eesmärgiga teenida riskivaba kasumit turuhindade erinevuselt. Arbitraaž on kauplemisstrateegia. Eesmärk on saada kasumit sarnaste või identsete varade väikestest hinnaerinevustest. Tavaliselt hõlmab see vara ostmist ühest kohast ja selle viivitamatut müüki kusagil mujal, müües seda tavaliselt kõrgema hinnaga. 29. Ostujõu pariteetsuse tingimus. Ostujõu pariteedi teooria väidabki lähtuvalt ühe hinna seadusest, et riigi valuutakurss muutub koos hinnataseme suhtelise muutumise ehk inflatsiooniga. Ostujõu pariteedi teooria ei käsitle mitte ühe kauba, vaid üldise hinnataseme muutumist. See tähendab, et kui ühes riigis hinnad tõusevad, toob see ostujõu pariteedi teooria kohaselt kaasa selle riigi valuuta väärtuse vähenemise; kui aga üldine hinnatase langeb, siis valuuta väärtus suureneb. 30. Intressimäärade pariteetsuse tingimus. 31. Big Mac indeks. Big Maci indeks annab enamikes riikides müügil olevat burgerit aluseks võttes hinnangu selle
samas valitsuse kontrolli all olev keskpank on hoopis teistsuguses olukorras, kuna teda huvitav ja mõjutab riigieelarve olukord. Valitsuse huvi täiendava rahapakkumise vastu tuleneb veel ka teisest põhjusest –kiirenev täiendav rahapakkumine toob reeglina kaasa inflatsiooni suurenemise, mis omakorda vähendab riigivõla reaalväärtust. See tähendab, et kõrge inflatsiooni tingimustes on valitsusel lihtsam täita oma võla kohustusi, kuna raha väärtus langeb koos inflatsiooniga. Mingi perioodi võib eelarve defitsiidi katmise lisa emissiooniga majandust elavdada, kuid pikemas perspektiivis vähendab see usaldust nii keskpangale kui ka inflatsioonis raha väärtuse vähenemine raha vastu. Usalduse kadumine raha vastu tekitab ebastabiilsuse, mis paratamatult kandub üle majandusele. Peamiselt toimubki riikide majanduse hindamine inflatsioonitasemete alusel, mis omakorda määrab ära riikidevahelise usalduse ja nendevahelised majandussuhted
· tootmiskulude kasv · kaotatakse dotatsioonid · ühes riigis toimunud hinnatõus mõjutab temast sõltuvate riikide inflatsiooni Kuidas leevendada · korjata osa raha ringlusest ära deflatsioon · vähendada raha kurssi välisvaluuta suhtes devalveerimine · palkade ja hindade külmutamine · palkade mittetõstmise õhutamine Makromajanduspoliitika Õiglane sissetulekute jaotus Võitlus tööpuuduse ja inflatsiooniga Avalik sektor: ühishüvede pakkumine (ühistransport, haridus, tervishoid, meedia jne): maksude kehtestamine, maksude tõstmine ja langetamine. Maksusüsteem ja sotsiaalsüsteem aitavad riigi tulusid jaotada. Fiskaalpoliitika rahapoliitika · Keskkonna kaitsmine · Põlvkondade vahelised koostöö · Elu kvaliteet Finantspoliitika Riik planeerib oodatavad kulutused ja tulud eesmärgiks tagada jätkusuutlikkus. Riik saab
ostujärjekorras. Kui sellest varu väljastamise järjekorrast kinni peetakse, jäävad lõppvarusse viimastena soetatud varaühikud. Et see arvestus on süsteemne ( toimub loogiliselt sissetulekute kronoloogilises järjekorras), on varu hindamise tulemus perioodilise ja pideva FIFO meetodi puhul identne. 11 FIFO meetodi peamine eelis suure inflatsiooniga perioodidel on see, et lõppvarud on hinnatud ligikaudu nende jooksvates soetushindades ning bilanss kajastab varusid tõepärasemalt. FIFO meetod annab hindade pideva tõusu tingimustes ka suurema kasumi. Kuna sel viisil saadav kasum on näiline, siis FIFO meetodi ka kritiseeritakse. Välismaine arvestuspraktika näitab ka seda, et paljud ettevõtted valivad FIFO meetodi suurendamaks bilansimahtu ja kasumit, et jätta parem mulje ettevõtte majandustegevusest. [4].
natsionaliseeritud ettvõed ja kärpis ametiühingute õigusi mahajäänud ja arenguvõimetute tööstusettevõtete doteerimine lõpetati inflatsioon vähenes, raha väärtus jäi püsima Thatcher võttis esimesena tööstusriikidest Inglismaal kasutusele nn. jäiga rahanduspolitiika e. monetaristliku majanduspoliitika riik tohib mõjutada majandust ainult ringluses oleva rahamassi reguleerimise teel riigi eesmärk peab olema võitlus inflatsiooniga inflatsioon tuleb rahamassi liiga kiirest kasvust, järelikult riigipank peab hoidma rahamassi suhteliselt konstantsena riigi ülesandeks on töö ja kapitali pakkumise stimuleerimine tuleb langetada makse, nii jääb tarbijatele ja ettevõtjale rohkem raha nii pidurdatakse inflatsioon ja saavutatakse majanduskasv SBR majanduspoliitikat soosis ka asjaolu, et 1970. hakkas riik ammutama Põhjamerest naftat, ainsana tööstusriikide seas.
natsionaliseeritud ettvõed ja kärpis ametiühingute õigusi → mahajäänud ja arenguvõimetute tööstusettevõtete doteerimine lõpetati → inflatsioon vähenes, raha väärtus jäi püsima Thatcher võttis esimesena tööstusriikidest Inglismaal kasutusele nn. jäiga rahanduspolitiika e. monetaristliku majanduspoliitika – riik tohib mõjutada majandust ainult ringluses oleva rahamassi reguleerimise teel → riigi eesmärk peab olema võitlus inflatsiooniga → inflatsioon tuleb rahamassi liiga kiirest kasvust, järelikult riigipank peab hoidma rahamassi suhteliselt konstantsena → riigi ülesandeks on töö ja kapitali pakkumise stimuleerimine → tuleb langetada makse, nii jääb tarbijatele ja ettevõtjale rohkem raha → nii pidurdatakse inflatsioon ja saavutatakse majanduskasv SBR majanduspoliitikat soosis ka asjaolu, et 1970. hakkas riik ammutama Põhjamerest naftat, ainsana tööstusriikide seas.
