Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
✍🏽 Avalikusta oma sahtlis olevad luuletused! Luuletus.ee Sulge

"inerts" - 272 õppematerjali

inerts – keha omadus säilitada liikumise kiirus ja suund Newtoni III seadus kaks keha mõjutavad alati teineteist suuruselt võrdsete kuid vastandlikult suunatud jõududega.      F1 =  ­  F2 .      Mõju ja vastumõju on võrdsed. Newtoni kolmas seadus
thumbnail
6
docx

Eneseanalüüs - Minu suhtlemisoskused

Millised on sinu enim kasutatavad kuulamistõkked? Kõige rohkem kasutan unelemist, kuid seda tavaliselt kogemata ja sel juhul peab olema kuulatav jutt väga ebahuvitav, siis ka vastuseks valmistumist, kuna on olukordi, kus tahad kas jätta muljet, et tead või siis ennast välja vabandada, samastumist, kuid seda enamasti tuttavas seltskonnas ja siis kui tõesti mul on öelda midagi, mis minul läheb meelest, kuid eelneval rääkijal on samasugune kõnelemis nn inerts sees. Kõige enam kasutan teema vahetamist, üritan nimelt endale ebamugavat teemat vältida või sujuvat teisele teemale üle minna, nii et võimalikult vähe peaksin rääkima tahtmatutest asjadest. Takka kiitmist kasutan, kui üritan teisest inimesest aru saada, või saangi aru mida ta mõtleb ja tahan ka talle teada anda, et see nii on. 3. Küsi lähedaste arvamust oma kuulamisharjumuste kohta ja tee saadud info põhjal kokkuvõte oma kuulamisharjumustest....

Suhtlemispsühholoogia
485 allalaadimist
thumbnail
12
doc

Sildumine

· Vanemtüürimees informeerib masinat haalamise lõppemisel, viimasena lahkuvad haalamisjaamadest tüürimehed, eelnevalt veendudes, et kõik on korras. Manöövrid sildumisel. Laeva sildumine vasaku pardaga. Kaile tuleb läheneda umbes 30º-40º nurga all. Laeva masin tuleb peatada õigeaegselt ja liikuda edasi inerts mõjul, säilitades laeva juhitavuse. Olles ohutus kauguses kaist, tuleb anda tagasikäik, laeva vöör keerab paremale ja inerts väheneb. Laev peab jääma seisma terava nurga all kai suhtes ja temast mitte kaugel. Esmajärjekorras antakse maale vööriotsad, pikiots ja spring ning seejärel ahtri kinnitusotsad. Laeva sildumine parema pardaga. Kaile tuleb läheneda peaaegu paralleelselt kaiga arvestusega, et tagasikäigu korral ei läheks laeva vöör vastu kaid...

Laevade ehitus
48 allalaadimist
thumbnail
29
doc

Laeva elektriseadmed lisaküsimused

Dedveidi moment ­ deadweight moment MDW ­ dedveidi komponentide kogumoment baasjoone suhtes. Dedveit ­ deadweight DW ­ laeva kandevõime; lasti, punkri, varustuse jne. kogukaal. Dünaamiline püstuvus ­ dynamical stability ­ laeva vastupanuvõime dünaamiliselt toimivale kreenivale momendile; laeva teatud kreeninurgani kallutamiseks tehtud töö hulk. Inerts ­ inertia ­ keha vastupanu liikumisseisundi muutustele. Inertsimoment (teine) ­ moment of inertia (the second) Ix,y,z ­ massi ja kauguse ruudu korrutis või pinna ja tema raskuskeskme teljekauguse ruudu korrutis. Isokrooniline õõtsumine ­ isochronic rolling ­ laeva õõtsumine täpselt ühesuguste perioodidega. Jäik (ülipüstuv) laev ­ stiff ship ­ suure metatsentrilise kõrgusega (seega suure taastava õla ja -momendiga) laev....

