enamasti iseseisvad. 19. sajandi teisel poolel oldi huvitatud Aafrike siserajoonide võimalustest. Sinna tungisid maadeavastajad ja loodusuurijad, kaupmehed ja misjonärid. 1884.a toimunud Berliini konverentsil lepiti kokku, et iga riik võis hõivata tema poolt juba vallutatud rannikuga külgnevad sisealad ja kuulutada tegeliku võimu alla saadud maad oma kolooniaks. See otsus tõi endaga kaasa rea kokkupõrkeid nagu
ettepaneku sõlmida õiglane rahu. Wilsoni programm on tuntud ka kui 14 punkti (õiglased rahud, rahvaste enesemääramise õiguse tunnustamine, vabad mereteed) · 21. märtsil 1918.a. Somme`i all alanud pealetung oli sakslastele algul edukas. Juuli keskpaigaks õnnestus sakslastel tungida 60 km kauguseni Pariisist. Sakslased üritasid purustada ka inglaste uut kaitseliini Flandrias, kuid inglased ei taganenud. Liitlasvägede uus ülemjuhataja kindral Foch koondas jõud otsustavaks vastulöögiks. · 18. juulil 1918.a. läksid liitlasväed Pariisi all vasturünnakule ning paiskasid nn II Marne`i lahingus sakslased tagasi. · 8. augustil 1918.a. andsid Prantsuse ja Inglise korpused tankide toetusel Amiensi juures ränga hoobi ja paiskasid nad tagasi. 1918.a. septembris tunnistas saksa väejuhatus end sõjaliselt lööduks.
Tal olid suured võljad ja ta saatis laiali ja mõistis hukka Templitrüütlite ordu. Rooma paavst toetas neid. Selgita mõistet: Rooma paavstide Avignoni vangipõlv. Kui Clemens IV kolis Prantsusmaale Avignoni Roomast ja siis järgnevad 9 paavsti olid prantslased. Roomlastele see ei meeldinud ja nad valisid ise oma paavsti, tagajärjeks olid kaks erinevat paavsti. Milline oli 100-aastase sõja peamine põhjus? Kui suure ala vallutasid inglased pärast 1415. aastat? - Peamine põhjus oli see, et Prantsusmaa kuningas konfiskeeris Akvitaania mis ei kuuletunud talle aga mis kuulus Inglismaale. Inglismaa tahtis Prantsusmaa trooni. Umbes pool Prantsusmaad oli vallutatud inglaste poolt. - Võitsid Crecy ja Poitiersi lahingud, vallutasid osa Prantsusmaast. Millist rolli mängis Jeanne d'Arc sõjas? Mis temast sai? -Ta sai sõjaväejuhiks ja oli edukas. Päästis Orleans'i. -Ta mõisteti surma. Põletati tuleriidal.
ettepaneku sõlmida õiglane rahu. Wilsoni programm on tuntud ka kui 14 punkti (õiglased rahud, rahvaste enesemääramise õiguse tunnustamine, vabad mereteed) · 21. märtsil 1918.a. Somme`i all alanud pealetung oli sakslastele algul edukas. Juuli keskpaigaks õnnestus sakslastel tungida 60 km kauguseni Pariisist. Sakslased üritasid purustada ka inglaste uut kaitseliini Flandrias, kuid inglased ei taganenud. Liitlasvägede uus ülemjuhataja kindral Foch koondas jõud otsustavaks vastulöögiks. · 18. juulil 1918.a. läksid liitlasväed Pariisi all vasturünnakule ning paiskasid nn II Marne`i lahingus sakslased tagasi. · 8. augustil 1918.a. andsid Prantsuse ja Inglise korpused tankide toetusel Amiensi juures ränga hoobi ja paiskasid nad tagasi. 1918.a. septembris tunnistas saksa väejuhatus end sõjaliselt lööduks.
Tartu Kutsehariduskeskus Turism Eestis Referaat Koostaja: Toomas Hunt Juhendaja: Silja Mall 16.10.2009 Tallinna vanalinn Pilt Jutt Tallinna vanalinn on Eesti kõige populaarseim koht mida turistid külastavad. Tallinna vanalinn kuulub alates 1997. aastast UNESCO Maailmapärandi nimekirja. ake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Tallinna vanalinna eriline väärtus seisneb eelkõige tänaseni püsinud keskaegses miljöös ja struktuuris, mis on teistest Põhja-Euroopa pealinnadest kadunud. Tallinna vanalinnas on peaaegu terviklik...
Virginia (Commonwealth of Virginia) Ajalugu: Kui inglased 17.sajandil Virginia rannikul maabusid, leidsid nad eest siuu indiaanlaste väikesed suguharud monahoac'id, catawba'd, saponid, monacan'id ja tutelod, algonkini murdeid kõnelnud powhatan'id ning irokeesikeelsed cheraw'd ja nottaway'd. 1607. Aastal jõudsidChesapeake'i lahte Londoni ja Pymouthi kompanii saadetud laevad uusasutatega, kelle eesotsas oli energiline kapten John Smith. Juba laeval avati pitseeritud kiri, milles loetleti seitse nõukogu liiget, kes asutatava koloonia juhtimise oma õlgadele pidid võtma. Pärast pikemaid sobiva paiga otsimissi peatuti Jamesi jõe kaldal. 13.mail 1607. Aastal pandi alus Uue Maailma esimesele püsima jäänud inglaste asundusele. Ehitatava linnakese nimeks pandi Inglise kuninga auks Jamestown. 1611. Aastal sai Virginia koloonia kuberneriks Thomas West, parun de La Warr ehk lord Delaware. Koloonia laiendamisel toimus indiaanlastega hulganisti kokkup...
Sissejuhatus poliitikafilosoofiasse Jonathan Wolff Jonathan Wolffi raamat annab hea ülevaate kogu poliitikafilosoofia kesksetest mõistetest, tutvustades ka suuremate mõtlejate (näiteks: Milli, Rousseau, Platoni, Rawlsi ja Nozicki) vaateid. Seda raamatut lugedes sain põhjaliku ülevaate erinevatest valitsusvormidest nagu näiteks liberalism, feminism, individualism, libertaarlus, kommunitaarlus, anarhism. Locke tuli välja mõttega, et loodusseisundit valitseb moraaliseadus, mida võiks teostada peaaegu iga üksikisik. Ta väidab ,et algselt oleme me külluse, mitte puuduse seisundis, ning vaikiva eeldusega, et inimestel on sageli otsene motiiv moraaliseadust järgida. Hobbes eksis aga arvates, nagu oleks äärmise puuduse olukord meie loomulik seisund, tema sõnul on inimesele loomupärane kaastunne või haletsus mis takistab sõja puhkemist,...
