kirjeldamisele inertsiaalsetes taustsüsteemides. Vastasmõju puudumisel või vastasmõjude kompenseerumisel on keha kas paigal või liigub ühtlaselt ja sirgjooneliselt. Inertsiseaduse formuleeris esimesena Galileo Galilei aastal 1632. Laiemalt tuntakse seda seadust Newtoni esimese seadusena. Iga keha säilitab oma liikumisoleku, paigaloleku või ühtalase sirgjoonelise liikumise seni kuni ta pole sunnitud teiste jõudude mõjul seda seisundit muutma. Inerts Inertsiks nimetatakse nähtust, kus kehad püüavad oma liikumisolekut säilitada. Keha omadust säilitada oma liikumisolek, nim. inertsuseks. Näit. vaiba kloppimine, reisijad bussis, haamrivarre paigaldamine, kosmoselaeva liikumine tühjuses. Mida suurem on keha mass, seda rohkem on vaja jõudu, et keha liikuma panna. Sama tugevat jõudu on vaja, et liikuvat keha pidurdada ja seisata. Keha omadust mitte liikuma hakata või mitte seisma jääda nimetatakse inertsiks. Mida suurem on keha
· Takistuseta liikuv keha liigub ühtlaselt ja sirgjooneliselt. · Keha, mis seisab paigal jääbki paigal seisma kui talle ei mõju ükski jõud või jõud tasakaalustavad üksteist. · Maa suhtes saavad kehad paigal seista ainult siis, kui neile mõjuvad jõud on tasakaalus. · Katse kumminööriga. Newtoni I seadus (inertsiseadus) · Vastastikmõjude puudumisel või nende kompenseerumisel on keha paigal või liigub ühtlaselt ja sirgjooneliselt. Inerts · Inertsiks nim nähtust, kus kehad püüavad oma liikumisolekut säilitada. · Keha omadust säilitada oma liikumisolek, nim. inertsuseks. · Näit. vaiba kloppimine, reisijad bussis, haamrivarre paigaldamine, kosmoselaeva liikumine tühjuses. Ühtlaselt sirgjooneliselt horisontaalsel teel liikuv auto. P Ft Fv Fr Inertsiaalne taustsüsteem · Selliseid taustsüsteeme, mille suhtes keha
Newtoni I- vastastikmõju puudumisel või vastastikmõjude kompenseerumisel on keha kas paigal või liigub ühtlaselt sirgjooneliselt. Taustsüsteeme, ku kehtib Newtoni I seadus nim. Inertsiaalseteks taustsüsteemideks. Inertsiks nim nähtust, kus kehad püüavad oma liikumise kiirust säilitada, mõõduks on keha mass, tähis m ,ühik 1kg Üks kilogramm on rahvusvahelise etaloni mass, mis on ligikaudu võrdne ühe kuupdetsimeetri puhta vee massiga temperatuuril 277 K ning rõhul 1013 kPa. Inertsiaalseiks võib ligikaudu pidada Maaga seotud taustsüsteeme või Maa suhtes ühtlaselt ja sirgjooneliselt liikuvate kehadega seotud taustsüsteeme. Newton II- keha kiirendus on võrdeline mõjuva jõuga ja pöördvõrdeline massiga a-vektor=F-vektorm; a=kiirendus1m/s F=jõud 1N m=keha mass 1kg NewtonIII- kahe keha vahel mõjuvad jõud on suuruselt võrdsed, kuid suunalt vastassuunalised. F¹ vektor= - F² vector. Need jõud ei tasakaalusta teineteist, sest nad mõjuvad eri kehade...
ja sirgjooneliselt (Isaac Newton 17. saj.) liikumise muutumise põhjuseks on kehade vaheline vastastikmõju mõjude puudumisega on samaväärne olukord, kus vastastikmõjud tasakaalustavad üksteist näiteks õngekork seisab tasakaaluasendis, kui allapoole mõjuv raskusjõud on tasakaalus vee poolt tekitatud üleslükkejõuga. Newtoni I seadus e. inertsiseadus Nähtust, mis seisneb kehade kalduvuses oma liikumisolekut säilitada, nimetatakse inertsiks ja kehade vastavat omadust inertsuseks Newtoni esimene seadus just inertsi väljendabki. Kui teiste kehade mõju ei sunni, siis liikumine iseenesest ei muutu. Seepärast nimetatakse Newtoni esimest seadust ka inertsiseaduseks. Newtoni II seadus e. mehaanika põhiseadus Liikumisoleku muutumise kiirust iseloomustavat füüsikalist suurust nimetatakse kiirenduseks. See näitab kui palju muutub kiirus ajaühikus. kui kehale mõjub jõud, siis saab ta kiirenduse, mis on
1. Newtoni esimene seadus Kehad liiguvad ühtlaselt ja sirgjooneliselt või on suhtelises paigalseisus, kui neid ei mõjuta teised kehad. 2. Mis on inerts ? Keha inertsiks nim. Tema omadust säilitada suhtelist paigalseisu või ühtlast sirgliikumist. 3. Mass Massi tähis on m. Ühik 1 kg (g, t, puud) Mõõteriist on kaal. 4. Jõud Jõud on vektorsuurus, mis põhjustab kehade kiiruse muutumist ja deformatsiooni. Tähis F, ühik 1 Newton (1N) ja mõõteriistaks on dünomomeeter. 5. Newtoni teine seadus, valem. Keha kiirendus on võrdeline temale mõjuva jõuga ja pöördvõrdeline keha massiga. a= F/m 6. Gravitatsioon
diferentsiaal- ja integraalarvutustele. Newtoni esimene seadus ehk inertsiseadus väidab, et keha liigub ühtlaselt sirgjooneliselt või seisab paigal, kui talle mõjuvate jõudude resultant võrdub nulliga. Oleme kõik kogenud, et ühegi keha liikumist ei saa silmapilkselt ega vaevata muuta. See, et kehad püüavad oma liikumisolekut muutumatuna hoida, on nende üldine omadus. Nähtust, kus kehad püüavad oma liikumisolekut säilitada, nimetatakse inertsiks. Newtoni esimene seadus just inertsi väljendabki. Kui teiste kehade mõju ei sunni, siis liikumine iseenesest ei muutu. Seepärast nimetatakse Newtoni esimest seadust ka inertsiseaduseks. Newtoni originaal-formuleering: Iga keha säilitab oma oleku kas paigalseisu või ühtlase sirgjoonelise liikumise kujul seni, kuni temale rakenduvad jõud seda olekut ei muuda. Ülaloleval pildil võib näha 1687 a. originaal Principia Mathematica'st tehtud pilti, kus on ladina keeles Newtoni I ja II seadus
Dünaamikaks nim. mehaanika osa, milles uuritakse materiaalsete kehade liikumist Jõudude mõjul. Inertsiks nim. materiaalsete kehade omadust säilitada oma liikumise olek Muutumatuna jõudude puudumisel või nende tasakaalu puhul. Suurust, mis sõltub keha aine hulgast ja mis määrab keha inertsimõõdu nim. kehamassiks. Punktmassiks nim. materiaalset keha , mille mõõtmeid tema liikumise uurimusel ei tule Arvestada. Inertsiseadus : punktmass , millele ei mõju jõude või mõjuvad jõud on tasakaalus Säilitab oma paigalseisu või ühtlase sirg.jon. liikumise seni, kuni talle rakendatud jõud ei Sunni teda seda olekut muutma. (Galilei 1638) Taustsüsteem, mille suhtes kehtib inertsi seadus nim. inertsiaalseks taustsüsteemiks, sellised Taustsüsteemid seisavad paigal või liiguvad rööpselt ühtlaselt ja sirgjooneliselt. Dünaamika põhiseadus : Punkmassi kiirendus on võrdeline talle rakendatud jõuga ja on jõu Suunaline. Seda seadust väljendab dünaamika põhivõrr...
