vapustus kristluse ajaloos. Reformatsiooni eeldused kujunesid juba keskaja lõpul, nendeks olid: Lääne-Euroopas tekkinud rahvusriikide valitsejad püüdsid vabaneda paavstivõimu kontrolli alt. Vaimulike privilegeeritud seisund tekitas rahulolematust. Tõsiusksetele ei olnud meeltmööda vaimulike mittekristlikud eluviisid. Paavstide huvid muutusid üha ilmalikumaks, nad sekkusid ka päevapoliitikasse. Erilist pahameelt tekitas patulunastuskirjade ehk indulgentside müük, kurikuulsaks indulgentside müüjaks sai Johann Tetzel, seal kus tema oli neid müünud, jäid kirikud tühjaks, sest rahvas oli end vabaks ostnud nii sooritatud kui ka veel sooritamata pattude eest. Suurim rahulolematus vallandus Saksamaal, sest poliitilise killustatuse tõttu oli katoliku kirikul vaba voli toimetada. Prantsusmaal, Hispaanias ja Inglismaal oli paavstivõim sunnitud tugevale kuningavõimule mööndusi tegema.
Venemaa, varsti ka Novgorodi. Usupuhastus 1517. a. algatas selle Martin Luther Saksamaal, Tallinnasse jõudis see 1523. a.. Usupuhastuse põhjused poliitilises suunas himustasid ilmalikud valitsejad, aadlikud ja rikkad linlased kiriku varandusi ja maid. Vaimne suund aga taotles sügavaid kultuurialaseid muudatusi. Selle suuna eesotsas olid vaimulikud, kes võitlesid katoliku kiriku feodaalse organisatsiooni vastu. Usupuhastuse põhiideed indulgentside müük keelata; pühakirja autoriteeti suurendada; lunastus Jumala armust; Tsõlibaadi kaotamine; jumalateenistus rahvakeelseks ja lihtsalt mõistetavaks; Jumalat ei vahenda miski, ka mitte paavst; sakramendid ainult ristimine ja armulaud; pidi olema mungatõotus. Usupuhastuse toetajad mõjukad feodaalisandad; uuendusmeelsed vaimulikud; kaupmehed, käsitöölised, linnaelanikud. Usupuhastuse vastu katoliku vaimulikud; piiskopid; ordu; vasallid.
Pahameelt suurendas katoliku kiriku kõlbeline allakäik. Tõsiusksetele ei saanud meelt mööda olla vaimulike kristlikke põhimõtteid eirav eluviis, lihtsuse ja alandlikkuse asendumine toretsemise ja kõrkusega. Paavstide huvid muutusid üha ilmalikumaks, nende sekkumine päevapoliitikasse ei välistanud mehkeldamist isegi kristlikke maid anastava Türgi sultaniga. Erilist pahameelt põhjustas tõsikristlastes patukustutuskirjade – indulgentside – müük. Kiriku väitel võisid pääseda puhastustulest taevasse nii elavad kui ka surnud, kelle heaks patukustutuskirjad lunastati. Lutheri käsitlus inimese õndsaks saamisest, selle erinevus katoliku õpetusest ja kalvinistlikest seisukohtadest. Ta hakkas kahtlema, kas ainuüksi kirik saab aidata inimese õndsakssaamisele. Üha enam süvenes Lutheris arusaam, et inimese õndsakssaamine sünnib mitte tänu tahtepingutusele või
Bütsantsi pealinn oli Konstantinoopol, tänapäeva Istanbul Türgis. PILET 3 Reformatsioon M. Luther, J. Calvin, Madalmaad, Skandinaavia, Henry VIII ja anglikaani kirik, hugenotid, renessanss, humanism. Õpik: Inimene, ühiskond, kultuur II ptk 25 lk 147-153; ptk 30-36, lk 188-228 -M. Luther- *Saksa reformatsiooni tähtsaimaks juhiks ja uue kiriku rajaja. Sündis 10.nov 1483 Oli augustiini munk. 1507. pühitseti ta preestriks *Tõlkis piibli saksa keelde, ärritas teda indulgentside müük. Kirik müüs pabereid mis lunastasid patud. *Kirik oli ladina keelne -J. Calvin- *Svetsi reformatsiooni teise suuna rajaja. *Tema kõige olulisem oli ettemääratuse põhimõte, et mingi hulk inimesi ongi määratud põrgusse minema -Madalmaad- madalmaadeks hakati nimetama põhjamere rannikuala Reini, Maasi ja Schelde jõe alamjooksul selle piirkonna järgi. Läksid reformatsiooniga kaasa. Ja olid hispaani võimu all ja tekkis hispaaniaga ususõda ja madalmaade vabadusvõitlus.
