VAIMUELU POOLA JA ROOTSI AJAL Vaimuelu Poola ajal ● Vastureformatsioon: taastatakse katoliku usk, 1583 rajatakse Tartusse jesuiitide gümnaasium, rajatakse tõlkide seminar ● Jesuiidid katoliikliku mungaordu Societas Jesu liikmed. ○ Ordu asutati 1540. aastal paavst Paulus III bullaga. ○ Eestvedajaks Ignatius Loyola koos kuue sõbraga ● Aastaks 1600 oli Tartus juba 31 jesuiiti, neist 9 preestrid. ○ Üks nendes oli ka eesti päritolu ilmikvend Johannes Esto. Vaimuelu Rootsi ajal ● Luteri usk. ● XVII sjandi esimesel poolel jäi luteri usk eestlastele kohtai võõraks. Keskajal oli katoliiklus omaks võetud seda muinasusu tavadega segades. Luteri pastoritele see ei sobinud ja nad asusid rahvast ebausust võõrutama. Selleks hävitati näiteks taas kasutusele võetud ohvripaiku. ● Joachim J...
Nüüdisühiskond Ühiskonna mõiste - inimeste kooselu vorm ja sellest tulenevate sotsiaalsete suhete ja institutsioonide kogum. Nüüdisühiskonna kujunemine - Nüüdisühiskond vormus käsikäes rahvusühiskondade ja rahvusriikide moodustumisega 19. sajandil. Samal ajal kujunesid välja ka ühiskonna kolm põhilist sektorit turumajandus, avalik ehk valitsussektor ning kodanikuühiskond. Nüüdisühiskonda iseloomustavad ühiskonnasektorite eristatavus ja vastastikune seotus, tööstuslik kaubatootmine, rahva osalemine ühiskonnaelu korraldamises, vabameelsus inimsuhetes ja vaimuelus, inimõiguste tunnustamine. (industriaalühiskond - Tööstusühiskond sai alguse tööstuspöördest, kuid selle lõplik väljakujunemine võttis aega üle sajandi. Majanduses tõusis tähtsuselt esikohale tööstuslik tootmine. Väikesed töökojad ja manufaktuurid asendusid suurte vabrikutega, kus töö oli korraldatud konveieritel...
Sotsioloogia alused Liina Käär Kordamisküsimused eksamiks: 1. Mis on sotsioloogia? (Mida sotsioloogia uurib?) Sotsioloogia on teadus, mis uurib sotsiaalsete gruppide, inimese ja ühiskonna vahelisi seoseid. Sotsioloogia on teadus, mis uurib inimest kui kaaslast, grupi ja ühiskonna liiget. 2. Mille poolest erinevad omavahel psühholoogia ja sotsioloogia, kuigi mõlema uurimisobjektiks on inimene ja tema käitumine? Sotsioloogia vs ajalugu. Psühholoogia erineb sotsioloogiast, kuna keskendub ainult indiviidist tulenevatele teguritele. Samuti erinevus selles, kuidas uuritakse: psühholoogias tehakse eksperimente, sotsioloogias uuritakse inimest tema loomulikus keskkonnas, situatsioonis. Sotsioloogia nn leiutati 19.sajandil, mil mõned teadlased hakkasid läbi viima Inglismaal ja mujal Euroopas uusi uurimusi Enesetappude uurimus: selgus, et suitsiidide tase püsis...
ühiskonda. 23. Mille poolest erinevad omavahel traditsiooniline, industriaalne ja postindustriaalne ühiskond? Traditsiooniline ühiskond rohkem allutatud traditsioonidele kui muutustele. Selline ühiskond on püsiv, valdavalt agraarse tootmisviisiga ning tööjaotuselt ja kutsealaselt vähe diferenteeritud. Kogu süsteem on üles ehitatud tarbimisele. Industriaalühiskond kujunes pärast tööstuslikke revolutsioone. Industriaalühiskonna põhitunnusteks on: a. Eraomand majandusliku kasvu, isikuvabaduse ja sotsiaalse korra alus; b. Äritegevus sotsiaalse protsessi käima panev mootor c. Mänedzerism põhitegevus on juhtimine, määrajateks juhid d. Pluralistlik demokraatia poliitiline konsensus, mitmeparteilisus, pole parteisid, kes sooviks kehtestada diktatuuri e
arvates Suur Prantsuse revolutsioon. 16.saj. nim. varauusajaks Uusaja periodiseering: · 1660-1789 vana korra aeg e. absolutismiaeg ilmalik ideoloogia tõrjub välja religioosse, 17.saj. barokiajastu, 18.saj. valgustus · 1789-1815 Suur Prantsuse revolutsioon, Napoleoni sõjad · 1815-1900 19.saj. rahvuslik liikumine, konstitutsiooniline monarhia, tööstuse kiire areng, industriaalühiskond Uusaja algus erinevates piirkondades: · 1789 Prantsusmaa · 1603 Inglismaa (Stuartid) · 1517 Saksamaa · 1613 Venemaa (Romanovid) · 1558-1583 Eesti Kaubanduses kujunesid välja kapitalistlikud suhted, kaubandussuhted laienesid, kujundades maailmakaubanduse, kasumit sai kasutada manufaktuuride rajamiseks, kaubanduse areng soodustas kultuurialast koostööd, uute ideede levikut.
