Inflatsioon Üldise hinnataseme märgatav ja püsiv tõus Inflatsiooni tingimustes ei tõuse mitte kõik hinnad (mõned hinnad võivad koguni langeda), kuid tõuseb keskmine hinnatase. Inflatsioonimäär ühe perioodi üldise hinnataseme protsentuaalne muutus võrreldes teise perioodi hinnatasemega Eriti kiiret hinnataseme tõusu nimetatakse "hüperinflatsiooniks" Hüperinflatsioonist räägitakse tavaliselt 50%-lise või kõrgema inflatsioonimäära korral kuus. Kõige sagedamini kasutatakse inflatsiooni mõõtmiseks: tarbijahinnaindeksit (CPI) näitab nende tarbekaupade ja teenuste fikseeritud ostukorvi kaalutud keskmist hinda, mida on tarbinud antud majanduse perekonnad. Tootjahinna indeksit PPI väljendab tootmisresursside eest makstud hinda, kaasa arvatud kaubad ja teenused, mida firnad on üksteiselt ostnud. SKP deflaatorit- kogutoodangu hinnataseme indeksit või SKP komponentide keskmist hinda. inflatsiooni kulud inflatsioon tekitab nii võitjaid kui kaota...
Vali üks: Tõene Väär Tagasiside Varjatud inflatsiooni korral jääb hind tavaliselt samaks, kuid toote kvaliteet või netokogus pakendis langevad. Küsimus 4 Õige Hinne 1,0 / 1,0 Märgista küsimus Küsimuse tekst Ootamatu inflatsiooni kahju seisneb selles, et ta suurendab võetud laenu reaalväärtust. Vali üks: Tõene Väär Tagasiside Ootamatuks inflatsiooniks loetakse niisugust inflatsiooni, mida ei osatud ette näha. Inflatsioon tähendab raha ostuvõime vähenemist, seega raha reaalväärtuse vähenemist. Küsimus 5 Õige Hinne 1,0 / 1,0 Märgista küsimus Küsimuse tekst Reaalpalk väljendab nominaalpalga tegelikku ostuvõimet ja saadakse nominaalpalga korrutamisel hinnaindeksiga. Vali üks: Tõene Väär Tagasiside Reaalpalk väljendab nominaalpalga tegelikku ostuvõimet. Reaalpalga väärtuse leidmiseks jagatakse nominaalväärtus hinnaindeksiga. Küsimus 6 Õige Hinne 1,0 / 1,0
Inflatsioon Inflatsioon on protsess, mille käigus hinnatase kasvab ja raha väärtus väheneb. Samas, kui tõuseb näiteks mingi ühe kauba hind, siis see ei ole inflatsioon. Inflatsioon on keskmise hinnataseme tõus. Kuid selleks, et saaks hinnataseme tõusu nimetada inflatsiooniks, peab olema veel üks tingimus täidetud. Hindade tase peab tõusma püsivalt. See tähendab, et ühekordne hinnataseme tõus ei ole inflatsioon. Inflatsioonimäär leitakse hinnataseme protsentuaalse muutusena. Inflatsiooni tekkepõhjusi on neli, mis on seotud nõudluse ja kuludega. Nõudlusinflatsioon, mille lähtekohaks on pakkumist ületava nõudluse esinemine ehk liignõudlus, seda seostatakse liigse raha olemasoluga majanduses. Kuluinflatsioon on tingitud tootmiskulude kasvust, mida võib põhjustada näiteks teatud tooraine kallinemine, suuremad palgakulud või muu selline faktor
5. 6.Kui intressid on kõrged hoitakse raha rohkem pangas ja seetõttu ta ringleb rohkem. Kui intressid on väikesed siis raha ringleb vähem. 7.Raha nõudluse määrab ära raha tasakaal. Raha nõudlus on kui palju inimesed tahavad raha enda käes hoida. Kas sularahas, kaardil või hoiustel. 8. Selleks, et tagada stabiilse majandus kasv, peab majanduses toimuma pidev, stabiilne raha pakkumise kasv, kuid see ei pea olla liiga kiire (see toob hinna kasvu). Liigne rahapakkumise kasv toob inflatsioon. 9. Raha hoidmise kolm peamist motiivi: · Tehingu motiiv · Ettevaatus motiiv · Spekulatiivne motiiv
Inflatsioon Aleksander Kohlap 12.C Mis on inflatsioon? Inflatsiooniks nimetatakse riigi keskmise hinnataseme jätkuvat kasvu piisavalt pikal perioodil. Inflatsioon ilmneb ka juhul, kui mõnede toodete hind alaneb, eeldusel, et teiste toodete hind kasvab kiiremin. Mõnikord kasutatakse hindade muutumisest rääkides ka mõistet deflatsioon, mis on riigi keskmise hinnataseme jätkuv langus. Nende kahe vahepealseks olukorraks on hinnataseme stabiilsus, mille puhul hinnad ei muutu vüi on muutus minimaalne. EUroopa keskpank peab hindu stabiilseks, kui hinnideks ei kasva üle kahe protsendi aastas. Millega inflatsiooni mõõta?
