Faktid · Nimi: Euroopa Liit (European Union) · Poliitilised keskused: Brüssel, Strasbourg, Luxembourg · Ametlikke keeli: 23 · Liikmesriike: 27 · Pindala: 4 324 782 km² · Rahvaarv: 495 128 529 (2007 hinnanguline) · Rahvastiku tihedus: 114 inimest/km² · Rahaühik: Euro · SKP: 14 953 miljardit Ameerika dollarit · SKP inimese kohta: 28 213 Ameerika dollarit · Inflatsioon: 1,9 % · Töötuse määr: 7 % Ajalugu ja perioodid · 1920ndad - Richard Coudenhove-Kalergi tegi ettepaneku luua Euroopa Ühendriigid · 1929 - Prantsusmaa välisminister Aristide Briand formuleeris riikidevahelise ,,föderaalse sideme" idee, erinevaid nägemusi esitasid veel mitmed Euroopa riigimehed · 1930ndatel - Tekkis plaan üleeuroopalisest parlamendist.
A 1. Administratsioon-haldusaparaat; asutuse või käitise juhtkond. 2. Akt-toiming, tegu; ametlik dokument; toimik, dokumendikaust . 3. Aktiva-varad ,bilansi vasak pool 4. Aktsiis-kaudne riigimaks tarbekaupadelt. 5. Allianss-liit, ühendus 6. Alternatiivne-teine rööbitine 7. Alus-kauba alus, et kaup vigastada ei saaks mööda maapinda 8. Apellatsioon-kaebus 9. Argument-tõestusvahend, põhjend 10. Aspekt-vaatekoht, seisukoht; nähtuse üks külg, tahk; 11. Audiitor-omanike kutsutud revident; 12. Aviis-teatekiri B 13. Barter-vahetustehing (kaup kauba vastu); vahetuskaup. 14. Bruto-kogutulu,palk koos maksudega 15. Butiik-väike moekauba pood 16. Börs-raha- ja kaubatehingute asutus. D 17. Deebitorid-firma ettevõte, kes on võlgnik. 18. Defitsiit-summa, mille võrra eelarve kulupool ületab tulupoole. ...
India Üldinfo 803 940 ruutkilomeetrit 144,6 miljonit elanikku Pealinn: Delhi Rahvused: punjabi, sindhi, pashtu, baloch, muhajir Keeled: urdu, punjabi, pashtu, inglise Usundid: hinduism, budism, jainism ja sikhism Riigipea: peaminister Gen. Pervez Musharraf GDP: 282 miljardit USD GDP elaniku kohta: 2000 USD poole väiksem kui Eestil Majanduskasv: 5 % Inflatsioon: 5,2 % Põhilised majandusharud: tekstiil, põllumajandus, tsement, vaibad, keemiatööstus. Pinnamood Hindustani poolsaar on eelkambriumi platvorm, millel loodes lasuvad paksud basaltkatted. Valdav on 300-800 m kõrgune sügavate orgudega lõhestunud lainjas, üksikute lavamägedega tasandik- Dekaani kiltmaa. Selle kõrgemate äärealade jalamil paiknevad kitsad rannikumadalikud. Induse-Gangese madalik on alluviaaltasandik, mis on kujunenud neogeeni mere- ja kvaternaari jõesetetega täitunud mäestikuesise nõo kohale. Kõrgmäestikes asub suuri liustikke, lumepiir on 4500- 4800 meetri kõrg...
Mõjurid: üldine hinnatase P, kapitali hulk K, tööjõu hulk L, tehnoloogia A, reaalpalk W/P. Retsessioon kogutoodangu langus vähemalt kahe järjestikuse kvartali jooksul. Depressioon madalseis, periood, mida iseloomustavad suur tööpuudus, väike toodangu maht, loid investeerimine, kahanenud äriline usaldatavus, langevad hinnad ja laialdane ettevõtete pankrotistumine. Deflatsioon üldine hinnataseme langemine. Stagflatsioon majandusareng on seiskunud ning ühtaegu esineb nii inflatsioon kui kõrge tööpuudus. Maksebilanss - aruanne, mis kajastab antud riigi rahvusvahelisi tehinguid mingil ajavahemikul. Osad jooksevkont, kapitali- ja finantskonto ning välisvaluuta reservid. Puudujääk põhjustab välisvaluutareservide vähenemist. Jooksevkonto koosneb kaubandusbilansist, teenuste bilansist, tulude bilansist ja ülekannete bilansist. Kapitali- ja finantskontol kajastatakse kapitali eksporti ja importi. Vahetuskurss ühe valuuta hind väljendatuna teises valuutas.
Liidu tegevuses jne. 5)Idabloki laguneminse tulemused * Viis NSVL lagunemisene 1991 aastal millest tekkis SRÜ liit (sõltumatute riikide ühendus) * Külm sõda lõppes * Sotsialistliku reziimi kadumine euroopast * uued riigid *Organisatsioonid nagu VLO ja VMN lakkavad olemast * NATO ja Euroopa liidu laienemine * Majanduslike reziimide muutus tõi kaasa probleeme (plaanimajanduselt- turumajandusele ) * inflatsioon *Erastamis probleemid *üldine elatustaseme langus 4) NATO- Põhjaatlandi pakt VLO – Varssavi lepingu organisatsioon EL- Euroopa liit VMN - Vastastikuse Majandusabi Nõukogu NSVL- nõukogude sotsialistlike vabariikide liit ÜRO- ühinenud rahvaste organisatsioon 5) Mõisted: sotsialistlik maailmasüsteem, sotsialistlik sõprusühendus- Riigid, kes jäid NSVLle kuulekaks
6. Tootmistegurid NIMETA 1)looduslikud ressursid(maa) 2)inimestega seotud ressursid 3) kapital 4)ettevõtlikkus 7. Aternatiivkulu- ühe hüvise tootmisel/tarbimisel mõne teise hüvise tootmisest/tarbimisest saamata jäänud tulu. 8. SKP - peegeldab riigis teatud ajaperioodi(aasta) jooksul toodetud kaupade ja teenuste maksumust. 9. SKT per capita- SKP näitaja inimese kohta ; kaup+teenus : rahvaarv 10. Inflatsioon - riigi keskmise hinnataseme jätkuv kasv piisavalt pikal perioodil. 11. Deflatsioon - riigi keskmise hinnataseme jätkuv langus 12. Millega inflatsiooni mõõta? a)inflatsioonimääraga (keskmise hinnataseme protsentuaalset muutust baasperioodiga võrreldes) b) hinnaindeksi abli ( mõõdetakse hinnataseme muutumist) c)THI- tarbijakaupade ja tasuliste teenuste hindade võrdlus 13. Ostukorv 14. Inflatsiooni mõju tarbijale