Mida rohkem on valikuid, seda vähem me suudame ette ennustada inimeste käitumist. Nt kaasaegsed linnaühiskonnad, kus inimene on pidevas kontaktis teistega, kogu aeg toimuvad muutused ja meeled tajuvad uusi asju, muutuvad inimesed ükskõiksemaks, et kaitsta oma mina ja säilitada mingisugune tasakaal. David Riesmani uurimus inimtüübist ja ühiskonnast: · traditsioonide poolt juhitud isik traditsiooniline ühiskond · seesmiselt juhitud isik industriaalühiskond · teiste poolt juhitav isik postindustriaalne Kaasaegse ühiskonna inimese prototüüp on teiste poolt juhitav isik, kes juhised käitumiseks saab ümbritsevast keskkonnast, kus on vaja kiirelt kohaneda, pidevalt reageerida ning ta pole alati kindel kuidas käituda. Positiivne, et pidevas kohanemises saab end ettevalmistada uuteks rollideks, negatiivne, sest pidevas kohanemises võib tekkida mina-kriis. Miks käivad paljud nn ,,lääne inimesed" end arengumaades otsimas? 6
· 1896 esimesed nüüdisaegsed olümpiamängud · Võidukäiku jätkas 19.sajandil sündinud jalgpall, võeti 1908 olümpiamängude kavasse jne, aadlikud mängivad golfi, panustatakse hobuste võiduajamisse. · Spordiüritused polnud tsirkusest veel lahutatud, näiteks esitas Georg Lurich oma jõuvõtteid veel tsirkuses. 3. Linnastumine ehk urbaniseerumine Agraarühiskondpõllumajandusühiskond (1800 Inglismaa, Prantsusmaa, Saksamaa) Tööstusühiskond industriaalühiskond, postindustriaalühiskond (järeltööstusühiskond) Infoühiskond Mariia Kurisoo ajaloo konspekt Linnastumise alused: 1. Tööstuslik revolutsioon 2. Üleminek masinalisele tootmisele KOSPEKT: EESTI VENE IMPEERIUM KOOSSEISS 20 SAJ. ALGUL 1. Taustad. 1. Vene impeeriumi kiire majandusareng algas 19.saj. lõpul 20.saj algul. Väljavedu: teravili, nafta jt loodusvarad. Import: prantsuse kapital saksa tööstustoodangu (eriti masinaehitus)
1. Mis on sotsioloogia? (Mida sotsioloogia uurib?) Sotsioloogia on teadus, mis uurib sotsiaalsete gruppide, inimese ja ühiskonna vahelisi seoseid. Sotsioloogia on teadus, mis uurib inimest kui kaaslast, grupi ja ühiskonna liiget. 2. Mille poolest erinevad omavahel psühholoogia ja sotsioloogia, kuigi mõlema uurimisobjektiks on inimene ja tema käitumine? Sotsioloogia vs ajalugu. Psühholoogia erineb sotsioloogiast, kuna keskendub ainult indiviidist tulenevatele teguritele. Samuti erinevus selles, kuidas uuritakse: psühholoogias tehakse eksperimente, sotsioloogias uuritakse inimest tema loomulikus keskkonnas, situatsioonis. Sotsioloogia nn leiutati 19.sajandil, mil mõned teadlased hakkasid läbi viima Inglismaal ja mujal Euroopas uusi uurimusi Enesetappude uurimus: selgus, et suitsiidide tase püsis aastaid stabiilsena olles mõnes piirkonnas äärmiselt kõrge ning teises tunduvalt madalam Tekkis küsimus, ...