Inflatsioon on kaupade või teenuste hinnataseme tõus. Hinnataseme tõus vähendab olemasolevate varade väärtust, seega on väga kõrge inflatsioon negatiivne, kuna vähendab tarbijate käes olevate varade väärtust ning ei soodusta ka säästmist. Hinnataseme tõus vähendab olemasoleva raha väärtust. Kaupade väärtus üldjuhul ei halvene. Inimesed üldjuhul mõistavad, et raha väärtus pidevalt väheneb. Raha säästmist see ei soodusta. Saadud raha eest püütakse kiiresti midagi osta. Eesti inflatsioonitase Euroopa liidus: Kõige kõrgema inflatsioonitasemega võrreldes 2006. aasta septembrikuu hindadega on Läti
Kas deflatsioon on parem kui inflatsioon ? Kui küsida seda küsimust erinevate inimeste käest oleks vastuseid erinevaid, ei tekiks kindlat poolt, kuna inimeste seisused ühiskonnas on erinevad. Samas kindlat varianti valida on väga raske. Inflatsiooni ja deflatsiooni võib nimetada mänguks tootja ja tarbija vahel, kus ühe puhul üks osapool võidab ja teine kaotab.Aga küsimus ju seisnes selles, et kumb on parem? Kui võtta inflatsioon, siis selle tekke peamisteks põhjusteks on raha juurde trükkimine ja laenamine, mille tulemusel raha väärtus langeb. Riigid soosivad inflatsiooni, sest näiteks riigivõla tagasimaksmine oleks deflatsiooni ajal väga raske kui mitte võimatu. Tarbija seisukohalt on inflatsioon halb, sest toodete, kaupade ja teenuste hinnad tõusevad, kui varem näiteks maksid bussipileti eest euro, siis inflatsioonilises majanduses maksab see 2 või 3 eurot
Õppeülesanne 6 Aire Ilves RK32 Inflatsioon - kaupade või teenuste püsiv hinnataseme tõus, ilma hinnaproportsioonide muutuseta. Põhjused Rahamassi ülemäärane kasv, Nõrk ja mitteusaldusväärne raha, Majanduse liiga kiire areng. Jaotus Nõudlusinflatsioon, Pakkumisinflatsioon, Struktuurne inflatsioon, Majandusootuste inflatsioon. Spiraalid Hinnad - Palk - Hinnad Hinnad Vahetuskurss Hinnad Hinnad Intressid Hinnad Hinnad Hinnad Palgad Palgad Mõju majandusele · põhjustab tulu soovimatu ja ebaõiglase ümberjaotamise.
Moto: Inflatsioon on ainus maksustamisvõte, mis ei nõua seadusandlikku alust. Milton Friedman I fl i Inflatsioon Kas soovite K i kuuske k k sama hi hinnaga,mis i eelmisel l i l aastal, l või õi sama suurt, kui eelmisel aastal? Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz 2 Sissejuhatus. ?
3. Hüperinflatsioon on: a) kiire hinnalangus, mis teeb laenude tagasimaksmise raskeks ja halvab majanduse; b) aeglane hinnalangus; c) konkreetse kauba, sagedamini nafta ja põllumajandussaaduste järsk hinna tõus, millel on kaasne kaasnev toime ka teiste ka kaupade pade hindadele; d) d) väga kiire üldise hinnataseme tõus ja raha ostujõu vähenemine. 4. Hiiliv inflatsioon on: a) inflatsioon, mille olemasolust pole kellelgi aimu; b)) üldise hinnataseme langus g koos hindade tõusuga; g ; c) c) aeglane ja vaevumärgatav hinnatõus, mille korral toimub majanduse aktiivne areng; d)) inflatsioon, mida p peetakse hoopis p disinflatsiooniks. 5. Deflatsioon on: a)) majandusmuutujate j j väärtus jjooksevhindades;; b)
LOENG 1 1. VALUUTAKURSS, INTRESSIMÄÄRAD JA INFLATSIOON: PÕHISEOSED Valuutakursid, intressimäärad ja inflatsioon on rahvusvaheliste finantsturgude põhinäitajad. Neil on tähtis roll turuosaliste finantsotsuste tegemisel ja turu tasakaalu saavutamisel. Alljärgnevad teooriad seletavad nende seoste olemust: · rahapakkumine ja inflatsioon (Money and Inflation) · Fisheri efekt (The Fisher Effekt, FE) · ostujõu pariteedi teooria (Purchasing Power Parity, PPP) · rahvusvaheline Fisheri efekt (The International Fisher Effect, IFE) · intressimäära pariteedi teooria (The Interest rate Parity, IRP) · õiglase forvard-kursi teooria (The Unbiased Forward Rate, UFR). 1.2. Raha ja inflatsioon (seos 1) Kõikide finantsturu osaliste soov on võimalikult täpselt prognoosida valuutakursi.
1. Nõudlusinflatsioon on: a. tootmiskulude kasvust põhjustatud inflatsioon, mis võib tekkida palgatingimuste muutumine b. liignõudlusest põhjustatud üldise hinnataseme tõus c. tootmiskulude kasvust põhjustatud inflatsioon, mis võib tekkida negatiivse pakkumisvapustusena d. valitsuse või mõne teise volitatud institutsiooni tellimusel esilekutsutud inflatsioon 2. Kui majanduses valitseb hüperinflatsioon, siis: a. on inimestel rohkem põhjusi säästmiseks b. tõuseb üldine hinnatase vähemalt 50% aastas c. teadmatus ja ebamäärasus tuleviku suhtes takistavad investeerimast d. domineerivad kaupade ja teenuste bartertehingud e
BCU3620 MAKROÖKONOOMIKA (PÄEVAÕPE) Started on teisipäev, 2 mai 2017, 10:44 State Finished Completed on neljapäev, 4 mai 2017, 9:38 Time taken 1 day 10 hours Grade 10 out of 10 ( 100 %) Question 1 Nõudlusin atsioon on põhjustatud järsust tootmiskulude kasvust. Complete Select one: Mark 1 out of 1 True False Nõudlusin atsioon tekib, kui kogunõudlus kasvab kiiremini kui kogupakkumine. Lisaks erasektori nõudluse kasvule võib nõudlusin atsiooni tekitada ka ekspansiivne raha- või eelarvepoliitika. Kuluin atsioon (pakkumispoolne in atsioon) tekib tootmiskulude järsu kasvu tõttu (toooraine ...
