kaubanduspartneritega. Eksport moodustab umbes 45% riigi sisemajanduse kogutoodangust. Iisraeli valitsus vastas majanduslangus rakendades tagasihoidlik stiimulpaketi ja agressiivne ekspansiivset rahapoliitikat - sealhulgas intressimäärade kärpimise registreerida Lows, ostes riigi võlakirju ning astunud välisvaluuta turule. Bank of Iisrael alustas intressimäärade tõstmisega suvel 2009, kui inflatsioon ületas ülemist otsa Panga eesmärgi ja majandus hakkas näitama taastumise märke. Põllumajandus - tooted: tsitruselised, köögiviljad, puuvill; veise-, linnuliha ja piimatooted, Kõrgtehnoloogiliste toodete (sealhulgas lennunduse, side, arvuti abil projekteerimine ja toodab, meditsiini-elektroonika, fiber optika), puit ja paberitooted, kaaliumi ja fosfaatide, toit,
tootmiseks, ehitati tuhandete kilomeetrite jagu kiirteid, mis võimaldasid sõjaväge kiiresti transportida kõik see tegevus andis rahvale palju tööd. Tänu sellele paranes elanike majanduslik olukord ja Hitleri valijaskond suurenes. Kõige enam kannatas siiski Esimese Maailmasõja tagajärgede käes Saksamaa lisaks kõigele tabasid teda Euroopa maadest kõige rängemini "musta neljapäeva" tagajärjed. Töötuid oli tohutult, inflatsioon oli meeletu ja tekkis vaesus. Hitler lubas rahvale tööd, leiba, distsipliini ja turvalist elu. Kuid miks rahvas uskus teda? Päris kindlasti oli oluline osa tema kõnedel nii nagu teisedki diktaatorid, oli ta ülimalt osav kõnemees ja manipuleerija. Ta oskas sõnu sättida enda kasuks ja kavalalt süüdistada vastaseid igasugustes oma maale kaela tõmmatud hädades Kuid osades riikides säilis demokraatia. Näiteks Suurbritannias ja Prantsusmaal. Demokraatia
(Canadian Gold Maple Leaf) on puhtaima kullaga mnt, mida tnapeval toodetakse - kulla sisaldus 99,999%. Lisaks hakkas aastal 2006 Ameerika tootma American Buffalo-t, mis on ka krge 99,99% kullasisaldusega. Tnapeval ringluses olevad mndid ei sisalda enam kulda. Mali impeerium (riik Lne-Aafrikas, 12351645) oli vanas maailmas kuulus oma kullavarude poolest. Philiseks kulla eksportijaks sai impeeriumi valitseja Mansa Musa, kes vahendas Phja-Aafrika riikidesse nii palju kulda, et sellest tekkinud inflatsioon tekitas majanduskriisi, mis kestis rohkem kui 10 aastat. Kuna kuld on hvinematu (ei ple ega roosteta) ja teda leidub le kogu maakera, on kulda peetub paljude tsivilisatsioonide poolt thtsaks metalliks, millest on vlja kujunenud smboolse raha miste. Tnu kullale sai vimalikuks rahvusvaheline kaubandus sellises mttes nagu me seda tnapeval mistame. Juveelindus Juveliirid on lbi aegade armastanud kulda selle ilu ja tdeldavuse prast.
Mõisted: Inflatsioon-raha väärtuse kiire kadu. Komitern-rahvusvaheline kommunistlik organisatsioon. Eesmärgiks võidelda rahvusvahelise kodanluse võimu kukutamise eest ja nõukogude vabariikide loomise eest. Patsifism-konfliktide lahendamine rahulikult (leplikus ning üksmeel). Uus kurss-Roosevelti reformikava, mis tugines arusaamale,et majanduskasvu taastamiseks tuleb soodustada tarbimise kasvu, mis eeldab sissetulekute suurenemist. Suur majanduskriis-majanduskriis, millega kaasnes massiline vaesumine. Westminsteri statuut- 1931 pani alus Briti Rahvaste Ühendusele, muutis senised dominioonid sise- ja välispoliitiliselt suveräänseks. Rahvarinne-idee, kus oli võimalus koostöö kodanlike erakondadega. Autoritaarne diktatuur-diktatuur, mis piirdub võimu koondamisega juhi kätte ning puudutab muid eluvaldkondi vähem. Totalitaarne diktatuur-valitsemisvorm, kus on range kontroll kodanike tegevuste üle. Fasism-poliitiline ideoloogia, mis taotleb ki...
maailma juhtivad riigid oma majanduse põhjalikult ümber. Mindi üle konveiersüsteemile millega sai alguse tarbekaupade hulgitootmine. USA-s, Prantsusmaal ja Põhjamaades suudeti oma majandus kiiremini ümberhäälestada ning nendes maades algas majanduslik tõus, mis kestis 1929.aastani. Suurbritannias ei toimunud majanduse areng sama kiiresti. USA-st sai maailmamajanduse juhtriik. Saksamaa ja teised kaotajariigid olid oma majandusega hädas. Saksamaal toimus inflatsioon, sest ta printis pidevalt välja raha selleks, et ta jõuaks maksta Prantsusmaale reperatsioonimakse. Majanduslik õitsenguperiood ei kestnud kaua. USA-s tekkis börsil 1929.aastal must päev. USA riigivõim otsustas tõsta laenuprotsente, mistõttu hakkasid aktsionärid oma aktsiaid kiiresti ja madala hinnaga maha müüma, et vältida veel suuremaid kaotusi. Ettevõtted hakkasid minema pankrotti ja enamik tehased ja vabrikud läksid pankrotti. Tekkis
tootmiseks, ehitati tuhandete kilomeetrite jagu kiirteid, mis võimaldasid sõjaväge kiiresti transportida– kõik see tegevus andis rahvale palju tööd. Tänu sellele paranes elanike majanduslik olukord ja Hitleri valijaskond suurenes. Kõige enam kannatas siiski Esimese Maailmasõja tagajärgede käes Saksamaa – lisaks kõigele tabasid teda Euroopa maadest kõige rängemini “musta neljapäeva” tagajärjed. Töötuid oli tohutult, inflatsioon oli meeletu ja tekkis vaesus. Hitler lubas rahvale tööd, leiba, distsipliini ja turvalist elu. Kuid miks rahvas uskus teda? Päris kindlasti oli oluline osa tema kõnedel – nii nagu teisedki diktaatorid, oli ta ülimalt osav kõnemees ja manipuleerija. Ta oskas sõnu sättida enda kasuks ja kavalalt süüdistada vastaseid igasugustes oma maale kaela tõmmatud hädades Kuid osades riikides säilis demokraatia. Näiteks Suurbritannias ja Prantsusmaal. Demokraatia
