silmaringi avardamine), kuid peame õppima seda õigesti ära kasutama. 1 KASUTATUD KIRJANDUS · Patzlaff, R. (2003). Tardunud pilk. Televisiooni füsioloogilised mõjud ja lapse areng. Tln: PreMark · Pink, A. (1999). Laps ja internet. http://www.online.ee/~offline/arvestus/pink.htm 26.09.2011 · Põhja politseprefektuur (2011). Tuttav internet? Voldik. · Riigi Infosüsteemide Arenduskeskus (2009). Lapsi ähvardavad ohud internetis. http://www.netiohud.ee/peamine/lapsi-ahvardavad-ohud-internetis.html 26.09.2011 · Unicef (2008). Lapsed ja internet: huvitavaid fakte. http://www.unicef.ee/page/91 26.09.2011 · Vassiltsenko, L. (1996). Laps ja TV. Konverentsi ,,Meie lapse mured: laps ja meedia" ettekannete kogumik. Tln: Lastekaitse Liit · Vinter, K. Siibak, A. Kruuse, K. (2010). Meedia mõjud ja meediakasvatus
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Informaatikainstituut Infosüsteemide õppetool Projekt aines "Infosüsteemide arendusprotsess" Bussijaam Üliõpilane: Anneli Kaldamäe Õpperühm: LAP-81 Juhendaja: E. Õunapuu Tallinn 2003 Sisukord SISUKORD.........................................................................................................................................
Mõlemad on ettevõtlusvormid, kus osanik / aktsionär ei vastuta isikliku varaga ettevõtte kohustuste eest. Välja arvatud juhul, kui osaühingu asutamisel jäi osakapitali sissemakse täies ulatuses tegemata. Osaühing sobib mikro-, väike- või keskmise suurusega ettevõtte asutamiseks. Selle ettevõtlusvormi plussiks on et asutamise võimalus on väga lihtsaks tehtud võimaldades registreerimist läbi www.rik.ee (Riiklike registrite ja infosüsteemide e- teenused) e-portaali. Samuti on eelised sissemakse tegemisel pakkudes võimalust rahaliselt või mitterahaliselt. Viimase puhul võetakse osakapitali sissemakseks näiteks seadmed, arvutid või muu rahaliselt hinnatav vara. (Eesti.ee, s.a.) Aktsiaselts sobib keskmise suurusega või suurettevõtte asutamiseks. Aktsiaselts on kõrgeima kapitalinõudega (vähemalt 25 000 eurot) ettevõtlusvorm, mis peab omama mitmetasandilist juhtimisstruktuuri
teadmiste, oskuste ja hoiakute muutmisel vastavalt ettevõtte ja töötajate vajadusele · IT-alane koolitus: IT-alane arendamine sisaldab reeglina koolitust või treeningut, s.o ühekordset õppetegevust kindlaksmääratud oskuste ja teadmiste omandamiseks IT Personalijuhtimine 12 IT-alane koolitus · IT-alane koolitus ehk arvutikoolitus hõlmab lisaks arvuti kasutusoskuse omandamisele ka kogu infotehnoloogia- (IT) ja infosüsteemide (IS) alast tehnilist ja juhtimisalast koolitust. · Seni Eestis enamlevinud praktika oma IT-alase kompetentsi arendamiseks on õppimine töö käigus, katseeksituse meetodil, kuid see ei ole kõige efektiivsem teadmiste/oskuste omandamise viis. IT Personalijuhtimine 13 Koolitatud töötajad: · oskavad IT võimalusi kasutades teha efektiivsemalt oma põhitööd · teevad oluliselt vähem oskamatusest või teadmatusest tingitud vigu
Esimesed logistikasse puutuvad arvutiprogrammid (näiteks IBM-i IMPACT) võimaldasid juhtkondadel suurendada kontrolli üksikute logistiliste funktsioonide üle (näit. laovarude kontroll, transpordivahendite marsruutide planeerimine, tellimuste töötlemine), kuid veel ei suudetud luua kõiki logistika valdkondi haaravaid infosüsteeme. 5. Logistika integreerumine organisatsioonilistesse struktuuridesse. Järgmine samm on kõiki firma tegevuse valdkondi, s.h. logistikat hõlmavate infosüsteemide juurutamine. Eelkõige tugineb see personaalarvutite laialdasele kasutuselevõtule. Arvutivõrgud võimaldavad koordineerida kõiki ettevõtte tegevusega seotud funktsioone. Firmade juhtkonnad saavad kasutada otsuste vastuvõtmisel ulatuslikku infot. Arvutivõrkude olemasolu integreerib logistika tihedalt muude firma funktsioonidega (marketing, tootmine, finantsmajandus jne.). 6. Strateegilised partnerlussuhted ettevõtteväliste organisatsioonidega. Kaasajal suureneb
kuidagiviisi korraldama, teatavas suunas mõjustama või teatavas mõttes tõhustama. Süsteemi näiteid tehnikast - elektrisüsteem Süsteemi näiteid infotöö valdkonnast - informatsioonisüsteem, kus info edastamisel nimetatakse elemendivahelist seost sideks (otseside, tagasiside). 2. Selgitada 1-2 lausega, mis on süsteemi emergentsus. Tuua näide süsteemist ja temas avalduvast emergentsusest vastandades süsteemi toimimist tema elementide iseseisva tomimisega, soovitav infosüsteemide vallast. Süsteemi emergentsus väljendub tõsiasjas, et süsteemi omadused ei taandu tema osiste omadustele. Süsteemi elemente ühendav suhestik on üks emergentsuse peamisi põhjustajaid.Süsteemi elemente ühendav suhestik on üks emergentsuse peamisi põhjustajaid. Mida keerukam süsteem on, seda väiksem on reeglina selle emergentsus. Teades näiteks infosüsteemi mõne osa nõudlusi, kuid mitte teiste samasse süsteemi kuuluvate süsteemiosade oma, ei ole võimalik süsteemi tervikuna