Newtoni esimene seadus vastastikmõju puudumisel või vastastikmõjude kompenseerumisel on keha kas paigal või liigub ühtlaselt sirgjooneliselt. Määrab inertsiaalse taustsüsteemi. Nähtust, kus kõik kehad püüavad oma liikumise kiirust säilitada nimetatakse inertsiks. Newtoni teine seadus keha kiirendus on võrdeline temale mõjuva jõuga ja pöördvõrdeline massiga. Määrab millest ja kuidas sõltub kiirendus. a- keha kiirendus ( 1 ) m- keha mass ( 1 kg ) F- jõud ( 1 N ) Newtoni kolmas seadus - jõud tekivad kahe keha vastastikmõjus alati paarikaupa. Need kummalegi kehale mõjuvad jõud on absoluutväärtuselt võrdsed, samaliigilised ja vastassuunalised. Määrab selle, et kui üks keha mõjutab teist, mõjutab teine keha vastu. F= - F F jõud ( 1 N ) Gravitatsioon on nähtus, et kõik maailma kehad tõmbuvad üksteise poole. Gravitatsioonijõud on füüsikaline suurus, mis ...
või liigub ühtlaselt ja sirgjooneliselt. Nähtust, kus kõik kehad püüavad oma liikumise kiirust säilitada nimetatakse inertsiks. Seepärast nimetatakse Newtoni I seadust ka inertsiseaduseks. Inerts Mida suurem on keha mass, seda rohkem on vaja jõudu, et keha liikuma panna. Sama tugevat jõudu on vaja, et liikuvat keha pidurdada ja seisata. Keha omadust mitte liikuma hakata või mitte seisma jääda nimetatakse inertsiks. Mida suurem on keha mass, seda suurem on ka tema inerts. Inertsiaalsed taustsüsteemid Esimese seaduse tegeliku sisu avab sõnastus: on olemas taustsüsteeme, mille suhtes (teiste kehade mõjust) vaba keha liigub konstantse kiirusega (ühtlaselt sirgjooneliselt). Taustsüsteeme, kus kehtivad inertsiseadus e. Newtoni I seadus ja teised mehaanika seadused, nimetatakse inertsiaalseteks taustsüsteemideks. Näiteks on Maaga seotud taustsüsteem peaaegu inertsiaalne. NEWTONI TEINE SEADUS
nii, nagu oleksid need elastses kestas. Kogu maailma, alates väiksematest aatomi osakestest kuni suurimate galaktikateni, hoiavad koos ülitugevad jõud. Üks neid jõude on raskusjõud, see hoiab sind Maa pinna. NEWTONI ESIMENE SEADUS Newtoni esimene seadus ütleb: Vastastikmõju puudumisel või vastastikmõju kompenseerumisel on keha kas paigal või liigub ühtlaselt ja sirgjooneliselt. Nähtust, kus kõik kehad püüavad oma liikumise kiirust säilitada nimetatakse inertsiks. Seepärast nimetatakse Newtoni I seadust ka inertsiseaduseks. Inerts Mida suurem on keha mass, seda rohkem on vaja jõudu, et keha liikuma panna. Sama tugevat jõudu on vaja, et liikuvat keha pidurdada ja seisata. Keha omadust mitte liikuma hakata või mitte seisma jääda nimetatakse inertsiks. Mida suurem on keha mass, seda suurem on ka tema inerts. Inertsiaalsed taustsüsteemid Esimese seaduse tegeliku sisu avab sõnastus: on olemas taustsüsteeme, mille suhtes (teiste
· kindel siseehitus · mõõtmetelt lõplik Välja omadused · Väljad on pidevad. · Väljadel pole mõõtmeid · ei sega üksteist · omavad energiat Newtoni 1.seadus- kui kehale teised kehad ei mõju või kui mõjud on tasakaalus, siis on keha kas paigal või liigub ühtlaselt ja sirgjooneliselt. Inserts- Nähtust, kus kehad püüavad oma liikumisolekut säilitada, nimetatakse inertsiks. Newtoni 2.seadus- kui kehale mõjub jõud, siis saab ta kiirenduse, mis on võrdeline selle jõuga ning pöördvõrdeline keha massiga Kiirendus- liikumisoleku muutumise kiirust iseloomustavat suurust nimetatakse kiirenduseks Delta V/t Jõud- jõud on vastastikmõju tugevuse mõõt Newtoni 3.seadus- mõjutavad kaks keha teineteist vastastikku alati võrdsete vastassuunaliste jõududega. Mehhaaniline töö Liikumise muutumine vastastikmõju tagajärjel
ei muutu. 3. Kiirenduseks nim kiiruse muutumise kiirust 4. Pöördenurk nurk mille võrra pöördub ringjoonel liikuvat keha ringi keskpunktiga ühendav raadius. Joonkiirus teepikkuse l ja aja t suhe v= l / t Nurkiirus selle punktini tõmmatud raadiuse pöördenurga ja nurga mod ajavahemiku suhet = / t 5. Kõigi kehade visa püüdu säilitada paigalseisu võI ühtlase sirgjoonelise liikumise olekut nim inertsiks. Materiaalset taustsüsteemi ,milles inertsiseadus kehtib täiesti täpselt nim inertsiaalseks taustsüsteemiks 6. Dünaamika Iga keha säilitab oma oleku kas paigalseisu või ühtlase sirgjoonelise liikumise kujul seni, kuni temale rakenduvad jõud seda olekut ei muuda. Liikumishulga muutus on võrdeline kehale mõjuva jõuga ning toimub samas suunas mõjuva jõuga. Jõud esinevad ainult paariti: iga mõjuga kaasneb alati niisama suur, kuid vastassuunaline vastumõju. 7
Asukohta mõõdetakse SIs meetrites, aega sekundites, seega ühikuks tuleb m/s Erinevad kiirused · Hetkkiirus, matemaatilised mõttes ülilühikese ajavahemiku kiirus · Keskmine kiirus · Maksimaalne- minimaalne kiirus jne Newtoni 1.seadus Vaba keha säilitab oma kiiruse s.t. seisab paigal või liigub ühtlaselt ja sirgjooneliselt. Vaba keha teiste kehade mõjutused puuduvad või need kompenseerivad üksteist. Kehade omadust säilitada oma kiirust nimetatakse inertsiks, inertsi mõõduks on massiks nimetatav füüsikaline suurus Newtoni 2. Seadus Jõu poolt tekitatud kiirendus on võrdeline selle jõuga ja pöördvõrdeline keha massiga Valem: Newtoni 3. Seadus ehk dünaamika kolmas põhiseadus Kui kaks keha mõjutatavad teineteist jõududega, siis need jõud on mooduli poolest võrdsed, kuid vastassuunalised, ja mõjuvad samal sirgel Impulsi jäävuse seadus Newtoni 2.seadusses tõime sisse uue mõiste impulsi