põhjustabki inflatsiooni.Ka tootmiskulude kasv põhjustab inflatsiooni.Samuti võib inflatsiooni tekitada hinnataseme ühtlustamine maailmaturu hindadega. 5.4Riik sekkub majandusse Kehtestab reeglid või seadused Toodab valitud kaupu ja teenuseid selleks, et tagada kodanike sotsiaalne ja majanduslik heaolu Muudab sissetulekute jaotust ühiskonnas maksud ja toetused. Majanduspoliitika eesmärgid: 1. Võitlus tööpuudusega e kõrge tööhõive 2. Võitlus inflatsiooniga e hindade stabiilsus 3. Kõge ja püsiv majanduskasv 4. Õiglane sissetulekute jaotusRahapoliitika Raha stabiilsuse säilitamine ja inflatsiooni ohjeldamine Tavaliselt keskpanga ülesanneKeskpank - Reguleerib raha pakkumist . Ringluses oleva raha hulga vähendamise tulemusena raha hulk väheneb hindade kasvutempo alaneb. Reguleerib raha hind e intresse. Intresside tase määrab investeeringute mahu. Madalad interssid hoogustavad majanduse arengut.Dilemma Kas piirata
kauplemissüsteemis. 58. Erinevate investeerimisvarade tootlus Investeerimisvarad on näiteks kuld, aktsia, võlakirjad, üür, maarent jne. Teisisõnu on tegemist varadega, mille väärtus kasvab ajalises vaates või nad toodavad iga kindla aja tagant kasumit. 59. Erinevad vahetuskursi klassifikatsioonid 60. Ostujõu pariteedi teooria Teooria väidab, et ühe hinna seadusest lähtudes, muutub riigi valuutakurss koos hinnataseme suhtelise muutumise ehk inflatsiooniga. 61. Valuutakurssi mõjutavad tegurid Valuutakurssi mõjutavad hinnataseme muutus, tootlikkus, impordinõudluse kasv, ekspordinõudluse kasv, jooksvakonto saldi, investeerimisvõimalused ja informatsioon. 62. Hetketehingute mõiste Viivitamatu tarnega välismajandus ja valuutaarbitraazi tehingud. 63. Forwardtehingu olemus Valuutavahetustehing, kus tehingu sõlmimise hetkel lepitakse kokku tulevikus toimuva valuutatehingu maht ja kasutatav valuutakurss. Kohustus on tehing teha antud kuupäeval
AD SKPtäishõive SKP Joonis 17. Püsiv kompromiss inflatsiooni ja tööpuuduse vahel puudub 27 PDF Creator - PDF4Free v2.0 http://www.pdf4free.com © Indrek Saar 2010 Joonisel 17 näidatakse, et kui inimeste ootused langevad kokku tegeliku inflatsiooniga, siis SKP jääb oma täishõive tasemele. Kui valitsusel õnnestub inimesi üllatada kõrgema inflatsiooniga, siis SKP võib lühiajaliselt olla täishõive SKP-st kõrgem. Kuid valitsusel puudub süstemaatiline võimalus alaliselt tööpuudust vähendada. 3.4. Phillips´i kõver Eespool kirjeldatud mehhanisme on oluliselt mugavam kirjeldada Phillipsi kõveraga.
piirkonnas c. on põhjustatud osade inimeste soovimatuses tegeleda tööga d. on iseloomulik varimajandusele Question 44 (1 point) Inflatsioonist põhjustatud kahju on suurem siis: a. * kui ta tekkib ootamatult b. kui ta on prognoositud c. kui teda ei märgatudki d. kui teda ei tekkinudki Question 45 (1 point) Milline allpool loetletud võimalustest ei kaasne inflatsiooniga: a. korporatsioonid peavad tegelema senisest aktiivsemalt finantsjuhtimisega b. firmad peavad väga sageli uuendama oma katalooge ja hinnakirju c. * inimesed hoiavad kogu oma raha sularahana "sukasääres" d. pangad tõstavad laenuintresse Question 46 (1 point) Monetaarpoliitikas on vaheeesmärkidele esitatavad nõuded: a. ei tohi olla kergesti mõõdetav keskpanga poliitikale võimaliku vastutöötamise tõttu b. salajasus c. kontrollitavus d
tellimused. Need olid ettevõtjaile head ekspordi- ja töölistele head palga-aastad. Üle poole vajaminevast viljast toodi Venemaalt, pankadesse voolas rublasid. Tööpuudus lõppes täielikult, sest lisaks sõjalistele tellimustele ja ettevõtete laiendamistele hakati Soomemaal ehitama kindlustusi. Liigne iseteadvus, mis jõukusega kaasnes, tõi soomlased üsna pea ,,kahe jalaga maa peale" tagasi. Ka Soome kannatas sõjaga kaasas käiva inflatsiooniga, mis lõi kaupade hinnad võimatult kõrgeks. Hakkas ilmnema ka toiduainete puudus. Vilja toomine Venemaalt vähenes järsult ning Soomet ähvardas nälg. Soome pärast II maailmasõda Kui sõjaeelset Soomet nimetati õigusega ,,metsatööstuse maaks", siis pärast sõda on see ühekülgne spetsialisatsioon asendunud mitmekülgse, enam proportsionaalselt arenenud tootmisprofiiliga. Arenes välja laia profiiliga tööstus, mis muutis maa majanduselu
investeerimisotsused) ja finantsriskiks (lihtaktsialt saadava tulu varieerumise suurenemine võlgnevuse ja eelisaktsiate kasutamise tõttu, pankrotiohuga seotud). Neist kahest riskist sõltuvalt suureneb või väheneb ka tulunorm. 4. Finantseerimise maht. Väidetakse, et kui finantseerimisvajadus suureneb, suureneb ka kapitali kaalutud hind. Kapitali pakkujatel tekib kahtlus, kas juhtkond oskab neid investeeringuid edukalt äritegevusse paigutada. Reaalne intressimäär on inflatsiooniga kohandatud (nominaalne) intressimäär. Eksportrent, importrent osapooled asuvad erinevates riikides. Lihtaktsia on hääle- ja omandiõigust tõendav väärtpaber. Võlakiri on oma olemuselt intressi kandev laen s.t võlakirja perioodi jooksul makstakse selle omanikule finantstulu. Eelisaktsia on omandiõigust tõendav hübriidväärtaber, mis omab nii võlakirja kui lihtaktsia mõningaid tunnuseid.