Poliitiline keskkond Majanduslik keskkond Sotsiaalne Tehnoloogiline keskkond keskkond · Maksuseadused · SKP · Elanike · Uued muutumine arvukuse tehnoloogiad · Keskkonnakaits muutumine e regulatsioonid · Inflatsioon · Patendikaitse · Sündivus · Konkurentsi · Intressimäärad · Tootlikkuse reguleerimine · Perekondad tõus · Sissetulekute e
ülimalt võimas plahvatus käis ning keegi ei teadnud mis selle niiviisi lõhkema pani. Teadsin ka seda et Suurest Paugust tekkis tohutult suur universum. Arvatakse, et suur plahvatus toimnus 15 miljardit aastat tagasi. Oletatakse, et mateeria oli universumis esialgu ülitihedas ja kuumas olekus. Seejärel toimus võimas plahvatus. Eraldusid nelja liiki vastasikmõju: Tugev, elektromagnetiline, nõrk ja gravitatsiooniline vastastikmõju. Järgnes kiire paisumine inflatsioon, tekkisid kvargid ja antikvargid. Universum jahtub ja tekivad prootonid ja neutronid. Nendest moodustusid vesiniku aatomid, millest omakorda tekkis heelium, et saaksid tekkida raskemad elemendid tõmbus maailmaruumis olev mateeria gravitatsiooni tõttu kokku. Tekkis täht, mille tsentris hakkasid toimuma tuumareaktsionid ja heeliumi põlemisel tekkisid uued raskemad elemendid. Tähed on, kui milajrdeid aastaid põlev gaasikera, mille kütus ükskord otsa lõppeb
00 Bussipilet 1.60 1.70 Kokku summa 16.45 18.67 Milline on nende andmete alusel vaadeldaval perioodil tarbijahinnaindeks. Selleks uuri, mis on tarbijahinnaindeks ja kuidas seda arvutatakse. Tarbijahinnaindeks on indeks, mis iseloomustab tarbekaupade ja tasuliste teenuste hindade muutust. Tarbijahinnaindeks näitab, mitme protsendi võrra on hinnad mingil perioodil tõusnud või langenud, ehk milline on olnud inflatsioon. THI = (18,67/16,45)*100 = 113,5 [(113,5-100)/100]*100% = 13,5% Seega inflatsioonimäär on 13,5% 2. Jüri hoiustas pangas kaheks aastaks 500 eurot. Mitu korda võib sellest hoiusest pankade laenutegevuse tulemusena maksimaalselt suureneda rahapakkumine majanduses, kui kommertspankadele kehtestatud reservimäär on 1%? Milline oleks maksimaalne võimalik summa? Rahaloomekordisti arvutamiseks jagatakse 100 varuteguriga, milleks meil on 1% ehk 1. See tähendab, et
-põllumajanduses vähenes külvipind (põhjuseks hobuste rekvireerimine sõjaväele), valitses toorainepuudus, kuna traditsioonilised transporditeed olid sõjategevuse tõttu suletud (N: Inglise kivisüsi ei jõua kohale; raskused Vene söe transpordiga), tekkis tarbekaupade ja toiduainete defitsiit; sõja ajal halvenes eriti suuremate linnade toiduga varustamine, inimeste varustamisel toiduainetega mindi üle kaardisüsteemile, hakkasid tõusma hinnad ja algas kiire inflatsioon (raha väärtuse langus). Muudatused Veebruarirevolutsiooni järel Venemaal Esimene maailmasõda nõrgestas isevalitsust ning see viis tsaar Nikolai II valitsuse kukutamiseni. Võimu haaras Venemaa Ajutine Valitsus, eesotsas Georgi Lvoviga. Ajutine valitsus võttis suuna demokraatliku riigi kehtestamisele, riigis kuulutati välja demokraatlikud vabadused (sõna-, koosoleku-, trüki- ja usuvabadus) ning legaliseeriti kõik parteid. Samas
· Friedman lõi Chicago Ülikoolis parempoolse majandusfilosoofia koolkonna, mida hakatinimetama Chicago koolkonnaks. · 1976.a. omistati talle Nobeli majanduspreemia. Milton Freidmann oli 1912 aastal sündinud ameerika majandusteadane ja statistik . Ta oli pärjatud ka Nobeli majanduspreemiaga ja on tuntud oma majandusanalüüside, rahandusteooriate ja majanduse stabiliseerimispoliitika teooriate poolest. Paljud usuvad, et Hiina üleminek turumajandusele, kahekohalise inflatsioon peatamine USAs ja mujal, paljude valitsuste otsused müüa riigiettevõtted eraettevõtjatele ning proportsionaalne tulumaks on kõik alanud Friedmanist. Milton Friedmani surm aastal 2006 ei ole peatanud tema ideede mõju jätkumist maailmale. Kuigi Friedmani ei ole, tema ideed jäävad. (3) 1. HEAOLURIIK Milton Freidmani arvates on heaoluühiskonnad eksiteel. Kuigi algul on süsteem toiminud hakkab see vaikselt iseennast sööma. Freidmanni arvates peab ühiskonnakorraldus lähtuma
toimimissuhtarvud- kui efektiivselt kasutatakse ettevõtte varasid kapitali struktuuri suhtarvud-ettevõtte võime tasuta lühi-ja pikaajalisi kohustisi ja oma- ja võõrkapitali struktuur rentaabluse suhtarvud- kasumi genereerimise efektiivsus käibelt turupõhised suhtarvud- aktsiate väärtus ! 1. Ettevõtte keskkond: poliitiline, majanduslik jne. poliitiline- seisneb valitsuse tegevuse peamistes poliitilistes eesmärkides, saavutada riigis majanduse kasv, vähendada töötuse määra, madal inflatsioon, panustada eksporti, madalad intressimäärad. ! majanduslik- valitsuspoliitika, tootmisettevõtete saavutused. võib vaadelda kahel tasandil: mikrotasand ja makrotasand. mikrokeskkond- inimesed, ettevõtted. makrotasand- tööstusharude ja riikide tegevus. ! ! ! !