· Marene'i lahing: prantsuse · Ebaõnnesutus Austia- valitsus lahkus Ungari pealetung Serbiale pealinnast.sakslased olid · Saksalsed viisid kurnatud läänerindele rohkem mehi, · Schlieffeni plaan oli läbi pealetung Varssavile kukkunud · Saksalsed liikusid kiirelt · Positsioonisõda edasi kuid vene · 1916 inglased kasutavad vasturünnak lõi nad tagasi. tanke · 1914-1917 manöövrisõda · 1915 gaas Positsioonisõda: · Mõlemad pooled olid välja ehitanud tugevad kaitseliinid · Kaitserelvad ja vahendid olid ründerelvadest tõhusamad · Kindlustatud kaevikutest oli raske läbi murda · Oli vaja suurt armeed · 1915 kasutasid sakslased mürkgaasi · Olukord muutus tankide kasutuselevõtuga Manöövrisõda:
2. MAJANDUS – oli arenenud tööstus ja kaubandusmaa. Võlg USA-le. Kasutati vananenud tehnikat. Kriis söetööstuses. Suleti kaevandusi. Töölised saadeti tänavale. Streigid. Aastakümne lõpus algas Inglismaal majanduslik tõus, mille katkestas ülemaailmne majanduskriis. 3. BRITI IMPEERIUM – aastail 1920 – 1930 maailma suurim riigiühendus. Pärast Esimest maailmasõda laienes see Saksamaale ja Türgile kuulunud alade arvel. Tõsiselt hädas olid inglased India ja Iirimaa iseseisvuslastega. Ideeliseks juhiks Indias oli Mahatma Gandhi. 1930.aastail algatasid Gandhi pooldajad kodanikuallumatuse kampaania, mis seisnes selles, et indialased ei täitnud inglaste seadusi ja korraldusi. 1914 võeti vastu seadus, millega Iirimaa pidi saama autonoomia. Kuid seadus jäi Esimese Maailmasõja tõttu rakendamata. Iirlased otsustasid hankida vabadust relvaga. 1921 sai Iirimaa dominiooni staatuse. Kõik
sattusid paanikasse. Taheti kõik jäljed likvideerida. Varem hooletult maetud laibad kästi välja kaevata ja ära põletada. Selleks kasutati juudi vange, kes pärast ise tapeti. Ühtki tunnistajat ei tohtinud ellu jääda. Sellest võib aru saada kardeti kättemaksu. Aga kuidagi ei ole võimalik mõista, miks samasuguseid kuritegusid sooritati vahetpidamata edasi, kuni sõja viimaste päevadeni. 1945 vabastamine 1945 aastal aprillis vabastasid ameeriklased Buchenwaldi ja inglased Bergend- Belseni koonduslaagri.Peale seda toimus Nürnbergi kohtuprotsess mille kohaselt said sõjakurjategijad karistada. Kokku tapeti umbes kuus miljonit juuti neist 1 miljon lapsi ning peale sõda klassifitseeriti juute kui kodutuid, kuna neil ei olnud enam kodu, perekonda ega ka tööd kuhu naasta. Veel tänapäevalgi otsitakse taga ja karistatakse sõjakurjategijaid. Euroopa Liidu liikmesmaad on otsustanud holokausti ohvrite mälestamispäeva tähistada 27. jaanuaril. Sellel päeval, 1945
levib; sõjandus pole palju organiseeritud abielusid; keskklass alaline armee; kindluste ümber bastionid. Dateeri: Ameerika Ühendriikide iseseisvumine (1775-1783) Miks võideti? Iseseisvus tuli ameeriklastel kätte võidelda. Inglise armee oli suurem, paremini relvastatud ning paremini välja õpetatud. Ameeriklastel oli vastu panna vaid mõned vabatahtlike salgad. Otsustavaks sai see, et ameeriklased võitlesid oma maa ja vabaduse eest, kuid inglased olid lihtsad palgasõdurid. Ameeriklased kasutasid lahkrivi, mida olid kasutanud indiaanlased. Põhjused: inglismaa ei arvestanud kolooniate huvidega, ei oldud rahul briti poliitikaga Tulemus: Ameerika iseseisvus 1776 - Iseseisvusdeklaratsioon Prantsuse revolutsiooni algus. 1789-1799 Prantsuse revolutsiooni põhjused, olulisemad muutused, tulemused. Põhjused: majanduslik olukord halvenes, suurenesid seisuslikud vastuolud, tärkav kodanlus soovis aadliga võrdseid poliitilisi õigusi
vallutanud Kirde-Liibüas Tobruki sadamalinnas, ületanud Egiptuse piiri ja jõudnud 30. juunil Alameini. Niiluse kaldad polnud enam kaugel ja inglastel jäi Suessi varustamiseks ainult üks tee ringiga ümber Hea Lootuse neeme. Sakslaste tagala asus palju ligemal, kõigest üle Vahemere. 1. sept. tegi Rommel katse alustada liikumist Alameinist lõuna poole, kuid ei saavutanud enam edu inglaste vastuseis oli niivõrd tugev. Oktoobri teisel poolel alustasid inglased B. Montgomery juhtimisel vasturünnakut ja 5. nov. oli selge, et lahingu on võitnud nemad. Sakslased ja itaallased kaotasid langenute, haavatute ja vangidena ligi 60 000 meest. Inglismaa ja tema liitlaste kaotused olid neli korda väiksemad. 8. nov. 1942 algas USA ja Briti vägede dessant Põhja-Aafrika lääneossa. Alziir kapituleerus samal päeval, Maroko pealinn Casablanca lõpetas vastupanu kolme päevaga
