muutuda vaid ühel muutujal, hoides muud tingimused konstantsetena. · Chicago koolkond Chicagos ja Chicago ümbruse koolides esile kerkinud grupp liberaalseid majandusteadlasi, kes väitsid, et turg on parimaks alternatiiviks ükskõik missugusele muule ühiskonna organiseerimise moodusele. D · defitsiit tasakaaluhinnast madalama hinna juures tekkiv hüvise pakkumist ületav nõudmise kogus · deflatsioon inflatsiooniga vastupidine protsess, milles hinnad langevad ning rahaühiku väärtus kasvab · demograafilised sündmused -- sünd, surm, abiellumine, abielulahutus, lapsendamine jne fikseeritakse ametlike dokumentidega. · deposiitraha kommertspankade poolt hoiustatud sularaha arvel loodud raha · devalveerimine koduse raha väärtuse alandamine teiste valuutade suhtes e kursi tõstmine
Imprordihinnaindeks IHI isel sisse veetavate importkauapade ja teenuste hindade arengut Miks hinnad t6usevad? N6udlus kasvab kiiremini kui tootmine. On raha et tarbida, kuid ei ole piisavalt kaupu, mida tarbida. Tootmiskulude kasv. 149 1) Inflatsioon, hindade t6us, raha v22rtuse langus. Ei arvestata ma arvan Majandusarengu planeerimine Makromajanduspoliitika 150155 1) Mis on majanduspoliitika yldised eesm2rgid? K6rge t66h6ive ehk v6itlus t66puudusega Hinddae stabiilsus ehk v6itlus inflatsiooniga K6rge ja pysiv majanduskasv 6iglane sissetulekute jaotus 2. Mis on rahapoliitika yldiselt ja sisuliselt Tegeleb raha v22rtuse s2ilitamise ehk rahalsis stabiilsuse tagamisega Reguleerib raha pakkumist, k2ibeloleva raha hulga v6i raha hinda ehk intresse. Eesm2rk soodustada majanduse kasv. Intresside taseme muutmine raha pakkmise muutmise kaudu. 3. Millele p6hineb Eesti rahapoliitika ja see omakorda Baseerub valuutakomitee systeemil fikseeritud kurss euroga. Kogu panga poolt
Rahanduse arvestus 1. Millised on rahanduse tekkimise eeltingimused? 1) peab olema riik 2) kaubalis- rahalised suhted peavad olema valitsevad 2. Rahanduse mõiste · Rahandus on rahaliste fondide moodustamise, jaotamise ja kasutamise protsess ning selle käigus fondide vahel kujunevate suhete kompleks. · Majandustegevuses rahaliste vahendite moodustamise ja kasutamisega ning rahaliste tehingute sooritamisega tekkinud suhted. 3. Nimetage rahanduse valdkonnad 1)riigi rahandus; 2)ettevõtete rahandus; 3)tulu mitte taotlevate organisatsioonide rahandus; 4)üksikisikute ja perede ehk kodumajapidamiste rahandus. 4. Raha põhifunktsioonid (1)vahetusvahend; (2)arvestusühik; (3)rikkuse akumuleerimise funktsioon ehk raha kui väärtuse säilitamise vahend 5. Raha omadused 1) stabiilsus 2) kaasaskantavus 3) kulumiskindlus 4) ühtlus 5) jagatavus 6) äratuntavus 6. Raha likviidsuse püramiid Sularaha ...
