Reformatsioon ja vastureformatsioon Reformatsioon ehk usupuhastusliikumine sai alguse 16.sajandil ja algatajaks oli Martin Luther, kelle eesmärgiks oli reformida kristliku usu sisulisi kõrvalekaldeid katoliku kirikus . Reformatsiooni põhjusteks olid 1) vastuolud usutõdedes 2) katoliku kirikule omane tagasihoidlikkus puudus ja see tekitas pahameelt 3) vaimulike eelistatud seisus tekitas pahameelt 4) Lutherile ei meeldinud indulgentside müük Martin Luther oli saksa kristlik teoloog ja augustiini munk, kes on oluliselt mõjutanud protestantismi ning ka teiste kristlike traditsioonide õpetust. Ta kutsus Kirikut üles tulema tagasi Piibli õpetuste juurde. *Martin Luther - luterlus (Riik võttis kiriku vara ja maavaldused üle, tähelepanu pöörati jutlusele ja palvetele, kirikust eemaldati üleliigsed kaunistused ja pühapildid, rahvakeelne jumalateenistus)
31. 32. Reformatsioon. Vastureformatsioon. 1. Reformatsiooni põhjused ja eeldused. · Kiriku kaugenemine algkristlikest põhimõtetest · Rahvusriikide tugevnemine ja nende valitsejate püüe vabaneda paavstivõimu kontrolli alt · Vaimulike privilegeeritud seisund, kiriku liigne rikkus · Vaimulike kõlbeline allakäik, mittekristlikud eluviisid · Paavstide sekkumine päevapoliitikasse · Indulgentside müük 2. Martin Luther ja tema õpetus · Ainus usulise tõe allikas on Piibel, vaidlustas paavstikiriku ilmeksimatuse · Ristiusu õpetus tuli puhastada sinna sajandite jooksul ladestunud täiendustest ja tõlgendustest USUPUHASTUS. · Inimene saab õndsaks ainult usu kaudu (õndsaks saab inimene mitte tänu tahtepingutustele või hüvelistele tegudele, selleks polnud vaja kirikut ja paavsti)
REFORMATSIOON 31. peatükk 1. Mis oli reformatsiooni sügavamad põhjused? Mis sai usupuhastusliikumise ajendiks? Sügavamad põhjused: Lääne-Euroopas tekkinud rahvusriikide valitsejad püüdsid vabaneda paavstivõimu kontrolli alt Katoliku kiriku kõlbeline allakäik Vaimulike privileegitud seisund vaimulike mittekristlikud eluviisid Ajend: indulgentside müük 2. Missugused olid Lutheri peamised etteheited tolleaegsele katoliiklusele? Milline oli paavstikiriku reaktsioon? indulgentside müük leidis, et usulise tõe ainsaks allikaks saab olla Piibel jäiga kirikuhierarhia vastu tunnistas seitsmest sakramendist vaid kahte (ristimist ja armulauda) Paavstikiriku reaktsioon oli sellele ükskõikne, paavst pidas seda munkade omavaheliseks lobaks. Kui Leo X Medict selle tõsidusest aru sai, oli hilja juba. 3. Milliseid muudatusi viidi riigis läbi seoses reformatsiooniga? kohalikud vürstid või linnaisad said kiriku üle võimu vaimulikud said õiguse abi...