Deformatsioon Kuju muutumine ja mahu muutumine. Näide : õhupall, plastiliini voolimine. Aine omadused tahked, vedelad, gaasilised,kindel siseehitus,mõõtmetelt lõplik Välja omadused-Väljad on pidevad,Väljadel pole mõõtmeid,ei sega üksteist,omavad energiat Newtoni 1.seadus- kui kehale teised kehad ei mõju või kui mõjud on tasakaalus, siis on keha kas paigal või liigub ühtlaselt ja sirgjooneliselt. Inserts- Nähtust, kus kehad püüavad oma liikumisolekut säilitada, nimetatakse inertsiks. Newtoni 2.seadus- kui kehale mõjub jõud, siis saab ta kiirenduse, mis on võrdeline selle jõuga ning pöördvõrdeline keha massiga Kiirendus- liikumisoleku muutumise kiirust iseloomustavat suurust nimetatakse kiirenduseks Delta V/t Jõud- jõud on vastastikmõju tugevuse mõõt Newtoni 3.seadus- mõjutavad kaks keha teineteist vastastikku alati võrdsete vastassuunaliste jõududega. Mehhaaniline töö Liikumise muutumine vastastikmõju tagajärjel. Nt kelgu tõmbamine
Kinemaatika kirjeldab, ei otsi põhjusi Töö arvutamine Dünaamika miks toimuvad liikumised? Staatika tasakaalutingimuste määratlemine, Newtoni 1. seadus Vaba keha säilitab oma kiiruse, s. t. seisab paigal või liigub ühtlaselt ja sirgjooneliselt. Vaba keha teiste kehade mõjutused puuduvad või need kompenseerivad üksteist Võimsus. Kehade omadust säilitada oma kiirust nimetatakse inertsiks, inertsi mõõduks on massiks nimetatav füüsikaline suurus. Newtoni 2. seadus Jõu poolt tekitatud kiirendus on võrdeline selle jõuga ja pöördvõrdeline keha massiga: · Sama valem defineerib ka SI süsteemi jõu Energia ühiku njuutoni Kehadel on erinev võime teha tööd, selle a(noolpeal)=F/m võime Dünaamika kolmas põhiseadus e. Newtoni iseloomustamiseks uus mõiste energia
sajandil. Ta sõnastas selle liikumisseaduse järgmiselt: kui kehale teised kehad ei mõju või kui mõjud on tasakaalus, siis on keha kas paigal või liigub ühtlaselt ja sirgjooneliselt. Seda seadust nimetatakse Newtoni esimeseks seaduseks. Oleme kõik kogenud, et ühegi keha liikumist ei saa silmapilkselt ega vaevata muuta. See, et kehad püüavad oma liikumisolekut muutumatuna hoida, on nende üldine omadus. Nähtust, kus kehad püüavad oma liikumisolekut säilitada, nimetatakse inertsiks. Newtoni esimene seadus väljendabki inertsi olemasolu. Kui teiste kehade mõju ei sunni, siis liikumine iseenesest ei muutu. Newtoni esimest seadust nimetatakse ka inertsiseaduseks. Kiirendus ja mehaanika põhiseadus Newtoni II seadus Vastastikmõju puudumisel keha liikumine ei muutu. Kui aga kehale mõjuvad jõud pole tasakaalus (jõud on vastastikmõju tugevuse mõõt), hakkab liikumisolek muutuma. Seejuures ei toimu muutus muidugi silmapilkselt.
Vastastikmõju täielikul puudumisel liikumine ei muutu. Kui kiiruse suund ning suurus ei muutu on liikumine ühtlane ning sirgjooneline. Newtoni esimene seadus e. inertsiseadus vastastikmõju puudumisel või vastastikmõjude kompenseerumisel on keha kas paigal või liigub ühtlaselt ja sirgjooneliselt. Nähtust, kus kõik kehad püüavad oma liikumise kiirust säilitada nimetatakse inertsiks. Taustsüsteeme, kus kehtivad inertsiseadus ja teised mehaanika seadused nimetatakse inertsiaalseteks taustsüsteemideks (nt. mõõtmisvigade piires Maaga seotud süsteemid, va. maa suhtes kiirendusega liikuvad taustsüsteemid). Vastastikmõju tagajärjel võib muutuda keha liikumine. Inertsus on keha omadus, mis seisneb selles, et keha kiiruse muutmiseks antud suuruse võrra peab teise keha mõju esimesele kestma teatud aja. Suure inertsusega kehade kiirust on raskem muuta (veoauto vs
Näiteks: hokilitter liiguks jääl ühtlaselt sirgjooneliselt, kui puuduks hõõrdumine. Litter jääks liikuma lõpmatuseni ühtlaselt ja sirgjooneliselt. Loe õpikust § 4. 1. Newtoni esimwene seadus ja § 4.2. Inertsiaalsed taustsüsteemid ning vasta järgmistele küsimustele: 1. Kuidas liiguvad esemed siis, kui puudub igasugune vastastikmõju? Too näide. 2. Sõnasta Newtoni I seadus. Tee joonis. 3. Miks ei kuku inimesed läbi põranda? 4. Mida nimetatakse inertsiks? 5. Kus kehtivad mehaanikaseadused? 6. Mida nimetatakse inertsiaalseteks taustsüsteemideks? 2010 PTG 3 Leili Jaagant
Rajas taevamehaanika alused. Newton töötas põhjapanevalt ka optika alal - lahutas valge valguse prisma abil spektrist, uuris valguslainete interferentsi ja difraktsiooni ja ehitas peegelteleskoobi. NEWTONI ESIMENE SEADUS Newtoni esimene seadus ütleb: Vastastikmõju puudumisel või vastastikmõju kompenseerumisel on keha kas paigal või liigub ühtlaselt ja sirgjooneliselt. Nähtust, kus kõik kehad püüavad oma liikumise kiirust säilitada nimetatakse inertsiks. Seepärast nimetatakse Newtoni I seadust ka inertsiseaduseks. NEWTONI TEINE SEADUS Newtoni teine seadus ütleb, et Keha kiirendus on võrdeline temale mõjuva jõuga ja pöördvõrdeline massiga. Matemaatiliselt väljendab Newtoni teist seadust valem: Kus: a on kiirendus F jõud m on mass Sageli esitatakse Newtoni II seadust ka veidi teisendatud valemi kujul: Selle valemi kasutamisel ei tohi siiski põhjust ja tagajärge ära vahetada. Mitte jõud