Selline ühiskond on püsiv, valdavalt agraarse tootmisviisiga ning tööjaotuselt ja kutsealaselt vähe diferenteeritud. Kogu süsteem on üles ehitatud tarbimisele, miks jaguneb ühiskondlikust hierarhiast tulenevalt. On omakorda jagunenud veel: a. Lääne ühiskonnad eelkapitalistlik feodalism maaomandi feodaalse hierarhilise jaotuse ja tootjaga b. Ida ühiskonnad omand valdavalt kogukondlik, tootja tegutses kogukonna raames Industriaalühiskond kujunes pärast tööstuslikke revolutsioone. Kaasaegse industriaalühiskonna kontseptsiooni loomise aluseks on ühelt poolt 1950tel ja 1960tel toimunud totaalne industrialiseerimine ja tehnika imbumine ka tavaelu valdkondadesse. Eristati kolme maailma esimesse ja teise ehk industriaalsesse maailma kuulusid kapitalistlikud ja sotsialistlikud riigid ning kolmandasse kuulusid traditsioonilised Aafrika, Aasia ja LadinaAmeerika riigid
ta on praegu. Sellel ajal pandi paika, millele rajaneb tänapäeva maailm. Midagi pole enam radikaalselt muutunud. Kirjanduse- ja loomingu mõttes on need alustalad. Valgustus tähistab maailma ümbermõtlemist. Sellepärast, et maailm läbi valgustuse muutub radikaalselt. Sel ajal jookseb maailmast läbi piir, mille taha jääb mingi varasem maailmakord ja mille järel tuleb uus maailmakord. Vanad asjad lähevad edasi, uued asjad on tekkinud juba enne kujutuslikku piiri. Pärast seda tuleb industriaalühiskond. 18.saj on piir, mis märgib nende muutuste tulekut. Kõige selle kõrval tekib ka uus ühiskondlik pilt. Vana aristokraatlik kord oli lagunenud ja vajas lõplikku ümberlükkamist. Selleks sündmuseks oli 1789 Prantsuse revolutsioon kes oli vähegi aristokraat, löödi maha. Juba varem olid tekkinud vastuolud. Kodanlaste klass hakkas nõudma õigusi, mida aristokraadid anda ei tahtnud. Mõnes kohas oli asi leebem. Juba 17.saj oli Inglise alamkojale antud rohkem sõna.
1 I NÜÜDISÜHISKOND Ühiskonna mõiste. Nüüdisühiskonna kujunemine (industriaalühiskond, postindustriaalne ühiskond, teadmusühiskond, siirdeühiskond). Võim majanduses, riigis ja inimsuhetes. Võimu tunnused ja teostamise meetodid. Demokraatia põhiprintsiibid ja väärtused. Seadused ja õigusnormid. Riigi mõiste. Riigivõimu tunnused. Õigusriik. Avalik ja erasektor. Kodanikuühiskond. Ühiskonna sotsiaalne struktuur. Huvid. Pluralismi olemus ja tähtsus. Sotsiaalsed probleemid (tööpuudus, vaesus, kuritegevus jm). Heaoluriik. Infoühiskond. Ühiskonna jätkusuutlikkus ja ühiskonnaelu valdkondade seotus. 1. Ühiskonna mõiste ühiskond on inimeste olemasolul viis. Ühiskond koosneb inimestest, samas ei saa olla inimest ilma ühiskonnata. (Aristoteles inimene on poliitiline loom.) Nüüdisühiskonda iseloomustavad ühiskonnasektorite eristatavus ja vastastikune seotus, tööstuslik kaubatootmine, rahva os...
oluliselt kahjustamata ning looduslikku mitmekesisust säilitades. 39 MAAILMA ÜHISKONNAGEOGRAAFIA. ÜHISKONNA ARENG JA GLOBALISEERUMINE 34. ISELOOMUSTAB AGRAAR-, INDUSTRIAAL- JA INFOÜHISKONNA MAJANDUST JA SELLE RUUMILIST KORRALDUST; Ajastu Agraarühiskond Industriaalühiskond Infoühiskond Peamised Põllumajandus Töötlev tööstus Teenindus majandusharud metsandus, kalandus, tekstiilitööstus, info töötlemine, jahindus metallurgia, edastamine, transport masinatööstus jm Peamine tootmisüksus Mõis, talu Ettevõte, tehas Uurimis- või
3. teadus nn üldise heaolu vaatenurgast. 35 Kasvatusteaduses keskne uurimisobjekt on inimene ja inimest ei tohi mingil juhul kasutada kui vahendit või solvata tema inimväärikust ükskõik milliste eesmärkide saavutamise nimel. Pedagoogilised suunad ja ajaloolised pealiinid Kasvatus ja ühiskonna areng Primitiivsed, agraar- ja feodaalühiskonnad, industriaalühiskond. Teatud moel kasvatus on oma aega peegeldus. Kasvatus on sotsiaalne tegevus, mis on tihedalt seotud ühiskonnaga. Primitiivses ühiskonnast lapsed ja noored õppisid kuulates, vaadates ja tehes ning kasvatust ja õpetust oli raske eristada kogu elutervikust. Agraar- ja feodaalühiskonnas kasvatus samamoodi oli seotud muu tegevusega. Sel ajal kasvatust suunasid ikka veel tugevalt traditsioonid, tekkis kirjaoskus, kujunes koolkohustus, hakkas
Sotsioloogia alused Liina Käär 1. Mis on sotsioloogia? (Mida sotsioloogia uurib?) Teadus, mis uurib inimese käitumist grupis, hõlmates nii kollektiivseid jõude kui ka viisi, kuidas inimene iseseisvalt mõtestab oma kogemusi (enesepeegeldust). Sotsioloogia on suhteliselt noor teadusharu. Tegeleb igapäevase eluolu uurimisega omaenda perspektiivist lähtudes. Püüab uurida, mis on nn "üldtuntud tõdede" taga: nt karistused vähendavad kuritegevust, õnnelikud töötajad on produktiivsemad jne. Eesmärgiks on uurida sotsiaalseid jõude, mis meie igapäevast elu mõjutavad: poliitika, haridus, suurfirmad jne. Mõiste sotsioloogia - Auguste Comte. Eesmärgiks on uurida inimeste käitumist sotsiaalsete olenditena. Samuti seda miks meie elamistingimused ja arusaamad elust on niivõrd erinevad eelmistest põlvedest, millised võivad need ol...