Kolm aastakümmet säilitas Jaapan erakordselt kõrget majanduse kasuvutempot: 1960- ndatel oli see keskmisel 10% , 1970-ndatel 5% ja 1980-ndatel 4% aastas. 1992-1995 aeglustus majanduskasv tunduvalt, sest hakkasid ilmnema 1980-ndate aastate lõpul esinenud üleinvesteerimise järelmõjud ning aktsia- ja kinnisvaraturul toimunud spekulatiivse hinnatõusu tagajärjed. Valitsuse eelarve- ja rahanduspoliitika ning madala inflatsioon viisid 1996.a. majanduse kasuvtempo üles 3,9%-ni, kuid 1997.a. alates on Jaapani majandus olnud depressioonis raskuste tõttu pangandus- ja kinnivarasektoris, mida süvendasid äristruktuuride ja tööturu jäikus. 1999.a. suutis valitsus majanduse enam-vähem stabiliseerida. Kaks murettekitavat probleemi on elanikkonna vananemine ja selle koondumine linnadesse. SKP jaotumine Tööjõu jaotumine sektoritesse sektoritesse
26. Elanikkonna keskmised tulud see on a. Rahaliste tulude summa suhe olemasolevasse elannikkonda b. Teatud perioodil sadud rahasumma c. Tarbijahinnaindeksiga korrigeeritud jooksvad tulud, millest lahutatud kohustuslikud maksed ja maksud d. Nominaalsed tulud, millest lahutatud maksud, kohustuslikud maksed ja vabatahtlikud annetused 27. Baasaastal moodustas riigi SKP 10 mlrd . 15 aasta jooksul see kahekordistus ja moodustas 20 mlrj.. Inflatsioon oli sel ajaperioodil 50%. Töövõimelise elanikkonna arv kasvas võrreldes baasperioodiga 10%, millest hõivatute osakaal moodustas 75%. Baasperioodil oli see 70%. Tootlikkus riigis muutus: a. 19,6 b. 11,6% c. 13,1% d. 24,4; 28. Kõige madalama brutoaastapalgaga Euroopa riik 2011.aastal oli (Eurostat): a. Luxemburg b. Taani c. Bulgaaria d. Rumeenia 29. Reaalse palga taseme muutumist võib määratleda vastandades
rahva õiguste kärpimine, valitsus allub presidendile) · põllumeeste toetused · riik sekkus majandusellu · Päts ,,rahvas on haige", rahvas toetab vapse, Päts näeb vapsides ohtu. Majandus 1.PERIOOD ('20 esimene pool) · majandus allutatud RUS huvidele · maareform · Vabadussõjas osalenutele anti maad, hiljem teistele soovijatele · kiire majandustõus · arenes tööstus · põlevkivi tootmine · uued töökohad(ehitus) · inflatsioon · tollide tõstmine · tööpuudus · põllumajandus EU turule · uus majanduspoliitika · valitsus sekkus majanduse suunamisse · esikohal põllumajandus · toetati ettevõtteid, kes kasutasid kodumaist kütust ja toorainet · panga- ja rahareform 2.PERIOOD ('20 teine pool) · majanduslik tõus · põllumajandus-tööstustoodang · kasvas eksport · tõusis elatustase · uued investeeringud · EE majandus integreerus EU majandusele 3
Luksemburg - Mi.S (AnnaAbi.com kasutaja tehtud) Riigikeeled: Luksemburgi, prantsuse ja Luksemburg saksa ELiga ühinemise aasta: asutajaliige Peaminister: Jean-Claude Juncker (1957) Suurhertsog: Henri (troonipärija on kroonprints Guillaume) Poliitiline süsteem: konstitutsiooniline monarhia SKT elaniku kohta: 122,272 USA dollarit (2011) - Suurim maailmas!!!! Pealinn: Luksemburg (Eesti SKT elaniku kohta on 16,880 USD, 2011 a. oli u. 15,300 USD) Üldpindala: 2 586 km² Usund: katoliiklus (87% elanikkonnast Rahva...
Kontseptsioonid: Täiendhüvis Hüvis, mille hinna tõus vähendab teise hüviste tarbimist. Näide: Kütuse hinna tõusuga hakatakse vähem mootorsõidukeid liikluses kasutama. Normaalhüvis Hüvis, mille nõudlus sissetuleku kasvades suureneb. Näide: Luksuskaubad Inferioorne hüvis Hüvis, mille nõudlus sissetuleku kasvades väheneb. Näide: Enam ei osteta odavamaid vorsti, juustusorte. Mastaabisääst Keskmine tootmistulu alanemine suurtootmise tagajärjel (tootmismahu kasvades tooteühiku keskmine kulu alaneb) Alternatiivkulu Ressursi parimast alternatiivsest kasutamisest loobumise hind. Näiteks: on õpilasel, kelle koolipäev algab kell 9.00, võimalik valida koolimineku ja magamise vahel. Kas magada või minna kooli? Kooli minemise alternatiivkuluks õpilasele, kes armastab magada ongi kaotatud uneaeg. Mitteelastne nõudlus Hinna tõustes inimesed ei vähenda tarbimist Näide: Südamerohud südamehaigele Piirkulu Piirkulu on täiendava toote...
Millistel tingimustel vajab eelnimetatud olukord riigipoolset sekkumist ja milles võiks see seisneda? Majanduse kogunõudlus on rahvamajanduse reaalne kogutoodang, mida majandussubjektid soovivad ja suudavad osta igal antud hinnatasemel. Majanduse kogupakkumine on rahvamajanduse reaalse kogutoodangu kogus, mida firmad tahavad toota ja müügiks pakkuda igal antud hinnatasemel. Pakutakse rohkem kui on nõudlust. Tekib hinnataseme tõus ehk inflatsioon. Pakkujaid on rohkem, seega tekib ka konkurentsiolukord, mille tõttu hakatakse mängima hindadega. Ka inflatsiooniolukorras suureneb SKP, mis omakorda näitab majaduse kasvu või langust. Suurenevad tarbimiskulud. Riik võiks sekkuda kiiresti suureneva inflatsiooni korral. Inflatsiooni korral on pakkumine ületanud nõudmise, on tekkinud üleküllus. Raha väärtus langeb ja raha väärtust peab kaitsma. Tööhõivetase on ületatud. Raha väärtuse võib fikseerida
Väärtpaberistumine Finantsinnovatsioonide jm arvu kiire kasv Infotehnoloogia uuenduste ja telekommunikatsioonisüsteemide laialdane kasutamine. Teema 2 Raha ajaväärtus 9. Raha ajaväärtuse kontseptsiooni sisu ja rakendamise valdkonnad. Raha ajaväärtuse kontseptsiooni alus – igasugune rahasumma on täna rohkem väärt kui mingil ajahetkel tulevikus. Põhjused: Inflatsioon Täna investeeritud raha toob homme tulu. Rakendamine: Laenude tagasimaksete graafikute koostamine Väärtpaberite väärtuse leidmine Kapitali eelarvestamine Investeerimisprojektide võrdlemine jne. 10. Intresside tüübid ning arvutamise metoodikad, sh-s erinevused liht- ja liitintressi ning nominaalse, reaalse ja efektiivse intressimäära vahel. Lihtintress – on intress, mis arvutatakse põhi- ehk algsummalt.