Aastal 1510 külastas ta Roomat. . Ta oli arvanud, et Rooma linn on püha, kuid kohale jõudes pidi ta pettuma. Sai alguse paavstikriitika. Kui ta Uues Testamendis luges Rooma kirja, siis sai ta teada, et kõik inimesed on Jumala ees ekslikud (ka Rooma paavst). Ta sai aru, et andestust oma eksimuste eest ei saa osta. Samas ka andestuis on Jumla kingitus. Usupuhakstus sai alguse 31. oktoobril 1517 Saksa linnas Wittenbergis. Ta kutsus teisi vaidlusele, esitades seal 95 teesi (väidet) indulgentside vastu. Aasatl 1520 pandi ta kirikuvande alla, sest ta kritiseeris paavsti. Kirikuvanne inimene ei saanud osa sakramentidest, ta ei saanud pihtida ning ta ei saanud kiriklikku matust. Aastal 1521 kuulutas keiser Karl Viies Martin Lutheri lindpriiks kõik võisid teda tappa ning seadused neile ei kehti. Saksamaa vürst Friedrich Tark võtti ta oma kaitse alla. Tema Wartburgi lossis tõlkis Luther Uue Testamendi uussaksa keelde. Sola scriptua ainult pühakiri. Tänu sellele
1) Erasektor tegutseb avaliku sektori poolt loodud õigusruumis 2) Avalik sektor oma ülesannete realiseerimiseks vajab raha, mida on võimalik saada maksude näol erasektorilt. 3. Reformatsioon Reformatsioon sai alguse Wittenburgist, kui 31.10.1517. aastal naelutas Wittenburgi kiriku uksele kohaliku ülikooli professor, Martin Luther paberi 95 teesiga e. vaatenurk. Nende 95 teesiga ta kritiseeris katoliku kirikut, sest see oli eemaldunud jumalast. 1. Ta kritiseeris indulgentside müüki.(patukahetsuskiri) 2. Ladinakeelset jumalateenistust, millest kirikulised aru ei saanud. 3. Ta kritiseeris kirikuõpetajate abielukeeldu. 4. Ta leidis, et piibel on vaja puhastada sinna aegade jooksul kogunenud saastast. 5. Nõudis lihtsat kirikut, lihtsat jumalateenistust ning seitsmest sakramendist tunnistas ta kahte (Ristimine, armulaud) Paavst Leo X suhtus Lutheri tegevusse esialgu üsna ükskõikselt, pidades seda munkade omavaheliseks jagelemiseks
I Esiajalugu 1.1. Inimese kujunemine Inimese otsesed eelkäijad olid inimahvlased. Peaaju arenedes kujunes australopiteekus. On leitud vaid Aafrikast. Umbes 2,5 mln aasta eest kujunes Aafrikas osav inimene. Oskasid valmistada tööriistu. Järgmiseks unumese arengu etapiks oli sirginimene (homo erectus). On leitud Aafrikast, Euroopast ja Aasiast. Pikka aega peeti inimese eelkäijateks neandertaallaseks. Umbes 40 000 aastat tagasi ilmus Euroopasse homo sapiens ehk tark inimene. Neandertaallased surid lõplikult välja umbes 30 000 aastat tagasi. Tark inimene arendas kõnet. Inimeste põhitegevuseks oli küttimine, korilus ning kalapüük. Arvati, et igal inimesel, loomal ja loodusobjektil on hing. Tekkis kunst: koopamaal ning pisiskulptuur. Esimene metall, mida tundma õpiti, oli vask, mis oli aga pehme. Hiljem lisati vasele tina ja saadi pronks umbes 2500aastat e.Kr. Umbes 1300 e.Kr. hakkasid hetiidid ...