Saksamaa 16. saj toimus seal esimene võitnud reformatsioon. Tähtsaim juht ja uue kiriku rajaja oli Martin Luther. Alguse sai jälle seoses indulgentside müügiga. Seal hakati neid juba ette müüma. 1517 naelutas Luther oma seisukohad Wittenburgi lossikiriku uksele (95 teesi) 1) lõpetada indulgentside müük 2) paavst saab kustutada vaid enda poolt määratud karistusi. 3) Munkadel ja nunnadel lubada kloostrist lahkuda. 4) Vaimulikel lubada abielluda. 5) Kaotada pühakute ja reliikviate kultus 6) Keelata tasu võtmine kiriku toimingute eest 7) Lõpetada vaimulike ametikohtade müük 8) Tõlkida piibel rahvus keeltesse Reformatsioon Saksamaal (1517-1555) Põhjused: · Katoliku kirik oli ajast maha jäänud · Vaimulikud ei olnud enam eeskujuks Tegevused:
REFORMATSIOON Koostaja:Anet Põdra Reformatsioon ehk usupuhastusliikumine Reformatsiooni põhjused ja eeldused Ulatus ja tagajärjed Paavstide huvid muutusid Patukustutuskirjade indulgentside müük JohannTetzel- Saksamaal kurikuulsaks saanud indulgentside müüja Martin Luther Reformatsiooni algataja Martin Luther (1483-1546) Lõi 95 ladinakeelset teesi Ta leidis ,et usulise tõe ainsaks allikaks on vaid Piibel Luther oli jäiga kirikuhierarhia vastu Tunnistas seitsmest sakramendist vaid kahte,s.o ristimist ja armulauda Katharina von Bora Reformatsioon Saksamaal Paavast Leo X Lutheri tegevusele ei pööratud
Kuna viimases nähti suursugust loojat, tõusis kirjanikke ja kunstnikke loomingulisus. Meresõidu ja kaubanduse areng oli üks eeldutest, mis pani aluse suurtele maadeavastustele. Toimus esimene ümbermaailmareis. Ameerika avastamine ja meretee leidmine Indiasse laiendasid inimeste maailmapilti ning geograafilised teadmised uuenesid. Avastati uued põllukultuurid ning hakati väärismetalli sisse tooma, mis tõi kaasa hindade revolutsiooni. Pahameel rikka katoliku kiriku vastu, suurenev indulgentside müük ning Martin Lutheri teesid, tõi kaasa usupuhastuse ehk reformatsiooni, mis viis poliitiliste, kultuuriliste, majanduslike ja usuliste uuendusteni.Arenes välja uuskõrgsaksa keel, toimus kirikuvarade võõrandamine ning kujunesid katoliiklikud ja luterlikud rühmad. (Augsburgi usurahu). Inglismaal kuulutati kirikupeaks kuningas ja Lääne-Euroopas levis kalvinism. Katolik kirik polnud sellega rahul, seetõttu taheti oma positsiooni tugevdada- sai alguse vastureformatsioon
*1410-1437 valitses Sigmund, Karl IV teine poeg. KARL IV (14.05.1316-29.11.1378) 1348. aastal asutas Praha Ülikooli. Vlatva jõele lasi ehitada Karli silla. Laskis Prahale ehitada uue osa (Nove Mesto). JAN HUS (1371-06.07.1415) Pärit talupoja perest. Õppis Praha Ülikoolis . 1401. aastal sai vaimulikuks. Hiljem oli ta Praha Ülikooli professor. Koostas Tsehhi keele grammatika. Tõlkis Piibli tsehhi keelde. HUSI VAATED: Kritiseeris simooniat, indulgentside müüki ja liiga kõrget tasu sakramentide eest. Ta nõudis kirikuvarade riigivõõrandamist. KONSTANZI KIRIKUKOGU: Kutsuti kokku 1414. aastal Lõuna-Saksamaal. See pidi kaotama kirikulõhe ja kindlustama ühe paavsti võimu, teostama kirikureformi, välja kuulutama ketserluse. See oli koos 3,5 aastat. Jan Hus mõisteti surma ja 06.07.1415 põletati ta ketserina tuleriidal. Kariklased Praha jõukad kodanikud ja reformatsiooni pooldavad aadlikud. Ideoloogideks ülikooli teadlased
indulgentside müük. Kõigi pühakute pühal 31.okt. 1517.a. naelutas Luther Wittenbergi lossikiriku uksele suure plakati 95 ladinakeelse teesiga patukaristuse kustutamise kohta. Seda sündmust loetakse reformatsiooni alguseks. Luther väitis, et paavst ei saa andestada ühtki patusüüd, vaid võib ainult kinnitada Jumala andestust. Paavsti võimuses on üksnes nende karistuste kustutamine, mille ta ise on inimestele peale pannud. Eriti teravalt astus teeside autor välja indulgentside vastu. Oma teese kaitstes pidas Luther mitmes linnas diskussioone sealsete teoloogidega. Lutherilt nõuti eksiõpetusest lahtiütlemist, kuid ta jäi endale kindlaks. Luther pandi peagi kirikuvande alla. Aprillis 1521.a. kutsuti ta Saksa Riigipäevale Wormsi, et teda oma istungil üle kuulata. Riigipäev mõistis Lutheri kui ketseri hukka ja keiser kuulutas ta lindpriiks. Saksi kuurvürst pakkus Lutherile varjupaika Wartburgi lossis. Wartburgi lossis viibides tõlkis Luther Piibli saksa keelde