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool VE KÕ Lea Valter KAS INFLATSIOON ON PAREM KUI DEFLATSIOON? Essee Juhendaja: Diana Tandru Mõdriku 2011 Kas inflatsioon on parem kui deflatsioon? Seoses maailmamajanduse kriisiga on ka Eesti majandus kriisis. Paljud firmad ja inimesed on selle tõttu sattunud suurtesse raskustesse. Kuidas sellest kriisist paremini välja tulla? Sellisel ajal on paras mõelda mis on parem, kas inflatsioon või deflatsioon. Kindlasti meeldib meile enamikule see, kui hinnad langevad. Oleme valmis ostma ka asju, mida me kohe ei vajagi. Aga peagi mõtleme, et äkki homme saab veel odavamalt ja
II Inflatsioon ja elu kallinemine 2.1 Inflatsiooni olemus Inflatsiooni peetakse majanduskasvu ja tööpuuduse kõrval üheks oluliseks majandusnäitajaks, millega tegelevad majandusteadlased, kui ka poliitikud. 1970 muutus inflatsiooni uurimine veel keerulisemaks, kuna tõdeti, et inflatsioon võib olla koos töötusega kõrgel tasemel. 1980 aastal avastati, et seos rahamassi suurenemisega on side inflatsiooni tõusuga jäänud minimaalseks. Tänaseks on inflatsiooni kujunemise kohta mitmeid teooriaid, kuid ühes ollakse kindel- inflatsiooni kujunemise kohta ei ole ühte kindlat seost. 2.2 Inflatsiooni mõiste Traditsiooniliselt defineeritakse inflatsiooni kui üldise hinnataseme muutust protsentides.
................................................4 1.3 Ressursside efektiivne kasutamine.......................................................................4 2. MAJANDUSE KOGUPRODUKT JA MAJANDUSARENG.................................. 6 2.1 SKP.......................................................................................................................6 2.2 Puhaseksport.........................................................................................................7 3. INFLATSIOON......................................................................................................... 8 3.1 Inflatsiooni mõõtmine.......................................................................................... 8 3.1.1 Ostukorv........................................................................................................8 3.2 Inflatsiooni mõju tarbijatele................................................................................. 9 3
Euroopa Sotsiaalfond on Euroopa Liidu peamine rahastamisvahend, millega toetatakse liikmesriikides tööhõivet ning edendatakse majanduslikku ja sotsiaalset ühtekuuluvust. ESFi kulutused moodustavad umbes 10% ELi üldeelarvest. Euroopa Regionaalarengu Fond on regionaalpoliitika peamine vahend ja selle eesmärk on vähendada regionaalset ebavõrdsust, kolm põhimõttelist eesmärki: lähenemine, piirkondlik konkurentsivõime ja tööhõive ning Euroopa territoriaalne koostöö. Ühtekuuluvusfond loodud Maastrichi lepinguga, toetatakse mahajäänud liikmesriike, kelle SKP on alla 90% ELi keskmisest. Tootmisteguridmajanduslike ressursside kogum, mis on ühiskonnal küsutada kõikide majanduslike soovide rahuldamiseks. Jaguneb: maa (loodusressursid, kliima, Maa), inimkapital (tööjõud, ettevõtlikkus), kapital (reaalkapital, finantskapital). SKP peegeldab riigis teatud ajaperioodi, tavaliselt aasta jooksul toodetud kaupade ja teenuste maksumust. Lõpptarbim...
· Sotsiaalmaksumäär on 33% Brutopalgast netopalk= Brutopalk-tulumaks(21%)-töötuskindlustusmaks(2% töötajale) 4) Konkurentsitüübid · Täielik konkurents- palju pakkujaid, esineb harva seda Nt: turg · Osaline konkurents-on kaupu, aga vajalikku alati ei leia(auto turul) · Monopol-konkurentsi puudumine, tootja määrab hinna, asenduskaup puudub 5) Inflatsioon Riigi keskmise hinnataseme jätkuv kasv piisavalt pikal perioodil. Raha väärtuse ja inimeste ostujõu langus, hindade kasv Inflatsioonimäär-keskmise hinnataseme protsentuaalne muut baasperioodiga võrreldes · Nominaaltulu-inimene saab palgana kätte · Reaaltulu- mille puhul arvestatakse inflatsiooni; mida saab tarbid. · Deflatsioon-riigi keskmise hinnataseme jätkuv langus · Hinnataseme stabiilsus-deflatsiooni ja inflatsiooni vahepeal, hinnad ei muutu või muutus
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Majandusteaduskond Rahvusvaheliste suhete instituut Lühikokkuvõte artiklist „Monetary Policy, Money, and Inflation“ Kodutöö aines Rahvusvahelise majanduse alused Juhendaja: Tallinn 2015 Rahapoliitika, raha ja inflatsioon. Rahanduse õpikud väidavad, et rahapakkumise kasvatamine viib kõrgema inflatsioonini. USA Föderaalreservi kogemuse põhjal see siiski hetkel ei toimi. Alates 2008.aastast on Föderaalreserv kolmekordistanud oma baasraha, ilma et inflatsioon oleks tõusnud. Intressimäärad on ajalooliselt madalal tasemel ja maailmamajandus on jätkuvalt hädas, normaalse rahakordistus protsess on jaotatud ning surve inflatsioonile jääb tagasihoidlikuks. Pärast 2008