demokraatlike vabaduste piiramine, avalik/varjatud vägivald opositsiooni suhtes, autoritaarne; totalitaarses kasutati inimeste vastu vägivalda- massitapmised, koonduslaagrid jms. 2. Millised olid suure majanduskriisi põhjused, tunnused, mõju. Miks tabas majanduskriis tugevamini USAd ja Saksamaad. Milliseid meetmeid rakendas president Roosevelt USA majanduse kriisist väljaviimiseks. Mõisted inflatsioon, hüperinflatsioon, tööpuudus, pankrot, Dawesi plaan. 1929, 1932. Majanduskriisi põhjused: suur ületootmine, pankadelt suur laenamine. Tunnused: langesid põllumajandus toodangu hinnad, inimsed ei suutnud tagasi maksta laene- kokku varises pangandus, pankrotide laine tööstuses- tööta jäid miljonid; inimeste ostuvõime langes järsult, tootmist vähendati veelgi. Mõju: USA hakkas Euroopa riikidel tagasi nõudma laene ning kehtestas sisseveetavatele kaupadele kõrged
Toodangu mõõtmiseks kasutatakse SKP-d . SKP on kõige olulisem majandust iseloomustav näitaja ning samal ajal XX sajandi üks suuremaid leiutisi. Ilma SKP näitajateta oleks majandusanalüütikutel suur hulk statistikat, mille analüüsimine oleks väga keeruline. SKP mõõdab mingi ajavahemiku jooksul kindlates territoriaalsetes piirides toodetud hüviste väärtust rahas. Seega on tähtsamateks makroökonoomilisteks näitajataks majanduse koguprodukt (SKP ja RKP), inflatsioon ja tööpuudus. Kõiki võtmemuutujaid analüüstakse kolmel tasandil: praegusel hetkel, lühikesel ajaperioodil ja pikal ajaperioodil. Riigi arengutaseme ja -tempo iseloomustamiseks kasutatakse kõige sagedamini rahvamajanduse koguprodukti (RKP) näitajat. Makroökonoomikas ei vaadelda üksikute majandussubjektide käitumise detaile või hindade kujunemist erinevatel turgudel vaid kauba- ja teenuse turgu kui ühtset tervikut, tegemata vahet
(tootmishooned, seadmed, masinad) väärtuse järkjärguline kandmine nende abil valmistatud toodangu väärtusse. Börs - Börs on organiseeritud turg väärtpaberitega (aktsiatega, võlakirjadega, derivatiivide jne) või teatud kaupadega (börsikaupadega), näiteks metallide ja teiste toorainetega, ning nende derivatiividega kauplemiseks. Bilanss - Bilanss on raamatupidamisaruanne, mis kajastab antud kuupäeva seisuga raamatupidamiskohustuslase vara, kohustusi ja omakapitali. Inflatsioon - Inflatsioon on kaupade või teenuste hinnataseme tõus. Hinnataseme tõus näitab raha reaalse ostujõu vähenemist. Peamine inflatsiooni mõõtmise vahend on inflatsioonimäär, mis mõõdab aasta jooksul hinnaindeksis toimunud muutust protsentides. Eestis mõõdab tarbijahindade inflatsiooni Statistikaamet Deflatsioon Deflatsioon on inflatsiooni vastandprotsess. Selle käigus raha väärtus suureneb, mis väljendub hindade alanemises. Seetõttu saab sama rahakoguse eest rohkem osta.
turutõrgeteks Turutõrgete olemasolul võib valitsuse sekkumine parandada majanduse tulemuslikkus TURUTÕRKED Täielik turutõrge, turg ei suuda kaupa toota avalik kaup Osaline turutõrge, turg toodab kaupa, kuid kogus ei ole optimaalne konkurentsitõrked Välismõjud informatsioonitõrked sh mittetäielikud turud Makroökonoomilised häired töötus inflatsioon Valitsuse sekkumise 1. põhjus Turud ei suuda tagada Pareto efektiivset ressursside paigutust majanduses, seega esinevad turutõrked Valitsus turuvälise jõuna sekkub ja paigutab ümber tootmisressursse o Tööjõud, Kapital,Loodusressurss Heaoluökonoomika teine teoreem Pareto efektiivsus näitab seda, et ühiskonnas ei toimu ressursside raiskamist, kuid
........................................................................................................5 1.2 Haldusjaotus...........................................................................................................................6 2. PEAMISED MAJANDUSNÄITAJAD..............................................................................6 2.1 Majanduskasv..............................................................................................................7 2.2 Inflatsioon..................................................................................................................8 2.3 Tööpuudus...................................................................................................................8 2.4 Maksukoormus.............................................................................................................9 2.5 Väliskaubandus...............................................................................................
Stagneerunud ning isoleeritud süsteemi 80ndatel aastatel oli vaja kiiresti muuta ning seetõttu alustaski Türgi mitmeid reforme- eesmärgiks erasektoril ja turumajandusel põhinev moodsam majandus. Tulemuseks oli tugev majanduskasv- rahvusliku koguprodukti reaalkasv on paljudel aastatel ületanud 6%. Ent majanduskasvu on katkestanud järsud langused ja finantskriisid aastatel 1994, 1999 ja 2001. Juunis 1994 kaotas töö 577 000 inimest. Tööpuudus kasvas ja aastane inflatsioon oli 100%. Kuiv teraviljakasvatus-kus pool maad peab jääma kesasse, igal aastal pakub veidi rohkem kui toimetulekutoetuse. Umbes 40% tööjõust on hõivatud põllumajanduses, mis andis 13%-lt SKPst 2001. Suured talud on koondunud peamiselt Konya, Adana, ja Izmir piirkondadesse. Reformid on jäänud poolikuks. Eelarvedefitsiit on järjest suurenenud ning regulaarselt ületanud 10% rahvuslikust koguproduktist. Selle põhjuseks on olnud kõrge intressimaksete koormus
Isiku.ja ettevõtte tulumaksu määrade vähendamine. Algul tõi see kaasa suure tööpuuduse, kuid peagi järgnes sellele kiire majandustõus Thacherism Kokkuhoiupoliitika, sots.abiprogrammide ja kõikvõimalike toetuste kärpimine. Ettevõtete erastamine, mis olid viimastel aastakümnetel naatsionaliseeritud, perspektiivitute tööstusettevõtete doteermine lõpetati, ametiühingute õigusi piiravad seadused surus Thacher läbi. Karmide reformide positiivsed tagajärjed: inflatsioon vähenes ja raha väärtus stabiliseerus, arenes KTT tootmine, mis taastas tööstuse konkurentsivõime. Majandus hakkas kiiremini kasvama.
http://www.abiks.pri.ee Nimed F.D.Roosevelt -USA president 30. Aastatel A.Hitler -Saksamaa peaminister, diktaator B.Mussolini -Itaalia diktaator J.Stalin -NSVL diktaator W.Churchill -Suurbritannia peaminister O.Strandmann -Eesti riigivanem K.Päts -Eesti esimene president V.Lenin (Uljanov) -NSVL rajaja I riigijuht F.Franco -Hispaania diktaator W.Wilson -USA president C.G.Dawes -USA riigisekrätär Mõisted Reparatsioon -sõja võitnund riigile tekitatud kahju täielik hüvitamine kaotatud riigi poolt Totalitarism -tugevasti tsentraliseeritud, autokraatsel või diktaatorlikul võimul põhinev valitsemisvorm või poliitiline rezhiim Varsailles' rahu -rahu, mis lõpetas I maaimasõja Patsifism -maailmav...
