Tööstusrevolutsiooni eeldused Tehnoloogiline areng, leiutati palju uusi masinaid, mida hakati tootmises üha enam kasutama.Manifaktuurid asendusid vabrikutega. Kuidas on mõjutanud industriaalühiskond 19. sajandi eluolu. Muutused eluviisis, vaimulaadis, ühiskonnas, tootmises. Millal ja kus tekkis. Proletariaat, kodanlus. Inimesi tabas tööpuudus, toimusid tööliste protestid,samas said paljud kaubad paremini kättesaadavaks, tootmisviljakus suurenes ja hinnad alanesid, proletariaat-palgatöölised, kodanlus- sinna kuulusid kõik ülejäänud(haritlased, pankurid v.omanikud jne) Konservatism?mõtteviis, mis tugineb eelkõige traditsioonilistele väärtustele. Alalhoidliku
1)Tööstusliku pöörde eelistused on 1. raha 2.inimesed 3.masinate kasutusele võtt. 2)Tööstuslik pööre sai alguse inglismaalt, sest 1. Söe kaevandus 2.Ketrus ja kudumismasina leiutamine 3. Feotaalsete takistuste puudumine. 3)Auruajastu leiutised 1.aurik 2.aururong 3.aurumasin 4)Muutused põllumajanduses 1.uued maaharidusviisid ja põllukultuurid 2.raudader 3. külvi ja viljaplaksu mais 5)Tööstusliku pöörde tagajärjed 1.käsitöö asendumine masinatega 2.töö puudus 3.elujärje purunemine 4.suurenes sööviljakus 5.alandas kaupade hindu 6)Transpordi areng 1.söe vedamine 2.leitati raudtee võrgustik 3.raudtee ümber kerkisid asulad ja tööstuettevõtted 4.veetransport 5.leiutadi diisel- ja bensiinimootor. 7)Elektriga seotud leiutised 1.elektrijuhtmed 2.patarei 3.elektrigeneraator 4.elektrimootor 5.elektrilamp 6.elektrikoorohi 7.elektriline võidukäik 8. elektri telegramm 8) Elu linnas 1.Linnad muutusid 2.elutingimused paranesid 3.paranemine linnaelus 4.ko...
James Watt leiutas esimese aurumasina mida hakati kasutama rongides ja aurikutes. 3.Saksa tolliliit?Napoleoni sõdade järel majanduslik areng kiirenes, mis oli eelduseks tööstuslikule pöördele.Saksamaa majanduslikku aregut takistas riiklik killustatus, puudus ühtne tollisüsteem. Presisimaa eestvõttel moodustati saksa Tolliliit, sinna kuulusid 18 Saksa riiki. 4:Tööstusliku pöörde tagajärjed?. Masinate kasutuselevõtt jättis tööta käsiröölised 5.Mida tähedas Industriaalühiskond?Masinatootmine, tööstus domineeris põllumajanduse üle.Kaevandati rauamaaki ja kivisütt. Teadus- ja tehnikasaavurusi rakendati tööstustes. Kujunesid linnaühiskond: kodanlus ja proletariaat. 6:Elektri ajastu? Esimese elektripatarei leiutas Aleksander Volta. Michael Faraday calmistas elektrigeneraatori. Thomas Alva Edison leiutas elektripirni. Wilhelm Röntgen röntgenitoru.Samuel Morse elektrilise telkegraafi. 8.Imperalismi tekkimine? Suurriikide välispoliitika 19. Saj
INDUSTRIAALÜHISKOND TÖÖ INDUSTRIAALÜHISKONNAS 1. Milline eeltoodud töödest on sinu arvates kõige ohtlikum? Põhjenda oma arvamust. Söekavandus, sest kaevandus võib kokku variseda ja sa ei saa sealt välja 2. Millist eeltoodud töödest oleksid vajadusel valmis tegema? Miks just seda? Klaasivalmistaja, sest see tundub huvitav ja väga hea palgaga töö 3. Mis on kõigi eeltoodu tööde puhul ühist? Kõikides töödes on kas ohtlik töötada, või tegeletakse millegi kuumaga 4. Nimeta kolm põhjust, miks inimesed võisid nõustuda neid töid tegema. Raha, kogemus. 5. Koosta ajalehes avaldamiseks sobiv artikkel, milles kirjeldad tööliste töötingimusi ja teed vabriku omanikkudele konkreetsed ettepanekud tööliste töötingimuste parandamiseks. Tööliste töötingimused on ohtlikud inimestele ja neid tuleks paremaks muuta. Esmaks klaasivalmistamises on klaas valmistamisel väga kuum ja paljaste kätega selle tootmisel on väga...
Agraarühiskond. · korilus etapp inimeste elus, korjati marju ja seeni. Umbes 10 000 aastat tagasi hakati kodustama loomi, umbes 6000-7000 aastat tagasi hakati põldu harima ja inimesed jäid paikseks. · alepõld 2-3 aastat kasutusel olev maa(põletatakse , tuhk on väetiseks). · põlispõld loomaväetisega väetatav. · agraarne põllumajanduslik. Töökorraldus käsitöö Industriaalühiskond. · industriaalne tööstuslik. Industriaalühiskond Euroopas : 18 sajandi teine poole 1972 Tööstuslik areng saab alguse Euroopast : 1) Haridustase kõrge 2) Vaba poliitiline olukord. Industriaalsed murrangud mis kiirendasid tööstuse arengut: 1) Levis vaheldussüsteem, hakati looma uusi tõugusid ja sorte, levisid vesiveskid ja tuulikud, leiutati uued metallisulatus viisid, kellad,
Puudus igasugune anonüümsus. Kuna tollal peeti kirikuskäimist väga oluliseks ja kui keegi oli mingil põhjusel minemata jätnud, siis sahistas terve külarahvas sellest pikalt. Nii oli ka lastesaamisega. Ei kiidetud vallalisi naisi heaks, kes olid lapseootel. Tehti luulet, laulu ja tantsu ning koguneti suvisel pööripäeval lõkke umber, aeti aidas puskarit. Seejärel toimusid mitmed muutused. Areneti teaduses, tehnikas ning oli aeg muutusteks, saabus industriaalühiskond. Inimesed suundusid linnadesse elama, linnastuti, sest taheti vabrikutesse töölisteks, liinitöölisteks, et raha teenida. Suunduti nö parema elu otsinguile. See mõjus suuresti peresuurusele. Linnas olid väikesed korterid ja seega ei pandud enam perele rõhku. Kuna linna suunduti mitmetest paikadest, siis ei tuntud eriti teineteist. Tekkis anonüümsus, inimesed võisid hakata elu vabamalt võtma. Võidi kirikus
uusaaja algus-1453,1492,1640,17saj algus,uusaeg jaguneb-enne suurt prantsuse revolutsiooni(absolutismi aeg),pärast revolutsiooni(industriaalühiskonna kujunemine),muudatused kaubanduses-kuj. kapitalistlikud suhted,kaubandussuhted laienesid,põllumajanduses-lääne ja ide euroopa vahel ilmnesid erinevused,läänes jäi pärisorjus keskaega,idas võideldi selle vastu veel mitu sajandit kuni 19.saj see kaotati,vaimuelus-uus ilmalik ideoloogia-valgustus,riigivalitsemises-alguses oli absolutistlik monarhia,hiljem nihkus esile parlamentlik mon., kus võitlus selle ümber kestis mitu saj.,paral. sellele kulges osades maades võitlus konstitutsioonilise riigikorra saavutamiseks, mis tõusis eriti võimsalt esile revolutsioonides,tööstus- industriaalühiskond,masinatootmine ning linnastumine, 30a sõda 1618-48,richelieu- prantsusmaa peaminister,ferdinand II habsburg-saksa-rooma keiser, christian II-taani kuningas, tilly-saksa-rooma keisri väejuht,wallenstein-sa...