Kas inflatsioon on parem kui deflatsioon? Kui seda küsimust küsida suure hulga erinevate inimeste käest, siis ei saaks tulla ühtset vastust. Inimeste jõukus ja positsioon ühiskonnas on erinev. Riigimajandusele oleks kasulik inflatsioon, kuid inimesele kes seal elab, deflatsioon. Selge on see, et riigile on inflatsioon kasulik. Hinnad tõusevad ja raha väärtus väheneb. Riik teenib kasu ju ka riigis olevate firmade pealt. Halb on aga see kui hinnatase tõuseb siis tuleb turule uusi pakkujaid, kes ei pruugi müüa kvaliteetset kaupa. Nad küll pakuvad turuhinnast madalamat hinda, kuid kauba kvaliteedi suhtes liiga kallist. Tarbijale ei ole inflatsioon aga kasulik. Teenuste ja kaupade hinnad tõusevad kuid sama raha eest, mis eelmisel kuul teenisid, saad vähem kaupa
Kas inflatsioon on parem kui deflatsioon? Paari aasta eest, kui Eesti majandus arenes kiiresti ja teenis kiidusõnu ka mujalt maailmast, oli üheks probleemiks siiski Eesti kõrge inflatsioon, mis sai saatuslikuks ka tol ajal Eurole üleminekule. Nüüdseks on maailmamajandus kriisis ja sellega koos ka Eesti majandus. Hindu langetatakse ja raha väärtus on tõusma hakanud inflatsiooni asemele on tekkinud deflatsioon. Mida kõike see endaga kaasa toob on veel võib-olla vara ennustada, kuid kas see on parem või halvem kui inflatsioon? Deflatsiooni oludes langetatakse muudkui hindu ja tekib oht, et inimesed ootavad oma ostude
Kas inflatsioon on parem kui deflatsioon Mis on üldse inflatsioon. Inflatsioon on kaupade ja teenuste hinnataseme tõus. Inflatsiooni vastand on deflatsioon ehk hinnalangus. Tegelikult on deflatsioon majanduse tervisliku seisundi kohta väga halb uudis. Kõik hinnakõikumised puudutavad meist igaühe ostukorvi nii kaudselt kui ka otseselt. Kui küsida erinevate inimeste käest, mida nemad inflatsioonist ja deflatsioonist arvavad, siis mingit kindlat vastust me sealt ei saakski, kuna inimesed on ühiskonnas erinevatel positsioonidel, on rikkamaid ja on vaesemaid
Mikk Saarela Kas inflatsioon on parem kui deflatsioon? Deflatsioon võib tunduda palju parema majandusprotsessina, kui seda on inflatsioon. Tegelikkuses toovad need mõlemad endaga kaasa palju probleeme riigi majanduses. Kõige parem on disinflatsioon, sest siis püsib majandus tasakaalus. Deflatsioon tekib lihtsalt öeldes siis, kui olemasoleva raha hulk on olemasolevate kaupade koguse kohta liiga väike: rahapakkumine väheneb ja kaupade pakkumine suureneb. Seega võib deflatsioon olla põhjustatud kas rahapakkumise või krediidi järsust vähenemisest või ka liigsest tootmisvõimsuste üle-jäägist
$UYHVWXVWHVW7||WXVMDLQIODWVLRRQ 0LNURMDPDNUR|NRQRRPLND7.DUP 0LQXNRGXŹ7/00,0$Ź7HHPDŹ$UYHVWXVWHVW7||WXVMDLQIODWVLRRQ 7HVWLQDYLJDWVLRRQ $OXVWDWXG 2OHN /}SHWDWXG $HJDNXOXV 3XQNWLG +LQQH PDNVLPDDOQH .VLPXV $OOSRROWRRGXVWHLRPDKLVWWRRWPLVNXOXGH 9DOPLV NDVYXVWWLQJLWXGLQIODWVLRRQLJD +LQQH .XYDNRUUDJDNVDNHQ 9DOLNV ...
Gruusi inflatsiooni muutus võrreldes eelmise perioodiga (%) 9.2 10.0 1.7 7.1 8.5 Eesti inflatsiooni muutus võrreldes eelmise perioodiga (%) 6.6 10.4 -0.1 3,0 5,0 Inflatsiooniks nimetatakse kõikide kaupade ning ka teenuste üleüldist hinnataseme tõusu, mis vähendab varade väärtust. Seega mida kõrgem on inflatsioon, seda madalam on tarbija vara väärtus. Tabelist järeldades võb öelda, et kui majandusel läheb hästi, siis inflatsioon aga tõuseb, mis omab negatiivset mõju. Sellise majanduse languse ja tõusu põhjuseks oli kinnisvara hinnataseme muutus. Pea veerandi kaotas majanduskriisi põhjas kinnisvara oma väärtusest. Gruusia inflatsiooni näitajad võrreldes Eestiga on jällega tasakaalukamad, põhjuseks saab tuua ainult selle, et Gruusiat puudutas majanduse langus vähem
...................................................... 6 1.3 Tagajärjed.............................................................................................. 8 1.3.1 Negatiivsed tagajärjed....................................................................8 1.3.2 Positiivsed tagajärjed....................................................................10 1.4 Inflatsiooni juhtimine...........................................................................11 EUROTSOONI INFLATSIOON..........................................................................13 KOKKUVÕTE.................................................................................................. 14 KASUTATUD ALLIKAD.................................................................................... 16 SISSEJUHATUS...............................................................................................................3 1.INFLATSIOON....................................................................