tähtajaline kurss lepitakse vahetuskurss, mille alusel arveldatakse mingil ajal tulevikus) Ostujõu pariteedi teooria Ostujõu pariteedi teooria väidab ühe hinna seadusest lähtudes, et riigi valuutakurss muutub koos hinnataseme suhtelise muutumisega ehk inflatsiooniga. Hetketehingute mõiste. Hetketehing on tehing, mille ost-müük toimub tarnimisega teisel tööpäeval. Valuutaoptsiooni mõiste. Valuutaoptsioon on kahe osapoole vaheline kokkulepe, kus osapoolteks on optsiooni väljaandja ja optsiooni omanik. See annab optsiooni omanikule õiguse kas osta optsiooni väljaandjalt või müüa optsiooni
konkurentsiõhustikku ja kaubandusstrateegiat. Väikese juurdekasvu või selle puudumise korral püüavad jaekaubandusettevõtted esmajoones ratsionaliseerida ja vähendada kulusid ning kasutada kaupade hinnakujundamise võimalusi. Suure juurdekasvu puhul seevastu jääb rohkem mänguruumi uutele ründavat ja ekspansiivset strateegiat eeldavatele äriideedele, mille raskuspunkt ei ole seotud hinnafaktoritega. (Tonndorf 1995: 12) Arvestada tuleb ka inflatsiooni mõjudega. Kõrge inflatsiooniga majanduse korral soovivad kliendid kaupu osta kohe, eelistades kulutada raha kohe kui neil seda tekib. Samas on inimesed vähem teadlikud hindadest, kuna ajaloolise hinnad ei ole enam võrreldavad hetkeseisuga. Sellega seoses kasvab laenamise ja kauplusepõhise krediidi nõudlus. Jaekauplused reageerivad sellele tihti bränditoodete vahetamisega vähem tuntud toodete vastu millel on kõrgem marginaal. Lisaks pannakse rohkem rõhku 7
Eksam A Start time: January 23, 2004 11:44 Time allowed: 120 minutes Number of questions: 75 ----------------------------------------------------------------------------- --- Question 1 (1 point) Inflatsioon vaikese avatud majanduse korral (Skandinaavia mudel) on maaratud: *a. tooviljakuse kasvu erinevusega ekspordi ja kaitstud sektoris b. hinnatousuga antud riigis c. impordile kehtestatud tollimaksude suurusega d. tootuse suurenemisega antud riigis ----------------------------------------------------------------------------- --- Question 2 (1 point) Disinflatsioon ja deflatsioon: a. on naitajad, mis iseloomustavad erinevat liiki toopuudust tootust *b. on suhteliselt sarnased nahtused ning seetottu "siin ja praegu" neid eristada on suhteliselt keeruline c. on nahtused, mida polegi voimalik kindlaks teha d. erinevad teineteisest nii palju, et nende sisulise erinevuse valjaselgitamise pole mingeid...
Rahandus Rooma leping 1969 Haag: Esimesed plaanid, BW probleemid 1990 Faas 1: Piirangute kaotamine 1994 Faas 2: Konvergentsi kriteeriumite loomine 1999 Faas 3: Ühisraha kasutuselevõtt Konvergentsikriteeriumid!!!!!!!!!!!! Eurotsooniga liitumise eeldus: Sisuliselt kogu rahaliidu alus Eelarve puudujääk vähem, kui 3% SKPst Paigas inflatsioon: Riigi keskmine inflatsioonitase viimase aasta jooksul ei tohi ületada kolme kõige madalama inflatsiooniga liikmesriigi keskmist inflatsiooni üle 1,5 protsendipunkti Valitsusvõlg ei tohi olla üle 60% SKPst Intressid paigas: Pikaajaiste intresside tase ei tohi viimase aasta jooksul olla kõrgem kolme kõige madalama intressitasemega liikmesriigi keskmisest rohkem kui 2 protsendipunkti Valuuta stabiilsus: Liikmesriigi valuuta peab püsima euro suhtes stabiilsena vähemalt kaks aastat ning selle kõikumised peavad jääma määratud piiridesse Euroopa StabiilsusMehhanism(ESM)
p U Phillipsi kõverast loodeti poliitikutele lihtsat vahendit töötuse ja inflatsiooni reguleerimiseks. Seega tuli inflatsiooni vähendamiseks 40 suurendada töötust ja vastupidi. Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz John F. Kennedy 41 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz Majandusareng aastatel ·Probleemid 1960 a. inflatsiooniga USA-s 6% 1960 kuni 1969 ·J. F. Kennedyy 1961 p presidendiks loosungi g abil "majandus suure jõuga käima". 1960-ndate alguses elluviidud ·Täitis lubaduse ning seda perioodi loetakse majanduspoliitikat iseloomustab: majanduses
rahasummalt. Enamasti investeerimise periood on lühike. Intressitulu ei reinvesteerita. Liitintress- rahanduses kõige enam levinud. Intressi arvutamisel lisatakse algsele põhisummale ka eelnevatel perioodidel juba kogunenud intress. Intressi arvutatakse muutuvalt põhisummalt. Alati eeldatakse intressitulu reinvesteerimist EAR (efektiivne intressimäär)- kui palju tegelikult teenitakse/makstakse. Näiteks intresside kasvitamine toimub tihedamalt kui kord aastas Reaalne intressimäär- inflatsiooniga korrigeeritud intressimäär. Nominaalne intressimäär- lepingus kirjas, arvutamiseks. 7. Miks nominaalne (lepinguline) intress ei pruugi olla reeglina sama mis tegelik intress (mis tegelikult teenitakse või makstakse)? Nominaalne intress ei arvesta seda, kui intresside kasvitamine toimub tihedamalt kui kord aastas? 8. Annuiteedi nüüdis- ja tulevane väärtus ning nende võimalikud kasutusvaldkonnad.
