73) Viigid - partei liikmed (vabameelsed, uued kombed tere tulnud) 74) Toorid - konservatiivid 75) Jakobiinid - Prantsuse revolutsiooni aegse Jakobiinide Klubi liikmed (pooldasid kodanike täielikku võrdõiguslust) 76) Sankülotid - Prantsuse revolutsiooni ajal kõige radikaalsemaid vabariigi pooldajaid 77) Viini kongress - Euroopa riikide suursaadikute konverents 78) Bourbonid - on dünastia, mis valitses Prantsusmaad (1589–1792 ja 1814–1848) 79) Industriaalühiskond - ühiskonnakorraldus, kus inimeste põhiline tegevusala on tööstus ja ehitus KREEKA JUMALAD: 1) Zeus – taeva, tormi ja piksejumal 2) Hera – abielu kaitsja 3) Poseidon – merede valitseja 4) Hades – allilma ja surnute valitseja 5) Demeter – musta mulla ja võrsuva vilja jumalanna 6) Ares – sõjajumal 7) Hephaistor – tulejumal, jumalate sepp (lonkur, kole jumal) 8) Athena – sõjajumalanna 9) Apollon – valguse, tõe ja ennustuskunstijumal
osalemisel. 4. Ühiskonnamudelid. Tooge välja igale ühiskonnamudelitele iseloomulikud jooned. - Põllumajanduslik e agraarühiskond - naturaalmajandus: suurem osa toodangust jääb enda tarbeks, ülejääk vahetatakse tarvilike asjade vastu. Inimesed elavad maal, tegelevad põlluharimisega, rahamajandus tagaplaanil, peamine rikkus on põllumajanduslik maavaldus. - Tööstus- ehk industriaalühiskond – teaduse ja tehnika areng, rahakapitali olemasolu, tööjõud, masinatega töö, linnastumine ehk urbaniseerumine, rahamajandusel väga suur roll, tarbimine, tööliste organiseerumine aja jooksul: võideldi välja inimväärsed elu-ja töötingimused, sotsiaalsed garantiid (nt vanaduspension). - Tööstusjärgne ehk postindustriaalne ühiskond – kõrgtehnoloogia kasutamine, haritud spetsialistid tööl.
Käsitöö, kaubandus, raharinglus, veondus, pangandus 4. Millised piirkonnad olid 15. sajandil Aafrikas kõige arenenumad? Miks just need? Põhja-Aafrika tänu Vahemerele 5. Miks suutis Ida-Aasia 16. sajandil elatada palju suuremat hulka inimesi kui Euroopa? Head loodusolud, kogemused, töökas rahvas 6. Miks toimus areng agraarajastul väga aeglaselt? Tootmisvahendid oli algelised, piirkonnad olid eraldatud 2. Tööstusühiskond e. industriaalühiskond Valdav majandusharu oli töötlev tööstus Toodetakse turule, sõltutakse turust Tekkis geograafiline tööjaotus, kiire linnastumine Arengule andsid tõuke ka järgmised tehnoloogilised uuendused: 18. sajandi lõpp 19. sajandi algus Aurumasin Kivisüsi energiaallikana Aurik, auruvedur Tekstiilitööstuse kiire areng Metallurgia areng Raudteetransport 19. sajandi lõpp 20. sajandi algus Autotööstuse areng Konveiermeetod Nafta kasutuselevõtmine -> bensiin Elekter
-haridus ja tervishoid -riigimeedia -politsei ja kaitsejõud -teed ja tänavad -kohus -ühistransport jne 2. Milline on ühiskonna struktuur? ● avalik sektor (riigisektor)(tegeleb juhtimisega) ● erasektor(eesmärk teenida raha)(ettevõtted) ● kolmas sektor (pakub teistele täiendust) (SA, MTÜ) 3. Agraarühiskond, industriaalühiskond, postindustriaalühiskond ja infoühiskond? Mille alusel paigutatakse ühiskondi ühe või teise eelpoolloetletud kategooria alla? Millised on majanduselu kolm põhivaldkonda? agraarühiskond (peamine hankiv/primaarne sektor) ● Rikkuse allikaks maavaldus ● Pärisorjuse kriis( saadi aru, et olenemata töö kvaliteedist endi elu ei parane) industriaalühiskond (peamine töötlev/sekundaarne sektor) ● Teaduse ja tehnika areng
annekteerimine riigi või maa-ala vägivaldne liitmine ilma otsese sõjategevuseta liidetava riigi sisemisi vastuolusid või väljapääsmatut olukorda kasutades atentaat tapmiskatse või tapmine, peamiselt poliitilistel motiividel autonoomia omavalitsus, osaline iseseisvus, mis antakse riigi teatud piirkonna elanikele bolsevik enamlane, kommunist Venemaal desarmeerimine relvastuse ja relvajõudude likvideerimine või vähendamine; relvistustamine dominioon Briti impeeriumi koosseisu kuuluv omavalitsusega asumaa eksport kaupade väljavedu feenid Iirima iseseisvust taotlenud poliitilise salaühingu liikmed 19. sajandil imperialism suurriikide püüe oma territooriumi naabrite arvel laiendada ja endale kolooniaid hõivata impressionism kunstivool, mis püüdis jäädvustada põgusaid, looja eripärast, vaatenurgast ja hetkemeeleolust sõltuvaid muljeid ja meeleolusid industrialiseerimine suurtööstuse arendamine industriaalühiskond tööstu...
Gaaskütus maagaas generaatorigaas Tehakse vahet taastuvate ja mittetaastuvate kütuste vahel. Mittetaastuvad ehk fossiilsed kütused on geoloogilises minevikus elanud organismide jäänused: nafta, kivisüsi, põlevkivi jms. Nende varud on lõpliku suurusega, mittetaastuvad. Taastuvad kütused on puit ja nn biokütused sõnnik, põhk jm jäätmed. Taastuvate kütuste osakaal tänapäeva ühiskonnas on väike. Nii kasutab praegune industriaalühiskond üha rohkem mittetaastuvaid kütuseid. Kütused on ka keemiatööstuse tooraine. Neist saadakse süsinkühendeid mitmesuguste materjalide tootmiseks. Kütuse iseloomustamiseks on tähtsaim tema kütteväärtus. See näitab, kui palju energiat saadakse kütuse ühiku põletamisel. Kütteväärtust alandavad mittepõlevad lisandid. 2. Nafta ja maailm Nafta tootmine müügiks sai alguse 1850-ndail Venemaal, Rumeenias ja USAS-st. Esimene naftapuurtorn lasti käik 1859.a. Pennsylvanias
MUUTUSED ÜHISKONNAS JA MAAILMAMAJANDUSES Kordamine kontrolltööks, Õ LK 71-97 1. Iseloomusta agraarühiskonda, tööstusühiskonda ja infoühiskonda. (vt tabel) Agraarühiskond- ühiskond, kus suurem osa inimesi tegeleb põllumajanduse või kalapüügiga ja kus tööd tehakse peamiselt käsitsi. Muretseti eluks vajalikku toitu. Inimeste teadmised ja oskused täienesid aeglaselt, vanem põlvkond andis edasi oma oskusi ja teadmisi noortematele. Veskite ja tuulikute kasutuselevõtt. Metsa kasutati ressursina, metsi hävitati. Tööstusühiskond- töötleval tööstusel põhinev ühiskonnakorraldus. Mindi käsitöölt üle masinatööle. (18.saj lõpp kuni 20.saj lõpp) Kivisöe, nafta, maagaasi kasutusele võtt. Laevadele lisandusid rongid, autod ja lennukid. Infoühiskond- ühiskonnakorraldus, milles informatsioon on majandustegevuse peamine alus. Infoühiskonnas töötab suurem osa inimestest teenindussfääris. I...