Eve Muna JÕUD JA IMPULSS Referaat Juhendaja Dmitri Luppa Tartu 2011 1. NEWTONI SEADUSED 1.1. NEWTONI 1 SEADUS · Liikumine vastasmõju puudumisel. · N 1 seadus: - vastasmõju puudumisel või vastasmõjude tasakaalustumisel säilib keha liikumisolek. Keha on paigal või liigub ühtlaselt ja sirgjooneliselt. Kuna keha püüet säilitada liikumisolekut nimetatakse ka INERTSIKS, siis nimetatakse seadust ka inertsiseaduseks. · Kui liikuv keha muudab oma kiirust - hakkab pidurdama, siis tekib teisel kehal kiirendus - see hakkab esimese keha suhtes liikuma. Ilma lisamõjuta tekib kiirendus. Näiteks kinnitamata auto vagunis. Taustsüsteeme, kus kehtib N1 nimetatakse inertsiaalseteks. Rangelt võttes pole Maaga seotud taustsüsteemid inertsiaalsed. 1.2. NEWTONI 2 SEADUS · Keha kiirendus on võrdeline
Füüsika 1. Newton 1 seadus ütleb, et vastastikmõju puudumisel või vastastikmõjude kompenseerumisel on keha kas paigal või liigub ühtlaselt ja sirgjooneliselt 2. Inertsiks nim. nähtust, kus kõik kehad püüavad oma liikumise kiirust säilitada. 3. Inertsiaalsed taustsüsteemid on taustsüsteemid, kus kehtivad inertsiseadus(newton 1) ja teised mehaanika seadused. Mõõtmisvigade piires võib inertsiaalseiks lugeda Maaga seotud taustsüsteeme ja kõiki Maa suhtes kiirenduseta liikuvate kehadega seotud taustsüsteeme. Rangelt võttes ei ole Maaga seotud taustsüsteemid inertsiaalsed, sest meie planeet pöörleb ja tiirleb samal ajal ka ümber Päikese. 4
Newtoni seadused: 1. Vastastikmõju puudumisel või vastastikmõjude kompenseerumisel on keha kas paigal või liigub ühtlaselt ja sirgjooneliselt. 2. Keha kiirendus on võrdeline temale mõjuva jõuga ja pöödvõrdeline massiga a=F/m 3. Kaks keha mõjuvad teineteisele vastupidise jõuga. Kui kehale mõjub jõud, siis kuskil mõjub teisele kehale samasugune, aga vastupidine jõud. F=-F Liikumist, kus kõik kehad püüavad oma kiirust säilitada nimetatakse inertsiks. Taustsüsteeme, kus kehtib inertsiseadus (Newtoni 1. seadus) nim inertsiaalseteks taustsüsteemideks. Inertsus on keha omadus, mis seisneb selles, et keha kiiruse muutmiseks antud suuruse võrra peab teise keha mõju esimesele kestma teatud aja. Inertsuse mõõt on mass. Kaks punktmassi tõmbavad teineteist jõuga, mis on võrdeline nende masside korrutisega ja pöördvõrdeline nendevahelise kauguse ruuduga. F=Gm1m2/r2 Gravitatsioonikonstant G= 6,7*10-11Nm2/kg2
2 valemit Ft= β∗v | Ft= β∗v Jõu impulss F= m1 v 1' −m1 v 1 t Hooke seadus – Kehas tekkiv elastusjõud on võrdeline keha deformatsiooni suurusega Fe=k ∆ l Impulss – keha massi ja kiiruse korrutis p=mv ühik kg*m/s Reaktiivliikumine- liikumine, mille tekitab kehast eemale paiskuv kehaosa. Dünaamika alus- Dünaamika aluseks on Newtoni 3 seadust. (inerts- nähtus , inertsus – omadus).Nähtust, kus kõik kehad püüavad oma kiirust säilitada nim. Inertsiks. Jõud on keha vastastikmõju iseloomustav suurus.Jõud on vektoriaalne suurus. Jõu mõõtmine 1) deformatsiooniga F a= 2)kiirenduse kaudu m Gravitatsioonijõud Seaduse Sõnastus: 2 punktmassi tõmbavad teineteist jõuga, mis on võrdeline nende masside korrutisega ja pöördvõrdeline nende vahelise kauguse ruuduga. Gravitatsioonijõud on jõud, mis mõjub kõiki massi omavate kehade vahel.
s=R |:t s/t =R /t >>> v= R 13.Nurkkiirendus ja kesktõmbekiirendus Nurkkiirendus: = ( - 0) / t näitab, kui palju muutub keha nurkkiirus ajaühikus. Kesktõmbekiirendus: an = v2/R = 2R 14. Newtoni seadused Newtoni esimene seadus ehk inertsiseadus: Keha liigub ühtlaselt sirgjooneliselt või seisab paigal, kui talle mõjuvate jõudude resultant võrdub nulliga. See tähendab, et kehad ei muuda oma liikumisolekut iseenesest, selleks on vaja rakendada jõudu. Sellist nähtust nimetatakse inertsiks (keha võime iseeneses säilitada oma liikumisseisundit kui ei teda ei mõjuta kõrvalised jõud) Newtoni teine seadus: Kehale mõjuv resultantjõud on võrdne keha massi ja kiirenduse korrutisega. F=ma [m][a] = [1kg] [1m/s2] = [1N] jõud 1 N annab kehale massiga 1 kg kiirenduse 1 m /s2 . Newtoni kolmas seadus ehk impulsi jäävuse seadus: Kaks keha mõjutavad teineteist jõududega, mis on suuruselt võrdsed ja suunalt vastupidised. F1= - F2 ma1= -ma2 m1v1+m2v2=m1v1´+m2v2 15
Sir Isaac Newton Sir Isaac Newton sündis 4. jaanuaril 1643. aastal Woolstroph e'is, Lincolnshire'i krahvkonnas ja suri 31. mätrsil 1727 Kensingtonis. Newton oli inglise füüsik, matemaatik, astronoom, teoloog ja alkeemik. Ta õppis 166165 Cambridge'i ülikoolis ja oli 16691701 selle ülikooli professoriks, samuti oli ta alates aastast 1672 Londoni Kuningliku Seltsi liige. Teda loetakse kõigi aegade suurimaks füüsikuks ja matemaatikuks. Newton formuleeris mehaanilise liikumise üldised seadused, avastas ülemaailmse gravitatsiooniseaduse ning pani aluse diferentsiaal ja integraalarvutustele. Tema formuleeritud mehaanika põhiseadused said uue maailmapildi nurgakiviks. Põhiliselt kõik oma avastused tegi Newton 25aastaselt. Tema tööd ilmusid suure hil...
