aristokraatia ja b) käsitöölised 5) valitsemisviis: demokraatia laienemine diktatuuride ja hõimkondliku valitsemise arvel b) postindustriaalühiskond - massitootmine ja -tarbimine, massikultuur ja -meedia. kasvas teaduse ja tehnoloogia osa majanduses. - suur osat teenindus sektoril,lähtutakse teenindus sekto töötajatae osakaalust töötajate üldhulgast, vajab suurel hulgal haritud spetsialis, on kordineeritud kuid sellesse suhtutakse loovalt. tekib keskklass c) infoühiskond - muutub töö iseloom. teaduse areng, tähtsad on uurimisasutused e instituudid. Arenenud postindustriaalne ühiskond mis iseloomustab info-ja kommunikatsioonitehnoloogia laialdane kasutamine majanduses. d) teadmisühiskond- kõrgelt arenenud ühiskonna tüüp, kus nii majanduses kui ühiskonna juhtimises kasutatakse teadusuuringute tulemusi, hinnatakse paindlikkust ja innovatiivsust. Olulised on õlikoolid ja ühiskonnainstitutsioonid. Ühiskonna sektorid
olemas (näiteks: käsiraamat praktikumideks), ilmumiskoht ja kirjastus (väljaandja). 33. Elektroonilistel materjalidel märgitakse autori perekonnanimi koos initsiaaliga, ilmumisaasta ja artikli pealkiri. Uuelt realt kirjutada interneti aadress ja ümarsulgudes info võtmise kuupäev. Interneti andmebaasist kasutatud õigusaktide loetelu koostamisel tuleb märkida ka interneti aadress. Näide: Praust, V. (1998). Infoühiskond ja selle teetähised [WWW] http:--www.riso.ee-et-pub-1998it-12.htm . (12.10.2007). ETK visioon ja missioon [WWW] http:--www.etk.ee-vimi-789.htm (15.10.2007)48 Elektroonilistel materjalidel märgitakse nurksulgudes multimeedia tüüp, nt [WWW], [Online], [E-ajakiri], [CD-Rom], kirje lõpus tuuakse ümarsulgudes kasutamise kuupäev, nt (20. 01. 2008). Näide: Laasik, L. Mõned näpunäited dokumendihalduse kasutamisel [WWW] http- --wwwmtk.ut.ee-qpe-templaat-juhend htm (15. 11. 2007)
MILLISTE NÄITAJATEGA MÕÕTA ÜLEILMASTUMIST? 1. Välisinvesteeringute maht 2. Eksport ja importkaupade struktuur ja maht 6 3. Rahvusvaheliste ettevõtete arv antud riigis 4. Internetiühenduste ja kasutajate arv 5. Rahvusvahelised telefonikõned ja rahaülekanded 6. Riigi osalemine rahvusvahelistes organisatsioonides Mõisted: agraar-, industriaal- ja infoühiskond, arengumaa ja kõrgelt arenenud riik, geograafiline tööjaotus, rahvusvaheline firma, globaliseerumine, SKT, inimarengu indeks, majanduse struktuur, primaarne, sekundaarne ja tertsiaarne sektor; 7 RAHVASTIK JA ASUSTUS 45. Analüüsi maailma rahvaarvu kasvu, selgita selle põhjusi ja selle tagajärgi; Pika aja jooksul kasvas rahvaarv aeglaselt, sest iive oli väike (sündimus ja suremus suured).
MILLISTE NÄITAJATEGA MÕÕTA ÜLEILMASTUMIST? 1. Välisinvesteeringute maht 2. Eksport ja importkaupade struktuur ja maht 6 3. Rahvusvaheliste ettevõtete arv antud riigis 4. Internetiühenduste ja kasutajate arv 5. Rahvusvahelised telefonikõned ja rahaülekanded 6. Riigi osalemine rahvusvahelistes organisatsioonides Mõisted: agraar-, industriaal- ja infoühiskond, arengumaa ja kõrgelt arenenud riik, geograafiline tööjaotus, rahvusvaheline firma, globaliseerumine, SKT, inimarengu indeks, majanduse struktuur, primaarne, sekundaarne ja tertsiaarne sektor; 7 RAHVASTIK JA ASUSTUS 45. Analüüsi maailma rahvaarvu kasvu, selgita selle põhjusi ja selle tagajärgi; Pika aja jooksul kasvas rahvaarv aeglaselt, sest iive oli väike (sündimus ja suremus suured).
ühiskondlikud suhted. Vastavalt tootmisviisidele võime eristada kolme tüüpi ühiskondi: - Agraarühiskond enamik selle liikmeid tegeleb põllumajanduse või kalapüügiga ja tööd tehakse peamiselt käsitsi. - Industriaalühiskond ehk tööstusühiskond ühiskond, mille aineline ja kultuuriline heaolu on saavutanud peaasjalikult tööstuse ja selle toimel kõigi teiste rahvamajandusharude arendamise tulemusel. - Infoühiskond ühiskond, milles domineerib postindustriaalne tootmisviis ja järjest suurem osa ühiskonna liikmetest töötab kvaternaarses sektoris. · TÖÖJAOTUS töö jagunemine erinevateks töö liikideks. · RAHVUSVAHELINE TÖÖJAOTUS riikide majanduse spetsialiseerumine sellise toodangu valmistamisele, mille tootmise kulud on suhteliselt väikesed ja mida suudetakse valmistada suhteliselt kvaliteetsemalt kui samade kuludega teistes riikides;
enda vahenditega ära teha ning alles siis on võimalik taotleda nende hüvitamist Euroopa Komisjoni poolt. Seetõttu sõltub see, kui hästi Eesti suudab Euroopa Liidu poolt antavad toetust ära kasutada paljuski sellest, kui aktiivselt projekte algatatakse ning kui edukalt neid ellu viiakse. Struktuurivahenditest toetatavad valdkonnad Eestis on haridus, tööturg, teadus- ja arendustegevus, ettevõtlus, infoühiskond, haldusvõimekus, keskkonnahoid, energiamajandus, transport, regionaalne ja kohalik areng, tervishoid ning hoolekanne. Eesti energiaressurssidest on pikka aega olnud domineeriv põlevkivi. Senisest enam tuleb tähelepanu pöörata energiasäästlikkusele ning taastuvate energiaressursside rakendamisele. Antud valdkonda toetatakse läbi Energiamajanduse arendamise prioriteetse suuna 2,264 miljardi krooniga.