Geograafia kirjalik arvestus 1. GEOGRAAFIA ARENG JA UURIMISMEETODID Mõisted: Inimgeograafia- ehk ühiskonnageograafia on geograafia haru haru, mis tegeleb ühiskonnaprotsesside ruumilise leviku uurimisega. Loodusgeograafia- ehk füüsiline geograafia on geograafia haru, mis tegeleb loodusnähtuste ja protsesside uurimisega. Kaugseire- andmete kogumine seadmetega, mis pole uuritava objektiga füüsilises kontaktis. Näiteks maapinna pildistamine lennukitelt või satelliitidelt. GIS- ehk geoinfosüsteem ehk kohateabesüsteem on kohateavet haldav infosüsteem, mis sisaldab omavahel seostatud vektor- ja rasterkaarte ning nendel kajastatud nähtuste andmetabeleid. Eesti põhikaart- on Maa-ameti poolt koostatav Eestit kattev topograafiline kaart, mis valmib digiversioonis mõõtkavas 1:10 000 ning paberkaardina mõõtkavas 1:20 000. 2. RAHVASTIK Mõisted: Demograafia- ehk rahvastikuteadus on teadusharu, mis uurib rahvastikk...
· Pereplaneerimisoskus · Sõjad · Väärtushinnangus · Ebaterved eluviisid · Kooselutraditsioonid · Religioon, usk · Naise seisund ühiskonnas Rahvastiku taastootmise tüübid ja nende tunnused (4) · Agraarühiskond toimub traditsiooniline rahvastiku taastootmine. Kõrge sündimus ja suremus, lühike eluiga. Loomulik iive on 0-lähedane ja rahvaarv oluliselt ei kasva. · Industriaalühiskond toimub demograafiline üleminek e. siire 1) Demograafiline plahvatus sündimine jääb kõrgeks, kuid suremus väheneb. Tänu laste suremuse vähenemisele ja eluea pikenemisele. Tagajärjeks rahvaarvu kiire kasvamine. 2) Vananemine (lõunariigid) algab siis kui industriaalphiskond on välja kujunenud. Sündimus väheneb, eluiga pikeneb ning iive langeb. Tulemuseks on ühiskonna vananemine e
ära perekond või hõim oma võimaluste piires; turumajandus majandussüsteem, kus ostjad ja müüjad vahetavad kaupu või teenuseid vabalt kokkulepitud hindade alusel ning tootjate või teenindajate konkurents määrab toote või teenuse mahu, hinna ja sortimendi. 4) Erinevad ühiskonnad ning tootmisvormid: agraarühiskond enamik selle liikmeid tegeleb põllumajanduse või kalapüügiga ja tööd tehakse peamiselt käsitsi; industriaalühiskond tööstusühiskond, mille aineline ja kultuuriline heaolu on saavutatud peaasjalikult tööstuse ja selle toimel kõigi teiste rahvamajandusharude arendamise tulemusel; infoühiksond ühiskond, kuhu 1970. aastatest on Põhja riigid hakanud aina enam minema, seal domineerib postindustriaalne tootmisviis ja järjest suurem osa ühiskonna liikmetest töötab kvaternaarses sektoris. Traditsiooniline tootmisviis kogu majandus on üles ehitatud tavadele ja traditsioonidele, asju
1) Ühiskonnatüüpide võrdlus Korilusühiskond: Kestis valdavana umbes 2.mln.aastat,kuni 5.aastatuhat eKr. Tegeleti küttimise,korilusega ja kalapüügiga.Rändav eluviis.Mõnesaja inimeselised kogukonnad. Tööstust,raha ja muud sellist ei olnud.Rahvaarv oli enamasti sama. Agraarühiskond: Umbes 6000-7000 aastat tagasi,paikne eluviis.Põlluharimine(alepõllundus).Loomade rändkarjakasvatus (kodustamine).Elatusmajandus e.naturaalmajandus.Käsitöölised.Seislikud ühiskonnad, kogukonnad. Riik-(maksud,ühistöö,sõjavägi)Kauplemine (luksuskaubad). Industriaalühiskond: Inimeste põhiline tegevusala on tööstus ja ehitus.Vähem inimesi on hõivatud põllumajanduses ja teeninduses.18.sajandi lõpp kuni 1970-ndateni. Manufaktuurid asendusid vabrikutega.Tekkis tekstiilitööstus. Infoühiskond: Info kiire hankimine ja töötlemine(arvuti).Äritegevus(teadus ja arendustegevus).Turism,meelelahutus.Kõrghariduse laienemine.Majanduse globaliseerumine(suurfirmad) 2) Mõisted Kol...
Sakslaste kaitsest läbi, kuid läbimurre peatati edukalt Amiens´i lahing (august 1918) – Ingl-Pr väed andsid tankidega Sakslastele suure hoobi, pani sakslasi mõtlema, et nad ei suuda võita 5. Positsioonisõja olemus ja eeldused Olemus: Staatiline, enamasti kaevikusõdade pidamine. Eeldused: kaitserelvad ja – vahendid on sõjanduses ründerelvadest tõhusamad ; suur armee (rindejoone pidevaks mehitamiseks) ; arenenud industriaalühiskond (armee pidevaks toitlustamiseks ja relvadega varustamiseks) 6. Piiramatu allveesõda ja selle tulemused Veebruaris 1915 kuulutasid sakslased välja piiramatu allveesõja. Meri Inglismaa ja Iirimaa ümber tunnistati sõjatsooniks, kus Saksa allveelaevad uputasid kõik kauba ja reisilaevad vaatamata lipule. Uputati ka Inglise reisilaev Louisitania, mille pardal olevast 1959 reisijas hukkus 1198, kellest 115 olid ameeriklased. USA ja mitmed teised erapooletud riigid avaldasid protesti
AJALOO EKSAMI KORDAMINE VanaEgiptus: ajalooallikad MÕISTED: Vaarao egiptlased samastasid vaaraod erinevate jumalatega. Pistrik oli üks peamisi sümboleid, kuna eelkõige oli vaaraoks kõrguste isand Horos. Vaaraost sai pärast surma surnute riigi valitseja. Püramiid vaaraole pühendatud hiiglaslik haudehitis, mille sees oli valitseja hauakamber. Sfinks lõvi kehaga ja inimese peaga mütoloogiline olend Cheopsi püramiid Egiptuse püramiid mis on nime saanud jumala järgi. Maailma kõrgeim. VanaKreeka: ajalooallikad MÕISTED: Linnriik/polis koosnes kesksest asulast ja selle lähiümbrusest. Ateena ja Sparta suurimad linnad. Hellen vanaaja kreeklased; selle nimetusega eristati kreeklasi kreeka keelt mittekõnelevatest rahvastest (barbaritest) Homerose eeposed Odüsseia ja Ilias Olümpiamängud Olümpiamängud on ülemaalised pidustused, mida korraldati Kreekas. Need said alguse just VanaKree...