PÕHJUSED: võimulaadi muutus-renessanss, euroopa tõusis majanduses/tehinkas/kultuuris-humanismi sünd, kallis vürtsikaubandus, geogr areng. Nt B.Diaz->meretee indiasse 1486; C.Kolumbus->uue maailma avastamine 1492, VdaGama->ekspeditsioon jõusid indiasse 1498, FdeMagalhaes->1.ümbermaailmareis Tagajärjed: EUROOPALE:algas maailmavallutus eurooplaste poolt, kaubateede ümberpaiknemine, kulla ja hõbedapuudus, kolonialismi teke, uue maailma avastamine, elanike arvu tõus, inflatsioon. AMEERIKALE: kulla ja hõbeda väljavedu, orjandus, kaubavahetuse elavnemine, indiaani kõrgkultuuride hävinemine. Maadeavastused olid positiivsed, kuna see tagas ühiskonna pideva arengu, põllukultuurid laienesid, kaubavahetus tihenes, algas varajase kapitalismi areng. See on üks olulisim pöördepunkt maailmaajaloos, kuna euroopa siirdus uusaega, mis tõi kaasa rahamajanduse ja absolutismi arengu, samuti hakkasid kujunema rahvusriigid.
Majanduskasv ületas aastatel 1997-2005 4 %. Majanduskasvu edendamiseks ja konkurentsivõime kasvuks juurutas valitsus Riikliku arengukava 2004-2006, mis nägi ette 4 miljardi euro eraldamist majanduse konkurentsivõime, inimressursside, regionaalarengu, keskkonnakaitse ja infrastruktuuri tõhustamisele. 60% arengukavast finantseeris EL, valitsus toetas 1,5 miljardi euroga. Viimaste aastate jooksul on inflatsioon vähenenud, 1990-te keskel oli inflatsioon 30%, ja langes 2006. aastaks 4 protsendini. Tööpuudus on madalam kui naaberriikides, samas on tööviljakus üldiselt suurem kui teistes Kesk-Euroopa riikides. Tööjõukulud on viimasel ajal hakanud kasvama, kuid jäävad siiski alla Lääne-Euroopa näitajatele. Ungari majandus Ungari on keskmiselt arenenud tööstus-põllumajandusriik, mis on sõltuv väliskaubandusest. Toorainete ja energeetilise tooraine poolest on riik
vähendavad, ei jõuagi paljud inimesed üldse pensionieani elada. Elu jooksul kogutud fond kantakse laste arvele edasi, kuid kuidas garanteerida, et need samad lapsed ise selle eani elavad ja vanematelt päritud raha eest vanaduspõlves elu nautida saavad? Vastus on iseenesest mõistetav, ei saagi, samas on raha aastate jooksul kaotanud osa oma väärtusest. Lõppkokkuvõttes ei saa tagada, et rahal üldse enam mingi väärtus on, kui selle kasutamisaeg kätte jõuab. Vahest on inflatsioon või kauaunistatud euro käibeletulek kogutud tagavara olematuks muutnud. Riigieelarve koostamist ja täitmist mõjutavad kõik samad tegurid, mis majandustki. Suure töötute arvu tõttu jääb riigikassasse laekumata märkismisväärne summa makse. Ka inflatsioon mängib suurt rolli rahva kulutamisvõimaluste ning üldise elatustaseme osas. Mida rohkem inimesed vajavad inimesed enda ülalpidamiseks riigi raha, seda vähem on riigil võimalik
· Massiteabe- ja sidevahendid muutusid piiriülesteks Tööliste vähenemise mõju: · Kuna suurenes erialaste spetsialistide ja väikeettevõtjate arv, siis tuli ümber vaadata mitmeid seniseid rahandus probleeme Olukord majanduses: · Energia- ja tooraine kriis: o Nafta hinna 4-kordistumine maailmaturul · Kriisi tõttu suleti ettevõtteid, kasvas tööpuudus · Riigi rahavajadust hakati katma raha juurdetrükkimisega. Tekkis inflatsioon · Hakati rääkima senise parandusmudeli seisakust ehk stagnatsioon Stagflatsioon: · Märksõna mis iseloomustas 1970.aastate keskpaika · Inflatsioon + stagnatsoon= stagflatsioon 1970.aastate keskpaika iseloomustatud kui: · Vaimse surutise ajastu · Pessimismi ajastut, aega kui kadus usk paremasse homsesse · (USAs avaldasid mõju lüüasaamine Vietnamis) Nixon jäi kõnede pealtkuulamisega vahele ning taandati ametist, kongress valis uueks presidendiks G.Ford
siis tegelik reaaltöötasu on väiksem kui oodatud reaaltöötasu. 43. Hüvised on kaubad ja teenused. 44. Nõudlus on seos hüvise hinna ja ostetava koguse vahel. 45. Nõudluse mõjurid on tarbijate ootused, tarbijate arv, teiste hüviste hinnad, tarbijate eelistused, tarbijate sissetulek. 46. Kui tegelik töötuse määr on sama suur kui loomulik töötuse määr, siis inflatsiooniootused ja tegelik inflatsioon on ühesuurused. 47. Kauba X nõudluse vähenemist põhjustab tarbijate sissetuleku vähenemine. 48. Kauba hinna languse tõenäoliseks põhjuseks on antub kauba valmistatavate töötaja palga langus. 49. Sissevoog on tulu, mis lisandub. 50. Keskmine toodangu leidmiseks jagatakse kogutoodang muutuvressursi hulgaga. 51. Kui inflatsiooniootusi õnnestub vähendada 0%-le, siis tööpuudus väheneb. KONTROLLTÖÖ 1
ANSWER: D Makroökonoomika Rahvamajanduse koguarvestus AT 7 20. Rahvatulu ja RKP arvestamisel ei tohi summeerida: A. eratarbimiskulusid ja isiklikke sääste B. puhasinvesteeringuid ja eratarbimiskulusid C. ettevõtete kasumeid ja ettevõtjate intressimakseid krediitide eest D. riigihankeid ja töötasu E. eratarbimiskulusid ja koguinvesteeringuid ANSWER: D MAKROÖKONOOMIKA TEST 2 Makromajanduslik ebastabiilsus: töötus ja inflatsioon 1. Inimene, kes soovib saada tööd: a) kuulub tööga hõivatute hulka; b) kuulub töötute hulka; c) ei arvestata tööjõu hulka; d) arvestatakse kui osaliselt hõivatu; e) arvestatakse kui kaotanu lootuse tööd leida 2. Milline küsimuse 1 vastustest on õige, kui inimene on haigesatunud ja ei saa töötada? 3. sunnitud töötuse olemasolu: a) on seletatav Keynese seisukohaga, et töötasu ei kasva tööjõu alahõive olukorras;