Esimesed logistikasse puutuvad arvutiprogrammid (näiteks IBM-i IMPACT) võimaldasid juhtkondadel suurendada kontrolli üksikute logistiliste funktsioonide üle (näit. laovarude kontroll, transpordivahendite marsruutide planeerimine, tellimuste töötlemine), kuid veel ei suudetud luua kõiki logistika valdkondi haaravaid infosüsteeme. 5. Logistika integreerumine organisatsioonilistesse struktuuridesse. Järgmine samm on kõiki firma tegevuse valdkondi, s.h. logistikat hõlmavate infosüsteemide juurutamine. Eelkõige tugineb see personaalarvutite laialdasele kasutuselevõtule. Arvutivõrgud võimaldavad koordineerida kõiki ettevõtte tegevusega seotud funktsioone. Firmade juhtkonnad saavad kasutada otsuste vastuvõtmisel ulatuslikku infot. Arvutivõrkude olemasolu integreerib logistika tihedalt muude firma funktsioonidega (marketing, tootmine, finantsmajandus jne.). 6. Strateegilised partnerlussuhted ettevõtteväliste organisatsioonidega. Kaasajal suureneb
1) Veo ja transpordikulud: sissetuleva ja väljamineva transpordi kulud 2) Laokulud: lao rendi, sisseseade ja tööjõuga seotud kulud. Mitteotseseid kulusid (nt. säilituskulud) arvesse ei võetud Tänapäeval peetakse logistikalkuludeks: 1) Veo ja transpordikulud: sissetuleva ja väljamineva transpordi kulud 2) Varude säilituskulud 3) Laokulud 4) Pakkimiskulud 5) Tellimuste haldamise kulud 6) Halduskulud 7) Tarneahela juhtimise infosüsteemide kulud 8) Tarneahelas finants ja plaanimiskulud 18. Millised allkulud loetakse logistikakuludesse (vähemalt 5 kulurühma)? · transpordikulud · laokulud · varude säilituskulud · klienditeeninduse ja tellimuste töötlemise kulud · halduskulud 19. Millised kulud arvestatakse kaubavarude säilituskulude alla? · Kapitalikulu · varude teeninduskulu · hoiukulu · varade riskikulu 20
TMM0100 Turundus 6T TMO0010 Juhtimine 6T TMO0150 Äriuuringute alused 6T TAF0080 Finantsarvestus finantsjuhile 6T TER0560 Finantsjuhtimine 6T TER0570 Finantsmodelleerimine 6T TES0040 Ökonomeetria 6T TAF0075 Arvestuse infosüsteemide alused 6T TAK0010 Juhtimisarvestus 6T TAK0050 Kuluarvestus 6T TMJ0190 Start-up ettevõtlus 6T TMJ0220 Tarneahela protsessid 6T TMK2080 Projektijuhtimine 6T TMO0040 Organisatsioonikäitumine 6T TMO0300 Töökorraldus ja tasustamine 6T
1) Veo- ja transpordikulud: sissetuleva ja väljamineva transpordi kulud 2) Laokulud: lao rendi, sisseseade ja tööjõuga seotud kulud. Mitteotseseid kulusid (nt. säilituskulud) arvesse ei võetud Tänapäeval peetakse logistikalkuludeks: 1) Veo- ja transpordikulud: sissetuleva ja väljamineva transpordi kulud 2) Varude säilituskulud 3) Laokulud 4) Pakkimiskulud 5) Tellimuste haldamise kulud 6) Halduskulud 7) Tarneahela juhtimise infosüsteemide kulud 8) Tarneahelas finants- ja plaanimiskulud 18.Millised allkulud loetakse logistikakuludesse (vähemalt 5 kulurühma)? transpordikulud laokulud varude säilituskulud klienditeeninduse ja tellimuste töötlemise kulud halduskulud 19.Millised kulud arvestatakse kaubavarude säilituskulude alla? Kapitalikulu varude teeninduskulu hoiukulu varade riskikulu 20
4. Infoühiskonna riikides töötab 2/3 teenindussektoris, millest pool pool hõlmab infosektorit. 5. Informatsiooni võib pidada võimu tööriistaks, mis on kõige kasutoovam. 6. Infosõda nim. Vastase informatsiooni; infopõhiste protsesside, infosüsteemide ja arvutivõrkude mõjutamist ja enda omade kaitsmist. 7. Infosõjas on oluline kombineerimine. 8. Infosõjas on riikidel kiirus ja leidlikus oluline. Ühiskonna jätkusuutlikus ja ühiskonnaelu valdkondade seotus. Ühiskonna jätkusuutlikus Jätkusuutlikus Ühildada majanduskasv ja keskkonnahoid.
Tavaliselt ei olegi need, kes ütlevad, et neil jääb raha saamata, mitte tarkvarafirmad, vaid pigem loominguga tegelevad ettevõtted, olgu selleks siis filmid või muusika. Suur osa üldusest on tegelikult arvamusel, et produtsendid ja plaadifirmad saavad niigi meeletult raha ja mille jaoks neile siis veel juurde anda. Väga negatiivne on ka see, et toimuvad küberrünnakud. Neid tehakse selleks, et halvata mõne riigi infosüsteemide töövõimet, sellega vähendada nende kaitsevõimet ja neid rünnata. Paljud riigid mõistavad küberrünnakuid hukka, kuid neid toimub siiski. NATO poolt on avaldatud seisukoht, et ka küberrünnakud mõne liikmesriigi vastu võivad põhjustada liikmesriikide mobiliseerimise ning sõja kuulutamise rünnanud riigile.(6) Samuti tehakse küberrünnakuid suurte firmade vastu, et neilt siis informatsiooni varastada, näiteks toodete andmed, see kuidas nad ehitatud on. Näiteks toimusid 2011
4. Infoühiskonna riikides töötab 2/3 teenindussektoris, millest pool pool hõlmab infosektorit. 5. Informatsiooni võib pidada võimu tööriistaks, mis on kõige kasutoovam. 6. Infosõda nim. Vastase informatsiooni; infopõhiste protsesside, infosüsteemide ja arvutivõrkude mõjutamist ja enda omade kaitsmist. 7. Infosõjas on oluline kombineerimine. 8. Infosõjas on riikidel kiirus ja leidlikus oluline. Ühiskonna jätkusuutlikus ja ühiskonnaelu valdkondade seotus. Ühiskonna jätkusuutlikus Jätkusuutlikus Ühildada majanduskasv ja keskkonnahoid.