Dünaamika 1 )Mi s o n jõud ? J õ u d o n füü sikalin e s u uru s, mill e g a m õ õ d et ak s e üh e k e h a m õju tei s el e k e h al e . Va sta stiku s e m õju tul e m u s e n a m u utu b k e h a d e liiku mi skiiru s e h k üh e k e h a m õju tei s el e kutsu b e sil kiir e n d u s e . 2 ) S õ n a sta N ewtoni II s e a d u s . Val e m . Ke h a kiir e n d u s o n v õrd elin e tall e m õjuva jõu g a ja p ö ö rdv õrd elin e m a s si g a . a =F/ m, ku s a o n kiir e n d u s , F m õjuv jõud ja m k e h a m a s s . Kiir e n d u s e s u u n d ü htib jõu s u u n a g a . J õ u ü hik 1 N (njuuton) o n d efin e e ritud N ewtoni II s e a d u s e a bil: jõu d 1 N a n n a b k e h al e m a s si g a 1 k g kiir e n d u s e 1 m/ s 2 . 3 ) S õ n a sta gr avitatsi o o ni s e a d u...
läbib ühe perioodi kestel. Kehtivad seosed v = / T = f. Mehaanilise energia jäävuse seadus väidab, et suletud süsteemis on kineetilise ja potentsiaalse energia summa jääv suurus: Ek + Ep = const. Newtoni I seadus: keha püsib paigal või liigub ühtlaselt ja sirgjooneliselt seni, kuni sellele ei mõju jõud või kui mõjuvate jõudude summa on null. See tähendab, et kehad ei muuda oma liikumisolekut iseenesest, selleks on vaja rakendada jõudu. Sellist nähtust nimetatakse inertsiks (inertia – loidus, laiskus). Sellepärast kutsutakse ka Newtoni I seadust inertsiseaduseks. Kehade liikumisolekut ei saa hetkeliselt muuta. Mida suurema massiga keha on, seda kauem aega kulub liikumisoleku muutmiseks (kiirenemiseks või pidurdumiseks). Newtoni II seadus: keha kiirendus on võrdeline talle mõjuva jõuga ja pöördvõrdeline F massiga. a , kus a on kiirendus, F mõjuv jõud ja m keha mass. Kiirenduse suund m
rõhu edasi mõjuva jõu suunas. Vedelikud ja gaasid alluvad Pascali seadusele. 16. Newtoni I seadus: Keha püsib paigal või liigub ühtlaselt ja sirgjooneliselt seni, kuni sellele ei mõju jõud või kui mõjuvate jõudude summa on null. See tähendab, et kehad ei muuda oma liikumisolekut iseenesest: kui keha on paigal, siis ei mõju jõudusid ja kui liigub, siis seismajätmiseks või kiiremini liikumapanemiseks tuleb rakendada jõudu. Sellist nähtust nimetatakse inertsiks (inertia loidus, laiskus). Sellepärast kutsutakse ka Newtoni I seadust inertsiseaduseks. Kehade liikumisolekut ei saa hetkeliselt muuta. Mida suurema massiga keha on, seda kauem aega kulub liikumisoleku muutmiseks (kiirenemiseks või pidurdumiseks). 2. kursus - mehaanika Newtoni I seadus näitab, et kui kehale ei mõju jõudu (või jõudude summa on null), siis keha liigub ühtlaselt (ehk kiirendus on null)
7. Sõnasta Newtoni III seadus. „Kaks keha mõjutavad teineteist vastastikku alati arvuliselt võdsete, kuid vastassuunaliste F2 F1 jõududega“ 8. Mida nimetatakse resultantjõuks? Jõudu, mille mõju kehale on samasugune nagu mitme jõu koosmõju, nimetatakse resultantjõuks. 9. Millest ja kuidas sõltub keha poolt omandatud kiirendus? 10. Milles seisneb inertsi nähtus? Too näide. kehad oma liikumise kiirust püüavad säilitada, nimetatakse inertsiks. (Näiteks bussi pidurdamisel, sõitma hakkamisel või kurvis, kalduvad reisijad liikumise muutusele vastassuunas „soovist“ säilitada endist liikumisolekut.) 11. Milliseid taustsüsteeme nimetatakse inertsiaalseteks? Kui ühtlaselt ja sirgjooneliselt liikuva kehaga siduda taustsüsteem, siis nimetatakse seda inertsiaalseks taustsüsteemiks 12. Milliseid taustsüsteeme nimetatakse mitteinertsiaalseteks?
Inertsuse mõõduks on keha mass. Suurema massiga kehade inertsus on suurem ja sama suur jõud suudab sellele anda väiksema kiirenduse. 15)SELETAB JA RAKENDAB NEWTONI I SEADUST – LIIKUMISOLEK SAAB OLLA PÜSIV VAID SIIS, KUI KEHALE MÕJUVAD JÕUD ON TASAKAALUS – Newtoni I seadus – Kui kehale ei mõju teised kehad või kui teiste kehade mõjud on tasakaalus, siis on keha kas paigal või liigub ühtlaselt ja sirgjooneliselt. Nähtust, kus kehad püüavad oma liikumisolekut säilitada nim inertsiks. Newtoni I seadus just inertsi väljendabki. Näiteks: Sama suure jõuga, millega pall põrkub mõjutab maad, maa palli vastu. Langevarjur laskub muutumatu kiirusega, kui maa külgetõmmet tasakaalustab õhu takistusjõud. 16)AVAB TAVAKEELE SÕNADEGA JÄRGMISTE MÕISTETE SISU : TÖÖ, ENERGIA, KINEETILINE JA POTENSIAALNE ENERGIA, VÕIMSUS, KASULIK ENERGIA, KASUTEGUR – Tööks nim. protsesi, kus keha liigub jõu mõjul (Peavad olema täidetud tingimused: keha liigub ja kehale mõjub jõud)
Kui üks neist kehadest eemaldada, on tasakaaluolek rikutud. Siin saab teha järelduse, et kahe keha samaaegne mõju kuulile kompenseerib ehk tasakaalustab teineteist. Need katsed viivad meid liikumise esimese seaduseni ehk Newtoni esimese seaduseni. On olemas selliseid taustsüsteeme, mille suhtes kulgevalt liikuv keha säilitab oma liikumiskiiruse muutumatuna, seni kuni talle ei mõju teised kehad või teiste kehade mõju kompenseeritakse. Keha kiiruse säilimise nähtust nimetatakse inertsiks, sellepärast nimetatakse Newtoni esimest seadust ka inertsiseaduseks. Küsimused. 1. Kuidas liigub auto, millele mõjub pidevalt vähenev veojõud? 2. Vedelikuga täidetud anum liigub horisontaalselt kiirendusega. Mis juhtub vedeliku pinnaga? 3. Vanker massiga 20 kg liigub jääva kiirendusega 0,3 ms2. Kui suur on vankrit pidurdav jõud? Newtoni teine seadus. Oleme mitmel korral kasutanud jõu mõistet, ilma, et oleks selgitanud mis see on. Et nihutada mingit
Kuna erinevate kehade suhtes on kehade kiirused ja trajektoorid erinevad, siis öeldakse, et liikumine on suhteline. Liikumise võrrand seos, mis iseloomustab liikuva keha koordinaatide muutumist ajas. a) Ühtlane sirgjooneline liikumine b) Ühtlaselt muutuv (kiirenev, aeglustuv) liikumine 2.2. Kehade vastastikmõju Mass keha inertsuse mõõt. (Kõik kehad püüavad oma kiirust säilitada, seda nähtust nim. inertsiks ja keha vastavat omadust inertsuseks) Tähis m, ühik 1 kg. Jõud vastastikmõju mõõt, mida mõõdetakse kas tuntud massiga kehale antud kiirenduse või deformatsiooni suuruse abil. (tähis F, ühik 1N) 1N on jõud, mis annab kehale massiga 1 kg kiirenduse 1m/s2. 1N = 1kg 1 Rõhk füüsikaline suurus, mis näitab, kui suur jõud mõjub pinnaga risti ühele pinnaühikule. 1Pa on rõhk, mida avaldab jõud 1N 1m2 suurusele pinnale. 1653. a