Laeva elektriseadmed
84 allalaadimist
thumbnail
2
odt

Füüsika põhikooli põhivara

1 FÜÜSIKALISED NÄHTUSED : elektrivoolu soojuslik toime, kaja, spektri teke valguse läbimisel prismast, tumeda pinna soojenemine valguse toimel, ujumine, elektrivoolu magnetiline toime, valgusemurdumine, inerts , soojuspaisumine, hõõrdumine, päikese varjutus, puu okste härmatumine, 2 FÜÜSIKALISED SUURUSED : peegeldumisnurk, valgusekiirus, voolutugevus, rõhumisjõud, optiline tugevus, pindala, rõhk, pinge, takistus, erisoojus FÜÜSIKALISED MÕÕTERIISTAD : kaalud, manomeeter, nihik, ampermeeter, termomeeter, dünamomeeter, voltmeeter, 3 TEISENDAMINE 110kv= 110 000V 220dm3= 0.22m3 100mA=0,1A 90km/h=25m/s 1,5A=1500Am 0,5km2=500 000m2 1500=1,5k...

Füüsika
56 allalaadimist
thumbnail
4
odt

Füüsika küsimused ja vastused

Newtoni teise seaduse järgi on kehale mõjuv jõud võrdeline keha massiga ning võrdeline ja ühesuunaline kiirendusega, mille keha jõu toimel omandab. · Jõu mõõtühik SI-süsteemis on njuuton (N). Jõud 1 N annab kehale, mille mass on 1 kg, kiirenduse 1 m/s². 3)Mis on inerts ? · Inerts on nähtus, mis seisneb selles, et iga materiaalne keha säilitab välisjõudude puudumisel oma liikumise või paigalseisu. Inertsinähtusega seostatavad mõisted on inertsus ja inertsimoment. 4)Mida tähendab vastastikmõju kompenseerumine? · Jõud vedelikes ja gaasides, mis on vastassuunaline raskusjõule. impulss ­ kiiruse ja massi korrutis. Newtoni I seadus ­ Vastastikmõju puudumisel või...

Füüsika
34 allalaadimist
thumbnail
11
docx

Füüsika küsimused ja vastused kordamiseks

Mõnikord jäetakse 0 naturaalarvude hulgast välja. - Täisarv ­ kõik naturaalarvud ja nende negatiivsed vastandarvud. - Ratsionaalarv ­ reaalarvud, mida saab kasutada kahe täisarvu m ja n jagatisena m/n. Igal ratsionaalarvul on ka lõpmatu kümnendarendus ja see on alati perioodiline. - Reaalarv ­ kõik ratsionaal- ja irratsionaalarvud (mitteperioodilised lõppmatud kümnendmurrud) kokku. Täidavad lünkadeta kogu arvsirge. - Kompleksarv ­ arv kujul a + ib, kus a ja b on reaalarvud ning i imaginaarühik. Reaalarvu a nimetatakse kompleksarvu a + ib reaalosaks ja reaalarvu b selle kompleksarvu imaginaarosaks. Iga kompleksarv z = a + ib on määratud oma reaal- ja imaginaarosaga, st. reaalarvude järjestatud paariga (a;b). Sellise paariga on määratud ka tasandi punkt. Seega on vastavus tasandi punktide...

Alalisvool
69 allalaadimist
thumbnail
158
pdf

Elektriajami juhtimine

Tallinna Polütehnikum Energeetika õppesuund Rein Kask ELEKTRIAJAMITE JUHTIMINE Õppevahend TPT energeetika õppesuuna õpilastele Tallinn, 2007 Saateks Erialaainete õpikute ja muude õppevahendite krooniline puudus on juba palju aastaid raskendanud kutsehariduskoolide õpilastel omandada erialaseid teadmisi. Käesolev kirjatöö püüab mingilgi määral leevendada seda olukorda Tallinna Polütehnikumi energeetika õppesuuna õpilastele sellise õppeaine kui ,,Elektriajamite juhtimine" õppimisel. Elektriajamid on üheks põhiliseks elektritarvitite liigiks ja neid kasutatakse laialdaselt kõikides eluvaldkondades. On selge, et tulevased elektriala spetsialistid peavad neid hästi tundma ja oskama neid ka juhtida. Elektriajamite juhtimine ongi valdkonnaks, mida käsitleb käesolev õppevahend. Selle koostamisel on autor lähtunud põhimõttest selgitada probleeme nii põhjalikult kui vajalik ja nii napilt kui võimalik...

