Valdkond Hilisstalinism (1945 1953) J.V.Stalin Põhisisu Poliitika Repressioonide uus laine; poliitilised kohtuprotsessid; surmanuhtluse taastamine; võimuaparaadi reorganiseerimine; võimuvõitluse ägenemine; äärealade sovetiseerimine (industrialiseerimine, kollektiviseerimine, venestamine, migratsioon, küüditamine) Majandus Sõjatagajärgede likvideerimine; tööstuskompleksi taastamine; kaardisüsteemi kaotamine; rahareform; Nõukogude tuumaprojekti rahastamine (1949); põllumajanduse mahajäämus ja probleemid toiduainetega varustamisel; Ideoloogiad Ideoloogia otsused kirjanduse, muusika, teatri ja kunsti sisu kohta; kontroll juhtkonna ideoloogilise ,,puhtuse" kohta; propaganda USA ja kogu läänemaailma vastu; suletuse õigustamine ja Nõukogude patriotismi ülistamine Rahvusküsim Venelaste e...
Tekkisid pangad, börsid, as-id, manufaktuurid. (varaindustriaalne tootmisviis) · Kolooniate tekkimis põhjused: emamaadel oli vaja toorainet ja rahvast oli liiga palju keda toita. · Kolooniad:Suurbritannia -Ameerika, India, Austraalia ,Portugal - Brasiilia ,Hispaania - Ladina-Ameerika ,Prantsusmaa -Aafrika põhjaosa + Indo-Hiina ,Holland - Indoneesia ,Belgia - Kongo piirkond ,Venemaa- liitis piirkonnad, tekkis tsaaririik. · Industrialiseerimine sai alguse 18.saj. Levis esmalt madalmaades ja Suurbritannias kus algas ülemnek masinatööle. Edasi levis see Lääne.Euroopasse ja Põhja-Amererikasse. Kire areng põhjustas rahvastiku kasvu. Hiljem levis see juba üle maailma. Koloniseerimine emamaad hakkasid omale muretsema kolooniaid, kust saaks erinevaid maavarasi ja põllumajandussaadusi kasvatada. Kolooniad asusid Ladina-Ameerikas, hispaanias, portugalis jm. · Suured koloniaalvaldused 20
Maailm kahe maailmasõja vahel – D 1. Kes neist on mõjutanud maailma ajalugu peamiselt kahe maailmasõja vahelisel perioodil? Adolf Hitler – füürer, natside juht, alustas 2. MS, tema mõte oli anšluss Jossif Stalin – NSV diktaator, industrialiseerimine, kollektiviseerimine Franklin Roosevelt – Usa president, uus majanduspoliitika Vladimir Lenin – NSVL rajaja, enamlaste juht, maailma revolutsioon Benito Mussolini – Itaaliane duce, fašistide juht, võimul 1922, marss Rooma B. Miks elasid inimesed...? - Kuna oli levinud elamispinnapuudus, kas purunenud või.., kõik raha läks sõjavarustuse tootmiseks. Millel võis põhineda? - Stalin lubas töölistele rohkem ja palju, tehti ajupesu. Inimesed teadsid, et rahvas pole halba teinud
Kvantitatiivse uuringu tarbeks saan üheks aluseks võtta Gabor Toka valija tüüpide määramise teooria. Oma teooria töötas ta välja Bartolini ja Mairi ning Knutseni ja Scarbroughi „lõhestuvuse“ teooriatest. Mõiste (valijate) „lõhestuvus“ tähistab konkreetset konflikti tüüpi demokraatlikus poliitikas, mis on tulenenud sotsiaalsete struktuuride muundumisest ning mille on käivitanud ulatuslikud protsessid nagu näiteks riigi ühesehitamine, industrialiseerimine ja tõenäoliselt ka postindustrialiseerimise tagajärjed. (Simon Bornschier ). Bartolini ja Mair formuleerisid „lõhestuvuse“ kontseptsiooni“ eristades selle kolm komponenti: sotsiaalne struktuur, väärtused ja uskumused, institutsionaalse ja organisatsiooniline kord (Mariano TORCAL). Algselt struktureerimata sotsiaalset lõhestuvust hakkavad selle kontseptsiooni järgi poliitilised osalejad poliitilises sfääris korrastama. Bartolini-Mair 1990: 216-218)
TOTALITAARNE DIKTATUUR- vägivallal põhinev valitsemisvorm. Täida tabel: too näiteid Iseloomulikud Kommunism Fašism Natsionaalsotsialis jooned m Ainupartei Kommunistlik partei Rahvuslik Fasistlik 1919- (1917-1991…) Partei; mustsärklased Natsinaalsotsialistlik Saksamaa Töölispartei; pruunsärklased Juhikultus V.I.U.Lenin Benito Mussolini: Adolf Hitler- füürer Jossif Vissarjonovits duce Stalin- isake Dem.vabaduste j...
Geograafiline tööjaotus - ettevõtte spetsialiseerumine tulenevalt asukoha geograafilistest, sh inimtekkelistest eelistest. Koloonia - riik või territoorium, mis poliitiliselt ja majanduslikult sõltub mõnest teisest riigist, emamaast. Koloonia valitsuse määrab tavaliselt emamaa. Sõltuvindustrialiseerimine - üleminek tööstuslikele tootmisviisidele koos selleks vajalike ühiskondlike ja majanduslike protsessidega: iseseisvalt või tänu emamaale. Iseseisev industrialiseerimine- Riigi industrialiseerimine omal algatusel ja põhiliselt oma jõududega(euroopa) sõltuvindustrialiseerimine-emamaa viis kolooniatesse industriaalse tv. Tootmisviis- ühiskonna arenguks vajalike elatusvahendite hankimise viis, mida iseloomustavad tehnoloogia ja sotsiaalsed suhted Turumajandus- arenenud riikides valitsev majandussüsteem, mida iseloomustab majandusvabadus, konkurents ning hinna kujunemine nõudluse- pakkumise suhte tulemusena. Globaliseerumine- kogu maailma haarav majanduslike, sotsiaalsete ja
muus venestaja Arvestas Eesti eripäradega Vastupanuvormid: 1940. Metsavendlus relvaga võitlus NSV võimu vastu 1950. Põrandaalused noorterühmad 1970. Avalikud vastupanuliikumised Nõukoguliku majanduspoliitika tagajärjed Eesti ühiskonnale: Talude likvideerimine, kolhooside loomine, tööstuse industrialiseerimine, erasektori likvideerimine, käsu- ehk plaanimajanduse kehtestamine, võõrtööjõu sisse toomine, linnastumine Eestlased said infot läänemaailmast välisraadiojaamadest: Ameerika Hääl, Vaba Euroopa, Vabadusraadio; Tallinna-Helsingi laevaliin
Ptk 22-24a (Kommunistlikud riigid, NSV Liit, Eesti NS, Eesti NSV kultuur). Ülesanded Arutlusteemad: 1. Kuidas mõjutas NSV Liidu majandus Eesti NSV majandust? Nagu NSV Liidus nii oli ka Eesti NSVs plaanimajandus. algas tööstuse jõuline arendamine, suurettevõtete loomine linnastumine võõrtööliste sissevool maal talude kaotamine kolhooside moodustumine (sundkollektiviseerimine) sovhoosid, väikesed individuaalmajapidamised Nii tööstuses kui ka põllumajanduses suretati täiesti välja erasektor. Riiki, mida valitses kommunistlik partei, ent seda majanduse taset polnud saavutatud, nimetati sotsialistliku orientatsiooniga riikideks. 2. Mida positiivset ja negatiivset oli nõukogude Eesti kultuuris ja hariduses? 1944 väliseestikultuur, kodueestikultuur 1960. aastatel uus põlvkond, vabamad olud 1970. aastatel pessimism, range kontroll, venestamine enim kannatas kõrgkultuur linnastumine rahvakultuuri säilitamine (laulupeod) Eesti Vabariigi kultuur...