naturaalmajanduslikuks. Inimsuhted kujunevad omavahelistes kokkulepetes (agraarühiskond). Tänapäeval elab selliseid inimesi palavvõõtmes Aafrikas, Lõuna-Ameerikas ja Vaikse Ookeani saartel. 2) Industriaalne e. tööstuslik. Tehnoloogiad põhinevad masinatööle ja toodetakse müügiks. Endale vajaminev ostetakse. Kujuneb välja kaubandus. Suhted põhinevad seadustel, kokkulepetel. Kujunevad välja erinevad ühiskonnaklassid. Riigi oluline roll. Industriaalühiskond on valdavalt tänapäevamaailmas levinud. Aafrika, Ladina-Ameerika, Aasia. 3) Infoühiskond oluline on igasugune informatsiooni levik ja kättesaadavus ning tootmistegevyses kasutatakse väga keerukaid tehnoloogiaid ja vähe inimesi. Selline ühiskond on kujunemas Lääne-Euroopas, Põhja-Ameerikas ja Jaapanis. (20.saj. teisel poolel) Infoühiskonna kujunemine ja iseloomulikud jooned (4 murrang) Hakkas kujunema peale II maailmasõda e. 20 saj. teisel poolel.
maailmasõjale Positsioonisõda kaevikusõda; sõjategevus jäi pikaks ajaks paigale; rinne oli mõlemalt poolt tugevasti kindlustatud. Sõdivad pooled olid rajanud kaevikute ja kindlustuste süsteemi, mida pidevalt täiustatakse ja uuesti mehitatakse. Manööversõda - püsiva rindejoone puudumine, lahingutegevus laial rindel ja suures sügavuses ning olukorra kiire ja ootamatu muutumine. Üksikute lahingute pidamine. Industriaalühiskond (tööstusühiskond)- suudab varustada armeed laskemoona, relvade, toiduainete ja mundritega. Kadunud põlvkond- sõjas osalenud põlvkond. Rahuaegses maailmas suhtusid enda ümber toimusvasse passiivsemalt. Antant(1907): Vene, Inglis, Prantsus, 1914 liitus Jaapan, 1915 Itaalia(lahkus kolmikliidust), 1916 Portugal ja Rumeenia ning 1917 Kreeka ja USA. Eesmärgid: *Prantsus soovis vähendada Saksa mõjuvõimu euroopas *Vene soovis purustada
1. Ühiskonnaelu tasandid Ühiskonna mõiste: Ühiskond on suurte inimhulkade kooselude korrastatud viis. Sektorid ja nende ülesanded: avalik sektor - riik, kohalikud omavalitsused, avalik- õiguslikud asutused, nende organid. Ülesanded: riigivalitsemise ja omavalitsuse korraldamine; seadusandluse ja õigusemõistmise korraldamine, riigikaitse, avaliku korra tagamine, riigi rahvusvahelise esindatuse tagamine, riigi kodanikkonna määratlemine. Erasektor eraisikute tulunduslik tegevus. Õiguslikud vormid on FIE, täisühing, osaühing, aktsiaselts ja tulundusühistu.Kolmas sektor ühiskondlik tegevus, mis pole suunatud kasumi saamisele ega võimu teostamisele. Ülesanne: edendada kohalikku elu ja tugevdada inimeste ühtekuuluvustunnet. Õhuke riik: võimalikult vähene sekkumine majandusse, kodanike majanduslik ja sotsiaalne kindlustatud sõltub igaühe enda aktiivsusest, väike maksukoormus. Paks riik: jõuline sekkumine majandusse, suur riigiettevõtlussekt...
Geograafia kordamine 1. Seleta mõiste - tootmisviis Tootmisviis on ühiskonna eluks ja arenguks vajalike elatusvahendite hankimise viis, mille aluseks on majanduses kasutatavad tehnoloogiad ning neile vastavad ühiskondlikud suhted. Tootmisviisid võivad olla traditsioonilised, industriaalsed. Tootmisviiside järgi võib eristada ühiskondi: agraarühiskond/agraarajastu., industriaalühiskond/industriaalajastu, infoühiskond/infoajastu. 2. Iseloomusta erinevaidühiskonna arenguetappe (agraarühiskond, tööstusühiskond, infoühiskond) põhitunnuste alusel (tootmise eesmärk, peamised majandusharud, osalemine maailmamajanduses, töökorraldus) Agraarühiskond: toodeti enda vajaduste põhiselt; peamised majandusharud olid metsandus, kalandus, põllundus; maailmamajanduses osalesid üksikud kaubad; tööd tehti käsitsi, tööviljakus oli madal. Tööstusühiskond: eesmärk oli parandada elujärge, müüa saadusi edasi; peamised majandusharud olid tekstiilitööstus, met...
1.Mõisted. Agraarühiskond-Ülekaalus oli suured pered,mis ühendasid mitu põlvkonda.Tegeleti kindlasti põllumajandusega.Mida rohkem leidus talus töökäsi,seda edukamalt oli võimalik ära majandada.Pere oli kokkuhoidev,üksteist aidati ja üksteise eest hoolitseti. Industriaalühiskond-Põhi ressursiks oli masinad,masinatööstus jne.Põhiliseks oli tagada piirangutete turumajandus.Oli massitootmine.Põhiotsustajad olid firma omanikud.Tähtsaks peeti varalist rikkust. Postiindustriaalühiskond-ehk teenindusühiskond.Järgnes tööstusühiskonnale.Seda iseloomustab kõrgtehnoloogia massiline kasutamine.Paindlik sotsiaalne kultuur.Teenindussektoris hõivatute ülekaal. 2.Millised olid tööstusühiskonna kujunemise eeldused ja tagajärjed? Tööstusühiskonna kujunemise eeldused olid tehnika oluline areng, see võimaldas tootmise mehhaniseerida ja siis läks kõik ladusamalt. Eelduseks oli silmaringi avardumine, hakati nägema laiemalt ja mõtlema tulevikule jne. Kaubandus...