Lisaks sai Saksamaa soodsatel tingimustel rendile kaevandusi varade kaevandamiseks, et valmistada rööpaid. Lähis-Idat pidasid enda mõjusfääri kuuluvaks veel Venemaa ja Inglismaa. Konflikt Venemaaga lahenes, sest Vene keiser ja Saksa keiser olid sugulased. Inglismaa sai osa raudtee ehitamisest ja tekkis segakompanii, kus mõlemal riigil oli oma osa. Raudteed ehitati 1903 1918. I maailmasõja lõpuks oli valmis 2/3 raudteest. Pärast maailmasõda võtsid kompanii üle inglased ja prantslased, sest Saksamaa kaotas I maailmasõja. Rong, mis seal liikus, oli idaekspress. Saksamaal ei olnud kuigi palju kolooniaid. Olid Saksa Edela-Aafrika, Saksa Ida-Aafrika, Togo, Kamerun, osa Uus-Guinead. Saksa Ida-Aafrika on tänapäeval Tansaania ja Saksa Edela-Aafrika on praegu Namiibia. Kolooniatesse asus ümber ka saksa koloniste, kes rajasid sinna oma farmid. Saksa koloniaalpoliitikat peeti julmaks. Hererod ja hotentotid elasid Edela-Aafrikas, alustasid Saksa- vastast ülestõusu
2.Rahvastik 8 Rahvuse sünd Rahvuse sünd oli karm. Algusest peale sai Prantsusmaale osaks võõrvallutajate võim. 51. aastal e.m.a alistasid roomlased Prantsusmaa rahva keldid, keda kutsuti gallideks. Ägedate iseseisvuslastena kuulusid gallid 400 erinevasse hõimkonda ja kõnelesid 72 erinevat keelt. 9. sajandil haarasid võimu Karl Suur ja teutooni frangid. Järgnevatel sajanditel võitlesid frangid ja inglased riigi eri osade pärast. Lõpptulemusena on prantslased kolme erineva Euroopa rahva - keltide, roomlaste ja frankide - segu. Riik on tekkinud monarhide dünastiatest, mis on kujunenud selle territooriumide vallutuste, diplomaatiliste riugaste ja olupoliitiliste abielude läbi. Seetõttu peetakse põlvnemist vähem tähtsaks kui riigitruudust, keelt ja la culture francaise'i, prantsuse kultuuri. Prantsusmaal on
Napoleoni väed maabusid Aleksandria lähistel 1. juunil, 48 tundi peale seda, kui inglise laevastik oli sealt lahkunud. Egiptuses saavutas Napoleon mitu silmapaistvat võitu ning tungis ka Süüriasse. Seal saadeti tema vastu aga juba Türgi väed, mis suutsid teda sundida Acre'i (Akka) piiramisest loobuma. Napoleon taandus Egiptusesse, kus purustas Abukiri lahingus maabunud türklaste väed. Egiptus oli kindlalt prantslaste käes, kuid Napoleoni armee oli seal ka vangis, kuna inglased olid varem merelahingus Prantsuse laevastiku hävitanud. Samal ajal olid Prantsusmaa väed Euroopas saavutanud mõningaid uusi võite: hõivatud oli Sveits ja loodud Helveetsia vabariik ning samuti oli tagasi löödud Napoli väed, mis ajutiselt olid prantslastelt vallutanud Rooma. Kuid 1799. aastal said prantslased mitme lüüasaamise osaliseks, kui Vene väejuht Aleksandr Suvorov koos austerlastega taas sõda alustas ning Itaalia tagasi vallutas. Prantslaste enesekindlus
augustil saatnud oma väed üle erapooletu Belgia piiri, kuulutas Suurbritannia sõja Saksamaale. Sõjategevus läänerindel: Positsioonisõda - kaevikusõda pikaks ajaks paigale jäänud ja tugevasti kindlustatud rindel Marne'i lahing 1914, pariisi lähistel. Prantslaste vastupealetung sakslaste vastu, Saksa väed paisati tagasi, nurjati välksõja plaan. Ypres'i lähedal 1915, sakslased kasutasid esimest korda gaasi, ohvriks üle 15000 inglise sõduri, hiljem kasutasid gaasi ka inglased Verduni lahing 1916, Verduni kindlus. mõlemal poolel langes üle miljoni mehe, Prantslased suutsid end sakslaste eest kaitsta. Somme'i lahing-1916,prantsuse-inglise vägede pealetung, esimest korda lennuvägi ja tangid, saksa rinnet murda ei suudetud Sõjategevus idarindel: Venemaa üritas vallutada Ida-Preisimaad,Tannenbergi lahingus purustati Vene armee, Austria väed pidid taanduma Karpaatidesse Saksamaa otsustas 1915 Venemaa lõlikult purustada, saksa vägede ülekaal ja esialgne edu
Tänu kunstnike sellisele romantilisele, s. t. unistuslikule, luulelisele meelelaadile arenes just maalikunstis umbes 19. sajandi II veerandiks välja suund, mida nimetatakse romantismiks. Taaselustus vahepeal unarusse jäänud maastikumaal, õitsele puhkes ajaloomaal, paljud kunstnikud võtsid oma tööde ainestiku romantilistest kirjandusteostest. Romantismile olid eelkäijaiks saksa ja inglise maastikumaal. Looduses peituvat salapära ja hetkeliselt mööduvaid meeleolusid väljendasid inglased John Constable (1776 1857) ja William Turneri (17751851). Nii Constable'i mahlaka rohelusega lihtsates maastikupiltides kui ka Turneri udusse ja pilvedesse mähkunud merevaadetes on värsket elavat pintslitööd, valguse ja värvide võbelust sel määral, et neilt võisid mandriEuroopa kunstnikud õppida isegi veel 19. sajandi lõpupoolel. Sakslane Caspar David Friedrich (17741840) lõi laiu, selge läbipaistva õhuga ja nagu kuivalt maalitud maastikupanoraame