suurusega linnad hakkavad kasvama kiiremini kui suurim linn ja väikeste linnade rahvaarv väheneb. 2007. aastat loetakse pöördeliseks ajaks tsivilisatsiooni ajaloos. Sellest ajast alates elab rohkem inimesi linnades kui maal. Diferentseeritud linnastumise mudel Eesti kontekstis täielikult ei toimi, kuna nii linnastumise põhjused kui ka perioodid on olnud Lääne-Euroopa riikidest erinevad. Eesti puhul on võimalik rääkida linnastumisest alates 1950. aastatest. Selle taga oli eelkõige industrialiseerimine, aga ka riigi investeeringud teatud piirkondade ja linnade arendamiseks taustaks poliitilised tegurid ja Eesti venestamise projekt. Eeslinnastumine ja vastulinnastumine toimusid Eestis hiljem kui Lääne-Euroopas ning ka taaslinnastumine algas veidi hiljem. Samuti on need staadiumid olnud lühemad. Eesti alal linnarahvastiku osakaal vähenes esmakordselt 1988. aastal. Tallinna lähipiirkondade kasv toimus 1980. aastatel pealinna arvelt ja 1990
KOPERNIK (14731543) heliotsentrilise (päike keskp.) maailmavaade BRUNO (15481600) lõpmatu universum GALILEI (15641642) tõestas heliotsentrilise maailmasüsteemi tõesuse NEWTON (16431727) gravitatsiooni seadus MAGALHÄES (14801521) 1. ümbermaailmares 15191521 DARWIN (18091882) 1. evolutsiooniteooria looja SCHWANN rakuteooria looja MENDEL geneetika rajaja WEGENER (18801930) mandrite triiviteooria (1912 laamtektoonika) Tehnoloogilsed murrangud I industrialiseerimine XV saj. põllumaj. levib väljavaheldussüsteem, leiutati metallisulatamisviisid, tulirelvad jne., tekkisid pangad, börsid, manufaktuurid http://www.abiks.pri.ee II varaindustriaalne tootmisviis XVIII lõpp XIX saj. aurumasin, vedur, aurik, kivisöe laialdane tarbimine, vabrikutööstused, masinate valmistamine III hilisindustrialiseerimine XIX saj
Seal oligi juba diktatuur ja võimukas Lenin. 1924. aastal suri Lenin ja asemele tuli võimuahne Stalin. 1928. aastal algas Stalini isikukultus, kõik pidid teda jumaldama, kuna ta kartis et keegi võib teda kukutada. Stalin võttis kastusele viisaastakuplaani, mida Nõukogude ajaloos nimetati suureks murranguks, see omakorda tähendas naasmist sõjakommunismi juurde. Talupojad ühendati kolhoosidesse ehk ühismajandisse. Paljudelt võeti ära talud. Industrialiseerimine, s.o metallurgia-, mäetööstus- ja masinaehitusettevõtete, raudteede ja kanalite ehitamine toimus tööarmee jõududega. Enamlaste juhtkonna seatud peaülesanne arendada välja rasketööstus oli täidetud. Viisaastak lõppes 1932.-1933. aasta hirmsa näljahädaga, milles hukkus erinevatel andmetel 5- 7 miljonit inimest. Itaalias kehtestati diktatuur esimesena. Mussolini lubas taastada riigis korra ja muuta Itaalia samasuguseks nagu see oli olnud Rooma impeeriumi ajal
toetajais kogus ning lõpuks, 1921.aasta parlamendivalimistel oma parteiga võidu saavutas. Fasistliku diktatuuri eesmärgiks oli Vahemere muutmine Itaalia sisemereks. Nõukogude Liidus kehtestati diktatuur juba 1917.aastatel. Võimu haarasid kommunistid Lenini juhtimisel. Pärast Lenini surma muutus diktatuur eriti julmaks kuna riigijuhiks sai Jossif Stalin. Riiki loodi vangilaagreid, sinna saadeti miljoneid inimesi, paljud süütud hukati, toimus kollektiviseerimine nind industrialiseerimine. Stalini eesmärk kõige sellega oli NSV Liidu mõjuvõimu laiendamine ning tagada tulevikus kommunismi ülemaailmne võit. Põhjuseid, tänu millele kehtestati Saksamaal natsionalistlik diktatuur, oli palju. Riigijuhiks sai aastal 1933. Adolf Hitler. Eesmärgiks oli uue korra loomine, mis tähendas demokraatia, kommunismi, juutluse ja teiste tegurite kõrvaldamist ning sakslaste rassilise puhtuse saavutamist. Valitsevaks oli aaria rass, alamrassid ( juudid, mustlased, slaavlased jt
autonoomia omavalitsus, osaline iseseisvus, mis antakse riigi teatud piirkonna elanikele Balti erikord Eesti- ja Liivimaa eriõigused Põhjasõja-järgse Vene riigi koosseisus. deism 17.-18. sajandil levinud õpetus Jumalast kui maailma loojast, kes aga ei sega end looduse ja ühiskonna ellu demokraatia poliitilise korra vorm, kus riigi juhtimine toimub rahva valitud saadikute kaudu ning eksisteerivad demokraatlikud vabadused. diktatuur mitte millestki piiratud, seadusega kitsendamatu, jõule toetuv võim. dünastia rida samast suguvõsast põlvnenud ja üksteise järel valitsenud monarhe. generaalstaadid vaimulike, aadlike ja linnakodanike esinduskogu kesk- ja varauusajal Prantusmaal. impeerium koloniaalriik koalitsioon mitme riigi sõjaline liit mingi teise riigi või riikide rühma vastu. kodanlus ühiskonna keskklass, kes vastandab end ühelt poolt aadlikele ning teiselt poolt talupoegadele ja töölistele. kodusõda sõda, mille põ...