Ühishüved on need kaubad ja teenused, mis on loodud tarbimiseks kogu ühiskonnale ilma turu vahenduseta, näiteks julgeolek, tervishoid, tervislik elukeskkond, haridus, kultuur. o Majandusarengu planeerimine liberaalses ühiskonnas Majanduse pikaajalist riiklikku planeerimist nimetatakse majanduspoliitikaks. Majanduspoliitikal on traditsiooniliselt neli peamist eesmärki: · Kõrge tööhõive ehk võitlus tööpuudusega · Hindade stabiilsus ehk võitlus inflatsiooniga · Kõrge ja püsiv majanduskasv · Õiglane sissetulekute jaotus Reguleerimisteooriad Vaba ettevõtluse teooriad Keynes - keinsism (uuskeinsistid, Friedman monetarism, neoliberalism postkeinsistid, neokeinsistid) Turg ei saa iseendaga hakkama, ressursid Turg saab iseendaga hakkama, ressursid paigutuvad ebaefektiivselt paigutuvad efektiivselt
rahvusvahelised organisatsioonid, sh Rahvasteliit, polnud edukas ja puudusid ka rahvusvahelised abiprogrammid. Isolatsioonipoliitikat alustas ka USA, kuigi oleks maailma majandusliidrina võinud rohkem Euroopat aidata, kus tulenes riikide poliitilisest egoismist (nt Saksamaa sõnakas suutmatus reparatsioone tasuda ja teiste riikide üha tugevam nõudmine) rahanduslik jätkuv ebastabiilsus, probleemid olid inflatsiooniga ja keskklassi ehk demokraatia edasiviija vähenemisega. Üldiselt olla vahetult I ms järel demokraatlike riikide arv suurenenud (Eesti, Soome jne), kuid autokraatlikud tendentsid suurenesid aja jooksul. 25.Suur Majanduskriis maailmastumise tagasilöögina. Maailmasõjale järgnenud ajal toimus oluline globaalmajanduse struktuuri muutumine. Euroopa oli kriisis, seoses Saksamaa nõrkuse ja NSVL tekkega vähenes Euroopa üldine osalemine
Uuskonservatiivide põhiideed: Ühiskond on kaugenenud põhiväärtustest, eelkõige vabadusest Inimesed on liigselt sattunud sõltuvusse riigipoolsest abist ja langenud õpitud abitusse Inimesele tuleb anda vabadus ise endaga toime tulla Tuleb lõpetada järeleandmised kommunistikele riikidele ja suurendada sõjalidi kulutusi Monetarism Valitsus saab mõjuitada majandust ainult ringluses oleva raha kaudu Valitsuse peamine eesmärk pole võitlemine tööpuudusega vaid inflatsiooniga Valitsus peab ajama ranget rahapoliitikat Makse tuleb majanduse ergutamiseks vähendada Milton Friedman- monetarismi eerkõneleja SUURBRITANNIA 1979 võitsid valimised konservatiivid Peaministriks sai Margaret Thatcher- Raudne Leedi Konservatiivide poliitika: Kokkuhoiuprogramm Sotsiaalkulutuste kärpimine Ettevõtete erastamine Söetööstuse toetamise lõpetamine Ametiühingute õiguste piiramine Tulemused: Inflatsiooni aeglustumine Tööstuse struktuuri ümberkorraldamine
See toimib siis, kui valitsus laenab ja kulutab raha, mida inimesed on kokkuhoidnud, kuid mida firmad pole investeerinud. Eelarvedefitsiidi Riigivõlalt tuleb maksta intressi. kriitika Suur eelarve puudujääk võib tõsta intressimäärasid. Puudujäägi seotus erainvesteeringutega. Puudujäägi seotus inflatsiooniga. Võimalused - Koostatakse alati mitme aasta eelarve, et näha ette eelarvedefitsiidi pikemaajalisi kulutusi. vähendamiseks - Koostatakse riiklike investeeringute programm, mis määrab pikemaks perioodiks vajalikud investeeringud ja nende võimalikud rahastamise allikad. - Pensionireformi läbiviimine, mis peaks
MAJANDUSTEADUSE ALUSED 1 1. Sissejuhatus majandusteooriasse Majandusteadus püüab vastata mitmetele meie igapäevaelu puudutavatele küsimustele. Need küsimused on seotud kaupade ja teenuste tootmise ja tarbimisega, palkade ja kapitalituludega, tööpuuduse ja inflatsiooniga, valitsuse kulutuste ja maksustamisega, rahvusvahelise kaubandusega ning heaolu jaotumisega ühiskonnas. Tootmine, tarbimine ja tehnoloogia areng: ehk kuidas inimesed otsustavad, et mida tarbida ja kuidas seda toota ning mil moel sõltuvad need valikud tehnoloogia uuenemisest. Palgad ja sissetulekud: ehk mis määrab kindlaks inimeste sissetuleku ja miks mõned inimesed saavad sarnase jõupingutuse eest kõrgemini tasutud kui teised.