puudutav dokumentatsioon, välja arvatud isikuregistri andmed ning mõningad statistilised, välisministeeriumi ja julgeolekupolitsei materjalid. 3.Majandus 3.1. Peamised majandusnäitajad Rootsi on viimase paarikümne aasta jooksul kujunenud kõrgetasemeliseks hea oluühiskonnaks, mida iseloomustab demokraatlik riigivalitsemine, homogeenne elanikkond ning laialdane sotsiaalhooldussüsteem, mis kokkuvõttes tagab kõrge elustandardi. Rootsi majanduspoliitikat iseloomustab eelkõige madal inflatsioon ning valitsuse rahanduspoliitika stabiilsus. Samuti on iseloomulik laiaulatuslik tulude ümberjaotamise poliitika, mida võimaldavad kõrged maksud ning ohtrad tööturupoliitilised programmid (riigi poolt rahastatav ameti- ja ümberõppekoolitus), mis on suunatud tööpuuduse madalal hoidmisele. 1990. aastate alguse majanduslangus tõi kaasa fiskaal- ja monetaarpoliitika karmistamise, mille peamiseks eesmärgiks oli inflatsiooni ohjeldamine. Paranenud
2. J.M. Keynes ja Tema roll. J.M.Keynes phjendas ja näitas ette kuidas kriisist välja tulla. Tema phitees oli :kaasaegne kapitalistlik majandus ei suuda end ise reguleerida. Ainus jud, kes saab majandust reguleerida on riik, selleks, et tootmist elavdada, peab riik toetama investeeringuid krediitide ja laenudega. Et turgu laiendada, tuleb luua sotsiaalhoolekanne, abirahad, kehtestada paindlik maksukorraldus. Eelarve vib olla defitsiitne, tekib inflatsioon, aga majanduse saab liikuma. 1921.aasta 21.jaanuaril kaotati keeluseadus. Arendati välja sotsiaalhoolekandesüsteem: abirahad töötutele ja pensionäridele. 3. Milton Friedman ja Tema roll. Ta oli USA majandusteadlane, keda peetakse üheks oluliseimaks majandusteadlaseks 20-ndal sajandil. Põhjapanev oli tema töö rahateooria vallas Friedmani töödest lähtub olulises osas tänapäevane arusaam inflatsioonist ja
summa. (kohustusted krediidiasutuste ees) Rahaagregaat M1 – sularaha majanduses + residentide nõudmiseni hoiused rahaloomeasutustes Rahaagregaat M2 – M1 + residentide alla 2a tähtajaga hoiused, kuni koolme kuulise ettetähtamistähtaiaga hoiused rahaloomeasutustega, säästuhoiused Rahaagregaat M3 – M2 + residentsete rahaturufondide osakud, repo-tehingud ning alla 2a tähtajaga emiteeritud võlakirjad, investeerimisfondide summad. 15. Inflatsioon ja selle mõõtmine. Inflatsioon – üldise hinnataseme tõus, mis viib raha ostujõu vähenemisele 16. Käibekapitali ja arvelduste tooted pankades. Impordiakreditiiv Ostja faktooring Pangagarantii Impordiakreditiivilaen Laen dokumentaalsete inkassode vastu Ekspordiakreditiiv Pangagarantii (garantiiaja) Faktooring (siseriiklik, välis-ja krediidikindlustusega) Akreditiiv: maksekäsund mille alusel kohustub ostja ehk akreditiivi avaja pank maksma
Reeglina kehtestatakse ka kõrged nõudmised keskpanga juhtide kvalifikatsioonile. Mitmete keskpankade tippjuhtkonna liikmetel on keeld asuda vahetult pärast ameti maha panemist tööle kommertspanka. 25. Euroopa Keskpanga rahapoliitilised tavapärased meetmed Euroopa Keskpanga rahapoliitilised meetmed: tavapärased meetmed Rahapoliitiliste meetmete lõppeesmärgiks on hinnastabiilsuse säilitamine: Euroalal defineeritud kui tarbijahindade inflatsioon keskpikal perioodil alla 2%, kuid selle lähedal. Meetmed jagunevad tavapärasteks ja erakorralisteks meetmeteks Tavapäraseks rahapoliitiliseks meetmeks on peamiselt muutused rahapoliitilistes intressimäärades. Muutused rahapoliitilistes intressimäärades mõjutavad ettevõtete ja eraisikute finantseerimistingimusi ja seeläbi kogunõudlust. Muutused kogunõudluses avaldavad omakorda mõju inflatsioonile.
Tähtsaim ja suurim omaalgatuslik korraldus oli J.Tõnissoni eestvõttel loodud Põhja Balti Komitee. Selle ülesandeks oli hoolitseda Eestisse saabuvate sõjangide eest. (Laur, Pajur, Tannberg 1995: 28) Maailmasõja puhkedes rakendati Eesti majandus täielikult Vene sõjamasina teenistusse. Sõda tabas raskelt ka põllumajandust. Armeesse mobiliseeriti 30% talunikest ja 45% mõisatöölistest. Tarbekaupade ja toiduainete hinnad kõikusid, majanduses toimus inflatsioon. (Laur, Pajur, Tannberg 1995: 28-29) Vene väkke võeti umbes 100 000 eestlast, kellest langes umbkaudu 10 000. Vene-Saksa konfliktis hoidsid eesti poliitikud Venemaa poolele, kuna leidsid, et Eesti ühendamine Saksamaaga tooks kaasa rahvuse hääbumise saksastumise läbi. (Revolutsioonijärgne olukord ja I maailmasõda 19071917 [WWW]) 1916. a. lõpuks oli Venemaa sõja pikalevenimise tõttu väljakurnatuse ja kokkukukkumise äärel.