keskmisest. Samas on Kreeka majanduskasv olnud viimastel aastatel suhteliselt kõrge küündides 2008. aastal 3,4%-ni. SKP moodustas 2007. aastal 324,6 miljardit dollarit. SKP elaniku kohta on 30600 dollarit. Valitsuse võlg ulatub 89,5%-ni SKP-st. Tööjõu suurus on 4,937 miljonit. Sellest 12 % moodustab põllumajandus, 20% tööstus ja 68% teenused. Tööpuudus ulatub 6,6%-ni, inflatsioonimäär aga 4,9 %. 10 6. Infoühiskond Tavatelefoniliine on Kreekas 6,227 miljonit, mobiiltelefone 11,997 miljonit. Üldiselt ulatub vastav modernne võrgustik kõikidesse piirkondadesse. Kreekas on hea mobiili- ja rahvusvaheline teenus. Raadiojaamasid on kokku 118 (26 AM, 88 FM, 4 lühilaineraadiojaama). Televisioonijaamasid on 36, televiisoreid 2,54 miljonit. Internetiteenuse pakkujaid on 27, internetikasutajaid 2,54 miljonit. Kreekas on 81 lennujaama, neist 66 on asfalteeritud ja 9 helikopterite
täiuseni. Analüüsi viimase 15 aasta jooksul toimunud rahvaarvu muutusi Eestis? 14. Pilet Majanduse kõrgtehnoloogiline areng? Seda tööstusharu iseloomustab ülisuur teadusmahukus ja menetluste keerukus. Kõrgtehnoloogia hõlmab arvutite tootmist, mikroelektroonikat, robotehnikat, lasertehnikat, uute keerukate materjalide tootmist, geenitehnoloogiat jne. Mikroelektroonika rakendusvaldkond on äärmiselt lai, sellele toetub nüüdisja infoühiskond. Kõrgtehnoloogilisel tootmisel tekib vähe jäätmeid, nii et see ei saasta oluliselt keskkonda. Turism? Turism on reisimine välapoole oma tavalist elukeskkonda meelelahutuse, äri või muu eesmärgi nimel ning sellise reisimisega kaasnevate teenuste tarbmine ja osutamine. Turism kui majandusharu hõlmab ja seob mitmesuguseid teenuseid nagu transport, majutus, toitlustamine, suveniirid, ekskursioonid, kultuuriüritused, meelelahutus jms.
· Raamatukogude koostöö tõhustamisele ja virgutamisele. Raamatukoguruumide analüüsi eellugu: · Euroopa Parlamendi resolutsioon 30.03.19844 The Creation of a Eurpean Libarary (tuntud Schwencke resolutsioonina); · Euroopa Nõukogu resolutsioon 27.09.1985 Collaboration between Libraries in the Field of Data Processing; · UNESCO Public Library Manifest; · G7 konverents (veebruar 1995)- infoühiskond · Euroopa Parlamendi ja Nõukogu resolutsioon 16.03.1995 European Year of Lifelong Learning (1996). Euroopa Komisjoni algatusel on läbi viidud raamprogramme eesmärgiga uurida ja parandada raamtukogutööd. 1988-1991 oli nö ettevalmistav periood: Action Plan for Libraries. 10. Raamprogrammide (3.5. raamprogramm) kestel analüüsitud raamatukogunduse põhivaldkonnad. 3
Nüüdisühiskond o Ühiskonna mõiste Suurte inimhulkade kooselu korrastatud eluviis. o Nüüdisühiskonna kujunemine Ühis- Agaarühiskond Tööstus Post-industriaal Infoühiskond Teadmusühiskond kond ühiskond ühiskond Tunn o 3000a eKr o 18. saj o 20.saj o 1980n o 21. Saj - ... u-sed 18.saj 20. Saj keskpaik-.. dad o Paindlik lõpp keskpaik . o Uue töögraafik o Peamine o Peamine o Teenindu tehnoloogia o Teadussaav
alles siis on võimalik taotleda nende hüvitamist Euroopa Komisjoni poolt. Seetõttu sõltub see, kui hästi Eesti suudab Euroopa Liidu poolt antavad toetust ära kasutada paljuski sellest, kui aktiivselt projekte algatatakse ning kui edukalt neid ellu viiakse. Alljärgnevalt on välja toodud täiendavalt struktuurifondide vahenditele jagatavad EL toetused valdkondade kaupa: · Areng · Energiamajandus · Grandid · Haldusvõimekuse tõstmine · Haridus · Infoühiskond · Keskkond · Kodanikuühiskond · Konsultatsioonid ja kontaktid · Kultuur · Laenud · Lapsed · Linnakeskkonna areng · Majandus ja ettevõtlus · Meedia · Noored · Põllumajandus · Rahvusvahelised suhted · Regionaalareng · Siseturvalisus · Sotsiaalküsimused · Tarbijakaitse · Teadlikkus EL-st · Tervishoid · Transport
aastal. Infotehnoloogia arengu tulemusena on kapitali paigutamine muutunud paindlikuks. Info ühiskonna olilisim tunnus on maailma majanduse globaliseerumine. Töökohti luuakse maades kus on odav elekter,head kommunikatsiooni vahendid, kohusetundlikud oskustöölised, soodne investeerimis poliiitika. Infoühiskonna riikides töötab üle 2/3 inimestest töötab teenindus sektoris, millest omakorda poole hõlmab infosektor. Infoühiskond on toonud kaasa ka uue mõiste tekke infosõda. Parlamentalism,Presidentalism,PoolPresidentalism. Parlamentalism kujunes välja Suurbritannias. Parlamentalismi iseloomustab: 1. Parlamendi valib rahvas,kus juures presidendil ei ole erilist võimu.Ta on riigi esindaja suhetes välis riikidega. 2. Parlamendil on seadusandlik võim. Parlament kinnitab riigi eelarve seaduseks. 3. Täidesaatev võim ehk valitsus viib ellu parlmendi vastu võetud seadused
Nüüdisühiskond Nüüdisühiskonda iseloomustavad: 1) Ühiskonnasektorite eristatavus 2) Vastastikune seotus 3) Tööstuslik kaubatootmine 4) Rahva osalemine ühiskonnaelu korraldamises 5) Vabameelsus inimsuhetes ja vaimelus 6) Inimõigusete tunnustamine 19. sajandil kujunesid välja 3 põhilist sektorit: 1) Tulundus ehk ärisektor ehk majandus 2) Avalik ehk poliitiline sektor 3) Mittetulundussektor (kodanlik algatus) Tööstusühiskonna põhijooned Majanduses tõusis esile tööstuslik tootmine. 1) Tööd korraldati konveieritel 2) Ratsionaalsus range arvestus 3) Bürokraatia ametnike võim 4) Tööaeg domineerib puhkeaja üle Tööstuspööre ja üleminek kapitalismise muutis oluliselt ühiskonna sotsiaalset jaotust. 1) Leibkonnamudelid 2) Linna- ja maarahvastike suhtarv 3) Tööhõive majanduse põhivaldkondades Postindustriaalne ehk tööstusjärgne ühi...