Nüüdisühiskonna kujunemine:1) primitiivühiskond, 2) agraarühiskond, 3) industriaalühiskond Muutused: 1) Tööhõive 2) Linnade kasv 3) Muutused kihistumises 4) Demokraatia juurdumine 5) Leibkonnamudeli muutus 6) Riigi ülesanded Postindustriaalse ühiskonna erinevus tööstusühiskonnast: Põhiressurss industriaalis masinad, postindust. teadmised. Põhiinstitutsioon tööstuses firma, postis ülikool. Põhiotsustajad firmaomanikud, eksperdid. Tähtsaim kapital varaline rikkus, oskusteave
Halvad küljed illegaalsed immigrandid, kaubad, kultuuride segunemine Indeks Kõige rohkem globaliseerunud riikide välja selgitamiseks, poliitiline, tehniline, personal ja majandus Rahvastik Rahvaarvu kasv Praegu Põhja riikides peatunud, Lõunas meeletu Minevikus Kasv oli aeglane ja ühtlane Kiire kasvu algus ja põhjus 1850, industriaalühiskond Kasv erinevates maailmajagudes Aasias väga suur, Aafrikas suur, mujal peatunud Rahvarikkamad riigid India, Hiina Rahvastiku paiknemine Tihedalt asustatud piirkonnad Põhja poolkera Hõredalt asustatud piirkonnad Antarktika, Venemaa põhja osa, Aafrika Keskmine tihedus 42 in/km2 Tiheduse arvutamine inimeste arv/ruutkilomeetrid Mõjutavad inimtegurid arstiabi, töökohad, hinnad
milline tahes (autoriti erinev). • Pre-modernne • (post)modernne — Feodalism. Agraarmajandus omadussõnana seega mingi Religioon, ettemääratus nähtuse või mõtleja kuulumist Seisuslik ühiskond (post)modernsusse. • Modernne • (post)modernism, (post)modernistlik — tähistab Rahvusriik. Industriaalühiskond subjektiivset valdkonda, mingit Individualiseerumine. mõttevoolu või end Klassiühiskond manifesteerivat tegevust. Seega • Postmodernne/hilismodernne siin olulisel kohal refleksioon. Globaliseerumine. • (post)modern — koondab (post)modernsuse ja Postindustrialism. Subkultuursus, (post)modernismi tähendused Multikultuursus. Virtuaalsed kogukonnad
a. veduri, Robert Hudson leiutas 1807. a. auriku. 12. Millised muudatused tõi tööstuslik pööre põllumajandusse? Võeti kasutusele uued maaharimisviisid, põllukultuurid ja masinad (nt :raudader, külvi-ja viljapeksumasin). Põllumajandussaaduste tootmine suurenes. 13. Miks loodi Saksa Tolliliit? Sest see soodustas tervikuna Saksamaa majanduslikku arengut ning tugevdas eri piirkondade majandusühtsust. 14. Miks olid töölised esialgu masinate kasutuselevõtu vastu? 15. Mida tähendab industriaalühiskond? Järjest enam tööstuse saavutustele tuginevat ühiskonda nim. industriaalühiskonnaks. 16. Millistes valdkondades tõi industrialiseerimine endaga kaasa muudatused? Transpordis, põllumajanduses, elektrivaldkonnas, linnaühiskonnas. 17. Mis muutus seoses industrialiseerimisega transpordis, elektrivaldkonnas, põllumajanduses, linnaühiskonnas? Transport kiirenes kaasa aitas raudteede ja laevaliikluse areng
piirkond Puudus pärisorjus Heal tasemel veetransport Muutused toimuvad esimesena söe ja tekstiilitööstuses, veepumbad, ohutu kaevurilamp, puitseadmes asendati metallist masinatega Ketrus ja kudumismasinate leiutamine Söetoodang kasvas kolm korda, rauatoodang 4 korda , puuvillatoodang 8 korda ,terast toodeti 1880 1,3 mln tonni , euroopas 1,5 tonni Elanikkond kasvas 1750, 1881 7,4 mln-ilt 29,7 mln-ni INDUSTRIAALÜHISKONNA TEKE Masinatootmine muutus valitsevaks 19.saj keskel, st kujunes industriaalühiskond Masinatega kaasnes tööpuudus,kujunes masinapurustajate liikumine Industriaalüh kujunemist soodustas raudtee areng ja valmistoodangu vedu , raudtee ühendas riigi eri osad phtseteks maj. Organismiks Masinatatootmise tulemusel suurenes kauba hulk, tööviljakus, langesid toodete hinnad See soodustas hariduse levikut, muutsid tavasid ja moraali Kiire linnastumine e urbaniseerumine 19 saj lõpus elas ÜK linnades 70 % elanikkonnast, seal kujunes linnakultuur
(horisontaalne, vertikaalne), sooline võrdõiguslikkus, võrdne kohtlemine. Enne tööd lugeda õpikust lk 12-13. 4. Ühiskonnamudelid. Tooge välja igale ühiskonnamudelitele iseloomulikud jooned. - Põllumajanduslik e agraarühiskond – tekkis 4000 eKr Mesopotaamias ja Egiptuses. Inimesed elavad maal, toodang tarvitatakse ise ära või vahetatakse, rahamajandus on tagaplaanil. - Tööstus- ehk industriaalühiskond – Algas tööstusliku pöördega Inglismaal. Teaduse ja tehnika areng, rahakapitali olemaolu, tööjõud, rahamajandus, masinatega töö, urbaniseerumine. - Tööstusjärgne ehk postindustriaalne ühiskond – kõrgtehnoloogia (nt mikrokiip), spetsialistid - Teenindus- ja infoühiskond – elektro- ja arvutitehnika võtsid inimestelt seadmete juhtimise üle. Tööviljakuse kasv, tööjõu vabanemine,
1. Kirjelda nüüdisühiskonna kujunemisalasi tööstusrevolutsioonist millised muutused iga uue ühiskonnatüübi tulemisega ühiskonnas kaasnesid? Kujunesid välja kolm põhilist sektorit: turumajandus, avalik ehk valitsussektor ja kodanikuühiskond. Tööstusühiskond e industriaalühiskond kõige rohkem inimesi on hõivatud tööstussektoris. Tekkisid väikepered. Teenindusühiskond suur osa inimestest töötab teenindussektoris, tekib keskklass ja heaoluriik. Infoühiskond ühiskonnas hakkamasaamisel on oluline info ja teadmiste kättesaadavus, samuti on oluline end pidevalt täiendada elukestev õpe. Teadmusühiskond ühiskonnakorraldus, kus teadus ja uurimistulemused on aluseks igapäevelu korraldusele. Tööaja ja koha määratlus on ähmastunud. 2
Tööd pakkuvad firmad saavad väiksemate kulutustega hakkama. Äärealadel tehakse firmadele maksusoodustused. Sisserände kvoodid piirkondadele. 8. Linnastumise iseloom erinevates inimühiskondades. Agraarühiskond Linnalised asulad hakkasid kujunema 5-6000a tagasi L-Euroopas ja Lõuna- ja Ida-Aasias. Veeteede äärde. Põhjusteks olid kaubavahetus, rahvastiku kihistumine, valitseva klassi teke, riikide teke. Linnades elas 5-10% rahvastikust. Industriaalühiskond Algas kiire linnastumine. Tööstuse, teeninduse, kaubanduse tõttu. Puudust ei tulnud linnadesse tulevate inimestega. Euroopas ja P-Ameerikas toimus industrialiseerumine I periood: 17-19 saj. Iseloomulikuks oli vanade linnade väha kiire kasvamine ning paljude linnade teke. Kujunesid välja ka miljonilinnad. Linnades elas 50% inimestest. II periood: 20 saj. esimene pool. Uute linnade teke aeglustus, jätkus suurlinnade kasvamine.