Loodi Euroopa rahainstituut(euroopa keskpanga eelkäija). · Alates jaanuar 1999. Loodi euroopa keskpank ja fikseeriti vahetuskursid. Euro11riigid, kes võtsid euro kasutusele 1.jaanuaril 2002.(välja jäid Inglismaa, Rootsi, Taani) Maastrichti kriteeriumid e. nõuded eurole üleminekuks. · Riigi keskmine inflatsiooni tase viimase aasta jooksul ei tohi ületada 3 kõige madalama inflatsiooniga liikmesriigi inflatsiooni üle 1,5% punkti.(pm ei tohi inflatsioon olla üle 34%) · Pikaajaliste intresside tase ei tohi viimase aasta jooksul olla kõrgem 3 kõige paremaid tulemusi saavutanud liikmesriigi keskmisest rohkem kui 2% punkti. · Liikmesriigi valuuta ei tohi 2 viimase aasta jooksul olla delaveeritud ja selle kõikumised peavad olema jäänud rahasüsteemi poolt määratud piiridesse. · Riigi eelarve defitsiit peab olema alla 3% SKPst .(Sisemajanduse koguprodukt =toodetud
või 20. aprillil. Sel päeval 1943. a algas Varssavi getos ülestõus-kümnete tuhandete näljas ja külmas vaevelnud juutide meeleheitlik vastuhakk repressioonidele. Hukkunute mälestamise kõrval on see kujunenud ka hoiatuspäevaks, et taolised õudused ei korduks. Esimene maailmasõda lõppes 1918. aastal Saksamaa lüüasaamisega. Versailles' lepinguga määrati Saksamaale kõrged reparatsioonid. Miljonid inimesed jäid töötuks ja elasid suures vaesuses. Inflatsioon kasvas, 1923. aastaks oli raha oma väärtuse peaaegu kaotanud. Paljud sakslased olid kibestunud ja haudusid kättemaksu. Üks väike marurahvuseline partei Natsionaalsotsialistlik Saksa Töölispartei(NSDAP), mida juhtis Adolf Hitler tõotas lahendada kõik probleemid. 1929 tabas suur majanduskriis valusalt paljusid inimesi Saksamaal. Kriisi tõttu hakkasid sakslased pooldama äärmuslikke ebademokraatlikke parteisid. Nii kommunistid kui
*Vabadussõjalaste tegevuse keelustamine. *Peaministri asetäitjaks ja siseministriks saab Karl Einbund(tuntakse rohkem Kaarel Eenpalu all). 1923. aasta majanduskriis: põhjused, tagajärjed, kriisist väljumine. Põhjused: -laenude kergekäeline andmine -Negatiivne väliskaubanduse saldo (import > eksport) -Suhted Nõukogude Venemaaga (Eesti üritab likvideerida kommunistlikke parteisid) -Ikaldus põllumajandussektoris Tagajärjed: -pankrottide laine -kiire inflatsioon Kriisist väljumine: *O.Strandmanni uus majanduspoliitika 1924 -kulude kärpimine -impordi piiramine ja ekspordi hoogustamine (tehti erinevaid maksusoodustusi firmadele, kes eksportisid) -orienteerumine Euroopa turule -põllumajanduse eelistamine -kodumaise tooraine kasutamine -rahareform 1.01.1928 Suur kriis: algus/põhjused, tagajärjed, meetmed kriisist väljumiseks. Algus/põhjused: *Puhkeb 1929. a Ameerika Ühendriikides *Eestisse jõuab 1930. a *Esmalt tabas põllumajandussektorit
puuvillatoodete valmistamisega. Majanduslikult tähtsaimaks transpordivahendiks on Poolas raudtee, mille pikkuse poolest on Poola 5. Euroopas. Maanteedevõrk on suhteliselt halvasti arenenud. See-eest on aga kasutusel siseveetransport, peamiselt mööda Visla ja Oderi jõgesid. Poolas olid tõsised majanduslikud probleemid 90.-ndate aastate alguseni. Siis aga suutis valitsus äärmuslike meetmete abil olukorda parandada, saavutades 2,6% SKT kasvamist aastas. Inflatsioon, mis ulatus 1200% 1990. aastal, oli 1994. aastaks kõigest 30%-40%. Selline majanduslik tõus on tingitud peamiselt erasektori arenemisest. Erasektori tulu moodustab praegu umbes 55% SKT-st. Kultuur Poola elustiil ja omapära on kujunenud tuhande aasta vältel. Rahvuslik kultuur sündis ladina ja bütsantsi tugeva mõju all ning Poola etniliste vähemuste aktiivsel osalusel. Poolakad on alati suhtunud poolehoiuga välismaa kunstnikesse ja olnud vastuvõtlikud kõigele mujal
SKP ühe elaniku kohta oli 2001.a. 23 300 ?. Alates 1990.a. on SKP juurdekasv olnud 2,5 % ümber, olles selle perioodi kõrgeim 3,4 % 1998.a. ja madalaim (negatiivne) 1,3 % 1993.a. 2001.a. SKP juurdekasv oli 1,8%, 2002. aastaks prognoositakse 1,01,2% juurdekasvu. Majanduse tugevad küljed Lennuki , auto ja toiduainetööstuse paindlikkus ja konkurentsivõime suurendavad ekspordimahte; väliskaubandussaldo jätkuvalt positiivne; Madal inflatsioon soodustab prantsuse kaupade konkurentsivõimet nii sise kui välisturul; soosib elanikkonna ostuvõimet; Välisinvestoreid meelitab kõrge töökultuur ja kvalifitseeritud tööjõud; Prantsusmaa keskne asend LääneEuroopas ja hea kommunikatsioonivõrk; Pidev tootmisprotsesside uuendamine ning teadus ja arendustegevuse saavutuste juurutamine tõstavad ettevõtete tootmispotentsiaali ja konkurentsivõimet. Juhtivad
1914-1918 lõppes I maailmasõda 1918 compegne'i vaherahu 1919-1920 pariisi rahukonverents 1930 loodi diktatuur 1929-33 suur ülemaailmne majanduskriis 1932 uus USA president-T.D.Roosevelt 1935 itaalia väed tungisid etioopiasse 1936 berliini-rooma telg 1936 komiterni-vastane pakt 1936-39 hispaania kodusõda. Millised muudatused toimusid riikide jõuvahekorras pärast Esimest maailmasõda? Keskriigid said Antandi riikide käest lüüa. Venemaal toimus isevalitsusliku Tsaari-Venemaa nõrgenemine, mis viis Nikolai II kukutamiseni ning Ajutise Valitsuse võimulepääsuni. Saksamaa kuulutati sõja süüdla- seks ja kaotas mõjuvõimu ja suured alad. USA oli kõige mõjuvõimsam riik, kuna kõik olid talle võlgu. Millised impeeriumid lakkasid I maailmasõja järel eksisteerimast ? Venemaa(Eesti,Läti,Leedu,Poola,Soome, Nõukogude Venemaa), Austria-Ungari(Austria, Ungari, Tsehho- slovakkia) , Saksa keisri-riik(Saksa Vabariik) ja Osmani riik(Türgi Vabariik) Kes kuulusid ...