Kordamisküsimused I Muutused ühiskonnas Õp. Lk. 10-37 1.Oskab üldjoontes iseloomustada agraar-, industreaal-, ja infoühiskonda põhitunnuste alusel! Põllumajandusajastu ehk agraarühiskond (6000-7000a eKr. kuni 18.saj keskpaik): ühiskond, mille enamik liikmeid tegeleb põllumajandusega, kalapüügiga, karjakasvatmisega ja kus tööd tehakse peamiselt käsitsi. Toodetakse elatamiseks, vähesel määral ka müügiks. naturaalmajandus– suurem osa toodangust tarvitatakse enda tarbeks, ülejääk vahetatakse tarviliste asjade vastu jaguneb: varaagraarne: rändkarjandus, alepõllundus, käsitööliste pidamine, tagavarade säilitamine hilisagraarne: taime- ja loomakasvatus ühinesid, põlispõllundus, ülejääkide tekkimine, tootmine müügiks Kaasajal endiselt levinud nt: kõrbetes, tundrates, mägedes Industriaalühiskond ehk tööstusajastu (18. saj lõpp kuni 20. saj lõpp): On töötleval tööstusel põhinev ühiskonnakorraldus tehnoloogia täiustumine, üleminek käsitöölt ma...
septembrit 2001.a painab suurt osa maailmast, nakkushaiguste levik, katastroofilised loodusõnnetused ja elutähtsate süsteemide1 suurenev haavatavus ning sellega seotud hädaolukorrad. Paljud maailmaosad seisavad silmitsi joogivee puudusega, suurlinnade teke suurendab nende haavatavust õnnetuste osas ning elanikkonna liikumine toob ka suurel hulgal rahvast traditsiooniliselt kõrge riskiga piirkonda (Dynes 1998). Tänapäeva ühiskonda võime kirjeldada ka kui infotehnoloogia ühiskonda. Infoühiskond on informatsiooni tähtsustav ja seda kõigis eluvaldkondades maksimaalselt kasutav - hankiv, tootev, talletav, levitav ühiskond. Infoühiskond on kõikehõlmav ning haarab kogu sotsiaalset reaalsust. Infoühiskonna peamiseks tunnuseks on arvutite massiline kasutamine ja kõikjale ulatuvad ülemaailmsed, personaalsed kommunikatsioonikanalid ning elektroonilised teenused. Infoühiskonna inimesel on võimalik ligi pääseda tohutule hulgale andmepankadele ja infoallikatele
ja suurte teeside puudumisega; kadus respekt kultuuri akadeemilisuse vastu; kunstnik provotseerib publikut. Võidud mulle, riskid sulle Ulrich Beck "Riskiühiskond. Teel uue modernsuse poole" Ulrich Becki nimi on saanud enam-vähem sünonüümseks riskiühiskonna teooriaga. Ühiskonnateadustes on tavaline, et edu tagab mõni lööv ja lihtne idee: infoühiskond, postindustriaalne ühiskond, võrgustiku ühiskond jne. (Kui midagi uut välja mõtelda ei õnnestu, siis tuleb mõni vana asi lõppenuks kuulutada: ajaloo lõpp, töö lõpp, teaduse lõpp.) Becki raamat on siiski midagi enamat kui ühe lihtsa teesi raamatupikkuseks väljavenitamine: see sisaldab ülevaadet moodsa ühiskonna kujunemise faasidest, käsitlust teaduse ja ekspertide ambivalentsest rollist tänapäeva ühiskonnas ning teooriat ühiskonna muutumisest refleksiivseks.
Litosfäär- maakoor ja vahevöö ülemine Settekivim- setete kuhjumise ja tahke osa, mille paksus on 50-200km. On kivistumise, mineraaliterakeste tugevalt liigenenud laamadeks. liitumise, käigus tekkinud kivimid. Astenosfäär- kiht maakoore all, kus Moondekivim- maakoores kõrgenenud kivimid on mõningaselt ülessulanud rõhu ja temperatuuri tingimustes (plastilises olekus). Sellel triivivad moodustunud kivimid. litosfääri laamad. Laamtektoonika- laamade triivi ja sellest Maa tuum- Maa keskossa jääv metalse tulenevaid nähtusi uuriv teadusharu. koostisega (peamiselt raud) piirkond, mis Maalihe- suure pinnasetüki liikumine jaotatakse tahkeks sisetuumaks ja vedelaks mööda nõlva alla. välistuumaks. Murend- väga erineva peensusastmega Vahevöö- maakoore ja tuuma vahele jääv tükiline materjal, ...
.. Heaolu ühiskond kujunes Lääne-Euroopas , tunnusjooned: kõrge elatustase, sotsiaalne turvalisus e. toetused , hea haridustase , kättesaadav ja kiire arstiabi , väike tööpuudus, turumajandus, demokraatia ,Itaalia, Lääne-Saksamaa, Jaapan arenesid väga kiiresti. Energiakriis-naftat tootvad riigid otsustasid tõsta 10 korda nafta hinda. Sellega sai otsa odava tooraine aeg. Tuli mõelda odavast majandamisest ja kokkuhoiust. 1970.datel kujunes välja infoühiskond = meedia , arvutid, ühiskonna globaliseerumine. Demokraatia laienemine Demokraatia laienes lääne pool , samas vähenes Ida-Euroopas , kus süvenes külm sõda. *Võeti kasutusele demokraatlik riigikord Demokraatlike õiguste laiendamine , valimisõigus 18.a Inimeste osalemine poliitikas ja ühiskonna elus (kodaniku algatused) Laienesid rahva liikumised ja töötajate ühendused ametiühingud Aktiivsed noorem 1960. Hipiliikumised 1970. Punkarid
1. Muutused ühiskonnas Põllumajandusühiskonnast läbi tööstusetapi infoühiskonda Ühiskonna vaheldumise põhjused on olnud teaduse ja tehnoloogia areng Agraarühiskond põllumajandusühiskond põllumajandus, kalandus, metsandus elatusmajandus käsitsi töö, algelised töövahendid tootmisviis tootmiseks kasutatavad tehnoloogiad ja neile vastavad majandussuhted Varaagraarne periood enne 15. saj põlluharimine ja loomakasvatus olid eraldi põlluharimise juures alepõllundus (ainult metsade piirkonnas) karjakasvatus rändkarjakasvatus nomaadlus Hilisagraarne tootmisviis alates 15. saj kus? Aafrika-Aasia pöörijoon kus kõige arenenum? miks? Kaug-Idas, sest seal olid head loodusolud ning head kogemused aastas 2-3 saaki tänu kliimale kus kõige kaubalisem? miks? Vahemeremaades, sest sealses kliimas ei saanud kõiki vajalikke asju kasvatada ning tuli mujalt osta, milleks olid vajalikud eeldu...