aina suurem positsiooni muutumine ühiskonnaga (Ajalehepoiss võidab lotoga). 8. Sotsiaalne kihistumine, selle riskid ühiskonnale ja ideaalne variant Sotsiaalsel kihistumisel jagatakse inimesed mitmete ühiskonna jaoks oluliste tunnuste alusel kihtidesse. Ühe tunnuse väärtustamine ei tohi hakata teistest tunnustest rohkem domineerima, sest see võib jagada inimesed vastasleeridesse. 9. Agraarühiskond: rikkuse allikaks maavaldus, pärisorjuse kriis Industriaalühiskond: teaduse ja tehnika areng, rahakapital ja tööjõud, ratsionaalsus, bürokraatia, töö ja puhkuse sfäär eraldus, ühiskonna sotsiaalne jaotus muutus. Postindustriaalne ühiskond ja infoühiskond: suurimaks tõuseb teenindussektor, kõrgtehnoloogia, info, teadmised ja loovus kui uus kapital, haritud spetsialistid, tootmine tungib arengumaadesse, info ehk teadmusühiskond. Majanduse kolm põhivaldkonda:
sajandi algusest kuni 20. sajandi viimase veerandini. Industriaalühiskond e. tööstusühiskond on ühiskonnakorraldus, kus inimeste põhiline tegevusala on tööstus ja ehitus. Vähem inimesi on hõivatud põllumajanduses ja teeninduses. Majanduses tõusis tähtsuselt esikohale tööstuslik tootmine. Väikesed manufaktuurid asendusid suurte vabrikutega, kus töö oli korraldatud konveieritel. Töötegemine pidi olema võimalikult ratsionaalne. Praegu on industriaalühiskond ainult vähem arenenud Põhja riikides ja kõrgemalt arenenud arengumaades. Industriaalühiskond (sellest algab nüüdisühiskonna kujunemine) algab tööstuspöördega (18. saj. lõpp -19.saj. algus), mis seisnes üleminekule vabrikutootmisele. 1 Ühiskonnas uued kihid: tööandjad ja töövõtjad (varase kapitalismi uurija K. Marxi sõnul
Liitlased, aga täiustasid neid veel mis andis neile sõja lõpuks Saksa vägede ees olulise eelise. · Mürkgaas, sõdurivarustus, kuulipilduja,kaevikusõda (maas oli kraav mille seinad oli betoonist, et see ei variseks, sõjamehed olid seal sees, suurtükipesad samuti. Peal oli soomuskuppel. Mis tegi võimalikuks positsioonisõja? Arenenud sõjatehnika, jõud olid võrdsed. Industriaalühiskond suutis armeesid varustada söögi ja joogiga . Algus: Venemaa asus toetama A-U surve alla sattunud Serbiat. Saksamaa õhutusel kuulutas A-U Serbiale sõja, vastuseks kuultas Venemaa välja mobilisatsiooni. Saksamaa võttis seda sõjakuulutusena, esitades Venemaale ja selle liitlasele Prantsusmaale ultimaatumi, mis nõudis mobilisatsioonikäsu tühistamist. Kui seda ei tehtud, kuulutas Saksamaa 1. augustil 1914 algul Venemaale, seejärel
9%) itaallased (4%), sakslased (2.6%), serblased (2%), slovakid (0.8%) ja rumeenlased (0.7%). Ligi 3,5 miljonit ungarlast elab vähemusrahvusena naaberriikides (Rumeenia, Slovakkia, Ukraina jt). Ungaris räägitakse oma rahvuskeelt, ungari keelt 98.2% ja muid keeli räägitakse 1.8%. Religioon Ungaris on Rooma Katoliku (67.5%), Kalvinism (20%), Luteri (5%) ning Ateistid ja muud (7.5%). (http://www.cia.gov/cia/publications/factbook/geos/hu.html) Majandus ja industriaalühiskond Majandus Ungaris on suhteliselt arenenud tasemel. Ungari on tööstus- ja põllumajandusmaa. Ungari on eristunud autobusside, jõelaevade, elektrimasinate, meditsiiniaparaatide ja ravimite tootmisele. Tööstusliku toodangu edenemise kiirus on 6.4%. Peamine tööstuskeskus on Budapest, muud tähtsad tööstuslinnad on Györ, Miskolc, Dunaùjvàros, Komló, Vàrpalota ja Leninvàros. Sideaparaate kasutatakse Ungaris, nagu ka mujal Euroopas, väga tihedalt. Nt
Liberalism: Majanduslik liberalism: - isikuvabadus - rikkuse allikaks on töö, mitte raha - pooldavad uuendusi - soodsad tingimused ettevõtetele - madalad maksud ja toetused - riigikaitse ja korrahoid riigis - kauplemis, tootmis, usu- ja sõnavabadus - konkurents, turg, kasum - kõik on võrdsed Industriaalühiskond - 18.-19. sajand - elatakse linnades - klassid: - kapitalistid ehk kodanlus - töölised ehk proletariaadid - peremudeli muutus ( vähem lapsi, mitu põlvkonda ei ela enam koos, inimesed muutuvad anonüümseks ) - linnas on rohkem võimalusi, aga inimesed tunnevad end üksikuna - TEHNIKA ARENG - vabrikutootmine - esimene energiaallikas oli vesi, 1765 võeti kasutusee aurumasin, 19.sajandi keskpaigaks sai kivisöest peamine lihtmasinae kütus. 19
1. Ideoloogia mõiste- õhuke ja paks riik Ideoloogia tuleb kreeka keelest, mis on ideid käsitlev teadus. Õhuke riik on parempoolsed ja vasakpoolsed on paksud riigid. 2. Iseloomusta parempoolset maailmavaadet ja selle jagunemine Parempoolsed jagunevad liberaalideks ja konservatiivideks. Põhimõtteks on : iga inimene on oma õnne sepp ehk nad toetuvad individualistidele. Liberaalid väärtustavad vabadust, erinevaid pere vorme, inimõigusi, toimuvad kiired reformid ja ei kirikule. See eest konservatiivid väärtustavad stabiilsust, traditsioone, perekonda, kirikut ja usku. Parempoolsed on eraomandid, enamasti turumajandus, kus on madalad maksud ja vähe toetus või madalad toetused. Perekond peab toetama oma hädasolijaid. Lapsevanemad peavad hoolitsema laste eest täisealiseks saamiseni ning kui laps on 18+ peab ta hoolitsema vanemate eest kuni surmani 3. Iseloomusta vasakpoolset maailmavaadet ja selle jagunemine Vasak pool jaguneb kommunismiks ja ...