Peale neid kohutavaid sündmusi põgenesid ka palju rahvuslikud liidrid (Päts, Teemant, Martna jt) välismaale. Järgmised mitu aastat valitses Eestis sõjaseisukord, mis tühistati alles 1908. aastal. Kuid see ei taganud veel normaalset elu. Jätkus kirjasõna tsenseerimine, igasugused poliitilised meeleavaldused olid endiselt keelatud ja enamik revolutsioonipäevil tekkinud omaalgatuslikke organisatsioone suleti. 1917. aasta alguses oli ka kogu Venemaa krahhi äärel. Majanduses oli inflatsioon, suur puudus oli kütusest, toiduainetest ja tarbekaupadest, transpordisüsteem ei toiminud. Ka sõjavägi oli kaotamas võitlusvõimet, kasvas sõjatüdimus, tugevnesid äärmuslikud meeleolud ning kõneldi paleepöördest ja keisri kukutamisest. Veebruari lõpul Petrogradis vallandunud toitlusrahutused kasvasid kiiresti üle revolutsiooniks. Eestisse jõudsid teated keisri troonist loobumisest ja impeeriumi pealinnas puhkenud rahutustest 2.märtsil
Suure Paugu teooria käsitleb mahukalt ka plahvatuse järgset arengut. Evolutsiooni etapid Füüsikaline evolutsioon Keemiline evolutsioon Geoloogiline areng Bioloogiline evolutsioon Füüsikaline evolutsioon Evolutsioon algab sellega, et pärast plahvatust toimus tohutu laialipaiskumine ja gravitatsiooni eraldumine. Seejärel toimus inflatsioon, mille käigus sündisid kvargid. Kvargid e. Tugevas vastastikmõjus elementaarosakesed. Pikka aega valitses universumis kvarkide ülekaaluga osakeste supp. Kvarkide kolmikud moodustasid prootonid ja neutronid. Ajajärgus, mis kestab tänapäevani liigitatakse mateeriadominantseks gravitatsioonitekitajaks aine. Sündisid osakesed, mis moodustavad nn. massi. Tekivad tuumad ( n + p ), mis hakkavad püüdma elektrone. Keemiline evolutsioon
valimisvanust tõsteti, et jätta välja nooremaid, kes olid kriitilisemad; piirati kodanikuvabadust; JÄTKUS AUTORITAARNE VALITSEMINE 3. Eesti 3 rahareformi (miks, millal, sisu) I rahareform (1919) – Eesti raha asjades valitses suur segadus, sest kasutusel olid mitmed erinevad rahaühikud. Kaubandus taheti muuta ausamaks ning seetõttu võeti kasutusele Eesti mark, kuid see oli ebakindel ja selle usaldusväärsust õõnestas inflatsioon II rahareform (1928) – teostati, et vältida varasemalt toimunud kriisi. Õnnestus hankida 28 miljoni krooniline laen , mille abil korraldati ümber pangandus ja rahandus. Kasutusele võeti kroon ning pangad lõpetasid krediteerimise. III rahareform (1933) – J.Tõnisson viis läbi Eesti krooni devalveerimise 35% võrra (ehk kulla sisaldue vähendamise), kuna Eesti oli majandukriisis. See ei meeldiud inimestele, kellel oli raha pangas, kuid see tõi Eesti majanduskriisist välja. 4
ühiskonnas. Veebruaris 1990 viis Ülemnõukogu põhiseadusesse sisse paranduse, millega kaotati kommunistliku partei juhtiv osa Eestis. Algas massiline EKP-st lahkumine. Aasta algusest hakkas kehtima ka seadus Balti riikide majanduslikust iseseisvusest. Majandusuuenduste eesmärgiks oli erasektorile soodsamate tingimuste loomine, kuid olemasoleva majanduse osaline lammutamine tõi kaasa ka majandusliku languse, millega kaasnesid inflatsioon ja hinnatõus. Märtsis 1990 toimusid Eesti NSV Ülemnõukogu valimised, mis olid esimesed enam- vähem demokraatlikud valimised üle poole sajandi. Osales suurem osa olulistest poliitilistest jõududest. Ülekaalu saavutas Rahvarinne, Ülemnõukogu esimeheks valiti Arnold Rüütel ja uueks valitsusjuhiks kinnitati Edgar Savisaar. Kokkuvõtteks Vaino Väljas juhtis Eesti NSV-d vaid paar aastat, kuid see oli väga keeruline aeg.
EESTI VABARIIK KAHE ILMASÕJA VAHEL 1. Õpi selgeks Eesti iseseisvumine lünkteksti põhjal. Paberilt. Miks viidi peale Vabadussõda Eestis läbi maareform? Et lahendada maaküsimus, likvideerida maapuudus, anda maa neile, kes seda harivad (talupojad), mõisamajanduse asendamine talumajandusega. 2.1. Mida see kujutas ja milliseid muudatusi kaasa tõi? Riigistati mõisate maa, hooned, tehnika, kariloomad jm. Lõviosa võõrandatud maadest jagati välja, loodi 35000 asundustalu. Mõisamajandus asendus talumajandusega, kadusid teravad vastuolud 3.Miks oli vaja 1923.aastast teha Eesti majanduselus põhjalikke ümberkorraldusi? pangad olid jaganud laene, nende tagasisaamine raskendatud. Raha trükiti juurde(inflatsioon), müüdi maha riigi kullavarud. Venemaa kärpis majandussidemeid Eestiga. Sajad kaubandus- ja tööstusettevõtted pankrotistusid, kiiresti kasvas tööpuudus, langes elatustase. Milliseid muudatusi tehti Valitsus hakk...
samamoodi. See tähendab, et riiklikud kohtud ei saa sama teo eest määrata erinevat karistust. Lahendab EL institutsioonide, ettevõtjate, liikmesriikide ja eraisikute kaebusi. Euroopa Kohtu koosseisu kuulub üks kohtunik igast liikmesriigist ehk 27 kohtunikku. Eestist on seal Uno Lõhmus. Euroopa Kohus asub Luksemburgis. EUROOPA KESKPANK Üks EKP põhiülesandeid on hoida hindade stabiilsust europiirkonnas, säilitades euro ostujõu. See tähendab, et inflatsioon tuleb hoida kontrolli all. *Teostab ühist rahapoliitikat *Määrab kindlaks euro vahetuskursi teiste vääringute suhtes *Haldab liikmesriikide valuuta- ja kullareserve Eestit esindab Andres Lipstok Euroopa Keskpank asub Frankfurdis. MAASTRICHTI LEPING 1992. aastal Maastrichtis alla kirjutatud leping, mis pani aluse Euroopa Liidule. Maastrichtis lepiti kokku nn 3 samba poliitikas: I sammas majanduskoostöö, mida laiendati senisest veelgi. II sammas- ühine välis- ja julgeolekupoliitika
1.Eesti kohtusüsteem. Õigusaktide hierarhia-3astmeline:I aste-maa-ja halduskohtud- esimese harju,pärnu,tartu,viru maakohus, nelja maakohtu struktuuris tegutsevad kohtumajad asukohaga igas maakonnakeskuses. Halduskohtud-tallinn, tartu , 2halduskohtu struktuuris on kokku 4 kohtumaja:tallinn,tartu,pärnu,jõhvi II aste- ringkonnakohtud-vaadatakse apellatsiooni korras läbi esimese astme kohtute lahendeid, tallinn, tartu III aste-riigikohus-EV kõrgeim kohus vaatab läbi ringkonnakohtute lahendeid peale esitatud kaebused kassatsiooni korras, esimeesumata kohtuotsus-märt rask,kokku 17kohtunikku, riigikogu riigikohtu esimehe ettepanekul, 2.Mõisted: õigusriik, apellatsioon-edasikaebamine, alama astme kohtu otsuse sisuline läbivaatamine kõrgema astme kohtus , kassatsioon-jõustumata kohtuotsuse peale edasikaebamine õigusküsimustes ning selle läbivaatamine kõrgema astme kohtus ilma faktiküsimuste ümberhindamiseta , ha...