Poliitilised faktorid Eurotsooni liitumise eeldus- sisuliselt kogu rahaliidu alus. KONVERGENTSIKRITEERIUMID: Eelarve puudujääk vähem, kui 3% SKPst. Valitsusvõlg ei tohi olla üle 60% SKPst. Intressid paigas (Pikaajaiste intresside tase ei tohi viimase aasta jooksul olla kõrgem kolme kõige madalama intressitasemega liikmesriigi keskmisest rohkem kui 2 protsendipunkti). Paigas inflatsioon (Riigi keskmine inflatsioonitase viimase aasta jooksul ei tohi ületada kolme kõige madalama inflatsiooniga liikmesriigi keskmist inflatsiooni üle 1,5 protsendipunkti). Valuuta stabiilsus (Liikmesriigi valuuta peab püsima euro suhtes stabiilsena vähemalt kaks aastat ning selle kõikumised peavad jääma määratud piiridesse). Euro olevik ja tulevik: Olevik (Osaliselt ebastabiilne, kas süsteem ikka peab? Riigid liituvad vaikselt juurde. Euroopa Stabiilsusmehhanism). Tulevik (Kas tulevad teised ka? Kreeka lahkub?). Maksude
kooskõlla inflatsiooniga; • Põhisumma makse standardne kindla suurusega summa, mis on praegu 220 eurot päevas, tuleb viia kooskõlla inflatsiooniga; • Eritegur „n”, mis vaadatakse läbi vastavalt kõnealuse liikmesriigi SKPle, võttes arvesse liikmesriigi häälte arvu nõukogus; põhisumma ja päevaste karistusmaksete arvutamisel kasutatakse sama tegurit„n”Minimaalsed põhisumma maksed tuleb viia kooskõlla inflatsiooniga. Tühistamismenetlus Euroopa Liidu Kohus kontrollib seadusandlike aktide ning nõukogu, komisjoni ja Euroopa Keskpanga õigusaktide seaduslikkust, välja arvatud soovitused ja arvamused, ning nende Euroopa Parlamendi ja Euroopa Ülemkogu õigusaktide seaduslikkust, mille eesmärgiks on tekitada õiguslikke tagajärgi kolmandatele isikutele. Samuti kontrollib Euroopa Liidu Kohus liidu organite või asutuste õigusaktide seaduslikkust, mille eesmärgiks on
Rahvusvaheline majandus 1. Väikeriigi eelised · Siseturg on homogeensed e. ühetaolised- majandussubjektidele kergemini mõistetav ja riiklikult paremini reguleeritav, · Välismõjudele reageerimispaindlikkus e. üldreeglina väikeriigis on väikseid ettevõtteid need on vähem inertsed, · Väikeriigi ühiskond on kokkuhoidvam ja terviklikum, · Otsustajate ja otsuse täitjate tihedam seotus. (suurim eelis)- kindlustab suurema selguse. · Võib välja kaubelda soodsamad kaubavahetus tingimused, · Finantseering avaldab suuremat mõju annab tugevama arengu. · Väike riik võib kaitsekulud väliste partnerite kaela veeretada, läbi NATO. · Väikses riigis on suurem võimalus kommunikatsiooni vahendite ja infrastruktuuri rakendamine. NT: Eesti katmiseks mobiilsidega kulus vähe aega. Teedevõrgustik ig...
7 2,25%. Kui keegi tahtis oma rahvusvaluutat devalveerida (odavdada), pidi ta saama teiste ECU riikidelt nõusoleku. 1991, 1992 Maastrichti tippkohtumine, mille käigus otsustati luua Euroopa majanduse ja raha liit, EU uueks nimeks EL, kinnitati tingimused, millele peavad vastama riigid, kes tahavad ühisrahale üle minna. Maastrichti kriteeriumid: 1) Riigi inflatsiooni näitaja ei tohi ületada 3 madalama inflatsiooniga riigi keskmist rohkem kui 1,5%. 2) Riigieelarve defitsiit ei tohi ületada 3% SKP-st. 3) Riigivõla näitaja ei tohi ületada 60% SKPst 4) Intressimäär ei tohi olla suurem kui 2% 3 madalama näitajaga riigi keskmisest. 5) Valuuta kõikumine ei tohi ületada 2,25% kahel eelmisel aastal, kurss peab olema stabiilne. Need kriteeriumid kehtivad ka juba siirdunud riikidele! Ühisraha nimetuse probleem: 1. Jätta ECU, aga Saksa vaidlustas selle. 2. Euro-frank, euro-mark
Seega võib mõnede majapidamiste heaolu inflatsiooni tulemusena suureneda, samal ajal kui teiste oma väheneb. Inflatsiooni peamiseks negatiivseks mõjuks on raha väärtuse ehk ostujõu langus. Raha väärtust kajastab kaupade ja teenuste hulk, mida saab rahaühiku eest osta. Inflatsiooni korral ei saa täna 100 krooni eest osta sama palju kaupa kui eelmisel aastal samal ajal. Tuleb siiski meeles pidada, et enamasti tõusevad inflatsiooniga võrdelises tempos ka palgad. Seega langeb inflatsiooni tulemusena küll raha väärtus, kuid inimese ostujõud ei pruugi langeda. Küll aga mõjutab inflatsioon negatiivselt säästusid. Hoides raha kodus sukasääres, väheneb selle raha väärtus inflatsiooni võrra igal aastal. Et seda vältida, võib raha paigutada panka, kus hoiustele makstakse intressi. Kuid ka siis tuleb jälgida, et intress ületakse või oleks vähemalt
Strateegiline juhtimine eksam 1. Selgitada strateegilise juhtimise uuemaid käsitlusi oma töökaaslastele. Strateegilise juhtimise uuemad suunad on: · Ressurssidel ja kompetentsidel baseeruvad strateegiad koolkonna lähenemise võtmeks on tuumkompetentsi mõiste. Tuumkompetents on oskuste, tehnoloogiate, teadmiste ja ressursside integreeritud kominatsioon, mis läbi organisatsioonilise õppimise on arendatud täiuslikkuseni. Sisemine oskuste, tehnoloogiate, teadmiste ja ressursside kooslus baseerub harva üksikisikutel või väiksematel ettevõttesisestel gruppidel, samuti ei ole tuumkompetents mingit tüüpi kaubamärgiga seotud vara ega tootmisprotsess. Pigem on tuumkompetentsiks suutlikkus kaubamärki ja tootmisprotsessi juhtida, organiseerida ja hallata. Selleks, et tuumkompetents viiks välja konkurentsieelise kujunemiseni, peaks ta peale integreeritud terviku moodustam...