· Looduslik keskkond: kliima, reljeef, veekogud (suurem osa rahvastikust (asustusest) paikneb veekogude ääres, sooja kliima tigimustes ja suhteliselt madalama reljeefiga aladel). · Sotsiaalsed ja kultuurilised tegurid: maailma religioosne, etniline, majanduslik ja poliitiline killustatus Majanduse- ja ühiskonna areng kui rahvastiku kasvu tegur Rahvastiku kasv Infoühiskond Industriaalühiskond Agraar- ja pastoraalühiskond Küttide ja korilaste ühiskond Aeg T.Malthus (1766-1834) 2 rahvaarvu kujunemise printsiipi: · Rahvaarv suureneb geomeetrilises progressioonis, kahekordistudes iga 25 aasta järel. · Elatusvahendid kasvavad aritmeetilises progressioonis, mis viib ressursside nappuseni. Rahvastikuprobleemid seonduvad ressurssidega
Ajalugu Kordamine 1. Seleta mõisted: Tööstuslik pööre manufaktuuride asendumine masintootmise ja vabrikutega Industriaalühiskond tööstuse saavutustele tuginev ühiskond Industrialiseerimine suurtööstuse arendamine Proletriaat palgatöölised Urbaniseerumine linnastumine Kodanlus ühiskonna keskklass, kes vastandab end ühelt poolt aadlile ja teiselt poolt Talupoegadele ja töölistele Imperialism suurriikide püüe oma territooriumi naabrite arvel laiendada ja endale Kolooniaid hõivata. Natsionalism Pärast Prantsuse revolutsiooni hakati natsionalismi all mõistma inimese kiindumust oma rahvuse ühistesse huvidesse. Kogu 19. sajandi jooksul mõisteti natsionalismi all etnilist patriotismi. 2. Mis olid tööstusliku pöörde eeldusteks? Inglise revolutsioon Tarastamine talupojad pidid minema linna vabrikutesse tööle Algkapitali olemasolu ...
ÜHISKONNA ARENG JA GLOBALISEERUMINE 34. Agraarühiskond: Algas umber 6000-7000 aastat tagasi. Igapäevasteks töödeks kasutati enda ja loomajõudu. Lihtsaid mehhanisme kasutades tootsid inimesed kohalikest loodusvaradest elatusvahendeid, millest valdav osa tarbiti elatusmajanduse tingimustes kohapeal. Peamine tegevusala oli põllumajandus. Käsitöö, kaubandus ja teised majandusharud vähem tähtsad. Tööjaotus oli kujunenud vaid põlluharijate ja käsitööliste vahel. Ühiskond oli üles ehitatud seisuslikult ja kogukonniti. Iga piirkond elas omaette, eri regioonide majandused olid üksteistest peaaegu sõltumatud. Riigikassase koondati maksudena vaid vähene osa. Industriaalühiskond: 18. sajand. Tehnoloogilise arengu kiirenemine, eriti üleminek masintootmisele ja seisusliku ühiskonna asendumine klassiühiskonnaga. Põllumajanduses levis välja vaheldussüsteem, hakati aretama loomatõuge, taimesorte. Inimeste elujärg paranes. Rahvastiku kiire kasv. Veondus...
INFOTEADUSE EKSAM KORDAMISKÜSIMUSED SISSEJUHATUS INFOTEADUSTESSE – Sirje Virkus 1.Infoteaduse mõiste ja olemus. Infoteaduse definitsioonid. Vastus: Infoteadus on distsipliin, mis uurib infokäitumist, informatsiooni omadusi ja infovoogude juhtimist ning infotöötluse vahendeid tagamaks optimaalset juurdepääsu informatsioonile ja selle kasutamist. Infoteadu on interdistsiplinaarne teadus, mis on kujunenud ja seotud selliste teadusharudega nagu matemaatika, loogika, lingvistika, psühholoogia, arvutitehnoloogia, graafika, kommunikatsiooniteadused, raamatukoguteadus, juhtimisteadused ja teised valdkonnad. Infoteadus omab nii teoreetilist kui ka rakenduslikku komponenti. Olemus- Praktilise tegevuse teenistuses olev distsipliin. Definitsioonid- Vaatamata erinevustele rõhutatakse seda, et infoteadus on teadus informatsiooni kogumisest, organiseerimisest, säilitamisest, otsingust ...
Ühiskonnageograafia Maailmamajanduse kujunemine Allikad: Maailma ühiskonnageograafia gümnaasiumile, AS BIT 2006 Maailma ühiskonnageograafia gümnaasiumile , Eesti Loodusfoto Tartu 2003, www.wikipedia.com www.koolielu.ee/pages.php/03111104?txtid=5997&get=2 Koostaja: Jelena Vidinjova, Maardu Gümnaasium 1 Tootmisviis on ühiskonna eluks ja arenguks vajalike elatusvahendite Tootmisviisid võivad olla : hankimise viis. Traditsioonilised Industriaalsed Tootmisviiside järgi võib eristada ühiskondi: 1.Agraarühiskond / agraarajastu 2.Industriaalühiskond /industriaalajastu 3.Infoühiskond / infoajastu 2 Agraarajastu Vanim vorm on korilus: Inimene on rändava eluviisiga Inimeste kogukonnad on üksteisest majanduslikult isoleeritud Pole raha, pole tööstust Madala tööviljakusega käsitsitöö Pered on nii tootjad kui ka tarbijad On levi...
1 I NÜÜDISÜHISKOND Ühiskonna mõiste. Nüüdisühiskonna kujunemine (industriaalühiskond, postindustriaalne ühiskond, teadmusühiskond, siirdeühiskond). Võim majanduses, riigis ja inimsuhetes. Võimu tunnused ja teostamise meetodid. Demokraatia põhiprintsiibid ja väärtused. Seadused ja õigusnormid. Riigi mõiste. Riigivõimu tunnused. Õigusriik. Avalik ja erasektor. Kodanikuühiskond. Ühiskonna sotsiaalne struktuur. Huvid. Pluralismi olemus ja tähtsus. Sotsiaalsed probleemid (tööpuudus, vaesus, kuritegevus jm). Heaoluriik. Infoühiskond. Ühiskonna jätkusuutlikkus ja ühiskonnaelu valdkondade seotus. 1. Ühiskonna mõiste ühiskond on inimeste olemasolul viis. Ühiskond koosneb inimestest, samas ei saa olla inimest ilma ühiskonnata. (Aristoteles inimene on poliitiline loom.) Nüüdisühiskonda iseloomustavad ühiskonnasektorite eristatavus ja vastastikune seotus, tööstuslik kaubatootmine, rahva os...