Eesti Vabariik (1920. 1940.a) 1. 1920. a põhiseadus (sisu, kelle poolt vastu võeti, vead ja liialdused) SISU: 15. juuni 1920. a võeti vastu Eesti Vabariigi esimene põhiseadus Asutava Kogu poolt; Kõrgeima võimu kandjaks sai rahvas, kes viis võimu ellu: valimiste, rahvaalgatuste ja rahvahääletuste kaudu. Seadusandlikku võimu teostas Riigikogu, kuhu kuulus 100 liiget. Täidesaatvat võimu teostas valitsus, mis vastutas Riigikogu ees ja mida juhtis riigivanem. Riigipea/presidendi ametikoht puudus. PUUDUSED: Rahvahääletust või rahvaalgatust kasutati harva, kuigi rahvale kuulus kõrgeim võim. Puudus presidendi ametikoht. Riigivanem ei täitnud võimude vahel tasakaalustavat rolli. LIIALDUSED: Poliitiline erakondada paljusus suur erakondade kvantum põhjustas ka rohkem konflikte erinevate ar...
Järvamaa Kutsehariduskeskus Laomajanduse erialane sõnastik Koostaja: Regita Eesmaa Juhendaja: Maire Jürjen Paide 2008 A Administratsioon- haldusaparaat, asutuse juhtkond Akt- toiming, tegu, ametlik dokument, toimik, dokumendikaust Aktiva- bilansi vasak pool, passiva vastand Aktsiis- kaudne riigimaks tarbekaupadelt Aviis- teatekiri kauba saatmise või rahasumma ülekandmise kohta Argument- tõestusvahend, põhjend Aspekt- vaatekoht, seisukoht, nähtuse üks külg Audiitor- omanike kutsutud revident Apellatsioon- kaebus, edasikaebus Allianss- liit, ühendus Alternatiivne- asendus, teine sarnane, teine rööbiti Andmebaas- võtmete järgi otsingut võimaldav loogiliselt seotud andmete kogu Aruanne- ettekanne tehtud tööst Asjaajamin...
Suur prantsuse revolutsioon Põhjused: · Valgustusideede levik (see kritiseeris seisuslikku korda) · Ameerika ühendriikide iseseisvussõja mõju (võimude lahusus, ja värki kus oli valgustusideid ellu viidud) · Kriis majanduses (tingitud kolmest asbektist: 1. Inglise vabriku kaubad tungisid prantsuse turule ja prantsuse toodang ei suutnud nende kaupadega konkureerida. 2. 1788. Aastal oli toimunud ikaldus ja selle tagtjärjel jäi saaki väheseks ja see tõi kaasa leiva hinna tõusu (linnas elavaid keskklassi inimesi mõjutas kõige rohkem) 3. Prantsusmaa oli osalenud iseseisvussõjas ja see oli läinud kalliks. · Rahulolematus kuninga ja kuningannaga(nende liialt priiskav elustiil ja nende absolutistlik valitsemine) · Vastuolud ühiskonnas.(valitsev seisuslik kord, kus vaimulik ja aadlikud olid priviligeeritud ja ei pidanud maksma makse ja asju) Perioo Esinduskogu(d) Kes v...
Hõive Umbes 59% Eesti töötajaist on hõivatud erinevates teenindussektori harudes, tööstuses on rakendust leidnud umbes 35% töötajaist ning ülejäänud 6% on tegevad põllumajanduses, kalanduses ja metsanduses. Põllumajanduses on töö leidnud umbes 4% töötajaist, mis on üks väiksemaid suhtarve Euroopas, seda eriti siirdemajanduste seas. Töötlevas tööstuses on 18% tegevad kergetööstuses ning enam kui viiendik metsa-ja paberitööstuses, lisaks on toiduainetetööstuses hõivatud 15%, metallitööstuses 10% ja erinevates masinaehituse harudes enam kui 17% töölistest. 90% Eesti töötajaist on palgatöölised, üksikettevõtjate osakaal on 6% ning palgatöötajaga ettevõtjaid on 18,3 tuhat ehk üle 3% hõivatuist. Tallinnas ja selle ümbruses on töö leidnud 43% Eesti töötajaist (Tallinnas kolmandik). Vähemalt kõrgharidusega töötajate osakaal hõivatutes on ligi 23%, lisaks omab vähemalt keskharidust enam kui 67% töötajaist. Erinevalt paljudest teistest maad...
Väheneb tööpuudus, kuid hinnad tõusevad, sest inimeste ostujõud kasvab. Eestis vastutab fiskaalpoliitika eest rahandusministeerium. 7)Majanduspoliitika rakendamine Majandusprotsessid on omavahel seotud, ühe majanduspoliitilise abinõu rakendamine võib viia ühe eesmärgi täitmisele, kuid kahjustada ka teiste eesmärkida saavutamist. Näiteks kui riik soovib vähendada tööpuudust ja teeb kulutusi uute töökohtade loomiseks võib tulemuseks olla suurenenud inflatsioon. Kuidas riik võiks majandusse sekkuda?: *Majanduslangus-kogutoodang langeb ja töötus kasvab. Riik võib suurendada kulusid, et tootjad saaksid palgata uusi töötajaid. Teiseks võimaluseks on suurendad raha pakkumist, mille tulemusena raha hnd väheneb. *Majanduse ülekuumenemine-põhjuseks on liiane nõudlus mis toob kaasa kõrge inflatsioonitaseme ja toodangu kiire kasvu. Majanduspoliitika ülesanne on piirata tarbimist.