asjaoludest ja üksikasjadest. Aktsiaselts võib oma aktsiaid omandada nõukogu otsusel üldkoosoleku otsuseta, kui aktsiate omandamine on vajalik aktsiaseltsile olulise kahju ärahoidmiseks. Järgmisel aktsionäride üldkoosolekul tuleb aktsionäridele teatada aktsiate omandamise asjaoludest ja üksikasjadest. 5 11. Reaalne intressimäär on deflatsiooniga kohandatud (nominaalne) intressimäär. Reaalne intressimäär on inflatsiooniga kohandatud (nominaalne) intressimäär. 12. Lühiajalised võlakirjad on tähtajaga kuni pool aastat (6 kuud). Lühiajalised võlakirjad on tähtajaga kuni 1 aasta. 13. Väärtpaberiteks peetakse veksleid, tšekke ja muid maksevahendeid. Väärtpaberiteks väärtpaberituru seaduse tähenduses ei peeta veksleid, tšekke ja muid maksevahendeid, välja arvatud rahaturuinstrumendina käsitatavat krediidiasutuse garanteeritud vekslit. 14
leida lihtsustatult valemiga, kus 72/i, kus i on intressimäär täisarvudes (nt 10% korral i = 10). Reegel kehtib ainult juhul, kui intressiarvestus toimub kord aastas. Intressimäärade tüüp on kolm: 1. Nominaalne intressimäär- lepinguline intressimäär, mille intressi arvutamise sagedus on kord aastas 2. Tegelik ehk efektiivne intressimäär, Nominaalne korrigeeritud olukorda, kus makse on mitu korda aastas 3. Reaalne intressimäär, mis on inflatsiooniga korrigeeritud nominaalne 11 intressimäär. a. Reaalne intressimäär = ((1+nominaalne intressimäär) / (1+inflatsioonimäär)) – 1 Kui intressi arvutatakse tihedamalt kui kord aastas, siis tuleb arvestada ka raha ajaväärtusega ning teha vahet tegelikul(EAR) ja nominaalsel intressimääral. i NOM m
Jump to Navigation Frame Your location: Home Page > Kontolltööd ja eksamid > Eksam A > Assessments > View All Submissions > View Attempt View Attempt 1 of 2 Title: Eksam A Started: Monday 21 January 2008 10:02 Submitted: Monday 21 January 2008 10:53 Time spent: 00:50:53 Total score: 75/100 = 75% Total score adjusted by 0.0 Maximum possible score: 100 1. Inflatsioon väikese avatud majanduse korral (Skandinaavia mudel) on määratud: Student Response Value Correct Answer A. hinnatõusuga antud riigis 0% B. töötuse suurenemisega antud riigis 0% C. impordile kehtestatud tollimaksude suurusega 0% D. tööviljakuse kasvu erinevusega ekspordi ja kaitstud sektoris 100% 2. Disinflatsioon ja deflatsioon: Student Response ...
Majanduse arvestus Loomingulise tegevuse väärtus ühiskonnale Looming on inimtegevus, mille eesmärgiks on luua midagi inimesele sobivalt kasulikku ja seda põhiliselt olevikku silmas pidades. Loominguline tegevus eeldab loovust st, et uue juhuse leidmiseks peab ta mõtlema selliselt nagu ta kunagi varem mõelnud pole. Ka tegutsemine peab olema kordumatu ja uus ning sellele lisandub inspiratsioon. Loomingulise tegevuse väärtus ühiskonnale väljendub eelkõige järgmises: 1) elunähtuste vahelistele seostele osutamine 2) inimeste maailmapildi muutmine 3) uute probleemide püstitamine ja vajaduste teadustamine 4) lahenduste pakkumine probleemidele, millega ühiskond hädas on 5) töötingimuste paremustamine 6) kultuuri rikastamine Majandusteooria olemus Majandusteooria kujunes välja 18.saj. lõpul. Selle aja vältel on ta läbinud mitmed etapid. Majandusteooria sisaldab kolme komponenti:...
turvalist kauplemiskeskkonda investoritele, emitentidele ja väärtpaberivahendajatele börsiindeks näitab indeksisse kuuluvate väärtpaberite hinnaliikumisi börsimaakler professionaalne väärtpaberivahendaja, kes viib kokku klientide ostu- ja müügisoovid 1 defitsiit tasakaaluhinnast madalama hinna juures tekkiv hüvise pakkumist ületav nõudmise kogus deflatsioon inflatsiooniga vastupidine protsess; langus hinnatasemes, mille tagajärjel tõuseb ostujõud; käibel oleva sularaha vähendamine raha ostuvõime tõstmiseks ja hindade taseme alandamiseks. deposiitraha kommertspankade poolt hoiustatud sularaha arvel loodud raha devalveerimine koduse raha väärtuse alandamine teiste valuutade suhtes e. kursi tõstmine diskonteerimine - veksli müümine pangale enne tähtpäeva saabumist; nominaalväärtusest
Majanduse konspekt Tööturg. Aktiivne ja passiivne tööhõive poliitika; aktiivne ja passiivne elanikond Töötuskindlustus, töötukindlustusmakse, töötutoetus (erinevused, tingimused, summad). Kes on töötu? Riigieelarve. Kuidas tehakse riigieelarvet? Kui suur on Eesti riigieelarve. Kust tulevad riigieelarve tulud? Kuidas koostatakse eelarvet (eelarve defitsiit, tasakaal). Brutopalk, netopalk, tükipalk, ajapalk, avanss, miinimumpalk, keskmine palk, ametiühing, tööjõunõudlus, tööjõu pakkumine, töövõtja, tööandja, Sega-, turu-, käsumajandus. Majandussüsteemi toimimine (loodusressursid, inimressursid, kapital, ettevõtlikkus), Kaudsed ja otsesed maksud, riiklikud ja kohelikud maksud Progressiivne ja proportsionaalne maksusüsteem (plussid ja miinused.) Mõisted: Mikromajandus, makromajandus, välismajanduspoliitika, suletud ja avatud majandus, Varimajandus, maksukoormus, maksusoodustus, alandatud maksumäär. Kuidas arvutatakse, mida näitavad: Rahvam...
31. Mis on konvergentsikriteeriumid ja miks nad loodi? Miks on liikmesriikidel stabiilsuspaktist (Stability and Growth Pact) kinnipidamine raske olnud? Konvergentsikriteeriumid ehk Maastrichti kriteeriumid on tingimused, mis tuleb Euroopa Majandus- ja Rahaliidu liikmeks astuda soovival riigil täita: 1. riigi keskmine inflatsioonitase viimase aasta jooksul ei tohi ületada kolme kõige madalama inflatsiooniga liikmesriigi keskmist inflatsiooni üle 1,5 protsendipunkti; 2. pikaajaliste intresside tase ei tohi viimase aasta jooksul olla kõrgem kolme kõige madalama intressitasemega liikmesriigi keskmisest rohkem kui 2 protsendipunkti; 3. liikmesriigi valuuta ei tohi kahe viimase aasta jooksul olla devalveeritud ning selle kõikumised peavad olema jäänud Valuutasüsteemi poolt määratud piiridesse; 4
Makroökonoomika tähtsaimad agregaatnäitajad on: SKP (sisemajanduse koguprodukt) - on antud riigis teatud ajaperioodi, tavaliselt ühe aasta jooksul valmistatud lõpptoodangu kogusumma rahalises väljenduses, sõltumata sellest, kes on sellise toodangu valmistamisel kasutatud tootmistegurite omanik on resident või mitteresident RKP (rahvuslik koguprodukt) - Sama, mis SKP, ainult, et residentide toodangut loetakse. SKP arvutamise meetodid Majandusteadlased eristavad nominaalset e inflatsiooniga korrigeerimata ning reaalset koguprodukti. Alates 2008. aasta II kvartalist läks Statistikaamet üle aheldamise meetodile. Aheldamise meetodi puhul ei ole fikseeritud baasaastat — aluseks on arvestusperioodile eelnenud aasta. Uus metoodika parandab rahvamajanduse arvepidamise kasvunäitajate kvaliteeti. SKP JA RKP arvutamisel kasutatakse kolme meetodit: 1) Tootmise meetod 2) Tarbimise meetod 3) Sissetulekute meetod ehk saadud tulu. 8. Majandustsüklid
Saksa majandus moodustab Euroopa Liidu majandusest rohkem kui 25% ja on maailmas suuruselt kolmandal kohal. Saksamaa majanduse puhul on tegemist turumajanduslikke põhimõtteid rakendava majandusmudeliga, mis samal ajal jätab tööturu ja sotsiaalsfääri küsimused riigile reguleerida. Valitsuse suhteliselt tugev osalus tootmises ja teeninduses (erasektori annab 54% SKP- st) tingib ka tugevalt reguleeritud jaekaubanduse ja teenindussfääri. Saksamaa on olnud tavapäraselt Euroopa väikseima inflatsiooniga riike. 2001- 06 oli inflatsioon keskmiselt vaid 1,6% aastas. Viimastel aastatel on Saksamaa majandust tabanud seisak. SKT aastakasv oli 2001- 05 keskmiselt vaid 0,6% . Avaliku sektori kulutuste kiire kasv on põhjustanud eelarve puudujäägi ja riigivõla suurenemise. Madal intressimäär on ergutanud kapitali väljavedu (2002.- 03.a. 126 mrd. Eurot), viimastel aastatel peamiselt USA-sse. Saksamaa majanduse arengut on pidurdanud ka uute liidumaade järeleaitamiseks tehtavad kulutused.