koloniaalvallutused, mis pidurdasid paljude teiste maailmajagude arengut, Euroopa maadeavastajatele ja hõivajatele tähendasid aga täiendavaid kasumeid. Esialgu kujunesid kapitalistlikud suhted välja kaubanduses. Uusaja kaubandussuhted laienesid, kujundades pikkamööda maailmakaubanduse. Kaubanduse areng soodustas ka kultuurialast koostööd ja uute ideede levikut. 1760.-1780. Aastatest hakkas uusaja ühiskonnale ilmet andma tööstuslik revolutsioon. 19.sajandil kujunes välja industriaalühiskond, mille iseloomulikuks jooneks oli masintootmine ning linnastumine ja sellega seotud elulaad. Kapitalistlike majandusteooriate alternatiividena kujunes välja sotsialism oma paljude erinevate suundadega. Vaimumaailmas tekkis endise kõrvale uus ilmaliks ideoloogia valgustuse näol, mis andis uued riigivalitsemise ideaalid ja ühiskonnakorralduse suunad , kuid rõhutas ka hariduse levitamist. Suurimaks ühiskondlikuks ja kultuurialaseks liikumiseks kujunes uusajal rahvuslik liikumine,
klientide ja töötajate seisukohast? Kõrvutada sisekliendi teeninduse teoreetilisi aspekte oma organisatsioonis toimuvaga ja tuua esile, milliseid sisekliendi teeninduse printsiipe organisatsioonis rakendatakse, miks ja kuidas? Teha ettepanekuid sisekliendi teeninduse parendamiseks oma organisatsioonis. 2. Teoreetiline ülevaade Postindustriaalühiskond ehk teenindusühiskond on suhteliselt noor mõiste, mida mainiti esimest korda alles 20. sajandi keskel. Enne seda valitses maailma industriaalühiskond, mis oli orienteeritud vabrikutes masstootmisele, inimesed töötasid aastaid ühel ja samal ametipostil ning töö oli kindel ja plaanipärane. 1950-ndatel algasid muutused- rohkem inimesi asus tööle teenindusvaldkonda, kasvas informatsiooni kättesaadavuse vajadus, tehnika areng kiirenes ning inimesed asendati masinatega. C. Grönroos(1990) andis vastuse muutuvale ühiskonnale, öeldes, et informatsioon ja teadmised ei ole midagi uut,
GEOGRAAFIA- Muutused ühiskonnas ja maailmamajanduses Hõive- kui palju inimesi töötab mingis majandussektoris Majanduse struktuur ehk haruline koosseis ehk majandussektorid a) Esmasektor ehk primaarsektor (ehk agraarühiskond ehk ka põllumajandusühiskond)- majandusharu, kus tegeletakse tooraine hankimisega (ehk siis põllumajandusega), tööd tehakse peamiselt käsitsi 1. Põllumajandus 2. Metsamajandus 3. Kalandus b) Tööstus ehk sekundaarsektor (ehk tööstusühiskond ehk ka industriaalühiskond)- majandusharu, kus tegeletakse tooraine töötlemise ja sellest toodete valmistamisega (ehk töötlev tööstus vms) 1. Masinatööstus 2. Keemiatööstus 3. Autotööstus c) Teenindus ehk tertsiaarsektor (ehk ka infoühiskond)- majandusharu, kus tegeletakse...
Teemad: (eeldab pikemat vastamist ja teema valdamist) 1. Absolutism Prantsusmaal 2. Parlamentarism Inglismaal 3. Valgustusajastu 4. Valgustatud absolutism Austrias ja Preisimaal 5. Absolutism Venemaal 6. Seisusliku korralduse muutused 7. Muutused sõjanduses 8. USA sünd 9. Prantsuse revolutsioon 10. Revolutsioonisõjad 11. Napoleoni sõjad 12. Viini kongress 13. Restauratsioon/legitiimsus/solidaarsus 14. Industriaalühiskond Mõisted/sündmused: (lühem vastus) 1. Mekantilism 2. Hugenotid 3. Ratsionalism 4. Empirism 5. Segaduste aeg Venemaal 6. Vene kirikulõhe 7. Hispaania pärilussõda 8. Seitsmeaastane sõda 9. Kodanlik perekonnamudel 10. USA iseseisvusdeklaratsioon 11. Jakobiinid 12. Marseljees Nimed: (Jutusta temast) 1. Louis XIV 2. Charles I 3. Oliver Cromwell 4. Immanuel Kant 5. Montesquieu 6. Rousseau 7
Karjakasvatajad (pastoralism) - Liigutakse karjaga ringi (nomaadid) või karjatatakse ühe koha peal. - Uhked, sõjakad Põllumajandus (agriculturalism) - Intensiivne põllundus. Elatakse kogu aeg ühe koha peal ja haritakse sama maalappi. - Tehakse palju tööd; põllumaa eest hoolitsemiseks rajatakse niisutussüsteeme, väetatakse. - Suur ebavõrdsus - Suur asutustihedus. - Spetsialiseerumine, tekivad sotsiaalsed grupid kes ise ei tegele toidu tootmisega. Industriaalühiskond (industrial) - Enamus inimesi ei tegele toidu tootmisega - Spetsialiseerumine - Suur asustustihedus - Linnastumine Postindustriaalne ühiskond - Peamiseks majandussektoriks on teenindus, mitte enam tootmine - Olulisemaks ressursiks on informatsioon, mitte enam tehnoloogia Kultuuri olemust seletavad teooriad 1. Kultuur on iseseisev nähtus, kultuur ei tulene loodusest
energia) 4.Miks toimub areng agraarühiskonnas aeglaselt? Agraarühiskonna areng oli väga aeglane, sest: kasutati algelisi töövahendeid kogukondade suhtlus puudus uuendused levisid väga aeglaselt oli madal haridustase puudus kirjaoskus levisid traditsioonid, millest loobumine toimub väga aeglaselt 5.Millised tööstusharud tekkisid seoses industrialiseerimisega? Industriaalühiskond - turumajandus Majandusharud - töötlev tööstus Tootmisüksus - tehas, ettevõte Töö iseloom - masinatöö Ressursid - maavarad Hõive - valdav osa tööstuses Tegevuspiirkond - riik Maailmamajandus - alles kujuneb Industrialiseerimine algas Lääne-Euroopast ja levis üle maailma. Tekstiilitööstuse järel hakkasid arenema: metallurgia masinaehitus keemiatööstus klaasi tootmine aurutranspordi vahendid kaevandamine 6
sajandil, kui kujunesid välja ühiskonna sektorid: 1) turumajandus 2) valitsussektor 3) kodanikuühiskond 63 Nüüdisühiskonda iseloomustavad ühiskonnasektorite eristatavus ja vastastikune 64 seotus, tööstuslik kaubatootmine, rahva osalemine ühiskonnaelu korraldamises, 65 vabameelsus inimsuhetes ja vaimuelus, inimõiguste tunnustamine. 66 Pärast tööstuslikku pööret (17.saj) kujunes välja tööstus ehk industriaalühiskond -> 67 postindustriaalühiskond -> infoühiskond -> teadmusühiskond 68 Tööstusühiskond 69 Tööstuslik tootmine -> konveier -> range arvestus -> tööaja otstarbekas 70 kasutamine(time is money) -> ratsionaalsus 71 bürokraatia kasv(ametnike võim) 72 pikk tööpäev 73 hakkab esile kerkima puhkeaja tööstus 74 muutus tööhõive -> üha rohkem inimesi suundus tööstusse -> 75 muutus maa ja linna elanike suhtarv
Tegevjuhtide mõju suurenemine vähendab omaniku rolli nii ettevõttes kui ühiskonnas tervikuna. Täpsustub keskklassi mõiste: kõrge kvalifikatsiooni ja kindla ning piisava sissetulekuga inimesed, ametnikud, õpetajad, arstid, juristid jt. Keskklass moodustab suurema osa rahvastikust. 2. Vahe erineva tulutasemega inimeste elustiilides vähenenud. 3. Ühiskonna klasside ja gruppide vastasseis vähenenud Ühiskonna arengu etapid,nende iseloomustus ja tähtsamad sündmused. a) industriaalühiskond - algab tööstuspöördega (18. saj. lõpp -19.saj. algus), mis seisnes üleminekule vabrikutootmisele. ratsionaalsus,pürokraatia tugvenemine, inimestel tekib tööaeg ja vabaaeg. majanduses oli esikohal. majanduses tähendas üleminekut valdavalt põllumajanduslikult tootmiselt tööstuslikule tootmisele ja turumajandusele ühiskonnas uued kihid: tööandjad ja töövõtjad (varase kapitalismi uurija K.Marxi sõnul kaks
rahvusvaheliste majandusorganisatsioonide tegevuses. · TOOTMISVIIS ühiskonna eluks ja arenguks vajalike elatusvahendite hankimise viis, mille aluseks on majanduses kasutatavad tehnoloogiad ning neile vastavad ühiskondlikud suhted. Vastavalt tootmisviisidele võime eristada kolme tüüpi ühiskondi: - Agraarühiskond enamik selle liikmeid tegeleb põllumajanduse või kalapüügiga ja tööd tehakse peamiselt käsitsi. - Industriaalühiskond ehk tööstusühiskond ühiskond, mille aineline ja kultuuriline heaolu on saavutanud peaasjalikult tööstuse ja selle toimel kõigi teiste rahvamajandusharude arendamise tulemusel. - Infoühiskond ühiskond, milles domineerib postindustriaalne tootmisviis ja järjest suurem osa ühiskonna liikmetest töötab kvaternaarses sektoris. · TÖÖJAOTUS töö jagunemine erinevateks töö liikideks.
