digitaalsel kujul. Selleks loob võimalused üleüldine andmeedastusvõrk, millele juurdepääs on tagatud kõigile ühiskonna liikmetele. Geograafilised kaugused, nii riigisiseselt kui ka riikidevaheliselt, kaotavad oma senise tähenduse, kaotades *äärealasid ning ühtlustades eri piirkondade konkurentsivõimet. Väheneb piirkondlik ebavõrdsus ja pikas perspektiivis ka arenguerisused. Tehnoloogiline areng ja informatsiooniline infrastruktuur toovad paratamatult kaasa põhjalikke muutusi senistest sotsiaalsetes, majanduslikes ja poliitilistes suhetes. IKT arengul on märkimisväärne mõju tööle, tööprotsessidele, tööhõivele, õppimisele ja kõikidele teistele olulistele tegevusvaldkondadele. Suureneb produktiivsus ja võetakse kasutusele uued paindlikud töövormid. Muutub radikaalselt töö olemus ning kogu ühiskonna struktuur. IKT revolutsioon on muutnud ja muudab meie tänast maailma
Inimõiguste eesmärk on tagada inimetele elamisväärne elu ja kaitsata neid tagakiusamise eest. Ameerikas näiteks käivad põhilised vaidlused ümber diskrimineerimise ja vabaduse üle. Lääneriikides peetakse neid õigusi enesest mõistetavaks ja nende rikkumine ei mahu kellelegi pähe. Arengumaid vaadates ilmneb selgelt ,et inimõigusi saab tagada 100% vaid majanduslikult arenenud riikides. Arengumaades on palju probleeme näiteks näljahäda,eluasemete puudumine,vähearenenud infrastruktuur ja isegi puhta vee puudumine. Sealt saab järeldada ,et inimõigusi ei saa tagada kõigis riikides kuna kõigil riikidel puuduvad selleks vahendid. Üheks punktiks on ka inimõiguste piiramine, kuigi enamikel riikidel on kindlad üldtunnustatud legitiimsed funktsioonid ,millede täitmine võib põhjustada taganemist inimõiguste ja vabaduste tagamisest. Õiguspärasteks inimõiguste piiramise põhjuseks võib olla riigi kohustus kaitsta oma rahavast ja territooriumi välisagressioonide
Haritavat maad 52% Maakasutus: 52% põllumaa 32% metsamaa 4% rohumaa 12% muu Sobiv parasvöötme kliima taimekasvatuseks Tasane pinnamood põhja ja keskosas soodustab põllumajanduse arengut Saksamaa on põllumajandus toodangu poolest euroopa liidus kolmandal kohal Metsamajandus: 32% kaetud metsaga Peamised puuliigid: kuusk mänd lehis Hoolitsetakse ka metsade järelkasvu eest Hooldusraie Istutamine Maaparandus Transport Infrastruktuur: ~625 tuhat km maanteid ~30 tuhat km raudteid ~15 tuhat km elektrifitseerituid raudteid ~8 tuhat km siseveeteid Veetransport: 31 suuremat sadamat 5051 siseveelaeva 844 suuremat laeva Õhutransport: 541 mitterahvusvahelist lennujaama 13 rahvusvahelist lennujaama Loodus Asub parasvöötme merelises kliimas Paikneb lehtmetsa vööndis Niiske kliima tõttu suured veevarud Kolmandik riigi pindalast on tasane Vähe järvi ja palju jõgesid
Sealt tulevad enamus toorained: kohv, suhkur, kakao, tee, erinevad puuviljad jne.. Peale selle, on seal väga odav tööjõud ja enamus kaupu on toodetud justnimelt arengumaades, kuna nende tööjõud on väga odav ja nad ei saa selle eest õiglast hinda. Seda kasutavad hästi ära teised riigid, makstes tööjõu eest vähe, kuid saades ise suure kasumi. Nende riikide probleemiks on : "Inimkapital" harimatu, tervishoiutingimused, oskuste puudumine Madala tasemeline infrastruktuur Tootliku kapitali puudus Naftariigid on arengumaade hulgas väga selgelt eraldatavad. Neil riikidel on tohutud naftavarud. Nafta müügist saavad nad väga suuri tulusid, mis on ühe inimese kohta isegi suurem kui kõrgeltarenenud riikides. Sellised riigid on viimastel aastatel hakanud oma sissetulekuid üha rohkem investeerima tulevikualadesse ning neil on väga head võimalused tõusta kiiresti kõrgeltarenenud riikide hulka
5. Mõju loodusele (võimalik erosioon, looduse muutmise ulatus, jne) Loodus jääks suures osas muutumata. Raja ja karjääri vahel on juba lage ala, kuhu varjualune ja pingid püstitada. Parimaks tulemuseks tuleks aga karjääri korrastada: kallas puhtaks, veest taimi vähemaks. 6. Kuidas on tagatud rajatisele ligipääs (parkla, trepid) Parkida saab raja algusesse, rajale pääseb ligi Piibe maanteelt Mustjõe tee kaudu. Saab ka rongiga, kuid siis rattaga, Mustjõe peatusest. 7. Infrastruktuur (puhkekoht, prügikastid, wc, lõkkekoht, laudtee, rajakate vms) Puhkekoht ehitatakse, WC puudub, prügikastid olemas. Lõkkekoht ehitatakse. Rajakate on liiva-kruusa rada. Lähedal asub Mustjõe Kõrtsitalu. 8. Korrashoid (kuidas toimib hooldus, välditakse vandalismi ja prahistatust) Hooldab RMK, kuna hetkel seal muud peale maastikuraja läbimise teha pole, siis pole vandaliseerimise ohtu. Kui tekib puhkeala – kontroll ja teabetahvlid. 9