(tavaliselt 1 aasta kohta) Lihtintress- intress, mida arvutatakse laenu põhisummalt Liitintress- Intress, mille arvutamisel võetakse aluseks eelmise perioodi intressi ja laenu summa. 21. Nominaalne intress- intress, mida makstakse hoiustelt pangas, mida kasutatakse laenu intressina või nõutava tulunormina. Vähendades nominaalset intressimäära inflatsioonimäära võrra saadakse reaalne intressimäär ehk inflatsiooniga korrigeeritud intressimäär. Tegelik intress- erineb nominaalsest intressist, kui intressi arvestatakse sagedamini kui kord aastas. Reaalne intress- nominaalne intressimäär, mida on korrigeeritud inflatsioonimääraga 22. Hoiuste liigid- Tähtajalise hoiuse puhul annad kokkulepitud summa kokkulepitud ajaks panka hoiule ning see summa teenib selle aja jooksul kindlat intressi.
Thachter võttis esimesena tööstusriikidest Inglismaal kasutusele nn. jäiga rahanduspoliitika, mida on hakatud kutsuma ka monetaristlikuks majanduspoliitikaks. (Monetarismi tähtsaim teoreetik oli Chicago ülikooli majandusprofessor Milton Friedman, kes väitis, et riik ei tohi majandust mõjutada teisiti kui üksnes ringluses oleva rahamassi reguleerimise teel. Riigi majanduspoliitika eesmärk ei pea olema tööpuuduse vähendamine, mida olid taotlenud keinsianistid, vaid võitlus inflatsiooniga. Et inflatsioon tuleneb rahamassi liiga kiirest kasvust, siis on riigipanga ülesanne rakendada jäika rahanduspoliitikat, s.t. hoida rahamass suhteliselt konstantne. Ka peab nõudmine välja kujunema vastavalt pakkumisele. Riigi ülesandeks on töö ja kapitali pakkumise stimuleerimine. Selleks tuleb langetada makse, sest kõrged maksud vähendavad inimeste soovi rohkem tööd teha ja teenida. Maksude langetamise tagajärjel jääb ettevõtjatele ja
omanik, sh ka riik 5.4 MAKROMAJANDUSPOLIITIKA Riik sekkub majandusse: kehtestab reeglid ja seadused Toodab valitud kaupu ja teenuseid, et tagada kodanike sotsiaalne ja majanduslik heaolu Muudab sissetulekute jaotust ühiskonnas- maksustab ühtesid, maksab toetusi teistele Riik sekkub kindlasti majandusse kui tekivad turutõrked. Majanduspoliitika eesmärgid: 1.Kõrge tööhõive ehk võitlus tööpuudusega 2.Hindade stabiilsus ehk võitlus inflatsiooniga 3.Kõrge ja püsiv majanduskasv 4.Õiglane sissetulekute jaotus (tagada sooliselt võrdne palk) Naistel on madalaim palk teenindavas sektoris,haridus ja med. Valdkonnas, seal töötavad Eesti enamus kõrgharidusega naisi Rahapoliitika -majanduse kasvu soodustamine Keskpank-> reguleerib raha pakkumist ehk käibeloleva raha hulka (raha hulga vähendades hindade kasvutempo alanab) reguleerib raha hinda ehk intresse (lk 151 õp) (madalad intressid hoogustavad majanduse arengut)
alginvesteeringult kui ka eelmise perioodil saadud intressisummalt. 22.Mis on aastase ekvivalentne intressimäär ja milleks seda vaja kasutada on? Aastast erineva perioodi korral tuleb käsitleda aastast ekvivalentset intressimäära. Sead tuleb arvutada sellepärast, et erineva arvestusperioodiga intressimäärasid ei saa otse võrrelda. 23.Mis on reaalne intressimäär ja selle kasutusvaldkond? Tegemist on inflatsiooniga (nominaalse) intressimääraga. Reaalne intressimäär inflatsiooniga korrigeeritud nominaalne intressimäär. Rahandusotsuseid tehes tuleks arvestada reaalset intressimäära. SIIA OLEKS VAJA MIDAGI JUURDE, AINUS MIS MA KONSPEKTIST SAIN, POLE TÄISVASTUS! KELLEL RAAMAT ON ÄKKI VASTAB ÄRA JA SAADAB TAGASI 24.Mis on tulevikuväärtus ja mis on nüüdisväärtus? Raha tulevikuväärtus on olevikus liitintressiga investeeritud rahasumma väärtus tulevikus. Rahaühiku nüüdiväärtus on tulevase väärtuse pöördväärtus ehk teisisõnud nii suur, kui on
ning teenuste valimil. e.( tootjahinnaindeks- eelmise kuu THI)X 100% /eelmise kuu THI Inflatsioon on üldise hinnataseme tõus ja raha ostujõu langus Deflatsioon on üldise hinnataseme langus ja raha ostujõu tõus Disinflatsioon-kõrge inflatsiooni oluline vähenemine või kadumine. Võib tunduda üllatav, kuid inflatsiooni tagajärjel mõned inimesed kaotavad, mõned aga võidavad. Inflatsiooniga seotud kaotused on põhiliselt kaht tüüpi. Esiteks võib inflatsioon alandada tootmise ja jaotuse efektiivsust, mille tõttu kannatab elatustase. See on inflatsiooni reaaltulude kulu (kahju) (real-income costs of inflation). Teiseks murrab inflatsioon nii ilmutatud kui ka ilmutamata leppeid, mis seovad inimesi omavahel. Selles avalduvad inflatsiooni sotsiaalsed kulud (social costs of inflation).