Uusaja perioodid:1)varauusaeg, 2)17-18saj. absolutismi ajastu,Pr. Revolutsioon lõpetab selle ajastu.3)Suure Pr. Revolutsiooni ja Napoleoni sõdade aeg. 4)19.saj. Uusaja alguse erinevused: 1453-Konstantinoopol vallutati türklaste poolt, 1561-Liivi sõda, 1492- Ameerika avastamine, 1517-Reformatsiooni algus, 1640-Inglise kodanliku revolutsiooni algus. Lõpp: Ims 1914; 19.saj lõpp; 1880 imperalism. Uusaja iseloomulikud jooned Uusaeg oli kapitalismiajastu. majanduses:* 16.saj algasid kolooniavallutused, mis pidurdasid teiste maailmajagude arengut aga eurooplastele tähendasid need vaid kasumit.*Esialgu kujunesid kapitalistlikud suhted välja kaubanduses-kaubandussuhted laienesid, kujunes maailmakaubandus, kaubalinnade esiletõus, tihedam läbikäimine eri linnade ja maade vahel, kaubanduse areng soodustas uute ideede levikut.*Põllumajanduses kujunesid välja suured erinevused Lääne-ja Ida- Euroopa vahel. Lääne-Euroopas, eriti Inglismaal oli pärisor...
Ränne (tuhandetes) -7 -6 -6 -5 * Rahvastikupüramiid * 15-19 aastaste hulgas on ligi 2000 poissi rohkem, meeste ülekaal väheneb alates 60a. * Vinaku vakelevu, ni sa moce Linnastumine urbaliseerumine * Linnastumise järgud -) agraarühiskond: elasid käsitöölised/kaupmehed; kauplemine, põllumajandus saaduste müük; kaitserajatised, linnakoda; 1-2% rahvastikust elas linnades; Vahemere ääres. -) industriaalühiskond: klassühiskond; eeslinnastumine; linnastud; miljonilinnad. -) postindustriaalühiskond: arenenud riikides uusi linnu juurde ei teki; vaimne töö, kodus töötamise võimalus; palju inimesi kolib linnast veidi eemale; renoveeritakse vanu linnaosi. * Arenenud riikide ja arengumaade linnastumise erinevus: Iseloomustav tegur arengumaad arenenudmaades 1. Linnas elab % Alla 50% Üle 50% (üle 70%) 2
Ühiskond I periood Ühiskonna struktuur: • 1. ehk avalik sektor (Riik) • 2. ehk erasektor (Eraettevõtted) • 3. ehk mittetulundussektor (MTÜ, SA) Ühishüve Mittemajanduslik Majanduslik • Haridus ja tervishoid • Riigimeedia • Politsei ja kaitsejõud • Teed ja tänavad • Kohus • Ühistransport • Jne Ülesanne G: 17. Kas RMK on Eesti kodanikkonna ühishüve? Põhjenda. Jah, kuna RMK poolt tehtav mõjutab kõiki Eestis elavaid inimesi ja ka turiste. Näiteks võimaldab RMK töö säilitada metsaloodust, pakkuda tasuta puhkevõimalusi jne. 18. Too kaks näidet selle kohta, mille põhjal võib väita, et RMK tegevus loob majanduslikke ja mittemajanduslikke ühishüvesid. Põhjenda. Majanduslikud ühishüved: • Teede rekonstrueerimine looduskaitsealadel • Tasuta puhkevõimaluste ...
Mandri- Euroopa sõdadest pääsenud saareriigis leidus ohtralt maavarasid (kivisüsi, rauamaak). Maailma suurima sõja- ja kaubalaevastiku toel aeti aktiivset koloniaalpoliitikat, mis võimaldas veelgi suurendada juurdepääsu odavale toorainele ja tööjõule ning laiendas turgu Briti kaupadele. Sisekaubandust soodustas laevatatavate jõgede ja kanalite võrgustik ning maailma esimesed raudteed. Inglismaa oli esimene, kus kujunes välja tööstusel põhinev industriaalühiskond ning riik oli kuni 19.saj viimaste aastakümneteni maailma juhtivaks tööstusriigiks. · Viktoriaanlik ajastu: Viktoriaanlikuks ajastuks nimetatakse kuninganna Victoria I (valitses 1837- 1901; Hannoveri dünastia) valitsemisaega, kui Suurbritannia oli oma majandusliku ja poliitilise võimu tipul. Inglismaa sisepoliitilist elu kujundasid tooridest välja kujunenud konsevatiivide ning viigidest alguse saanud liberaalide erakonnad.