ee/akt/12850373); Kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seadus (https://www.riigiteataja.ee/akt/13117083); Euroopa Parlamendi valimise seadus (https://www.riigiteataja.ee/akt/13117053)) 2) keskvalimiskomisjon täpsustab valimisõiguslike kodanike arvu ja korrastab valijate registri, registreerib kandidaadid (vt Vabariigi Valimiskomisjon (http://www.vvk.ee/) 3) riik valmistab ette hääletamiseks vajaliku dokumentatsiooni (valimisbülletäänid, protokollivormid, nimekirjad), 4) tagab infosüsteemide ja andmebaaside valmiduse 5) rahastab riigieelarvest kõik valimiste läbiviimisega seotud toimingud 6) avaldab valimistulemused, lahendab apellatsioonid 2. Mis mõjutab valijate käitumist? ehk valimiskäitumine · hääletaja sotsiaal-majanduslik olukord ja positsioon - klassikuuluvus (oli otsustav 1970.- 1980. aastateni; töölisklass hääletas vasakparteide, jõukam kesk- ja kõrgklass paremparteide poolt)
Välisministeeriumis peadirektori teenistusse võtmiseks ja teenistusest vabastamiseks. [RT I 2009, 3, 15 - jõust. 01.02.2009] Ministeeriumi haldusala: N: justiitsministeeriumi Ministeeriumi haldusala asutused on: · maa- ja halduskohtud ning ringkonnakohtud; · prokuratuur; · vanglad; · patendiamet; · andmekaitse inspektsioon; · kohtuekspertiisi instituut; · registrite ja infosüsteemide keskus. Ameti ja inspektsiooni peadirektori pädevus: (1) Ameti ja inspektsiooni peadirektor: 1) juhib ameti ning inspektsiooni tööd; 2) vastutab ameti ja inspektsiooni tegevust korraldavate õigusaktide täpse ja otstarbeka täitmise eest ning annab aru asjaomasele ministrile; 21) tagab sisekontrollisüsteemi rakendamise ja siseaudiitori kutsetegevuse korraldamise ametis ja inspektsioonis; [RT I, 12.11.2010, 1- jõust. 15.11.2010]
IT süsteemide arendus ANDMEBAAS LÕHNAPOODIDELE Kodutöö Koostaja: Teet Adamson D22 Juhendaja: Priit Raspel Tallinn 2017 Autori deklaratsioon Deklareerin, et käesolev töö , mis on minu iseseisva töö tulemus, on esitatud Eesti Infotehnoloogia Kolledzile Andmebaasisüsteemide alused õppeaine raames Infosüsteemide arendamise erialal. Tööd ei ole varem esitatud. Sisukord Ülesandepüstitus.........................................................................................................................4 Analüüs.......................................................................................................................................5 Olem suhte diagramm.................................................................................................................5 Tabelid............
ladustada, vähe kokkupuudet kliendiga (nt. Nafta tootmine, allumiiniumi sulatamine, tööriistade tootmine) Milline on teenus – immateriaalne, toodetud ja tarbitud samal ajal, tihti unikaalne, suur kokkupuude kliendiga, vastuoluline toote määratlus, tihti teadmiste põhine, tihti hajutatud (Nt. Juhtimise konsultatsioon, psühhoteraapia kliinik) SKP-d mõjutavad üha rohkem teenused. Toote ja teenuse segu – nt restoranid, infosüsteemide tarnijad kes pakuvad nii toodet kui teenust. Võttes arvesse ka kolmanda punkti, siis hetkel areneb kõige kiiremini toodete ja teenuste osa. Seda seetõttu, et turul on väga palju toodete pakkujaid, ning teistest eristumiseks tuleb pakkuda juurde ka lisateenuseid (nt. Automüüjad saavad lisaks pakkuda pikemat garantiid, 3 aastat tasuta hooldust jne.) TTK strateegia loomine: Kui me teame et on nõudlus, peame esmalt uurima selle idee konkurentsivõimelisust, rolli ja positsiooni
Tootmisprotsess töötlemine, koostamine, pakendamine ja kvaliteedi kontroll Väljaminev logistika ladustamine, tellimuste töötlemine ja distributsioon (jaotamine) Turundus ja müük müügipersonali tegevus, reklaam ja müügitoetus, koostöö vahendajatega Teenindus paigaldamine, hooldus, varuosade müük jne Toetavad tegevused: Uurimis- ja arendustöö Personali juhtimine Majandusarvestus Finantsjuhtimine Infosüsteemide juhtimine üldjuhtimine Benchmarking ettevõtte tegevuste efektiivsuse võrdlemine parimate eeskujudega ja püüd nende lahendusi üle võtta. 22 Küsimused strateegiliste kulude analüüsi koostamiseks. Kas üritatakse taotleda kulueelist või diferentseerituse eelist? Kuidas kulud ühes väärtusketi lülis mõjutavad kulusid teistes lülides?