Lenin on ka nepi kohta öelnud: "Me teeme ühe sammu tagasi selleks, et pärast teha kaks sammu edasi", mis tähendas, et nepp oleks võinud muutuda ka millekski muuks, kui majandusolukord on paranenud. Leninile järgnenud Stalin tutvustas täielikku plaanimajandust, kogu majanduse renatsionaliseerimist ja 1920ndate lõpus kiire industrialiseerimise poliitikat. Põllumajanduse kollektiviseerimine oli Stalini tuntuim ja hävitavaim osa nepist. On arutatud, kas industrialiseerimine oleks olnud ka ilma selleta võimalik, kui oleks rohkem makse küsitud. Nagu tehti Jaapanis Meiji ajal,Bismarcki Saksamaal ja peale II MS Lõuna-Koreas ja Taiwanil.
12. klassi ajaloo kontrolltöö nr 2 Lähiajalugu I 1) Nimeta Sinu arvates tähtsaim Eesti iseseisvumise a) kultuuriline eeldus -Haritlaste kujunemine, suurüritused nagu laulupidu aastal 1869. b) majanduslik eeldus – Talupojast sai peremees c) poliitiline eeldus – 1905 a revolutsioon, aasta oli sündmuste rohke ja täis kannatusi kuid lõpuks äratas see meid ning tõi rahvale kasu. 2) Reasta tähed sündmuste toimumise järjekorras, alustades varaseimast! A. Eesti Vabariigi väljakuulutamine B. Esimese maailmasõja lõpp C. Eestile autonoomia andmine D. saksa okupatsiooni algus E. Vabadussõja algus F. oktoobripööre ja enamlaste võimuletulek G. saksa okupatsiooni lõpp Vastus: …B;C;F;A;D;G…………………………………. 3) Mis põhjustas Vabadussõjas murrangu Eesti Vabariigi Rahvaväe kasuks? Rahvaväe pealetung, põhjuseks soomusrongid. Tuli välisabi Brittide laevastik ja Soome vabatahtlikud. Laidoneri juhtimisel oli suur roll...
Hitleri-Saksamaal? Ameerikas maksti tootjatele selle eest, et nad toodavad vähem. 17. Miks ülemaailmne majanduskriis ei haaranud otseselt Nõukogude Liitu?Võimule saadi relvastatud riigipöördega ning sellele järgnenud kodusõjaga, ulatuslik propaganda ja isikukultuse kasutamine, punane terror, majandus hoiti üleval viisaastakuplaanide täideviimisega või vähemalt nendes antud eesmärkideni pürgimine. Ajaloo võltsimine. Industrialiseerimine ja sundkollektiviseerimine 18. Kas on õigustatud arvamus, et kriis soodustab äärmusparteide võimuletulekut? Jah. Kriisist välja tulemiseks ollakse valmis kõigeks,võetakse abiks ka kõige äärmuslikumad võtted. 19. Miks põhjustas suur depressioon mõnedes riikides diktatuuri kehtestamise, teistes aga säilis demokraatia?see võis oleneda riigi jätkusuutlikkusest, kas riik oli lagunemise ääre peal - ehk
1.Pilet Vabadussõda 1918 – 1920, Venemaa ja Eesti vahel Landeswehr'i sõda mis leidis aset 1919 Rahvaväe ja landesweerlaste vahel. Tartu rahuleping sõlmiti 2.veebruaril 1918 aastal Tartus, mis kuulutas välja esimest korda Eesti iseseisvumise. Tartu rahuleping sõlmiti Nõukogude Liidu ja Eesti vahel, mis pani paika kahe noore riigi piirid. Vene võimu alt vabanenud Eestis oli kindel soov rajada iseseisev demokraatlik vabariik. Sellest veendumusest lähtus ka Asutav Kogu ja koostas Eesti esimese põhiseaduse aastal 1920, selle koostas seadusandlikku võimu ühekohaline parlament – riigikogu - ja täidesaatvat võimu valitsus.Valitsuse määras ametisse riigikogu ja valitsuse tegevust juhtis riigivanem. Erakondades rohkuse tõttu ei suutnud ükski neist luua üheparteilist valitsust ning Eestit juhtisid koalikatsioonivalitsused. 1930. aastal tabas ka Eesti majandust ja ühiskonda kriis, mis sai alguse ülemaailmsest majanduskriisis, mille tulemusel läksi...
Kordamisküsimused Teine maailm Mõisted: Rahvademokraatiamaad Moskva kontrolli all olevad riigid. (enne 50ndaid) Sotsialismimaad Moskva kontrolli all olevad riigid mõiste võeti kasutusele 50ndatel. Sotsialismileer NSVL ja tema kontrolli all olevad riigid. Sotsialistlik sõprusühendus Riigid, mis jäid 1960ndate vastasseisus Moskvale kuulekaks. Sotsialistliku orientatsiooniga riigid Riigid, mis ei kuulunud sõprusühendusse, kuid mida NSVL toetas rahaliselt ja majanduslikult. Esimene sekretär Kommunistliku partei esimees Julgeolekuorgan Nõukoguliku võimustruktuuri luure-ja repressiivorgan, nõukogude vägivallapoliitika elluviija. Plaanimajandus Tootmine toimus erinevates ametkondades mitmeid kordi kooskõlastatud ja valitseva partei poolt kinnitatud plaanide alusel, rõhk rasketööstuse arendamisele. Koostati kohustuslik (kvartali- , Aasta-, Viisaastaku-) plaan Käsumajandus - Majandus, mida juhitakse jäigalt ja bürokraatlikult r...
Kehtestati rahareform, ennistati kauplemisvabadus, eraettevõtlustele anti õigus tegutseda. Venemaa majanduse ebaühtlane taastumine. Kaotati sest see oli vastuolus kommunitlike vaadetega ja ohustas võimu. 9. Kuidas Stalin võimule sai? V: Stalin oli võimuahne partei peasekretär, kes sai kontrolli kompartei liikmete üle, kes tagasid talle enamuse Lenini soovitatud järglase, Trotski ees. Vahetas tihti pooli. Ainsaks eesmärgiks oli võim. 10. Mis oli plaanimajandus e. industrialiseerimine? V: Uus majandus poliitika NEPi asemel. Kehtestati täielik kontroll, suurtööstuse eelis arendamine, väikeettevõtluse likvideerimine, kehtestati viisaastaku plaanid, rasketööstuse arendamine, sõjatehnika arendamine. Inimeste toidu arvelt. Et NSVL saaks maailma mastaabis suurimaks riigiks. 11. Mis oli sundkollektiviseerimine? Millal? Miks? Tulemus? Kuidas? V: talumajapidamiste ühendamine ühismajanditesse e kolhoosidesse, talupoegade küüditamine. 1930 ndatel
aastad Vastupanu vormid. Metsavendlus Loodi Avalikud relvastatud vöitlus. põrandaaluseid pöördumised organisatsioone. võimuorganite poole. 4. Sõnasta nõukoguliku majanduspoliitika tagajärjed Eesti ühiskonnale. 1) Talude likvideerimine. 2) Põllumajanduse kollektiveerimine. 3) Tööstuse industrialiseerimine. 4) Erasektori kaotamine. 5) Plaanimajanduse kehtestamine. 6) Vöörtööjöu toomine. 7) Linnastumine. 5. Mil viisil said eestlased infot läänemaailmast ? 1) Raadiojaamad. 2) Soome televisiooni kaudu. 3) Turistide vahendusel. 4) Erinevad liikumised (noorsoo-, rock-muusika ja hipide liikumised) , moodsad teadusharud ning kunstivoolud. 6. SOTSIALISMILEER EUROOPA AASIA LADINA-AMEERIKA.