13* alates septembrist 1914 algas positsioonisõda - kaevikusõda; sõjategevus jäi pikaks ajaks paigale; rinne oli mõlemalt poolt tugevasti kindlustatud. Sõdivad pooled olid rajanud kaevikute ja kindlustuste süsteemi, mida pidevalt täiustatakse ja uuesti mehitatakse. Kindlustused sügavuti- 2-3 kaitseliini, igas 3 kaevikuterida. 14* Positsioonisõja eeldused: 1* miljoniliste armeede olemasolu (sõja lõpus 67 miljonit meest sõdivate riikide armeedes) 2* industriaalühiskond (tööstusühiskond)- suudab varustada armeed laskemoona, relvade, toiduainete ja mundritega. 3* uute relvade massiline kasutuselevõtt - kuulipildujad, kauglaskekahurid jne. 4* uut tüüpi kaitseehitised - kaevikud, betoonist punkrid, okastraat (väikesed üksused võisid hoida pidevat kaitseliini). 5* sakslaste sõjalpaan varises kokku, sest välksõda ei õnnestunud. 6* Läänerinde kogupikkus 740 km. Positsioonisõda tõi kaasa tohutud inimkaotused. Näiteks: Verduni
Biosfäär Maa sfäär kus elavad organismid. Biosfääri olulisem omadus on produktiivsus orgaanilise aine tootmise võime. Ühiskonna areng ja globaliseerumine Globaliseerumine e. Üleilmastumine-maailma ühiskonnas toimuvad muutused, mis on seotud kaubandussidemete tihenemisega ja kultuurivahetuse sagenemisega. KORILUS tegeleti küttimise, kalapüügi ja korilusega. Toodeti vaid elamiseks. Ajastu Agraarühiskond Industriaalühiskond Infoühiskond Peamised Põllumajandus Töötlev tööstus Teenindus majandusharud metsandus, tekstiilitööstus, info töötlemine, kalandus, jahindus metallurgia, edastamine, masinatööstus jm transport Peamine Mõis, talu Ettevõte, tehas Uurimis- või
Iseloomulik valgustussajandi esimesele poolele. ¤ Sajandi keskpaigas hakkab valgustuses esile kerkima esteetika. Valgustus kritiseerib estetsistlikku esteetikat, sest kogu aeg keskenduti eliidile, madalamad seisused ei saanud tähelepanu. ¤ Valgustusideoloogidele oli omane aktiivne ühiskondlik hoiak. Tegeldi ühiskonna probleemidega. Valgustusajastu üldised muutused: - endine agraalühiskond, mis tugines põllumajandusele kadus ja põllumajandusest sai industriaalühiskond - feodaal-aristrokraatlik kord läks üle kodanliku klassi valitsusele - alguse sai kultuuriimperalism, impeeriude põhihuvi oli vallutada turge ja toorainet - kultuurisfääris oli oluline Gutenberg leiutas oma masina, mis võimaldas raamatuid trükkida suur türkikunsti levik - vana aristokraatlik kord lagunes ja vajas lõplikku ümberlükkamist, sellega seotud sündmus 1789 Prantsuse revolutsioon (aristokraadid tapeti) - kodanlased hakkasid nõudma õigusi, mida aristokraadid ei andnud
Selline ühiskond on püsiv, valdavalt agraarse tootmisviisiga ning tööjaotuselt ja kutsealaselt vähe diferenteeritud. Kogu süsteem on üles ehitatud tarbimisele, miks jaguneb ühiskondlikust hierarhiast tulenevalt. Tradits.ühiskond jaguneb: Lääne ühiskonnad eelkapitalistlik feodalism maaomandi feodaalse hierarhilise jaotuse ja tootjaga; Ida ühiskonnad omand valdavalt kogukondlik, tootja tegutses kogukonna raames Industriaalühiskond kujunes pärast tööstuslikke revolutsioone. Kaasaegse industriaalühiskonna kontseptsiooni loomise aluseks on ühelt poolt 1950tel ja 1960tel toimunud totaalne industrialiseerimine ja tehnika imbumine ka tavaelu valdkondadesse. Industriaalühiskonna põhitunnusteks on: Eraomand majandusliku kasvu, isikuvabaduse ja sotsiaalse korra alus; Äritegevus sotsiaalse protsessi käima panev mootor Mänedzerism põhitegevus on juhtimine, määrajateks juhid