linlastest eestlased (mahaomanikud, haritlased, töölised) C) Poliitilised: 1) 1905. a rev äratas rahva poliitilisele aktiivsusele 2) hakati looma parteisid 3) kerkisid esile eestlastest poliitikud 4) suurenes eestlaste osalus linna- ja maavalitsuses, sealt saadi haldamiseks vajalikke kogemusi 5) arenes ühisettevõtlus (meiereid, põllutöömasinate ühisused, ühiskauplused), mis andis inimestele ühistegevuse ja demokraatia kogemusi 1917 aasta Veebruarirevolutsioon- Majandust ähvardas inflatsioon, valitses ouudus kütusest, toiduainetest ja tarbekaupadest, transpordisüsteem ei toiminud, sõjavägi oli kaotamas võitlusvõimet, kasvasid sõjatüdimus ja umbusaldus valitsuse vastu, kõneldi plaee pöördest ja keisri kukutamisest. 1917. aasta lõpul saavutas kriis haripunkti. Petrogradis vallandusid streigid ja miitingud- hullunud ja näljas rahvahulk ründas poode. Keiser loobus troonist ja Venemaast sai vabariik. Võim läks Ajutise
Ajaloo arvestus PT 1-3 Mõisted. Reparatsioon- kaotaja riik peab hüvitama võitja riigile tehtud kahju Kapituleerumine- tingimusteta alistumine Diktaktuur- ainuvõim Inflatsioon- raha väärtuse langemine, kuid hindade tõusmine Demokraatia- rahvavõim PT 1a Rahvusvaheline olukord 1918-1939 Esimese maailmasõja lõpp, Pariisi rahukonverents Sündmused. Compiegne vaherahu sõlminine(11. November 1918, Prantsusmaal)- sellega lõppes 4 aastat kestnud esimene maailmasõda Pariisi rahukonverents(1919-1920)- rahuleping, mis sõlmiti võitjate(antant-Venemaa, Inglismaa, Prantsusmaa) ja kaotajate(keskriigid-Saksamaa, Itaalia, Austria-Ungari) vahel. Vaersailles rahuleping(28. Juuni 1919)- sõlmiti rahuleping võtjate ja Saksamaa vahel. See sündmus oli Saksamaa jaoks alandav, sest lepingutingimused olid alandavad: · Saksamaa kaotas Sudeedimaa ja moodutati Poola koridor · Kee...
TARTU ÜLIKOOL Majandusteaduskond Rahvamajanduse instituut Makroökonoomika õppetool Kristina Kuut JAAPANI MAKSUSÜSTEEM Referaat aines "Majandusteooria erikursus" Juhendaja: Viktor Trasberg Tartu 2007 Majanduse üldiseloomustus Jaapan on kõrge arengutasemega heaoluriik, mille kodanike keskmine eluiga on 81,7 aastat (vastavalt meestel 78,6 ja naistel 85,6). Suurima Aasia majandusena ületab Jaapani sisemajanduse kogutoodang (edaspidi SKT) ülejäänud maailmajao riikide SKT kogusumma, maailmas asetub Jaapani majandus USA järel teisele kohale. Jaapani tarbijad kulutavad sadu miljardeid dollareid toidule, riietusele, reisimisele, meelelahutusele ja mitmetele teistele tarbekaupadele ning teenustele, eriti suur on Jaapanis nõudlus luksuskaupade järele. Jaapani tippfirmad kuuluvad maailma efektiivseimate ja paremini juhitavate firmade hulka. 2...
RIIGI MAJANDUS Grete Sammal, KANADA 1. Riigi töötuse määr (%). Leia ka maailma keskmine näitaja. Kui riik on arengumaa, siis leia võrdluseks ühe arenenud maa näitaja (töötuse määr), kui riik on arenenud maa, siis ühe arengumaa näitaja. Pane riigid koos näitajaga kirja (võid teha n tabeli). TEE SISULINE JÄRELDUS. Kanada töötuse määr, seisuga 2011 on 7.5%, maailma keskmine näitaja on 2014 seisuga 8.3%. Võrreldes muu maailmaga, on Kanada töötuse määr väikesem ja võrreldes ühe arengumaaga(Burkina Faso) on Kanada näitaja 10 korda väiksem. Seega Kanada töötuse määr võrreldes muu maailma ja arengumaaga on tored...
ühtekuuluvustunne. 2. Eesti iseseisvumine miks Vene keisririik kokku varises, milliseid ümberkorraldusi tehti Eestis 1917. aastal, kuidas mõjutas Eestit enamlaste riigipööre 1917. aasta sügisel, millal ja millistes oludes õnnestus välja kuulutada iseseisvus, milliseid ümberkorraldusi tegi Eesti Saksa okupatsioonivõim. Ptk. 27-28. 1917. aastaks oli Esimene maailmasõda viinud Venemaa kokkuvarisemise ääreni. Majanduses oli tugev inflatsioon, valitses puudus kütusest, toidust ja tarbekaupadest ning riigi transpordisüsteem ei toiminud. Sõjavägi oli kaotamas oma võitlusvõimet, palju sõdurid lahkusid omavoliliselt rindelt. Inimesed olid sõjast tüdinud, tugevnesid äärmuslikud meeleolud. 1917. aastal seati Tartus kokku autonoomiaseaduse projekt. Veidi peale seda ühendas Ajutine Valitsus Eestimaa ja Liivimaa kubermangus ühtseks rahvuskubermanguks. Uut haldusüksust asus juhtima Jaan Poska
IRR PII=600/1+0,12=535,71 alandame % IRR P III=900/1+0,12=803,57 alandame% 4. Firma Int.Corp. Oli 01.04.20xx seisuga omakapitali koosseisus kajastanud järgmisi aktsiaid: a)eelisaktsiaid, nimiväärtus 10 EUR/tk, 6000 tk, emiteerimishind 50 EUR/tk b)lihtaktsiaid, nimiväärtus 10 EUR/tk, 2000 tk, emiteerimishind 20 EUR/tk Milline oli firma Int.Corp. Omakapitali struktuur seisuga 01.04.20xx? Ülekurss on aktsiate või osade emiteerimisel üle nimiväärtuse saadud tasu. 5. Rootsis on inflatsioon 3%, USA-s 6%. Intressimäärad on Rootsis 6%, USA-s8%. Kumba riiki liigub investorite raha, arvestades Fisheri efekti pariteetsustingimust ja miks? Järgmisel aastal jääb inflatsioonitase nendes riikides samaks, aga intressimäärad muutuvad vastavalt 4% ja 9%-ni. Kas investorid muudavad oma otsust, arvestades Fisheri efekti pariteetsustingimust? 1
1)eelarve 2)maksud-rahamassi reguleerimine 3)krediidimass ja-tingimused 4)kohustusliku riigiresevri nõue 5)maksu- ja laenusoodustused jne Liiga suur riiklik vahelesegamine pidurdab ressursside efektiivset kasutamist,vähendab soovi teha rohkem tööd -liiga vähene vahelesegamine suurendab ebavõrdsust,võib kaasa tuua sotsiaalseid koflikte ,majanduskriise ja kaost,(pronksöö) -parempoolseid eelistavad inflatsiooni vastaseid meetmeid parempoolsed on võimul ja nemad peaksid seisma et inflatsioon oleks väiksem aga tegelikult nad ei suuda seda teha. Rahvusvaheline hinnang Eesti majanduspliitikale: *majandusvabaduste hinnang *konkurentsivõime. 1) ressursipõhine-kasv rajaneb primaarsete tootmisressursside kastusel 2)investeeringutepõhine.import, tehonoloogia jne 3)innovatsioonipõhine-tehnoloogia innovaator *riigireiting *pankade ja ettevõtete reitingud EESTI TUGEVUSED JA NÕRKUSED TUGEVUSED: *atraktiivne makromajanduslik raamistik *arenenud finantssektor *suht odav tööjõud