KESKKONNAPROBLEEMID EUROOPAS KESKKONNAPROBLEEMIDE ALGUS • Sai alguse 19. sajandil • Suurimaks põhjuseks industrialiseerimine • Keskkonnapoliitika polnud selgelt määratletud • Puudus ennetuspõhimõte • Inimesed ei oskanud loodust väärtustada • Rasked ajad, keskkond tagaplaanil ERINEVAD KESKKONNAPROBLEEMID • Jäätmekäitlus • Välisõhu saaste • Veemajandus • Müra • Kemikaalid • Loodusliku mitmekesisuse kaitse • Kliimamuutused KESKKONNAPOLIITIKA ARENG • Huvi teke keskkonnaprobleemide vastu • Algas keskkonnaprobleemide süsteemne lahendamine
1921. a. parlamendivalimistel saavutas fasistlik parteid võidu. 1925. a. kehtestas Mussolini üheparteisüsteemi ning alustas fasistliku diktatuuri kinnistamist. Kaitseks poliitiliste vastaste vasetu loodi salapolitsei ja rajati koonduslaagrid. Võeti vastu seadused, et Mussolinist saaks kogu Itaalia rahva juht. Nõukogude Liidus kujunes tolitaarne süsteem, kui peale Lenini surma sai võimule Stalin, kes tegi riigis läbi suured muudatused. Riigis toimunud industrialiseerimine ja kollektiviseerimine ning nendega kaasnenud vägivald muutis Nõukogude riigi senist palet. Venemaast sai suur tööstusriik ja Stalini ainuvõim tugevnes veelgi. Diktatuur muutus eriti julmaks, miljoneid inimesi küüditati. Natsionaalsotsialistid said võimaluse võimule tulla ajal, mil Saksamaa vaevles majanduskriisis. Natside esimees oli Adolf Hitler, kes arvas, et Saksamaa peab saama uuesti võimsaks. Selleks tuli tal tühistada Saksamaad alandavad lepingud, laiendada sakslaste
Diktatuurid venemaal ja saksamaal Esimene maailmasõda pani aluse diktatuuride tekkele euroopas. Sõjale järgnenud kriis nii majanduses kui ka sisepoliitikas, muutsid rahva rahulolematuks. Saksamaal hakkas diktatuur kujunema 1923.a, mil Natsionaalsotsialistlik Saksa Töölispartei Adolf Hitleri juhtimisel üritas Münchenis võimu haarata, küll edutult. Kui demokraatia langes kriisi, siis oodati diktatuuri, mis viiks majandusliku õitsengule. Pettuti demokraatias toimusid majanduslikud raskused, ning juhid (Stalin ja Hitler) oskasid lubada just vajatavat, seepärast sai ka diktatuur võimalikuks. 1933. Aastal õnnestus Hitleril tulla võimule. Euroopas olid kujunenud 2 võimsat diktatuuririiki, mis üldjoontes ajasid sarnast poliitikat- võim oli koondunud 1 isiku kätte- leian selles valitsemisviisis ainult ühte erinevust, nende ideoloogia oli teistsugune. NSVL-i diktatuurile pani aluse kommunistlik liikumine, mis nä...
Talurahva omavalitsuse otsused jõustusid pärast mõisniku poolt kinnitamist. 5. Olid mõisakoormised (teotöö), riiklikud koormised (pearaha ja nekrutiandmine) ja kogukondlikud koormised (teede korrashoid, magasiaida ja koolide ehitamine, kirikumaksud). Kõige rängem oli rakmetegu, sest oli kõige koorvamavam. 6. Nõukogude võimu ajal rakendati ellu stalinistlikku majanduspoliitikat. Toimusid kolhoseerimine (ka kulakute väljaselgitamine), forsseeritud industrialiseerimine (Rasketööstuse laiendamine) ning riikliku plaanimajanduse juurutamine (peale seda algas üleminek käsumajandusele, toimus massiline võõrtööliste sissevool). Alustati maareformiga, mis kujutas endast maa riigistamist ning tekitas inimestevahelisi pingeid. Hakati moodustama riiklikke põllumajandusettevõtteid. Kaevandati üha rohkem põlevkivi ja laiendati tööstuslikku kalapüüki. 7. 19.sajandi lõpul tekkisid esimesed kutsekoolid merekoolid. Peamiseks
Dawesi plaan: oli Ameerika Ühendriikide rahandustegelase ja poliitiku Charles Dawesi juhitud komisjoni koostatud plaan Saksamaalt Esimese maailmasõja sõjavõlgade kättesaamiseks. Aastail 19231924 tutvus komisjon Saksamaa majandusliku olukorraga ning tuli järeldusele, et Saksamaa ei suuda reparatsioone maksta. Komisjon pakkus välja Dawesi plaani, mis nägi ette reparatsioonimaksete tunduvat vähendamist ning Saksamaale laenuandmise ja investeeringute võimaldamist maa majanduse taastamiseks. Plaani toetas Suurbritannia ja lõpuks nõustus sellega ka Prantsusmaa. Dawesi plaan soodustas poliitilise olukorra stabiliseerumist Saksamaal ning võimaldas sakslastel alustada reparatsioonide regulaarset väljamaksmist. Briandi-Kelloggi pakt 1928: oli esimene rahvusvaheline leping, mis keelas liikmesriikidel sõjapidamise üksteise vahel. See oli lühike dokument, mis koosnes kahest artiklist ning milles ei olnud määratud sanktsioone pakti tingimuste mitte...