Floora koosneb enamasti kastanitest, kaskedest, kuuskedest ja oliividest. Kreekas elab praegusel hetkel 57 ohustatud loomaliiki, kelle hulka kuulub ka eriti hauldane liik mägikitsi, kes elavad kreeta saarel. Liinnuuriigist on tuntumad faasanid ja põldpüüd. Umbes 25% kreeka aladest on kaetud metsaga (umbes 34 miljonit hektarit). Viimastel aastatel on kreeka olnud üks kiiremini arenevaid riike Euroopa Liidus. Selle riigi kiire kasv on ilmnenud ajal, mil inflatsioon on kahe-kohaliselt numbrilt vähenenud ühekohalisele numbrile. Kreeka Valitsus elimineeris suured rahandus tasakaalutused ja riik ühines euroga 2001. aasta Jaanuaris. See viimane tegu järgnes pärast pikka perioodi majanduslikku kasvu, suurt inflatsiooni ja suuri majanduslikke probleeme. Kreeka peamisteks impordiallikateks on erinevad tööstuskaubad, toidukaubad ja petroolium. Kreeka suurimateks ekspordiartikliteks on aga erinevad kemikaalid, tsement ja erinevad ravimitooted
Geo-Hüdrosfäär Vee jaotumine · Soolane 97,2% / Magevesi 2,8% · Pinnavesi 77,8% · Põhjavesi 22% · Jää/liustik 99,36% · Järved 0,61% Veeringe: Sademed-suurem osa ookeanide pinnalt aurunud veest langeb sademetena sinna tagasi, kuid osa kandub õhuvooludega maismaale. Auramine-veeringe teiseks lüliks on auramine, mis toimub kogu aeg nii maa kui veekogude pinnalt ning vähesel määral ka liustikelt ja taimede elutegevuse kaudu. Sõltub pinnase omadustest, taimestikust, õhu ja maapinna niiskusest ja temperatuurist ning tuule kiirusest. Jõgede äravool -sõltub sademete ja auramise vahekorrast. Infiltratsioon-osa vihma-,lume ja kohati ka liustikuveest imbub maa sisse ning moodustub põhjavee. Veebilanss-mingi maaala või veekogu veevaru ja selle muutust saab väljendada kõige lihtsamini veebilansi abil.' Maailmamere veetemperatuuri ja soolsuse erinevused: Eri piirkondades langeb erinevalt päikeseki...
1. PARIISI RAHUKONVERENTS: MILLAL, MIKS, KES OSALESID. PARIISI RAHUKONVERENTS TOIMUS 18.01.1919-20.01.1920 EESMÄRGIKS OLI RAHULEPINGUTE KOOSTAMINE SAKSAMAA JA TEMA LIITLASTE AUSTRIA,UNGARI,BULGAARIA JA TÜRGI JAOKS. OSALESID VÕITJA RIIGID 27 RIIKI. SAKSAMAAD JA TEMA LIITLASI KONVERENTSILE EI KUTSUTUD. EEMALE JÄI KA NÕUKOGUDE VENEMAA. EI KUTSUTUD KA BALTI RIIKE. ISTUNGEID PEETI VERSAILLES`LOSSIS. 2. UUED RIIGID PÄRAST I MAAILMASÕDA. SAKSA VABARIIK, AUSTRIA, UNGARI, TSEHHOSLOVAKKIA,POOLA, EESTI, LÄTI, LEEDU, SOOME. (KAART LK. 9) 3. VERSAILLES`RAHULEPINGU TINGIMUSED, MIDA OTSUSTATI JA MIS OLID SELLE TAGAJÄRJED. TOIMUS 28.06.1919 KÕIGE RASKEMATE RAHUTINGIMUSTEGA PIDID NÕUSTUMA SAKSLASED. TINGIMUSED *SAKSAMAA PIDI LOOBUMA PALJUDEST PIIRIALADEST. · KEELATI OMADA SUURI SÕJALAEVU, TANKE, OLI LUBATUD VAID 100000 VABATAHTLIKKU ELUKU...
Loodusvarad - loodusvarade rikkalik olemasolu on taganud pika ja jätkusuutliku arengu. Loodusvarade hinnatav väärtus: Venemaa - 75 triljonit USD (kivisüsi, puit, kuld, erinevad mineraalid) USA - 45 triljonit USD (kolmandik maailma kivisütt, puit, kuld, vask, maagaas) Saudi-Araabia - 34 triljonit USD (nafta, maagaas) Venezuela - 14 triljonit USD (raud, nafta, maagaas) Võrreldes teistega pole Venezuela oma rikkust osanud ära kasutada ning majanduslik-sotsiaalprobleemide tõttu oli inflatsioon 2016.aastal 800% ning SKP vähenes 20%. Geograafilised Kliima - soe kliima on sageli vorminud majandust ning põllumajandus või muud struktuurid on kujunenud ümber kliima. Lõunamaades kasvatatakse rohkem neid puu-ja juurvilju, mis kasvavad seal kiiremini. Näiteks Eestis ei saa häid ananasse kasvatada, neid peab importima. Samas kartul kasvab siin paremini. Troopilises kliimas on rohkem erinevaid haigusi, mis mõjutab rahvastikku. Troopilistes maades on ka majandusliku arengu eduks turism
31 Prantsusmaa firmat Majandus • Prantsusmaa teedevõrk: -1 027 183km (maailma 7. ja Euroopa 1.) • Prantsusmaa raudteevõrk: -29 213km (Lääne-Euroopas 2.) • Prantsusmaa lennujaamad: -474 lennujaama, 297 asfalteeritud, üle 3km hoovõturadadega lennujaamu 14 Majandus • Töövõimelised isikud: -29.94 miljonit • Töötud isikud: -10.3% (maailmas järjestuselt 108-s) • Allpool vaesuse piiri olevad isikud: -7.9% • Inflatsioon: -0.7% MAJANDUSGEOGRAAFIA Majandusgeograafiline asend • Piirneb järgmiste riikidega: -Hispaania -Belgia -Luksemburg -Saksamaa -Šveits -Itaalia -Monaco • Paikneb Vahemere, Atlandi ookeani ja La Manche’i väina ääres Eksport • Prantsusmaa ekspordib: -Saksama -Hiina -Itaalia -Hispaania -Belgia ja Luksemburg -Suurbritannia -Holland Import • Impordib neist riikidest: -Saksamaa -Belgia -Itaalia -Hispaania -Holland -Suurbritannia -USA
Universum maailmakõiksus, kõikide asjade kogusus. Tänapäeva astronoomia eeldab aja ja ruumi lõpmatut ulatust. Kosmoloogiline printsiip nõuab, et Universum peab olema kõikjal ja alati ühesugune. Universum on oma kõigis punktides ühesugune, sarnanedes meile nähtava Universumi osaga. Universum on kõigil ajahetkedel olnud keskmiselt ühesugune, sarnane meie poolt käesoleval momendil nähtava Universumiga. Universumi temp 2,7 K, minevikus 108 K. Inflatsioon pärast ,,Suurt Pauku" toimus universumi väga kiire paisumine, väga lühikese ajaga. Tumeaine salapärane aine, mis moodustab arvatavasti 75% meie Universumist. Mõiste võeti kasutusele, et seletada Universumi paisumise kiirenemist. Tumeenergia avaldab negatiivset rõhku ja loob veidra, tõukava gravitatsioonitüübi. Suur Pauk- ~14 miljardit aastat tagasi toimus, mille tagajärjel hakkas tekkima Päikesesüsteem. Päikesevarjutus toimub noorkuu ajal, kuuvarjutus täiskuu ajal