ümberehitada, aga see maksis ning sellepärast tõsteti kirikumakse. 3) Humanism uus inimesekeskne maailmavaade läks vastuollu keskaegse kirikliku maailmavaatega. 4) Saksamaa oli killustatud kiriku tegevust võimude poolt ei piiratud Muutused: · kirikus ja kultuuris 1) rahvuskeelne jumalateenistus 2) vaimulike abielu oli lubatud 3) kloostrid suleti 4) kirikutest eemaldati liigsed kaunistused ja pühapildid 5) indulgentside müük keelati 6) kesksel kohal jutlus ja kirikulaul 7) seitsmest sakramendist jäi järele kaks - ristimine ja armulaud ( ilmalikud said ka veini ) 8) Piibli tõlkimine rahvuskeelde 9) inimeste lugemaõpetamine 10) laiem hariduse levik · poliitika ja majandus 1) kiriku vara ja maavaldused võõrandati ja need läksid ilmalike kätte 2) riigipea sai ühtlasi ka kirikupeaks paavst ei puutunud enam üldse asjasse 3) paavstivõim vähenes või uutes kirikutes kadus sootuks
Usuelu autoriteediks pidi olema Piibel ning lahkuti katoliku kirikust. Martin Luther (1483 1546) tegutses Saksimaal. Peale teeside naelutamist pidi ta kirikust välja astuma. Luther mõjutas eelkõige saksakeelset maailma. Alguses pidi Lutherist saama jurist, kuid temast sai augustiinlaste munk ning 1512 Wittenbergi teoloogiaprofessor. Esialgu oli Lutheri eesmärk katoliku kiriku uuenemine. Luther tõlgib "Piibli" saksa keelde. Lutheri arvates tegi õndsaks vaid jumala arm (vs indulgentside müük). Sakramentidest jäid alles ristimine ja armulaud. Luther välistas tsölibaadi, kloostrid, pühakute kultuse. Kultuurikandjateks muutusid kirikuõpetajate perekonnad. Rahvakeelte kasutamine. Rahvas saab ise tutvuda jumala sõnaga. Hakati korraldama leeriõpetusi (elementaarne lugemisoskus). Reforatsioon politiseerub (Saksamaa talurahvasõjad). Luther toetas kohalikke vürste talurahva vastu. Kohalik valitseja kehtestab ise usu (kuidas valitseja nõnda alamad)
teiste seisuste rahuolematust. Pahameelt suurendas katoliku kiriku kõlbeline allakäik. Tõsiusksetele ei saanud meeltmööda olla vaimulike kristlikke põhimõtteid eiravad eluviisid, lihtsuse ja alandlikkuse asendumine toreduse ja kõrkusega. Paavstide huvid muutusid üha ilmalikumaks, nende sekkumine päevapoliitikasse ei välistanud mehkeldamisi isegi kristlikke maid anastava Türgi sultaniga. Erilist pahameelt tekitas tõsikristlastes patukustutuskirjade indulgentside müük. Kiriku väitel võisid nii elavad kui ka surnud, kelle heaks patukustutuskirjad lunastati, pääseda puhastustulest taeva. Kurikuulsaks sai Saksamaal indulgentse müünud dominikaani munk Johann Tetzel, kelle korjanduskastil ilutses kiri: Sobald das Geld im Kasten klingt die Seel sich auf gen Himmel schwing´t (Kui kulden kasti kolksatab, hing põrgust taeva volksatab). Kus Tetzel oli
saadakse ametlike paberite kaudu. Peetrus löödi risti tagurpidi Vatikanis. Katoliku kiriku puhul on samamoodi mungad, nunnad, kloostrid traditsiooni edasikandjateks. Eripäraks on see, et preestriteks võivad olla ainult abiellumata mees. Tsölibaat pärineb 11.sajandist. Oluline roll on kloostritel ka ülikoolide loomisel. 1517. aastal lõi Martin Luther Wittenbergi kiriku uksele 95 teesi usupuhastuseks. See oli protest, soov muuta kiriku tavasid. Viidati indulgentside müügile, aga võitlus toimus Piibli eest usu aluseks peab olema pühakiri. Protestantlikes kirkutes on ainult 2 skaramenti ristimine ja armulaud. Algupäraselt ei kavatsenud Luther oma kirikut rajada. Ühiskondlikud olud aga viisid uue kiriku tekkimiseni. 1523. jõudis luterlik reformatsioon ka Eestisse. Inimese lunastus sõltub Jumala armust, mitte inimese headest tegudest. Usupuhastuse järel hakkas tekkima erinevaid liikumisi: baptism juured asuvad 16