See toob endaga kaasa nominaalpalga tõusu, mis suurendab inflatsioonilist survet hindadele. Hindade tõusu toob aga kaasa reaalpalga languse ning töötajate nõudmise nominaalpalga tõstmiseks. Kuna materiaalseid tootmistegureid kasutatakse täieliku võimalikkuse piiril, siis ei saa tootmismaht edasi kasvada. See jääb kas endisele tasemel või väheneb. Hindade tõusuga kaasnev kogutoodangu vähenemine kujuneb stagflatsiooniks s.o. majanduse seisund, kus inflatsiooniga kaasneb kogutoodangu vähenemine ja tööpuudus. See on küllalt tüüpiline nähtus viimaste aastakümnete majandusele. Kui potentsiaalne tootmismaht on suurem tegelikust, nimetatakse tekkivat vahet positiivseks ehk kokkutõmbumise RKT lõheks. Positiivne lõhe võib tekkida kahel viisil 1)kui mingil põhjusel väheneb kogunõudlus 2)kui väheneb kogupakkumine Seda tüüpi lõhe esineb majanduse languse perioodil, kui tööpuuduse tase on kõrge ja paljud ressursid on alakoormatud
ennetamise ja ravi, ravimite ja meditsiiniseadmete ostmise kulud seaduses sätestatud piirides, samuti maksab ajutise töövõimetuse hüvitisi ja teisi rahalisi hüvitisi. Pensionikindlustus - solidaarsuspõhimõttele tuginev igakuine rahaline sotsiaalkindlustushüvitis vanaduse, töövõimetuse või toitja kaotuse korral, mida makstakse riigieelarves riikliku pensionikindlustuse kuludeks määratud vahenditest. Probleem: inflatsioon, pensioni kogumisel ei arvestata inflatsiooniga. Raha väärtus võib langeda ja kogutud pensionist ei jää midagi järgi. Peamised vormid: 1) Jooksval finantseerimisel põhinev süsteem (pay as you go) - I sammas, makstakse välja olemasolevatele pensionäridele. Probleem: vananemine – tulevikus pensionäre rohkem kui maksumaksjaid. 2) Eelfinantseerimisel põhinev süsteem – II sammas, isiklik kogumine 3) Kindlaksmääratud väljamakse 4) Kindlaksmääratud sissemakse 3 samba mudel:
Mõõdukas inflatsioon tavaliselt kaasneb majanduskasvuga ja väheneb ka tööpuudus. Inimesed tarbivad meelsasti, sest raha väärtus väheneb, laenud ja arved, ka palgad makstakse veidi odavama rahaga. Hüperinflatsioon mõjub majandusele halvasti, kõik on ebakindel, keegi ei säästa enam ja levib elupõletaja mentaliteet. Majandus vajab tarbimise kõrval ka säästmist, sest nii tekib rahakapital, mida saab investeeringuteks laenata. Kui inflatsiooniga tööpuudus ei vähene, siis seda nimetatakse stagflatsiooniks. Stagflatsioon oli lääneriikides 1970nendatel aastatel. Deflatsioon (ladina keeles ärapuhumine) on hindade langus ja raha ostujõu kasv. Tavaliselt lõppeb majanduskasv ja suureneb tööpuudus. Raha väärtuse kasv soodustab säästmist ja pidurdab tarbimist. Laenud ja arved tuleb tagasi maksta kallimas rahas ja see vähendab ettevõtlikust. Mõelge ka raha tähendusele
aastate keskpaika. Inflatsioon+stagnatsioon=stagflatsioon 1970.aastate keskpaika on iseloomustatud kui: ● vaimse surutise ajastut ● pessimismi ajastut, aega kui kadus usk paremasse homsesse Vajadus muutuste järele pettumus senistes juhtides ja nende poliitikas tekitas vajaduse uute juhtide järele. uuskonservatiivide põhiideed: ● ühiskond on kaugenenud põhiväärtustest- vabadusest. Monetarism Valitsuse peamine eesmärk pole võitlemine tööpuudusega, vaid inflatsiooniga. Milton Friedman SBR 1979 võitsid valimised konservatiivid Peaministriks sai Margaret Thatcher-Raudne Leedi Konservatiivide poliitika ● kokkuhoiuprogramm ● sotsiaalkulutuste kärpimine ● ettevõtete erastamine ● söetööstuse toetamise lõpetamine ● ametiühingute õiguste piiramine Tulemused: ● inflatsiooni aeglustumine ● tööstuse struktuuri ümberkorraldamine ● kõrgtehnoloogilise tööstuse areng ● tööpuuduse vähenemine
investeerimise vahel ning ta avaldub selles, et turuosalised hindavad olemasolevaid varasid kõrgemalt kui mingi aja pärast oodatavalt saadavaid varasid. Teiselt poolt, inimesed on sageli valmis loobuma osast tänasest tarbimisest, kui neil on alust arvata, et see toob enesega kaasa piisava kompensatsiooni tulevaste tarbimisvõimaluste näol. Paigutades oma vara (kapitali) mingisse projekti, soovib investor selle eest tasu, mis sõltub paigutuse kestusest ning peaks kompenseerima inflatsiooniga seotud raha ostujõu muutuse, teistest projektidest loobumise tõttu saamata jäänud tulu ning riski, mis konkreetse projekti valimisega võeti. Õiglane tasu määr, millega oleksid nõus mõlemad tehingu osapooled, kujuneb turul samuti nagu kaupade hinnad. Raha ajaväärtust mõõdetakse kapitali hinnaga. Kapitali hind võrdub intressi- või tulumääraga, mida investor võiks teenida paigutades oma kapitali turul teistesse analoogilistesse projektidesse.