Selle partei edualus lubas rahvale seda, mida rahvas tahtis ja ootas. 1921 loodi sõjaväestatud politsei, kes hakkas natse toetama juht Ernst Röhm. 1923 hakkas ilmuma natside päevaleht, mille toimetaja oli Alfred Rosenberg (Tallinnas sündinud Balti-Sakslane). 1923 aasta lõpul Münchenis riigipöörde katse, Hitler üritas haarata võimu. 1929 algas majanduskriis. Saksamaal elas u. ...... ja töötuid oli ...... + 3 miljonit, kes töötasid ...... . 60% langes tööstustoodang, inflatsioon oli tohutult suur ja leiti, et selles oli süüdi valitsus. 30. jaanuar 1933 moodustas Hitler oma valitsuse (ta oli saanud võimule). Saksamaa hakkas liikuma diktatuuri poole 1) kõik demokraatlikud jõud olid lõhenenud 2) kardeti, et vastaspool hakkab läbi viima natsionaliseerimist 3) kardeti ka kommunistide võimule tulekut Riigipäevas natside enamust ei olnud. Hakkab likvideerima kommuniste. 28
Kui mõnes riigis imporditakse kaupu ja teenuseid rohkem, saadakse niimoodi maailma valuutaturule ka rohkem oma valuutat. Kuna valuuta pakkumine seega suureneb, on tõenäoline, et riigi valuuta hind langeb. 2. Raha- ehk Valuuta vahetuskursi mõjutajaks võib olla ka keskpanga rahapoliitika. Raha juurdetrükkimine suurendab valuuta pakkumist maailmas ja põhjustab selle vahetuskursi nõrgenemist. Kui valuuta pakkumine äkki kasvab, tekib inflatsioon ning nõudlus selle valuuta järele teistest riikidest vähenema. 3. Intressimäärade erinevused. Kui intressimäär tõuseb, võib nõudlus selles valuuutas välja antud finantsvarade vastu suureneda. Võib tugevneda ka valuuta ja muutuda vahetuskurss. 4. Ootused tulevikuarengu suhtes. Kui investorid usuvad, et mõne riigi valitsus rahastab eelarve puudujääki lihtsalt rahamassi juurdetrükkimisega, tekitades inflatsiooni, võivad nad
curve, fronier производственных kõver возможностей PPI Production price index Индекс цен производства Tootmise hinnaindeks PPP Purchase power parity Паритет покупательской Ostujõu pariteet способности π Inflation Инфляция Inflatsioon Π Profit Прибыль Kasum Q Quantity Количество Kogus r Real interest Реальный процент Reaalintress R Reserve Резервы Reservid S Supply Предложение Pakkumine SAS, Aggregate supply, short Совокупное предложение, Lühiajaline pakkumine
Samal ajal on tööpuudus muutunud väga kõrgeks ja on tekkinud vajadust majanduskasvu toetava majanduspoliitika elluviimiseks. Selgita, missugust majanduspoliitikat peaks kasutama ja näita ära selle poliitika eeldatav mõju majandusele. Majanduspoliitikast peaks kasutama ujuva vahetuskursi korral monetaar-ehk rahapoliitikat. Raha pakkumist peaks suurendama ning sellega kaasneks ka intressimäärade alanemine. Raha tekiks juurde ning raha väärtus väheneks ehk inflatsioon kasvaks. Sellega kaasneb kogutoodangu kasv, kogunõudlus ning majandus hakkaks kasvama, tekiksid uued töökohad ja tööpuuduse määr väheneks. 5. Analüüsi järgnevat väidet: ,,Ei ole mingisugust mõtet pidurdada majanduslangust rahapoliitiliste ja eelarvepoliitiliste vahendite abil, sest nende poliitikate mõju tööpuudusele on lühiajaline." a) Analüüsi selle väite paikapidavust ja olulisust majanduspoliitika kujundamisel b) Selgita ja illustreeri oma seisukohti IS-LM kõveratega.
kasutaja poolt ostetus valmisprodukt, vahetoodang ühes ettevõttes valminud toodang, mida kasutatakse teises ettevõttes tootmissisendina, rahvatulu -ühiskonna majandussubjektide poolt teenitud kogutulu, kasutatav tulu kogutulu miinus maksud, deflaator nominaalse ja 8 reaalse SKP vahe, hinnindeks, mis mõõdab hindade muutumise tempot, amortisatsioon -tootmisvahendite kulumine, inflatsioon hindade muutumise tempo, tarbijahinnaindeks mõõdab kaubakorvi kuuluvate kaupade ja teenuste hindade muutumist mingi ajaperioodi vältel, välismõjud keskkonna reostatus, ühiskonna ebastabiilsus jne (tootmise negatiivne mõju keskkonnale?), varimajandus tuluallikad ja tegevusvaldkonnad, mida statistika ei kajasta, varjatud majandus toimub väljaspool ühiskondlikku regulatsiooni, kodumajandus kodumajanduslik tegevus, igapäevased tööd. 1
kasutaja poolt ostetus valmisprodukt, vahetoodang – ühes ettevõttes valminud toodang, mida kasutatakse teises ettevõttes tootmissisendina, rahvatulu -ühiskonna majandussubjektide poolt teenitud kogutulu, kasutatav tulu – kogutulu miinus maksud, deflaator – nominaalse ja 8 reaalse SKP vahe, hinnindeks, mis mõõdab hindade muutumise tempot, amortisatsioon -tootmisvahendite kulumine, inflatsioon – hindade muutumise tempo, tarbijahinnaindeks – mõõdab kaubakorvi kuuluvate kaupade ja teenuste hindade muutumist mingi ajaperioodi vältel, välismõjud – keskkonna reostatus, ühiskonna ebastabiilsus jne (tootmise negatiivne mõju keskkonnale?), varimajandus – tuluallikad ja tegevusvaldkonnad, mida statistika ei kajasta, varjatud majandus – toimub väljaspool ühiskondlikku regulatsiooni, kodumajandus – kodumajanduslik tegevus, igapäevased tööd. 1
Majandus I Majanduse RESSURSID e PÕHITEGURID 1. Mis on majandus? Majandus on inimtegevus, mille eesmärk on tagada inimestele vajalike kaupade ja teenuste tootmist, vahetust, jaotust ja tarbimise võimalust. 2. Mis on eduka majandustegevuse aluseks? Eduka majandustegevuse eluseks on majanduskeskkonna tundmine ja majanduskäitumise kavandamine. 3. Millest tuleb teha majanduslikke otsuseid? Et majanduse süsteeb saaks toimida (?) 4. Nimeta tootmisressursse? Loodusvarad, maa, kapital, tööjõud 5. Mis on majanduse põhiküsimused ? Mida toota, kuidas toota, kellele toota. 6. Nimeta majandussüsteeme? Tava, käsu, turu, segamajandus 7. Kirjelda naturaalmajandust? See on vanim majandussüsteem. Kogu ma...