ANTANT: Prantsusmaa, Venemaa, Suurbrit, Serbia, Belgia, hiljem ka Itaalia ja USA NB! Sõda viis revolutsioonideni mis omakorda viisid nelja impeeriumi langemiseni Vene, Saksa, Türgi ja Austria-Ungari. Seni Vene impeeriumi kuulunud Eesti, Soome, Läti, Leedu ja Poola iseseisvumine oli osa sellest maailmaajaloolisest protsessist. Sõja mõju Eestile: Majandus- tööjõu puudus, toorainepuudus, tootmise langud põllumajanduses kui ka tööstuses, hinnad tõusid, kiire inflatsioon Meeleolud sõja puhkedes: Eestlaste seas- hea, toetati sõja puhkemis, samas teati et venemaa või saksa võit halvendab Eesti olukorda, kui venemaa võidab, siis võib tulla uus venestamine ja kui saksa võidab, siis saksastamine ja baltisakslaste positsiooni tugevnemine. Baltisakslaste seas- hirm, lootusetus, tahtsid eestlastega koostööd teha Elu sõja ajal: Ühiskondlikus elus- sakslased otsisid kontakte, palju mehi saadeti sõjaväkke ja muudustus eesti ohvitserkond
ühines veel 48) Ülemaailmne majanduskriis - põhjused ja tagajärjed Majandus ei suutnud rahuaja tingimustega kohaneda, maailmakaubandus ei taastunud oodatud kiirusega, ebakindel oli olukord rahanduses, kasvas tööpuudus, mis oli eriti kõrge suur sõjast naasnud meeste seas. Saksamaal algas hüperinflatsioon, mille käigus raha kaotas väärtust kiiremini, kui seda jõuti trükkida. Saksamaa majandusliku nõrkuse tõttu oli tööpuudus ja inflatsioon teisteski riikides. Võimalus äärmusliikumise levikuks. 2. Demokraatlikud riigid kahe maailmasõja vahel Demokraatia levik Demokraatlikud vabadused laienesid. 1918. a. Suurbritannias vastu võetud uus valimisseadus suurendas valimisõigluslike kodanike hulka peaaegu 3 korda. Demokraatlikute traditsioonide nõrkus, poliitiliste erakondade arenematus. Demokraatia autoriteedi nõrgestamine. Peamised ideoloogiad
Tallinna Kuristiku Gümnaasium Referaat Prantsusmaa loodus ja majandus Sisukord 1. Pinnamood.....................................................................................3-4 2. Majandus.......................................................................................5-6 3. Pildid................................................................................................7 4. Kasutatud kirjandus..........................................................................8 Loodus Pinnamood Põhja-Prantsusmaal, eriti Île-de-France'is ja selle ümbruses, domineerib Pariisi nõgu, mis on riigi suurim tasandik. See ala on kohati väga tasane. Teda on võrreldud üksteise sisse laotud aina väiksemate taldrikutega. Nõo välisnõlvad on järsud, sisenõlvad laugjad. Pariisi linn asub selle nõo keskel. Nõo idaäärel on peamiselt...
Majandussüsteem on majanduselu korraldamise viis riigis või ühiskonnas (majandusküsimuste lahendamisega seostuvad seadused, tavad, teave, organisatsioonid). Naturaalmajandus on kõige vanem ja lihtsam majanduse korraldamise viis. Tootja varustab end ise kõige tarvilikuga. Tootmine ja tehnoloogia on algelised. Toodetud kaupadest piisab harilikult ainult iseenda tarbeks. Naturaalmajanduse juhtlauseks võiks olla: "Tooda nii palju, kui suudad, muidu ei jää sa ellu." Vabaturumajandus tekkis Euroopas ja arenes järk-järgult 15.-19. sajandil. Määrav on siin turg. Sellele majandusliigile on iseloomulikud järgmised tunnused: - eraomand - tootmise eesmärk on võimalikult suure tulu saamine. Omanik vastutab kõige, ka kahjude eest, on huvitatud tootmise laiendamisest, konkurentsis püsimisest, tehnoloogia uuendamisest. - kaup - müügiks valmistatud toode. Kaubaks on ka teenus, mida tarbijale osutatakse. - turg - kõik kaubad jõuavad tarbijani ostu ja müü...
Streiki alustavad söetöösturid, nendega liituvad ka teised töölised. Streik on rahumeelne, majandus seisab. Lõpp: söetööstuste juhid peavad vastu tänu riigilt saadud rahadele ja streik lõppeb tulemusteta. Prantsusmaa: · Kiire areng majanduses. Tagasi saadi Elsass- Lotring, mis on rasketööstuse arengus tähtis. · Saab reparatsioone, elamuehituse tõus, auto- ja keemiatööstused. · Probleem: inflatsioon, kuid seda suudetakse ohjata. · 1929a. Majanduskriis, põhjus: ületootmine Sisepoliitika: · palju erakondi, koalitsioonivalitus · kardetakse kommunismi · saadakse läbi Venemaaga, ka kommunistid kuuluvad parteidesse ja valitsusse USA: · 2 parteid: vabariiklased ja demokraadid · president kuni 1921a. Wilson demokraatide juht, rikkus tradiotsioone(lahkus riigist), ei arvestanud vabariiklastega.
Demokraatlikud liikumised Vasakpoolsed SOTSIALISM Poliitiline õpetus mis püüab saavutada ühiskonnas sotsiaalset võrdsust. SOTSIAALDEMOKRAATIA Poliitiline õpetus, mis taotleb ühiskonnas sotsiaalset võrdsust, mis saavutatakse demokraatlike vahenditega. Sotsiaaldemokraadid-Riigi suurem sekkumine majandusellu, kõrged maksud- aidata abivajajaid, puudub ebavõrdsus. Parempoolsed LIBERALISM Poliitiline õpetus, mis rõhutab inimeste võrdõiguslikkust ja vabadust ning on uuenduste meelne. KONSERVATISM Poliitiline õpetus, mis järgib ajaloo eeskuju ning on uuenduste vastane. Konservatiivid- tegelesid majandusküsimustega, kaitsta vaba turgu, mittesekkumine majandusellu, tradits. hoidmine, üksikisiku vabadus. USA Presidentaalne vab. Parlament e. Kongress: 1)Esindajate kogu, 2)Senat. President(valitsusejuht) + valitsus, Demokraatik ja Vabariiklik Partei 1920ndad vabariiklasete poliitika(Herbert Hoover): piiras riigi osalemist majanduselus, vaba...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