tööliste hariduse ja tervise eest olid rajatud kohalikult eeldused üleminekuks iseseisvale industrialiseerumisele Eeldused infoühiskonnale üleminekuks: Tehnoloogia areng Informatsiooni kiire hankimine ja töötlemine Kõrghariduse osatähtsuse suurenemine Transpordi ja side kiire areng Töö muutus tootlikumaks -> inimestel rohkem vaba aega ja raha -> turismi ja meelelahutustööstuse areng Arenes teenindussektor 3. Infoühiskond Globaliseerumine e. üleilmastumine Kujuneb välja kogu maailma haarav majanduslike, sotsiaalsete ja kultuuriliste kontaktide süsteem Kasvavad riikidevahelised kaubavood Järjest süveneb spetsialiseerumine (globaalne tööjaotus) Riigid muutuvad üksteisest sõltuvamaks Globaliseerumisele on aidanud kaasa: Kolooniate iseseisvumine Arenenud riikide vaheline majanduskoostöö Transpordivahendite kiire areng, veokulude vähenemine, kommunikatsiooni kiire areng
Institutsioonid Euroopa Parlament Euroopa Parlament Euroopa Parlament koosneb 732 saadikust, kes valitud otsestel ja üldistel valimistel esindavad liikmesriikide kodanikke valimisperiood kestab 5 aastat (EÜL art 190 lg 1 ja 3). Parlamendikohtade arv on liikmesriikide vahel vastavalt kahaneva proportsionaalsuse põhimõttele ära jagatud, seejuures ei ole ükski riik esindatud vähem kui 5 liikmega ning ükski rohkem kui 99 liikmega. Parlament valib oma liikmete hulgast presidendi ja juhatuse . Euroopa Parlament Riik Kohtade arv Malta 5 Eesti, Küpros, Luksenburg 6 Sloveenia 7 Läti 9 Leedu, Iirimaa 13 Taani, Slovakkia, Soome...
............10 Kasutatud kirjandus............................................................................................................................11 Sõnade difinitsioonid..........................................................................................................................12 2 Sissejuhatus Tänapäeva infoühiskond oleks täiesti teistsugune kui meil ei oleks kasutada andmekandjaid. Vahendeid, kuhu saaksime talletada kõik oma informatsiooni ja andmed. Mina isiklikult arvan, et kui meil poleks võimalust kuhugi oma andmeid salvestada, siis infotehnoloogiat sellisel kujul nagu see on tänapäeval, meil ei eksisteeriks. Kindlasti harjumatu oleks mõelda, et paneme oma arvuti käima ja võimalik mingit programmi käima laadida pole kuna puudub andmekandja. Sel juhul oleks
LITOSFÄÄR Vulkanism laamade kokkupuutealadel, kus magma pääseb kivimivahelistest lõhedest pinnale tekivad vulkaanid. Esineb ka vulkaane, mis asuvad laamade keskel kuuma täpi piirkonnas, kus toimub pidev soojusenergia voog pinnale. Kivimite teke laamade liikumise tõttu pääseb magma, mille jahtumisel tekivad tardkivimid, pinnale. Samuti liiguvad kivimid laamade põrkumisel sügavamale, kus on kõrgem rõhk ja temperatuur, põhjustades moondekivimite teket. Peale nimetatud kivimitekkeviiside on veel settekivimid, mis tekivad lahustest väljasadestumise teel või murenemissaaduste ja organismide jäänuste ladestumise või kivistumise teel. Litosfäär maakoor ja vahevöö ülemine tahke osa, mille paksus on 50-200 km. On lõhestunud laamadeks. Astenosfäär kiht maakoore all, kus kivimid on mõnindaselt ülessulanud. Sellele triivivad litosfääri laamad. Maa tuum Maa keskossa jääv metalse koostisega (peamiselt raud) piirkond, mis jaotatakse ta...
-politsei ja kaitsejõud -teed ja tänavad -kohus -ühistransport jne 2. Milline on ühiskonna struktuur? ● avalik sektor (riigisektor)(tegeleb juhtimisega) ● erasektor(eesmärk teenida raha)(ettevõtted) ● kolmas sektor (pakub teistele täiendust) (SA, MTÜ) 3. Agraarühiskond, industriaalühiskond, postindustriaalühiskond ja infoühiskond? Mille alusel paigutatakse ühiskondi ühe või teise eelpoolloetletud kategooria alla? Millised on majanduselu kolm põhivaldkonda? agraarühiskond (peamine hankiv/primaarne sektor) ● Rikkuse allikaks maavaldus ● Pärisorjuse kriis( saadi aru, et olenemata töö kvaliteedist endi elu ei parane) industriaalühiskond (peamine töötlev/sekundaarne sektor) ● Teaduse ja tehnika areng ● Rahakapital ja tööjõud
ühiskond. Sellise eesmärgiasetusega seati teadmistepõhisus Euroopa poliitilise elu keskmesse. 9 Dokumendis „Eesti edu 2014“ loodetakse eduteguritele rõhudes arengut kiirendada: • pädev ja paindlik töötaja; • ettevõtlust soosiv majanduskeskkond; • teadus, tehnoloogia ja innovatsioon; • infoühiskond kõigile; • inimsõbralik elukeskkond, terve inimene. Strateegia "Säästev Eesti 21 (SE 21) kannab mõtteviisi kuidas teadmuspõhist ühiskonda arendada. SE21 pakub Eesti riigi ja ühiskonna arendamise põhisuunad aastani 2030, sihiga ühendada üleilmsest konkurentsist tulenevad edukusenõuded säästva arengu põhimõtete ja Eesti traditsiooniliste väärtuste säilimisega. Fookuses on Eesti jätkusuutlikkus, põhiülesanne on vastata
· auto leiutamine tootmise paigutamine veelgi paindlikum · lennukid, hiigellaevad tõuge globaliseerumisele · maa ökoloogiline seisund halb inimesed rikuvad suurte alade keskkonnaseisundit ja raiskavad loodusvarasid, eriti fossiilkütuseid Kondratjevi lainete teooria · ehk tööstusühiskonna pikkade majandustsüklite teooria kõrg- ja madalperioodide tsüklid vahelduvad · kapitalistlikus ühiskonnas tekib uus areng läbi kriiside · infoühiskond kui viies laine o tööstuste koondumine sooja kliimaga, looduslikult ja kultuuriliselt atraktiivsetesse piirkondadesse o teadusmahukas tootmine o heade ühendus- ja kommunikatsioonivõimaluste olemasolu · ,,Loojuvate" piirkondade taandarengu põhjused o Juhatuse peakorterite kaugus o Uurimistöid tehakse maapiirkondades o tootmisüksused viiakse üle odava tööjõu maadesse
GEOGRAAFIA Litosfäär Litosfäär- Maakoor ja vahevöö ülemine tahke osa, mille paksus on 50-200 km. On Lõhestunud laamadeks Astenosfäär- vahevöö ülessulanud kiht litosfääri all, millel triivivad litosfääri laamad Maa tuum- maa keskossa jääv metalse koostisega piirkond, mis jaotatakse tahkeks sisetuumaks ja vedelaks välistuumaks Vahevöö- maakoore ja tuuma vahele jääv Maa kivimkest Mandriline maakoor- mandrite ja selfimerede alune maakoor paksusega 40-70 km, mis koosneb basaldist, graniidist ning settekivimitest Ookeaniline maakoor- ookeanide alune, peamiselt basaltseist kivimeist koosev maakoor, paksusega 5-15 km Kurrutus- kurdude tekkimine kivimites, maakoore liikumise toimel Murrang- lõhe, mida mööda on toimunud kivimkehade nihkumine üksteise suhtes Magma- maa sisemuses asuv ülessulanud kivimeist koosnev poolvedel mass Laava- vulkaanipurkse tagajärjel maapinnale jõudnud magma ...