• Sõja vältel mobiliseeriti 100 000 eestlast vene vägedesse, umbes 10 000 neist surid. • Eesti kaitseks ja sm võimaliku sissetungi kaitseks tekkis mõte luua Eestis rahvuslikud väeosad, kuid 1917 a. jäi see ikkagi teostamata. • 1916. a lõpus oli vm sõja pikalevenimise tõttu kokkuvarimise äärel. • Majandus oli ruineeritud, tooraine lõppemas, toiduainete nappus ohustas nälga suurlinnadele ning inflatsioon põhjustas raha probleeme. • Sm põrkus tugevneva opositsiooni vastuseisule. • Vm nõrgenemine pakkus uusi võimalusi vähemusrahvastele. • Esimesena kasutasid kujunenud situatsiooni poolakad, kuuludes 1917.a 5 nov. välja iseseisva Poola riigi taastamise. • Samalaadsed ideed Soomes ja Baltimaades. • Kõik vajalikud poliitilised, majanduslikud ja kultuurilised eeldused omariikluse rajamiseks olid Eestis kõik olemas. 41
aga lühikeseks ja 1933. aasta jaanuaris pärast Adolf Hitleri võimuletulekut see lagunes. Passiivne vastupanu- Sakslased, kes polnud võimelised sõjaliselt vastu seisma, alustasid passiivset vastupanu (streigid, keeldumine koostööst okupantidega, raha juurdetrükk streikivatele töölistele toetuse maksmiseks. Inflatsioon- on kaupade või teenuste hinnataseme tõus. Hinnataseme tõus vähendab olemasolevate varade väärtust, seega on väga kõrge inflatsioon negatiivne, kuna vähendab tarbijate käes olevate varade väärtust ning ei soodusta ka säästmist. Hinnataseme tõus vähendab olemasoleva raha väärtust. Kaupade väärtus enamasti ei halvene. Inimesed üldjuhul mõistavad, et raha väärtus pidevalt väheneb. Raha säästmist see ei soodusta. Saadud raha eest püütakse kiiresti midagi osta. Inflatsiooni vastandprotsessi nimetatakse deflatsiooniks. Dawesi plaan- oli Ameerika Ühendriikide rahandustegelase ja poliitiku Charles
majanduse kriisiga. Süsteemiväölise riski allikateks võivad olla streigid, ettevõtte juhatuse ebakompetentsus, vale turu valik jne. siia kategooriasse kuuluvad äririsk, likviidsusrisk,finantsrisk. Teise riski kategooriat- süsteemset riski- ei saa juhtida hajutamise abil, sest seda riski mõjutavad välised tegurid ning süsteemne risk ei ole iseloomulik ainult antud investeeringule, vaid sõltub üldise majandusseisu muutustest. Süsteemse riski allikateks võivad olla inflatsioon, intressimäärade muutmine, äriaktiivuse erinevad tsüklid , maksu ja rahanduspoliitika. Siia riskikategooriasse kuuluvad ostuvõime risk, intressirisk ja tururisk. Beeta kordaja Süsteemse riski määramiseks kasutatakse beeta kordajat. Beeta kajastab investeeringu tasuvuse kõikumist portfelli tasuvuse suhtes. Matemaatiliselt kujutab beeta investeeringu kasuminormi ja turuportfelli kasuminormi kovariatsioon suhet turuportfelli tasuvuse varieeruvusse
Pingelõdvenduse algus:1970. aastate alguseks oli Lääne välispoliitika jõudnud ummikusse. Lääneriikides valitses suhtumine, et kommunistliku süsteemi hävitamiseks puudub Läänel jõud ja et tuleb õppida sellega koos eksisteerima. Nad olid saanud mitmeid tagasilööke, maj olukord polnud kõige parem. NSV Liit näis järjest tugevamana. Seega pandi alus pingelõdvendusele. Esimestena asusid NSVL ja teiste sotsialismimaadega suhteid parandama Euroopa riigid. 1966-külastas Moskvat Prantsuse president Charles de Gauelle. Moskvas võeti ta hästi vastu ja Prantsusmaa ja NSVL vahel tekkis majanduslik ja kultuuriline koostöö. 1971-käis Breznev Prantsusmaal vastuvisiidil, mis oli NSVL edukas. NSVL suhted paranesid ka Lääne-Saksamaaga. 1970-sõlmisid nad omavahel ja veel Poolaga nn idalepingud, tunnustades Saksam idapiirina Oder-Neisse jõge. Lääne-Saksa ja NSVL majanduslikud suhted hakkasid kiiresti arenema, kaubavahetus kasvas. USA-s 1969 presidendiks saan...
maks, mis pannakse inimese või ettevõtte tuludele; sotsiaalmaks sihtotstarbeline maks, mis tähendab, et sellest laekunud tulu tohib kasutada ainult määratud otstarbeks; käibemaks 18% kauba või teenuse hinnast; kaudne maks moodustavad 40% riigi eelarve tulust; otsene maks see, mida maksumaksja maksab riigile oma tulult; tulumaksuvaba miinimum kindel riigieelarves fikseeritud summa, mille pealt ei pea tulumaksu maksma; inflatsioon üldine hinnatõus, millega kaasneb raha väärtuse vähenemine; tööturg süsteem, kus ühed pakuvad oma tööjõudu ehk teadmisi ja oskusi mingi töö tegemiseks, teised aga töökohti; tööleping tööandja ja töövõtja poolt alla kirjutatud leping, millesse on märgitud töö sisu, töö- ja puhkeaja pikkus, palga suurus ja selle maksmise tingimused; tööandja pakub tööd; töövõtja teeb tööd; töötu
Maailm kahe maailmasõja vahel 1919-1939 Maailm Esimese maailmasõja järel · Pinged suurriikide vahel säilivad · Tulemused rahuldasid väheseid (ainuke otsene võitja oli USA) · Suurim pettumus oli Saksamaal (ebaõiglased Versailles´ rahulepingu tingimused) · Sõjatulemustega polnud rahul ka Jaapan ja Itaalia · Venemaa ja Saksamaa alustavad sõjatööstuse arendamist Sõjajärgne majanduskriis · Eriti keeruline majanduslik olukord oli Saksamaal ja USAs (inflatsioon-tööpuudus- sotsiaalsete probleemide kasv-äärmusliikumiste teke-vajadus ,,kõva käega" valitseja järele) · 1920. aastate keskel algas maailmas suur majandusbuus, mis kestis aga vaid lühiajaliselt Rahvusvahelised suhted Euroopas 1920.aastatel · 1925 Lacarno konverents (Saksamaa osales võrdõigusliku partnerina), sõlmiti Reini tagatispakt, mis kindlustas Saksamaale Versailles paika pandud läänepiiri · 1928 Brian...