Nr 1. Kulgliikumine. Punktmass. Taustsüsteem. Nihe. Liikumise suhtelisus. Kulgliikumiseks nimetatakse liikumist, mille korral kõik keha punktid liiguvad ühesüguselt. Punktmassiks nimetatakse keha, mille mõõtmeid võib lihtsuse mõttes jätta arvestamata. Tausüsteem on kella ja kordinaatsüsteemiga varustatud keha, mille suhtes liikumist vaadeldakse. Sageli on taustkehaks Maa ja kordinaadistikuks ristkordinaadistik. Nihkeks nimetatakse keha algasukota ja lõppasukohta ühendavat vektorit. Mehaaniline liikumine on suhteline sellepärast, et keha liikumise trajektoor, läbitud tee ja nihe sõltuvad taustsüsteemi valikust. Nr 2. Ühtlane sirgjooneline liikumine. Kiirus. Liikumisvõrrand ja kiirusvõrrand. Ühtlane sirgjooneline liikumine on selline liikumine, mille puhul keha sooritab mistahes võrdsetes ajavahemikes võrdsed nihked. Kiirus näitab, millise nihke sooritab keha ajaühikus. Kiirusvõrrand: v=s/t. Liikumisvõrrand: x=x0+vt, milles nihe s=vt. Nr...
1. Milline on keha liikumine vastastikmõju puudumisel? Vastastikmõju täielikul puudumisel liikumine ei muutu 2. Newtoni I seadus. (sõnasta oma sõnadega) e inertsiseadus (osa ka sellest lähtuvalt lahti seletada). Newtoni esimene seadus e. inertsiseadus vastastikmõju puudumisel või vastastikmõjude kompenseerumisel on keha kas paigal või liigub ühtlaselt ja sirgjooneliselt. 3. Mis on inerts? Nähtust, kus kõik kehad püüavad oma liikumise kiirust säilitada nimetatakse inertsiks. 4. Mehaanika seaduste kehtivus erinevates taustsüsteemides. Taustsüsteeme, kus kehtivad inertsiseadus ja teised mehaanika seadused nimetatakse inertsiaalseteks taustsüsteemideks 5. Millised on taustsüsteemid, kus kehtib Newtoni I seadus ehk inertsiseadus? mõõtmisvigade piires Maaga seotud süsteemid, va. maa suhtes kiirendusega liikuvad taustsüsteemid. 6. Mis on inertsus? Inertsus on keha omadus, mis seisneb selles, et keha kiiruse muutmiseks antud suuruse võrra peab
iseloomustab vastastikmõju tugevust. Jõud 1 N annab 1 kg massiga kehale kiirenduse 1 m/s2, kui hõõrdumist ei arvestata. Samale kehale mõjuvate jõudude summat nimetatakse resultantjõuks. Newtoni I seadus, mis kirjeldab keha liikumist jõudude puudumisel: kehale mõjuvate jõudude puudumisel või nende kompenseerumisel on keha kas paigal või liigub ühtlaselt ja sirgjooneliselt. Nähtust, kus keha püüab oma liikumisseisundit säilitada, nimetatakse inertsiks. Seepärast nimetatakse Newtoni esimest seadust ka inertsiseaduseks. Inertsus on keha omadus, mis iseloomustab selle võimet liikumisolekut säilitada. Mass on keha inertsuse mõõt. Selle tähiseks on m ja mõõtühikuks 1 kg.Inertsiseadus Newtoni II seadus ütleb: kui kehale mõjub jõud, siis liigub see kiirendusega, mis on võrdeline mõjuva jõuga ning pöördvõrdeline selle keha massiga. II seadus dünaamika põhiseaduseks
ning ka aine ning energiavahetust väljapoole. * Avatud süsteem- Kui energiat või ainet antakse / saadakse väljast, väliste kehade poolt siis seda nim. avatud süsteemiks. 22.Selgita Newtoni III seaduse olemust. Kehad mõjutavad teineteist alati vastastikku suuruselt võrdse jõuga. Mõjul kaasneb alati sama suur vastumõju. 23.Milles seisneb kehade inertsus? Nähtust, mille kehad püüavad oma liikumisolekut säilitada nim. inertsiks. Kui teiste kehade mõju ei sunni , siis liikumine iseenesest ei muutu. Inertsuse mõõduks on keha mass. Suurema massiga kehade inerts on suurem. 24.Selgita ja oska rakendada Newtoni I seadust Kui kehale teised kehad ei mõju või kui mõjud on tasakaalus, siis on keha kas paigal või liigub ühtlaselt ja sirgjooneliselt. 25.Selgita oma sõnadega järgmiste füüsikaliste mõistete sisu: töö, energia, kineetiline ja potentsiaalne energia, võimsus, kasulik energia, kasutegur
kiirendusega 0,5 m/s2. Kirjutage punktmassi kiiruse võrrand. 7. P 7.1. Newtoni 1. seadus (sõnastus, näited) Newtoni esimene seadus ehk inertsiseadus väidab, et keha liigub ühtlaselt sirgjooneliselt või seisab paigal, kui talle mõjuvate jõudude resultant võrdub nulliga. Newtoni esimene seadus kirjeldab keha liikumist jõudude puudumisel. Nähtust, kus keha püüab oma liikumisseisundit säilitada, nimetatakse inertsiks. Seepärast nimetatakse Newtoni esimest seadust ka inertsiseaduseks. NT: Langevarjur laskub muutumatu kiirusega, kui Maa külgetõmmet tasakaalustab õhu takistusjõud; 7.2. Newtoni 2. seadus (võrrand ja sõnastus, näited) Newtoni teine seadus ütleb: kui kehale mõjub jõud, siis saab ta kiirenduse, mis on võrdeline selle jõuga ning pöördvõrdeline keha massiga:F = m · a NT: Rasket veoautot määratult raskem liikuma lükata kui mänguautot,
24.Missugune füüsikaline suurus iseloomustab kehade vastastikmõju? Jõud on kehale suunatud toime, mis võib mõjutada tema liikumise iseloomu või tema kuju 25.Mis on keha inerts? Newtoni esimene seadus, mis kirjeldab keha liikumist jõudude puudumisel: kehale mõjuvate jõudude puudumisel või nende kompenseerumisel on keha kas paigal või liigub ühtlaselt ja sirgjooneliselt. Nähtust, kus keha püüab oma liikumisseisundit säilitada, nimetatakse inertsiks. Seepärast nimetatakse Newtoni esimest seadust ka inertsiseaduseks. 26.Keha kiirenduse sõltuvus massist. Newton’i II seadus. Definatsioon ja valem. Newtoni teine seadus ütleb: kui kehale mõjub jõud, siis liigub see kiirendusega, mis on võrdeline mõjuva jõuga ning pöördvõrdeline selle keha massiga. Matemaatiliselt väljendab Newtoni II seadust valem: 27.Newton’i III seadus.