Seda protsendimäära nimetatakse valimiskünniseks. Riigikogu valimistel kasutatakse nii avatud kui suletud nimekirju, Euroopa parlamendi ja kohalike volikogude valimistel avatud nimekirjade põhimõtet. Hübriidne valimissüsteem- ühendab majoritaarse ja proportsionaalse süsteemi põhimõtteid. Tavaliselt jagatakse pooled parlamendikohad ühe ning pooled teise süsteemi alusel. Riigi ülesanded valimistel- valmistada ette vajalik dokumentatsioon, tagada infosüsteemide ja andmebaaside töövalmidus, rahastada riigieelarvest kõiki valimistega seotud toiminguid. Valimiskäitumist mõjutavad järgmised tegurid: klassikuuluvus pole 21. sajandil enam nii oluline tegur kui varem, sest inimeste elustiilid on ühtlustunud ning valimisprogrammid on muutunud sarnasemaks ja hägusamaks; massimeedia mõju, mida on raske täpselt hinnata; otsuse tegemise hetk on seotud nii grupikuuluvuse kui massimeedia tegevusega. Pikaajalises demokraatias
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Infotehnoologia teaduskond Informaatikainstituut Infosüsteemide õppetool Projekt aines “Kontseptuaalne süsteemianalüüs” Stones Health spordiklubi infosüsteem Julia Visnapu 094244IABB Vassilina Matvejeva 094076IABB Juhendaja: Lea Elmik Tallinn 2012 Sisukord Esimene Iteratsioon 1.1 Taust............................................................................................................
IT süsteemide tugi ja korraldus ettevõttes IT System Support and Arrangement in Enterprises Guido Leibur Sampo Panga IT haldusosakonna juhataja [email protected] 1 Guido Leibur Kursuse eesmärk: Omandada infosüsteemide haldamise parim praktika. Tulem: Kursuse läbinu: - tunneb IT haldusorganisatsiooni põhiprotsesse; - orienteerub erinevates meetodites ja standardites; - oskab hinnata organisatsiooni haldusprotsesside iseärasusi; - oskab mõjutada haldusprotsesse soovitavas suunas. Kursuse aeg: Loeng: E kell 08.15 09.45 Alates 02.02.09 29.05.09 Harjutus: R kell 08.15 09.45
Tegemist on kõige väiksema organisatsioonilise ühikuga asutuses. Halduskoostöö Halduskoostöökslaiemasmõttesvõib lugeda kõiki haldusesiseseid suhteid, ja tegevusi, mis aitavad tagada halduse ühtsust: vastastikune järelevalve, haldusotsuste kooskõlastamine haldusmenetluses, asutuste vahelised hoiatused ja teated, kompleksmenetlused, asutuste vahelised komisjonid ja ühisüksused, kontaktisikute võrgustikud, infosüsteemide ühiskasutus, ühtsed teeninduspunktid isikute. Halduskoostöökskitsamasmõttesvõib lugeda HKTS-is reguleeritavaid halduskoostöö vorme: riigi ja kohaliku omavalitsuse haldusülesannete täitmiseks volitamist ja ametiabi. Ametiabi saamiseks esitab üks haldusorgan teisele kirjaliku kindlas vormis taotluse, edasilükkamatul juhul võib abi taotleda vormivabalt. Haldusorgani pädevus, volitus ja selle eristamine pädevusest
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Informaatikainstituut Infosüsteemide õppetool Projekt aines "Objektorienteeritud disain" MOBIILTELEFONI TARKVARA Üliõpilane: Martti Remmelgas 010635 Eero Ringmäe 010636 Pärtel Lias 010617
juhatuse ja nõukogu kõik liikmed. Juhatus esitab kinnitatud majandusaasta aruande äriregistrile hiljemalt kuus kuud majandusaasta lõpust. Samuti tuleb lisada aruandele vandeaudiitori aruande (kui audiitorkontroll on kohustuslik), juhatuse kasumijaotamise ettepanek ja osanike nimekiri majandusaasta aruande kinnitamise seisuga. Majandusaasta aruanded koostatakse eesti keeles ja Eesti Vabariigis ametlikult kehtivas vääringus. 13 Viidatud allikad 1. Registrite ja Infosüsteemide keskus. [http://www.rik.ee/aruanne] 24.04.2010 2. CorpEstonia. [http://www.corpestonia.ee/?id=772] 18.04.2010 3. Raamatupidamise seadus, RT I 2002, 102, 600; RT I 2010, 9, 41, §14, §15, §25 [http://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=13278917] 17.04.2010 4. Äriseadustik, RT I 1995, 26-28, 355; RT I 2010, 9, 41, §32, §88,
TMM0100 Turundus 6 TMO0010 Juhtimine 6 TMO0150 Äriuuringute alused 6 TAF0080 Finantsarvestus finantsjuhile 6 TER0560 Finantsjuhtimine 6 TER0570 Finantsmodelleerimine 6 TES0040 Ökonomeetria 6 TAF0075 Arvestuse infosüsteemide alused 6 TAK0010 Juhtimisarvestus 6 TAK0050 Kuluarvestus 6 TMJ0190 Start-up ettevõtlus 6 TMJ0220 Tarneahela protsessid 6 TMK2080 Projektijuhtimine 6 TMO0040 Organisatsioonikäitumine 6 TMO0300 Töökorraldus ja tasustamine 6 Ained kokku
toote või teenuse valmistamistsükli pikkuse mõõtmist vajalike ressursside sisseostmisest kuni kauba väljastamiseni, infovahetus ja suhtlemine nii ettevõtte sees kui väljaspool ettevõtet. Kuidas olla protsessides paremad? Arengu -ja kasvuperspektiiv- peab tagama personali ja ettevõtte arengu, kusjuures on tagatud töötajate lojaalsus, rahulolu ja produktiivsus, töötajate koolitus ja motivatsioon, infosüsteemide areng, olemasoleva info kasutamise oskus. Annab vastuse, mil viisil saab arengu- ja kasvupotentsiaali suurendada, et jätkuvalt oma visiooni teostada. Kriitilised edufaktorid- piiratud arvu olulisemaid faktoreid, mille tulemuste saavutamine eeldusel, et tulemused on küllalt head, tagab eduka konkurentsivõime. Mõõdik- näitaja tulemuslikkuse mõõtmiseks, mille abil mõõdetakse nii tulemusi kui ka tulemuste saamiseks vajalikke protsesse, tegevusi, toiminguid.