1. loeng. Maailmakirjandus IV eesti kirjandusele on omane olla tõlkekirjandus, kuigi mitte täiesti. 19. sajandi kirjandus. Jüri Talveti maailmakirjandus 1 ja 2 19. sajandil on maailmakirjandus kasvanud tohutult. Tüvitekst mingil kindlal perioodil ülimalt oluline tekst. 19. sajandil on selge mis on tüvitekstid. Ingl k seminal. Tüviteksti mõistet on hakatud kasutama tekstide kohta mis ei ole tegelikult tekstid. Nt laulupidu kui eesti tüvitekst. Kus meil tüvitekst on? Siin tekib jälle küsimus et omas ajas ei ole see tekst tüvitekst, kuid kirjanduse muutudes ajas on läinud vajalikuks kaanonit täiendada. St 20. sajand on täiendav sajand, t'äielikult kirjandusteaduslik sajand. Alates 60ndatest 70ndatest on ta kirjandusteoreetiline sajand. Kirjandusteooria ei ole ainult 20. sajandi termin, kirjandus on ennast püüdnud juba päris kaua teoreetiliselt määratleda. Esimesed katsed leidsid aset juba antiikajal: ars poetica ov...
karjakasvatusühiskonnad; industriaalühiskonnad. Levinuim viis on ühiskondi jaotada traditsiooniliseks, industriaalseks ja postindustriaalseks. 32. Mille poolest erinevad omavahel traditsiooniline, industriaalne ja postindustriaalne ühiskond? Traditsiooniline ühiskond rohkem allutatud traditsioonidele kui muutustele. Selline ühiskond on püsiv, valdavalt agraarse tootmisviisiga ning tööjaotuselt ja kutsealaselt vähe diferenteeritud. Industriaalühiskond kujunes pärast tööstuslikke revolutsioone. Kaasaegse industriaalühiskonna kontseptsiooni loomise aluseks on ühelt poolt 1950tel ja 1960tel toimunud totaalne industrialiseerimine ja tehnika imbumine ka tavaelu valdkondadesse. Postindustriaalühiskond kujunes 1970ndatel, ühiskonnas on valdavaks teenindus ja esikohal on teadus. Kaubatootmiselt üleminek teenindusele, muutusid inimeste vahelised sotsiaalsed suhted ning töökorraldus. Infotehnoloogia
1. SISSEJUHATUS TURUMAJANDUSE ÜLDTEOORIASSE 1.1. MAJANDUSE ÜLDTEOORIA MÕISTE Majandusteaduse teket on kõige mõistlikum otsida 17.-18.sajandi Lääne-Euroopast. Arenema hakkas nüüdisaegsele sarnane industriaalühiskond ja selle probleemid on praegugi majandusteaduse põhiküsimused. Ka mõtlemine muutus ilmalikuks st. jumaliku tahte asemel hakati ühiskonna arengut suunavate teguritena nägema selle sisemisi jõude ja seaduspärasusi. Kõigi aegade kuulsaimaks majandusteaduriks peetakse Adam Smithi, kelle loodud invisible hand (nähtamatu käsi) tagab individuaalsetest otsustest sõltumata majandusplaanide koordineerituse. Turumajanduse üldteooria kujunes iseseisvaks teaduseks 18. sajandi teisel poolel
Ühiskonna valitsemine Valitsemine: riigi kui terviku juhtimine Haldamine: ametkondade ja kohalike omavalitsuste tegevus parlamendi ja valitsuse otsuste elluviimisel. Põhiküsimused : Kes valitseb? Rahvas. Erakondade ja survegruppide kaudu, valimiste ja rahvahääletuse abil. Kuidas valitsetakse? Niiviisi, nagu määrab valitsemiskord (diktatuur - piiramatu võim; põhiseaduslik - piiratud võim) Demokraatlik valitsemiskord ( põhiseaduslik valitsemiskord) Valitsemiskord, milles põhiseadusele kuulub tähtsaim roll Iseloomulikud jooned: 1. tugineb põhiseadusele 2. võimude lahusus (peab takistama võimu koondumist kitsa isikute grupi kätte) 3. kodanikuvabaduste ja õiguste tagamine 4. regulaarsed vabad valimised Põhiseadus: riigi tähtsaim õigusakt, võib olla ühe dokumendina (Eesti), või dokumentide kogum (Suurbritannia) Demokraatliku valitsemise põhivormid: Presidentalism President on nii valitsuse juht kui riigipea,...