Sanatooriumid, kuurordid, võistlused, konverentsid matkarajad, terviseveed, sportimisvõimalused jmt Finantsteenused Pangad, rahavahetuskohad Meedia, kommunikatsioon Infrastruktuur Side, 77. oskab etteantud infoallikate abil analüüsida riigi/regiooni turismimajanduse arengueeldusi; · Otepääle tahetakse rajada uut slaalominõlva. Nii nagu ikka, on ettevõtmisele pooldajaid ja vastaseid. Mis võiksid olla slaalomiraja ehitamise poolt- ja vastuargumendid? 4 punkti Pooltargumendid Vastuargumendid
17 316 : 1 342 409*1000 = 13 · Imikusuremus kuni 1 aasta vanuste laste surmad 9. Keskmine laste arv sünnituseas naise kohta erinevates regioonides. Nigeeria 5,4 ,Egiptus 3,3 Usa on 2,1 prantsusmaa 1,9 Jaapan 1,3 brasiilia 0,7 10. Millised majanduslikud, sotsiaalsed ja looduslikud tegurid mõjutavad rahvastikku paiknemist? majanduslikud tegurid:puudub korralik infrastruktuur,tööstused transpordiarenduseks puuduvad. Loodusliku tegurid :Põhjas parem kliima,lõunas enamasti kõrbed ja savannid, mida ei anna maaharimiseks kasutada.sotsiaalsed tegurid:halvad elamistingimused,haridus ja tervishoid raskesti kättesaadavad. 11. Maakera keskmine rahvastiku tihedus? Eestis? Rahvastiku tihedus erinevates maailmajagudes.42 in/km2 aafrikas 14 aasias 84 austraalias 83 euroopas 39
Maailma sündimuse näitaja on võrreldes Hispaaniaga väga kõrge, suremus on aga madalam kui Hispaanias, sest maailmas on erinevaid riike, ja nende iive on erinev. e)Kirjuta välja ka rändesaldo(immigratsioon-emigratsioon) 1000 elaniku kohta.Kas riigi rahvaarv kasvab või kahaneb rände tõttu?Mis on põhjused? Rändesaldo on 5,02 / 1000 elaniku kohta. Riigi arv kasvab rände tõttu. Hispaanias on soodne kliima, hea sotsiaalabisüsteem, hästi arenenud infrastruktuur ning stabiilne looduskeskkond. f)Kui suur on sinu riigis imikusuremus(infant mortality rate)?Kui palju on keskmiselt lapsi naise kohta selles riigis(total fertility rate)?Kas need näitajad on maailma keskmisega võrreldes kõrged või madalad?Mis on põhjused? Hispaanias on imikusuremus 3,37 in/1000 elaniku kohta. Keskmiselt on 1,48 last 1000 naise kohta. Need näitajad on maailma keskmisega võrreldes madalad. Naised töötavad, õpivad ja abielluvad hilja
Mõisted: veondus Majandusharu, mis tegeleb kaupade ja inimeste, laiemas mõistes ka informatsiooni siirdamisega ühest punktist teise. Veonduse tehnilise baasi moodustavad veerem ja infrastruktuur (taristu) veerem Reisijate ja kaupade veol kasutatavate liiklusvahendite kogum [füüsiline ja institutsionaalne] infrastruktuur Kõigi organisatsioonide ja abinõude kogum, mis tagab tõrgeteta liikluse, elektrivarustuse, side jne, hõlmates ka avatud (liberaliseeritud) kommunikatsioone, seadusruumi (nn institutsionaalne infrastruktuur), infotöötlust ja koolitusturge transpordivõrk Kõikide veoviiside füüsilise infrastruktuuri (liiklusteede ja rajatiste) kogum teatud piirkonnas transpordisüsteem Transpordisüsteem hõlmab ka – Tugifunktsioone: eri veoviiside veeremi tootjad, remondiettevõtted, tanklad, infosüsteemid, kindlustusandjad jne; – Juhtimis ja regulatiivfunktsioone: eeltooduga seotud osa riigivalitsem...
kohale, USA ja NSVL'i jrel. 1980. aastateks suurenes tstustoodang 24x. jaapani majandusime- jaapani imetlusvrne kiire areng. 1970. aastate keskpaigaks muutus vga tsiseks probleemiks keskkonna saastumine tstuse arengu prast. tnu paindlikule majanduspoliitikale on jaapan tnapeval rikas ja itsev maa, ks maailma thtsaimaid teaduse- ja tehnikakeskusi. jaapanis toodetakse suur osa maailma laevadest, autodest, elektroonikast. jaapanis on kindel infrastruktuur. prast sda on jaapanis loodud tugev haridus-, tervishoiu-, sotsiaalkindlustuse ssteem. 1951. aastal slmiti USA ja jaapani vahel julgeolekupakt, mille alusel on jaapani territooriumil usa sjavebaasid. 1960. aastal muutusid jaapani ja korea vahel suhted normaalseks. 1950. aastail slmis jaapan vastavad lepped mitme kagu- ja luna- aasia maaga. 1950-1960- terav vastasseis USA ja hiina vahel. 1970 aastal suhted usa ja hiina vahel mnevrra soojenesid. prast seda hakati
Majanduse tugevad küljed Turism Lai põllumajanduslik kandepind Ida-Aafrika suurim ja mitmekesisem töötlev tööstus 24 Majanduse nõrgad küljed Turismi ning kohvi-ja teehinna sõltuvus maailmahinna kõikumisest. SKT-kasv aeglane Maavalduste killustamine vähetootlikeks maalappideks 25 Probleemid ja väljakutsed AIDSi tõttu on suremus väga suur Nõrk majandus ja infrastruktuur, kuid valitsus üritab sellega võidelda Arengut takistab suurenev kuritegevus ning etnilised tülid ja maavaidlused Väike valitsev eliit ja tugevad klassilõhed Süüdistused inimõiguste rikkumised 26 Kasutatud kirjandus Dorling Kindersley ,,Maailma teatmeatlas" 2000 Dorling Kindersley ,,Maailma riigid. Kuidas maailma valitsetakse" Dorling Kindersley ,,Pere atlas" 27 Tänan kuulamast!