Elektriaparaadid
86 allalaadimist
thumbnail
240
pdf

Elektriajamite elektroonsed susteemid

3 ELEKTRIAJAMITE ELEKTROONSED SÜSTEEMID 4 Valery Vodovozov, Dmitri Vinnikov, Raik Jansikene Toimetanud Evi-Õie Pless Kaane kujundanud Ann Gornischeff Käesoleva raamatu koostamist ja kirjastamist on toetanud SA Innove Tallinna Tehnikaülikool Elektriajamite ja jõuelektroonika instituut Ehitajate tee 5, Tallinn 19086 Telefon 620 3700 Faks 620 3701 http://www.ene.ttu.ee/elektriajamid/ Autoriõigus: Valery Vodovozov, Dmitri Vinnikov, Raik Jansikene TTÜ elektriajamite ja jõuelektroonika instituut, 2008 ISBN ............................ Kirjastaja: TTÜ elektriajamite ja jõuelektroonika instituut 3 Sisukord Tähised...

Elektrivarustus
89 allalaadimist
thumbnail
10
pptx

Liiklusohutus

Veojõu allikaks on mootor . Veojõudu saab reguleerida juht: Ø Muutes mootori pöördemomenti (gaasipedaali vajutamisega) . Ø Muutes käigukasti ülekandearvu (käikude vahetamisega). Veojõu abil tasakaalustatakse kõik liikumist takistavad jõud , nagu veere -, õhu -ja tõusutakistus , inerts Kui veorattad hakkavad kohapeal ringi käima, on veojõud ületanud veorataste ja teepinna vahelist haardejõudu . Haardejõud - sõltub veorattale langevast massist ja haardetegurist. Haardetegur - iseloomustab auto rataste ja teekatte vahelist haardumist. See näitab , kui suur on libisemise tekitamiseks vajaliku jõu suhe auto kaaluga . Tee olukorda iseloomustavad haardeteguri väärtused . Auto peatumisteekonnad meetrites 1-sek. reageerimisaja puhul....

Liiklusõpetus
38 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Füüsikalise looduskäsitluse alused 2.KONTROLLTÖÖ.

töö. (Näited mõtle ise, materjalides antud näiteid kasutada ei tohi.) 1.Mis ülesanne on väljadel 2.Kuidas välja kindlaks teha? 3Mida iseloomustab jõud? 4.Selgita Newtoni 3. seaduse olemus. Too näide 5.Mida iseloomustab kiirendus? 6.Mis põhjustab liikumisoleku muutust? Too näide ja seosta see Newtoni 2. seadusega. 7.Mida iseloomustab a)inertsus b)inerts. Too näiteid. 8. Selgita oma sõnadega lahti Newtoni 1. seadus, kasutades selleks näidet. 9.Ava tavakeele sõnadega mõistete töö,energia, võimsus, kasulik energia, kasutegur sisu. Millised on nende mõõtühikud? 10.Milline seos on energial ja tööl? 11.Mida mõistad põhjuslikkuse all? 12.Too näiteid erinevatest põhjuslikest seostest. 13.Too näide füüsikas pakutavate ennustuslike võimaluste kohta. 14.Mis on füüsika printsiibid üldiselt.Sõnasta atomistlik, energia miinmumi, tõrjutus-, supe...

Füüsika
30 allalaadimist
thumbnail
1
docx

Newtoni seadused ja kehaga seotud mõisted

Newtoni 1. seadus Keha on paigal või liigub ühtlaselt ja sirgjooneliselt siis, kui jõud puudub või jõud kompenseeruvad. 2. Newtoni 2. seadus (+valem, valemi selgitus) Keha kiirendus on võrdeline temale mõjuva jõuga ja pöörvõrdeline massiga. F = ma (jõud = mass * kiirendus) 3. Newtoni 3. seadus Vastastikmõjust tekkivad jõud alati paarikaupa ja need on absoluutväärtuselt võrdsed ja suunalt vastupidised. 4. Mõisted Inerts ­ keha püüe säilitada oma liikumise suund ja kiirus. Seisuhõõrdejõud ­ jõud, mis mõjub paigalseisvale kehale ja takistab tema liikuma hakkamist. Liugehõõrdejõud ­ jõud, mis mõjub juba liikuvale kehale ja takistab keha liikumist. Reaktiivliikumine ­ liikumine, mis toimub impulsi jäävuse seaduse kohaselt ja mille korral keha heidab endast eemale teatud koguse massi. Jäikus ­ keha vastupanu deformatsioonile. 5...