konsulteerimise protseduuris osalevalt usaldusisikult formaalset volitust esindada kõiki töötajaid; eelistab läbivalt töötajate üldkoosolekul valitud usaldusisikut ametiühingu usaldusisikule, luues tingimused ametiühingu usaldusisiku diskrimineerimiseks töökohtadel. Kui eelnev kokku võtta, võib õelda, et pea kõik Thatchersmi tunnused on Eesti majanduses kas juba olemas, või on alles arendusjärgus. Thatcherismi karmidel reformidel olid Inglismaal positiivsed tagajärjed: inflatsioon vähenes ja raha väärtus stabiliseerus ning arenes KTT tootmine, mis taastas tööstuse konkurentsivõime. Inglismaal hakkas majandus kiiremini kasvama, kuid kas see ka Eestis toimib, näitab vaid aeg. Reelika Roost, 12A
Kas Eesti edasine majandusareng tugineb kiirel palgatõusul või tootlikkusel? Kumb majandusareng oleks Eestile kasulikum: kas kiire palgatõus või tootlikkuse kasv? Alljärgnevalt püüan ma sellele leida vastuseid. Eestlaste tootlikkus on väga madal. Parimaks näiteks siin on aasta 2005 kui jääktulu ühe töötaja kohta oli rõivatööstuses vaid 9000 krooni, keemiatööstuses aga 231 000 krooni. Vahe oli 25 korda keemiatööstuse kasuks, kuigi rõivatööstuses töötas üle kolme korra rohkem inimesi. Madala jääktuluga töötaja kohta on ka naha töötlemine ja nahktoodete tootmine; puidu töötlemine ja puittoodete tootmine; paberimassi, paberi ja pabertoodete toomine; kirjastamine; kummi- ja plasttoodete toomine; transpordivahendite tootmine ja transport. Mainitud harudes on jääktulu töötaja kohta väga madal ning palgad on kasvanud aeglasemalt (Eesti majanduse konkurentsivõime...: 2008). Eesti majandus kipub ,,kreekastuma", m...
· Euro tagab stabiilsed hinnad ja laenuintressid · Eestis kaob raha devalvatsiooni risk ning sellega kaasneda võiv investeeringute väärtuse langus · Euro kasutuselevõtt suurendab automaatselt usaldust ka Eesti majanduse vastu · Usaldus toob kaasa investeeringuid ja uusi töökohti ning tõstab töötajate sissetulekuid Euro tagab vähemuutuva hinnataseme ja madalamad intressimäärad · Euroopa Liidu rahapoliitika eesmärk on hoida inflatsioon e. hindade keskmine tõus madalal tasemel (euroala keskmisel 2% aastas). · Hinnatõus sõltub ringluses oleva raha hulgast. · Ringluses olevate eurode kogumahu määrab Euroopa Keskpank. · Madala ja vähemuutuva inflatsiooniga on ka intressimäärad stabiilsemad ning Eesti pankadel on
masinaid, sealhulgas sõidukeid ( autod, lennukid, laevad ), aparaate, kemikaale ja toiduaineid. Maailmas paistab Prantsusmaa silma moe- ja luksuskaupade valmistajana: kosmeetikatooted, lõhnaõlid, ehted, daamide rõivad, kübarad ja kindad, portselan, mööbel ja palju muud. Lennuki -, auto- ja toiduainetööstuse paindlikkus ja konkurentsivõime suurendavad ekspordimahte; väliskaubandussaldo jätkuvalt positiivne. Madal inflatsioon soodustab prantsuse kaupade konkurentsivõimet nii sise- kui välisturul; soosib elanikkonna ostuvõimet. Välisinvestoreid meelitab kõrge töökultuur ja kvalifitseeritud tööjõud; Prantsusmaa keskne asend Lääne-Euroopas ja hea kommunikatsioonivõrk. Pidev tootmisprotsesside uuendamine ning teadus- ja arendustegevuse saavutuste juurutamine tõstavad ettevõtete tootmispotentsiaali ja konkurentsivõimet. Juhtivad Prantsusmaa suurfirmad osalevad
Jaapan tungib Põhja-Hiinasse Itaalia tungib Etioopiasse 5) TV lk 9 ül 1 Sõjas osalenud Euroopa riikidest suutis majanduse kõige kiiremini taastada Prantsusmaa, suureks toeks selles olid Saksamaa reparatsioonimaksed ja rikka Elsass-Lotringi ülevõtmine. Võib väita, et USA-le tõi sõjas osalemine majanduslikku kasu, sest nad tarnisid sõjavarustust ja andsid laene. Saksamaa majanduse põhiprobleemiks oli ülimalt kiire inflatsioon ehk raha väärtuse langus, majanduslik seisak kestis 1924. Aastani. Tõusuaeg algas siis, kui võitjad nõustusid järeleandmistega reparatsioonide osas ja Saksamaa peatas inflatsiooni. Majandusliku tõusuga muutus oluliseks tarbekaupade tootmine. Tänu konveierite kasutamisele tootmises sai üle minna kaupade kiiremale tootmisele. Kiire majandusarengu tulemusena lootis iga ameeriklane peagi osta endale korteri, külmkapi ja sõiduauto Ford I
Ühiskond - majandus Majandus tegevus, mille eesmärk on võimaldada inimestele vajalike kaupade ja teenuste tootmist, vahetust, jaotust ja tarbimist. Eduka majandustegevuse aluseks on majanduskeskkonna tundmine ja majandduskäitumise kavandamine. Otsuste tegemisel tuleb lähtuda printsiibist et ressursid on piiratud. Tootmisressursid: Loodusressursid maa, maavara, mets, veevarud Inimr. tööjõud Kapitalr. tööriistada, hooned, investeeringud Ettevõtlikkus oskus kolme esimest kasutada mõistlikult Majandustegevuse kolm universaal küsimus:t Mida ja kui palju toota Kuidas toota Kellele toota Majandussüsteemid Naturaalmajandus ise tootmine ja saaduste vahetamine Turumajandus põhineb nõudluse ja pakkumise suhest Käsumajandus riigi poolt välja töötatud plaan, kui palju, mida toota Laissez faire 18. Saj Prantsusmaal majandustedlik suun...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