Viidi läbi rahareform - taastati rahaväärtus Taastati kauplemis vabadus, laiendati ettevõtete tegevusvabadust. Enamik majandusest jäi riigi kontrolli alla. NEP ei sobinud aga kokku kommunismi ideoloogiaga ja esimesel võimalusel loodeti see likvideerida. 1924 suri Lenin, kes soovitas oma järglaseks Lev Trotskit. Võimule sai aga Stalin. 1929 oli Stalin saavutanud ainuvõimu. Stalini võimuletulek lõpetas NEP-i. Tehti panus suurtööstuste eelisarendamisele, algas industrialiseerimine. Demokraatia · Liberalism väärtustatakse üksikisiku vabadusi, pärast I maailmasõda muutub vähetähtsaks euroopas. · Konservatism · Sotsialism
jäätmemajandus, levivad igasugused nakkushaigused ning tekivad transpordiprobleemid. Arenenud riikides on linnastumise tase kõrge, aga linnastumise tempod on aeglased, kuna inimesed juba elavad linnades ja linnad suurenevad vaid arengumaadest sisserändajate tõttu peamiselt.Iive on väga väike või hoopis negatiivne. Kindlasti tullakse veel linna elama põhjusel, et maakohtades ei ole inimestele tööd pakkuda. Linnas aga toimub industrialiseerimine töökohtade valik on suurem, palgad ning elatustasemed on kõrgemad. Võrreldes maaeluga on linnaelu palju lihtsam siin pakutakse rohkem erinevaid teenuseid. Linnas on võimalik omandada parem haridus ning ka meditsiin ja kultuur on tasemel. Lisaks leidub linnas rohkem transpordivõimalusi ning ka side teiste inimeste vahel on parem. Peale selle on väga mugav käia poodides, kui näiteks sinu elukoha läheduses paiknevad mitmed suured kaubanduskeskused ning valikuvõimalus on suurem.
jäätmemajandus, levivad igasugused nakkushaigused ning tekivad transpordiprobleemid. Arenenud riikides on linnastumise tase kõrge, aga linnastumise tempod on aeglased, kuna inimesed juba elavad linnades ja linnad suurenevad vaid arengumaadest sisserändajate tõttu peamiselt.Iive on väga väike või hoopis negatiivne. Kindlasti tullakse veel linna elama põhjusel, et maakohtades ei ole inimestele tööd pakkuda. Linnas aga toimub industrialiseerimine töökohtade valik on suurem, palgad ning elatustasemed on kõrgemad. Võrreldes maaeluga on linnaelu palju lihtsam siin pakutakse rohkem erinevaid teenuseid. Linnas on võimalik omandada parem haridus ning ka meditsiin ja kultuur on tasemel. Lisaks leidub linnas rohkem transpordivõimalusi ning ka side teiste inimeste vahel on parem. Peale selle on väga mugav käia poodides, kui näiteks sinu elukoha läheduses paiknevad mitmed suured kaubanduskeskused ning valikuvõimalus on suurem.
Norra ja Islandi kalatööstuse ülevaade (ressursid, areng ja koht maailma majanduses) Islandi rahvas peab end eelkõige kalarahvaks. 1900. aastatel tuli 90% riigi sissetulekutest kalastööstusest. Kuni 20. sajandini oli Island sõltuv kalandusest ja oli üks vaesemaid ja vähim arenenud riike Euroopas. Aga Teise maailmasõja lõpus tõid riigile õitsengu kalapüügi industrialiseerimine ja NATO sõjabaasi paigutamine Islandile. Juba 1990. aastate lõpuks oli Island üks Euroopa rikkamaid riike. Islandi vetes on üle 320 liigi kalu. Levinumad neist on tursk, heeringas, tuunikala ja lõhe. Island ekspordib mereande umbes 1,2 miljardi euro eest ja suurem osa läheb Euroopasse. Suuremateks importijateks on UK, Hispaania, Prantsusmaa, Saksamaa huvitaval kombel ka Norra. Kõige rohkem eksporditakse mereandidest kuivatatud kala. Tuleb välja, et Islandil on ideaalsed tingimused kala kuivatamiseks. Nimelt s...
Lõplikult purustati see sõjajärgsetel aastatel. Nõukogulikku majanduspoliitikat iseloom. Tööstuse jõuline eelisarendamine (industrialiseerimine), põllumajanduse sundkollektiviseerimine (kolhoseerimine) ning jäiga riikliku plaanimajanduse juurutamine enamikul elualadel. Käsumajandusega kaasnes massilise võõrtööliste sissevool teistest liiduvabariikidest. Sisseränne kahandas aja jooksul oluliselt eestlaste osatähtsust elanikkonnas. Industrialiseerimine ja üleminek kolhoosikorrale soodustasid linnastumist. 1953. aastal elas üle poole liiduvabariigi elanikkonnast linnades. 1980 juba üle 70%. Kõige suurem osa rahvastikust on moodustanud eestlased, teisena Eestis elavad venelased jne. Ühiskonnaõpetus Kontrolltööks loe õpiku I osast läbi lk 88-107, II osast lk 64-67, peatähelepanu pööra järgmistele punktidele: 1. Tarbimine (lk 88-91): mis on tarbimine, kes on tarbija, iseloomusta tarbimise ja reklaami seoseid ning tarbimise
Olgugi, et armastus oma ilusamais tähenduses ei ole midagi halba, toob see sageli ikkagi kaasa pisaraid ja lahkhelisid. Nii oli see sajandeid tagasi ja pole kuhugi kadunud ka nüüdisajal. Seega kõik, mis on humaanne, ei saagi kuskile kaduda ja käib inimeste elude juurde ükskõik mis sajand ka ei kestaks. Meie igapäevaelule paneb aga aluse loodus, mis pakub püsivat elukeskkonda, mida aga paljud väärtustada ei oska. Juba 18.saj algas maailmas industrialiseerimine, mille käigus tööstus laialt arenes, tuues kaasa maavarade massilise kasutamise ning keskkonnasaastamise. See probleem on üha süvenev ning annab endast pidevalt märku, sest muutused, mis looduses esinevad, on järjest tõsisemad. Sellepärast ongi tähtis, et ühiskond ei unustaks end ümbritsevat ning tegeleks aktiivselt kestvate probleemidega, otsides neile lahendusi, et vältida nende kasvamist. Nagu ütleb M
19.saj. peamised poliitilised ideoloogiad. liberalism(liberaalid)-vabameelsus konservatism(konservatiivid)-parempoolsus sotsiaaldemokraatia(sotsialistid)-vasakpoolsus USA areng peale Esimest maailmasõda. Arenes kiiresti.Kuulutati välja kuiv seadus e. alkoholi keeld.Alkoholi valmistamise ja levitamisega hakkas tegelema maffia.1929 algas majanduskriis.1933 hakkas USA majanduskriisist välja tulema.Välispoliitilised ajasid USA isolatsioonipoliitikat.1932- president Franklin Roosevelti tegevus majanduskriisi ajal USA-s. Ta toetas uute töökohtade loomist,tõstis makse,suurendas riigi võlga,kehtestas min. töötasu,organiseeris hädaabi töid. Diktatuuri tekke põhjused(kommunistlik,fasistlik). a)Euroopas levis demokraatia kriis; b)kõikides hädades süüdistati demokraatlikku riigikorraldust; c)loodeti ühiskonna kiirele arengule. *Kommunistlik diktatuur soovis hävitada kodanlust. *Fasistlik liikumine tähtsustas rahvust,üksikisikud olid tähtsusetud.Põl...