Majanduse plussid ja miinused Plussid: Miinused: Turism Turismi ning kohvija Lai põllumajanduslik teehinna sõltuvus kandepind maailmahinna IdaAafrika suurim ja kõikumisest. mitmekesisem töötlev SKTkasv aeglane tööstus Maavalduste killustamine vähetootlikeks maalappideks Probleemid AIDSi tõttu on suremus väga suur Nõrk majandus ja infrastruktuur, kuid valitsus üritab sellega võidelda Arengut takistab suurenev kuritegevus ning etnilised tülid ja maavaidlused Väike valitsev eliit ja tugevad klassilõhed Süüdistused inimõiguste rikkumised Emade suur suremus Kasutatud kirjandus http://www.maailmakool.ee/index.php?id=11563 Dorling Kindersley ,,Pere atlas" http://et.wikipedia.org/wiki/Kenya
Brasiilia ekspordib: Kohvi, kakaod, sojat, puuviljamahlu, rauamaaki ja jalatseid Elektrienergia tootmine ühe inimese kohta on 2 116.7 kWh Põllumajandus Brasiilia on varustatud suurte põllumajanduslike ressurssidega. Brasiilias on kaks erinevat põllumajanduspiirkonda. Esimeses neist, mis hõlmab lõunapoolse riigi osa, on lähisekvatoriaalne kliima ja suurem sademetehulk, paremad mullad, kõrgemalt arenenud tehnoloogia ja selle suurem kasutamine, adekvaatne infrastruktuur ja kogenenumad põllutöölised. Lähisekvatoriaalses vöötmes on aastaringselt soe, kuid sademed langevad ebaühtlaselt. See toodab enamiku Brasiilia teraviljadest ja õliseemnetest ja eksporditavatest saadustest. Teises piirkonnas, mis asub põuaga kirderegioonis ja Amazonase nõos, on ühtlased sademed, hea mullastik,
1. Teehoiu ökonoomika aine a. Veondus - majandusharu, mis tegeleb kaupade ja inimeste, laiemas mõistes ka informatsiooni siirdamisega ühest punktist teise. Veonduse tehnilise baasi moodustavad veerem ja infrastruktuur. Infrastruktuur - kõigi organisatsioonide ja abinõude kogum, mis tagab tõrgeteta liikluse, elektrivarustuse, side jne, hõlmates ka avatud kommunikatsioone (nn füüsiline infrastruktuur), poliitilist ja õiguslikku keskkonda (nn institutsionaalne infrastruktuur), infotöötlust ja koolitusturge. Transpordivõrk - Kõikide veoviiside füüsilise infrastruktuuri kogum teatud piirkonnas. Transpordisüsteem (-klaster) hõlmab ka
Rahvastikuprotsessid on riigi arengut ja majandust mõj protsessid: demograafiline üleminek e siire, muutused hariduses ja tööhõives, ränne, linnastumine. Dem. üleminek on protsess, mis näitab muutuseid rahvastiku sündimuses ja suremuses. Tagajärjeks on rahvaarvu ja vanuselise koosseisu muutused. Rahvastikupoliitika on riigi sihiteadlik tegevusrahva arvu, selle demograafilise koosseisu ja paiknemise mõjutamisel. Regionaalpoliitika riigi poliitika mõjutamaks eri piirkondade majandusarengut võrdsete majanduslike võimaluste loomise, infrastruktuuri arendamise, töökohtade loomise ja inimeste mobiilsuse kasvatamisega. 18 saj. kiire linnade tekkimine ja arenemine Euroopas. Kiire kasv tõi kaasa tööstuse arengu. 19.saj alguses esimesed miljonilinnad London ja Pariis. 20 saj keskpaik teine linnade kasv arengumaades. Tööstusajastu linnad: kasvasid kiiresti, keskel ärila ja tööstusettevõtted, selle ümber agul, rikkad kolivad ääre- ja eeslinnade...
"Meist igaühest sõltub Eesti püsimine," on öelnud lahkunud Eesti president Lennart Meri. Meie igaühe all mõtles ta loomulikult eestlasi. On loomulik, et riik ei saa normaalselt eksisteerida oma rahva toetuseta. Eesti rahvast on koos hoidnud pikk kultuur, ajalugu ja keel. Tänapäevale iseloomulikus kultuuride segunemises jääb meid teistest eristama ainult emakeel, selle kadudes hävib ka eesti kultuuri unikaalsus. Kas me oleme ohus? Praeguse Eesti aladel on elatud aastatuhandeid. Me ei tea täpselt, mis hõimud siin elasid, samuti vaieldakse, mis ilmakaarest eestlaste esivanemad saabusid. Keelel on see-eest kujunemiseks olnud kindlalt piisavalt aega. Hüppeline areng või siis muutumine toimus pärast sakslaste tulekut ja selle tulemuseks oli sõnavara ja grammatika täienemine saksa keele arvelt. Juba siis oli oht keele püsimajäämisele. Suure töö tegid ära 19. ja 20. sajandi keelemehed, kes rikastasid keelt uute, mitte laenatud sõnadega. Siis ol...
kliimavööde(kuiv), lähispolaarne, ekvatorjaalne(sajab palju)- hõre asustus · Taimestik- kõrbe alal taimi kasvatada ei saa, metsaaladel hõre asustus · Mullad- vulkaani jalamitel viljakad mullad, rohtlates asustatud · Veestik- jõgede ääres tihedam asustus nt Tigris, Eufrat · Maavarad- kaevandamine annab tööd(tihe asustus) · Ajaloolised- Hiina, Ees-Aasia · Majanduslikud- infrastruktuur, teenindusasutused, kultuuriasutused, väljapääs merele · Sotsiaalsed- töökohad, elamistingimused · Poliitilised- riigi toetus, tagakiusamine 3) Demograafilise ülemineku etapid: suremus, sündimus, loomulik iive, vanuseline koosseis, eluiga, näited riikide kohta Näitajad Traditsiooniline Plahvatus Vananemine Kaasaegne Suremus Suur Väike Väike Väike
kriteeriumi: materiaalsed väärtused ja muu, inimhingele oluline. Esimese all pean silmas eelkõige selliseid hüvesid nagu näiteks maavarad, investeeringud, suurettevõtted, riigikassa tagavarad ja tootlikkuse ning ekspordi suured numbrilised näitajad. Selle tahu poolt vaadates tuleks rikka riigina pähe esmalt suurriigid nagu USA või Lääne-Euroopa mõjukad riigid Prantsusmaa, Suurbritannia, Saksamaa. Neis on kindel majandus, suur EKP, vähene tööpuudus, suurepärane infrastruktuur ja muudki taolist. Kas aga kõik see muudab riigi automaatselt jõukaks? Arvan, et unustada ei tohi ka seda, mis on inimesele oluline ka siis, kui kogu raha on kadunud: perekond ja sõbrad, kultuur, rahva ajalugu ja ühtekuuluvustunne, abivalmidus ja haridus. Rahvastiku mitmekesisus ja kultuuride paljusus näitavad, kui väikese osa moodustab üksikisik kogu maailmast. Haritud ja paigas väärtushinnangutega noored võivad