Ühiskonnaõpetuse koolieksami materjal I kursus ,,Ühiskonna areng ja demokraatia" Ühiskond ja selle areng Sotsiaalsed suhted ja institutsioonid Rahvastiku jaotamine 1.) kaasasündinud ehk bioloogilised erinevused nt: rass, sugu, seksuaalsed orientatsioonid, vanus 2.) elu jooksul õpitud ehk sotsiaalsed erinevused nt: jõukus, perekondlik staatus, haridus, väärtushinnangud Sotsiaal-majandusliku seisundi määratlemine 1.) peamine tunnus elatusallikas nt: töötasu (vabariigi keskmine 1221), toetused (toimetulekutoetus jne), sotsiaalabi, investreerimine, pension (keskmine 400). Ühiskonna kihistumine ehk stratifikatsioon (õp lk 12/13) 1.) rikkad-vaesed 2.) eliit-mass Poliitiline eliit Sõjaväeline eliit Akadeemiline eliit Ametnike eliit Loomeeliit 3.)kõrg-, kesk-, alamklass Rahvusvähemused Vähemusrahvus ehk rahvusvähemus- rahvusgrupp, kes erineb riigi põhirahvusest etnil...
hüvesid toodetakse peamiselt masinate abil. Majandus Domineeriv töötlev tööstus. Teaduse ja tehnika revolutsioon Põllumajanduses tegev ~10% rahvastikust Poliitika Õiguste ja vabaduste ning demokraatia areng Ühiskond Klassiühiskond Elanike liikuvuse kasv Haridus Haridustaseme tõus, oskustöölised ja inseneriharidus III. Infoühiskond On ühiskond, kus otsustava tähtsusega on vaimsete ja teiste mitteaineliste hüvede tootmine. Valdavad tegevused on teadus- ja infotööstus, juhtimine ning teenuste osutamine Majandus Teenindava sektori ja eelkõige kõrgtehnoloogilise sektori suur osatähtsus Töötleva tööstuse osatähtsus väike Põllumajanduses tegev 2-4% Poliitika Õigusriik Demokraatia süvenemine Kodanikuühiskonna kujunemine
12 korda aastas – samuti “mini” plenaaristungjärk Brüsselis (2 päeva) - 6 korda aastas 5.12 Majandus- ja sotsiaalkomitee • 344 Euroopa ühiskonnaelu erenevate sektorite esindajat • Jaotatud rühmadesse: tööandjad, töötajad, mitmesugused huvirühmad • Töö kuues sektsioonis (põllumajandus, maaelu arendamine ja keskkond, ühtne turg, tootmine ja tarbimine,transport, energeetika ja infoühiskond, tööhõive ja sotsiaalküsimused, rahaliit ja ühtekuuluvus,välissuhted ) 5.13 Eesti ja EL suhted • AUGUST 1991 - seati sisse ametlikud suhted pärast seda, kui Euroopa Ühendus tunnustas Eesti iseseisvust • JAAN. 1992 - Brüsselisse Euroopa Komisjoni juurde akrediteeriti Eesti suursaadik • 11. MAI 1992 - sõlmiti Kaubandus- ja majanduskoostöö leping (Trade and Economic Cooperation Agreement)
signatuur audiovisuaalse meedia arengut kirjel- dava ajatelje koostamine ja esitlemine klassile VI. DIGITAALNE MEEDIA 2 infoühiskond, Õ lk 88–93, ajalehtede ja Teksti vastuvõtt Õpilane 17. Meediakanalid veebi- digitaalne mee- telekanalite veebilehed loetud teksti põhjal argumenteeritud teab digitaalse meedia tunnuseid keskkonnas dia, hüpertekst, arvamuse formuleerimine oskab võrrelda veebikeskkonna
tööstuslik kaubatootmine, rahva osalemine ühiskonnaelu korraldamises, vabameelsus inimsuhetes ja vaimuelus, inimõiguste tunnustamine. Demokraatlik valitsemine, kapitalism, võimude lahusus. Globaliseerumine (üleilmastumine) kogu maailma haarav majandusliku, kultuurilise ja rahandusliku integreerumise protsessist, , mille tulemusel suureneb maailma eri piirkondade vastastikune seotus. Globaliseerumise käigus suureneb ühiskondade vastastikune sõltuvus. b) Infoühiskond, teadmusühiskond, postindustriaalühiskond, näited. Infoühiskond- ühiskond, kus on oluline info kättesaadavus ja otstarbeline töötamine. Tööhõive: infotegnoloogia ja kõrgtehnoloogia. Väärtused: infotehnoloog, it-spetsialist, teadmised, tehnoloogia. Perekond: mittetäielik pere, omasooliste abielu. Eesti, tedlasi kasutatakse otsuste tegemisel. Teadmusühiskond- ühiskond, mis tugineb uuringutele ja teaduslikele analüüsidele, tööl domineerib innovaatilisus ja loovus
areng, ühiskonna sotsiaalne muutus linnas rohkem, maainimeste arv kahaneb) II. Postindustriaalne ühiskond kõrgeltarenenud tööstusühiskond, millel on omased kõrgtehnoloogia massiline kasutamine, kirju klassistruktuur ja mitmekesised väärtushinnangud. (teenindussektori osatähtsus kasvas kiiresti, teadus ja tehnoloogia on majanduses tähtsad, tööjõud spetsialistid, kõrgharidus, massimeedia, -tootmine, -kultuur) III. Infoühiskond arenenud postindustriaalne ühiskond, mida iseloomustab info- ja kommunikatsioonitehnoloogia laialdane kasutamine majanduses, valitsemises ja igapäevaelus. IV. Teadmusühiskond nii majanduses kui ka ühiskonna juhtimises kasutatakse teadusuuringute tulemusi, töös hinnatakse paindlikkust ja innovaatilisust; teadlaste ja üliõpilaste kõrge osakaal 2. Heaoluriigi tunnused, heaoluühiskonna mudelid .