Esimesed logistikasse puutuvad arvutiprogrammid võimaldasid juhtkondadel suurendada kontrolli üksikute logistiliste funktsioonide üle (näit. laovarude kontroll, transpordivahendite marsruutide planeerimine, tellimuste töötlemine), kuid veel ei suudetud luua kõiki logistika valdkondi haaravaid infosüsteeme. 5. logistika integreerumine organisatsioonilistesse struktuuridesse. Järgmine samm on kõiki firma tegevuse valdkondi, s.h. logistikat hõlmavate infosüsteemide juurutamine. Eelkõige tugineb see personaalarvutite laialdasele kasutuselevõtule. Arvutivõrgud võimaldavad koordineerida kõiki ettevõtte tegevusega seotud funktsioone. Firmade juhtkonnad saavad kasutada otsuste vastuvõtmisel ulatuslikku infot. Arvutivõrkude olemasolu integreerib logistika tihedalt muude firma funktsioonidega (marketing, tootmine, majandusarvestus jne.). 6. strateegilised partnerlussuhted ettevätteväliste organisatsioonidega. Kaasajal suureneb
Directory, single signon · PKI (avaliku võtme infrastruktuuride) idee, rakendamine autentimisel ja signeerimisel, hierarhiad · Ohud võrgus, tulemüürid, krüpto rakendamine · Rünnakute avastamine: IDS (Intrusion Detection System), logimine; taasteplaanid; turvaprobleemide PR · Viirused, ussid, trooja hobused, tagauksed, ... · Privaatsus ja anonüümsus Internetis · Pöördkodeerimine, seadused, kopeerimiskaitsed, ... Kirjandus · Infosüsteemide turve 1: turvarisk. Vello Hanson, Märt Laur, Monika Oit, Kristjan Alliksoo. Cybernetica AS, Tallinn 2009 · Infosüsteemide turve 2: turbetehnoloogia. Vello Hanson, Ahto Buldas, Tarvi Martens, Helger Lipmaa, Arne Ansper, Viljar Tulit. Küberneetika AS, Tallinn 1998 · Security Engineering. Ross Anderson, Wiley 2001 · Practical UNIX & Internet Security. Simson Garfinkel, Gene Spafford. Second edition. O'Reilly 1996 (tasuta, aga vanavõitu)
tuleb kõik dokumentides kasutatavad objektid üheselt defineerida ja identifitseerida. Eesti tervishoiuressursside (alates meditsiinitöötajatest, tervishoiuteenuse osutajatest, tervishoius kasutatavatest loenditest lõpetades kasutatava tarkvara ja meditsiiniseadmetega) kirjeldamiseks kasutatakse rahvusvaheliselt tunnustatud ISO OID süsteemi. Eesti E-tervise Sihtasutus, kelle ülesanne on koordineerida tervishoiu infosüsteemide arendamist ja standardimist, kaardistab kogu Eesti tervishoiu ressursi ehk kõigile objektidele luuakse unikaalne numbrikombinatsioon ehk OID (Object ID). Iga tervishoiuasutus peab registreerima Eesti E-tervise Sihtasutuses oma asutuse juur-OID-i ning nimetama oma asutuse OID-i halduri(d). OID-i haldur on isik, kes vastavalt oma asutuse sisemisele struktuurile loob asutuse alam-OID-id, haldab neid Eesti E-tervise Sihtasutuse OID
kuni 25%) Autokütus (kuni 6 senti päevahinnast) ja kütteõlid Autorehvid Kontoritarbed (allahindlus kuni 50%) Koopiapaber, joogivesi, toiduained Teenused Reisi-, kindlustus-, side-, turva-, koristus- jne teenused 2. Riigihanked keskse hankimise näitena ( Hankija poolt hankemenetluse tulemusena eduka pakkujaga hankelepingu sõlmimine ja hankelepingu täitmine). Keskne hankimine, nt arvutustehnika puhul Registrite ja Infosüsteemide Keskus (RIK) või loodav Riigi Tugiteenuste Keskuse hankeüksus asutustel ei ole iseseisvalt õigust teatud tooteid ja teenuseid hankida a. Roheline riigihange- Avaliku sektori korraldatav hange, kus muudele nõuetele ja kriteeriumidele (nt kvaliteet, hind) lisatakse keskkonnanõuded ja -kriteeriumid. Eesmärk on vähendada avaliku sektori keskkonnamõju keskkonnahoidlike toodete, teenuste ja tööde valiku kaudu. ii. Tarnijate integreerimine ettevõtte tegevusse ????
Tallinn; [http://www.rmp.ee/eraisik/kasulikteada/9382?Print=1&popUp=1] 27.03.2014. 2. Lukason O., Maksejõuetuse põhjuste analüüs. Arvutivõrgus [http://www.just.ee/35424.] 18.03.2013. 3. Manavald P., Maksejõuetusõigusliku regulatsiooni valikuvõimaluste majanduslik põhjendamine. Tartu Ülikooli Kirjastus 2011. 4. Pankrotiseadus. RT I 2003, 17, 95 ... RT I 29.06.2011, 14. 5. Reinthal T., Kohtud infosüsteemide arengukeerises. Kohtute Aastaraamat 2011 [http://www.riigikohus.ee/vfs/1345/Kohtute_aastaraamat2011_20apr.pdf] 15.04.2014 6. Saneerimisseadus. RT I 2008, 53, 296. 7. Saneerimisseaduse eelnõu seletuskiri. Arvutivõrgus [www.koda.ee/failid/Saneerimisseaduse_seletuskiri.doc.] 18.03.13. 8. Tsiviilkohtumenetlus. Eesti Kohtud 2013 [ http://www.kohus.ee/et/kohtuasjade- menetlused/tsiviilkohtumenetlus] 15.04.2014. 9. Varusk M., Maksejõuetus - mis see on
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Informaatikainstituut Infosüsteemide õppetool Projekt aines “Sissejuhatus infosüsteemidesse” FOTOTELLIMUS Tallinn 2012 AUTORIDEKLARATSIOON Kinnitan, et käesolev projekt on valminud minu iseseisva töö tulemusena ning selle põhjel ei ole enne arvestust taotletud. ... ... ... 2 SISUKORD 1 ÜLDVAADE.................................................