Meeldejäävat Eesti ajaloost aastail 1944 2000 Eesti katse taastada iseseisvus Saksamaa okupatsiooni alt luhtus, langemaks uuesti hoopis Nõukogude Liidu võimu alla. Lisaks sõltumatuse kaotamisele lisandusid valusad löögid veel seoses sõjakaotustega: Eestist põgenes umbes 80 000 isikut, ligi 200 000 inimest suri, küüditati, purustatud said Otepää, Narva, Tallinn ja Tartu. Eesti Nõukogude Sotsialistliku Vabariigi valitsemine toimus Eestimaa Kommunistliku Partei käe läbi, mis al-lus Moskvale ning lähtus sealt saadud korraldustest. NSV Liiduga kaasnes raudne eesriie; viimane üritas kaitsta mit-mesuguste abinõudega (piiride sulgemine, vaba teabevoolu takistamine, salapolitseiline kontroll, tsensuur jms) oma poliitilist mõjuala võõrmõjutuste eest. Hoolimata piirangutest, suutis eesti ühiskond avaneda; aktiviseerus enese-teostuski. Peale selle elavnesid ka noored: 1980. aastal puhkesid noorsoorahut...
Soome televisioon. 1965 a. avati TallinnHelsingi laevaliin, mis tõi Eestisse hulgaliselt välisturiste. Sellega jõudsid eestisse lääne tarbimiskultuur ja tarbeesemes. Nõukogude Lääneks, muutus. Käsumajandus Nii tööstuses kui ka põllumajanduses suretati välja erasektor. Tööstuses muuusid valitsevaks suurettevõtted ning põllumajanduses maa sundvõõrandamise järel ühismajandiskolhoosid ja sovhoosid. Eesti juurutatud käsumajandusega kaasnes sundkollektiviseerimine ja industrialiseerimine. Viimane põhjustas massilise võõrtöölliste sissevoolu mujalt NSV Liidust.Sisseränne kahandas aja jooksul oluliselt eestlaste osatähtsust elanikkonnas.Soosustad linnastumist. Nõukogulik kultuuripoliitika Orienteeritus vene kultuurile. Nõukogude võim püüdis valikuliselt häbitada varasemat kultuuripärandit, sellesk põletati hävitati raamatuid jne. Hävitada eelnevate põlvkondade kultuuripärandti. Alles jäeti vaid
,,Põllumajandus" Itaalia 1. Millised on looduslikud eeldused põllumajanduse arenguks selles riigis ? 1) Põllukultuuride ja püsivat põllumaad 26.41% Püsikultuuri maad on 9,09% Muud maad on 64,5 % 2) Valdav osa Itaaliast on mägine. Põhjas asetsevad Alpid. Nendest lõunasse jäävad sügavad orud, kus asuvad Itaalia suurimad järved (Garda järv, Como järv, Lago Maggiore). Alpide jätkuks Kirde-Itaalias on Dolomiidid. Piki kogu Itaaliat poolsaart kulgevad Apenniinid. Mägised on ka Sitsiilia ja Sardiinia. Lõunas asetseb seismiliselt aktiivne piirkond, sealhulgas kaks kuulsat vulkaani Vesuuv ja Etna. Sageli esineb maavärinaid. 3) Põhja-Itaaliat iseloomustavad külmad Alpi talved ja sajused suved, Po madalikul valitseb parasvöötme mandriline kliima: suved on kuivad, talved niisked ja külmad. Apenniini poolsaarel ja saartel valitseb lähistroopiline, pika kuuma ning kuiva su...
DIKTATUUR EUROOPAS agressor- sõjaalgataja ja vallutaja Autoritaalses diktatuuris- ebademokraatlik valitsemisvorm. Kus kogu võim on koondunud ühele isikule või väikeseisikute rühma kätte ja rahval ei ole mingit võimalust osaleda riigijuhtimisel. Bolsevik- enamlne, kommunist Venemaal demokraatia- poliitilise korra vorm, kus riigi juhtimine toimub rahva valitud saadikute kaudu ning on kasutusel demokraatlikud vabadused. Demokraatlikud vabaduse- sõnavabadus, trükivabadus, koosolekute vabadus, elukoha valimis vabadus. Diktatuur- mitte milleski piiratud, jõule toetuv jõud. Fasism-äärmuslik diktatuurivorm Itaalias, mida iseloomustas juhikultus, militarism, rassism. Industrialiseerimine-suurtööstuste arendamine. Interventsioon- välisriikide relvastatud sekkumine teise riigi siseasjadesse. Kapitalism- eraomandusele ja vabaturumajandusel põhinev ühiskondlik süsteem. Koalitsioonivalitsus-erinevate poliitilistejõudude poolt...
Miks osades riikides kehtestati diktatuurid, teistes aga säilis demokraatia? Diktatuur on majanduslikult valitseva klassi poliitiline võim teiste klasside üle. Diktatuuid jagunevad kaheks: autoritaarne- pehme diktatuur, segu demokraatiast ja totalitarismist, kogu võim on koondunud ühe isiku või väikese rühma kätte, rahval ei ole mingit võimalust osaleda riigi juhtimises ning totalitaarne- jäik diktatuur, majandus on riigile allutatud, võimude koondumine ühe isiku või rühma kätte, kontroll inimeste mõtteavalduste ja väljendamisvõimaluste üle, ühiskonna elu oli pisiasjadeni ühtlustatud ja reeglitele allutatud. Diktatuuri põhilisteks tunnusteks on võimude lahususe põhimõte puudub, rahvas ei ole iseseisev, ühe partei süsteem, riigivõim on koondunud diktaatori või väikese grupi kätte, üks ideoloogia, range kontroll ajakirjanduse üle, juhikultus, võim ei ole avalik ega kontrollitav, valitsemine toimub jõu abil võimu haaranud diktaatori kau...
Diktatuurid 5-8 Diktatuuride tekkepõhjused – Pahatihti ei suutnud demokraatia lahendada riikide ja nende elanike ees seisnud raskeid probleeme. Demokraatias tekkis pettumus, mida nim. demokraatia kriisiks. Tekkisid uued suured valijate rühmad, kelle rahulolematust suutsid tulevased diktaatorid edukalt ära kasutada. Kui karmil käel riiki juhtiv riigijuht saavutas kasvõi mingit edu muutus ta väga populaarseks. Pettumine Pariisi rahukonverentsi lepingus – Riigipead, kelle riikides ei oldud selle lepinguga rahul lubasid ebaõigluse heastada. Majanduslikke raskustega riikides lubasid riigijuhid, et elu läheb kiiresti paremaks kui nad võimule saavad ning rahvas uskus neid. Terav riigisisene võimuvõitlus ning põhirahvuste ja vähemusrahvustevahelised vastuolud. Kuna parlamentides oli palju erakondi kasutasid mittedemokraatlikud...