indiviid ning tema õigused moraalsele ja majanduslikule vabadusele. Vasakpoolsus ehk sotsialism – üldistavaks sünonüümiks on ühiskondlikkus, mis näeb ette ühiskonna võrdsuse saavutamist läbi loodud rikkuste õiglase jagamise. Tänapäeval on levinum sotsiaaldemokaatia. MÕISTED: argument – põhjendus, tõestusvahend elitaarne – tippklassi kuuluv etniline – rahvusliku kuuluvusega seoses olev infrastruktuur – majandusharusid teenindav ja nende toimimist tagav rahvamajanduse allsüsteem institutsioon – riiklik, majanduslik, kunstiline vms asutus investeering – rahapaigutus kasumi teenimise eesmärgil kontseptsioon – käsitlus, vaadete süsteem mandaat – volitus, volikiri munitsipaalne – omavalitsuslik, omavalitsusele kuuluv
Turvaklasside määramisel lähtutakse teabe konfidentsiaalsusest, teabe tervik- likkusest, aegkriitilise teabe käideldavusest, teabe hilinemise tagajärgede lubatavast kaalukusest. Meetmestik on ehitatud kihilisena, nii et keskmine aste saadakse teatud meetmete lisamise teel madala astme omadele ja kõrge aste saadakse teatud meetmete lisamisel keskmise astme omadele. Turbeastmetes L ja M on kokku 1148 turvameedet ja mis on jagatud 7 rühma: M1 infrastruktuur, M2 organisatsioon, M3 personal, M4 riistvara ja tarkvara, M5 side, M6 hädaolukorraks valmisolek. Turbeastmes H on kokku 154 turvameedet ja mis jagatakse 4 rühma: HG: Kohustuslikud üldmeetmed HK: Teabe käideldavuse turvameetmed HT: Teabe tervikluse turvameetmed HS: Teabe konfidentsiaalsuse turvameetmed KOKKUVÕTE ISKE aitab tagada riigisaladusi. Ta on turvaline, mitmekihiline ning täiendatakse iga aasta tagant
ELEKTROENERGEETIKA. REGIOONIDE ENERGIAMAJANDUS ALTERNATIIVENERGIA Elektroenergeetika elektrivalgustust hakati kasutama 19 saj. lõpul kulukas infrastruktuur Energiat toodetakse peamiselt soojus-, hüdro- ja tuumaelektrijaamades, Vähesel määral ka tuule-, päikese- ja geotermaal- elektrijaamades. Elektrienergia tootmise ja tarbimise geograafia Maailmas toodeti 2001a. ~2361 kWh elektrienergiat inimese kohta aastas. Peamised tootjad ja tarbijad on Põhja riigid Suurimad tootjad USA, HIINA, JAAPAN, VENEMAA Suurimad tarbijad (inimese kohta) Norra, Island, Kanada, Rootsi
Hooverile oma rahvast enda mõjuvõimu alla saama. Meetmed, kuidas Bernays oma rahvast käsitles ei olnud küll rahva suhtes vägagi õiglased, kuid see eesmärk, mida Bernays üritas saavutada, selleni ta jõudis. Arvan, et see meetod pole just parim viis, kuidas omale või oma riigile eduks baasi luua. Inimestesse positiivsuse ning ratsionaalsuse süstimine ei tohiks toimuda valede baasil. Sellele peaks aitama kaasa riigi tugev infrastruktuur ning edukalt ja läbimõeldult üles ehitatud ühiskond. Ühtlasi oleneb inimeste õnnelikkus ning üleüldiselt kogu elustiil sellest, kuidas nad on üles kasvanud. Kui perekond on omalt poolt panustanud, et nende laps kasvaks üles intelligentseks ning positiivselt mõtestatud inimeseks, siis mängib selle inimese elus riigi poolt mõjutamine väiksemat rolli. Arvan, et kui perekond on oma lapsele tugeva baasi alla andnud, siis pole tal endal oma edu saavutamiseks enam nii
Linnastumise tase 50% Suburbanisatsioon. Linnastumise tase tõuseb 70-80% III algas Euroopas, Põhja-Am 20.saj viimasel veerandil. Lahti linnastumine (vastu) e.kontraurbanisatsioon. Suurlinnade inimesed hakkasid võimaluste piires rajama elukohta linnast välja, kuid säilitasid suhted linnaga. *suurte linnastute e.aglomeratsioonide teke, see tähendab tuumiklinna ja läheduses olevate asulate koostoimimis protsess. Nende vahel kujuneb välja ühine infrastruktuur. *Megalopoliste e.hiidlinnade teke, lähestikku paiknevate suurte tõmbekeskuste omavaheline seostumine. *Globaliseerumis protsessiga kaasneb domineerivate linnade e.maailma linnade teke. Nendesse on koondunud rahvusvahelised pangad, börsid ja firmade peakorterid. *välja on kujunenud ja regionaalsed tõmbekeskused. (õp lk 57 diagramm) LINNADE SISESTRUKTUUR Erinevate funktsioonidega linna osad e.sektorid.
tööealisi (15-65) 51,3% ja vanureid(65+) 2,7%. Keskmine eluiga on naistel ja meestel 51 aastat, mis on kõrgem, kui Aafrikas keskmiselt ja madalam kui arenenud maaimas. Riik on demograafilise ülemineku esimesel etapil. Mehed Naised linnastumine Nigeerias elab linnades 37% rahvastikust. Enamik linnu paiknevad riigi edelaosas. Seal asuvad rahvarohkeimad linnad Lagos ja Ibadan. Tänu kakaoubade kasvatamisele on arenenud infrastruktuur, linnade võrgustik ja raudtee. Lagoses on veel lennujaam ja sadam. Selles kandis on arenenud ka tööstus- nafta, ravimid, õlu, tsement ja palmiõli. Energiatööstus Peamine energiavara 1970. aastast on nafta ja maagaas, mida riik ka ekspordib. Elektrit toodetakse hüdroelektrijaamades 27% ( 3 miljardit kWh) ja soojuselektrijaamades 73% (8 miljardit kWh). Ma soovitaksin Nigeerial kasutusele võtta päikeseenergia ja maagaasi, mida saaks müüa teistele riikidele ja mis hetkel on
Etalonturbe meetmed Etalonturbe meetmed on tüüpsed katalogiseeritud ja valimismetoodikaga varustatud turvameetmed, mille hulgast tehtav valik sõltub turvaklassist ja andmeid töötleva infosüsteemi koostisest. Infoallika autentsus on dokument, mille puhul saab kindlaks teha, et: dokument on just see, mis ta on mõeldud olema; dokumendi loojaks või saatjaks on isik, kes pidi selle looma või saatma; dokument on loodud või saadetud ajal, mil see pidi loodama või saadetama. Informatsiooni infrastruktuur viitab sidevõrkude ja nendega seotud tarkvarale, mis toetavad vastavaid inimesi ja organisatsioone. Infosüsteem on asutuse, ettevõtte, omavalitsuse, riigi, organisatsiooni jne teabe säilitamiseks ja töötlemiseks mõeldud süsteem. Eesti entsüklopeedia järgi on infosüsteem informatsiooni, selle töötlemist käsitlevate reeglite ja vajalike vahendite kompleks. Infoturve on teabe ja infosüsteemide kaitsmine loata juurdepääsu, kasutamise, avaldamise, muutmise või hävitamise eest.