1) Rahamajandus 2) Palgatöö kasutamine 3) Kiriku roll väheneb 4) Rahvusriikide teke Prantsuse revolutsioon 1789 1799 + Napoleoni sõjad kuni 1815. aastani. Prantsuse revolutsiooni eelne Prantsuse revolutsiooni järgne periood periood Valitsemisvorm Absoluutne monarhia Konstitutsiooniline monarhia Ühiskond Agraarühiskond Industriaalühiskond (üle poole (põllumajanduslik tootmine) elanikkonnast töötab tööstuses) 5) Rahvusluse esiletõus(nt kreeklased) 6) Tekkis töölisliikumine 17. sajand barokk. 18. sajand valgustusajastu. Absolutism Valitsemisvorm, kus monarhile kuulub nii seadusandlik, täidesaatev kui ka kohtuvõim. 1) Riigi võim on jagamatu ja valitseja on riigivõimu ainuõiguslik teostaja. Valitseja oli
1.NÜÜDISÜHISKOND Ühiskond Ühiskond on inimeste omavaheliste suhete kogum. Ühiskonna mõiste hõlmab inimrühmi, keda ühendavad eriomased ja süstemaatilised normatiivsed suhted, s.t et ühte ühiskonda kuulujatel on ühesugused arusaamad asjaajamisest ja koostööst. Inimühiskond on konkreetsest ühiskonna mõiste tarvitusest abstraktsem mõiste, millega ühelt poolt märgitakse inimkonda tervikuna, eeldusel, et inimene on põhiloomuselt sotsiaalne ja niisiis vältimatult mõne inimgrupi liige, mis omakorda puutub kokku või teeb koostööd teise inimrühmaga. Õpetuse ühiskonnast lõid K. Marks ja F. Engels. Selle õpetuse järgi moodustavad kõigi inimsuhete aluse (baasi) inimeste suhted tootmises (tootmissuhted). Tootmissuhete laad sõltub tootlike jõudude tasemest ja määrab oluliselt, millised on perekonnasuhted, moraal, õigus, kirjandus, kunst jm. Ühiskond ei ole lihtsalt inimeste kogum, vaid inimestevaheliste suhete võrgustik. Ühiskonna tunnuseks on kul...
ÜHISKONNAÕPETUSE RAUDVARA 1.NÜÜDISÜHISKOND Nüüdisühiskonna kujunemine. Tööstusrevolutsioon ja kapitalismi kujunemine. Poliitökonoomilised teooriad kapitalismi arengust. Demokraatia printsiibid ja väärtused. XX sajandi ühiskonna poliitilise arengu tendentse. Moderne elustiil. Kaasaegsed majanduse- ja sotsioloogilised teooriad. Ühiskonna mõiste. Ühiskonnaelu peamised valdkonnad, ühiskonna jaotus sektoriteks. Võim majanduses, riigis ja inimsuhetes. Poliitika elluviimine riigis. Ühiskond kui poliitiline süsteem. Võimu tunnused ja teostamise meetodid. Seadused ja õigusnormid. Õiguse struktuur. Õigusriigi olemus ja tunnused. Avalik ja erasektor. Riik kui poliitilise võimu süsteem. Riigivõimu tunnused. Tänapäeva riigikorralduse vormid: unitaarriik, föderatsioon, konföderatsioon. Tsiviilühiskond. Kodanikuühiskonna institutsioonid. Kodanikuaktiivsus. Poliitiline kultuur. Mittetulundusühingud. Majandussfäär. Avalik ja eramajandus. Valit...