tugev turvalisus juhtmega,juhtmeta ja kaugvõrkudes. C. Ettevõttele ei peaks olema tähtis, kas infosüsteem on statsionaarne või mobiilne. Infosüsteem peab toetama nelja ekraani süsteemi: arvuti, tahvel, mobiil, televiisor. Inimene kasutab endale sobivaimat ekraani, kasutajaliides on kohandatud just selle ekraani jaoks ja see on atraktiivne. Põhiarvuti on peamiselt sisu loomiseks, kõik muu on info tarbimise koht. Sellest võiks ka oma ettevõtte infosüsteemide projekteerimisel lähtuda. Tegelikult see ongi ainus mõistlik viis tänapäevaseid infosüsteeme luua! Ettevõtte IT-osakonnad ei saa enam dikteerida, milliseid seadmeid tema kasutajad kasutavad. Igaüks valib enda huvi järgi, kas tahab töötada Maci või Windowsiga, Androidi või iOSiga. Ettevõtte infosüsteem peab suutma ühilduda kõikide süsteemidega, mis kasutajatel on. Igaüks otsustab ise ning süsteem peab seda toetama. „Bring your own device!” („Kasuta enda seadet
Halvustavad kommentaarid mõjusid talle nii, et ta ei suutnud mitu päeva kooli minna," on üks näide internetikiusust, mille ohvritega tuleb lastepsühholoog Anni Vaheril tegelda üha sagedamini. "Pahatihti tuleb kõik välja alles siis, kui lapsel on juba sügav depressioon. Olen üht last 1,5 tundi keelitanud, kuni ta soostus joonistama ja kirjutama. Rääkida ei suutnudki," tõdeb Tallinna perekeskuse lastepsühholoog Anni Vaher pressikonverentsil, kus Riigi Infosüsteemide Arenduskeskus tutvustas kampaaniat, millega õhutatakse vanemaid laste veebitegemistel silma peal hoidma. Lisaks kõmu tekitanud "hispaanlanna" juhtumile, kus teismelise kaunitarina esinenud mees poistelt alastipilte ja -videoid välja pommis ning väidetavalt ühe nooruki enesetapuni viis, hüppas mõni päev tagasi Lasnamäe tornmajast surnuks koolitüdruk. Tragöödia ajend peitus tema ema sõnul internetis.
tihedalt seotud läbi tarkvara. Väikeettevõtted on vastupidiselt iseseisvamad ja mobiilsemad, infoliiklus ei ole niivõrd tarkvaralist ressurssi nõudev ning kasutusele on juurutatud pigem vajaminevad tarkvaralised programmid, kui loodud terviklik infotöötlemise süsteem. Probleem ehk on selles, kuidas teha õigeid otsuseid suures infokülluses liigselt detailidesse laskumata. See suur infoküllus tuleneb siis vastavalt infosüsteemide jõudluse kasvust tänu üldisele tehnika arengule. Töödeldavate andmete maht on tõusnud niivõrd suureks, et raske on nende põhjal kasulikke otsuseid teha ilma liigselt detailidesse laskudes. Paraku seetõttu aga pidurduvad vastuvõetavad otsused ja kannatada võib kogu ärimudel. Ehk siis infosüsteemidel ja nende kasutajatel on veel pikk tee minna, et just nende koostööst võiksid sündida strateegilised ja ärilised otsused. Just edasise äritegevuse planeerimise
ja ja DP audiitorfirma teenusi sadama transpordi sektori jaoks.Teenustest, mida DAKOSY tagab praegu ja jätkab tagama tulevikkus sadamas on kõige prioriteetsemad süsteemi usaldatavus, informatsiooni töötlemise kiirus ja usaldusväärtus. 5. Laevaliikluse teenindamise süsteemid. VTS | Vessel Traffic Services (laevaliikluse juhtimise keskus) oluline suundumus navigatsiooniohutuse tõhustamiseks tänapäeval on laevaliikluse juhtimise-, kontrollimise- ja infosüsteemide (VTS ja VTMIS) väljaarendamine. Lähitulevikus suureneb eelnimetatud süsteemide osatähtsus navigeerimise ohutuse tagamisel oluliselt. Kui kaasajal hõlmab VTS (VTMIS) üldreeglina ainult piiratud veealasid (suuremate sadamate vahetu lähedus), siis tulevikus, kaasates VTS ülesehitusse automaatse identifitseerimise süsteemi (AIS) seadmeid, laieneb VTS tegevusraadius oluliselt, hõlmates terveid regioone (sh Läänemeri tervikuna). VTS ja AIS standardite ning soovituste väljatöötamisega
· Klientide vajadused ja teenuste eripära, standardiseeritud teenus või disainitud teenus · Teenuse osutamise koht (salong, kodu, Internet, ...) · Teenuse osutamise tehnoloogia (inimene, masin, automaatika) ja vajalikud vahendid · Teenindaja suhtlusoskused, isikuomadused 22. Millised on töökorraldust mõjutavad tegurid logistikas? · Tarneaeg ja tarnekindlus · Erinevate kaubaartiklite arv · Infosüsteemide kasutamine · Hoone või laoplatsi planeering ja pindala · Kauba ladustamise põhimõtted · Tõste- ja transpordimehhanismide kasutamine · Kauba transportimisega kaasnevad lisatööd (paberite vormistamine, pakkimine jms) · Kauba transportimise vahemaa ja viis (maa-, mere, õhutransport) · Vigade tekkimisvõimalus ja nende parandamise kiirus 23. Millised on enamlevinud organisatsiooni struktuuri kujundamise tüübid? Milliste organisatsioonide puhul vastavaid
Funktsioonidel põhinev dokumentide liigitusskeem ja selle eri tasandid tuletatakse asutuse funktsioonide analüüsi tulemusest, kus asutuse tegevuste loogika kandub üle dokumendihaldusse. Hea dokumentide liigitusskeem põhineb võimalikult palju asutuse tegevuste loogikal. 40 Dokumendi- ja arhiivihaldus Liigitusskeemi saab tuletada ka dokumentidest, kus asutuse tegevusi on juba analüü- situd. Kõige enam on sellist eeltööd ära tehtud infosüsteemide arendamise käigus, see on leitav vastavast dokumentatsioonist (NÄITEKS toimimismudelid, protsessi skeemid jms). Liigitusskeemi tuletamisel funktsioonide analüüsist peab silmas pida ma, et liigitusskeem oleks kasutajale arusaadav. TABEL 1. Dokumentide liigitusskeemi tuletamine asutuse funktsioonide anaüüsist Asutuse funktsioonide analüüsi käigus Dokumentide liigitusskeemi tasand saadud tasand