panganduses ja näiteks Euroopa autotööstusele allhankeid teinud ettevõtteis. Aga kärpimisi tuleb teha igal pool. Marfin Pank Eesti juhatuse liige Mart Veskimägi pakkus, et kvartalite arvestuses tõuseb tööpuudus ka üle 10 protsendi. Tarbijahinnaindeksi keskmine prognoos on alanud aastaks 3,6 protsenti. See tundub uskumatuna, eriti pärast mullust, mil indeks püsis mitu kuud 12 protsendi ligi. Murrangulise 1992. aasta 1076protsendilise või 1993. aasta ligi 90protsendilise inflatsiooniga seda võrrelda ei anna, kuigi viimaste aastate taustal oli mullune hinnatõus erandlikult kiire. Samas pole tegemist imega, kuna nafta hind tegi rekordeid ning kodumaistel ettevõtetel jätkus raha töötajate palgatõusuks. Laenurahal oluline roll Samas pakkusid Eesti Panga analüütikud oma kommentaaris, et alanud aasta inflatsioon võib tulla 3,6 protsendist veelgi madalam. Seda juhul, kui nafta hind jääb praegusele tasemele.
Eeldades, et võlakoorem ei muutu võib võlgnevus suureneda vastavalt järgmisele seosele: D = b × Y = b × g × Y , kus g on sisemaise koguprodukti kasvumäär. Kombineerides kaht eelmist seost omavahel saame: M-X D = bg - i = b( g - i ) Y Y Riik võib omada pidevat jooksevkonto defitsiiti (nii et võlakoorem ei muutuks) vaid siis kui sisemaise koguprodukti kasvumäär on kõrgem kui laenu teenindamise keskmine intress. Arvestades inflatsiooniga saame tingimuse mille kohaselt reaalne kasvumäär peab ületama reaalset (rahvusvahelist) intressimäära. MAJANDUSTEADUSE ALUSED 59 11. Rahvusvaheline valuutaturg Importijad ja eksportijad vajavad tehingute sooritamiseks välisvaluutat. Üldisemas käsitluses kasutatakse mõistet deviisid, mis iseloomustab omandi- või kasutamisõigust välisriikide raha suhtes. Enamus
meie universum alguse suurest paisumisest, siis on ka augud tulnud ülikiirest paisumisest. Protsessi käigus on universumis osakesed kogunenud ja moodustunud erinevaid kogusid, mille hulka kuuluvad galaktikad, tähed ja planeedid. Kui nüüd juustu aina suuremaks ja suuremaks puhuda, siis tuleb välja, et ka auke moodustuks üha rohkem. Aukudel ei ole kindlat tekkimise paika, vaid nad tulevad täiesti suvalistesse kohtadesse. Universumi vaatevinklist seletatakse seda inflatsiooniga. Augud tekkivad neisse kohtadesse, kus kvantumprotsesside tulemusena inflatsiooni väärtus madalaks läheb. Inflatsiooni väärtus võib sarnaselt juustule madalaks minna mistahes koha peal, sest kvantumfüüsikast on teada see, et osakeste käitumist on raske ennustada. Kuna kõik muu, ehk juustuga võrreldes, osad, mis on juustused, on inflatsioonilise laienemise suhtes subjektiivsed, siis venivad nemad aina suuremaks.