MMG konspekt slaidide põhjal 1.MMG Suurregioonid Arengut mõjutavad tegurid: Looduskeskkond (kliima), asend maailma tuumalade suhtes, rahvastikuprotsessid, kultuuriline omapära. Samuel Huntingtoni järgi on tsivilisatsioon suurim iseseisev olemusvorm, ilmselt kõige kauem kestnud inimkooslus üldse. Tsivilisatsioonid on suured, sadade miljonitega mõõdetavad inimrühmad, keda üksteisest eristab neile omane maailmavaade ja ellusuhtumine ning sel alusel kujunenud religioon, filosoofiad, mõtlemis- ja toimimisviisid, kultuuripärand ning kõige selle taga olev omapärane ajalookäik. Muutus läbi karismaatilisejuhi: stabiiline ühiskond, stagnatsioon kaos võimalus innovatsiooniks/uus kord (karismaatiline juht) stabiiline ühiskond… Valitsuse evolutsioon: ratsionaalne valitsus traditsiooniline valitsus võimuvahetus/karismaatiline valitsus ratsionaalne valitsus. Passioners energilised juhid, kellel on ...
kutsealaselt vähe diferenteeritud. Kogu süsteem on üles ehitatud tarbimisele, miks jaguneb ühiskondlikust hierarhiast tulenevalt. On omakorda jagunenud veel: a. Lääne ühiskonnad eelkapitalistlik feodalism maaomandi feodaalse hierarhilise jaotuse ja tootjaga b. Ida ühiskonnad omand valdavalt kogukondlik, tootja tegutses kogukonna raames 2. Industriaalühiskond kujunes pärast tööstuslikke revolutsioone. Kaasaegse industriaalühiskonna kontseptsiooni loomise aluseks on ühelt poolt 1950tel ja 1960tel toimunud totaalne industrialiseerimine ja tehnika imbumine ka tavaelu 72 valdkondadesse. Eristati kolme maailma esimesse ja teise ehk industriaalsesse maailma kuulusid kapitalistlikud ja sotsialistlikud riigid ning kolmandasse
Karjakasvatajad (pastoralism) - Liigutakse karjaga ringi (nomaadid) või karjatatakse ühe koha peal. - Uhked, sõjakad Põllumajandus (agriculturalism) - Intensiivne põllundus. Elatakse kogu aeg ühe koha peal ja haritakse sama maalappi. - Tehakse palju tööd; põllumaa eest hoolitsemiseks rajatakse niisutussüsteeme, väetatakse. - Suur ebavõrdsus - Suur asutustihedus. - Spetsialiseerumine, tekivad sotsiaalsed grupid kes ise ei tegele toidu tootmisega. Industriaalühiskond (industrial) - Enamus inimesi ei tegele toidu tootmisega - Spetsialiseerumine - Suur asustustihedus - Linnastumine Postindustriaalne ühiskond - Peamiseks majandussektoriks on teenindus, mitte enam tootmine 27 Sissejuhatus sotsioloogiasse
sajand on infoajastu. Üleminek industriaalühiskonnast infoühiskonda pole olnud hetkega toimunud murrang vaid pikemaajaline protsess ning ka industriaalühiskond ei saanud tekkida tühjale kohale eelnesid teised ühiskonnakorralduse vormid (vt. joonis 7). VÄIKESED HIERARHIA BÜROKRAATIA VÕRGUSTIKUD GRUPID Aeg Kiviaegne Agraarühiskond Industriaalühiskond Infoühiskond ühiskond 3.mil. 10,000 a.e.Kr. 18 saj. 20 saj. 1945 a. 21 saj. 10,000 a.e.Kr. 18 saj. Liikmed Tasandid Eesmärk Suhted Joonis 7. Ajastud ja neile omased organisatsioonivormid (Lipnack, Stamps 2000). Väikeste gruppidena tegutsesid inimesed juba miljoneid aastaid tagasi küttides ja tegeledes korilusega
puudus pärisorjus Heal tasemel veetransport Muutused toimusid esimesena söe-ja tekstiilitööstuses, veepumbad, ohutud kaevurlampid, puitseadmed asendati metallist masinatega Ketrus ja kudumismasinate leiutamine Söetoodang kasvab 1815-50 kolm korda, rauatoodang 4 korda, puuvilla toodang 8 korda jne Elanikkond kasvab 1750-1881 7,4 miljonilt 29,7 miljonini Industriaalühiskonna teke: masinatootmine muutus valitsevaks 19 sajandi keskel, st kujunes industriaalühiskond Masinatega kaasnes tööpuudus, kujunes masinapurustajate liikumine ind.ühiskonna kujunemist soodustas ka raudtee mis ühendas riigi eriosad ühtseks majanduslikuks organiks Pilet 14 1.Etruskid ja Rooma riigi algus ETRUSKID: · itaalikud asusid Itaalia II at eKr · etruskid elasid Itaalia loodeosas, Etruuria maakond · päritolu teadmata · tihedad sidemed foiniiklaste ja kreeklastega · tähestik kujunes kreeks alfabeedi mõjul
1. Nüüdisühiskond Ühiskonna mõiste ühiskond on suurte inimhulkade kooselu korrastatud viis. Ühiskonna struktuuri moodustavad kolm peamist sektorit esimene e avalik sektor (riigi- ja omavalitsused), teine ehk erasektor (eraettevõtted) ja kolmas ehk mittetulundussektor (kodanikuorganisatsioonid ja ühendused). Ühiskonda mitmekesistavad erinevad inimesed mitmekesisus ehk pluralism on ühiskonnale loomulik. Erinevused inimhulkade vahel tingivad kihistatuse ehk sotsiaalse struktuuri. Ühiskonnaelu tasandid - perekond, küla, linn või riik, riikide ühendus, maailm. Ühiskonnaelu valdkonnad - majandus, kultuur, haridus, tervishoid, valitsemine. o Nüüdisühiskonna kujunemine (industriaalühiskond, postindustriaalne ühiskond, teadmusühiskond, siirdeühiskond) - nüüdisühiskond vormus koos rahvusühiskondade/rahvusriikidega 19. sajandil. Nüüdisühiskond TÄNAPÄEVA ARENENUD ÜHISKOND, MIDA ISELOOMUSTAVAD AVA...