Kas deflatsioon on parem kui inflatsioon? Majandusest käivad läbi kaks väga erinevat, kuid samas kaks väga tähtsat mõistet inflatsioon ja deflatsioon. Mida need mõisted tähendavad ja kumb neist on kasulikum nii meile inimestele kui ka tervele riigile? Inflatsioon on definitsiooni järgi kaupade või teenuste hinnataseme tõus, mis võib kaasa tuua nii positiivseid kui negatiivseid tagajärgi. Deflatsioon tähendab aga üldise hinnataseme
ESSEE Kas inflatsioon on parem kui deflatsioon? Kui seda küsimust küsida kümne inimese käest, siis tuleks erinevaid vastuseid või ei tuleks üldse ühtegi vastust. Tänapäeva Eesti riigi juures on inimeste seisused väga erinevad, kuna meie riigis on palju töötuid. Kindlasti meie riigile on parem inflatsioon. Kuna inflatsiooni tähendab lühendatult- raha ostujõud langeb ja hinnad tõusevad. Riik teenib kasu suurelt osalt, riigis olevate firmade pealt. Kui hinnad, aga peaks tõusma, toob see suurt kahju kuna turule tuleb, siis uusi pakkujaid ja me ei pruugi kindlad olla, et see kaup on kvaliteetne . Seevastu tarbijale ei ole inflatsioon aga hea. Teenused ja kaupade hinnad päev päevalt tõusevad, kuid teenitud palga eest saab endale vähem lubada
43. Millised on suurimad tululiigid ja suurimad kululiigid KOV eelarves? 44. Inflatsiooni mõiste. Inflatsioon on ühe majandussüsteemi piires toodetavate ja müüdavate kaupade ja teenuste üldine keskmise hinnataseme tõus 45. Selgitage inflatsiooni tekke põhjuseid. *liigse paberraha käibele laskmine; *välismaiste hindade tõus; *psühholoogiline tegur; *tööviljakuse erinev kasvutempo; *kulude kasv 46. Inflatsiooni erinevad liigid. Avalik inflatsioon turumajanduses, väljendub hinnatõusus Tõkestatud inflatsioon käsumajanduses. Fikseeritud hindade tõttu ei väljendu pakkumine ja nõudlus hinnatõusus, vaid muutub olukorraks, kus raha otsib kaupa 47. Millised on inflatsiooni kasud ja kahjud? Kasud: Mõõdukas inflatsioon, mis ei ületa teatud madalat taset, soodustab majanduslikku aktiivsust Kahjud: *Hoiuste väärtus väheneb; *Vähendab turu võime anda edasi infot; *kaotavad
Fiskaalpoliitika ehk rahanduspoliitika tegeleb peamiselt valitsuse eelarvepoliitikaga. Jaguneb maksupoliitikaks, kulutustepoliitikaks, tasakaalupoliitikaks ja laenupoliitikaks. Monetaarpoliitika ehk rahapoliitika on suunatud riigi keskpanga tegevusele. Eesmärgiks on tagada raha stabiilsus hinnataseme ja inflatsiooni stabiilsus - majanduse üldine kasv ja kõrge tööhõive. Antud töö eesmärgiks on analüüsida eelmises seminaris välja toodud näitajate SKP, töötus ja inflatsioon seost fiskaal- ja monetaarpoliitikaga Eesti majanduses. Välja tuua ka peamised muutused majanduses maksusüsteemis. Ajavahemikuks on endiselt majanduse muutlik periood 2007-2011. Andmeid leidsin peamiselt Rahandusministeeriumi kodulehelt. Leian, et üks olulustest muudatustes maksuseadustes aastatel 2007-2011 on kindlasti käibemaksumäära tõstmine 18%-lt 20%-ni alates 2009. aasta 1. juulist. Maksud moodustavad
Roomav e hiiliv- (2-4% a.) aeglane, vaevumärgatav, majanduse aktiivne areng, rahaühiku odavnemine- kahjulik sääste hoida--investeerimine Mõõdukas (5-10% a.)- stimuleerib kaupade ja teenuste ostmist; kahanev ostujõuga raha- kaupade ostmine; Tarbimise suurenemine--majanduskasv Hüperinflatsioon- väga kiire hinnataseme tõus ja vastavalt raha väärtuse vähenemine; ebastabiilsus; raharinglus kasvab tohutult Kuidas inflatsioon mõjutab majandust? Kõrge inflatsioon- raha kaotab väärtust, intressimäärasid tõstetakse- peletab investeeringuid takistades majanduskasvu Madal inflatsioon- tõstab finantssektori stabiilsust, see omakorda soodustab majanduskasvu Kui hinnatase tõuseb siis SKP tõuseb (nt usalduse kadumine, ei saa enam tarbida, eksportida, toodangu kogus väheneb) Portfeliteooria- (Harry Markowitzi teooria) on võimalik koostada kõige efektiivsem (vähima riskiga) portfell
Ühelt poolt toob see liikmesriikide jaoks kaasa kohustuse püüelda eakate elatustaseme tõstmise ja vaesusriski vältimise suunas pensionimaksete tõhustamise kaudu, teisalt aga ka kohustuse vähendada vanemaealiste võimalusi varaselt pensionile siirduda, mille eesmärgiks on säilitada õiglast tasakaalu majanduslikult aktiivse ja pensioniealise põlvkondade vahel. Euroopa Liidu liikmesriigina on ka Eestil kohustus neid suundumusi sotsiaal- ja tööpoliitikas järgida. VII osa – Inflatsioon Inflatsiooni mõiste – ühe majandussüsteemi piires toodetavate ja müüdavate kaupade ning teenuste üldine keskmise hinnataseme tõus. Selgitage inflatsiooni tekke põhjuseid • Liigse paberraha käibele lasmine, mille põhjustab riigi eelarve defitsiit – riigi eelarvet ei suudeta tasakaalustada, kulud ületavad tunduvalt tulusid. Selleks tuleks suurendada makse, mis on tülikas. Kergem on lasta käibele uut raha.
kajastab mingit keskmist. Kui keegi teeb paremini tööd, siis ta toodab ettevõttele kasumit. T – toode/teenus Selles seoses puudub raha. Osaühingul miinimum sissemakse 2500 € Aktsiaseltsil 25 000 € Ettevõte peab olema kasumlik. TJ R -> TV -> To -> K -> R´ M R – raha TJ – tööjõud TV – töövahendid M – materjal To – tootmine 1 K – kaup Süsteemis toimub aga inflatsioon. Inflatsioon sööb raha väärtuse ära / hävitab raha väärtust. See on kõikides normaalsetes ühiskondades nii. Seega R´ peab olema suurem kui algne R. R´ > R. R´= R + m (kasum) Hetkel inflatsioon umbes 3%. Kasumlikkus/rentaablus võiks olla u 12-15%. Siis katab ära inflatsiooni taseme, saab uuendada seadmeid, areneda. Raha tuleb uuesti ringlusesse panna. Ettevõte peab olema jätkusuutlik, kestma pikka aega.