Ameerikasse asustati vägivaldselt ümber ka vargaid, röövleid ja kerjuseid, kellest Euroopast taheti lahti saada. Uues Maailmas läbi lüüa ei olnud kerge, tingimused olid Ameerikas sootuks teised kui Euroopas. Kolonistide hulgas olid sagedased epideemiad ja haigused ning tihti tuli kannatada nälga ja puudust- umbes 2/3 Ameerikasse asunuist suri. Paljudel riikidel oli 17. sajandi algul Põhja-Ameerikas kolooniaid. Omavahelistes sõdades jäid sajandi lõpuks peale inglased ja prantslased. 18. sajandil jätkusid võitlused ülemvõimu pärast Põhja-Ameerika kolooniates inglaste ja prantslaste vahel. Prantsuse asumaad osutusid siiski vähem elujõulisemaks. Prantsusmaa asumaadesse voolas palju sellist rahvast, kes polnud harjunud püsiva tööga. Seetõttu kannatasid Prantsuse kolooniad elanike vähesuse all. Kolooniate valitsemisel lokkas korruptsioon. Kõik see kergendas asumaade vallutamist inglaste poolt
iseseisvusdeklaratsioon. Kuulutati välja 13 kolooniat iseseisvateks riikideks. Iseseisvussõda: · Kelle vahel: Inglismaa ja Ameerika vahel · Inglaste plussid: Inglismaa oli suurem, paremini relvastatud ja parema väljaõppega. · Ameeriklaste miinused: Ameeriklastel olid vaid vabatahtlike salgad · Sõjataktika ameeriklastel: Ameeriklased kasutasid lahkrivi, mida kasutasid indiaanlased. · Sõjataktika inglastel: Inglased sõdisid pikkades tihedates viirgudes · Lahingu pöördehetk: 1781. Aastal Virginias Yorktowne'i all piirasid ameeriklased inglise väed sisse ja sundisid need kapituleeruma. · Lahingu tulemus: Ameeriklased võitsid. Versaille rahu: 1783. Aastal sõlmitud, kuulutati endised asumaad vabadeks ja iseseisvateks riikideks. Ameerika Ühendriigid: pooldati föderaalvõimu ja demokraatiat, ülekaalu sai föderalistlik suund
· Prantsuse ja Inglise väed panid sakslaste pealetungi Pariisile seisma · Algas positsioonisõda (ainult läänerindel) Positsioonisõda: · 1915.a aprillis esimene gaasilahing (Saksa vägede poolt) Ypres'is Verduni lahing: · 10 kuune Pariisi lähistel, kus hukkus ligi miljon meest · Saksamaal ei õnnestunud Prantslasi lüüa, sakslased kandsid ise suuremaid kaotusi · 01.07.1916 alanud Somme'i lahingus, mis kestis 5 kuud kasutasid inglased esimest korda tanke · Edu ei saavutanud ei Prantsuse-Inglise ega Saksa väed Sõda merel: · 1915. Aastal algas allveesõda Saksamaa ja Inglismaa vahel · 1915 Luisitania uputamine (USA ajend sõtta astumiseks 06. 04.1917. aastal) Kriisi küpsemine Venemaal: · Rahutused sõjaväes · Majanduslik kaos · Keisrivõimu autoriteedi langus · Rahulolematuse üldine kasv Veebruarirevolutsioon: · Ülestõusu ajendiks sai Petrogradi halb varstamine leivaga
Admiral Tutvustuseks Nimetus ,,admiral" tekkis prantsuse keelest väljendist ,,admirable", mis tähendab ,,imetlusväärne". Inglased aga kutsuvad admirale mõnikord ,,aldermaniks" (raehärra). Kauni värvusega admiral on päevaliblikas. Kindlasti on ta üks suurimaid ja värvikamaid põhjapoolkera parasvöötmes elutsevaid liblikaid. Elu iga on umbes 10 kuud. Tiivaulatus 55- 64 mm, punased ristivöödid ja valged tähnid mustal taustal. Eesjalad on lühikesed ning harjataolised. Liblikas kõnnib kahe tagumise paari abil. Paljunevad kevadeti ja nende munade arv on kuni 100 muna
· 1936 ja 1937 H sekkus koos Mussoliniga Hispaania kodusõtta, rikkudes mittesekkumislepingut. · 1938 märts Anschluss · 1938 september H ähvardas sõjaga Sudeedimaa lahutamise nimel Tsehhoslovakkiast. · Inglismaa H tahtis teha Inglismaaga teha häid suhteid, sest Sks ei saaks In hävitamisest kasu, saaksid nt Ühendriigid, Jaapan ja Venemaa. Sks ja In ühine liit merel oleks olnud kõikidest riikidest tugevam. Pealegi olid inglased ja sakslased rassiliselt lähedased. Kuid In ei võtnud heade suhete loomisel vedu. Lõpuks ilmutas H In vastu vaenu ja ei näinud mõtet omavahelises koostöös. In oli vihkamisest ajendatud vastane, kuid ka kõige ohtlikum. Kui Sks hakkas In vastu ohtu ilmutama, oli inglastel neli valikut: kohandumine, kättemaks, heidutus või ennetamine. Kõik valikud, vb v.a. ennetamine, oleksid olnud puudulikud. In. oli maailma suurim impeerium, see hõlmas veerand maakerast. In kartis oma valdused
Sõja piirkonnad Põhiline sõjategevus on siiski Euroopas. 2 põhilist rinnet: 1)läänerinne- saksamaa, prantsusmaa, belgia piir. Läänerinne on püsiv, suuri muutusi ei toimu. 2)idarinne- saksamaa, venemaa, austria. Idarinne on liikuv rinne, ei toimu paigalseisu. Liigub järjest ida poole. 3) sõda merel ,atlandil (saksamaa-inglismaa) , vahemerel (inglismaa- türgi vahel) Olulisemad lahingud * Marni 1914- prantslased peatavad sakslaste sissetungi, algab kaevikusõda * Gallipoli 1915- inglased üritavad türgilt edutult vallutada. Mustamere väinad *verdun 1915- sakslaste ebaõnnestunud soov läbi murda prantsuse kaitseliidust *soome 1915 inglaste ebaõnnestunud soov läbi murda saksa kaitseliinist. Tankide kasutusele võtt * Ypres- positsiooni lahingud, gaasi kasutusele võtt Kriis Venemaal * langesid 6mln. Põhjustavad rahutusi sõjaväes- suur hulk langenuid * majandus kaos- tööjõu ja tooraine puudus, transpordi ja kütusekriis, nälg * keisrivõimu autoriteedi langu