ECU-d füüsiliselt ei eksisteerinud. Euroopa majandus- ja rahaliit. Pidi ühtlustama liikmete majanduspoliitika ning EL ühtse rahapoliitika väljatöötamine. Liitumiseks vajalik · Riigid pidid välja töötama majandus ellarvepoliitilise programmi · Seadusandluse ühtlustamine · Maastrichti kriteeriumide täitmine Maastrichti kriteeriumid o Inflatsioon ei tohi ületada 1,5% EL-u kolme kõige madalama inflatsiooniga riikide keskmist o Pikkajalised intressid mitte rohkem kui 2% võrra o Eelarve defitsiit 3% SKP-st o Riigivõlg 60% SKP-st o Vahetuskurss peab olema püsiv vähemalt kaks aastat Euroala riigid: Austria, Belgia, Eesti, Holland, Iirimaa, Itaalia, Kreeka, Küpros, Luksemburg, Malta, Portugal, Prantsusmaa, Saksamaa, Soome, Sloveenia, Slovakkia Üleminekuetapp 1. 1999.a hakkas tööle Euroopa Keskpank 2. Fikseeriti euroga liitunud valuutade kurssid 3
eelnevatel perioodidel juba kogunenud intress. Intressi arvutatakse muutuvalt põhisummalt. Alati eeldatakse intressitulu reinvesteerimist. Intresside kapitaliseerimine intressi lisamine kasvitatavale kapitalile. EAR - kui palju tegelikult teenitakse/makstakse. Efektiivne aastane intressimäär seega vastab intressimäärale, mida oleks kohandatud kord aastas ning mis annab sama tulemuse kui osaline liitkasvitamine. Nominaalne intressimäär lepingus kirjas. Reaalne intressimäär inflatsiooniga korrigeeritud nominaalne intressimäär. 7. Annuiteedi nüüdis- ja tulevane väärtus ning nende võimalikud kasutusvaldkonnad. Annuiteedi nüüdisväärtus (PVA) kui palju tulevased rahavood täna väärt on. Kasutatakse: investeerimine kuhugi, millest loodetakse kasu saada; soovitakse saada pensioni ja tuleb arvutada, palju iga aasta või kuu koguda tuleb, et näiteks 40 aasta jooksul vajalik summa koos oleks;
valmimise aeg on kaugel tulevikus ja projekt on suure maksumusega. Nominaalne ja reaalne intressimäär ning rahavoog Intressiarvutustes ning rahavoogude hindamisel eristatakse nominaalset ja reaalset tulemust. Nominaalne intress on intress, mida makstakse hoiustelt pangas, mida kasutatakse laenu intressina või nõutava tulunormina. Vähendades nominaalset intressimäära inflatsioonimäära võrra saadakse reaalne intressimäär ehk inflatsiooniga korrigeeritud intressimäär. Nominaalse ja reaalse intressimäära ning inflatsiooni vahel kehtib järgmine seos: Näide: Pangalaenu intress on 8%. Inflatsioon on riigis 4%. Kui suur on panga reaalne intressimäär? Vastus: 3,85% n Valem 1 – Liitintress (1+i) Investeerimisel teatud aastateks teenib investeering juba mingi intressi summa esimese aasta lõpuks.
(valem 2.8)3. n PMTi (2.8) 0 = di - d0 , i =1 (1 + EIR ) 365 kus PMTi makse i-ndal perioodil, di i-nda makse kuupäev, d0 0-nda makse kuupäev. Intressimäära tüüpidest viimasena käsitletakse reaalset intressimäära. Tegemist on inflatsiooniga kohandatud (nominaalse) intressimääraga. Valem on järgmine: 1 + i nom (2.9) i real = -1, 1 + inf 3 Toodud valemit saab rakendada MS Excelis funktsiooniga XIRR. Seda tutvustatakse 9. peatükis. Toodud probleemile lahenduse leidmise eest tänab autor Tartu Ülikooli lektorit Priit Sanderit. kus inf inflatsioonimäär. Näide Investor sai deposiidilt aastas 12% nominaalset intressimäära
kaupade hinnad, 2009 aastast on majanduslik olukord parem ja ka inflatsioon suurenema hakanud. Inflatsiooni tipp, 11 %, jõudis kätte 2008 suve alguses. Inflatsioon hakkas vähenema 2008. aasta keskpaigas, kui toiduainete ja energia hindade muutus võrreldes eelmise aastaga järsult vähenes. Inflatsiooni vähendas eriti langev kütusehind. 2009 jaanuaris oli inflatsioonitase kaheksa protsendi ringis" (EPL). 5% hinnatõus paigutas Eesti 2011. aastal Euroopas kiireima inflatsiooniga riikide hulka; kiireim oli inflatsioon vaid Rumeenias. Inflatsioon, kui majandusarenguid iseloomustav nähtus sõltub väga paljudest teguritest, muuhulgas tööhõivest. Inflatsioon sõltub ka majanduskasvust või selle puudumisest. Hea näide on 2009. aasta, kui kiire majanduslanguse ja töötuse kasvu tagajärjel vähenes ka nõudlus kaupade järele ning kokkuvõttes oli ka tarbijahindade tõus võrreldes 2008. aastaga olematu (vaid 0,2%).