mererööviga. Tohutute varandustega rajati uusi manufaktuure, mis suurendasid veelgi sissetulekuid. Samuti said eurooplastele tuntuks ka seni võõrad kultuurtaimed: kartul, tomat, mais ja kakao. Martin Luther ja reformatsioon Saksamaal Euroopas sajandeid valitsenud katoliku kirik oli XVI sajandiks kaotanud oma tähtsuse. Usuelu oli muutunud vaid välise vormi täitmiseks. Lokkas altkäemaks ja jumala maapealsed asemikud elasid luksuslikult nagu Itaalia väikevürstid. Samuti oli laialt levinud indulgentside müük. Katoliku usk ei pakkunud enam inimestele hingelist rahuldust. Kiriku pahede vastu hakkas võitlema Saksa preester Martin Luther, kes koostas dokumendi, milles vaidlustas katoliku kiriku ilmeksimatuse. Algatamaks avalikku vaidlust esitas ta oma seisukohad 1517. aastal 95. teesina. Tänu trükikunstile levisid teesid kiiresti üle Saksamaa ja leidsid tulist poolehoidu. Martin Lutheri õpetus keskendus kahele põhimõttele
Vaimulike privileegid ning ebakõlbeline ja ilmalik eluviis. Indulgentside müük. Humanismi levik. Martin Luther ja tema õpetus Martin Luther (1483-1546): Saksa reformatsiooni tähtsaim esindaja ja luterluse rajaja suurim katoliiklusest lahkulöönud kristlik usutunnistus. Lõpetas Wittenbergi ülikooli usuteaduskonna ja tegutses seal usuteaduste professorina. Usuküsimusi käsitledes sattus vastuollu skolastikutega. Lutheri õpetus: Terav vastuseis indulgentside müügile 31. okt. 1517 naelutas Wittenbergi lossikiriku uksele oma 95 teesi. Õndsaks saab vaid usu läbi (kirik on jumala ja inimese vahendajana teisejärguline). Usutõe ainsaks allikaks on Piibel. Inimestele antagu võimalus Piiblit lugeda tõuge emakeelse rahvahariduse arenguks (tõlkis ise Uue Testamendi saksa keelde). Sakramentidest pidas vajalikuks vaid ristimist ja armulauda. Preestritel õigus valida abielu ja vallalisuse vahel (ise abiellus endise nunnaga).
Vaimulike privileegid ning ebakõlbeline ja ilmalik eluviis. Indulgentside müük. Humanismi levik. Martin Luther ja tema õpetus Martin Luther (1483-1546): Saksa reformatsiooni tähtsaim esindaja ja luterluse rajaja suurim katoliiklusest lahkulöönud kristlik usutunnistus. Lõpetas Wittenbergi ülikooli usuteaduskonna ja tegutses seal usuteaduste professorina. Usuküsimusi käsitledes sattus vastuollu skolastikutega. Lutheri õpetus: Terav vastuseis indulgentside müügile 31. okt. 1517 naelutas Wittenbergi lossikiriku uksele oma 95 teesi. Õndsaks saab vaid usu läbi (kirik on jumala ja inimese vahendajana teisejärguline). Usutõe ainsaks allikaks on Piibel. Inimestele antagu võimalus Piiblit lugeda tõuge emakeelse rahvahariduse arenguks (tõlkis ise Uue Testamendi saksa keelde). Sakramentidest pidas vajalikuks vaid ristimist ja armulauda. Preestritel õigus valida abielu ja vallalisuse vahel (ise abiellus endise nunnaga).
Vaimulike privileegid ning ebakõlbeline ja ilmalik eluviis. Indulgentside müük. Humanismi levik. Martin Luther ja tema õpetus Martin Luther (1483-1546): Saksa reformatsiooni tähtsaim esindaja ja luterluse rajaja – suurim katoliiklusest lahkulöönud kristlik usutunnistus. Lõpetas Wittenbergi ülikooli usuteaduskonna ja tegutses seal usuteaduste professorina. Usuküsimusi käsitledes sattus vastuollu skolastikutega. Lutheri õpetus: Terav vastuseis indulgentside müügile – 31. okt. 1517 naelutas Wittenbergi lossikiriku uksele oma 95 teesi. Õndsaks saab vaid usu läbi (kirik on jumala ja inimese vahendajana teisejärguline). Usutõe ainsaks allikaks on Piibel. Inimestele antagu võimalus Piiblit lugeda – tõuge emakeelse rahvahariduse arenguks (tõlkis ise Uue Testamendi saksa keelde). Sakramentidest pidas vajalikuks vaid ristimist ja armulauda. Preestritel õigus valida abielu ja vallalisuse vahel (ise abiellus endise nunnaga).