Esimene algne kompass kujutas endast veega täidetud anumas ujuvat kerget puutükki, mille peale asetati piklik ja lame tugeva magnetilise omadusega rauamaagi tükk (nõel). Selliselt asetatuna võttis see põhja-lõuna suuna. Hiinast levis kompass Indiasse ja sealt ilmselt kaubakaravanidega mujalegi. Esimesed teated kompassi kasutamise kohta Euroopas pärinevad 1190. aastast. Enam-vähem tänapäevase väljanägemise sai see riistapuu aga 13. sajandil, kui inglased asetasid kompassinõela pisikesele pöörlevale pulgale. Liigitus Kompasse on tänapäeval mitut liiki, mis erinevad nii välimuse kui ka hinna poolest. Kompasse võib liigituda: spetsiaalkompass matkakompass võistluskompass peegelkompass Spetsiaalkompasside hulka kuuluvad näiteks peegelsihtimisega ja pöörleva skaalaga (nõela asemel on pöörlev asimuudi skaala) kompassid
saladuse oma minevikust Mileedi oli kunagi tema naine kuid Athos tappis ta enda arust, kui oli näinud Mileedi õlal häbimärki liiliaõit. Nad asuvad teele kloostri poole kus Proua Boncieux on, kuid Mileedi jõuab neist ette ja mürgitab ta. Raevunud d'Artagnan asub teda jahtima ning lõpuks leiab ta. Athos aga leidis samal ajal kohaliku timuka. Timuka kes mileedi häbimärgistas. Koos peavad nad Mileedi üle kohut ning timukas hukkab ta. Samal ajal saavad piiratavad inglased teada et Buckingham on surnud ning annavad alla. Sõbrad naasevad Pariisi ning elavad rahulikult edasi. Porthos hakkab elama koos rikka Advokaadi prouaga, Aramis hakkabki preestriks ning Athos elab rahulikult Pariisis kuni lahkub ühel päeval. D'Artagnan aga peab mitu korda Rochefortiga duelli ning võidab kõik korrad. Kaupmees Boncieux aga elab edasi ning ei saagi kunagi teada, et ta naine on surnud. D'Aragnani, Athose, Porthone ja Aramise kapten on de Treville' i.
Julius Kuperjanov-tartu linna vabastamine Jaan Poska-kirjutas alla tartu rahule(delegratsiooni juht) Adolf Joffe-Nõukogude venemaa deglaratsiooni juht Schlieffeni plaan sakslaste plaan mille korralduseks oli 6 nädalaga Pariisi vallutamine, Seejärel vägede koondamineVenemaa vastu, Sõja võit 3-4 kuuga Plaan XVII-Elsass-Lotringi hõivamine Positsioonisõda: *Kaevikud läänerindel *Inimressurss *Logistika *Läbimurdekatsed *2-3 kaevikuliini Totaalne allveesõda-(Veebruar 1915)Ing vs saks. Inglased võitsid ning tagasid selle et sakslased ei saaks oma laevu sadamast välja lasta ning panid sadama läheduse meremiine täis kadunud põlvkond: *Sõja julmus ja mõttetus *Sõjarusutus *Vastumeelsus riigi valitsejate suhtes *Endasse sulgumine Rahvakomissaride nõukogu- oli NSV Liidu kõrgeimvalitsusorgan 6. juulist 1923 15. märtsini 1946 Bresti rahu- Saksamaa ja Venemaa vaheline leping Weimari vabariik- 1919 võeti vastu uus Saksamaa konstitutsioon, mida hakati kutsuma Weimari vabariigiks
kirikukombeid, näiteks muudeti kirikurist kolmesõrmeliseks. Endise korra pooldajad nimetati Vanausulisteks. See viis 1656. Aastal kiriku vanade kommete pooldajad pandi kirikuvande alla, nad põgenesid tagakiusamise eest Põhjaaladele või Taigasügavustesse ja osa asus elama Eestisse Peipsi-Järve läänekaldale, kuhu tekkisid vanausuliste külad. Venemaa oli Euroopast ära lõigatud, tema ainus tähtsaim sadamalinn oli Argangelsk, mille rajasid 16. Sajandil inglased. Läänes Piirasid Venemaad Rootsi, Poola ja Türgi. 17. Sajandil oli Moskva pindalalt Euroopa suurim linn, kus elas üle 100 000 elaniku. Suuremate tulekahjude korral langesid tuleroaks terved linnaosad, sest majad olid puust. Tänavad olid kevadel ja sügisel porised, Suvel aga tolmused, sest tänavasillutist polnud. Venemaa Erinevused Prantsusmaaga(Lääne-Euroopaga): 1. Seisused puudusid 2. Rahvas oli sunnismaine 3. Linlastel polnud omavalitsust ega õigusi 4
Julm, kuid edasiviiv sõda Esimene maailmasõda sai alguse 28. juulil 1914 ning lõppes 1918. aasta 11. novembril. See sõda oli esimene, mis kaasas sõjakeerisesse 38 riiki. Sõdivad riigid jagunesid Antandiks ja Keskriikideks. Keskriike oli 4. Need olid Saksamaa, Itaalia, Austria- Ungari ning Bulgaaria. Antanti kuulusid ülejäänud 34 riiki. Esimese maailmasõja põhjused olid peamiselt imperalistlike suurriikide vastuolud, nagu näiteks võitlus turgude, tooraineallikate, kapitali ekspordivõimaluste, mõjupiirkondade ja asumaade pärast. Samuti sõda oodati ning romantiseeriti, kuna alahinnati selle tegelikku tähendust ning sellega kaasnevat ohtu. Inimesed uskusid, et puhkevad ainult piirkondlikud konfliktid, mis ei kujune pikaajalisteks ega laastavateks. Esimese maailmasõja ajendiks oli 28. juunil 1914 korraldatud atentaat Austria troonipärijale Franz Ferdinandile Serbia terroristide poolt. Nii troonipärija, kui ka ...