Füüsika
21 allalaadimist
thumbnail
18
doc

JUHTIMISE EKSAMIKÜSIMUSTE VASTUSED

Mis on õppiv organisatsioon? Õppiv organisatsioon on iga organiseeritud inimkogum, mis on pidevas dünaamilises arengus nii kogumi kui indiviidide tasandil. Baseerub viiel juhtival põhimõttel: · Isiklik professionaalsus · Mõtlemismudelid · Ühine nägemus · Meeskonnaõpe · Süsteemne mõtlemine 25. Mis on organisatsiooniline inerts ? Organisatsiooniline inertsus on takistus, mis seisab ees organisatsiooni muutmisel. Mida vanem ja suurem on organisatsioon, seda inertsem ning seda keerulisem on neid muuta ja arengut läbi viia. Organisatsioonide võime ja tahtmine muutuda vähenb koos nende arrenguga. Kriisiolukordades võib inerts aidata, aga mujal pole hea. 26. Kes oli Igor Ansoff ja milline oli tema panus juhtimisteooriasse? 1918-2002 Kaasaegse strateegilise juhtimise looja. Venelane, kes II MS käigus lahkus USA-sse....

68 allalaadimist
thumbnail
31
docx

KESKKONNAFÜÜSIKA ALUSED

· Kera, silinder ja rõngas kaldpinnal. o v(kera) 1,2 . o v(silinder) 1,15 . o v(rõngas) . v- kulgliikumise kiirus, g - 9,8 m/s², h ­ kaldpinna kõrgus. Kulgliikumise kiirus ei sõltu massist ega raadiusest, sõltub kaldpinna kõrgusest ja massi jaotusest pöördkehas (mida suurem inerts , seda vähem energiat jätkub kulgliikumisele). o Kui keha ei veere, vaid libiseb/kukub, siis valem: v = . · Steineri lause. o Kui pöörlemistelg nihutatakse rööplükkega kaugusele b esialgsest teljest, siis uue telje suhtes avaldub inertsmoment järgmise valemiga: I = I0 + mb², I0 ­ keha inertsmoment, kui pöörlemistelg läbib keha masskeset, m ­ mass. · Jõumoment....

Keskkonafüüsika
37 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Newtoni I seadus

Taustsüsteemid: · inertsiaalsed ­ Newtoni I seadus kehtib täpselt, tavaliselt on ligikaudu inertsiaalsed · mitteinertsiaalsed ­ kehad muudavad oma liikumise olekut, ilma et neile nähtavat jõudu mõjuks (nt: maakera) Kõik taustsüsteemid, mis liiguvad inertsiaalse taustsüsteemi suhtes ühtlaselt ja sirgjooneliselt on samuti inertsiaalsed taustsüsteemid. · inertsiaalsetes taustsüsteemides kehtivad füüsikaseadused ühteviisi · ühegi füüsikakatsega ei saa kindlaks teha, kas taustsüsteem on paigal või liigub ühtlaselt ja sirgjooneliselt inerts ­ nähtus, kus kehad püüavad säilitada oma liikumise olekut inertsus ­ keha omadus püüda säilitada oma liikumise olek Inertsuse mõõduks on...

Füüsika
8 allalaadimist
thumbnail
2
odt

10. klassi füüsika - dünaamika kordamine

klass Inertsus Inertsus on füüsikas keha omadus, mis näitab, kui raske on keha liikumisolekut muuta. Keha inertsuse mõõduks on füüsikaline suurus mass. Suurema massiga keha liikumisolekut on raskem muuta. (Inertsus aga on keha omadus, mis seisneb selles, et keha kiiruse muutmiseks peab sellele mõjuma teatud aja jooksul mingi jõud. Mida pikem on see aeg, seda inertsem on keha.) Inerts Inerts on nähtus, mis seisneb selles, et iga materiaalne keha säilitab välisjõudude puudumisel oma liikumise või paigalseisu. Inerts on nähtus, mis seisneb selles, et keha säilitab oma liikumiskiiruse, kui talle mõjuvate jõudude summa on null. Newtoni II seadus Newtoni 2 seadus ütleb, et keha kiirendus on võrdeline temale mõjuva jõuga ja pöördvõrdeline massiga. a=F/m ( a= kiirendus, F=jõud, m=mass) F=am KUI KEHALE MÕJUB MITU JÕUDU, LEITAKSE NENDE JÕUDUDE SUMMA EHK RESUTANT Newtoni III seadusetus Kaks keh...