· Vastastikmõju tulemusena muutub keha kiirus või kuju. Vastastikmõjus osaleb vähemalt 2 keha. Vastastikmõju võib olla otsene või toimub kehade vahelise mõju edasi kandmine välja kaudu. · Jõud on füüsikaline suurus, mis iseloomustab kehade vahelist vastastikmõju. · Vastastikmõju edasikandumise kiirust iseloomustab keha inertsus. · Kõikidel kehadel on omadus säilitada oma paigalseisu või kiirust. Seda omadust nimetatakse inertsiks. · Keha mass - Inertsuse mõõduks on füüsikaline suurus mass. Inertsus on võrdeline massiga. Massi ühikuks SI-süsteemis on 1kg. · Mõõtmine tähendab mingi füüsikalise suuruse võrdlemist teise samasuguse, ühikuks võetud suurusega. · Newtoni teine seadus väidab, et kehale mõjuv resultantjõud on võrdne keha massi ja kiirenduse korrutisega.
Nihe on suunatud sirglõik, mis ühendab keha algasukohta lõppasukohaga. Hetkkiirus väljendab keha kiirust mingil ajahetkel. Kiirendus näitab, kui palju muutub kiirus ajaühikus. Liikumine on suhteline mingi taustsüsteemi suhtes. Absoluutset taustsüsteemi pole seni leitud. Liikumisvõrrandiks nimetatakse liikumist iseloomustavat matemaatilist avaldist. Kehade vastastikmõju: Mass: Kõikidel kehadel on omadus säilitada oma paigalseisu või kiirust. Seda omadust nimetatakse inertsiks. Mass on keha inertsi mõõt. Jõud on kehade vastastikmõju mõõt, mida väljendatakse tuntud massiga kehale antud kiirenduse või ka deformatsiooni suuruse kaudu. Rõhk p näitab, kui suur jõud F mõjub pinnaga risti ühele pinnaühikule. Tihedus näitab, kui suur on ühikulise ruumalaga keha või ainehulga mass. Raskusjõud Fg on gravitatsioonijõud, millega Maa tõmbab enda poole tema lähedal asuvaid kehi
I. Newtoni sõnastatult: Kui kehale mõjuvate jõudude summa on null, siis on keha paigal või liigub ühtlaselt sirgjooneliselt. Newtoni esimene seadus on teise seaduse erijuht, kui F(res)=0, siis ma=0 ja siit a=0 ehk kui resultantjõud on võrdne nulliga, siis keha püsib paigal või liigub ühtlaselt ja sirgjooneliselt, sest sellele vastab olukord, kui kiirendus on null. Nähtust, kus kõik kehad püüavad oma liikumise kiirust või paigalolekut säilitada, nimetatakse inertsiks. Inertsi nähtus tuleneb sellest, et vastastikmõju edasikandumine võtab teatud aja ja seda iseloomustab keha mass. Newtoni esimene seadus kannab ka inertsiseaduse nime. Newtoni II seadus- Newtoni teine seadus väidab, et kehale mõjuv jõud võrdub keha massi ja selle jõu poolt kehale antud kiirenduse korrutisega: F=ma Newtoni III seadus- Kehade mõju teineteisele on alati vastastikune. Vastavalt Newtoni teisele seadusele on keha poolt saadav kiirendus pöördvõrdeline massiga
summa jääv suurus: Ek + Ep = const. Molekulide keskmine kiirus on võrdne ainekoguses olevate kõikide molekulide kiiruste absoluutväärtuste summaga, mis on jagatud molekulide arvuga. Newtoni I seadus: keha püsib paigal või liigub ühtlaselt ja sirgjooneliselt seni, kuni sellele ei mõju jõud või kui mõjuvate jõudude summa on null. See tähendab, et kehad ei muuda oma liikumisolekut iseenesest, selleks on vaja rakendada jõudu. Sellist nähtust nimetatakse inertsiks (inertia loidus, laiskus). Sellepärast kutsutakse ka Newtoni I seadust inertsiseaduseks. Kehade liikumisolekut ei saa hetkeliselt muuta. Mida suurema massiga keha on, seda kauem aega kulub liikumisoleku muutmiseks (kiirenemiseks või pidurdumiseks). F
• Olukorda, kus kehale mingit jõudu ei mõju, on pea võimatu leida. Tavaliselt vastastikmõjud tasakaalustavad teineteist. • Newtoni I seadus (inertsiseadus): kui kehale ei mõju teised kehad või kui teiste kehade mõjud on tasakaalus, siis on keha kas paigal või liigub ühtlaselt ja sirgjooneliselt. • Keha paigal (v=0), liigub ühtlaselt ja sirgjooneliselt (a=0, v=const). • Nähtust, mis seisneb kehade kalduvuses oma liikumisolekut säilitada, nimetatakse inertsiks ja kehade vastavat omadust inertsuseks. Kehade liikumisoleku muutumine • Vastastikmõju puudumisel keha liikumine ei muutu. • Kui kehale mõjuvad jõud pole tasakaalus, hakkab liikumisolek muutuma. • Liikumise muutumist saab iseloomustada muutumise kiirusega, vastavat füüsikalist suurust nimetatakse kiirenduseks. Ehk siis kiirendus on kiiruse muutumise kiirus ühes ajaühikus. a=(v- v0)/t. • Ühik on 1 m/s2. • Suurem jõud annab kehale suurema kiirenduse
sirgjooneliselt seni, kuni sellele kehale ei mõju üksi jõud või kui kehale mõjuvate jõudude summa on null (ehk kompenseerivad üksteist). Antud näidetes kuuluvad taustsüsteemide hulka Maaga seotud taustsüsteem ja Maa suhtes ühtlaselt liikuvad taustsüsteemid. Nähtust, kus kehal on omadust säilitada oma liikumise kiirus jäävana pärast teiste kehade mõjude lõppemist, nimetatakse inertsiks (ladina keeles – inertia, mis tähendab liikumatust, tegevusetust, loidust). Seepärast nimetatakse Newtoni I seadust ka inertsiseaduseks ja sellega seotud taustsüsteeme, kus see seadus toimib, inertsiaalsüsteemideks. Inertsiaalseteks süsteemideks võib tinglikult lugeda kõiki Maaga seotud taustsüsteeme ja kõiki Maa suhtes kiirenduseta liikuvate kehadega seotud taustsüsteeme (kiirendus on null). Inertsiaalsüsteemide suhtes kiirendusega