Ühiskonnageograafia põhimõisted Agraarpoliitika põllumajanduspoliitika, kus põllumajandussaaduste ületootmise tõttu on riigivalitsused sunnitud oma põllumajandust toetama siseveotollide, ekspordipreemiate ning otseste ja kaudsete toetustega põllumehele. Agraarpoliitika meetmeks on ka tootmise otsene piiramine, maade söötijätmine ja talunikele toodangu vähendamise eest preemiate maksmine. Agraarühiskond e põllumajandusühiskond ühiskond, kus enamik inimesi tegeleb põllumajanduse või kalapüügiga ja kus tööd tehakse peamiselt käsitsi. Agrokliimavööde põllumajandust mõjutavate kliimatingimuste alusel eristatud piirkond. Alternatiivne energia energia, mis on toodetud fossiilkütustest erinevate energiakandjate baasil(päikse-, tuule-, biomassi-, hüdro- ja geotermaalenergia). Avalik sektor ehk riiklik sektor, osa rahvamajandusest, mille moodustavad riigi- ja omavalitsusettevõtted ning fondid ja nende tegevus. Demograafiline plahvatus...
Kordamisküsimused geograafia kontrolltööks – maailmamajanduse kujunemine. (õp. lk.72-131) 1. Põllumajandus-, tööstus- ja infoühiskond. Iseloomulikud jooned eri ühiskondades. Tunned ära agraar-, industriaal- ja infoühiskonda kuuluva riigi. Tööstusühiskond e. Industriaalühiskond: Masinatega töö Tarbimine Linnastumine e. Urbaniseerumine Tööliste organiseerumine aja jooksul – võideldi välja inimväärsed elu- ja töötingimused, sotsiaalsed garantiid Infoühiskond: Globaliseerumine – ettevõtted võivad ja saavad tegutseda kõikjal maailmas Kapital ei tunne riigipiire – investeeritakse sinna, kus kõige soodsam
agraarühiskonna ajajärku, mis algas umbes 10000 aastat tagasi ja millal inimesed hakkasid tegelema paikse karjakasvatuse ja põllumajandusega. Agraarühiskonda iseloomustab põllumajanduslik tootmine ja käsitöö. Tootmine oli hajutatud ning hinnatud olid mitmekülgsete võimetega käsitöömeistrid, kes valmistasid unikaalseid esemeid. 18. Sajandi keskpaigas muutus ühiskondade käitumine ja mõtlemislaad, mille tulemuseks oli tööstusrevolutsioon. Tekkis industriaalühiskond, mille põhilisteks tunnusteks olid tootmise spetsialiseerumine, kontsentreerumine, maksimeerimine, tsentraliseerimine, standardiseerimine ja sünkroniseerimine. Eelmainitud tunnused eeldasid suurtööstuse väljaarendamist ja inimeste plahvatuslikku siirdumist suurematesse keskustesse (linnadesse). Töökohtade ja töövõtete spetsialiseerumise tulemusel kujunes välja konveiertootmine, kus iga inimene tegi töötamisel vaid mõnda üksikut lihtoperatsiooni
Riikide võrdlemine ja liigitamine Energia tarbimine ühe elaniku kohta Sündivus Keskmine eluiga Kirjaoskus SKT kasutatakse näitajat SKT ühe inimese kohta ning väljendatakse USA dollarites Inimarenguindeks (IAI) GINI koefitsient Kõrgelt arenenud riigid Põhiliselt Euroopa ja põhjapoolsed riigid Kristliku kultuuriga riigid 1/3 maailma rahvastikust Kõrge SKT : Holland, Luksemburg, Soome, Norra, Singapur Peamiseks tuluks on nafta müük 95 % on kirjaoskajad. Koolikohustus 50 % toodangust on kõrgelt arenenud riikide poolt toodetud. Kõrge tehnoloogia areng 80 % kasutavad loodusvarasid Väike sündivus ja rahvastiku vananemine Kõrgelt arenenud sotsiaalsfäär ( pensionid, toetused, abirahad ... ) Püüdlused : kultuurielu, puhkus, sotsiaalhooldus Probleemid : väike sündivus ja rahvastiku vananemine, tooraine...
Agraarühiskond-põllumajandus (varaagraar-rändkarjandus ja alepõllundus. Hilisagraar-taime-ja loomakasvatus ühendatud ühes majapidamisega) 6000-10000aastat tagasi saavutused: ratas ader Riigid: Lähis-ida iraak süüria jordaania. Kõige algelisem ühiskond ja algelisem elulaad.Mõnes riigis siiski suurel määral mongloolias aafrikas riikides. Industriaalühiskond- pangandus, kaubandus, tööstus jne.(Varaindustriaal-hollandis inglismaal 15 sj itaalias ja veel prants. manufaktuurid.Hilisindustriaal-18-19 sj. vahetusel inglismaal vabrikutööstus suuremahuline. Saavutused: 1)tehn. pööre :aurumasin>laev,vedur J.Watt. 2)Teh.pööre 19-20 sj keskpunkt. Elekter, raadio, grammofon, telefon, lennuk sisepõlemismootor, auto 1885. Edisson, desla.) Riigid: selles etapis on valdav enamik maailma tööstusriike nt ida-kesk-euroopa, suuremad arengumaad, hiina. Infoühiskond e. postindustriaal- kõrgtehnoloogia, kõik see tegevus mis on seotud informatsiooni levitamis...
Tehnoloogia vähendab meie vastutust, väheneb ka inimlik lähedus. Järjest rohkem tuleb põgenemist info eest-infostress. Virtuaalne rev toob kaasa muutusi ühiskonnas, kui ka üksikisikus, e-isik. Meie aju ja globaalne aju-internet. Pähe tuupimine asendub õige informatsiooni otsimisega. Virtuaal tegelikus muutub osaks tegelikkusest. Küberruum kui sotsiaalne ruum. 2. Infoühiskond versus industriaal- ja agraarühiskond Infoühiskond on protsessor, industriaalühiskond on mootor ja agraarühiskond on põlluharimine. Liiga palju infot, üleküllastatus. Järjest rohkem põgenemist info eest. 3. Internetipsühholoogia aine.-inimese ja kompuutri vaheline kommunikatsioon. 4. Internetipsühholoogia seosest teiste teadustega.- psühholoogia, meditsiin, haridus, sotsiaaltöö, sotsioloogia, juhtimine jne 5. Privaatsuse dimensioonid informatsiooniline(psühholoogiline), füüsiline, ekspressiivne(interaktiivne) 6. Aktuaalne ja tajutud privaatsus
kogum. Ühiskonna tunnuseks on kultuur. Tänapäeval eristatakse kaht tüüpi ühiskonda: avatud ja suletud ühiskonda. 1. Avatud ühiskond - sallib mitmekesisust, individuaalsust, on avatud muutustele ja tunneb huvi teaduse vastu. 2. Suletud ühiskond - riigi korralduselt totalitaarne: ta taotleb ühetaolisust (terviklikkust), mis oleks täielikult riigile allutatud. Nüüdisühiskonna kujunemine ( industriaalühiskond, postindustriaalne ühiskond, teadmusühiskond, siirdeühiskond ). Industriaalühiskond - ühiskonnakorraldus, kus inimeste põhiline tegevusala on tööstus ja ehitus. Vähem inimesi on hõivatud põllumajanduses ja teeninduses. Praegu on industriaalühiskond ainult vähemarenenud Põhja riikides ja rohkem arenenud arengumaades. Põhijooned: töö konveieril,
kogum. Ühiskonna tunnuseks on kultuur. Tänapäeval eristatakse kaht tüüpi ühiskonda: avatud ja suletud ühiskonda. 1. Avatud ühiskond - sallib mitmekesisust, individuaalsust, on avatud muutustele ja tunneb huvi teaduse vastu. 2. Suletud ühiskond - riigi korralduselt totalitaarne: ta taotleb ühetaolisust (terviklikkust), mis oleks täielikult riigile allutatud. Nüüdisühiskonna kujunemine ( industriaalühiskond, postindustriaalne ühiskond, teadmusühiskond, siirdeühiskond ). Industriaalühiskond - ühiskonnakorraldus, kus inimeste põhiline tegevusala on tööstus ja ehitus. Vähem inimesi on hõivatud põllumajanduses ja teeninduses. Praegu on industriaalühiskond ainult vähemarenenud Põhja riikides ja rohkem arenenud arengumaades. Põhijooned: töö konveieril,
igapäevaelule. 5 Enamus inimesi töötab töötlevas tööstuses (1870-1970), sekundaarses sektoris. Linnastumine e. urbaniseerumine, elutingimused, kuritegevus. Masinatega töötaminetööl; kodumasinad Proletariaat- kõige arvukam ühiskonna klass Üldine kirjaoskus; koolikohustus, uued tavad ja moraalinormid Vahemaad vähenevad – transport, side Kaupu toodetakse suurtes kogustes, kvaliteet, odavus. Turukonkurents, masinapurustajad 19.s. I poolel. 2. Industriaalühiskond: tööstuslik pööre, industriaalühiskonna iseloomulikud tunnused, masstootmine. 5p Tänu transpordi arengule on võimalik suuri koguseid kaupu laiali viia Masinate kasutuselevõtt Uued energiaallikad Masinate taga on proletariaadid Kodanlus ettevõtlus Industriaalühiskond: kaubad suurtes kogustes ehk masstoodang, kvaliteet, 3. Iseloomusta parlamentarismi Inglismaal. 3p Kunigal on inult täidesaatev võim
Iseloomusta industriaalühiskonda ning analüüsi selle mõju inimeste igapäevaelule. 5 Enamus inimesi töötab töötlevas tööstuses. Vasakpoolsete partei ideede levik. Valimisõigus laieneb, tööliste huvisid kaitstakse. Üldine kirjaoskus, koolikohustus, uued tavad ja moraalinormid. Kaupu toodetakse suurtes kogustes. Industriaalühiskond ja masinate kasutuselevõtt on tänapäeva elu väga mõjutanud. Suuremad ja ka väiksemad tööd teevad ära masinad. Samuti on moraalne kirjaoskus ja koolikohustus. Industriaalühiskond: tööstuslik pööre, industriaalühiskonna iseloomulikud tunnused, masstootmine. 5p Tööstuslik pööre= kapital+ vaba tööjõud, industriaalühiskonnas töötavad enamus inimestest töötlevas tööstuses. Urbaniseerumine, Kaupu toodetakse suurtes kogustes, kvaliteet, odavus.
17. Miks eksisteerivad Eestis soolised palgaerinevused? Põhjendage vastust. Eestis puudub sooline võrdõiguslikkus, sest eelistatakse ja usaldatakse rohkem mehi,. Naised saavad täpselt sama töö eest vähem palka. 18. Võrrelge erinevaid ühiskonnamudeleid-agraar-, industriaal-, postindustriaal- info- ja teadmusühiskond- millist tööjõudu vajatavad need ühiskonnad? Agaarühiskond- Odavat ning väga palju, sest tehnika pole arenenud ning tootlikus on madal. Industriaalühiskond Odavat tööjõudu, sest masinad muutsid tootimse effektiivsemaks, kuid inimesi oli endiselt vaja palju, sest masinatega töötamise eesmärgiks oli kasumi teenimine. Postindustriaalühiskond Haritud tööhõudu, sest info töötlemiseks on vaja haritud inimesi. Info- ja teadusühiskond Haritud tööjõud, sest tehnoloogia on väga arenenud ning info töötlemine oleks ülimalt keeruline ilma vastava väljaõppeta. 19
kaugele keskaega ning arengut mõjutasid kapitalistlikud suhted, mis Inglise revolutsiooni ajal viisid kodaniku eraomandi tekkimiseni. Valitsevad olid siiski feodaalsuhted, mille raames talupoegkond oli rängalt koormatud feodaalkohustustega. Ida-Euroopas toimus aga just 17.sajandil feodaalse mõisamajanduse areng ja talupoegade pärisorjastamine. 1760.- 1780.aastatest hakkas uusaja ühiskonnale ilmet andma tööstuslik pööre. 19.sajnadil kujunes välja industriaalühiskond, mille iseloomulikuks jooneks oli masintootmine ning linnastumine ja sellega seotud uus elulaad. Industriaalühiskonna areng tõi kaasa uute kapitalistlike majandusteooriate kujunemise, alternatiivsina neile aga sotsialismi oma paljude erisuundadega. Uus vaimumaailm Vaimumaailmas jätkus esialgu usuline võitlus, mis kõige teravamalt tõusis esile 17.sajandi Inglismaal, kus puritanismi alusel kujunes uus maailmavaade ja ellusuhtumine. Selle kõrval
kohustuslikuks. 17. sajandil asutati esimene kõrgkool ning sellele järgnesid veel teised. Mida rohkem haridus levis, seda iseteadlikumaks muutusid inimesed. Hakati tahtma isesesvust Briti impeeriumist. Benjamin Franklinist sai kolooniate iseseisvuse eest võitleja. 1776. aastal 4. juulil võeti vastu Iseseisvusdeklaratsioon, mis kuulutas 13 Põhja- Ameerika kolooniat isesesvaks. Selleks ajaks olid kasvanud erinevused Põhja ja Lõuna vahel. Lõunas valitses põllumajandus- ja põhjas industriaalühiskond. Sellega jaotati Ameerika kaheks erineva mõtteviisiga osaks. See tekitas nende kahe vahel hulgaliselt konflikte, näiteks orjade pidamine. Põhjas oldi selle vastu, kuid Lõunas suhtuti osrade pidamisse nagu normaalsesse nähtusesse. Kas tõesti arvati, et mustad on meist alamad? Sama juhtus ka varem indiaanlastega. Tundub, et ameeriklased pidasid teist nahavärvi inimesi madalamateks kui nad ise. Kõige tähtsamaks teguriks ameerikaliku elulaadi ja mõtteviisi kujunemisel olid inimesed ise
ÜHISKOND Argaarühiskond- tsivilisatsiooni tekkimisest tööstusliku pöördeni. Ca 90% töötab põllumajanduses, suur ühiskonnas kihistumine (feodaalid,vaimulikud, III seisus) sotsiaalne mobiilsus väike, naturaalmajandus, absolutism. Industriaalühiskond- Algab tööstuspöördega, iseloomulik tööhõive majanduse põhivaldkondades, linna- ja maarahva suhtarv, leibkonnamudel(muutus väiksemaks), demokraatia laienemine. Postindustriaalne ühiskond- teadus- ja tehnikarevolutsioon. Kasutusele tulevad kõrgtehnoloogiad, teadus-mahukas tootmine. Iseloomulik masstootmine, suurima tööhõivega on teenindussektor, keskklass moodustab suurema osa rahvastikust. Infoühiskond- informatsiooni tähtsustav ja seda kõigis eluvaldkondades maksimaalselt kasutav ühiskond. Iseloomulik info võrde käätesaadavus kõigile, seda interneti, mobiilside, kaabeltelevisiooni jms näol. Teadmusühiskond- ühiskond, kus teadust kasutatakse pideval...
MUUTUSED ÜHISKONNAS MAIGI ASTOK 2010 INIMGEOGRAAFIA e. ÜHISKONNAGEOGRAAFIA teadus, mis uurib ühiskondlike nähtuste ruumilist korraldust. MAJANDUS hüvede tootmise, vahetamise, jaotamise ja tarbimise süsteem MAAILMAMAJANDUS kogu maailma hõlmav majandus TOOTMISVIIS ühiskonna eluks ja arenguks vajalike elatusvahendite hankimise viis (tehnoloogia ja vastavad ühiskondlikud suhted) Inimühiskonna arengus võib eristada 3 erinevat etappi: Põllumajandusajastu e. agraarajastu agraarne tootmisviis Tööstusajastu e. industriaalajastu- industriaalne tootmisviis Infoajastu - postindustriaalne tootmisviis Agraarühiskonnale iseloomulik Põlluharimine (alepõllundus) Loomade kodustamine ja rändkarjakasvatus Elatusmajandus e. naturaalmajandus Käsitöölised Seisuslikud ühiskonnad, kogukonnad Kaubeldi luksuskaupadega Industriaalühiskonna kujunemise ja arengu eeldused Mitmeväljasüsteem Tõu- j...
Arenes välja toyotism. Hästi arenenud metsakompleksid ning järjest kasvab alternatiivenergia kasutuselevõtt (tuule-, päikese-, vee- ja biomasside energia) 2. Seleta rändkarjanduse ja põllunduse olemust Rändkarjandusega tegelesid mittepaiksed inimesed, kes said koos karjadega ringi liikuda. Põllundusega said tegeleda inimesed, kes olid paiksed, sest põldu kaasa ei vea. 3. Too näiteid eri ühiskonnatüüpide levikust kaasaegses maailmas Infoühiskond, industriaalühiskond, agraarühiskond 4. Too näiteid tehnoloogilistest uuendustest ja seleta nende mõju majanduse arengule Auto leiutamine ja masstootmine muutis suurema osa elanikkonnast mobiilseks. Lennuki ja hiigellaevade kasutuselevõtt andis hoogu globaliseerumisele. Arvutite ja interneti kasutuselevõtuga tekkis globaalne informatsiooniline infrastruktuur. 5. Nimeta kolooniate tekkepõhjusi. Industrialiseerimine levis üle maailma. Majandus oli suunatud eurooplaste
ülemaailmne levik on viinud kultuuride erinevuse vähenemisele. Positiivne: kaupade, kapitali, informatsiooni ja inimeste hoogustunud liikumine riikide vahel ning tehnoloogiate, organisatsioonide, seadusandluse ja infrastruktuuri areng. 14. Eestisse on mitmed rahvusvahelised ettevõtted rajanud enda tütarettevõtted. Nimeta 2 negatiivset tagajärge sellega seoses. Eesti firmadele tekib suurem konkurents ja ettevõtete jäätmed jäävad Eesti. A-rida 1. Milline on industriaalühiskond? Tööstusühiskond. 2. Iseloomusta industriaalajastut, too 4 näitajat, mis iseloomustavad seda ühiskonda. Tegeleti põllumajandusega, kaubandus ja pangandus arenesid kiiresti. Juhtiva koha saavutas vabrikutööstus. Toodeti müügiks. Tekkisid mõisad, talud ja vabrikud. Arenes välja Fordism. Kasutusele võeti paberraha ning tekkisid metsakompleksid. 3. Selgita mõistet elatus- ehk naturaalmajandus. Too üks konreetne näide.
I Maailmasõda Aasta Läänerinne (Sbr-Pr ja Saksa) Idarinne (Vene ja Saksa-AU) Muu (Itaalia, Balkan, Lähis-Ida, Aafrika, Aasia, Okeaania, Kaukaasia) 1914 Marne’i lahing (5-12.09). Saksa vägi Tannenbergi lahing (26-30.08). oli saavutanud edu ja lähenes Venemaa ja Saksamaa otsustav Pariisile. Pr valitsus evakueerus. Pr lahing Ida-Preisimaal. Vene ei ja Abr väed andsid Joffre juhtimisel jõudnud piisavalt ette löögi Saksa vägedele, nurjates valmistada ning saksa armee, nende sõjaplaani ning mujutades eesotsas Hindenburg´iga, lõi ...
Polis- tüüpiline Vana-Kreeka linnriik, mis koosnes linnast ja teda ümbritsevast maa-alast. Faalanks- Kreeka sõjaväeüksus, lahingurivi. Spartiaat- Sparta sõjamees, kes osales rahvakoosolekutel, täieõiguslik kodanik. Perioik- Spartas elanud vaba talupoeg või käsitööline, puudisid kodanikuõigused. Heloot- ori Spartas. Agoraa- turu- ja koosolekuplats Kreeka linnriikides. Akropol- Kreeka kindlus. Strateeg- sõjaplaani valmistaja. Andron- maja esindusruum, kus olid mehed ja käisid külalised, pidutsemistoimingud. Sümpoosion- Vana-Kreeka ritualiseeritud koosviibimine lehjendatud veini joomisega ja vestlusega. Müsteerium- salajane jumalateenistus jumala auks. Lüüra- 7-keelega pill, millega laulikud kandsid ette lugusid. Lüürika- kindla viisiga luuletus. Sofist- Vana-Kreeka filosoof, kes haris kõrgemal tasemel. Esimene õpetlane. Draama- teatrietendus. Komöödia- naljaka sisuga vaatemäng. Teatron- Vana-Kreeka terve mänguplats, kus toimusid vaatemäng...
2) Mõisted Agraarühiskond ehk põllumajandusühiskond oli valdav ühiskonnatüüp enne 19. sajandit. Inimesed olid valdavalt hankivas sektoris põllumajanduses. Suurettevõtteid ei olnud, sest toodeti pigem endale. Oli väga suured pered, sest taludes oli palju töökäsi vaja. Elati maal. Koos elas mitu põlvkonda, nii ei olnud riigil vaja pakkuda sotsiaalseid tagatisi, seda teeb pere ise. Sotsiaalse stratifikatsiooni vorm on seisused. Tööstusühiskond ehk industriaalühiskond oli 19. sajand kuni 20. sajandi teine pool. See jaotatakse kolme etappi. 19. sajandi algus kuni sajandvahetus tehnika kasutuselevõtu aeg. 19. sajandi lõpp ja 20. sajandi esimesed kümnendid uued leiutised ja avastused. Pärast II maailmasõda 1945 mikroelektroonika. Inimsed tegelevad töölevas sektoris. Tekkisid suurettevõtted, sest tekkis liinitöö. Toodeti mitte endale, vaid teistele väga suures koguses masstoodanguna. Kindel tööaeg.
Kordamisküsimused. Viini kongress. Revolutsioon 1.Viini kongress toimus sept1814-juuni1815. Miks- panna paika uus Euroopa süsteem, tagada riikidevaheline rahu, jagada ära maa. Riigid- Venemaa, Austria, Inglismaa, Preisimaa, Prantsusmaa. 2.Metternichi süsteem- Austria peaministri Metternichi põhimõtted, mille järgi Euroopat hakati ümber korraldama peale Viini kongressi. Legitiimsus pm- määras ära valitsemiskorralduse, dünastiad; võim läks tagasi revolutsioonieelsetele valitsejatele(v.a Rootsis uus dünastia); riikide taastamine(Saksamaa riiklik koosseis muutus, liitriike ühendati) Julgeoleku pm- puhverriigid ümber Prantsusmaa(Madalmaade Kuningriik, Sveits, Saksa ja Itaalia väikeriigid) Tasakaalu pm- maade jagamine võitnud riikide vahel enam-vähem võrdsena(Euroopa+asumaad) Saksa liit- 39 riigi liit, mis pidi säilitama väikeriikide dünastiad ja taksitama Saksamaa rahvuslikku ühendamist. Nelikliit-absolutismi, püsiva...
Industriaalühiskond referaat Jan Kamenski 8a klass Tallinna Humanitaargümnaasium Tallinn 2016 Oma referaadis ma käsitlen selliseid teemaid nagu: -Tööstuslikpööre. -Tööliste, sh laste olukord. -Industriaalühiskonna mõju igapäevaelule ja kultuurile. 18. sajandil hakkasid suured muutused, mis leidsid aset siis, kui inimesed hakkasid vabrikutes kaupade tootmiseks kasutada masinaid. Need muutused tegid tööd palju kergem. Kuid kui hakkati kasutada masinaid tööliste olukord ei muutunud parem.Masinad tegid palju mõjut igapäevaelule ja kultuurile. 18. sajandi keskpaigast maailmas hakkasid toimuma ühiskondlikud muudatused. Kui varem rajanes riik põllumajandusel ja enamik inimese töötas kodus, siis nüüd muutusid valdavaks vabrikud ja tööstuslinnad. Muutuste põhjuseks oli masinate leiutamine, mis võimaldasid kaupu toota kiiremini ja odavamalt kui varem. Uute masinate omanik...
käsitsi valmistamise nende tootmisega masinate abil. See üleminek tähendas üleminekut manufaktuuridelt vabrikule. Vabrikutööstuse juhtivaks haruks sai puuvillatööstus, mis tõi kaasa puuvillase riide laia leviku eriti naiste rõivastuses. Hargreavesi mehhaaniline vokk, Cartwright- mehhaanilised kangasteljed, Bell- puuvillase riide trükkimise masin, Whitney- puuvilla puhastamise masin. Kivisöe kasutuselevõtt malmisulatuses puusöe asemel. Industriaalühiskond. Masinatööstuse tekkimise eeldused, aga ka selle eksisteerimise tagatised oli: 1) kapitali olemasolu ja selle tööstusesse paigutamise võimalused 2) masinate leiutamine ja jätkuv tehniline täiustamine 3) energiaallikate olemasolu 4) vaba tööjõud ja selle juurdevool 5) tooraine olemasolu või selle hankimise võimalused 6) ostuvõimeline turg Kapital- kaubandus. 19. saj II poolel muutus oluliseks aktsiakapital. Energiaallikaks oli
1517 reformatsiooni käivitumin Uusaja lõpp- 17.-18. saj kuni Prantsuse revolutsioonini, Suure Prantsuse revolutsiooni ja Napoleoni sõdade aeg(1789-1815), 19. saj(1815-1900) Prantsuse Revolutsioon- 1789 algas, põhjuseks seisustevahelised probleemid Stuartite dünastia- 1603 algas, võideldi parlamendi õiguste eest Romanovite dün.- 1613 algas, lõppes segaduste aeg 1629- Altmargi rahu, mis lõpetas Eestis pika sõdade perioodi 19. saj kujunes välja industriaalühiskond Prantsusmaa: absolutistlik monarhia- kuninga või keisri võim oli piiramatu 1610- mõrvati Henri IV Generaalstaat- Prantsusmaal 1614 kokkukutsutud seisuste esindused Richelieu(suri 1642)- 1624 sai Prantsusmaa ministriks, keda võis lugeda tegelikuks valitsejaks fronde- võimude vastu liikumine aastatel 1648-1653 Colbert- 1619-1683 finantside peakontrolör Louis XIV ajal Turgot- Louis XVI ajal rahanduse peakontrolör Notaablite kogu- 1787. tahtsid kehtestada maamaksu, kuid ei tehtud seda
1. Agraarühiskond ° tegevusalad põllumajandus, kalandus, jahindus. ° ressursid maa, vesi, mets, vajalik suur maa-ala. ° tehnoloogia algeline, suur käsitöö osakaal. ° töökorraldus tööd teeb üksikisik, suur mõju traditsioonidel. ° tööviljakus väike, ülejääke ei teki. ° tootmise eesmärk iseendale tarbimiseks, elatusmajutus. ° Osalemine maailma majanduses valdavalt puudub. 2. Industriaalühiskond ehk tööstusühiskond ° tegevusalad tooraine töötlemine, teenindus (kaubandus, transport). ° ressursid maavarad. ° tehnoloogia masinatöö. ° töökorraldus toimub tööjaotus nii töölise kui ka regioonide tasandil palju inimesi. ° tööviljakus suur, sest tööd teevad oskustöölised ja spetsiaalsete masinatega. ° tootmise eesmärk müügiks. ° osalemine maailma majanduses nii ettevõtte kui riikide tasandil.
WTO- Maailma Kaubandusorganisatsioon Eesmärk: riikidevahelise kaubanduse reguleerimine N: aladatakse tolle. EL- Euroopa Liit- Euroopa Majandusühendus, mis peaks tagama ühisturu, s.o. kaupade, teenust, kapitali ja tööjõu vaba liikumise ühenduse piires. Kasutusele on võetud ühisraha euro, loodud ühised Euroopa valitsemisorganid; kooskõlastatud majandus-, keskkonna- ja sisserändepoliitikat. NAFTA- Põhja Ameerika Vabakaubandus Assotsiatsioon Eesmärk: Kaotada liikmesriikide vahelised tollimaksud, kvoodid jne ASEAN- Kagu-Aasia maade assotsiatsioon Eesmärk: liikmesmaade majandusliku, sotsiaalse ja kultuurilise koostöö arendamine ja arengu kiirendamine. OPEC- Naftat Eksportivate Riikide Organisatsioon Eesmärk: reguleerida hinda maailmaturul, määrata kindalks liikmesmaade naftatoodang ja ekspordi kvoodid Maailmapank- annab laene riikidele Majanduse struktuur- Raamistik, mille alla kuuluvad transpordi- ja kommunikatsioonivõrgud, tööstused, hari...
demokraatia; Teenindusühiskond; Inimõiguste tunnustamine 4. Tsiviilühiskond ehk kodanikuühiskond avatud ühiskond, mis moodustub kodanike vabatahtlikest ühendustest; riigist ja ärielust suhteliselt sõltumatu ühiskonnasfäär, mille sees üksikindiviidid ja rühmad teevad koostööd selleks, et edendada oma huve ja väärtusi. 5. Agraarühiskond põllumajandus Industriaalühiskond ehk tööstusühiskond linnatsivilisatsioon; kasum, masintootmine, parlamentaarne monarhia/ demokraatlik vabariik, tuumpere, tooraine/ raha/ tööjõud, Argentiina; masinad/ firma/ ärimehed/ omand. Postindustriaalühiskond tööstusjärgne; heaolu, masintootmine, demokraatlik vabariik, mittetäielik pere, info/ energia/ maavarad, teadmised/ ülikool/ eksperdid/ oskused.
alternatiivenergia kasutuselevõtt (tuule-, päikese-, vee- ja biomasside energia) Seleta rändkarjanduse ja põllunduse olemust? Rändkarjandusega tegelesid mittepaiksed inimesed, kes said koos karjadega ringi liikuda. Põllundusega said tegeleda inimesed, kes olid paiksed, SEST ÜLLA-ÜLLA, põldu ikka kaasa ei vea, kui Sa just KALEVIPOEG või GILGAMES ei ole ;). Too näiteid eri ühiskonnatüüpide levikust kaasaegses maailmas? Infoühiskond, industriaalühiskond, agraarühiskond Too näiteid tehnoloogilistest uuendustest ja seleta nende mõju majanduse arengule? Auto leiutamine ja masstootmine muutis suurema osa elanikkonnast mobiilseks. Lennuki ja hiigellaevade kasutuselevõtt andis hoogu globaliseerumisele. Arvutite ja interneti kasutuselevõtuga tekkis globaalne informatsiooniline infrastruktuur. Nimeta kolooniate tekkepõhjusi? Industrialiseerimine levis üle maailma. Majandus oli suunatud eurooplaste rahuldamisele.