Füüsika
101 allalaadimist
thumbnail
18
pdf

Füüsika 1 Eksamiküsimuste vastused

Sõnastage Newtoni seadused ja andke valemid. Newtoni I seadus: Iga keha liikumisolek on muutumatu seni, kuni teiste kehade mõju ei sunni seda muutuma. Selleks, et keha liikumisolek oleks muutumatu, peavad kas teised kehad puuduma või nende mõju olema kompenseeritud: ( ) Seda nimetatakse ka inertsiseaduseks . Inerts on keha võime säilitada oma liikumisolek. Newtoni II seadus: Inertsiaalsetes taustsüsteemides, muutumatu massi korral, kui kehale mõjub jõud, liigub keha kiirendu- sega, mis on võrdne kõikide kehale mõjuvate jõudude summa ja keha massi jagatisega: Newtoni III seadus: Igasugune mõju on samal ajal ka vastumõju...

Füüsika
302 allalaadimist
thumbnail
15
doc

Diisel

4- ja 2-taktilise diiselmootori ringprotsessid, Kuna sisselaskeklapp (klapid) avaneb enne ÜSS-u , toimub Ülelaadimiseta (sundlaadimiseta ) mootorite täiteaste avaldub arvutuslik ja tegelik indikaatordiagramm. põlemiskambri läbipuhe ( nn. klappide ülekate ). valemiga SPM ringprotsesside arvestus. v = / ( - 1)* Pa / P0 * T0/Ta * 1/ (r+1) Erinevalt teoreetilistest ringprotsessidest saadakse tegelikus 2-TAKTILISE MOOTORI TEGELIK Kui mootor on ülelaadimisega (sundlaadimisega ),siis parameetrite sisepõlemismootoris soojust kütuse põletamisel kolvipealses INDIKAATORDIAGRAMM P0 ja T...

Abimehanismid
81 allalaadimist
thumbnail
9
docx

Mehaanika KT 1 D

ümberpaigutamiseks. Reeglina valmistatakse solenoidseade reguleeriva organiga (klapiga ) ühes korpuses, ühtse detailina. 12.Elektrilised täiturseadmed. Rööpergutusega ehk sunteeritud alalisvoolumootori staatilised ja dünaamilised omadused. Staatilised ja dünaamilised omadused mõlema variandi puhul on samased Alalisvoolumootori dünaamiline omadus, võttes arvesse, et elektrimootori inerts on alati palju väiksem, kui reguleeriva objekti inerts võib lugeda tinglikult, et elektrimootori inerts puudub ja tema rakendustoime on hetkeline....

Abimehanismid
38 allalaadimist
thumbnail
4
docx

Mehaanika KT nr 2D

Sülfoone kasutatakse eelkõige rõhureleedes. Rõhurelee täidab põhimõtteliselt sama funktsiooni mis kontaktmanomeeter. 5.Dilatomeetrilised termomeetrid. Dilatometriline termomeeter kujutab endast suure soojuspaisumisteguriga messingtoru, millesse on paigaldatud väikese soojuspaisumisteguriga invarist (Fe+Ni 36%) varras Puuduseks on suur inerts . Väliskkorpusel on suurem soojuspaisumine, mille tulemusel korpus pikeneb ja liigutab varrast mis asub korpuse sees, samuti kaasa. 6.Ujuktüüpi kulumõõtja ehk rotameeter. Kulu registreerivad kontrollmõõteriistad. Ujuktüüpi kulumõõtja ehk rotameeter on samuti drosselkulumõõtja, mis koosneb koonilisest klaastorust ja ujukist selle sees. Mõõdetav keskkond juhitakse alt sisse ja ujuk tõuseb üles....

Abimehanismid
32 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Füüsika I 1. KT

Leida: 1) Kiiruse & kiirenduse sõltuvust ajast (v & a). 2) Joonestada tee pikkuse, kiiruse & kiirenduse graafikud. 3) Määrata graafiliselt keha kiirendus & kiirendus ajamomendil t=4,5s. 4) Arvuta 7 s jooksul läbitud tee pikkus. 1) ) 2) 3) v= -5,2 m/a (pidurdus) a=9 m/s2. 4) Läbikäidud teepikkus mööda x koordinaati võrdu t x v a 1 7 0 -12 2 2 -9 -6 Ül 2 Tornist, mille h=25 m visatakse horisontaalselt kivi kiirusega v0=15 m/s (algkiirus) 3 -9 -12 0 an) 4 -20...

Füüsika
133 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun