19. Füürer Saksamaa diktaator. Hitler. 20. "Mein Kampff" Hitleri kirjutatud raamat. Hitleri programmi tutvustav teos. 21. NEP uus majanduspoliitika Venemaal. Kehtestati kindla suurusega maks. Talupoeg võis oma toodangu ülejääke turul müüa. Taastati raha väärtus. Eraettevõtlus võis hakata taas tegutsema. Enamik majandusest jäi riigikontrolli alla. Majandus hakkas taastuma, eriti põllumajandus. 22. Isikukultus Stalini lõputu ülistamine. 23. Industrialiseerimine suurtööstuse eelisarendamine. 24. Kollektiviseerimine talupoegade vastu käivitatud vägivallakampaania. Tähendas talumajapidamiste ühendamist ühismajanditesse. Jõukamad talupojad kuulutati kulakuteks ja saadeti Siberisse või sunnitöölaagritesse. Algas 1920. aastal kui tekkisid raskused viljavarumisega ja talupojad polnud enam huvitatud jääkide müümisest. 25. Punane ehk suur terror 1934.a alustas Stalin vägivallakampaaniat, et oma
9. klassi kt küsimused diktatuurid, 2009-11-16 1.Kuidas aitas I MS tulemus kaasa fasismi tekkele Itaalias? Antandi lubadused Itaaliale olid unustatud, mis vedas itaalia raskesse majanduskriisi. Kuna sõjavägi ei suutnud enam midagi teha, siis kaotasid paljud sõjaväelased ja muud sõjaga seostuvate asustuste töötajad enda töö. Töötud ja endised sõjaväelased tekitasid eraldi partei, mille etteotsa sattus Mussoliini. See partei kogus palju võimu ja liikmeid. Tänu sellele suutis see partei jõuda valitsuse etteotsa. 2.Kirjelda Mussolini isikut ja õpetusi. oli Itaalia peaminister ja diktaator aastail 19221943 ja seejärel juhtis aastatel 19431945 Saksamaa marionettvõimuna Itaalia Sotsiaalset Vabariiki. Tema lapsepõlv möödus vaesuses, mis ei võimaldanud tal omandada head haridust. Oli õpetaja, aga õpetaja ametit ei pidanud ta kaua. Mussolini pooldas Itaalia astumist ilmasõtta Antanti poolel. Kuna aga sotsialistid olid haaratud patsifismi ide...
Ajalugu §3-8 1. Nimeta demokraatlike riikide tunnuseid. Too konkreetseid näiteid Suurbritanniast, Prantsusmaast ja Ameerika Ühendriikidest. Kehtib võimude lahususe põhimõte, rahva iseseisvus, mitme partei süsteem, riigivõim kuulub rahvale, mitu ideoloogiat, vaba ajakirjandus, puudub juhikultus, võim on rahvale lähedal, valitsemine toimub rahva poolt valitud saadikute kaudu, eksisteerib trüki- ja sõnavabadus. 2. Miks säilis osades riikides demokraatia, teistes aga mitte? Sõjast väsinud inimesed lootsid, et demokraatlikud valitsused suudavad kiiresti ületada sõjajärgsed majandusraskused ja poliitilise segaduse ning tagavad rahvale heaolu. Kuna aga majanduslikku õitsengut koheselt ei tulnud pettuti demokraatias. Mittedemokraatlikud liikumised väitsid, et on vaja kehtestada diktatuur, mis loob korra majja. Vanad demokraadid jätkasid endiselt demokraatidena. 3. Võrdle Suurbritanniat ja Prantsusmaad kahe sõja vahel. Pärast I maailma sõda poln...
Maailm Esimese maailmasõja järel Õp Priit Dieves Sõja võitjad ja kaotajad · Võitja: USA · Kaotajad: Saksamaa, Ungari, Nõukogude Venemaa, Itaalia, Jaapan. Mida keegi kaotas? · Saksamaa ja NSV Liidu lähenemine? Sõjajärgne majanduskriis · Pärast sõda ei suutnud Euroopa majandus enam taastuda ja tsiviiloludega kohaneda. Eriti raske oli Saksamaa olukord ränkade reparatsioonimaksete tõttu. Lisaks sellele okupeeriti 1923. aastal Prantsusmaa ja Belgia poolt Ruhri tööstuspiirkond. Nüüd algas Saksamaal hüperinflatsioon. · Miks oli Saksamaa majandus nii oluline? Äärmusliikumised · Kommunistlik liikumine -> Komintern (1919) 01.12.1924? · Fasistlik liikumine -> fasistid (1922) · Natsionalistlik liikumine -> natsionaalsotsialistid (1933) · Miks valisid paljud riigid ,,karmi käe" poliitika? · Mis on nende äärmusliikumiste erinevusteks ja mis sarnasusteks? Uus majanduslik tõus ja poliiti...
Toimub tööstuse kiire areng linnast väljan tekivad uued linnad (kaevandused, sadamad, kuurordid). Samal ajal rahvastikus demograafilise plahvatuse periood. Linnade alla jääv maa ala suureneb. Lähestikku asuvad linnad kasvavad kokku. Euroopas on üksikud linnastud nagu Suur-London, Moskva, Suur-Pariis, Ruhr 6.Selgita, kuidas on kasvanud maailma suurlinnad. Maailma suurlinnad hakkasid kasvama 18. sajandil, sest siis toimus demograafiline plahvatus ning toimus industrialiseerimine. Kõige kiiremini kasvasid linnad, mis asusid söe või rauamaagi leiukohtade läheduses, samuti ka need, mis asusid kiirevooluliste jõgede või sadamate ääres. Kuna inimesed käisid linnas tööl, ehitati vabrikute lähedusse planeerimata ja halvasti ehitatud elurajoonid. Paljud kolisid linna. Kiiresti arenesid sadamalinnad, mis kauplesid toorainega. Elutingimused linnades alguses halvad. Hakati planeerima elurajoone tööstuspiirkondadest väljas, seoses sellega arenes ühistransport.
Kordamine Demokraatiad ja diktatuurid 1920.-1930. aastatel 1. Demokraatia mõiste ja iseloomulikud jooned (lk. 30) Demokraatia on valitsemisvorm, mille tunnuseks on rahva osalemine poliitikas, võimude lahusus ja tasakaalustatus, seaduse ülimuslikkus ning inim- ja kodanikuõiguste austamine. 2. Diktatuuri mõiste ja iseloomulikud jooned (lk. 44-46, vihik) – ole valmis demokraatlikku ja diktatuurset ühiskonda võrdlema. Diktatuur on valitsemisvorm, milles juhil ehk diktaatoril on piiramatu võim otsuste tegemisel. Mitte millegagi piiratud, seadustega kitsendamata, jõule toetuv võim. 3. Peamised demokraatlikud ja mittedemokraatlikud liikumised Euroopas 1920- 30ndail – nimetus, selgitus (lk. 31-32) Liberalism (vabameelne- inimesevõrdõiguslikkus, vabadus) konservatism (alahoidlik- järgitakse traditsioone ja ajalooline järjepidevus) ja sotsialism (sotsiaalnevõrdsus). Mittedemokraatlikud on kommunism (ühiskond, kus inimesed on varaliselt võrdsed, p...
Võimuaparaadis (bürokraatia) töötasid ülikooliharidusega ametnikud. b. Rahvusriik – poliitiline süsteem, milles riiklikud huvid rajanevad rahva ühistel huvidel. Hakkas kujunema 18.sajandil. Kõirgeima võimu kandja on rahvas. Riik kuulub rahvusele. Rahvusriik peab pühaks oma territooriumi. 5. Saksa keisririigi sünd. a. Esile tõuseb Preisimaa, sest ta oli tugev sõjaliselt, 1834.aastal oli ta tolliliidus (ei pidanud maksma tollimaksu9 ning 1850.-60.aasta oli hoogne industrialiseerimine ja liitumine ookeanikaubandusega. Kontrollis majanduslikult suurt osa Saksamaast. Preisi kuningad: Rriederich Wilhelm IV, Wilhelm I ja Wilhelm II b. Prantsuse – Preisi sõda 1870-1871. Lõppes Preisimaa võiduga. Kuna Prantsusmaa alustas sõda siis Prantsusmaa pidi maksma Preisimaale sõjahüvitisena 5 miljardit marka ning loovutama Elsassi ja Lotringi. Prantsusmaal loodi presidentaalne vabariik. Preisimaa võit oli ühendanud kogu Saksamaa Preisimaa kontrolli alla
Ärkamisaeg Eesti arengut 19. sajandi teisel poolel iseloomustab üldine moderniseerimine, agraarühiskonna muutumine moodsa Euroopaliku ühiskonna suunas: industrialiseerimine,linnastumine, vasttärganud rahvusluse võidukäik.Keiser Aleksander II vabameelne sisepoliitika ja vene talurahva vabastamine pärisorjusest(1861) andsid Balti provintsides toimunud reformidele uue hoo. Uus passikorraldus(1863), mis andis talupoegadele esimese isikuttõendava dokumendi lubas neile rohkem liikumisvabadust ja võimaluse väljarändeks Venemaale.Teoorjuse(maakasutamisõiguse eest tasumine)kaotamisega(1868)hakati massiliselt kasutama palgatööd ja raharenti.
Põhja- riigid Näitaja Lõuna-riigid Üle 70% Linnastumise % Alla 50% Aeglane Tempo (kasv) Kiire Palju kesk-aegseid linnu Linnade vanus Valdavalt noored linnad Ränne maalt linna. Tegurid Demograafiline plahvatus Immigratsioon Valglinnastumine, Protsessid Ülelinnastumine, vastulinnastumine industrialiseerimine Heakorrastatus nii kesk- Üldilme Äärelinnas slummid, getod kui äärelinnas 2. Iseloomusta asustuse arengut maailmas ning nimeta asustuse arengut mõjutavaid tegureid eri aegadel. Agraarajastu linnad · Kujunesid maailma vanimates põllumajanduspiirkondades · Linnades elas 1-2 % rahvastikust · Seal elasid peamiselt käsitöölised, kaupmehed, valitsejad, vaimulikud ja sõjaväelised, suur
8. Milline oli uus majanduspoliitika ehk NEP? Millal ja kus seda rakendati? Olid kindlaksmääratud maksud, taastati kauplemise vabadus, laiendati ettevõtete tegevusvabadust, kaotati toidainete riigile andmise seadus, leevendus majanduslikku olukorda. Pärats kodusõda 1921 Venemaal. 9. Mis aastaks kindlustas Stalin oma võimu NSV Liidus? Millist majanduspoliitikat asus Stalin ellu viima? Iseloomusta seda lähemalt. Mis on plaanimajandus, industrialiseerimine, kollektiviseerimine, kolhoos? 192 , suurtööstuse eelsiarengule-industraliseerimisele. Loobuti NEP poliitikast, Tehti kolhoosid, range juhtimine plaanimajandus, riigi sõjalise võimsuse kasv. Plaanimajadnus majanduse plaanipärane arendamine ja suunamine riigi poolt, ettevõtetele tehti kohustuslik plaan. Kollektiviseerimine ehk kolholiseerimine, seniste eraomandite vägivaldne ühendamine ühismaj.
14.06.1941 küüditamine veebr sõda jõuab Eestisse märts Eesti linnade pommitamine juuli Sinimägede lahingud 22. sept Tallinn Punaarmee kätte nov Sõrve säär langeb Eesti Vabariigi Rahvuskomitee 18. sept J. Uluots nimetas ametisse O. Tiefi valitsuse ◦ Pitka poisid 20. sept Toompeal sini-must-valge Põgenemiskatse Rootsi inimkaotused u 280 000 inimest territoriaalsed kärped industrialiseerimine sundkollektiviseerimi ne võitlus metsavendadega 26.03.1949 küüditamine 1985 märts – NLKP KK peasekretäriks M. S. Gorbatšov ◦ perestroika, glasnost 1987 kevad – fosforiidikampaania aug – MRP-AEG ◦ L. Parek 23. aug – Hirvepargi miiting 26. nov – IME ◦ S. Kallas, T. Made, E. Savisaar, M. Titma dets – EMS ◦ T. Velliste 1988 jaan – ERSP idee ◦ L. Parek 2
kauplemisvabadus, eraettevõtlus sai taas õigus tegutseda). Stalini võimuletõus tähendas NEP-i lõppu, sest ta tahtis täielikku kontrolli ühiskonna üle. Ta likvideeris igasuguse ettevõtluse, kaasa arvatud põllumajanduses. Võttis taas suuna maailmarevolutsioonile. Selleks käivitas ta ulatusliku relvastusprogrammi ja asus Punaarmeed ette valmistama pealetungisõjaks. Loobus majanduse tasakaalukast arengust ning tegi panuse suurtööstuse edasiarendamisele- industrialiseerimine. Loobuti välismaisetest investeeringutest. Hakati kehtestama viisaastaku plaane(esimene 1928-1932), mis nägid ette NSV Liidu möödumise kapitalistlikest riikidest. Sundkollektiviseerumine- talumajapidamiste ühendamine ühismajanditesse ehk kolhoosidesse. Suur terror(1934)- Seni oli terror suunatud „rahvavaenlaste“ vastu, aga Stalin asus oma vastastest puhastama komparteid, võimu keskasutusi, armeed. Hakati pidama näidisprotsesse, kus Lenini võitluskaaslased end kõikvõimalikes
I sõjajärgne küüditamine toimus 08.1945 mil saadeti välja 407 isikut. Küüditamised jõudsid haripunkti 26.03.1949.a. kui küüditati 20722 inimest Siberisse(märtsiküüditamine toimus balti riikides samaaegselt), üle 90% küüditatutest olid maalt.Stalini surma järel hakati küüditatuid tagasi Eestisse lubama kuid neile ei tagastatud nende varasid|Nõukogude majanduspoliitika tunnused: sundkollektiviseerimine, forsseeritud industrialiseerimine,jäiga riikliku plaanimajanduse juurutamine. Maareformi käigus riigistati 1944-1947 ENSVs üle 927000ha maad.Talu max suurus võis olla 30ha (5ha kui olid sakslastega koostööd teinud).Maa võõrandamisega muudeti elujõuetuks heas korras olnud talud,tekkisid inimestevahelised pinged.Talupojad pidid riigile andma kindlaksmääratud normi põllusaadusi sümboolse tasu eest(nt kui sul oli 20ha maad pidi 1947 loovutama 40% saagist, järgmisel aastal 70%).05.1947 võttis
1924-1939 Kasahhi, Usbeki, Turknemi, Tadziki, Kirgiisi. Hiljem eraldusid Taga-Kaukaasiast Gruusia, Armeenia, Aserbaidzaan ja Karjala. 1940 Eesti, Läti, Leedu, Moldaavia. 16 liitlast 1956 Karjala NSV muudeti Karjala ANSV (29% karjalasi) 15 liitlast 1991 Sõltumatute Riikide Ühendus(SRÜ) 12 riiki (Riikide liit) NSVL liitriik ehk föderatsioon NSVLis sotsialismi ülesehitamise plaan: Industrialiseerimine (Riigi muutumine tootmisvahendeid tootvaks maaks, rasketööstuse eelisarend.) Põllumajandus/kollektiviseerimine(kolhoosid) Kultuurirevolutsioon Majanduse areng: 1919 1921 sõjakommunism 1921 1927 nep(NEP) (Uus majanduspoliitika) 1925 suund industrialiseerimisele Vahendid selleks: 1) Väga range kokkuhoiureziim 2) Vangide tasuta töö
Venemaa/ NSV Liit 1917-1939 (ptk. 8, 10 ja 14) 1. Iseloomusta Vene ühiskonda 20. sajandi algul. Mille poolest jäi Venemaa maha Lääne suurriikidest? · tsaari isevalitsus rahval ei olnud poliitilisi õigusi (isegi kodanlusel mitte) · maaküsimus oli lahendamata maa kuulus suurmaaomanikele , see takistas põllumajanduse arengut; harimatud talupojad · venestamine: mittevenelaste rahvuslik rõhumine, eriti Soomes, Baltikumis, Poolas · sõjaliselt nõrk 2. Millised tegurid viisid Venemaa 1917.aastaks kriisi? Miks puhkes revolutsioon? · rahutused sõjaväes: vilets varustus, suured kaotused armees · majanduslik kaos: tööjõu- ja toorainepuudus, transpordi/kütusekriis, näljamässud · keisrivõimu autoriteedi langus: keiser polnud valitsemisest huvitatud, G.Rasputin · rahulolematuse üldine kasv: linnades rahutused, rahul polnud ka aadlikud ja kodanlus 3. Milles seisnes Veeb...
kohustuseg), rahareform, kauplemisvabadus ja eraettevõtlus, majandus riigi kontrolli all. Lenini surma tõusis esile Jossif Stalin, kehtestas kontrolli kompartei liikmete üle. Konkurendid alahindasid Stalinit, tõrjus tugevamad konkurenid välja. Muutis seisukohti, et saada võim. Trotski väljasöömine. Ainuvõim, isikukultus.Üleminek: NEPi lõpp, likvideeris eraettevõtluse ja põllumajanduse, kurss maailmarevolutsioonile, Punaarmee ettevalmistamine, industrialiseerimine, kadus tööpuudus, viisaastaku plaanid, tööstusriik, raskus viljavarudega- võeti jõuga, 1932-33-suur nälg, sundkollektiviseerimine- talumajapidamiste ühendamine ühismajanditesse ehk kolhoosidesse, Kolhoos Põllumajandusettevõte, milles tootmisvahendid on kolhoosi liikmete ühisomand. 1934 Suur terror- Stalini vastaste hävitamine(komparteid, julgeolekuorganid, Punaarmee juhtkond NSVL rahvusvähemused. GULAG- sunnitöölaagrite süsteem, oluline vahend NSVL rasketööstuse
*Võimude ägivallapoliitika oli mitmekesine, selle eesmärk oli allutada kogu ühiskond täielikult oma kontrollile. *Okupeeriti NSVL poolt. *Venestamine. *Kommunistlik reziim lammutas lõplikult senise kodanikuühiskonna, talud sunniti ühinema kolhoosideks, kehtestati käsumajandus. -Mis toimus Eestis märtsis 1949? (lk 53-54) Suurküüditamine: Eestist Siberisse saadeti üle 20 700 inimese. -Kuidas oli korraldatud ENSV majandus? (lk 55) *Nõukogulikku majanduspoliitikat iseloomustas industrialiseerimine, kolhoseerimine ja jäiga plaanimajanduse juurutamine. Nii tööstuses kui ka põllumajanduses suretati täiesti välja erasektor. Tööstuses muutusid valitsevaks suurettevõtted ning põllumajanduses maa sundvõõrandamise järel ühismajandid - kolhoosid ja sovhoosid. *ENSV-s juurdus plaanimajandusele tuginev käsumajandus, millega kaasnes massiline vöörtööliste sisseveel teistest liiduvabariikidest. Sisseränne kahandas aja jooksul oluliselt eestlaste osatähtsust elanikkonnas.
Võimuvõitlus Lenini surma järel Lenin soovitas enda järglaseks Lev Trotskit, kes ei suutnud end maksma panna. Esile tõusis Jossif Stalin. Stalin kehtestas kontroli kompartei liikmete üle. Stalin tõrjus tugevamad konkurendid eemale, pöördus seniste liitlaste vastu. Muutis oma seisukohti, eemärk - saada võim. Saatis Trotski NSV Liidust välja. Stalin oli saanud ainuvõimu. Isikukultus. Ilmusid teda kujutavad plakatid ja skulptuurid. Stalini sisepoliitika industrialiseerimine, kollektiviseerimine, terror NEP-i lõpp. Likvideeris eraettevõtluse. Tegi panuse suurtööstuse eelisarendamisele - industrialiseerimisele. Loovuti välismaistest investeeringutest ning eraettevõtlusest, majandus allutati tsentraalsele juhtimisele. Kehtestati viisaastaku plaane. Sundkollektiviseerimine - talumajapidamiste ühendamine ühismajanditesse ehk kolhoosidesse. Suur terror - asus vastastest puhastama komparteid, nõukogude võimu keskasutusi, julgeolekuorganeid ning armeed
Esimese maailmasõja põhjused Suurriigid soovisid majanduslikku, poliitilist ja sõjalist mõju suurendada Inglism ja saksam võitlus liidrirolli pärast maailmas Saksam soov omandad uusi kolooniaid Prants soov saada tagasi saksm kaotatud Elsass- Lotringi alad Venem ja austria-ungari konkurents Balkanil I maailmas. Eeldused Puudusid rahvusvahelised intuitsioonid,( suhteid reguleerida diplomaatliselt) Rahvusvahelised vastuolud euroopas ja natsionalismi kasv. Sõja romantiseerimine. Ülev ja hiilgav. Ohu alahindamine Rutakad mobilisatsioonid ja ultimaatumid. Sõja ajend 28.06.1914 sooritati sarajevos atendaat austria -ungari troonipärijale Franz Ferdinandile Tapja. Gavrilo princip Põhjuseks serbia leppimatus bosnia liitmise suhtes austria ungariga, soov luua Suur Serbia, ühendaks balkani poolsaare slaavi rahvaid. Sõja algus ...
majandusolud oleks võinud olla heaks pinnaseks kommunistlike ideede levikule. 4. Mille poolest erinesid teineteisest kapitalistlikud ja kommunistlikud riigid poliitiliselt, majanduslikult, ideoloogiliselt? Kommunistlikud riigid Diktatuur – kommunistliku partei ainuvõim. Sotsialism - “Sotsialistlik” demokraatia – ühe kandidaadiga valimised. Kommunistlik ideoloogia, kultuuri ideologiseerimine. Sotsialistlik majandus: riigiettevõtted, plaanimajandus. Industrialiseerimine, kollektiviseerimine. Kapitalistlikud riigid Demokraatia – kahe- või mitmeparteisüsteem. Mitme kandidaadiga valimised. Pluralism. Kultuuriline vabadus ja mitmekesisus. Kapitalistlik turumajandus: eraettevõtlus + riigisektor, vabaturg. 5. Millal tekkisid, mida kujutasid endast 2 külma sõja aegset sõjalis- poliitilist liitu NATO ja VLO? NATO - aprill 1949, Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon, 10 Euroopa riiki + Kanada, USA. Kui ühte osalist rünnatakse,
● 17. septembril võeti Eesti vastu Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni 15. Stalini diktatuur NSV Liidus. a) Stalini tee võimule; ● töötas peasekretärina, võttis tööle inimesed, kes teda jäägitult toetasid ● eemaldas võimult bolševnikud ● lasi hukata inimesed, kes võisid ta ametikohta ohu alla seada b) isikukultus; ● plakatid, poeemid, ausambad, laevad, linnad, riiklikud ja rahvusvahelised auhinnad ● kestis kuni tema surmani c) industrialiseerimine ja kollektiviseerimine; ● muutused majanduspoliitikas ● industrialiseerimine- suurtööstuse arendamine, masinate ja relvade tootmine ● kollektiviseerimine- eraomandi likvideerimine, talupoegade koondamine ühismajanditesse d) repressioonid ja GULAG. ● Isikute arreteerimine, keda käsitleti poliitiliste vastastena ○ Politsei juhid ○ Sõjaväe juhid ○ Poliitiline eliit
Lähiajalugu 1. osa gümnaasiumile I. Maailm 20. sajandi algul: 1. Imperialismiajastu ja ühiskondlikud liikumised; 2. Rahvusvahelised suhted; 3. Soome ja Baltimaad Vene impeeriumi koosseisus; 4. Kultuur ja elu-olu II. Esimene maailmasõda ja selle tagajärjed: 5. Esimese maailmasõja põhjused ja puhkemine; 6. Esimene sõja-aasta 1914; 7. Sõjategevus 1915–1917; 8. Venemaa kokkuvarisemine; 9. Sõja lõpp läänes. Versailles’ rahuleping; 10. Kodusõda venemaal. Soome ja Balti riikide iseseisvumine. III. Maailm kahe sõja vahel: 11. Maailm esimese maailmasõja järel; 12. Demokraatlikud riigid; 13. Diktatuurid Lääne-Euroopas: Itaalia ja Saksamaa; 14. Kommunistlik diktatuur Venemaal; 15. Läänemeremaad; 16. Aasia, Aafrika, Ladina-Ameerika ja Okeaania; 17. Elu-olu ja kultuur. IV. Teine maailmasõda: 18. Sammhaaval uue sõjani; 19. Teise maailmasõja algus 1939–1941; 20. Balti riikide okupeerimine 1939–1940. Soome Talvesõda; 21. Sõjasündmused 1941–1943; 2...
demokraatia - poliitiline vorm, kus vim on rahva kes, rahva vimu teostavad rahvapoolt valitavad saadikud. On olemas demokraatlikud vabadused. demokraatlikud vabadused - snavabadus, trkivabadus, koosolekute ja demonstratsioonide vabadus, sdametunnistuse vabadus, elukoha valiku vabadus. desarmeerimine - relvastuse ja relvajudude kaotamine vi vhendamine. diktatuur - mitte millegagi piiratud seadustele mitte alluv jule toetuv vim, hirmuvalitsus. diskrimineerimine - kellegi iguste kitsendamine. doktriin - petus, poliitiline juhtmte. dominioon - Briti Rahvaste henduse autonoomne liikmesriik, millel oli oma parlament, valitsus, kohtusst ja seadusandlus. glasnost - avalikustamispoliitika ja snavabaduse avardumine NSVs 1980.a.teisel poolel. globaalprobleemid - lemaailmsed probleemid, mille lahendamisest sltub kogu inimkonna edasine kik. heaoluhiskond - kond, mille puhul on saavutatud enamiku kodanike sotsiaalne ja majanduslik turvalisus, mille e...
PUNASED VALGED Olid rahul enamuslaste võimule tulekuga. Soovisid enamlaste võimu likvideerimist, ( neid aitasid ka Inglismaa, Prantsusmaa, USA ) Kodusõja võitsid punased, sest nad suutsid luua tugeva punaarmee, kes võitles nõukogude võimu eest. 6. Sõjakommunismi ja nepi võrdlus. 7. Nepi poliitikast loobumise põhjused. 8. Industrialiseerimine, selle eesmärk ja tagajärjed. Industrialiseerimise eesmärgiks oli muuta Venemaa lühikese ajaga võimsaks tööstusriigiks ja tagada riigi sõjalise võimsuse kiire kasvu. Tagajärjed : 1) Majandus allutati rangele riiklikule kontrollile, kehtestati plaanimajandus. 2) Väike ettevõtted likvideeriti, erasektor kadus. 3) Tekkis toiduainete ja tarbekaupade puudus. 9. Kollektiviseerimine, selle eesmärk ja tagajärjed.
Põllumajandussaaduste kokkuostuhindu tõsteti, mis tegi aga linnainimeste elu kallimaks. Kolhooside toodangu- ja müüginäitajate paranemisest hoolimata andis põhiosa kolhoosipere sissetulekust endiselt abimajapidamine 0,6 hektarit maad iga kolhoosipere kohta, millel kasvatati peamiselt kartulit.Eesti hakkas kujunema N Liidu sigalaks ja piimafarmiks, kuhu veeti sisse jõusööt ning kust veeti välja valmistoodang. Käbini ajal Eesti intensiivne ja hoolimatu industrialiseerimine, eriti rasketööstuse rajamine, jätkus. Rasketööstuse eelisarendamine avaldus eelkõige põlevkivitööstuses ja energeetikas. Terve Kirde-Eesti kujundati ümber troostituks nõukogulikuks tööstusmaastikuks. Rajati lahtiseid karjääre, mis mõjusid keskkonnale väga halvasti. Ehitati ja käivitati kaks suurt jõujaama- Balti ja Eesti Soojuseelektrijaam, Narvas suur mööblivabrik, rekonstrueeriti tsemenditehas ,,Punane Kunda", lõpetati Eesti suurima käitise, Kreenholmi Manufaktuuri
mõlema Saksa riigi vastuvõtt ÜROsse (73) isolatsioonist väljunud SDV keskendus Aafrikale, eriti sõjalisele abistamisele (nõunikud, instruktorid) 5. Poola RV a) Kommunistide ainuvõimu kujunemine: 1948 sai võimule PÜTP, juhiks stalinist Boleslaw Bierut b) Bieruti surma järel uueks parteijuhiks Wladislaw Gomulka: 1956 suvel töölisrahutused liberaalsem majanduspoliitika lõpetati sundkollektiviseerimine (3/4 põllumaast erakätes) industrialiseerimine majandusraskused tarbekaupade ja toiduainete puudus + hinnatõus teisitimõtlejate tagakiusamine töölisrahutused, mis suruti maha Gomulka tagandati ametist c) Edward Gierek: kava majandusarengu kiirendamiseks ja tööstuse moderniseerimiseks Lääne laenudega, võlakatteks valmistoodang suur välisvõlg Lääne majanduslangus ja nõudluse vähenemine sõnavabaduse piiramine, mis pingestas suhteid katoliku kirikuga 1978 paavstiks poolakas Karol Wojtyla
4) iseloomustab kommunistlikku ühiskonda NSV Liidu näitel ning Eesti arengut NSV Liidu koosseisus; 5) toob esile kommunistliku süsteemi kokkuvarisemise põhjused ja tagajärjed; 6) analüüsib Eesti iseseisvumise taastamist ja Eesti Vabariigi arengut; 7) iseloomustab kultuuri ja eluolu 20. sajandil; 8) seletab ja kasutab kontekstis mõisteid perestroika, glasnost, külm sõda, kriisikolle, kollektiviseerimine, industrialiseerimine, plaanimajandus, massirepressioon, Atlandi Harta, Euroopa Liit, NATO, Balti kett, laulev revolutsioon; 9) teab, kes olid järgmised isikud, ja iseloomustab nende tegevust: Mihhail Gorbatsov, Boris Jeltsin, Arnold Rüütel, Lennart Meri, Edgar Savisaar, Mart Laar. Õppesisu 9. klass Maailm pärast Teist maailmasõda 19452000, 35 tundi Tunde Kohustuslikud teemad Süvendavad/laiendavad teemad 4 Külm sõda
1905.a revolutsioon Eestis. 20. sajandi alguses jätkus Eesti ühiskonna moderniseerimine -- poliitilise aktiivsuse tõus ja pluralismi süvenemine, industrialiseerimine ja linnastumine, tootmise ja tarbimise kasv, infrastruktuuri ja kommunikatsioonide kiire areng. . 1904. aastal saavutasid eestlased esimese suure poliitilise läbimurde: eesti-vene blokk sai Tallinna linnavalimistel võidu senini kindlalt võimul püsinud saksa kodanluse üle. Eestis hakkas kinnistuma moodsale lääne ühiskonnale iseloomulik sotsiaalne struktuur; kiires tempos laienes nii eesti akadeemiline haritlaskond kui ka suurtööstustööliste kiht
AJALUGU II MS SÜNDMUSED KUUPÄEVADEGA: 1. Molotov-Ribbentropi pakt 1939 2. Teise Maailmasõja algus 1.september 1939 3. Nõukogude Liit tungin Poolale kallale 17. september 1939 4. Viiakse läbi esimene küüditamine Eestis 14. juuni 1941 5. Saksamaa tungib kallale NSV Liidule 22. juuni 1941 6. Põhja-Prantsusmaal avatakse Teine Rinne 6. juuni 1944 7. Saksamaa kapituleerus, lõppes sõda Euroopas 8. mai 1945 8. Jaapan alistus, lõppes Teine Maailmasõda 2. september 1945 ISIKUD: · STALIN- NSV Liidu partei- ja riigijuht, osales Teherani, Jalta ja Potsdami konverentsidel. · HITLER- Saksamaa füürer, raamatu ''Mein Kampf'' autor. · CHAMBERLAIN-Briti poliitik, Mü...
· Uus võimustruktuur kinnistus järk-järgult. · 1918. aasta jaanuaris saatsid bolsevikud laiali Asutava Kogu ja mõne aasta jooksul likvideeriti kõik teised poliitilised erakonnad. Kehtestati üheparteiline süsteem. · 1918. aastal võeti vastu esimene nõukogude põhiseadus, mis fikseeris nõukogude võimu senise tegevuse riikluse ülesehitamisel. Tunnused: · Üks partei/ideoloogia kommunistid. · Juhi kultus Jossif Stalin. · Majanduse allutamine riigi kontrollile industrialiseerimine ja plaanimajandus. · Sise- ja julgeolekuteenistused GPU, hiljem NKVD. Nõukogude Venemaa sündis oktoober november 1917. aastal. Kukutati Ajutine Valitsus eesotsas A. Kerenskiga Kodusõda 1917 1920 · Punaste siht oli kaitsta bolsevike revolutsiooni ja võtta võim kogu Venemaal. · Valgete eesmärk oli bolsevike võim kukutada ning taastada vana kord. o Haritlased, vaimulikud, mõisnikud, suurkodanlus, kõrgem ametnikkond,
12. märtsil 1922.a. sõlmis Armeenia Aserbaidzaani ja Gruusiaga lepingu, mille kohaselt loodi Taga-Kaukaasia Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Föderaalne Liit, millest moodustati omakorda Taga-Kaukaasia Sotsialistlik Föderaalne Nõukogude Vabariik 13.detsembril 1922.a. Seejuures säilitas iga vabariik oma iseseisvuse. Föderatsioon läks NSV Liidu koosseisu 30.detsembril. Stalini valitsusajal oli riigis kehtestatud diktatuur, millega kaasnes põllumajanduse kollektiviseerimine, industrialiseerimine (sihitud rasketööstusele ja sõjatööstusele), urbaniseerumine, julm religiooni tagakiusamine ja ,,parteilise liini" ametlik kehtestamine kõigis eluvaldkondades. Aastal 1936 deporteeriti Kesk-Aasiasse umbes 25 tuhat armeenlast, kes võitlesid kollektiviseerimise poliitika vastu. Stalinistlike puhastustööde käigus hukkus Armeenia kompartei esimene sekretär Agasi Handzyan, katoolikos Horen Muradbekyan, rida
Protestid kasvasid ülekodusõjaks 1918-1920. Enamlased veendusid, et kogu maailm on võimalik kommunistlikuks muuta. Nõukogude valitsus toetas enamlasi mässuliikumisi tegema, et õhutada maailmarevolutsiooni. Maailmarev teenistusse rakendati Komitern ja sõjaväeluure. Kõik õhutamiskatsed välisriikides ebaõnnestusid ning enamlased keskendusid esialgu sotsialismi ehitamisele ainult Venemaal. Muutused majanduspoliitikas. Stalin valis arengutee kus valiti suurtööstuse eelisareng ehk industrialiseerimine. Venemaa muudeti lühikese ajaga tööstusriigiks. Majandus allutati rangele tsentraalsele juhtimisele ja plaanimajandusele iga inimene peab tegutsema riigi ettenähtud korra järgi. Kollektiviseerimine tähendas talupoegade ühendamist ühismajanditesse kolhoosidesse. Kolhooside loomisega mindi üle põllumajanduslikule suurtootmisele. Venemaa muutus lühikese ajaga agraarmaast tööstusriigiks. Kollektiviseerimine sundis talupoegi maalt lahkuma ja linnadesse tööle minema
Lubi on ühtaegu nii side, täite kui värvaine. Lupja on Eestimaal tuntud suurepärase sideainena varsti juba tuhatkond aastat. Omadustelt sobib lubi meie kliimasse hästi ning on asendamatu vanade hoonete puhul. Paraku on traditsiooniline lubjaga töötamise oskus viimase sajakonna aasta jooksul hääbunud. Selleks andis tõuke 19. saj. lõpul laia kasutuse leidnud tsement ja 20. saj. teisel poolel toimunud ehituse industrialiseerimine. Nii olemegi praegu õpipoisi rollis, kellel kõik tööd alati ei õnnestu, sest lubjal põhinevate mörtide ja värvide kasutamine nõuab tänapäeva tavapärasest ehituspraktikast erinevaid oskusi ja vilumust. Lubi on savi ja kipsi kõrval üks vanimaid ehituses kasutatavaid sideaineid, mille põletamine algas juba 5. saj. e.Kr. Eestisse jõudis lubja tarvitamise ja põletamise oskus 13. saj. saksa ja skandinaavia ehitusmeistrite kaudu.
Erle Maido Kristiine Kört Riina Hermann Markus-Christopher Kitt Riigi sekkumine majandusse: käsumajandus Iga majandussüsteem puutub kokku majanduse kolme põhiküsimusega, kuid iga majandussüsteem läheneb nendele erinevalt. Lähtuvalt majanduse põhiküsimuste lahendamisest eristatakse kolme põhilist majandussüsteemi, mis reaalses elus toimivad korraga (segamajandus), kuid igas ühiskonnas on üks põhiline ehk prevaleeriv. Kolm põhilist majandussüsteemi on traditsiooniline majandus, turumajandus ning käsumajandus, mille erivormiks on plaanimaj...
Mõisted: Lenin Bolsevike juht, Oktroobrirevolutsiooni läbiviija, Nõukogude Venemaa esimene valitsusjuht ja leninistmi rajaja Stalin Nõukogude liidu diktaator, sai võimule pärast Leninit, juhtis Venemaad 2 Maailmasõjas. Industrialiseerimine Suurtööstuse arendamine Kolhoseerimine Seniste eraomanduste tuginevate talumajapidamiste vägivaldne ühendamine ühismajandisse Plaanimajandus Majandus, kus toodet ei toodeta vastavalt nõudmisele, vaid riigi poolt määratud plaanile. 1.Mis aastal tulid võimule Bolsevikud? Bolsevikud tulid võimule aastal 1917 2.Mis aastal tekkis NSV Liit? NSVL tekkis 1922 3.Miks ja kelle vahel toimus kodusõda, kuidas lõppes? Ühiskonnakihid ja poliitilised jõud polnud rahul enamlaste võimuletulekuga ja nõukogude võimu ümberkorraldustega. Toimus aastal 1918. Toimus ,,punaste"(NSV sunnitlusega) ja ,,valgete"(Bolsevike sunnitlusega) jõudude vahel. Elanikud kannatasid vägivalla ja terrori all. 1918. Tapeti viimane ...
Sindi, Elva, Kallaste, Antsla, Kärdla, Kilingi-Nõmme, Jõgeva, Suure-Jaani,Keila, Mustla ja Paldiski. Linnad jagunesid pealinnaks (Tallinn) ja esimese, teise ja kolmanda astme linnadeks. 15. juunist 1946 said linnadeks Kohtla-Järve ja Kiviõli. Alates 1950. aastast on Eestis toimunud linnastumine. Linnastumine ehk urbaniseerumine on on linnade arvu ja suuruse kasv, linnaelanikkude osatähtsuse suurenemine riigi rahvastikus ja linnalise eluviisi levimine. Selle põhjuseks oli eelkõige industrialiseerimine. Maapiirkondadesse hakkas jääma üha vähem rahvast, kuna linnades oli parem elukvaliteet ning paremad võimalused tööle saamiseks. Kõige varem asus vanadest linnadest industrialiseerimise teele Narva. Ühtlasi oli Narva vanadest linnadest ainus, kus tööstus omandas ülekaaluka seisundi, muude funktsioonide (kaubanduse, transpordi) osatähtsus oli seal suhteliselt väiksem kui mujal. Narva eraldumist teistest vanadest linnadest aitas suurendada asjaolu, et ta ei olnud maakonna keskus
Venemaa(NSVL):Kehtis üheparteisüsteem(kõik parteid peale kommunistliku, olid keelatud), Stalini isikukultus, võim ühe isiku käes, vägivaldne sisemajandus(talupoegadelt võeti jõuga kõik viljatagavarad ja vilja varjamise eest määrati surmanuhtlus) Olulisemad mõisted ja märksõnad: mustsärklased, marss Rooma, duce, Balilla, OVRA, korporatsioonid, pruunsärklased, Gestapo, Hitlerjugend, NEP, kulak, industrialiseerimine, kollektiviseerimine, NKVD, suur terror, GULAG Mustsärklased- Üle kogu riigi lõi Mussolini töötutest meestest oma partei relvajõud – vormi järgi hakkas rahvas neid kutsuma mustsärklasteks. Mustsärklased võitlesid kommunistide mõju all oleva töölisliikumisega, kurjategijatega ning vandaalitsejatega. Kõik see jättis mulje, et just fashistid on korra peamiseks tagatiseks. Marss Rooma-1922 aastal Mussolini korraldatud marss, mille
Tallinna Ülikool Õigusakadeemia Turundus Aleksandra Zeregelja KOPENHAAGEN JA ODENSE Referaat Tallinn 2013 Aleksandra Zeregelja SISUKORD Aleksandra Zeregelja SISSEJUHATUS Antud kodutöö eesmärk on õppida ning rakendada referaadi/kursusetöö vormistamise nõudeid. Aleksandra Zeregelja 1.1.1.1 Odense Odense on Taani suuruselt kolmas linn Kopenhaageni ja Århusi järel. Asub Lõuna-Taani piirkonnas ja on Odense valla keskus. Linn paikneb Fyni saarel Odense jõe kaldal. Odenses asub 18 000 tudengiga Lõuna-Taani Ülikool, Syddansk Universitet. Linn on tuntud kirjanik Hans Christian Anderseni sünnikohana. Odense oli Fyni maakonna keskus. 2.1.1.1 Ajalugu Odense nimi tuleb sõnadest Odins Vi, 'Odini pühamu', mis on seotud seal viikingiajal asunud paganliku Odini kultusepaigaga. 980ndatel ehitas kuningas Harald Sinihammas Odensesse geomeetrilise ringvall-linnuse (Nonnebakken)...
Kuidas toimus majanduse juhtimine? Vastus: Tööstus: Suretati välja erasektor, toimus jõuline rasketööstuste eelisarendamine, valitsevaks muutusid suurettevõtted. Põllumajandus: Suretati välja erasektor, sundkollektiviseerimine (kolhoseerimine), maa sundvõõrandamise järel ühismajandid (kolhoosid, sovhoosid) Majandus: Jäik riiklik plaanimajandus, käsumajandus 7. Millised olid käsumajanduse rakendamise tagajärjed ühiskonnale? Too 2 näidet. Vastus: Industrialiseerimine ja kolhoseerimine soodustasid linnastusmist. Teistest liiduvabariikidest algas massiline võõrtööliste sissevool ja eestlaste protsent elanikkonnas vähenes. 8. Miks tõi nõukoguliku majanduspoliitika elluviimine kaasa keskkonnaprobleemid? Selgita 2 näite abil. Vastus: Rajati palju kaevandusi. Nt Kirde-Eestis leidub põlekivi ja fosforiiti, mille kaevandamine reostab õhku ja vett ning järele jäävad suured tuhahunnikud ning karjäärid. Rajati ka läbimõtlemata suuri
Sellele vaatamata jäi 19. sajandi lõpu Eesti agraarmaaks: põllumajanduses töötas ligi 65%, tööstuses ja ehituses üle 14%, kaubanduses ning transpordis, sides ja teeninduses 14% rahvastikust. Ühiskonna intellektuaalses, poliitilises ja majanduslikus eliidis domineerisid endiselt sakslased ja venelased; alamrahvas, talupojad ja töölised, olid valdavalt eestlased. Erakondade teke ja 1905. aasta revolutsioon 20. sajandi alguses jätkus Eesti ühiskonna moderniseerimine -- industrialiseerimine ja linnastumine, tootmise ja tarbimise kasv, tehnoloogiliste innovatsioonide kasutuselevõtt, infrastruktuuri ja kommunikatsioonide kiire areng, poliitilise aktiivsuse tõus ja pluralismi süvenemine. Järsult elavdas kogu ühiskonnaelu eesti poliitikute uue põlvkonna esilekerkimine. 1904. aastal saavutasid eestlased esimese suure poliitilise läbimurde: eesti- vene blokk sai Tallinna linnavalimistel võidu senini kindlalt võimul püsinud saksa kodanluse üle
Liverpool: sadamalinn, kus enne industrialiseerimist käis juba kaubandus Iirimaa, India ja Kesk-Euroopa kaupmeestega. London: Suurbritannia pealinn on maailma üks suurimaid linnu ning üks tähtsamaid äri, finants, kaubandus, kultuuri, poliitiks, meelelahutuse ja moe linnu maailmas, täna millele võib Londonit nimetada ka globaalses mõttes suurlinnaks Manchester: tänaseks on tegu ühe kõige kiiremini kasvava linnaga. Manchester on linn, kust sai alguse industrialiseerimine ning linn, mis mängis pearolli Tööstus Revolutsiooni ajal. Tänapäeval elab Ühendkuningriigis üle 90% elanikust linnas ning see arv tõotav järgneva 15. aasta jooksul kasvada kuni 92%-ni. Rahvastiku osakaalu erinevate aastate jooksul näitab alltoodud tulpdiagramm. 14 ENERGIAMAJANDUS Looduses leiduvad (taastumatud) energiavarad: 15 Tuumaelektrijaamad: 16
laiendamisele ja tööstuse kiiremale arengule. Tööstuse kasvuga kaasnes transpordi ja kaubanduse areng. Muutus ekspordi struktuur: 19. sajandi esimesel poolel vedas Saksamaa välja peamiselt põllumajandusprodukte, sajandi teisel poolel domineerisid tööstustooted (metalltooted, nahktooted). Pärast 1848. aasta revolutsiooni asus Saksamaa kapitalistliku arengu teele. See oli tööstuspöörde periood, mis muutis Saksamaa agraarmaast industriaalmaaks. 15. Industrialiseerimine USA-s (tähtsamad leiutised) · kiires tempos arenes rasketööstus · arenes ka kergetööstus ja toiduainetööstus · uued tööstusharud: elektrotehnika, naftat hankiv ja töötlev tööstus, loodusliku gaasi tootmine, autotööstus · laienes elektrivalgustusvõrk · indust hiljem kui Inglismaal, kasutati nende kogemusi · geograafiline asend · puudus feodaalne maavaldus · tsunftisüsteemi puudumine põhjas
GULAG-ülemaailmne sunnitöölaagrite süsteem 22. Jossif Stalin millal sai võimule, kuidas, kuidas valitses kuidas kindlustas oma võimu, milliseid muutusi korraldas NSV Liidus? Sai võimule, sest tappis kõik teised võimule tahtjad peale Lenini surma ning saigi 1929 võimu täielikult enda kätte. Valitses üheinimese diktatuur. Keelustati vaba ettevõtlus Riik võttis majanduse täielikult enda kontrolli alla Arendati eelkõige rasketööstus, toimus intensiivne industrialiseerimine Riigi plaane tehti 5 aasta kaupa. Eesmärk: maailmarevolutsioon 23. Stalini isikukultus Stalini kui isiku lõputu ülistamine. Stalin kuulutatui maailma tööliste "juhiks ja õpetajaks". Loodi Stalinit ülistavad plakatid ja skulptuurid. Stalini tähtsuse suurendamiseks kirjutati ümber partei ajalugu, võltsiti ajaloolisi fotosid. Eesmärk: TÄIELIK KONTROLL ÜHISKONNA ÜLE 24. Industrialiseerimine, viisaastakuplaan, sundkollektiviseerimine, kolhoos
Nõukogude Liit 1950.-1980. aastatel Kordamine: · 1917 oktoobripöördega tulid kommunistid võimule · 1922 sai riigi nimeks NSV Liit · Lenin suri 1924, 1920. aastate teisel poolel kujunes välja totalitaarne diktatuur Staliniga eesotsas · 1930. aastatel viidi läbi kollektiviseerimine ja industrialiseerimine, toimusid massirepressioonid · Suures Isamaasõjas (1941-45) saavutati võit sakslaste üle, Stalini võim suurenes veelgi · 1940 okupeeriti Eesti, Läti ja Leedu. Peale Teist maailmasõda koosnes NSV Liit 15 liiduvabariigist I Sisepoliitika NSV Liidu valitsemine: Tegelik võim riigis oli kommunistliku partei käes, ka peale Stalini surma. Partei nimetus alates 1952 oli NLKP (Nõukogude Liidu Kommunistlik Partei).