Nõudlust mõjutavad tegurid: elanike ealine struktuur praegu ja tulevikus, sissetulekute tase ja muutus, finantseerimise hind, omafinantseerimine, maksustamine, elanikkonna eelarvamused, poliitilised otsused, väärtuse tõus, inflatsiooni tase. Pakkumist mõjutavad tegurid:keskealiste ja venamate osakaal, uusehituse tase, ehitushind ja ehituskulude struktuur, vaba maa hulk, era- ja ühistransport, piirkonna infrastruktuur. kinnisvaraturu liigitus võib liigitada tehingute ja objektide iseloomu järgi. tehingu järgi jagatakse kinnisvaraturg omandituruks ja üüri- või rendituruks. objektide järgi saab jagada näiteks: elamispinnad, äripinnad, maa jne Omanditurg Üüri- või renditurg Objekt on omandiõigus. Hind makstakse Objekt on kasutusõigus. Omanik ei muutu. kohe. Vara eest vastutab uus omanik. Maksmine perioodiliselt. Vastutab omanik, Omandit saab pantida
3. POLIITILISED FAKTORID Hõlmab riiklikku transpordipoliitikat, poliitilisi suhteid teiste riikidega ning sageli ka riigi kaitsevajadusi. TRANSPORDISÜSTEEMID Transpordisüsteem on ühte või mitmesse transpordiliiki kuuluvate objektide kompleksid, mis on ette nähtud vedude sooritamiseks ning mille komponendid on omavahel seotud ja vastastikkuses sõltuvuses. Transpordisüsteem hõlmab 4 allstruktuuri( komponendid) : 1. Infrastruktuur : transpordimagistraalid, teed, tänavad, raudteed, terminalid, looduslikud teed, torujuhtmed. 2. Transpordivahendid: autod, vedukid, vedurid, vagunid, lennukid, laevad, pumbasüsteemid. 3. Tugisüsteemid : transpordivahendite tootjad, remondiettevõtted, tanimisjaamad, energiavarustus, transpordikindlustus, infosüsteemid, uuringud ja väljaõppe teostamine. 4. Juhtimissüsteem ja reguleerimine : seadusandlus, juhtimine, veolubade andmine,
Linnastumine e. Urbaniseerumine on linnarahvastiku osatähtsuse suurenemine rahvastikus. Linnastumisega kaasneb linnade kasv ja elanike linna kolimine. Linnade kasv on aeglasem arenenud maades ja kiirem arengumaades. Linnastu e. aglomeratsioon-(Funktsionaalselt) kokkukasvanud lähestikku asuvad asulad ja linnad(suurimate linnastute vahe raadius on u. 100km) Hiidlinn e. Megapolis- kokku kasvanud linnastud(Ameerika kirderannik(Boshwash). Eeslinnastumine e. Suburbanisatsioon- inimeste elamaasumine suurlinnade lähiümbrusesse. Iseloomulik joon inimeste suurlinnadest välja linnade lähedusse.Vastulinnastumine-e. Kontraurbanisatsioon- väljaränne suurematest linnadest(linnastumist kaugematesse piirkondadesse).Globaalne võrk-üle maailma tihedate ärisidemetega seotud hiidlinnade ärikeskuste võrgustik. Ülemaailmastumine-linnade ülikiire kasv,mille puhul linna järjest suurenevale elanikkonnale ei suudeta tagada töö- ja elukohti. Tekivad vaesteagulid(e...
Rändeid liigitatakse iseloomu järgi: vabatahtlik ränne (majanduslik, õppimine); sundränne (sõjad, tagakiusamine, nälg); riigisisene (õppimine); rahvusvaheline (abiellumine, õppimine); alaline (pikaks ajaks, elu koht); ajutine (õppimine); sesoonne (aastaajaline kolimine) Vabatahtlik migratsioon - õppimine, töökoht, abielu, kolimine Sundmigratsioon - küüditamine, sõdadest tingitud põgenikuvool, loodusõnnetus, näljahäda Pagulane - isik, kes viibib väljaspool oma kodumaad ja ei saa tagasi pöörduda kartusest saada tagakiusatud. Rändesaldo - aasta jooksul sisse- ja väljarännanute vahe. Tänapäeval Lääne-Eu - Põhja-Aafrikast ja Lähis-Idast; Põhja-Ameerika - Ladina Ameerikast, Kagu-Aasiast; Lähis-Ida - Ida ja Lõuna-Aasiast Suurima rahvaarvuga riigid: Hiina, India, Usa, Indoneesia, Brasiilia Probleemid rahvaarvu suurenemisega: vaesus, nälg, loodusvarade ammendumine, reostus, oht ökoloogilisele tasakaalule Loomulik iive - elussündide ja su...
edela mussoon, alates juunist septembrini ning mussoon taganeb oktoobrist kuni novembrini. Aastaaegade algus ja kestus sõltub mõnevõrra asukohast. Vihmasajud võivad esineda radikaalselt aastast aastasse ning hilisemad mudelid üleujutustest ja põudadest ei ole ebatavalised. Ilmastikust olenevalt kõigub puuvilla- ja riisisaak ning selle müük tugevasti. Valitsuse majanduspoliitika on ebatõhus ja juhuslik. Nõrk ja hajus infrastruktuur. Pakistan on hakanud oma peamisi majandusküsimusi alles hiljuti käsile võtma. Pakistani põllumajandus põhineb eelkõige niisutuspõllundusel. Pandžabi viljakad tasandikud moodustavad Pakistani tähtsaima põllumajanduspiirkonna. Rammusa mulla niisutamiseks saab vett Indusest, mis annab ka joogivett ning elektrienergiat. Indusel on viis lisajõge – Jhelum, Chenab, Ravi, Sutlej ja Beas – mis on andnud nime kogu piirkonnale, sest Panjab tähendab viis vett
1. Mõisted Veondus – Tarneahela siduv lüli, mis peab tagama toorainele, kaupadele ja teenustele ruumilise kättesaadavuse, kasutades sobivaimat veotehnoloogiat. Veerem – Reisijate ja kaupade veol kasutatavate liiklusvahendite kogum Füüsiline infrastruktuur – avatud kommunikatsioonid (teed, torustikud, rajatised) Institutsionaalne infrastruktuur – institustsioonid (riigiasutused, ettevõtted) ja seadusandlus Infrastruktuur - kõigi organisatsioonide ja abinõude kogum, mis tagab tõrgeteta liikluse, side, elektrivarustuse jne. Sinna kuuluvad nt: raudteed, toruühendused. Transpordivõrk – Kõikide veoviiside füüsilise infrastruktuuri (liiklusteede ja rajatiste) kogum teatud piirkonnas Isiklik transport - transport isiklikus tarbimises oleva veeremiga Paratransport – era-, ameti- või renditud sõidukiga teenuse osutamine ilma tegevusluba omamata
Riikide arengutaseme näitajad: 1)Rahvamajanduse koguprodukt(RKP,RKT)-aasta jooksul riigi territooriumil toodetud kaupade, teenuste kogumaksumus,millele on juurde arvatud ekspordi ja impordi saldo. 2)Sisemajanduse kogutoodang(SKP,SKT)-aasta jooksul riigi majandusterritooriumil toodetud kaupade, teenudte turuväärtus. 3)Inimarenguindeks(IAI)-arvestab kolme asja: rikkust(SKP 1 elaniku kohta), haritust(kirjaoskuse tase+kooliskäimise võimaldamine ja tarve),eluea pikkust(sünniaegne ootus) Põhjariigid-hõive teenindussektoris,iive negatiivne,pikem eluiga,kirjaoskuse % suurem Lõunariigid-hõive primaarses, sekundaarses sektoris,iive positiivne,lühem eluiga, kirjaoskuse % väiksem.Tekkisid kolooniate tõttu(kuningakojad tahtsid rikkusi) Ümberasumiskoloonia-lähevad ise elama. Hilisagraalsed: Hispaania,Portugali kolooniad Ladina-Ameerikas. Varaindustriaalsed: 1)Euroopas oli demograafiline plahvatus(vajati uusi maid) USA-sse 2)vajati eksootilisi põlluma...
Ühiskonnageograafia põhimõisted Agraarpoliitika põllumajanduspoliitika, kus põllumajandussaaduste ületootmise tõttu on riigivalitsused sunnitud oma põllumajandust toetama siseveotollide, ekspordipreemiate ning otseste ja kaudsete toetustega põllumehele. Agraarpoliitika meetmeks on ka tootmise otsene piiramine, maade söötijätmine ja talunikele toodangu vähendamise eest preemiate maksmine. Agraarühiskond e põllumajandusühiskond ühiskond, kus enamik inimesi tegeleb põllumajanduse või kalapüügiga ja kus tööd tehakse peamiselt käsitsi. Agrokliimavööde põllumajandust mõjutavate kliimatingimuste alusel eristatud piirkond. Alternatiivne energia energia, mis on toodetud fossiilkütustest erinevate energiakandjate baasil(päikse-, tuule-, biomassi-, hüdro- ja geotermaalenergia). Avalik sektor ehk riiklik sektor, osa rahvamajandusest, mille moodustavad riigi- ja omavalitsusettevõtted ning fondid ja nende tegevus. Demograafiline plahvatus...
Majadustegevust mõjutavad tegurid: 1. Looduslik keskkond 2. Kultuuriline tagamaa 3. Tehnoloogilised võimalused 4. Tööjõu haridustase 5. Riigi poliitilised otsusesd Tänapäeva majandusele iseloomulikud jooned: 6. Globaliseerumine 2. Väga aktiivne rahvusvaheline majandus 3. Tööjõu aktiive liikumine 4. Välisabiprogrammid 5. Rahvusvaheliste firmade domineerimine majandses Majanduse aregutase sõltub otseselt ühiskonna arengutasemest, st millist tootmisviisi kasutatakse. Majandusliku arengutaseme järgi võib maailma jagada kaheks: Põhjaks ja Lõunaks. Seoses maailma polariseerumisega arenenud ja arenevateks riikideks (Põhjaks ja Lõunaks) on tänapäeva majanduses järgmised iseloomulikud jooned: 11. Abiprogrammide väga suur vajadus Lõunariikides. 2. Looduskasutus on paljudes maailmariikides ebaotstarbekas (globaalsed keskkonnaprobleemid). 3. Elatakse võlgu, dendents on aga nende suurenemisele. 4. Tööjõud liigub Lõunariikdiest põhjariikidesse, ...
· oskusteabe ja vastava insener-tehnilise kaadri puudumine; · Eesti elektrisüsteemi jaoks liiga suured ühikvõimsused (500-600 MW); · ei ole majanduslikult otstarbekas; · kütuse tarnetega seotud riskid. Eeltoodut arvesse võttes oleks tulevikus kõige otstarbekam ehitada Balti riikidesse ainult üks (kui üldse) uus tuumaelektrijaam ning kõige tõenäolisemalt tuleks see ehitada Leetu Ignalinasse, kus on olemas vajalik infrastruktuur, kogemus ja personal. Eestis puudub vajadus tuumajaama järele, mis kataks baaskoormust, kuna meie koormusgraafikute baasosas on liiga väike ja selle katavad põlevkiviplokid. Vajadus ehitada Eestisse uue põlkonna koormust reguleeriv tuumajaam võib tekkida alles 25- 30 aasta pärast. Elektrituulikud- Kuna Eestis ei ole suur hüdrojaamu, mis suudaksid kompenseerida tuulevõimsusi, ei ole suuri tuulevõimsusi Eesti energiasüsteemi võimalik lülitada.
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL MAJANDUSTEADUSKOND INTERVJUU ETTEVÕTJAGA Intervjuu Sergei O***, Ardinan OÜ Koostajad: Alina Olivson EALB31 Jekaterina Poršneva EALB31 Juhendaja: Doktorant Marianne Kallaste TALLINN 2015 Käesolev intervjuu oli läbi viidud Ardinan OÜ omanikuga. Firma hakkas töötama 6a. tagasi, mis tähendab, et turu keskkond oli veits teistsugune, kui praegu. Ettevõte valiku põhjuseks oli valdkond, milles see tegeleb ehk meretransport, ning firma spetsialiseerumine Reefer shippil ehk refrigiraator transpodil. Intervjuu küsimused olid koostatud tuginedes juhendile, kuid mõned lisandid küsitleja poolt on siiski olemas. Enne seda, kui ettevõtja sattus ärivaldkonda, tegeles t...
Majandus ja poliitika (õ lk 10-12,30-45) Mõisted: · Tootmisressursid –ehk tootmistegurid: loodusressursid(maa,maavarad,mets,vesi jne), inimressurss( tööjõud), kapitaliressurssid( tööriistad, hooned,rahalised vahendid), ettevõtlikkus-oskus kolme esimest kombineerida ·Infrastruktuur e taristu- ühendsed(raudtee,sidevahendid,koolid jne) · Füüsiline kapital- Põhivara, seadmed, ehitised jne · Finants kapital- raha ·Ettevõtlikus-Omadus, mis aitab tootmist käivitada ja elus hoida Majandusüsteemid: · Natuur-, käsu-ehk plaani ja turumajandus Sots maades, riik reguleerib , kes Iseloomulik: saavad; Toodetakse mida ja ise, mi...
Kuidas on mõjutanud Vana-Rooma Euroopa kultuuri? Rooma impeerium on inspireerinud mitmeid juhte ja kuningaid läbi Euroopa ajaloo, kelle kõigi jaoks on eeskuju Vana-Rooma. Impeeriumi ajastul ulatus see riik atlandi ookeanist kuni Armeeniani ja Saharast, Hadriani müürini. Impeerium mille suurus oli tohutu ja mille maastik, kliimastikuolud ja kultuurid kõik olid erinevad. Tänapäevast ühiskonda on mõjutanud roomlased tugevalt nii seaduste loomises, demokraatliku riigi juhtimises, tehnoloogia, mõjutused keeles, kirjandus, kunst, infrastruktuur ja linna planeerimine on kõik alad, kus Rooma ideesi on näha. Rooma muidugi aitas ka kristluse levikule kaasa. Üks tähtis Vana-Rooma mõjutus on seaduse valdkonnas. Rooma seadustes kujunes välja erinevus Avalike õiguse, kus riik on otseselt seotud ja Eraõiguse vahel, mis tegeleb inimeste vaheliste konfliktidega. Selle süsteemi põhjal tänapäeval põhineb Mandri-Euroopa kohtusüsteem. Rooma seaduse...
kõik toimiks meie nägemuse järgi. See, kes selle ellu viib on insener. Insenerid tegelevad loomisega, keskkonna parandamise ja kaitsmisega, transpordi toimimisega, sealhulgas, teed, sillad, kanalid, raudteeliinid, lennujaamad, veevarustussüsteemid, sadamad, tunnelid ja muud konstruktsioonid antud piirkonnas, mis toodavad kõrgeid majanduslikeud väärtused. Kui poleks insenere ei toimuks ka arengut. Inseneridel peaks ka olema palju suurem roll poliitikas, et luua tööstused ja tugev infrastruktuur, mis viiks Eesti majanduse jätkusuutlikult edasi. Tulevikus, kui tehnoloogia areneb jõudsalt, jäävad pinnale need inimesed, kes valdavad teadmisi sellel alal ja need on just insenerid. Jane-Ly Tammekivi
3 1. ÜLDISELT PILVETEENUSTEST Pilveteenuste puhul on tegemist väga laia valdkonnaga, seega on raske seda kindlalt piiritleda ja defineerida. Siiski on levinud üldine arusaam, mille kohaselt peetakse pilveteenuste pakkumiseks andmete töötlemist ja säilitamist eemal kohalikest seadmetest, kust kasutajad nendele ligi pääsevad. See tähendab, et pilve infrastruktuur ei asu kliendi asukohas, vaid teenusepakkuja andmekeskuses. Metafoor ,,pilv" tähistab tsentraliseeritud võrguruumi, kus andmeid hoitakse ja säilitatakse. Selline nimi tuleneb kombest pilveteenuse komponente visandades asetada see võrguruum koomiksipilve.1 Kõige levinum ja kindlasti kõigile arvutikasutajatele tuttav pilveteenus on e-kirjade süsteem. Lisaks on veebipõhised teenused nagu Hotmail, Yahoo! Mail ja Gmail samuti head näited
Viimasel viiel aastal on rahvaarv vallas vähenenud 6% . Tõlliste vallas tegutseb 34 füüsilisest isikust ettevõtjat, 22 osaühingut, 2 tulundusühistut ja 4 aktsiaseltsi. Suurimad tootmisettevõtted on metallitööstus OÜ Otolux ja puidutööstus OÜ Muhkva. Suurimad põllumajandusettevõtted AS Laatre Piim ja OÜ Linnu talu. Kool asub Tsirguliinas, Tsirguliina keskkool (213 õpilast) ja lasteaiad Laatre lasteaed, Tsirguliina lasteaed ja Sooru lasteaed. (3) Infrastruktuur Tõlliste valla infrastruktuur on heas seisukorras. Kuna valda läbib Valga Tartu, Valga Otepää ja Valga Antsla maantee. Külasid ja alevikke siduvad teed on enamjaolt kõik asfalteeritud. Laatre alevikku läbib raudtee magistraal (Valga Tallinn). Tsirguliina keskkoolile kuulub kaks koolibussi, mis transpordivad lapsed kooli ja koju. Alates 2008-ndast aastast toetab Tõlliste vald hajaasustuse veeprogrammi (Puurkaevu ja joogiveetorustike rajamine) taotluste alusel
highway kiirtee historic qualities witch tend to give locations added character ajaloolised väärtused mis annavad maaalale juurde karakteristikat I SÕNARAAMAT imprecise ebatäpne inauthentic järele tehtud infrastructure infrastruktuur interface kasutajaliides J jargon mula K kerb appeal esma muljet parandama L linear block arrangements majade paigutus kus nad asuvad üksteise kõrval M
suur maksukoormus suur riigi ettevõtlussektor laiaulatuslikult riiklikult korraldatud sotsiaalkindlustus sektor Õhukese riigi tunnused: ,,abikäsi" Riik ei sekku majandusse vaid tagab üldise korra ühiskonnas Kodanike üldinse toimetulek sõltub enda majandulikust aktiivsusest Eesti on õhuke riik, millel on mitmed paksu riigi tunnused. Ühishüved hüved, mida pakub riik kodanikele. majanduslikud hüved kaubad-teenused riigipoolt (meedia, infrastruktuur, linnaruumid, toetused,rahvuskultuur) mitte majanduslikud hüved (arstiabi, koolisõvõrgustik, politsei, kaitsevägi..) Anarhia valitsemise ja juhtimise puudumine riigis. (Tähendab üksikisiku piiramatut vabdust) Anarhism ühiskond ilma riigita Ühiskonna liikmed Kaks võimalust, kuidas inimesi jagada. A) bioloogilised e. kaasasündinud tunnused B) Sotsiaalsed e. omandatatavad tunnused.
X-tee jmt andmestikega) võib käsitleda kui keskse ja kõikehõlmava digitaalse jälgimissüsteemina . Probleemid aga kerkivad esile ettevõttes seoses investeeringutega. IKT investeeringute tegemise mahu määrab ära ettevõtte suurus, väikesed ja keskmised ettevõtted jätavad raha pigem kulutamata, kuigi võiksid eelistada nii nimetatud kõik-ühes-tehnoloogiaid. Majandusinfosüsteemi loomine ja edasine kasutamine on seotud väljaminekutega - tuleb osta arvutid, luua tehnoloogiline infrastruktuur (arvutivõrk, internetiühendused jms), soetada tarkvaralitsentsid või tellida infosüsteemi loomiseks vajalikud tööd, koolitada kasutajad, tasuda süsteemi arendus- ja hooldus. Klassikaline uue IKT-lahenduse investeeringu tasuvuse metoodika püüab õigustatult välja tuua võimalikud konkreetsed kasud: materjalivarude optimeerimine, krediidikontrolli parenemine, tööjõukulude vähenemine, parem klienditeenindus jms. halduskulud.