1 POLIITILISEST MAAILMAST ARUSAAMINE James N. Danziger Selle asja tegemisel olid abiks Nele, Käsper, Rait, Risto, Raigo, Triin, Reet, Gert, Raimo Kristiina, Andre, Marius, Ene ja mina ise ka. ESIMENE OSA POLIITILISE MAAILMA TUNDMISEST 1. PEATÜKK Poliitika ja teadmised POLIITIKA Poliitikateaduse teema on poliitika, kuid poliitika piire õppevormina defineerida ei ole sugugi lihtne, kuna ta hõlmab väga suurt ala. Poliitika kohta on välja öeldud järgmised definitsioonid: Poliitika on võimu teostamine/kasutamine Poliitika on väärtuste avalik jaotamine Poliitika on konfliktide lahendamine Poliitika on võistlus indiviidide ja gruppide seas oma huvide teostumiseks. Poliitika on selle määramine, kes saab mida, millal ja kuidas Kõik need definitsioonid kannavad ühist mõtet, et poliitika tegeleb võimu, huvide ja väärtustega, ehk siis asjadega millel on avalikku tähtsust. Ala, millega p...
ÜHISKONNAÕPETUSE RAUDVARA 1.NÜÜDISÜHISKOND Ühiskond Ühiskond on inimeste omavaheliste suhete kogum. Ühiskonna mõiste hõlmab inimrühmi, keda ühendavad eriomased ja süstemaatilised normatiivsed suhted, s.t et ühte ühiskonda kuulujatel on ühesugused arusaamad asjaajamisest ja koostööst. Inimühiskond on konkreetsest ühiskonna mõiste tarvitusest abstraktsem mõiste, millega ühelt poolt märgitakse inimkonda tervikuna, eeldusel, et inimene on põhiloomuselt sotsiaalne ja niisiis vältimatult mõne inimgrupi liige, mis omakorda puutub kokku või teeb koostööd teise inimrühmaga. Õpetuse ühiskonnast lõid K. Marks ja F. Engels. Selle õpetuse järgi moodustavad kõigi inimsuhete aluse (baasi) inimeste suhted tootmises (tootmissuhted). Tootmissuhete laad sõltub tootlike jõudude tasemest ja määrab oluliselt, millised on perekonnasuhted, moraal, õigus, kirjandus, kunst jm. Ühiskond ei ole lihtsalt inimeste kogum, vaid inimestevaheliste suhete võrgustik. Ü...
Brežnev tuleb uue terminiga välja esmakordselt 1967, programmiline kõne SSOR-i (Suur sotsialistlik oktoobrirevolutsioon) 50. aastapäeval. NSVL on arenenud sotsialismi ülesehitamise staadiumis. Ei hakatud kõnelema konkreetsetest tähtaegadest. Partei programm jäi küll alles, aga propagandas ja igapäevases parteitöös tähtajast ei kõneldud, öeldi, et pole sisuliselt võimalik tähtaega paika panna. Tõdeti, et NL on edukalt arenenud, on ehitatud üles industriaalühiskond ja on jõutud arenenud sotsialismi ülesehitamise staadiumi. Staadiumis olevat vaja mitmed olulised küsimused lahendada. Rahvusküsimus olevat nt lahendatud. Arenenud sotsialismi staadium tähendavat sisevastuolude kadumist ühiskonnast. Lõpptulemus pidi olema ühtse NL rahvuse välja kujunemine. Polnud paberlik konstruktsioon, paljud uskusid seda ka siiralt. Sisevastuolude kõrval tõsteti jõuliselt üles
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