Toetuse otsimine suurvõimudelt Rahvasteliitu oli Eesti astunud juba 1922.aastal, kuid kahtles esialgu liidu suutlikkuses.Kuid see kahtlus kadus peagi. Eesti lõi Rahvasteliidu ettevõtmistes aktiivselt kaasa. Ohu kasv 1930 hakkas rahvusvaheline olukord taas teravnema. Ohuallikateks kujunesid Venemaa ja Saksamaa. Suhted demokraatlike riikidega Abi saada demokraatlikelt riikidelt tundus ebatõenäoline. Esimeseks häirekellaks oli Inglise-Saksa mereväeleping, mis andis märku, et inglased on valmis jätme Läänemere sakslaste kätte ja ka Venemaa. Suhted Venemaaga Näiliseslt olid suhted head. Venemaa tahtsi Eesti kaasata Saksamaa vastasesse rünnakusse, Venemaa soovis oma baasid rajada Eestisse, kuid see ei kukkund välja, sest Eesti juhtkond tõrjus kõik ettepanekud. Suhted Saksamaaga 1930.a tihenesid Eesti ja Saksa suhted. 1939.a sõlmitud Eesti- Saksa mittekallaletungilepingut käsitleti mujal maailmas kui Eesti asumist Saksamaa poolele. Neutraliteet
Inglismaa, Prantsusmaa. 2. Kuidas kujunes Lõuna asumaade mustanahaliste elanikkond= Veeti orjadena. 3. Kuidas ja miks kaotasid prantslased oma asumaad Põhja- Ameerikas= 7 aastase sõja tagajärjel kaotati Kanada. Alad läksid lõpuks inglaste kätte. 4. Millistel põhjustel kujunes uus ühiskond töökaks, ettevõtlikuks= Üks osa väljarändajatest olid kalvinistid. Inimesed olid võrdsemad. Euroopa rendisüsteemi üle ei viidud. 5. Milles seisnes Briti(Ameerika) konflikt kolooniatega= Inglased ei lubanud elama minna läände, nende kaupu ei lubatud inglismaal müüa, inglise kaupu sunniti peale(NT: tee), uue maksu kehtestamine(postimaks). 6. Iseseisvusdeklaratsioon= võeti vastu 14 juuli 1776. Sellega kuulutati Ameerika Ühendriigid iseseisvaks. 7. Uued põhimõtted= õigus elule, vabadusele, õnnele. Inimesed olid võrdsed. Rahvavõim. Maksukoormuse tõus. 8. Millega lõppes iseseisvussõda= Inglaste allaandmisega ja Verssailles`i rahuga. 9
9. Ameerika Ühendriikide sünd Põhja-Ameerika koloiseerimine 16. sajandi algul jõudsid Põhja-Ameerikasse hispaania konkistadoorid, siis inglased prantslased, hollandlased jne. Väljarändajate sulgas olid esindatud kõik sotsiaalsed kihid. Oluline oli usuline taust: inglise puritaanid asustasid Ameerika kõige kirdepoolsemad alad Uus-Inglismaa, katoliiklased koloniseerisid idaranniku keskosa Maryland ja prantsuse hugenotid rajasid oma kodu idarannikul lõunaossa- Carolinasse. 17. sajandil oli koloniaid paljudel riikidel, kuid see tõi kaasa omavehelisi võitlusi. Esialgu tulid
ketserluses reedel 13.oktoobril 1307.aastal. Selgita mõistet: Rooma paavstide Avignoni vangipõlv. - Prantsusmaa kuninas Philippe IV Ilus, lasi valida ametisse prantslasest paavsti - Clemens V, ehitas talle residentsi Prantsusmaale Avignoni, kuhu paavst pidi elama jääma. See ei meeldinud aga teistele Euroopa riikidele, seega nad valisid ka teise paavsti ning seega tegutsesid koos kaks paavsti. Milline oli 100-aastase sõja peamine põhjus? Kui suure ala vallutasid inglased pärast 1415. aastat? - Prantsusmaa konfiskeeris viimase Inglismaa valduse - Akvidaania - kättemaksusks alustas Inglismaa 1337.aastal sõda Prantsusmaa trooni pärast. - Pariisi ja Orleansi. Millist rolli mängis Jeanne d’Arc sõjas? Mis temast sai? - aitas prantslastel tagasi vallutada Orleansi, andis prantslastele juurde enesekindlust, plaaniti tagasivallutada ka Pariis, kuid see ebaõnnestus. - ta vangistati inglaste poolt, süüdistati ketseruses ning põletati tuleriidal.
Euroopa Liidu tekke võib jaotada kolmeks osaks. Kõige pealt moodustati 1952 aastal Euroopa Söe- ja Teraseühendus, mis pidi allutama Prantsusmaa ja Saksamaa söe- ja terasetootmise ühtsele kontrollile ning, et sõda nende kahe riigi vahel muutuks materiaalselt võimatuks. ESTÜ asutaja riikideks olidki Prantsusmaa, Saksamaa Liitvabariik, Belgia, Holland, Itaalia ning Luksemburg. Ühinemisvõimalust pakuti ka Suurbritanniale, kuid see keeldus. Inglased arvasid, et on mõtlematu oma söekaevanduste kontroll käest anda. Järgnevalt kirjutasid liikmesriigid 1957 aastal Itaalias alla Euroopa Ühisturu lepingule ehk Rooma lepingule. Peale seda nägi ilmavalgust ka 1958 aastal valmis saanud ning allkirjastatud Euroopa Aatomienergiaühenduse (EURATOM'i) asutamiseleping. Jällegi kutsuti Suurbritanniat sellega ühinema, kuid jätkuvalt ta keeldus. 1967 aastal ühendati Euroopa Söe- ja