1. Mis on demokraatia? Mis iseloomustab demokraatlikku ühiskonda? Nimeta tähtsamad demokraatlikud riigid maailmas 1920.-30. aastail. Demokraatia tähendab rahvavõimu. Tänapäeva demokraatlikku ühiskonda iseloomustab rahva määrav osa ühiskonna tähtsamate küsimuste lahendamisel, kodanikuvabaduste ning kodanikuõiguste olemasolu. Tähtsamad demokraatlikud riigid olid 1920.-30. aastail USA, Prantsusmaa ja Suurbritannia. 2. Mis on diktatuur? Miks tekkisid Euroopas 1920.-30. aastail diktatuurid? Diktaktuur (käskima, ette kirjutama) tähistab valitsemisvormi, milles juhil ehk diktaatoril on kas piiramatu või peaaegu piiramatu võim otsuste tegemisel. Sõja-aastatel olid inimesed harjunud karmikäelise võimuga, mis jäikusest ning vägivaldsusest hoolimata suutis tõhusalt riiki juhtida. Ka rahu ajal leidsid rahva seas poolehoidu need juhid, kes lubasid tegutseda kindlakäeliselt, et inimeste elu paremaks muuta. Sõjajärgsed raskused ning 192...
1. Kuidas ja miks koguvad natsid poolehoidu ja saavad võimule? (lk 58-60) Kuna Saksamaal kardeti kommunismi levikut, siis tekkis Saksamaa Kommunistliku Partei vastu Saksa töölispartei, hiljem nimetati see ümber Saksa Töölisparteiks. Just kommunismi tekitatud hirmu pärast saidki natsid võimule, korraldades selleks mässe ja rünnakuid, et rünnata kommuniste ja ka juute. 2. Milline oli Hitleri õpetuse sisu? (lk 59) Saksamaa pidi saama jälle suureks, tugevaks ja jõukaks. Tuli tühistada Versailles'i ja teised alandavad lepingud ning laiendada sakslaste eluruume. Tuli tagada rassiline puhtus ehk rahval lasti suuremaks kasvada ainult kindlaid juhtnööre järgides, näiteks ei tohtinud vaimuhaiged ja kurjategijad lapsi saada ja keelati juudiga abiellumine. Samas pidid terved ja tugevad rohkem lapsi sünnitama. 3. Millistele diktatuuridele omastele tunnustele vastab hitleriaegne Saksamaa? (lk 59-60) Inimesi saadeti koonduslaagritesse, tegutsesid julg...
Miks osades riikides kehtestati diktatuurid, teistes aga säilis demokraatia? Diktatuur on majanduslikult valitseva klassi poliitiline võim teiste klasside üle. Diktatuuid jagunevad kaheks: autoritaarne- pehme diktatuur, segu demokraatiast ja totalitarismist, kogu võim on koondunud ühe isiku või väikese rühma kätte, rahval ei ole mingit võimalust osaleda riigi juhtimises ning totalitaarne- jäik diktatuur, majandus on riigile allutatud, võimude koondumine ühe isiku või rühma kätte, kontroll inimeste mõtteavalduste ja väljendamisvõimaluste üle, ühiskonna elu oli pisiasjadeni ühtlustatud ja reeglitele allutatud. Diktatuuri põhilisteks tunnusteks on võimude lahususe põhimõte puudub, rahvas ei ole iseseisev, ühe partei süsteem, riigivõim on koondunud diktaatori või väikese grupi kätte, üks ideoloogia, range kontroll ajakirjanduse üle, juhikultus, võim ei ole avalik ega kontrollitav, ...
Kasvuhooneefekt · Probleemi olemus Kasvuhooneefekt on kiirgusenergia ringkäigust tingitud elektromagnetilist kiirgust selektiivselt läbilaskva kihi all oleva keskkonna tasakaalulise temperatuuri tõus. Kasvuhooneefekti olemasolu tõestas XX sajandi alguses Nobeli preemia laureaat Svante Arrhenius. Kasvuhooneefekti põhjustavad soojuskiirgust neelavad nn. "kasvuhoonegaasid", mis lasevad läbi Päikeselt Maale saabuva kiirguse, kuid püüavad kinni soojuse tagasipeegeldumise Maalt. Kui soojus kiirgaks maapinnalt takistuseta tagasi, oleks Maa keskmine temperatuur umbes 18o praeguse +15o asemel. Seega on kasvuhooneefekt algupäraselt looduslik nähtus, mis on hädavajalik maakera elustikule. · Põhjus Kasvuhooneefekti põhjustavad niinimetatud "kasvuhoonegaasid". Tähtsamad kasvuhoonegaasid on: Süsihappegaas ehk süsinikdioksiid CO2 , Metaan CH4, Lämmastikoksiidid Nox, Freoonid Lisaks eelnimetatutele loetakse kasvuhoonegaasideks ka veel veeauru ...
Jossif Stalin Jossif Stalin sündis 1879. aastal 9. detsembril Gruusia linnas nimega Gori. Tema õige nimi on Dzugasvili, mille ta pärast ära vahetas varjunimeks Stalin. Harva kodus käiv ning kõvasti napsutav isa peksis pidevalt oma naist ning väikest poega. Isa murdis mitu korda poisi käeluud ja arvatakse, et seetõttu oli ka mehe üks käsi lühem kui teine. Selline karm kohtlemine isa poolt tegigi Stalini nii külmavereliseks tapjaks nagu oli Vissarion. Ta lõpetas klassi kõige paremate õpitulemustega ja 14-aastaselt sai ta stipendiumi. Kõige esimesene palgatöö oli tal kontoriametnikuna. 1900. aastal ühines ta põrandaaluse sotsialistliku liikumisega, kus ta ühines bolsevikega. Jossif Stalinit ei peetud sel hetkel üldse suureks ohuks, kuna ta oli säilitanud madalat profiili ning inimesed ei näinud temast kui suurt ja mõjuvõimast diktaatorit. Stalini esimesi suuremaid tegusid oli märgata tema võimuletulekul 1927. aasta...