Krüpteerimine Krüpteerimist kasutatakse arvutite ja arvutivõrkude, mobiiltelefonide, sinihamba- ja muude seadmete turvalisuse tagamiseks. Krüpteerimine iseenesest tagab küll krüpteeritud info salajasuse, kuid ei taga selle autentsust ja terviklikkust. Selleks, et kindlaks teha, ega sõnumit pole vahepeal muudetud, kasutatakse avaliku võtme infrastruktuur ehk PKI-d. Faili krüpteerimise eesmärgiks on muuta failis asuvad andmed võõrastele loetamatuteks ehk info salastada. Krüpteerimisel muudetakse dokumendid loetamatuks kõigile teistele peale määratud adressaatide. Krüptograafiline algoritm ehk šiffer kujutab endast matemaatilist funktsiooni, mida kasutatakse info krüpteerimiseks ja dekrüpteerimiseks. Tavaliselt on need kaks omavahel seotud funktsiooni, üks krüptimiseks ja teine dekrüptimiseks
Fourth level Fifth level Import Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Veondus Riigis on hästi välja ehitatud üleriigiline õhu- ja maanteede, sadamate ning telekommunikatsioonide infrastruktuur. Austraalia hõredasti asustatud kesk- ja lääneosas on õhutransport eluliselt tähtis. Austraalial on kokku seitse rahvusvahelist lennujaama kuid enamus külalisi saabub mandrile riigi kahe suurima õhuvärava Sydney või Melbourne'i kaudu. Austraalia on 2. kohal maailmas autode omamise edetabelis. Energiamajandus Hüdroenergia moodustab energeetikast 10%, ülejäänud 90% on soojuselektrijaamad. Tuumaelektrijaamu Austraalias pole. Majanduse kasv
Haridus kui teenindusharu- sest seda rahastatakse riigi- ja kohalikust eelarvest Transport ehk veondus tegeleb kaupade ja inimeste veduga riigi sees ja riikide vahel Transpordi tähtsus: Transport on oluline lüli majanduse toimimises, sest see võimaldab nii inimeste kui kaupade kiiret liikumist (ning ettevõtete ja regioonide spetsialiseerumist) Transpordi areng mõjutab paljusid teisi eluvaldkondi Infrastruktuur ehk taristu- on tootmist teenindav kompleks; hõlmab kõike, mis tootmisprotsessi otseselt ei kuulu, kuid on selle edukaks toimimiseks vajalik (nt: transport, teedevõrk, side, jt teenindusharud) Transpordi infrastruktuuri- selle hulka kuuluvad teed, tänavad, raudteed, kanalid, sadamad, lennuväljad, raudteejaamad, parklad Logistika on majandusharu, mis tegeleb veoste planeerimise, edasitoimetamise ja juhtimisega. Logistika peamiseks eesmärgiks on
elavad idapool. Just venemeelsete Ukraina kodanike mõjutusel on riigis olukord eskaleerunud ja muutunud otseseks relvakonfliktiks. Ukraina kultuur on kujunenud Ida ja Lääne vastasmõjus. Paljugi sellest on ühine teiste slaavi rahvastega, eelkõige venelastega. Lisaks keelelisele sarnasusele tugevdas sidemeid ka Ukraina pikaajaline kuulumine Vene võimu alla, mistõttu ukrainakeelse kultuuri areng oli pikka aega pärsitud. 5 Infrastruktuur Maailmapank liigitab Ukraina keskmise sissetulekuga riikide hulka. Riigi majanduses nähakse tugevat arengupotentsiaali, mis aga saab realiseeruda ainult ulatuslike majandus- ja juriidiliste reformide toel. Ehkki 1990. aastate alguse majanduslangusest saati püsib Ukraina majandus suhteliselt stabiilne, pidurdavad selle arengut monopolid rasketööstuses, infrastruktuuri ja transpordi nõrkus, korruptsioon ja bürokraatia. 2011. aastal oli Ukraina SKP 327,94 miljardit
nitraaditundliku ala piires asuvad kaitsmata põhjaveega pae- ja karstialad pinnakatte paksusega kuni 2 meetrit ning kehtestatakse kitsenduste ulatus allikate ja karstilehtrite ümbruses ning kaitsmata põhjaveega aladel. Redaktsiooni jõustumise kuupäev 01.07.2003. Redaktsiooni kehtivuse lõpp 31.01.2009. (https://www.riigiteataja.ee/akt/242635) Millised on alaga seotud rahvusvahelised kohustused: konventsioonid, direktiivid? Kaitstava objekti asukoht: maakond, vald, küla; majanduslik infrastruktuur väga lühidalt (lähimad asulad, ümbritsevad teed, kuivendusvõrk) Lähedal asub Mõdriku-Roela MKA, Neeruti MKA, Porkuni MKA 1978.a. Jôepere Veskiallikad on kaitse all. Vôtta kaitse alla ja lôpetada reostamine. 1998. a. Jôepere allikad asuvad Pandivere Veekaitseala II piiranguvööndis. 1977.a. oli Jôepere môisapark looduskaitse all. Riikliku kaitse all oli Jôeperes 3 kivikalmet ja 2 kultusekivi. Lääne-Viru maakond, Kadrina vald, Jõepere küla
Kordamisküsimused geograafia kontrolltööks – maailmamajanduse kujunemine. 1. Seleta tootmisviisi ja selle jaotust. Tootmisviiside esinemine, algusaasta + iseloomulikud omadused. Tootmisviisi moodustavad majanduses kasutatavad tehnoloogiad, neile vastavad inimestevahelised suhted ja töökorraldus. Tootmisviisid jagunevad: traditsiooniline, industriaalne ja postindustriaalne tootmisviisideks. Traditsiooniline tootmisviis: levis väikestes hulkades, ei osalenud maailmamajanduses, elatusmajanduslikud, toodeti ainult enda jaoks. Traditsiooniline oli kuni 15-16. sajandini. Esineb endiselt Aafrika vaestemates riikides, näiteks Niger/Lõuna-Aafrika Vabariik Industriaalne tootmisviis: levis suuremates hulkades, tekkis maailmamajandus, toodeti ka müügiks, esineb tööjaotus, tekivad riigid Industriaalne tootmisviis algas 15-16. sajandil. Postindustriaalne tootmisviis: maailmamajandus oli väga olulisel kohal, ...