...................................... 10 2 Tuumarelvade ajalugu Tuumarelva kasutamisest hakkasid esimesena rääkima inglise teadlased kaua enne Teise maailmasõja puhkemist. Nõukogude Liidus ei peetud seda relva esialgu vajalikuks. Natsi- Saksamaal pidurdas uuringuid see, et parimad füüsikud olid kas hävitatud või põgenenud juutide vastu suunatud terrori eest. Suurimat edu saavutasid aatomipommi loomisel inglased. Birminghami ülikooli professorid Peierls ja Frish esitasid pommi valmistamise põhimõtted ning tegid ka vastavad arvutused, kuid siis selgus, et Inglismaal ei ole projekti lõpetamiseks piisavalt vahendeid. Seepärast otsustati jätkata tööd USA-s. Ameerika Ühendriikidesse koondusid maailma juhtivad tuumafüüsikud ning käivitus projekt Manhattan, mille kogumaksumus oli 1,4 miljardit dollarit. Projekti juhtis J. Robert Oppenheimer. 17. juulil 1945. aastal katsetatigi
Argentiina vahel. 1960. aastatel algasid nende vahel kõnelused, et anda Falklandi saar üle Argentiinale. 1982. aastaks üleandmise küsimuses ei olnud kuskile jõutud, 1982 Argentiina hõivas selle saare ja lootis et Inglismaa jätab selle küsimuse niisama. Margaret Tatcher otsustas, et see saar tuleb tagasi vallutada, sinna saadeti Inglise dessant ja 25 päevaga suudeti ala uuesti enda kontrolli alla saada. Kuulub Inglismaale enamik elanikkonnast ka inglased. Inglismaa jaoks oli murepiirkond Põhja-Iirimaa. Olukord teravnes 60. a. lõpus, sest leidis aset majanduslangus. Iirlased asusid võitlema enda poliitiliste õiguste eest. Kohalik valitsemine P- I oli protsestantide ehk inglaste käes. Valimispiirkondades olid koostatud nõnda moodustatud, et katoliiklased, iirlased olid vähemuses, ei saanud selle tõttu valitsemises osaleda. Tegevust aktiveeris Iiri Vabariiklik Armee - IRA, kes alustas terrorirünnakuid võimude vastu. IRA
Haritavat maad on 62% territooriumist, sellest 68,3% põldu ja 16,8% rohumaad. Olulisel kohal on kalapüük. Püügi maad on Gröönimaa ümbruses ja Fääri saarte kalarikas rannikumeres. Kõige rohkem püütakse turska, makrelli, heeringat ja hiidlesta. Taani tähtsaim ekspordiartikkel on põllumajanduse ja toiduainetööstuse toodang: või, juust, sealiha, munad. Sealiha ekspordi poolest on Taani maailmas esikohal, peekoniga toidab see riik ära ligi pooled inglased. Loomakasvatus annab 90% põllumajanduse tuludest. Enamik põlde paiknevad Jüüti poolsaarel, põllumajandus kasutab riigi pindalast ära kolm neljandikku. Põllukultuuride saagikus on maailma tipptasemel. Teraviljast (odrast) pruulitakse maailmakuulsat Carlsbergi ja Tuborgi õlut. Samuti majandab Taani end suhkruga ise ära- Lollandil kasvatatakse ohtralt suhkrupeete. Suur osa Taani tööjõust on tegev tööstuses, toodetakse kodumasinaid, laevu, elektroonikaseadmeid.
Ta õppis paljudes erinevates koolides, sest ta pere vahetas tihti elukohti Jamesi isa tahtis, et poisist saaks kaupmees ning saatis ta ühe kaupmehe juurde õpipoisiks. Pärast 18 kuud põgenes ta sealt 18-aastaselt sai tööd laevafirmas, olles õpipoisiks laeval Freelove. Väidetavalt oli see ta esimene merereis 1755. aastal astus Kuninglikku Mereväkke ning sai seal 4 aastaga kapteniks Cook osales aastail 1754-1763 Seitsmeaastases sõjas, mille inglased võitsid Tegeles ka astronoomiaga Tuntus põhineb kolmel ümbermaailmareisil, mille ta sooritas aastatel 1768- 1779 Ümbermaailma reisid Esimene ümbermaailmareis toimus 25. augustil 1768 aastal, mille pardal oli 94 meeskonnaliiget ja teadlast. Teine reis toimus 1772 aasta 13. juulil, kus sõideti kahe laevaga Aafrika lõunatippu ja sealt edasi ümber Antarktika Kolmas ja viimane reis (1776-79) kestis 3 aastat ja 18 päeva, mille käigus
1.2. Kuidas kolooniaid valitseti? Eurooplased valitsesid kolooniaid kahel eri viisil: otseselt ja kaudselt. Otsene valitsemine tähendas seda, et kõik kohalikud võimuesindajad valiti emamaalt ehk metropolist. Nii tegi näiteks Prantsusmaa. Kaudse valitsemise puhul kaasati koloonia juhtimisse kohalikke elanikke. Senised võimumehed (sultanid, hõimupealikud, emiirid) säilitasid oma ameti, kolonisaatorid piirdusid vaid nende tegevuse kontrollimisega. Nii valitsesid oma valdustes inglased. 2. Vasta küsimustele. 2.1. Millised olid koloniaalpoliitika tagajärjed asumaade rahvastikule? Too näiteid. Maa põlisasukaid kasutati tööjõuna, kuid neile makstud palgad olid madalad ning mõnel pool (näiteks Kongos) sunniti vaeseid külaelanikke lausa orjatööle. Kohalikud pidid riigile makse maksma ning sageli tuli neil oma parimatest maatükkidest kolonistide kasuks loobuda. Kui puhkesid ülestõusud, surusid Euroopa valitsejad need jõuga maha.