2) Joonkiirendus? Joonkiirenduseks näitab ajaühikus läbitavat keerepikkust v =R 3) Mida nimetatakse jõuks ? On füüsikaline suurus ,millega mõõdetakse ühe keha mõju teisele mille tulemusena muutub nende liikumishulk. Jõud on võrdeline ajaühikus toimuva liikumishulga muutusega F = L' = (mv)' | kui m- const F = ma 4) Millest sõltub potensiaalne energia ? Wp = mgh 5) ? 6) Inertsi seadus? Inertsiks nim kõigi kehade visa püüdu säilitada paigalseisu või ühtlast sirgjoonelist liikumise olekut. Iga keha püsib paigal või liigub ühtlaselt sirgjooneliselt seni kuni teiste kehade mõju ei muuda ssellist liikumisolekut (Newton I ) 7) Kiiruse suund, trajektoor? Kiiruse suund on puutuja sihiline 8) Millega iseloomustatakse välju ? Füüsikaline väli on materiaalne objekt, mille kaudu aineosakesed mõjutavad üksteist. Välju iseloomustatakse väljatugevusega
kui kiirusvektor ei muutu. v k = = ( delta ) t t−t 0 v−v 0 Kiirenev liikumine –. kiiruse muutumise kiirust ajas a= t (m/s2) 3) Kulgliikumise dünaamika põhimõisted o Mass (+ mõõtühik) – on kehade inertsusemõõt SI: m=1kg o Inerts (+ inertsus) – Nähtust, kus keha püüab oma liikumisseisundit säilitada, nimetatakse inertsiks newtoni esimest seadust nimetatakse ka inertsiseaduseks inertsus on keha omadus säilitada oma liikumisolekut o Inertsiaalne taustsüsteem o Jõud (+ mõõtühik) – on ühe keha mõju teisele mille tulemusena muutub kehade liikumisolek või nad deformeeruvad. SI: F= 1kgx1m/s2=1N o Newtoni 3 seadust (+ valemid ja joonised) Esimene seadus - kui kehale teised kehad ei mõju või kui mõjud on tasakaalus, siis on keha kas paigal
I. Newtoni sõnastatult: Kui kehale mõjuvate jõudude summa on null, siis on keha paigal või liigub ühtlaselt sirgjooneliselt. Newtoni esimene seadus on teise seaduse erijuht, kui F(res)=0, siis ma=0 ja siit a=0 ehk kui resultantjõud on võrdne nulliga, siis keha püsib paigal või liigub ühtlaselt ja sirgjooneliselt, sest sellele vastab olukord, kui kiirendus on null. Nähtust, kus kõik kehad püüavad oma liikumise kiirust või paigalolekut säilitada, nimetatakse inertsiks. Inertsi nähtus tuleneb sellest, et vastastikmõju edasikandumine võtab teatud aja ja seda iseloomustab keha mass. Newtoni esimene seadus kannab ka inertsiseaduse nime. Newtoni II seadus- Newtoni teine seadus väidab, et kehale mõjuv jõud võrdub keha massi ja selle jõu poolt kehale antud kiirenduse korrutisega: F=ma Newtoni III seadus- Kehade mõju teineteisele on alati vastastikune. Vastavalt Newtoni teisele seadusele on keha poolt saadav kiirendus pöördvõrdeline massiga
Mehaanika Mehaanika on füüsika osa, mis käsitleb kehade liikumist ja paigalseisu ruumis ning liikumise muutust mitmesuguste mõjude tagajärjel. Mehaanika jaotatakse 3 haruks: 1) Kinemaatika- uurib kehade liikumist ruumis 2) Dünaamika- uurib liikumise tekkepõhjusi 3) Staatika- uurib, kuidas erinevad jõud üksteist tasakaalustavad Mehaanika põhiülesanne on tuntud massiga keha asukoha määramine, mis tahes ajahetkel, kui on teada algtingimused ja kehale mõjuv jõud. Kinemaatika- on mehaanika osa, milles kirjeldatakse kehade liikumist. Liikumise kirjeldamiseks: 1) kasutatakse oskuskeelt 2) koostatakse liikumisvõrrand x= x0+vt 3) koostatakse liikumisgraafik Füüsikalised suurused- Nihe- (s) on vektoriaalne suurus, mis ühendab keha algasukoha asukohaga antud hetkel. Nihkevektor on võrdne kohavektorite vahega s= r=r-r0. Nihke mõõtühik 1 meeter (1m) on SI põhiühik. Nihet väljendatakse noolega, mille suund on algasukohast asukohta antu...
im energia g. Vektorväli h. Töö tsentraalse jõu väljas i. Mehaanilise energia jäävuse seadus j. Potentsiaalse energia ja jõu vaheline seos k. Gradiendi füüsikaline tähendus l. Absoluutselt elastne tsentraalpõrge m. Mitteelastne tsentraalpõrge A) inertsiseadus(Newtoni I seadus) ja inertsiaalsed taustsüsteemid N I s ehk inertsiseadus Iga keha püsib paigal või liigub ühtlaselt sirgjooneliselt seni, kuni teiste kehade mõju ei muuda selle keha liikumisolekut. Inertsiks nimetatakse kõigi kehade visa püüdu säilitada ühtlase liikumise olekut(sealhulgas paigalseisu) Inertsiaalne taustsüsteem Selline materiaalne taustsüsteem, milles inertsiseadus kehtib täiesti täpselt ehk süsteemis olev keha liigub ühtlaselt sirgjooneliselt, kuni talle ei mõju mõni süsteemis olev jõud. Näiteks kiirendusega liikuv buss ei ole inertsiaalne taustsüsteem. B) Liikumishulk, jõud ja impulss. N II seadus
(On olemas sellised taustsüsteemid, mille suhtes liikuvad kehad säilitavad oma kiiruse jäävana, kui neile ei mõju teised kehad või kui teiste kehade mõjud neile kompenseeruvad) Newtoni I seadus määrab inertsiaalsed taustsüsteemid (Taustsüsteemid, mille suhtes keha väliste jõudude kompenseerumisel liigub ühtlaselt ja sirgjooneliselt, Maaga seotud taustsüsteemid) Nähtust, kus kõik kehad püüavad oma liikumise kiirust säilitada, nimetatakse inertsiks. Seepärast nimetatakse Newtoni I seadust ka inertsiseaduseks. NEWTONI II SEADUS Keha kiirendus on võrdeline kehale mõjuva jõuga ja pöördvõrdeline keha massiga. Newtoni II seadus määrab kiirenduse ehk liikumisoleku muutuse. Newtoni II seaduse järgi sõltub kiirendus vastastikmõju intensiivsusest ehk sõltub jõust. Mida tugevam on kehale mõjuv jõud, seda suurem on kiirendus. Kiirendus sõltub ka keha inertsusest