Tänu USA abile suudeti korvata kahjud, mis olid tekitanud maailmasõjad. 1050-60 tekkis kiire majanduslik areng ning hakati läbi viima sotsiaalse turumajanduse poiitikat ning tekitama heoluühiskonda. 1949.aastal moodustati Euroopa Nõukogu, millest kasvas välja Euroopa Liit, mis moodustas liidus olevate riikide lihtsa kaubavahetuse ja ka inimeste rändamise. 1973-75 tõi kaasa infatsiooni, mis sundis neid kasutama energiat rohkem säästlikumalt. Hakkas kujunema välja infoühiskond. USA's oldi sokis Vietnami kriisi pärast, kuid enne selle lahtumist toimus Watergate'i afäär- president Nixon oli lasknud paigaldada Demokraatliku Partei peakorterisse pealtkuulamisseadseid..edaspidi hakkas ka Lääne-Euroopasse jõudma majandusõitseng. Toimus revolutsioon Portugalis. Samuti hakkasid USA-s esiotsa tungima liberaalse mõtteviisiga inimesed, nt nagu Margret Thacher ja Ronald Reagan. Kolmas maailm 1945. aastal hakkasid suuremad impeeriumid lagunema ning tekkima uued riigid
Nüüdisühiskond põhimõisted Nüüdisühiskond ühiskonnasektorite eristatavus ja vastastikune seotus, tööstuslik kaubatootmine, rahva osalemine ühiskonnaelu korraldamises, vabameelsus inimsuhetes ja vaimuelus, inimõiguste tunnustamine. Tööstusrevolutsioon ehk tööstuspööre üleminek põhiliselt põllumajanduslikult tootmiselt tööstuslikule tootmisele; seda iseloomustasid vabrikute levik, linnade kiire areng, töölisklassi ja kodanluse kujunemine ning põhjalikud muutused inimeste elustiilis. Näiteks muutusid leibkonnamudelid ning linna- ja maarahva suhtarv. Agraarühiskond on ühiskonnakorraldus, kus inimeste põhiline tegevusala on põlluharimine ja karjakasvatus, rannikualadel ka kalapüügiga enda elatamiseks. Industriaalühiskond on ühiskonnakorraldus, kus inimeste põhiline tegevusala on tööstus ja ehitus. Vähem inimesi on hõivatud põllumajanduses ja teeninduses. Postindustriaalne ühiskond...
GEOGRAAFIA– RAHVASTIK JA MAJANDUS GEOGRAAFIA ARENG JA UURIMISMEETODID 1. Mis on GIS? Mis valdkondades kasutatakse GISi? GIS e geoinfosüsteem e kohateabesüsteem- kohateavet haldav infosüsteem, mis sisaldab omavahelseostatud vektor- ja rasterkaarte ning nendel kajastatud nähtuste andmetabeleid. Kasutatakse riigikaitses, (loodus)õnnetuste ennetamisel ja tagajärgede likvideerimisel, transpordivõrkude rajamisel, keskkonnakaitses, tursimi ja kinnisvaraäris. 2. Mis on GPS? Kust saab GPS oma andmed? Ülemaailmsete asukohtade määramise süsteem. Andmeid saab ümber Maa tiirlevatest satelliitidest ja maapealsetest seirejaamadest 3. Mis praktilist kasu on GPS-seadmetest? Asukoha määramise seadmete sidumine arvutite ja mobiilisidevahenditega on loonud uued, nn asukohapõhilised teenused. Nt autofirma omanik saab jälgida oma sõidukite paiknemist; ühtlasi on võimalik käigu pealt lahendada tekkivaid teekonnaülesandeid(kus asub lähim sularahaautomaat, ben...
Struktuurfunktsionalistlik lähenemine massikommunikatsiooni uuringutes tegeleb ühiskonna struktuuri ja funktsioonide küsimustega ehk kommunikatsiooniprotsessidega makrotasandil. paneb rõhu ühiskonna struktuurile, ülesehitusele ning vaatab meediat kui üht sotsiaalset süsteemi, üht struktuuri osa, mis opereerib spetsiifilise välise süsteemi (ühiskonna) sees sotsiaalsete ja kultuuriliste tingimuste kogumis. funktsionalistliku lähenemise eeldus: ühiskonda hoiab koos konsensus, koostöö. Massimeedia stabiliseerib tervikut, aitab kaasa ühiskonna integratsioonile. Lasswelli massikommunikatsiooni kolm funktsiooni: 1. seirefunktsioon keskkonna järelevalve. Avalikkusesse jõudev kommunikatsioon pakub hoiatusi peatsete ähvarduste ja ohtude kohta kogukonna või selle liikmete väärtussüsteemidele. Massikommunikatsioon annab võimaluse keskkonda kontrollida väärtustes ilmnevate ebakõlade puhul tekivad tormilised reaktsioonid, sest ohusta...
teadmusühiskond, siirdeühiskond). Võim majanduses, riigis ja inimsuhetes. Võimu tunnused ja teostamise meetodid. Demokraatia põhiprintsiibid ja väärtused. Seadused ja õigusnormid. Riigi mõiste. Riigivõimu tunnused. Õigusriik. Avalik ja erasektor. Kodanikuühiskond. Ühiskonna sotsiaalne struktuur. Huvid. Pluralismi olemus ja tähtsus. Sotsiaalsed probleemid (tööpuudus, vaesus, kuritegevus jm). Heaoluriik. Infoühiskond. Ühiskonna jätkusuutlikkus ja ühiskonnaelu valdkondade seotus. 1. Ühiskonna mõiste ühiskond on inimeste olemasolul viis. Ühiskond koosneb inimestest, samas ei saa olla inimest ilma ühiskonnata. (Aristoteles inimene on poliitiline loom.) Nüüdisühiskonda iseloomustavad ühiskonnasektorite eristatavus ja vastastikune seotus, tööstuslik kaubatootmine, rahva osalemine ühiskonnaelu korraldamises, vabameelsus inimsuhetes, inimõiguste tunnustamine.