lastekaitsetöötajate arv I variandi puhul 259 ning II variandi puhul 255. See tähendab, et arvestades 2012. aasta lõpu seisu, oleks juurde vaja vastavalt 72 või 68 lastekaitsetöötajat. Lisanduvate lastekaitsetöötajate palkamisest tekkiva kulu hindamisel lähtutakse eeldusest, et keskmine lastekaitsetöötaja brutopalk on 8506 eurot kuus, see tähendab, et kogu palgakulu ühe töötaja kohta on kuus 1139 eurot, aastas seega 13 668 eurot. Töötajate palka on korrigeeritud inflatsiooniga, mis Eesti Panga7 prognoosi kohaselt on 2014. aastal 2,5% ning 2015. aastal 2,7%. Perioodil 2016–2020 eeldatakse, et inflatsioon jääb 2015. aasta tasemele8. Eeldusel, et täidetakse sihtindikaatorid 2015. ja 2020. aastaks, peab 2015. aastaks lisanduma 8 lastekaitsetöötajat (kokku on vaja 195 lastekaitsetöötajat, mis on keskmine tulemus lähtudes kahest erinevast Statistikaameti prognoosi variandist) võrreldes 2012. aasta lõpu seisuga (187 lastekaitsetöötajat)
toetamine . Sotsiaalsed motiivid: tervishoiu ja ohutuse tagamine, tööpuuduse vältimine , toiduainete turu kaitse, kahjulike välismõjude piiramine Majandusarengu planeerimine liberaalses ühiskonnas Majanduse pikaajalist riiklikku planeerimist nimetatakse majanduspoliitikaks. Majanduspoliitikal on traditsiooniliselt neli peamist eesmärki: · Kõrge tööhõive ehk võitlus tööpuudusega · Hindade stabiilsus ehk võitlus inflatsiooniga · Kõrge ja püsiv majanduskasv · Õiglane sissetulekute jaotus Turumajanduse toimimine See on selline majandamisviis, kus ostjad ja müüjad vahetavad kaupu ja teenuseid vabalt kokkulepitud hindade alusel. See on selline süsteem , kus isiklikest huvidest lähtuvalt kasutatakse riigi majandusressursse kõige efektiivsemal moel. Majanduse kolmele küsimusele vastatakse üksikisiku tasemel. Valdavaks on eraomandus. Turumajanduse suurim puudus on, et see
Kuningas pole klient vaid müüja Plussid Stabiilsem (pole tsüklilisust, majanduskriise) Tarbijahinnaindeks (THI) Indeks, mis iseloomustab tarbekaupade ja tasuliste teenuste hindade muutust, selle arvutamise aluseks on indikatiivne ostukorv, mis koosneb teatud erineva osakaaluga tarbekaupadest ja kajastab keskmist tarbimist. Devalveerimine omamaise valuuta kursi alandamine valisvaluuta suhtes. Majanduspoliitika üldised eesmärgid Võitlus töö(jõu)puudusega Võitlus inflatsiooniga Tagada kõrge ja püsiv majanduskasv Tagada õiglane sissetulekute jaotus Rahapoliitika Tegeleb raha väärtuse säilitamise ehk rahalise stabiilsuse tagamisega. Fiskaalpoliitika Püüab toetada majanduse arengut ja vähendada tööpuudust. Vahenditeks on eelarvelised kulutused ja maksud. Tööturule on omased turu põhijooned Kaks osapoolt: ostjad ja müüjad Konkurents Nõudmise ja pakkumise seotus Osapoolte huvide seotus
40 210.- lõppjääk 220 290.- Müügikulu 625- 290 = 335.- (55+30+130+120) Finantsotsuste tegija peab teadma erinevate meetodite mõju finantsaruannetele e. bilansile ja kasumiaruandele. Igal meetodil on oma eelised ja puudused. See sõltub eelkõige sellest, kas varude soetushinnad tõusevad või langevad ning millisel määral. Kui hinnad ei muutu, annavad kõik meetodid ühe ja sama tulemuse. FIFO meetodi peamine eelis suure inflatsiooniga perioodidel on see, et lõppvarud on hinnatud ligikaudu nende jooksvates soetushindades ning bilanss kajastab varusid tõepärasemalt. FIFO meetod annab hindade pideva tõusu tingimustes ka suurema kasumi. Kuna sel viisil saadav kasum on näiline, siis FIFO meetodi ka kritiseeritakse. Välismaine arvestuspraktika näitab ka seda, et paljud ettevõtted valivad FIFO meetodi suurendamaks bilansimahtu ja kasumit, et jätta parem mulje ettevõtte majandustegevusest.
Eraldi juhtorganeid ei moodustata. Küsimused seotud sellega, mis on tähtsamad. · Euro pangatähtede väljaandmine EKPS pädevuses. Millised on pangatähtede nominaalid, kujundus. · Europarlamendile aruandluse juures on EKPS see, kes arutleb küsimused läbi. Maastrichi kriteeriumid. Euroopa Komisjon jälgib väga täpselt liikmesriikide täitmist. 1. hindade stabiilsus võetakse eelmise majandusaasta tulemuse alusel kolme kõige väiksema inflatsiooniga EL liikmesriikidega näitajad, sealt saadakse keskmine ja sellele liidetakse 1,5 protsendipunkti. Hetkel on see kuskil 3,6. (Eestis oli 8,5) 2. riigi rahanduse stabiilsuse näitaja kui stabiilseks loetakse riigirahandust. Seisneb selles, et kõigepealt riigieelarve peab olema kas tasakaalus või äärmisel juhul miinuses -3 %. Teine näitaja, mida hinnatakse on välislaenude mahumäär. On väga suur. See võib olla 60 % kogu selle riigi SKP-st
Org-i makrokeskkond sisaldab org-i teguts. regionaalseid ja makromaj. aspekte, sh.: 1) rahvusvah. ülemaailmsed ja rahvusvah. ühendustega seonduvad suhted, sh. kõrgtehnol., inform., keskkonnakaitse, sots. garantiid; 2) õigusl. seadustik ja valitsuse regulatiivsed aspektid, sh. konkurentsi, tööhõive, turukaitse jm. seadusandl. aktid; 3) maj. maj. juhtimise ja arenguga seonduvad tegurid, sh. krediiditing., ettevõtluse soodustused ja subsiidiumid, inflatsiooniga seonduvad trendid jm.; 4) sots. elanikkonna demograafilised, kult. ja haridusl. iseäras., eetilised tõekspidam. jm. Org-i mikrokeskkond sisaldab: 1) kliente isikud ja org-d, kes ostavad pakutavat toodet (teenust), 2) partnereid isikud ja org-d, kellega on lepingul. suhted tooraine, materjalide ja toodangu han- kim. ja turustam., 3) konkurente isikud ja org-d, kes teguts. org-ga analoogses valdkonnas ja kellega konkureeri- takse klientide pärast,
Valemit (2.5.6) kasutades saame maksud iga aasta kohta eraldi: 1.aasta: G1 100 00 1,150 0,15 0,2 300 EURi, 2.aasta: G2 100 00 1,15 0,15 0,2 345 EURi, 3.aasta: G3 100 00 1,152 0,15 0,2 396,75 EURi. # Inflatsioon Tehingu reaalse efektiivsuse arvutamisel tuleb arvestada raha ostujõu muutumist ajas. Kui raha ostujõud kahaneb ajas ehk kaupade hinnad tõusevad, siis on tegemist inflatsiooniga (inflation), kui aga raha ostujõud ajas kasvab ehk kaupade hinnad langevad, siis on tegu deflatsiooniga (deflation). Märkigem, et igapäevaelus on siiski peaaegu alati tegemist inflatsiooniga, deflatsiooni esineb suhteliselt harva vaid teatavat tüüpi majanduslanguse tingimustes. Vaatleme arvulist näitajat, mis võimaldab raha ostujõu muutust ajas arvesse võtta. Selliseks arvuliseks näitajaks üldnimetusena on hinnaindeks (price index) I p , mis näitab mitu
üldjuhul riiklikul tasandil, kuid selle puudumisel võib ise määrata. Sotsiaalne diskontomäär - alternatiivkulu riigi jaoks. Tavaliselt madalam kui WACC 13. Kuidas mõjutab amortisatsioon NPV-d? Kui amortisatsiooni arvestamine toimub kiirendatult, suurendab see projektist saadavat maksuefekti ning projekti NPV-d. 14. Kuidas inflatsioon mõjutab NPV-d? Inflatsiooni mõjul väheneb maksusääst amortisatsioonilt (v.a. juhul kui maksusüsteem võimaldab amortisatsiooni inflatsiooniga korrigeerida). Kui inflatsioon ületab ootusi, siis on projekti tegelik NPV oodatust madalam ja vastupidi. Samas inflatsioon ei mõjuta kõiki projekti tulusid ja kulusid ühtmoodi. 15. Investeeringute finantsanalüüsil on võimalik kasutada staatilisi indikaatoreid. Nimetage nende kasutamise 1 puudus ja 1 eelis. Staatilised indikaatorid (finantssuhtarvud) – EPS, ROI, ROE, likviidsuse, finantsvõimenduse, kasumlikkuse suhtarvud. Ei sobi hästi:
Saksamaa kliima on rannikul pehme ja mereline, kuid muutub ida ja lõuna suunas liikudes mandrilisemaks, keskmine temp. u. 10oC ja sajab aasta läbi. Keskajast on kaevadatud Maagimäestikust hõbedamaaki ning 19.saj. võeti kasutusele kivisöe- ja pruunsöemaardlad. Samuti on kaevandatud rauamaaki ja kaalisoola. Saksamaa on majanduses üks juhtivaid riike, ta on USA ja Jaapani järel SKT poolest maailmas kolmandal kohal. Saksamaa on olnud üks Euroopa väikseima inflatsiooniga riike. Elektrienergiat toodetakse 27% tuumajaamades, 26% pruun- ja 23% kivisöest. Saksamaa on maailma suurim pruunsöetootja (182 miljonit tonni). Olulisemad tööstusharud on masinatööstus, elektri-, elektroonika-, keemia- ja toiduainetööstus. Haritavat maad on 33% territooriumist, põllumajandusele on iseloomulik kontsentreerumine. Saksamaa suurimad sadamad on Hamburgis, Wihelmhavenis ja Bremenis. SKT-st annab põllumajandus 1,1%, tööstus 29,1% ning teenindus 69,8% (2004). Läti
9. aprill 2009 uus eesmärk võtta euro kasutusele hiljemalt 1. jaanuar 2011 MAJANDUSKASV 2001/2008 Majandus ei olnud 2011 aastal veel taastunudkriisieelsele tasemele. Maastrichti konvergentsi-kriteeriumid (1) Eelarve puudujääk: riigi eelarvedefitsiit peabolema väiksem kui 3 % sisemajanduse koguproduktist (SKPst) Inflatsiooni määr: riigi keskmine inflatsioonitase viimase aasta jooksul ei tohi ületada kolme kõige madalama inflatsiooniga liikmesriigi keskmist inflatsiooni üle 1,5 protsendipunkti (ca 3%) Valitsussektori võlg: riigivõlg ei tohi ületada 60 % SKP-st Maastrichti konvergentsi-kriteeriumid (2) Pikaajalised intressimäärad: pikaajaliste intresside tase ei tohi viimase aasta jooksul olla kõrgem kolme kõige madalama intressitasemega liikmesriigi keskmisest rohkem kui 2 protsendipunkti Stabiilne vahetuskurss: Riik peab vähemalt kaks aastat osalema ERM2s (Exchange Rate
olemas ka heitunud isikud 46. Koduperenaine, kes kasvatab ka oma kahte alaealist last, kuulub: väljaspool tööjõudu olevate inimeste hulka 47. Struktuurne töötus kasvab, kui : uute töötajate väljaõpetamise kulud on suuremad kui nende palkamisest saadav tulu 48. Töötuks loetakse inimene, kes: on ilma tööta; on töö leidmisel valmis tööd alustama; otsib aktiivselt tööd; vastab üheaegselt kõigile eelpoolnimetatud tingimustele 49. Inflatsiooniga korrigeeritud SKP näitaja on reaalne SKP 50.Pikal perioodil reaalne SKP .................. ja reaalse SKP kasvumäär .................. kasvab; kõigub 51. Milline järgnevatest majandusnäitajatest on voomuutuja? sissetulek 52.Eeldame, et koguprodukt koosneb ainult neljast ühikust õuntest ja kuuest ühikust apelsinidest ning õunaühiku hind on 1 rahaühik ja apelsinide ühikuhind 0,5 rahaühikut. Eeldades, et tegemist on lõpptarbimise toodetega
Hüpoteeklaenude mahu tõus ja kinnisvara väärtuse vähenemine näitavad suurt spekulatiivsust kinnisvaraturul. Intressimäära ja vara hindade tõustes on suur tõenäosus, et kinnisvaralaenude mull lõhkeb. (Foster, Magdoff 2009: 36) See omakorda võib viia majanduse ebastabiilsesse seisundisse, kus ringluses on vähe raha ning tööpuudus kasvab. Sellist majanduslikku seisundit nimetatakse stagflatsiooniks. Stagflatsioon viitab sellisele majanduslikule seisundile, kus koos inflatsiooniga kaasneb stagnatsioon ehk kogutoodangu vähenemine ja tööpuuduse kasv (Saltzman 2004: 21). Tegemist on keerulise olukorraga, kuna stagnatsiooni saab parandada täiendava rahahulga ringlusesse lisamisega, mis aga suurendab veelgi inflatsiooni ning inflatsiooni saab vähendada raha vähendamisega, kuid see omakorda suurendab majandusseisakut. Kommertspangad ning ülejäänud finantsasutused on riskidele avatud tulenevalt rahaliste
EAR - kui palju tegelikult teenitakse/makstakse. Efektiivne aastane intressimäär seega vastab intressimäärale, mida oleks kohandatud kord aastas ning mis annab sama tulemuse kui osaline liitkasvitamine. 8. Miks nominaalne (lepinguline) intressimäär ei pruugi olla reeglina sama mis tegelik/efektiivne intressimäär (mis tegelikult teenitakse või makstakse)? Nominaalne intressimäär lepingus kirjas. Reaalne intressimäär inflatsiooniga korrigeeritud nominaalne intressimäär. Kuna esineb inflatsioon, deflatsioon. Nominaalne on see, mis kokku lepitakse, aga kui on inflatsioon/deflatsioon, siis reaalne intressimäär on see, mis TEGELIKULT jõustub ja ära maksta tuleb. 9. Annuiteedi nüüdis- ja tulevane väärtus ning nende võimalikud kasutusvaldkonnad. Tunnete ära milline võimalus sobib konkreetse probleemi lahendamiseks (pensioniarvutused, laenuarvutused, võlakirjade väärtuse arvutamine jms)
Ühishüved on need kaubad ja teenused, mis on loodud tarbimiseks kogu ühiskonnale ilma turu vahenduseta, näiteks julgeolek, tervishoid, tervislik elukeskkond, haridus, kultuur 3. Majandusarengu planeerimine liberaalses ühiskonnas Majanduse pikaajalist riiklikku planeerimist nimetatakse majanduspoliitikaks. Majanduspoliitikal on traditsiooniliselt neli peamist eesmärki: · Kõrge tööhõive ehk võitlus tööpuudusega · Hindade stabiilsus ehk võitlus inflatsiooniga · Kõrge ja püsiv majanduskasv · Õiglane sissetulekute jaotus reguleerimisteooriad vaba ettevõtluse teooriad Keynes - keinsism (uuskeinsistid, Friedman monetarism, neoliberalism postkeinsistid, neokeinsistid turg ei saa iseendaga hakkama, ressursid turg saab iseendaga hakkama, ressursid paigutuvad ebaefektiivselt paigutuvad efektiivselt
valmimise aeg on kaugel tulevikus ja projekt on suure maksumusega. Nominaalne ja reaalne intressimäär ning rahavoog Intressiarvutustes ning rahavoogude hindamisel eristatakse nominaalset ja reaalset tulemust. Nominaalne intress on intress, mida makstakse hoiustelt pangas, mida kasutatakse laenu intressina või nõutava tulunormina. Vähendades nominaalset intressimäära inflatsioonimäära võrra saadakse reaalne intressimäär ehk inflatsiooniga korrigeeritud intressimäär. Nominaalse ja reaalse intressimäära ning inflatsiooni vahel kehtib järgmine seos: Näide: Pangalaenu intress on 8%. Inflatsioon on riigis 4%. Kui suur on panga reaalne intressimäär? Vastus: 3,85% n Valem 1 – Liitintress (1+i) Investeerimisel teatud aastateks teenib investeering juba mingi intressi summa esimese aasta lõpuks.
Ühekordse hinnatõusu puhul võib olla tegemist mingi šokiga, pidev hinnakasv juhib tähelepanu tõsisemate majandusprobleemide ilmingutele. Kahe perioodi hinnataseme erinevust iseloomustatakse inflatsioonimääraga. Inflatsioonimäära arvutamiseks kasutatakse põhimõtet: antud aasta hinnatase – eelmise aasta hinnatase /eelmise aasta hinnatase , kui see väärtus on suurem kui üks, on tegemist hindade positiivse kasvu ehk inflatsiooniga. Vastupidist olukorda, seega hinnataseme üldist alanemist, nimetatakse deflatsiooniks. Olukorda, kus üldine hinnataseme tõus küll toimub, aga pidurduvas ulatuses, nimetatakse disinflatsiooniks. 2.Inflatsiooni mõõtmine 34 Inflatsiooni iseloomustamiseks ja mõõtmiseks kasutatakse indekseid. Tähtsamad nendest oleksid järgmised:
MIKROÖKONOOMIKA 1 1. Sissejuhatus majandusteooriasse Majandusteadus püüab vastata mitmetele meie igapäevaelu puudutavatele küsimustele. Need küsimused on seotud kaupade ja teenuste tootmise ja tarbimisega, palkade ja kapitalituludega, tööpuuduse ja inflatsiooniga, valitsuse kulutuste ja maksustamisega, rahvusvahelise kaubandusega ning heaolu jaotumisega ühiskonnas. Tootmine, tarbimine ja tehnoloogia areng: ehk kuidas inimesed otsustavad, et mida tarbida ja kuidas seda toota ning mil moel sõltuvad need valikud tehnoloogia uuenemisest. Palgad ja sissetulekud: ehk mis määrab kindlaks inimeste sissetuleku ja miks mõned inimesed saavad sarnase jõupingutuse eest kõrgemini tasustatud kui teised.
relatiivsete hindade hindade muutused teostuvad inflatsiooni tõttu kergemini; c) avaliku sektori ekspansiivne majanduspoliitika on kergemini teostatav, sest riigi maksutulud kasvavad kiiremini juhul kui on tegemist progressiivse tulumaksuga (ja kasvava hinnatasemega); d) viletsuse indeks (töötuse määr + inflatsioonimäär) majanduses kasvab; e) tegemist on nn. galopeeriva inflatsiooniga. 27. Põhilised kontseptuaalsed ja statistilised probleemid tarbijahinnaindeksi THI kasutamisel ilmnevad kuna: a) THI on konstrueeritud selliselt, et põhiliselt arvestatakse vaid vähekindlustatud inimeste sotsiaalabi vajadust ning eiratakse ülejäänud tulugruppide elukallidust; b) THIs ei leia kajastamist sellised tarbijate kulutused nagu alkohoolsete jookide või kontserti piletite ost; c) hinnata ei suudeta elukondliku teeninduse väärtust ja hinnataset;
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