Esimese teema kokkuvõte küsimused Töö tulemus (küsimused koos vastustega) ,,Esimese teema kokkuvõte küsimused" all. 1. Mis eristab 20.sajandi II poole ja kaasaja teadust varasema perioodi teadustegevusest? Milliseid probleeme see võib tekitada konkreetsetest teadusaladest rääkimisel? Informatsiooni mõiste sisu hakkas 20.sajandi keskpaigast alates avarduma. Tõuke selleks andis teaduse ja tehnika areng. Varasema perioodil olid esikohal üksikuurijad ning kogu teadustöö problemaatika oli seotud tihedalt inimese ja tema käitumisega(intelluktaalse uudishimuga)Tehnika poolelt sai määravaks infotöötluse vahendite ehk arvutite kasutuselevõtt 20 sajandi II poolel. Teaduse poolelt mõjutasid eelkõige 19461948 ilmunud tööd küberneetikas ja matemaatilises infoteoorias. See oli periood, mil hakati rääkima informatsioonist kui teadusliku uurimise objektist. 2. Milline võiks olla parim infoteaduse praktilist/rakenduslikku olemust a...
niivõrd kalliks ja keeruliseks, et suurendab huvi võtta riski viia läbi ebaseaduslikke toiminguid. Nimetatud küsimust on rõhutatud just ÜRO ECE Puidukomitee istungitel. Tänu suurele illegaalse metsanduse osakaalule on ministeerium kohustatud võtma kasutusele meetmeid selle vähendamiseks, kui 2005 aastal olid meetmeteks: 1) Järelvalve tugevdamine - sh. satelliitseire, puidukaubandusega tegelevate ettevõtete kontroll (Keskkonnainspektsioon, Tolli- ja Maksuamet), infosüsteemide arendamine haldussuutlikkuse tõstmiseks ja järelevalve efektiivsemaks muutmiseks; 2) Metsaomanike nõustamine heast metsamajanduse praktikast, väärtuslike loodusobjektide kaitsest, seadusandlusest, maksuküsimustest - SA Erametsakeskus ja erametsaomanike organisatsioonide kaudu (individuaalnõustamine, rühmanõustamine, õpperajad ja teabematerjali); 3) Finantsvahendite eraldamine omanikujärelvalve arendamiseks - SA Erametsakeskus naabrusvalve projektid;
ostutellimuste arv Laoväärtust iseloomustvad näitajad: sisenevad saadetised/ lao väärtus, laoväärtus/ seotud kapital Operatiivse ostutöö näitajad: ostja operatiivne tööeg(h)/ tarnijate arv (tk), tarnijate arv/ personali suurus ostumaht/ tellimuste arv; tegelik kogukulu/ eelarveline kogukulu Tulemusindikaatorid määratakse järgmistes valdkondades: ostuhindade konkurentsivõimelisus; tarnevõime ja tarnekindlus; personali väljaõpe; infosüsteemide vastavus nõudmistele; toodete ringlemissagedus ja saadavus
20 aastat. Nimetatud isikute pensioni arvestamise aluseks, millele lisatakse 1 protsent, on 50 protsenti; 14 6) isikud, kellele on pension määratud kaitseväeteenistuse seaduse rakendamise seaduse § 39 lõike 3 ja § 38 lõigete 3 ja 4 alusel. Eelnõu paragrahvis 4 sätestatakse, et seadus jõustub 2014. aasta 1. oktoobril. Sellise jõustumise ajaga jäetakse rakendajatele piisav aeg vajalike muudatuste tegemiseks, kaasa arvatud vajalike infosüsteemide muudatusteks. 4. Eelnõu terminoloogia Eelnõu ei sisalda uusi või vähetuntud termineid. 5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõul ei ole puutumust Euroopa Liidu õigusega. 6. Seaduse mõjud 1) Ühekordse hüvitise väljamaksmine kaitseväelase ja Kaitseliidu liikme töövõimetuse korral. Seadusega tagatakse kaitseväelaste ja Kaitseliidu liikmete ühekordse hüvitise väljamaksmisel võrdne kohtlemine juhul, kui isik saab teenistusülesannete täitmisel
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Informaatikainstituut Infosüsteemide õppetool Iseseisev töö aines "Andmebaaside projekteerimine" Kaabel-TV teenusepakkuja infosüsteem Teostajad: Pärtel Lias (010617) Martti Remmelgas (010635) Eero Ringmäe (010636)
1. Rühma usaldusväärsete (lõpp)kasutajate määratlemine, kes aitaksid otsustada loodava tarkvara eri aspektide üle. Nende hulgas peaks lisaks oma ala tunnustatud tegijatele ka keskpäraseid kasutajaid olema. 2. Kasutajate intervjueerimine esialgsete nõuete määratlemiseks. Kogemused on näidanud, et professionaalsete tarkvaraarendajate ja tavakasutajate arusaamad heast tarkvarast reeglina mõnevõrra erinevad. Sageli eriti infosüsteemide arendamisel on vaja korraldada kõiki osapooli kaasates seminare ja õpitube (JAD, Joint Application Design). 3. Kasutuslugude modelleerimine, määratledes ja modelleerides kasutaja vajadustest lähtuvaid tegevusi tarkvara rakendamisel. 4. Lihtsa kasutajaliidese prototüübi loomine, pakkudes ka mitmeid alternatiive. Prototüüp peab olema võimalikult lihtne, kuid siiski andma tarbijale võimalikult adekvaatse ettekujutuse (ka visuaalse) tööst loodava tarkvaraga