tõelised kangelased · Verevend valgenahaline Old Shatterhand · Valgenahalised kõrvalkangelased sageli saksa päritoluga USA kui üliriik · United States of America: asutatud 1776 · Föderatiivne vabariik, mis koosneb 50 osariigist (ja viiest territoorimumist.nt Puerto Rico) · ,,Rahvaste sulatusahi" , kümneid erinevaid rahvusi · 80% (Euroopa päritoluga) valged: suurimad päritolurahvused sakslased, iirlased, inglased · 12% afroameeriklased · Pärismaalasi (indiaanlasi, eskimod, Vaikse ookeani saarte elanikud) vaid 3,1 4,9 milj. · Aasia päritoluga elanike arv kasvab · Latiinod: hispaania keelsed ja roomakat. pärit enamasti Mehhikost ... kõige kiiremini kasvav rühm USA ja religioon · Ilmalik riik, aga maailma usklikum elanikkond (läänelikus kultuuriruumis) · 1986 86,4% täiskasvanutusest identifitseeris ennast kristlasena · 2007 protsent 78,4 %
d) Sõjavägi ja vallutussõjad: · Peamiselt talupoegadest elukutseliste sõjavägi, kes unistasid sõjasaagist, karjäärist ja seiklustest. · Euroopa valitsejad pidasid Napoleoni usurpaatoriks isehakanud valitsejaks jätkates revolutsiooniaegseid Prantsusmaa vastaseid koalitsioonisõdu. · 1805 Austerlitzi lahing Napoleon purustas Austria-Vene ühendväe. · 1805 Trafalgari merelahing inglased (Horatio Nelson) purustasid Prantsusmaa laevastiku. · 1806 kontinentaalblokaad majanduslik sõda Inglismaaga, millega Prantsusmaa keelas sõltlasriikidel kauplemise Inglismaaga. · 1806 purustati Preisi väed · 1807 Vene vägede purustamine Ida-Preisimaal · 1807 Tilsiti rahu Venemaa ja Prantsusmaa jagasid mõjusfäärid Euroopas (Ida- ja Põhja-Euroopa Venemaale, Lääne-Euroopa Prantsusmaale)
Läänele järele jõuda. Ponnistused oma identiteedi säilitamiseks rasketel aegadel jätsid neisse jälje, mis tänapäeval tundub üsna iseäralikuna ja mida võiks nimetada "ajalooliseks ajatuseks". Vihjed kui tahes kaugesse või hämarassa minevikku jäävatele sündmustele või isikutele volksavad esile igapäevastes vestlustes, ajalehtede juhtkirjades, radio- ja telekommentaarides, rahvaetendustel, laulusõnades või mis tahes muus argielu aspektis niisama sagel, nagu inglased räägivad ilmast. Kreeklased usuvad, et nad on kõige intelligentsem ja kõige nutikam rahvas maa peal ning ka kõige vapram. Mida teised neist arvavad "Me kõik oleme kreeklased," kuulutas Shelley. "Meie seaduste, meie kirjanduse, meie usu, meie kunsti juured on Kreekas". Kuid veel hiljaaegu andsid inglise slängisõnaraamatud "kreeklase" vasteks `hasartmängur`, `kaardilauapettur`, `petis`- ilmselt sellepärast, et paljud pagulased, kes pärast Konstininoopoli langemis türklaste
Järk-järgult üleminek. Hakkavad Ringkonnakohus. Vaatab läbi altpoolt tulnud protestid, võib neid muuta või kujunema eri riikide eri ühikud, valuutad. Valuuta on rahasüsteem, rahaühik, saata tagasi alamastme kohtule. välisraha. Kujunevas industriaalühiskonnas tuleb mõelda kuidas ühtlustada Riigikohus. Menetlust ei alustata, protsessi ei algatata, tunnistajaid ei summasid, inglased tulid mõttele viia oma nael kulla alusele. Üksteise järel kutsuta, vaadatakse materjalid läbi ja öeldakse kas oli õige otsus või ei. hakkavadki riigid kulla alusele üle minema. Et taset hoida, hakatakse koguma Pöörduda saavad veel peale üksikisiku ka Jõks ja president. Võimalik tglt kullavarusid. Käibel on ka kuldmündid. Süsteem toimis kuni esimese apelleerida ka euroopa kohtusse
niimoodi:" See on midagi niisugust, millest me sügaval sisimas teame , et seda ei tohi teha." Otsus polnud lõplik, aga langetatuna just sel hetkel , osutus saatuslikuks. Suurbritannia puududes langes peaosa ja kohus täpselt sedasama, mida inglasedki oleks teistes oludes teinud, ja hakkasid kujundama Euroopat omaenese näo järgi , rakendades selle institutsioonides ja poliitikas Prantsusmaal juba tuntud eeskujusid. Tol ajal olid mandriosa eurooplased, mitte inglased , need , kes väljendasid asjade niisuguse käigu pärast kahetsust. Paljud tuntud liidrid soovisid väga, et Suurbritannia nendega liituks. Tõsi, kümme aastat hiljem hakkasid inglased asja uuesti kaaluma. Paraku oli kümme aastat sõjäjärges Euroopas väga pikk aeg ja selleks ajaks olid kõige tähtsamad otsused nendes küsimustes juba tehtud. Euroopa muutub jõukaks Pärast sõda suurenes sisemajanduse kogutoodangu ja rahvamajanduse toodangu kasv.
Algas kaevikusõda. IDARINNE: Idas oli kavas pidada kaitsesõda kasutades eelkõige Austria-Ungari vägesid. Sakslaste vallutuskäik VArssavisse ebaõnnestus ja nii stabiliseerus ka idarinne. Serbia vastupanu tõttu ei saavutatud Austria mingit edu. Venemaa alustas kahte pealetungi: operatsioon Galiitsias õnnestus, pealetung Ida-Preisimaal lõppes aga venelaste lüüasaamisega. TEISED SÕJATANRID: VEne plaan eeldas pealetungi Galiitsias ning kaitsetegevust Poolas ja Kuramaal. Inglased vallutasid Saksa koloonias. Algas allveesõda. 1915 LÄÄNERINNE: Läänerindel ei suutnud edu saavutada kubki pool. 22. aprill kasutasid sakslased keemiarelva, kuid ka see ei toonud edu. GAASISÕDA. IDARINNE: Saksamaa alustas pealetungi idasse, tekitades Venemaale suuri kaotusi ja sundides teda Galiitsiast, Poolast, Leedust ja Kuramaalt lhkuma, kuid lõppeesmärki see pealetung ei saavutanud. Sõda ähvardas lõppeda Saksamaa kaotusega ning Saksamaa plaanis teha suure
Prantsusmaa vallutamine – 22. Juunil 1940 sõlmiti Compeigne’i metsas Saksamaa ja Prantsusmaa vahel vaherahu. 2/3 Prantsusmaast, sh Pariis, sattus Saksa okupatsiooni alla. Suurbritannia vallutamine – Hitleri eesmärk: murda Britannia vastupanu õhust, seejärel vallutada maaväega. Sõjaplaan „Merelõvi“. Saksamaal ei õnnestunud Suurbritanniat vallutada, sest ametlikult neutraalne USA toetas relvastusega Suurbritanniat. Inglased olid suutnud välja arendada Saksa hävitajatega võrdse hävituslennuki Spitfire. Suutsid oskuslikult kasutada radarit. Olulist osa etendasid Briti poolel võitlevad Poola, Tšehhi ja teiste sakslaste anastatud maade lendurid. 9. Miks alustas Hitler sõda NSVL vastu ja mida saavutas Saksa armee 1941. lõpuks? Saksamaa ja NSVL vahel tekkisid lahkhelid. 22. Juunil 1941 ründas Saksamaa NL. Saksamaa eesmärk: toiduained, maavarad, slaavlaste orjastamine, juutide ja
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