Loobuti NEP-i poliitikast ning tehti panus suurtööstuse eelisarengule- industraialiseerimisele, mis pidi muutma Venemaa tööstusriigiks, tagama riigi sõjalise võimsuse kiire kasvu njng võimaldama tulevikus edukalt maailmarevolutsiooni teostada. Põllumajanduses toimus kollektiviseerimine, mis tähenda seniste eraomandustele tuginevate talumajapidamiste vägivaldset ühendamist ühismajanditesse, s.o kolhoosidesse. Industrialiseerimine ja kollektiviseerimine muutsid oluliselt Nõukogude riigi senist palet. Stalini ainuvõim tugevnes veelgi.Vägivallapoliitikat viisid ellu julgeolekuorganid ning loodi laiaulatuslik vangilaagrite süsteem (GULAG). Stalin otsustas sõjalise jõu kasuks ning oli veendunud, et Punaarmee abiga on võimalik maailma kommunistlikuks muuta. Pärast Saksa keisririigi langust kehtestatud demokraatlikul Weimari vabariigil oli palju mõjukaid vastaseid
20. sajandi alguses, modernismiajastul, tabas inimesi kaos, kui algas I maailmasõjaks valmistumine, mis tõi kaasa probleemid nagu võõrandumine ja ühiskonna õnnetus. Kas selle ajastu probleemid on tänaseks lahenenud või kannatavad tänapäevainimesed endiselt nende all? Otsest suurt võõrandumist, nagu modernismiajastul, praegusel ajastul näha ei ole, sest mingit suurt drastilist muutust ühiskonnas pole toimunud. 20. sajandil aga ehmatas inimesi suur ränne linnadesse ja industrialiseerimine, mis tõi kaasa ka teiste inimestega n-ö võõraks jäämise. Kindlasti toimub ka tänapäeval mingisugune linnastumine, mille tagajärjel maalt linna kolivad inimesed teistest inimestest võõranduvad, kuid see toimub nii väiksel hulgal rahvast, et ühiskonnaprobleemiks on seda raske lugeda. Kui võõrandumine 21. sajandil üldse mingi probleem on, siis on see pigem individuaalne kui terve riigi või lausa maailma rahva oma
Sellise süsteemi korral ei saa olla raiskamist ega ebaefektiivsust. Liberaalid soovisid tollipiiride kaotamist, iga üksikisiku ettevõtlusvabadust, vaba konkurentsi, eraomandi ja omandiõiguse puutumatust. Klassikaline liberalism Klassikaline liberalism, nagu nimigi ütleb, on liberalismi varaseim suund. Klassikalist liberalismi on nimetatud ka 19. sajandi liberalismiks. Niisamuti on 19. sajandit nimetatud ka liberaalseks sajandiks. Industrialiseerimine ja kapitalismi kiire areng soosis liberaalsete ideede levikut. Klassikalise liberalismi ideed levisid eriti anglosaksi maades. Klassikalise liberalismi esimeseks oluliseks tunnuseks on usk negatiivsesse vabadusse. Iga inimene peab olema vaba vahelesegamisest ja tal peab olema võimalus tegutseda nii, kuidas ta iganes soovib. Inimesel puuduvad igasugused välised piirangud. Inimese täieliku vabaduse
o#k## #N##u#k#o#g#u#d#e# #V#e#n#e#m#a#a#/# #N#S#V# #L#i#i#t## #1#.#S#e#l#l#e# #r#i#i#g#i# #n#i#m#i# #l##b#i# #a#e#g#a#d#e#,# #m#i#l#l#a#l# #j#a# #s#e#o#s#e#s# #m#i#l#l#i#s#t#e# #s##n#d#m#u#s#t#e#g#a# #n#i#m#i# #m#u#u#t#u#s#.## # # # # # #k#u#n#i# #v#e#e#b#r#u#a#r# #1#9#1#7# #-# #T#s#a#a#r#i# #V#e#n#e#m#a#a#/#V#e#n#e#m#a#a#/#V#e#n#e# #T#s#a#a#r#i#r#i#i#k# #v#m#s## # # # # # #k#u#n#i# #o#k#t#o#o#b#e#r# #1#9#1#7# #-# #K#o#d#a#n#l#i#k# #V#e#n#e#m#a#a#/#V#e#n#e#m#a#a## # # # # # #k#u#n#i# #d#e#t#s#e#m#b#e#r# #1#9#2#2# #-# #N##u#k#o#g#u#d#e# #V#e#n#e#m#a#a#/#V#e#n#e#m#a#a## # # # # # #k#u#n#i# #d#e#t#s#e#m#b#e#r# #1#9#9#1# #-# #N##u#k#o#g#u#d#e# #L#i#i#t#/#N#S#V#L# #[#V#e#n#e#m#a#a# #E#I# #T#O#H#I# #k#i#r#j#u#t#a#d#a#!#]## ## #2#.#S##j#a#k#o#m#m#u#n#i#s#m#i# #i#s#e#l#o#o#m#u#l#i#k#u#d# #j#o#o#n#e#d# #j#a# #t#a#g#a#j##r#j#e#d## # # # # # #S##j#a#k#o#m#m#u#n#i#s#m#i# #h#a#k#a#t#i# #r#a#k#e#n#d#a#m#a# #1#9#1#8#.# #a#a#s#t#a#l#,# #k#e#s#t#i#s# #k...
Demokraatia 1920. 1930. aastail Demokraatlikud liikumised Vasakpoolsed SOTSIALISM Poliitiline õpetus mis püüab saavutada ühiskonnas sotsiaalset võrdsust. SOTSIAALDEMOKRAATIA Poliitiline õpetus, mis taotleb ühiskonnas sotsiaalset võrdsust, mis saavutatakse demokraatlike vahenditega. Parempoolsed LIBERALISM Poliitiline õpetus, mis rõhutab inimeste võrdõiguslikkust ja vabadust ning on uuenduste meelne. KONSERVATISM Poliitiline õpetus, mis järgib ajaloo eeskuju ning on uuenduste vastane. Vastused: 1. Tänu sõja võitmisele kasvas märgatavalt demokraatlike suurriikide maine. Esimese Maailmasõja ajal ja peale seda kehtestati paljudes riikides seadused, mis suurendasid tunduvalt kodanike demokraatlike õigusi eelkõige puudutas see valimisõigust. 2. Tänu naisõiguslaste survele said sel ajal valimisõiguse mitme Euroopa riigi naised. 3. 19. sajandi lõpul hakkasid ka konservatiivid üha rohkem k...
tegutseda, kauplemisvabadus, enamik maj jäi riigi kontrolli alla, väliskapitali naasmine. · NEP-i suurim mõju: majandus taastus, kuigi ebaühtaselt, kiiresti edenes põllumaj. Kommunistide jaoks oli NEP vaid ajutine lahendus ning see tuli esimesel võimalusel likvideerida · Lenini poliitilise testamendi sisu: · Industrialiseerimine: loobuti välismaistest investeeringutest ja eraettevõtlusest, majandus allutati rangele juhtimisele · Kollektiviseerimine: talupoegade vastu käivitatud vägivallakampaania, mis tähendas talumajapidamiste ühendamist ühismajanditesse ehk kolhoosidesse. Jõukamad talupojad kuulutati kulakuteks (rikkamad talupojad kui sul oli 2 looma nt, olid juba rikas, kui 1 loom-vaene
Kodusõja lõppedes oli endise venekeisririigi territooriumil 4 Nõukogude Vabariiki: 1) Vene Föderatiivne Nõukogude Sotsialistlik Vabariik 2) Ukraina NSV 3) Valgevene NSV 4) Taga-Kaukaasia FNSV 1922.a. ühendati Vabariigid üheks riigiks. Ühinemine ei olnud vabatahtlik. Liidu Vabariikide otsustada ei jäänud sisuliselt midagi- kõik käsud tulid Moskvast. 1936. a. jaotati Taga- Kaukaasia FNSV Armeenia, Gruusia ja Aserbaidzaani NSV-ks. Industrialiseerimine kollektiviseerimine Mõiste - rasketööstuse, sealhulgas - talude vägivaldne liitmine kolhoosideks. selgitus sõjatööstuse eelisarendamine. eesmärk Muuta NSV liit tööstusmaaks ja Tagada rasketööstuse kiire areng, toita kaasaegse relvastusega riigiks, kasvavat töölisklassi ja sõjaväge. mis võimaldaks asuda ellu viima Maailma vallutamise plaane.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