Põhjavesi Mõisted: Põhjavesi Maakoore ülemises osas osas kivimite vahel olev vesi. Mineraalvesi Rohkelt lahustunud mineraalaineid sisaldav põhjavesi. Ravitoimeline. Termaalvesi Põhjavesi, mis on kuumenenud tänu kuumadele kivimitele. Vulkaanilises piirkonnas. (keiser, allikas) Poorsus Kivimite bõi sette omadus hoida vett. Põhjaveetase Järgib üldjoontes pinnamoodi, kuigi põhjaveekihi pind võib olla maapinnast vägagi erineval sügavusel, mõnest sentimeetrist mõnekümne meetrini. Aerotsoonivöönd Maapinna osa, kus lõhesid ja poore täidab nii õhk kui ka vesi. Küllastunud põhjaveekiht Maapinna osa, kus poorid ja tühikud on täitunud veega ning on kujunenud põhjaveekiht. Põhjavesi liigub, mitte voolab. INFLATSIOON (PÕHJAVEE KUJUNEMINE, VEE IMBUMINE PINASESSE) MÕJUTAVAD TEGURID: 1. Saju kestus 2. Saju intensiivsus 3. Kivimite poorsus 4. Taimkatte esinemine 5. Nõlva kalle...
elanike tulud. Sisemajanduse koguprodukt (SKP) riigis teatud ajaperioodi jooksul toodetud lõpptarbimisse läinud kaupade ja teenuste maksumus Rahvamajanduse koguprodukt (RKP) mõõdab kõigi antud riigi residentide poolt toodetud lõpptarbimiseks suunatud kaupade ja teenuste väärtust lisandväärtus - igas tootmisetapis toimuv kauba turuhinna suurenemine SKP koosneb: *eratarbimine *investeeringud *valitsuse lõpptarbimine *puhaseksport eksport import = puhaseksport Inflatsioon - riigi keskmise hinnataseme jätkuv kasv piisavalt pikal perioodil. *inflatsioon avatud sektoris- nende toodete ja teenuste osas, mis on avatud välismaisele konkurentsile *inflatsioon suletud sektoris-teenused, nt transporditeenus, bussipiletid, keskküte *inflatsiooni mõõtühikuks on inflatsioonimäär. See on keskmise hinnataseme protsentuaalset muutust baasperioodiga võrreldes *(THI) tarbijahindadeks on indeks, mis isel. Tarbekaupade ja tasuliste teenuste hindade muutust
Fin, Por) Hetkel euro kasutusel 17 riigis – Slo, Svk, Cyp, Mlt, Est Erikokkuleppealusel Andorra, Monaco, San Marino ja Vatikan Euro kasutusel ka Kosovos, Montenegros. Ametlik riiklik kokkulepe puudub. Lisaks veel ülemereterritooriumid Den, Swe, Gbr säilitasid oma rahvusliku valuuta Eurole ülemineku kriteeriumid - Eelarve defitsiit alla 3% SKT – st - Riigi võlakoormus 60% - Inflatsioon mitte üle 1,5% kõrgem kui 5 madalaima inflatsiooniga riigi keskmine Eurole ülemineku majanduslik kasu - Valuutavahelduskulude- ja riskide kadumine - Lihtsam võrrelda hindu - Mugavam reisida - Eestis kogu aeg olnud euroga seotud ja sõltuvuses Euroga liitumise varjuküljed - Osade liikmesriikide võimalik vastutustundetu rahapoliitika mõjutab negatiivselt kõiki liikmesmaid Panganduse tekkimine ja areng
Eesti kroon ja devalveerimine Eesti avalik arvamus on praeguseks rohkelt vaielnud selle üle, kas Eesti kroon tuleks devalveerida ning kas see oleks mõttekas. On tõsi, et krooni devalveerimine lahendaks küll väga lühiajaliselt maailma haaranud majanduskriisi tekitatud probleemid, ent seda ainult näiliselt, ning tegelikult tekitaks krooni devalveerimine ainult inflatsioonile lisa. Meil kehtiva valuutakomitee süsteemi kohaselt on Riigikogul küll õigus krooni devalveerida, ent seda tuleks teha ainult viimases hädas. Eesti majandus pole veel nii jubedas seisus, et seda teha. Põhimõtteliselt võib öelda, et Eesti krooni väärtuse langetamine oleks halb idee, kuna see kahjustaks korralikult toimivat valuutasüsteemi, mis on Eestile seni edu toonud. Valuutakomitee süsteem sätestab järgmist käibel olev raha peab olema tagatud reservidega ja keskpangal on minimaalselt võimalusi rahapoliitikat teostada, ...