aladel (Püha Saksa-Rooma keisririik & Saksa territoriaalriigid, vürstiriigid). Autoriteeti oli tal tänu sellele, et ta oli nii Wittenbergi ülikooli teoloogia professor piibli erialal kui ka Augustiinlaste munk. Trükikunsti olemasolu tõttu ja tema karisma tõttu just rahvas teda kuulama hakkaski. Selle tulemusel hakkasid Saksamaa aladel rahvarahutused. Esialgne eesmärk ei olnud tal tegelikult uue konfessiooni loomine. Luteri usu põhimõtted ta leidis, et indulgentside kaudu ei saa patust puhastatud ja et õndsaks teeb vaid jumala arm (usk). Luther leidis, et kristlase ülim autoriteet on piibel, mitte paavst ja et piibel tuleb rahvakeelde tõlkida, tõlkis piibli saksa keelde kuigi enne teda oli saksa keelde tõlgitud juba u 20 piiblit. Konkreetsed uuendused katolikus kirikus on 7 sakramenti, Luther loobus 5st sakramendist ja jättis alles 2 ristimise ja armulaua. Hülgas vaimuliku seisuse tsölibaadinõude, kuna piiblist ta sellist nõuet ei leidnud
2.põhjamadalmaad- 1586a kukutasid lõplikult hispaania kuninga. Ja lõid 7mest provintist Ühendatud Madalmaad ehk holland. Riiki toetasid inglimaa ja prantsusmaa. Hispaania toetas nende iseseisvust 1609a. Reformatsioon REFORMATSIOON - Algas Tsehhis Jan Husiga, kes põletati 1415. a. tuleriidal. 16. saj. toimus Saksamaal esimene võitnud reformatioon. Eestvedajaks oli Martin Luther, kes 1517. a. avaldas oma teesid kiriku uuendamise kohta: 1. Nõudis indulgentside müügi lõpetamist. 2. Munkadele ja nunnadele luba kloostrist lahkuda. 3. Vaimulikele õigust abielluda. 4. Kaotati pühakute ja reliikviate kultus, keelata tasu võtmine kiriklike toimingute eest. 5. Lõpetada vaimulike ametikohtade müük. 6. Tõlkida piibel rahvakeeltesse. 7. Tunnistada tähtsaimateks sakramentideks armulaud ja ristimine. - Lutheri ideede mõjul toimus Saksamaal 1524-1526 a. talurahva sõda. Sõja eestvedaja oli
võim, selle usk. See lõpetas ususõjad Saksamaal ja Saksa riigid jagunesid kahte ossa: · Katoliiklikud peamiselt Habsburgide pärusmaad, Saksamaa lõuna- ja loodeosa. · Protestantlikud peamiselt Põhja- ja Kesk-Saksamaa. Reformatsiooni levik Usupuhastus Saksamaal: · Martin Luther kinnitas 31. oktoobril 1517 diskussiooni algatamiseks Wittenbergi lossikiriku uksele 95 teesi, järgides tavapärast kommet vaidluse alustamiseks. Teesides mõisteti hukka eeskätt indulgentside müük. Indulgentsidevastane kriitika kasvas aga kiriku juhtkonna ja paavsti vastaseks kriitikaks. Kõige enam ärritas kiriku juhtkonda Lutheri käsitus, et paavst on vaid ajalik, mitte jumalik olend. · 1520. aastal pani paavst Lutheri kirikuvande alla. Seeda asetati usupuhastusliikumine kirikust väljapoole. · 1521. aastal Wormsi riigipäeval kuulutas ka keiser Karl V Lutheri lindpriiks. See otsus muutis usupuhastusliikumise poliitiliseks.
kirjandust esimene linnakool rajati 1432. a Tallinnasse Oleviste kiriku juurde kõrgharidust omandati Euroopa, just Saksamaa ülikoolides VanaPärnusse taheti asutada kohalik kõrgem ladinakool talulastele, kuid jäi reformatsioonipalangu tõttu katki 2.6 Reformatsioon e usupuhastus sai alguse 1517. a Saksamaal Wittenbergis, algatas Martin Luther Põhjused: oli suunatud kiriku varanduse vastu reformaatoritele ei meeldinud indulgentside müük leiti, et tõelise usu allikas on Piibel, mitte preestrite tõlgendused, kiriku organisatsioon pole õndsaks saamisel oluline Reformatsioon Liivimaal: 1521. a ilmusid Riiasse esimesed evangeelsed jutlustajad 1523. a alustas Tartus tegevust Lutheri õpilane Herman Marsow, kes hiljem läks Tallinna linnad muutusid protestantlikeks, aga maa jäi katoliiklikuks ordumeister Plettenberg saatis Tallinnasse manitsuskirja
1.2.4. Keskaeg, religioon vastuvõtja rollis Teadaolevat kirikuseadustes altkäemaksu otseselt sätestatud ei olnud, kuigi võis täheldada Moosese raamatus sätestatu järgimist. See on mõisteatav, sest sisuline elukorraldus kujunes kiriku ettekirjutiste järgi ja nende eiraja sai olla vaid kirik ise. Ei ole teada, kas võimalikku altkäemaksu nimetasid jumalasulased andamiks ning kuidas jagasid saadud hüvesid. Kuid indulgentside teket tuleb pidada vähemalt pistise, kui mitte altkäemaksu legaliseerimiseks. Kui normieksimusele järgnevat karistust saab vahetada indulgentsi vastu, ja seda isegi tulevikus tekkiva võimaliku normieksimuse puhul, siis seda ei saa pidada muuks, kui altkäemaksuks. Seda eriti juhul, kui normiandja, kohtupidaja ja indulgentsi müüja on ühes isikus. Positiivsest küljest tuleb pidada indulgentsi rahalise karistuse sünniks. 1.2.5
3. Reformatsioon ja ususõjad Reformeeritud kirikud rõhutavad piibliteksti primaarsust kiriliku pärimuse ees (sola scriptura). Rõhutati ka pääsemist usu läbi (mitte kiriku vahendusel), eriti Luther, ja predestinatsiooni – eriti Calvin. Kaks tuntuimat reformikirikut on, aga eriti olid, luterlus ja kalvinism. Reformatsiooni alguseks loetakse 1517. a. oktoobrit, kui Martin Luther naelutas kirikuuksele oma 95 teesi, milles mõistis hukka indulgentside (patukustutuskiri) müügi. 1521 aastal Wormsis toimunud riigipäeval nõuti Karl V initsiatiivil Lutherilt, et ta loobuks oma õpetusest, kuid Luther lausus oma kuulsa ‘siin ma seisan ja teisti ei või.’ Keiser andis välja edikti Lutheri arreteerimiseks, kuid keisrivastane Saksi kuurvürst varjas teda. Lutheri suhteliselt mõõdukale kirikule lisaks tekkis arvukalt radikaalseid sekte (anabaptistid jt). Saksamaal puhkes segaduste ajastu, kus omavahel põimusid
Me peame pihtima vähemalt kord aastas või enne kui võtame vastu püha armulauda mis nõuab, et inimene viibiks armuseisundis. 1497 Katoliiklaste jaoks on isiklik ja täielik pihtimine, millele järgneb absolutsioon, tavaline viis leida lepitus Jumala ja kirikuga. Just sel viisil on Jeesus otsustanud kuulutada oma armastavat andestust igale patusele inimesele isiklikult. Pattude andestamine ja põgenemine puhastustulest hoolivuse kaudu 1471 Kiriku õpetus seostab lepitusesakramendi indulgentside doktriini ja praktikaga. Indulgents kustutab osaliselt või täielikult ajaliku karistuse juba andeksantud pattude eest. Kirik kuulutab, et teatavatel kindlaksmääratud palvetel või tegudel on eriline väärtus, kuna neil on osa vaimsetest hüvedest, mis Jeesus Kristus on pälvinud, ja pühakute headest tegudest. See vaimne armude varasalv, mida kõikide liikmete vahel jagatakse, rõhutab Kristuse ihu erinevate liikmete hoolt ja armastust üksteise suhtes.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