Kordamisteemad Töö- ja tööturu sotsioloogia eksamiks 2015/2016 sügissemestril 1. Sissejuhatus Mis on töö? Töö defineerimine Töö eristamine sellest, mis ei ole töö Töö seotus teiste eluvaldkondadega Töö dimensioonid: Isiklik annab endale väljuni ning ütleb, kuidas ennast defineerid Sotsiaalne keskel sotsiaalsed suhted, enamus töökäitumisest on seletatav kollektiivsel tasandil Ajaline elu on korraldatud tööaja ümber Mis ei ole töö? Mis ei ole töö? Ei too kasu ühiskonnale ega iseendale. Planeerimata, suunamatax tegevus, millel võib aga ei pruugi olla tulemust. Tööks ei peeta tegevust, mis: Avaldub nii oma olemuselt kui ajaliselt juhuti ja vähe planeeritult Tegevused ja produkt on nõrgalt seotud Igapäevaelus tavaline 2. Ajalooline perspektiiv ja teoreetilised lähenemised Vt. teist lehte 3. Tööturule sisenemine Üldised Ame...
Mandri-Euroopa sõdadest pääsenud saareriigis leidus ohtralt maavarasid (kivisüsi, rauamaak). Maailma suurima sõja- ja kaubalaevastiku toel aeti aktiivset koloniaalpoliitikat, mis võimaldas veelgi suurendada juurdepääsu odavale toorainele ja tööjõule ning laiendas turgu Briti kaupadele. Sisekaubandust soodustas laevatatavate jõgede ja kanalite võrgustik ning maailma esimesed raudteed. Inglismaa oli esimene, kus kujunes välja tööstusel põhinev industriaalühiskond ning riik oli kuni 19. saj viimaste aastakümneteni maailma juhtivaks tööstusriigiks. 5.3. Viktoriaanlik ajastu: Viktoriaanlikuks ajastuks nimetatakse kuninganna Victoria I (valitses 1837-1901; Hannoveri dünastia) valitsemisaega, kui Suurbritannia oli oma majandusliku ja poliitilise võimu tipul. Inglismaa sisepoliitilist elu kujundasid tooridest välja kujunenud konsevatiivide ning viigidest alguse saanud liberaalide erakonnad
mesed omavahel tööd jagavad, milliste reeglite olulisel määral veebikeskkonnas, seal teenuseid alusel omavahel suheldakse, tegevust kooskõ pakkudes. 25,140 lastatakse, töösaadusi jagatakse ja vahetatakse. väliskaubandus - kauplemine eri riikides asuva 11,109 te ostjate ja müüjate vahel. Kaubelda võib aine tööstusühiskond vt. industriaalühiskond liste hüvede ja teenustega. 29 u ustööstusm aad - kiiresti industrialiseeruvad väärispuud - puuliigid, mis annavad eriti vastu arengumaad, kus tööstustootmise osakaal SKT-s pidavat või ilusat puitu. 102 on kiiresti kasvanud ja millel on tööstusmaade- W TO - Maailma Kaubandusorganisatsioon (The le iseloomulik hõivestruktuur. 29, 33 World Trade Organization), mis moodustati
1. Uusaja algus.....................................................................................................................2 2. Puritanism Kapitalistliku ühiskonna mõttelaad inglismaal 17. saj.-l............................2 3. Ilmalikud ühiskondlikud-poliitilised suunad ja teooriad inglise revolutsiooni ajal.........2 4. Õigeusu kirik ja kultuur Venemaal..................................................................................3 5. Valgustusajastu algus. Valgustus Prantsusmaal.............................................................. 3 6. Saksa valgustus................................................................................................................ 4 7. Prantsuse absolutism 17.-18. sajandil.............................................................................. 4 8. Parlamentarismi areng Inglismaal 17.-18. sajandil..........................................................4 9. Saksamaa riiklik...
Kordamisküsimused I Muutused ühiskonnas Õp. Lk. 10-37 1.Oskab üldjoontes iseloomustada agraar-, industreaal-, ja infoühiskonda põhitunnuste alusel! Põllumajandusajastu ehk agraarühiskond (6000-7000a eKr. kuni 18.saj keskpaik): ühiskond, mille enamik liikmeid tegeleb põllumajandusega, kalapüügiga, karjakasvatmisega ja kus tööd tehakse peamiselt käsitsi. Toodetakse elatamiseks, vähesel määral ka müügiks. naturaalmajandus– suurem osa toodangust tarvitatakse enda tarbeks, ülejääk vahetatakse tarviliste asjade vastu jaguneb: varaagraarne: rändkarjandus, alepõllundus, käsitööliste pidamine, tagavarade säilitamine hilisagraarne: taime- ja loomakasvatus ühinesid, põlispõllundus, ülejääkide tekkimine, tootmine müügiks Kaasajal endiselt levinud nt: kõrbetes, tundrates, mägedes Industriaalühiskond ehk tööstusajastu (18. saj lõpp kuni 20. saj lõpp): On töötleval tööstusel põhinev ühiskonnakorraldus tehnoloogia täiustumine, üleminek käsitöölt ma...
Samal ajal kujunes tootjate vahel konkurents. See sundis ühesuguseid kaupu tootvaid ettevõtjaid oma toodete kvaliteeti parandama ja hoidma hinda ostjatele vastuvõetavana. Lisaks oli vaja piisavalt toorainet, millest kaupu valmistada. Agraarühiskonna tunnusjooned. Agraarühiskond on ühiskonnakorraldus, kus inimeste põhiline tegevusala on põlluharimine ja karjakasvatus, rannikualadel ka kalapüük enda elatamiseks. Tööstusühiskonna tunnusjooned. Industriaalühiskond e. tööstusühiskond on ühiskonnakorraldus, kus inimeste põhiline tegevusala on tööstus ja ehitus. Vähem inimesi on hõivatud põllumajanduses ja teeninduses. Majanduses tõusis tähtsuselt esikohale tööstuslik tootmine. Postindustriaalühiskonna tunnusjooned. Postindustriaalne ühiskond e. tööstusjärgne ühiskond on kõrgeltarenenud tööstusühiskond, millele on omased kõrgtehnoloogia massiline kasutamine, kirju
koloniaalvallutused, mis pidurdasid paljude teiste maailmajagude arengut, Euroopa maadeavastajatele ja hõivajatele tähendasid aga täiendavaid kasumeid. Esialgu kujunesid kapitalistlikud suhted välja kaubanduses. Uusaja kaubandussuhted laienesid, kujundades pikkamööda maailmakaubanduse. Kaubanduse areng soodustas ka kultuurialast koostööd ja uute ideede levikut. 1760.-1780. Aastatest hakkas uusaja ühiskonnale ilmet andma tööstuslik revolutsioon. 19.sajandil kujunes välja industriaalühiskond, mille iseloomulikuks jooneks oli masintootmine ning linnastumine ja sellega seotud elulaad. Kapitalistlike majandusteooriate alternatiividena kujunes välja sotsialism oma paljude erinevate suundadega. Vaimumaailmas tekkis endise kõrvale uus ilmaliks ideoloogia valgustuse näol, mis andis uued riigivalitsemise ideaalid ja ühiskonnakorralduse suunad , kuid rõhutas ka hariduse levitamist. Suurimaks ühiskondlikuks ja kultuurialaseks liikumiseks kujunes uusajal rahvuslik
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