kahjustada või läheb hoopis kaduma. Selle vältimiseks tuleb sõlmida transpordikindlustusleping. Asukoharisk on seotud konkurentidega võrreldes erinevate kuludega ekspordis või impordis - kui on makstud liiga kõrgeid palkasid, töötajad on liiga palju streikinud, liiga kõrged maksud, ekspordikeeld või kõikuv vahetuskurss. Asukohariski maandamiseks kasutatakse otseinvesteeringuid müügiturule ja litsentside kasutamist. (Hirjel 1996) Valuuta väärtust mõjutavad inflatsioon ja vahetuskurss. Inflatsioonirisk on see, kui inflatsioonimäär erineb ootuspärasest ja see avaldub ettevõtte rahavoogudes. (Hirjel 1996) Ettevõttele tähendab see seda, et inflatsiooni tõttu võib tekkida kriitiline olukord, mille leevendamiseks vähendatakse võimalikult palju kulusid. Inflatsiooni korral peavad kaupade hinnad tõusma kiiremini kui nende tootmiseks tehtud kulud. Vahetuskursirisk on oht, et erinevate valuutade vahetussuhe muutub ühele ettevõtjale
vabad tööd otsivad inimesed. Selle vähendamiseks ei ole valitsusel spetsiaalseid programme. · Struktuurne töötus tekib majanduses toimuvatest struktuurimuutustest. · Tsükliline töötus esineb majanduse langusperioodil. · Hooajaline töötus esineb seetõttu, et mõningates majandusharudes on tootmine võimalik näiteks ainult teatud aastaaegadel ja ülejäänud ajal tööjõudu ei vajata. 30. Mis on inflatsioon ja millised on inflatsiooniteooriad? Inflatsiooniks nimetatakse üldist hinnataseme pidevat tõusu. Hinnataseme tõus vähendab olemasolevate varade väärtust, seega on väga kõrge inflatsioon negatiivne, kuna vähendab tarbijate käes olevate varade väärtust ning ei soodusta ka säästmist. Hinnataseme tõus vähendab olemasoleva raha väärtust. Kaupade väärtus enamasti ei halvene. Inimesed üldjuhul mõistavad, et raha väärtus pidevalt väheneb
15.03.17 Investeeringud- raha ajaväärtus- raha väärtuse muutumine Inflatsioon- sööb raha väärtust kui inflatsioon on miinuses, siis on tegemist deflatsiooniga. Normaalses majanduskeskkonnas toimub alati inflatsioon, st et raha kaotab väärtust. Investeeringud on pikemaajalised ja suunatud tulevikku ja tuleb arvestada selle perioodi inflatsiooni. Lepingute väärtused on tõusvas trendis. Raha aja väärtus sisaldab kahte erikontseptsiooni Raha praegune- või nüüdisväärtus- tuleb end paigutada tulevikku ja tulla tagasi tänasesse päeva, ehk leida see nüüdisväärtus RAHA TULEVIKUVÄÄRTUS nim ka raha liitväärtuseks, see on raha väärtus, milleni
hinnavälised muutused kogunõudluse elementides. Mistahes kogunõudluse elemendi kasv nihutab kogunõudluse kõvera paremale, kahanemine aga vasakule. Nihkumist mõjutavad tegurid on: • Tarbijate eelistuste muutumine • Investeeringute taseme muutumine (kasumiootused, tehnoloogia areng) • Valitsuse kulutuste suurendamine või vähendamine (poliitilised pioriteedid) • Muutused puhasekspordis (valuutakursside muutumine) 9. Inflatsioon ja tööhõive Inflatsioon on kõige lihtsamini öeldes keskmise hinnataseme püsiv tõus, millega kaasneb raha väärtuse langemine. Inflatsioonile vastupidist nähtus nimetatakse deflatsiooniks s.o keskmise hinnataseme alanemine. Keskmise hinnataseme mõõtmiseks kasutatakse majanduses erinevaid meetmeid: • Üldine hinnaindeks ehk SKP deflaator, mis mõõdab keskmiste hindade muutust baasperioodis.
Soov minimeerida raha asendamiskulusid. Raha peab olema kulumiskindel, kvaliteetne. ( Eesti 2.- kroonine pidas vastu 4,6 kuud) 5. Kaasaskantavus ja kasutamise mugavus- raha peab olema mugav kaasas kanda. Piisavalt normaalse suurusega ( peab olema suuremaid ja väiksemaid) 6. Piiratus- raha peab olema ringluses parasjagu. Kui raha on liiga vähe, siis majandus jääb seisma. Kui raha on ringluses liiga palju, siis raha väärtus väheneb- tekib inflatsioon. 7. Äratuntavus- kõik, kes on seotud mingite maksetega, peavad raha ära tundma. Seotud valuutadega. Kui me raha ei tunne, sis tehingust keeldutakse. Panga teke Aja jooksul hakkas raha kuhjuma, tekib vajadus hakata raha turvaliselt hoidma. Rahvas teadis, et kirikutel on turvalised võimalused raha hoiustamiseks ( valvurid, kirikud piiratud aiaga). Kiriku pead nägid teenimise võimalust. Raha hoidmine hoidlas oli rahvale tasuline
Suurim vliskaubanduspartner on Soome. Vljaveos on thtsal kohal ka Rootsi, Lti ja Venemaa.Enim veetakse vlja elektrimasinaid ja seadmeid ning puitu ja puittooteid. Thtsad sisseveomaad on ka Saksamaa, Venemaa ja Rootsi. 1992 teostati rahareform. NSV Liidu rubla asendati krooniga, mis seoti Saksa marga kursiga. 2004. seoti kroon euroga. 1.01.2011 leminek eurole. Majanduspoliitika eesmrgid: 1) elustandardi kasv; 2) tisthive tealise elenikkonna hulgas; 3) stabiilsed hinnad; 4) madal inflatsioon. RAHA LIIGID- sularaha, elektrooniline raha SELLE LESANDED- maksevahend, arvestushik EESTI PANK *Eesti Vabariigi keskpank *teostab jrelvalvet *sularaharingluse korraldamine *kattevara KOMMERTSPANGAD- *Hoiustamine *Laenud *Pensionifondid Eestis niteks Swedbank, SEB jne. EURO- 1.01.1999 elektroonilisena 1.01.2002 sularahana. 18 riiki eurotsoonis. Eurotsooni juhib Euroopa Keskpank ECOFIN- EL rahanduse ja majanduseminstrite tippkohtumine Eesti Panga President- Ardo Hansson
Kõik ettevõtmised millega me igapäevaselt tegeleme, on seotud suuremal või vähemal määral riskidega. Me hindame riski selle põhjal, mida me arvame, kuidas meil tulevikus läheb. Risk võib kaasa tuua nii võidu kui ka kaotuse. Nii riigi majanduses kui ka väike ettevõttetes tuleb igapäevaselt võtta vastu otsuseid tähtsates küsimustes, tihti peale tuleb otsustada mitme võimaliku variandi hulgas, mis tõttu on "ämbrisse astumise" võimalus veelgi suurem ehk suurem on ka risk. Lisaks mõjutab riski suurust ka otsutaja postitsioon mida kõrgemal kohal otsustaja on, seda suuremad ka riskid. Majanduses mõistetakse tavaliselt riski all kahju võimalikkust, kuid kahju all mõeldakse samuti võimalikku saamata jäävat tulu. Riski suurus iseloomustab kahju võimalikkust, ehk ka mida suurem risk seda suurem võimalik kahjum või kasum. Majandus riskidel on ka erinevad tasemed, näiteks rahvusvahelises majanduses on riskid seotud ka teiste riikide majandusega, k...
Kuid üks suuremaid probleeme selle asja juures oli see, et demokraatia ei suutnud püsima jääda ja seda nimetati demokraatia kriisiks. Selle tekkimist soodustasid, aga paljud tegurid näiteks muutused ühiskonnas, majanduslikud raskused ja valimiskünnise puudumine. Ühiskonnas olid ühed suuremad muutused need, et maailma sõjas hukkus kõige enam keskklassi inimesi ja seega tõusis nüüd töölisklassi soovide täideviimise võimalus. Majanduslikeks raskusteks olid eelkõige kiire inflatsioon ja tooraine allikate kadumine. See tähendas, aga seda, et demokraatia asendus diktatuuriga. Seega arvan mina, et üks suuremaid riigikorra muutuste põhjustajateks oli just see, et rahvas tahtis võimalikult hästi elada, kuid nad ei suutnud sellisena seda riiki valitseda. Ja selle üks suur mõjutajaid oli majandus kriis, mis kestis ei lõppenudki õieti ära, vaid see katkes 1939. aastal alanud 2. maailmasõjaga.
euroopa ja euroopa ei jõudnud Ameerikast kohale toodavaid kaupu osta. (9) Mida tegi Roosevelti administratsioon kriisist ülesaamiseks? a) kehtestati kontroll panganduse üle b) riik hakkas reguleerima põllumajandust c) tööstuse elavdamiseks võeti vastu seadus, mis lõi uusi töökohti d) riik hakkas hoolitsema abivajajate eest, (10) reparatsioon kahju täielik hüvitamine sõja võitjale inflatsioon raha ostujõu langus ja hindade tõus agressor sõjaalgataja ja vallutaja ''New deal'' ehk uus kurss punktid, mis pidid tööstust ergutama ja looma uusi töökohti. (11) Woodrow Wilson USA president 1856-1924, kuulus PR'i kuldesse nelikusse, Adolf Hitler oli Saksamaa poliitik ja Natsionaalsotsialistliku Saksa Töölispartei (NSDAP) juht (19211945). Aastatel 19341945 oli ta Saksamaa diktaator ametliku tiitliga Saksamaa kantsler (19331945) ning tiitliga
Majanduspoliitika phivaldkonnad on: 1.Korrapoliitika 2.stuktuuripoliitika 3.Protessipoliitika(finantspoliitika) KORRAPOLIITIKA phivaldkond,mille raames tehakse phiotsuseid.Otsuste phine tegevus jaotub allvaldkondadeks: 1.Vistluse konkurentspoliitika-konkurentsiseadused;tarbijakaitse 2.Omandipoliitika-vastutus/kontroll;mratakse juhtimise ksimused;maade ja varade tagastamise ksimused 3.Tegevusmajandus/isikukaitse 4.Sotsiaalne kindlustatus STRUKTUURIPOLIITIKA 1.Regionaalpoliitika-riigi-ja omavalitsusorganite koosklastatud tegevus 2.Sektoriaalpoliitika-on suunatud rahvamajanduse kui terviku ja selle ksikosade tasakaalustatud arengule 3.Vike-ja keskmise ettevtluspoliitka-erinevate omandivormide kaudu teostuv tegevus, eriti eraettevtlus. PROTSESSIPOLIITIKA 1.Eelarvepoliitika 2.Rahapoliitika 3.Sissetulekute poliitika 4.Vlismajandusliku kindlustatuse ja tasakaalu poliitika INFLATSIOON Inflatsiooni mdetakse tarbija hinnaindeksi(THI) abil, mi...
rahuldamiseks. Ei kasutata ühegi teise toote/teenuse tootmiseks. · Vahetarbimine kaubad/teenused, mida kasutatakse teiste toodete/teenuste tootmiseks. · Lisandväärtus kauba töötlemisel lisanduv kauba väärtuse kasv. · Nominaalne SKP väljendab toodetud kaupade ja teenuste maksumust antud aastal kehtinud hindades · Reaalne SKP- väljendab toodetud kaupade/teenuste maksumust muutumatutes baasperioodi hindades. · SKP per capita SKP näitaja inimese kohta · Inflatsioon riigi keskmise hinnataseme jätkuv kasv piisavalt pikal perioodil. · Deflatsioon riigi keskmise hinnataseme jätkuv langus. · Hinnataseme stabiilsus- riigi keskmine hinnatase ei muutu või on muutus minimaalne. · Inflatsioonimäär keskmise hinnataseme protsentuaalne muutus baasperioodiga (eelmise aasta,kuu, kvartaliga) võrreldes. · Hinnaindeks mõõdetakse hinnataseme muutumist · Tarbijahinnaindeks indeks, mis iseloomustab tarbekaupade ja tasuliste teenuste
Inferioosne kaup- väheväärtuslik kaup on kaubad mille nõudlus kahaneb(kasvab) kui tarbija sissetulek suureneb(väheneb) 12.Lorenzi kõver (ABC3) Lorenzi kõver on sissetulekute ebavõrdse jaotumise graafiline kujutis. Lähemal absoluutse võrdsuse joonele heaolu kasvab, kaugemal kahaneb Absoluutset võrdsust mõjutavad: · Majanduskasv ja riigi üldine areng · Makroökonoomilised tegurid inflatsioon, tööpuudus jne · Demograafilised tegurid elanikoonna vanuseline koosseis · Poliitilised tegurid 13.SKP, RKP ja nende erinevused. SKP keskendub territooriumile ja RKP omadusele (kelle asjaga tehti) SKP on riigis aasta jooksul loodud lõpptarbimisega teenuste ja kaupade kogusumma rahalises väljenduses. SKP- sisemajanduse koguprodukt keskendub territooriumile RKP- rahvamajanduse kogutulu keskendub tootmisvahendite omandite põhimõttele.
docstxt/132699839683358.txt
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