Thachter võttis esimesena tööstusriikidest Inglismaal kasutusele nn. jäiga rahanduspoliitika, mida on hakatud kutsuma ka monetaristlikuks majanduspoliitikaks. Monetarismi tähtsaim teoreetik oli Chicago ülikooli majandusprofessor Milton Friedman, kes väitis, et riik ei tohi majandust mõjutada teisiti kui üksnes ringluses oleva rahamassi reguleerimise teel. Riigi majanduspoliitika eesmärk ei pea olema tööpuuduse vähendamine, mida olid taotlenud keinsianistid, vaid võitlus inflatsiooniga. Et inflatsioon tuleneb rahamassi liiga kiirest kasvust, siis on riigipanga ülesanne rakendada jäika rahanduspoliitikat, s.t. hoida rahamass suhteliselt konstantne. Ka peab nõudmine välja kujunema vastavalt pakkumisele. Riigi ülesandeks on töö ja kapitali pakkumise stimuleerimine. Selleks tuleb langetada makse, sest kõrged maksud vähendavad inimeste soovi rohkem tööd teha ja teenida. Maksude langetamise tagajärjel jääb ettevõtjatele ja
võimaldas jooksevkonto defitsiidis olevatel riikidel kaitsta oma vahetuskursi tasakaalu. 7. Euroopa majandus- ja rahaliit 1989. aastal otsustati luua majandus- ja rahaliit. Funktsioonideks on liikmesriikide majandus- poliitika kooskõlastamine ning EL ühtne majanduspoliitika. Liitumiseks on vajalik välja töötada majanduspoliitiline programm, ühtlustada seadusandlus, täita Maastrichti kriteeriumid: · inflatsioon ei tohi ületada 1,5% liidu kolme kõige madalama inflatsiooniga riikide keskmist · pikaajalised intressid mitte rohkem kui 2% võrra · eelarve defitsiit kuni 3% SKP-st · riigivõlg kuni 60% SKP-st · vahetuskurss peab olema püsiv vähemalt 2 aastat. 01.01.1999 Euroopa Keskpank. Fikseeriti euroga liitunud valuutade kursid, euro tuli käibele arveldusrahana. 01.01.2002 euro käibel sularahana. Ühisraha kasutuselevõtuga peaks: · suurenema turu efektiivsus · kaduma lisakulud, mis kaasnevad erinevate valuutade olemasoluga
EAR - kui palju tegelikult teenitakse/makstakse. Efektiivne aastane intressimäär seega vastab intressimäärale, mida oleks kohandatud kord aastas ning mis annab sama tulemuse kui osaline liitkasvitamine. 8. Miks nominaalne (lepinguline) intressimäär ei pruugi olla reeglina sama mis tegelik/efektiivne intressimäär (mis tegelikult teenitakse või makstakse)? Nominaalne intressimäär lepingus kirjas. Reaalne intressimäär inflatsiooniga korrigeeritud nominaalne intressimäär. Kuna esineb inflatsioon, deflatsioon. Nominaalne on see, mis kokku lepitakse, aga kui on inflatsioon/deflatsioon, siis reaalne intressimäär on see, mis TEGELIKULT jõustub ja ära maksta tuleb. 9. Annuiteedi nüüdis- ja tulevane väärtus ning nende võimalikud kasutusvaldkonnad. Tunnete ära milline võimalus sobib konkreetse probleemi lahendamiseks (pensioniarvutused, laenuarvutused, võlakirjade väärtuse arvutamine jms)
b) Majandusprobleemid ebapiisavast pakkumisest c) Majanduspoliitika põhisihiks isereguleeruvad hinnad d) Nõudlust mitte mõjutada e) Majandustsüklid rahamassi kasvutempo kõikumisest f) Investeeringute kasv rahamassi kasvust Majanduspoliitika üldised eesmärgid · Riigi põhieesmärgiks on tagada sotsiaalne ja majanduslik heaolu · Majanduspoliitika eesmärgid: · Kõrge tööhõive e. võitlus tööpuudusega · Hindade stabiilsus e. võitlus inflatsiooniga · Kõrge, püsiv majanduskasv · Õiglane sissetulekute jaotus Rahapoliitika · S.o. raha väärtuse säilitamine (madal inflatsioon) · Riigi keskpank reguleerib raha pakkumist (käibeloleva raha hulk) või raha hinda (intressid) · Raha pakkumise o 1)vähendamine - hindade kasvutempo alanemine o 2)suurendamine - suurem inflatsioonirisk Majanduskasvu soodustamine: · Intressid:
Näitena võiks tuua USA tollimaksu importveinile, mis on 37,5 senti gallonilt (gallon = 3,89 liitrit) (tollimaksude dünaamika hindamiseks toome võrdluseks, et 1936. aastal oli sama toll 1.25 dollarit gallonilt). Kindla tollimaksu puhul ei tule toote hinnad arvesse ja säärasena on see toll diskrimineeriv ja efektiivne odavate kaupade suhtes, mõjudes vähem kallite kaupade impordile. Samuti pole selline tollimaks seotud inflatsiooniga. · Väärtuseline e. ad valorem tollimaks kehtestatakse teatud kindla protsendina imporditava kauba väärtusest (hinnast), kusjuures transpordikulud võivad olla kaasa arvatud või mitte. Sellise tollimaksu näiteks võib tuua tollid sõiduautodele USA-s - 3%, loomalihale ja juustule Jaapanis vastavalt 25 ja 35%. Väärtuselise tollimaksu iseloomulikuks jooneks on tema absoluutsumma kasv proportsionaalselt
eeldatav töötuse kestus teatud momendil; 3)töötuse perioodi keskmine pikkus. Inflatsiooni olemus Inflatsiooniks nimetatakse üldist hinnataseme pidevat tõusu. Kahe perioodi hinnataseme erinevust iseloomustatakse inflatsioonimääraga. Inflatsioonimäära arvutamiseks kasutatakse põhimõtet: antud aasta hinnatase eelmise aasta hinnatase /eelmise aasta hinnatase, kui see väärtus on suurem kui üks, on tegemist hindade positiivse kasvu ehk inflatsiooniga. Vastupidist olukorda, seega hinnataseme üldist alanemist, nimetatakse deflatsiooniks. Olukorda, kus üldine hinnataseme tõus küll toimub, aga pidurduvas ulatuses, nimetatakse disinflatsiooniks. 11 Inflatsiooni mõõtmine Inflatsiooni iseloomustamiseks ja mõõtmiseks kasutatakse indekseid. Tähtsamad nendest oleksid järgmised:
muutuda vaid ühel muutujal, hoides muud tingimused konstantsetena. · Chicago koolkond Chicagos ja Chicago ümbruse koolides esile kerkinud grupp liberaalseid majandusteadlasi, kes väitsid, et turg on parimaks alternatiiviks ükskõik missugusele muule ühiskonna organiseerimise moodusele. D · defitsiit tasakaaluhinnast madalama hinna juures tekkiv hüvise pakkumist ületav nõudmise kogus · deflatsioon inflatsiooniga vastupidine protsess, milles hinnad langevad ning rahaühiku väärtus kasvab · demograafilised sündmused -- sünd, surm, abiellumine, abielulahutus, lapsendamine jne fikseeritakse ametlike dokumentidega. · deposiitraha kommertspankade poolt hoiustatud sularaha arvel loodud raha · devalveerimine koduse raha väärtuse alandamine teiste valuutade suhtes e kursi tõstmine
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