NÜÜDISÜHISKOND TUNNUSED ühiskonnasektorite eristatavus ja vastastikune seotus, tööstuslik kaubatootmine, rahva osalemine ühiskonnaelu korralduses, vabameelsus, inimõiguste tunnustamine ÜHISKOND suurte inimhulkadekooselu korrastatud viis INDUSTRIAALÜHISKOND keskne tööstuslik tootmine, muutis tööhõivet maj.valdkondades, linna- ja maarahvastiku suhtarvu, leibkonnamudeleid, bürokraatia tugevnemine POSTINDUSTRIAALNE kõrgtehnoloogia massiline kasutamine, kirju klassistruktuur (keskklass), mitmekesised väärtushinnangud, teenindussektori osatähtsus kasvas, haritud spetsialistid, massi..., riigipoolne maj. reguleerimine INFOÜHISKOND IKT laialdane kasutamine majanduses, valitsemises ja igapäevaelus, 20. saj viimane veerand TEADMUSÜHISKOND maj. Ja valitsemises kasutatakse teadussaavutusi, pandlikkus ja innovaatilisus, teadlased, ülikoolid olulised SIIRDEÜHISKOND üleminekufaasis totalitaarselt reziimilt demokraatlikule. Algab dem vali...
Kohalik turg toodang kiiresti riknev, raskesti transporditav või muutuv ( ruttu reageerida turu maitsele ) Turg sõltub ka tarbjate hulgast : selle vähenedes tootmine ümber paigutada. Erineva suunitlusega ettevõtted Aglomeratsioonitööstus orienteeritud koostööle teiste ettevõtetega,vajab palju erinevaid tugiteenuseid ( pangad, kindlustus.. ) Suurtes linnastutes, vähenevad transpordikulud autotööstus. Kõrgtehnoloogiline tööstus infoühiskond, mida iseloomustab uuringute teetearenduse suur osatähtsus ( ülikoolide lähedus ) . Linnast maale Kapitalimahukas tööstus ( paber, mälukiibid) tootmine väga suurtes tehastes. Ettevõtluse ruumiline korraldus Ettevõtlusklaster e kobar mingis piirkonnas spetsialiseerunud suur ettevõtlusvõrgusti, mis on keskendunud sarnase või omavahel seotud toodangu valmistamisele ( metsandus masinaehitus puidutööstus-paberitööstus-pangandus-äriteenused-koolitus-ehitus jne )
Enamik vaidlustes osalejatest on tunnistanud arenevate maade majandusliku kasvu vajadust. Majanduskasvu vastaste arvates tuleb arenenud maades piirata (vähendada) tarbimist. Ühtlasi tähendaks see ka ressursikasutuse piiramist, jäätmetekoguste vähendamist. Keskkonnasõbralik majanduskasv on säästva arengu komponent. Kuid me ei saa vältida säästva arengu laiemat probleemi: vajadust vähendada absoluutselt esmaste loodusvarade netokasutust. Tänapäeva infoühiskond kujundab mitmeti spetsiifilise elulaadi, sealhulgas suuresti ka suhtumise loodusesse. Küsimus seisneb selles, kuivõrd tähtsustatakse looduskeskkonda kui kõigi meie materiaalsete hüvede ja suure osa vaimsete hüvede allikat. Majandustegevuses valitseb praegu lineaarne tootmisviis – taastumatute loodusvarade hävitavalt ulatuslik ja taastuvate ressursside suhteliselt tagasihoidlik kasutamine. Samas tekivad suurtes kogustes
Geograafia mõisted Litosfäär Litosfäär- astenosfääri peale jääv Maa kivimikest, mis on liigendunud laamadeks ja koostis- elementideks on: hapnik, räni, raud, magneesium, kaltsium, alumiinium, kaalium ja naatrium. Astenosfäär- ookeanide all ~50 km, mandrite all ~200 km sügavusel paiknev kivimite mõningase ülessulamise kiht, millel triivivad litosfääri laamad. Maa tuum- 2900 km-st sügavamale jääv nikkelrauast koosnev Maa kõige sügavam osa, mis jaguneb vedelaks välis- ja tahkeks sisetuumaks. Vahevöö- ehk mantel, on maakoore ja tuuma vahele jääv Maa kivimikest. Mandriline maakoor- mandrite ja selfimerede alla jääv maakoor, keskmiselt 35-40 km paksune, mägede all 60-70 km paksune. Koosneb tard-, sette-, moondekivimitest. [Mandrilava ehk self on mandrilise maakoore osa, mis on maailmamere poolt üleujutatud. Selfimeri on meri, mille põhjaks on mandrilava ehk self ja sügavus ei ületa reeglina 300m (N: Lää...
21/10/2010 17:48:00 2NÜÜDISÜHISKONNA KUJUNEMINE 17.saj: Inglismaa TÖÖSTUSREVOLUTSIOON minnakse üle masintootmisele, kujuneb masstootmine - Linnastumine urbaniseerumine(ladinak) - Kõige arvukamaks kihiks saab tööliste kiht - Väikeperede teke(ema,isa ja lapsed) Tööstusühiskonna teke(industraalühiskon) 19.saj. põhiideoloogiate teke (arusaam ühiskonna korraldusest) POSTINDUSTRIAALNE ÜHISKOND ehk tööstusjärgne TEENINDUSÜHISKOND 20 saj II pool - põhi rõhk teenindsektoril - masstarbimine - heaoluühiskonna teke(inimeste sotsiaalsed garantiid on tagatud) - kõige olulisemaks saab keskklass TEADMUSÜHISKOND teadmiste ja teaduse rakendamine tehnoloogiates ühiskonna hüvanguks I infoühiskond- kus info kättesaadavus on viidud täieduseni ja info valdamisest sõltub sinu käekäik ühiskonnas Sotsiaalteadlased tööstusühiskonnast Adam Smith Karl Marx Max ...