a. 242, 1989. a. 191) · u. 24 alevit · u. 27 väiksemat linna · 6 vabariikliku alluvusega linna (Tallinn, Tartu, Kohtla-Järve, Pärnu, Narva, Sillamäe) II Majandus Eesti NSVs kehtis samasugune majandussüsteem kui NSV Liidus tervikuna: maa ja ettevõtted olid riigistatud, eraomandit polnud, valitses plaani- ehk käsumajandus. Esimesel nõukogude aastal (1940-41) ei jõutud veel vana majandussüsteemi täielikult lõhkuda, seda tehti peale sõda. Eestis viidi läbi: · industrialiseerimine Laiendati põlevkivitööstust, eriti arendati masina- ja metallitööstust, st. rasketööstust. Tooraine ja tööjõud toodi suures osas sisse mujalt NSV Liidust, toodang veeti välja. Eestisse rajati mõttetult suuri ettevõtteid, eesmärk oli varustada Leningradi jt. NSV Liidu alasid. Arendati ka kergetööstust (Balti manufaktuur, Kreenholmi manufaktuur). Toodang läks suures osas üleliidulisele turule. Ehitati palju, arenes ka ehitusmaterjalide tööstus. Ehitusele
maa oli lääneriikidest tunduvalt maha jäänud nii tööstuse, transpodi ja sidevahendite tehnilise taseme, kui ka toodangu kvaliteedi ja hulga ning elatustaseme poolest. 7. Mida oli ühist NSV Liidu ja Hiina reziimil ning millised olid erinevused? Hiina rahvusriik kujunes 1950. aasta lõpus üdini sotsialistlikuks riigiks: riiki valitses absoluutne komminustlik diktaktuu, mida toetas partei- ja riigibürokraatia, partei ja riigi autoriteet oli vaieldamatu, käis industrialiseerimine ja põllumajanduse ülskollektiviseerimine. Hiinas toimus see kõik kiiremini ja mõnevõrra lihtsamalt kui 1920-30. aastate NL's. Hiina sai materiaalset ja tehnilist abi NL'lt. Hiinas pärast kriisi võeti kasutusele uus majanduspoliitika. Hiina erines NSV Liidust sellega, et rakendas nn plaani-turumajandust. Kaotati rahva kommuunid ja tühistati keeld tegeleda eraettevõtlusega, riik jättis enda kätte majanduse võtmelülid suurettevõtted ja pangad.
ruumilist korraldust. Majandus hüvede tootmise, vahetamise, jaotamise ja tarbimise süsteem. Majandussubjektid majanduses tegutsejad Maailmamajandus kogu maailma hõlmav majandus Tootmisviis eluks vajalike elatusvahendite hankimise viis, kasutatav tehnoloogia ning ühiskondlikud suhted. Geograafiline tööjaotus spetsialiseerumine nendele toodetele, mille tootmiseks on kõige paremad eeldused. Sõltuv industrialiseerimine Üleminek uuele tootmisviisile suruti teise riigi poolt peale, arendati ainult emamaale vajalikke majandusharusid. Faktooria kaubanduslik või sõjaline tugipunkt. Globaliseerumine e üleilmastumine kujuneb välja terviklik, kogu maailma hõlmav majandussüsteem, toimub järjest süvenev spetsialiseerumine (globaalne tööjaotus), kasvavad kaubavood, riikide sõltuvus üksteisest suureneb. Globaliseerumist võib vaadelda erinevates valdkondades.
1850) perioodi. Sellel perioodil algas romantismi laienemine kogu Euroopas. Kultuuriline keskpunkt asus Pariisis, kus töötas ka Berlioz 19.saj poliitiline üldpilt oli muutusterohke. Vana Euroopa sümboolseks lõpuks oli Suur Prantsuse Revolutsioon (1789-1794) ja vabariigi kehtestamine Prantsusmaal 1792.a. 1830. a. toimus Prantsusmaal Juulirevolutsioon, mille mõjul toimusid rahutused ka teistes riikides. Majanduses toimusid suured muutused nagu industrialiseerimine, masinaehituse areng, raudteede tekkimine jpm. Kõik see tõi progressi kõrval endaga kaasa ka palju häda ja viletsust sotsiaalses sfääris: üksindus, ühtsuse kadumine, üksikisiku anonüümseks muutumine rahvamassi sees. Berlioz sündis 1803 ühes väikeses provintsilinnas La-Cote Saint-Andre´s Grenoble´i lähedal. Tal oli 5 õde-venda, kuid täiseani elasid vaid õed Nanci and Adèle. Tema isa, elukutselt arst ja väga lugupeetud linnakodanik, oli suur kirjanduse austaja. Iga päev
1936 liideti armeenia, Aserbaidzaan ja gruusia Rahulolematus ühiskonnas püsis NEP 1921-uus majanduspoliitika Toidu riigile andmine asendati maksudega Rahareform (rublad asendati tservoonetsitega kuni 1928 aastani) Eraettevõtlus Väliskapitali naasmine Majanduskasv 1917 kommunistide juht Lenin Stalini võimuletulek Stalini tõus 20-ndatel Lev trotski ja stalini vaheline võitlus, mis lõppeb trotski maalt väljasaatmisega Stalin haarab ainuvõimu Isikukultuse kehtestamine Industrialiseerimine 1928-NEP-i lõpp Taasrelvastumine Range tsentraliseeritus Viisaastakuplaanid(1928-1932) Tööpuuduse likvideerimine Teiste majandusharude allakäik Kollektiviseerimine Ehk ühismajandite loomine Viljapuuduse leevendamine Vilja konfiskeerimine (tõi kaasa näljahäda ukrainas 1932-33) Kulakute likvideerimine Kolhoosid ja sovhoosid Suur terror 1934 Leningradi Parteijuhi Sergei Kirovi tapmine Kontrrevolutsionääride tapmine/karistamine Suurpuhastus riiklikes struktuurides
stabiilsemaks. Riik muutus tehnoloogiliselt arenenuks ja omandas keeruka sotsiaalhoolekande süsteemi. Peale Nõukogude Liidu lagunemist aastal 1991 tekkis bilateraalse majanduse kadumisega tööpuudus. Siiski, majandus paranes ja hakkas taaskord kiiresti arenema. Soome liitus Euroopa Liiduga aastal 1995. MAJANDUS Põllumajandus ,kalastus ja metsandus olid Soomes majanduse nurgakivid eelmise sajandi keskpaigani ,sealt edasi algas industrialiseerimine ,mis sai täiskäiguiseseisvus ajal.1930- ndatel oli Soome juba üks juhtivaid puidutöötlejaid .teise maailmasõja ajal kaotas Soome ligi 10% oma tootmisvõimest.1960-1970 aastatel toimus kiire majanduslik tõus. Tähtsaimad majandusharud on puidu- ja metallitööstus, tehnika, telekommunikatsioon ja elektriseadmed. Kaubavahetusel on tähtis koht ja eksport moodustab umbes kolmandiku SKT-st. Põhjamaise kliima tõttu on põllumajanduslik areng piiratud. Maaelanikkond leiab
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