Selliste kategooriate alusel on võimalik uurida erinevate sektorite majanduslikku kaalu.Tuntuim infomajanduse uurija on Mark Porat (1977), kes jagas majanduse kolmeks: Primaarseks, sekundaarseks ja TÜ ajakirjandus ja kommunikatsioon mitteinformatsiooniliseks sektoriks veel enne seda, kui ilmusid personalaarvutid, Internet või satelliittelevisioon. Primaarset sektorit esindasid Porat järgi sellised ametid nagu ametnikud, raamatukoguhoidjad või infosüsteemide alal töötajad (1967 aastal tootis sektor Porat järgi 25.1 protsenti USA GNPSt; see sektor toodab, töötleb ja levitub infokaupu ja teenuseid (arvutite tootmine, telekommunikatsioon, raamatupidamine, haridus, riskimanagement, sh rahandus ja kindlustus). Porat jagas firmad infoga hõivatud ja mitte hõivatud osadeks, sellest tulenevalt kirjaldas ta teistest informatsioonisektorit, mida esindasid infotööstusega seotud mitte firmade infotöölised (näiteks mitmesugustes kaupu tootvates
Absoluutsuse aspekt: sul kas on JO või mitte. Aberysthwyth (Wales) koolkond: Ken Booth, Richard Jones, oluline riigi julgeolek. Pariisi koolkond: Didier Bigo: põhineb paljuski Foucalt maailmanägemusel. Külmsõja järgsed JO probleemid: Vene tuumarelvastus; potensiaalne etniline konflikt; RV organiseeritud kuritegevus; massihävitusrelvade levik; immigratsioon ja põgenikud; sot-majandusliku lõhe suurenemine; terrorism; narkootikumide ja relvade salavedu; riigi infosüsteemide haavatavus. JULGEOLEKU KONSEPTSIOONID: Individuaalne, riiklik, rahvusvaheline JO regionaalsel tasemel; RV JO globaalsel tasemel. * Ühine JO organsieeritud. Kollektiivne JO koos. Ulatuslik JO laildane. Julgeoleku analüüsimine: vaenlase strateegia ja ohu strateegia. Sümmeetriline (otsene ja tavapärane sõjapidamine, võimude tasakaalustamine, sõjas pooled enam-vähem võrdsed, nt. USA ja Hiina/ Venemaa) ja asümmetriline JO oht (selgusetu oht ja tulemused, nt
Praktilised tööd õppeaines "Regionaalareng ja -poliitika" Saare maakond Tartu 2012 Sisukord Praktiline töö 1. Saare maakonna osatähtsus Eestis...................................................................3 Praktiline töö 2. Saare maakonna arengunäitajad......................................................................4 Praktiline töö 3. Saare maakonna arengutegurid...................................................................... 11 Praktiline töö 4. Turismi areng Saare maakonnas.....................................................................21 Praktiline töö 1. Saare maakonna osatähtsus Eestis Jooniselt 1 on näha, et Saare Maakonna rahvastiku osatähtsus kogu Eesti rahvastikust on ca 2,5%. Osatähtsus on vaikselt kuid järjepidevalt langenud. Elamuehitus on olnud kõige suurema osatähtsusega 2008-2010 perioodil, kuid on alati olnud tugevasti alla Eesti keskmise (Eesti keskmine ca. 8%) Tööjõud on suh...
Eesti Infotehnoloogia Kolledž Andmebaasisüsteemide alused Iseseisev töö Tallinn 2014 Sisukord Sisukord.................................................................................................................. 1 Sissejuhatus........................................................................................................... 3 Ülesandepüstitus.................................................................................................... 4 Analüüs................................................................................................................... 5 Projekt.................................................................................................................... 6 ERD ehk Entity Relationship Diagrams mudel.....................................................6 Olemite semantika...............................
pidada · Vabad iga legaalselt tegutsev kodanik, erakond või organisatsioon võib üles seada oma kandidaadi. Hääletajaid ei tohi sedeli täitmise ajal mõjutada. Valimispäeval on keelatud valimispropaganda. Riigi ül valimiste ettevalmistamisel: · Valimiskomisjon registreerib kandidaadid · Valmistab ette hääletamiseks vajaliku dokumentatsiooni · Tagab infosüsteemide ja andmebaaside töövalmiduse · Rahastab riigieelarvest kõiki valimiste läbiviimisega seotud toiminguid · Kontrollib erakondadekulusid valimiste lõppedes Millised tegurid avaldavad mõju hääletamisele: Valitsuse tegevus Väärtusorientatsioonid Sõprade mõju Majanduse struktuur Valimiskampaania mõjutused Sotsiaalne struktuur
pidada Vabad – iga legaalselt tegutsev kodanik, erakond või organisatsioon võib üles seada oma kandidaadi. Hääletajaid ei tohi sedeli täitmise ajal mõjutada. Valimispäeval on keelatud valimispropaganda. Riigi ül valimiste ettevalmistamisel: Valimiskomisjon registreerib kandidaadid Valmistab ette hääletamiseks vajaliku dokumentatsiooni Tagab infosüsteemide ja andmebaaside töövalmiduse Rahastab riigieelarvest kõiki valimiste läbiviimisega seotud toiminguid Kontrollib erakondadekulusid valimiste lõppedes Millised tegurid avaldavad mõju hääletamisele: Valitsuse tegevus Väärtusorientatsioonid Sõprade mõju Majanduse struktuur Valimiskampaania mõjutused Sotsiaalne struktuur
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