ametialane kvalifikatsioon ja stabiilselt kõrge palk 3. Teadmus- ehk infoühiskond 1. teaduse kiire areng 2. 1. Loovus uurimisasutuste massiline 2. meeskonnatöö tekkimine 3. avastuste ja leiutiste rakendamine 3. Industriaalühiskonna ja postindustriaalühiskonna võrdlus Industriaalühiskond Postindustriaalühiskond 1. Suur osatähtsus hankival sektoril 2. ühiskonna 1. Suur osatähtsus teenindussektoril 2. ühiskonna jätkusuutlikkuse hindamisel lähtutakse jätkusuutlikuse hindamisel lähtutakse tootmisvõimsuset ja toodangu hulgast 3. vajadus teenindussektoris töötavate inimeste arvust 3. vajadus tööstustööliste järele, mis omakorda ei soodusta haritud spetsialistide järele 4. suur tähelepanu hariduse andmist 4
rühmades väga palju inimesi. Iga rühma liige ei pea tundma teisi liikmeid, kuid on oluline, et ta tunneks rühma traditsioone. Perekonda loetakse kõige väiksemaks rühmaks. ,,Rahvusrühmi võivad moodustada geograafilis-kultuurilised jaotused nagu piirkond, osariik, linn või küla. Etniliste, rassiliste, usuliste või ametialaste tunnuste põhjal moodustuvad veelgi selgepiirilisemad rahvarühmad." Uute rühmade loomisel luuakse ka uus folkloor. Näiteks industriaalühiskond on kaasa toonud arvutifolkloori. ,,Tehnoloogia: telefon, raadio, televisioon ja paljundusmasinad on kiirendanud folkloori levimist." Identiteedi määratlemine folkloori kaudu Identiteet on samastumine, ühtekuuluvustunne, mis võib rajaneda rahvuslikel, kultuurilistel, ideoloogilistel või riikkondlikel tunnustel. ,,Sissekanded raamatute esilehtedele on osa kirjalikust folkloorist. 19. Sajandi folkloristid
AGRAALÜHISKOND(PÕLLUMAJANDUSÜHISKOND) TOODETAKSE TOITU INIMESTE JA LOOMADE TARBEKS. SOOJA SAAMISEKS KASUTATAKSE PUITU TURVAST KIVISÜTT ÕLGI JA PILLIROOGA. INDUSTRIAALÜHISKOND 17.SAJ AURUMASINA LEIUTAMISEGA HAKATI KASUTAMA PALJU PUITU. 17.SAJ LÕPUS JA 18.SAJ ALGUL HAKATI KASUTAMA KIVISÜTT. HAKATI KASUTAMA ERINEVAID ENERGIA ALLIKAID. 19.SAJ LÕPUS VÕETI KASUTUSELE ELEKTER, SELLEGA SAI ENERGIAT TRANSPORTIDA KAUGETESSE KOHTADESSE. HAKATI KASUTAMA VÄHEM ENERGIAKÜLLAID ENERGIA ALLIKAT. HAKATI RAJAMA HÜDROELEKTSI JAAMU. VÕETI KASUTUSELE BENSIINIMOOTOR JA NAFTA. POSTINDUSTRIAALÜHISKIND- NAFTA JA MAAGAASI KASUTAMINE NING KA KIVISÜSI. MAAGAASIENERGIA, PÄEKSEENERGIA JA MUUD ALTERNATIIVSED ENERGIA ALLIKAD. KASUTATAKSE KA TUUMAENERGIAT. TAASTUVAD JA TAASTUMATUD ENERGIA ALLIKAD. NAFTA - 19.SAJ LÕPP KASUTATI SUUREM OSA ÄRA KÜTTEKS. LIGI 2/3 MAAILMA NAFTAVARUDEST PAIKNEB LÄHIS-IDA RIIKIDES, ÜLEJÄÄNUD PIIRKONDADE VARUD ON NENDEGA VÕRRELDES SUHTELISELT TA...
Kordamisküsimused 11. kl. Ühiskonna areng ja globaliseerumine. 1. Iseloomust agraar-, industriaal- ja infoajastu riiki (peamised majandusharud, töö iseloom, kasutatavad ressursid, osalemine maailmamajanduses,) Agraarühiskond põllumajandus, metsandus, kalandus; käsitöö; loodusjõud, toorained; kohaliku valla sisene; Industriaalühiskond töötlev tööstus; masinad; toodetud energia, kapital; riigisisene; Infoühiskond teenused; vaimne tehnoloogia; informatsioon, koolitus, ajupotentsiaal; ülemaailmne 2. Milleks vajasid Euroopa riigid kolooniaid 16.-18. sajandil ja milleks kasutasid nad kolooniaid 19. sajandil? 16.-18. sajandil põllumajandustoodang, vürtsid, vääriskivid; 19. sajandil toorained. 3. Miks kadus 20. sajandil vajadus kolooniate järele? Toimus impeeriumide vahel
Riik -organiseeritud avalik-õiguslik poliitiline ühendus ühiskonna vajaduste rahuldamiseks, mis õiguskorra loomisel ja rakendamisel on oma territooriumil sõltumatu ja rahvusvahelises suhtlemises suveräänne igast muust võimust. Monarhia riigivalitsemisvorm, mille puhul riigipeal on harilikult eluaegne ja pärilik võim. Vabariik- riigivalitsemisvorm, mille puhul kõrgemad riigivõimuorganid valib rahvas või moodustab need parlament. Unitaarriik lihtriik, millesse ei kuulu iseseisva riigi tunnustega üksusi.(vabariike,osariike,liidumaid vms.) Kohalik omavalitsus- tähendab kohalike võimuorganite õigust ja võimet seaduse piires ja kohalike elanike huvides korraldada ja juhtida valdavat osa nende vastutusalasse kuuluvast ühiskonnaelust. Föderatsioon e. Liitriik. -koosneb autonoomsetest osariikidest, kes osa riigivõimu on andnud keskvõimu pädevusse. Konföderatsioon e. riikide liit- ühendus, kus on mitu suveräänsuse säilitanud liikmesriiki. Pol...
(essee vorm ca 2 lk. Lühikirjeldus, eesmärgid, mida tehakse, enda mõtted kodanikuorg. kohta) Euroopalik ühsikonnakorraldus .. iseloomustavad ühiskonnasektorite eristatavus ja vastastikune seotus, tööstuslik kaubatootmine, rahva osalemine ühiskonnaelu korraldamises, vabameelsus vaimuelus ja inimõiguste tunnustamine Tänapäeva ühsikond on mitmetahuline, sestap saab selle kirjeldamisel kasutada erinevaid tunnussõnu: valitsemisel - demokraatia ja diktaktuur, majanduses - industriaalühiskond, postindustrtiaalühiskond, infoühiskond ja teadmusühiskond. Nüüdisühiskonna tekkimine - tööstusühiskond Tööstusühiskond sai alguse tööstuslikust pöördest (esim. U. 1670 inglismaal) majanduses esikohale tööstuslik tootmine - vabikute ehitamine Kui eelnenud agraarühiskonnas sõltus töötegemine ilmastikust, tähtpäevadest ja usupühadest, siis tööstusajal see nii enam polnud - "aeg on raha" tööstusühiskonna tunnus - ratsionaalsus.
piirkondlikke iseärasusi. Uusaja alguseks võib pidada 17. sajandi algust ja lõpuks 20. sajandi algust. Uusajale järgneb uusimaeg ehk lähiajalugu ehk 20. sajandi ajalugu. Uusajale omased tunnused majanduses olid nt kapitalistlike suhete võit feodaalsuhete üle. Kapitalistlikud suhted kujunesid esmalt kaubanduses. Toimus tööstusrevolutsioon Inglismaal 17.-18. sajandil aga Lääne-Euroopas 19. sajandil. Üleminek käsitsitootmiselt manufaktuurides masintööle vabrikutes. Tulemusena tekkis industriaalühiskond, mis ühiskond põhines masintootmisel ja linnastumisel. Inglismaal levis puritanism usulise ja maailmavaatelise liikumisena. Valgustus ideoloogia, kus väärtustati teadmisi ja haridust. Tööstuspööre ja industriaalühiskonna kujunemine toimus 1760.-1780. aastal Inglismaal. Algas üleminek manufakuuridelt vabrikutööstusele, mis tähendas tööstuslikku pööret ehk tööstuslikku revolutsiooni. Tööstusliku pöörde aluseks olid
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