inimesed liikusid maalt linna ning asusid tehastes tööle, muutis oluliselt nende elulaadi: suurpere- väikepereks, töö- ja puhkeaeg määrati kindlaks, kasutati kella, kasutusele tuli raha. Oli selge, et riigi funktsioon laieneb. Lisaks klassikalistele ülesannetele pidi riik hakkama tegelema ka sotsiaalküsimuste lahendamisega- s.o haridus, tervishoid, sotsiaalhoolekanne. Nüüdisühiskonna etapid on: 1) Industriaalühiskond 2) Teenindusühiskond 3) Teadmusühiskond e. infoühiskond ___________________ Nüüdisühiskonnaga koos hakkas arenema heaoluriik. S. t riik hakkas lahendama järjest enam sotsiaalseid probleeme. Tänapäeval läheb u. 50% riigieelarvest heaoluriigi funktsioonide täitmiseks. Seetõttu iseloomustatakse tihti heaoluriiki kui ülekanderiiki. S.t raha kantakse majandusest üle sotsiaalprobleemide lahendamisele. Heaoluriigi arengus eristatakse kolme etappi: 1) Algusperiood (19.-20.saj vahetus) 2) Heaoluriigi kuldaeg (20
· nõudlus · tarbijale võiks olla lähedal Kõrgtehnoloogiliste ettevõtete ja teadusparkide paiknemine: · kõrgtehnoloogia ettevõtted koonduvad teadusparkidesse · hea transpordigeograafilise asendiga ja kauni loodusega kohtades suurlinnade läheduses · hea mainega teadusülikoolide ja uurimisasutuste läheduses ÜHISKONNA ARENG JA GLOBALISEERUMINE Agraarühiskond Industriaalühiskond Infoühiskond Majandusharud Alepõllundus, Põllumajandus, Teenindusharud, rändkarjakasvatus kaubandus, pangandus, majanduse vabrikutööstus globaliseerumine Levik kaasajal Aafrika riigid: Costa Kõik vähemarenenud Kõrgelt arenenud riigid: Rica, Botswana, Nepaal põhjariigid + Hiina, USA, Jaapan jne. jne
Ühiskonna eksam Pilet 1 1) Nüüdisühiskonna kujunemine : Nüüdisühiskonna tunnusjooned: - Inimõiguste tunnustamine - Vabameelsus (inimsuhetes ja vaimuelus) - Rahva osalemine ühiskonnaelu korraldamises - Tööstuslik kaubatootmine - Ühiskonnasektorite eritatavus ja vastastikune seotus Anastav majandus - korilus, küttimine, kalastamine Agraarühiskond e põllumajandusühiskond - enamik inimesi tegeles põllumajandusega ja kalapüügiga, kus tööd tehti peamiselt käsitsi. Inimesed jäid paikseks. Ajapikku arenesid ka käsitöö ja kaubandus, kuid nendes valdkondades olid hõivatud vaid väike osa elanikkonnast. Linnades elas umbes 5% elanikkonnast. Industriaalühiskond - kasvab tööstuses töötavate inimeste arv(suuremaks kui põllumajanduses töötavate inimeste arv). Tööstusliku pöörde eeldusteks olid teaduse ja tehnika areng ning rahakapitali ja tööjõu olemasolu. Ühe suurema osa inimese igapäe...
Tänapäeval vastupidine efekt, sest järjest rahvusvahelisemaks muutuv meedia ähvardab kahjustada rahvuslikku ja kultuurilist autonoomiat. Massimeedia võimalik positiivne roll nt sisserändajate sulamisel nende uue asukohamaa rahva hulka. (lk 67) Meedia ja ühiskonna seoste teooriad: 1) Massiühiskond 2) Marksistlik käsitlus 3) Funktsionalism 4) Kriitiline poliitökonoomia 5) Moderniseerumine ja areng 6) Kommunikatsioonitehnoloogiline determinism 7) Infoühiskond 20. Meedia sotsiaalsed funktsioonid (lk 73) Laswell 1948 Wright 1960 (lisas meelelahutuse) Mendelsohn 1966 (lisas mobiliseerimise) 1) Informeerimine · pakkuda infot ühiskonna ja kogu maailma sündmuste ning seisundi kohta · võimusuhetele osutamine · uuenduste, kohanemise ja progressi hõlbustamine 2) Sidustamine · sündmuste ja informatsiooni tähenduste selgitamine, tõlgendamine ja kommenteerimine
SÕNASELETUSI administreerimine ehk haldamine riiklike ametkondade ja kohalike omavalitsuste tegevus parlamendi ning valitsuse normatiivaktide elluviimisel aktiivne tööpoliitika tööpoliitika, mille eesmärgiks on ennetada tööpuuduse teket (nt ümberõppe ja täiendõppe finantseerimine) aktsia väärtpaber, mis tõendab, et selle omanikule kuulub osa vastavast ettevõtte alamklass inimesed, kes paiknevad sotsiaalse stratifikatsioonisüsteemi madalaimal astmel oma väheste materiaalsete ja vaimsete ressursside tõttu alternatiivkulu ühe hüvise tootmisel/tarbimisel mõne teise hüvise tootmisest/tarbimisest saamata jäänud tulu/kasu ankurvaluuta välisvaluuta, mille suhtes on koduvaluuta kurss kindlaks määratud; vt ka fikseeritud vahetuskurss anoomia üldtunnustatud väärtuste ja normide puudumine ühiskonnas, mille põhjuseks on vana väärtussüsteemi lagunemine; Émile Durkheimi leiutatud oskussõna apatriid inimene, kellel pole mitte ühegi riig...
tööjõukulude finantseerimiseks. 1.2 Euroopa Liidu struktuurifondide toetused Otsides finantseerimisvõimalusi, tasuks kindlasti uurida ka struktuurifondide ja omavalitsuste poolt pakutavaid toetusmeetmeid, nt stardiabi investeeringuteks põhivarasse, koolitustoetused personali koolitamiseks. Struktuurifondidest toetatakse järgmisi valdkondi: haridus, tööturg, teadus- ja arendustegevus, ettevõtlus, infoühiskond, haldusvõimekus, keskkonnahoid, energiamajandus, transport, regionaalne ja kohalik areng, tervishoid ning hoolekanne. Toetuste leidmisel oma projektidele aitavad teid maakondlikud arenduskeskused, mis pakuvad oma baasteenuste osas tasuta nõustamisteenust. Arenduskeskustest saate infot projektide rahastamisvõimalustest nii struktuurifondide meetmete osas kui vajadusel ka teiste võimalike toetuse allikate kohta ning erasektori konsultantide ja nende teenuste kohta. 1.3 Stardilaen
Rassid, rahvad ja usundid Inimesed on erinevad. Antropoloogia - [kreeka keelst - inimeseteadus] Eristatakse kahte külge. · Füüsiline antropoloogia - uurib inimese väliseid tunnuseid. · Kultuurikline antropoloogia - uurib inimeste ühtekuuluvust keele kasutuse, käitumise, usundi ja muu sarnase järgi. Rassid - nimetatakse väliste tunnuste poolest sarnaste inimeste piirkondlikke rühmi. Rassism ehk rassiteooria - tõekspidamine, mille kohaselt inimkond jaguneb selgelt piiritletud rassideks, mis on ebavõrdsed. Selle järgi on kõrgemal rassil õigus valitseda alamate rasside üle, neid alavääristada, ekspluateerida või isegi hävitada. Tänapäevase rasismi tekket seostatakse Prantsuse kirjaniku ja diplomaadi Joseph Arthur de Gobineau'ga. Rahvas, rahvus ja rahvuslus Rahvas - sageli mõistetakse selle all lihtsalt riigi või maa-ala elanikke. Rahvuse ühtkuuluvus, mis võib põhineda keelel, ühisel kodumaal, ajalool, religioonil ja tavadel nõuab l...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