Maria Edala LIIVI SÕDA Lisett Sigur REFORMATSIOON • Martin Lutheri poolt algatatud usupuhastusliikumine • Protestantlik kirik • Sai alguse Saksamaalt MARTIN LUTHER •Sünd. 1483 Saksamaal, suri 1546 • Augustiinlaste kloostri munk. • Wittenbergi ülikooli teoloogiadoktor ja professor • Uskus, et inimene saab vabaks ainult usust Jeesus Kristusesse, kõik on jumala ees võrdsed •Taastas tõelist usku • Naine Katharina von Bora, kuus last • Indulgentside vastu • Reformatsiooniliikumise juht • REFORMATSIOON • Indulgents – kokkulepitud hinnaga võimalus osta end vabaks puhaststulest. Rikkalik sissetulekuallikas kirikule. • Martin Luther oli indulgentside vastu, avaldas 95 teesi, mis tänu trükikunstile Saksamaalt kiiresti levima hakkasid ja palju toetust leidsid. • Lutheril kasvas paavstiga tüli, sekkus keiser. Taheti vahistada, kuid teda kaitses Saksi kuurvürst Friedrich Tark, keisril ja paavstil
saj Liivi- ja Preisimaa; Leedu ja Zemaitija 14.-15.saj vahetusel. Vaimulikkonna hierarhia paavst ; peapiiskopid ; piiskopid ; preestrid ; ülem- ja alamdiakonid ; akolüüdid (küünlakandjad) ; lektorid (prohvetite raamatute ettelugejad) ; eksortsistid (kurjade vaimude väljaajajad) Maal oli tähtsamaid makse kümnis, mis moodustas algselt ühe kümnendiku saagist. Maaisandal oli oma kirikus ka patronaadiõigus õigus määrata kohale preester. Hiljemal ajal sai suurt tulu indulgentside müügist. Indulgentside müük toimus kindlate reeglite kohaselt korraldatud kampaaniatega. Põhilised maksud siiski maavaldustest ja mitmesugustest maksudest (kümnis, pearaha). Karolingide renessanss Kultuuri tõus Frangi riigis 8. saj teisel poolel ja 9. saj alguses, "positiivsete sammude rada". Hakati taas väärtustama antiikaja kultuuripärandit (avaldus antiikautorite käsikirjade kogumises, ümberkirjutamises ja matkimises), õukond kogus enda ümber teadlasi, kunstnikke ja kirjamehi
Reformatsiooni all mõistame kiriku ja ühiskonna muutmist laiemalt, sealhulgas valitsemise, poliitilise ning ka majndusliku võimu alal. Kirikute probleemid: piiskopid ja paavstid elasid üpris ilmalikku elu; sageli ei peetud kinni tsölibaadist ja levis mitmesuguseid pahesid. Suur taha kulutamine sõdadelem uutele kirikutele, oma sõjaväe ülalpidamine jne. Täiendavad maksud, kiriklikud kohad olid müügiks. Patukaristuskirjade müük. Karl V valitsemise ajal toimus Saksa reformatsioon. Kõige tähtsamad olid kuurvürstiriigid, sest need valisid keisri. Iga osalisriigi valitsejal oli oma õukond, ametkond ning ka sõjavägi. Martin Luther: naelutas Wittenbergi lossikiriku uksele plakati 95 ladinakeelse teesiga patukaristuse kustutamise kohta. Luther väitis, et paavst ei saa andestada ühtegi patusüüd, vaid võib ainult kinnitada Jumala andestust. Oli indulgentside vastu. Ründas katoliku kiriku sakramendi õpetust, pidadaes küllaldaseks ristimist ja armula...
*ei haaranud kohe suuri rahvahulki *lahkumine Rooma kat.kir. alluvusest -->uus, anglikaani kirik, jäädakse truuks katoliikluse dogmadele säilitati senine jumalateenistuskord; anglikaani usutunnistus(peapiiskop Thomas Cranmer) Henry VIII tegevus: jätkas isa poliitikat kuningavõimu tugevdamisel, tahtis Roomast lahku lüüa(Ingl. kiriku pea), sulges kloostrid), konfiskeeris maad ja varad, kaotas tsölibaadi,keelas indulgentside müügi, kõigi teisitimõtlejate hukkamine, keelas talupoegadel käsitöölistel piibli lugemise. 5)Ref. mõju Euroopale *Eur. lõheneb protestantlikuks ja katoliiklikuks *protest. riikide majand. kiire areng(prot-töö ülistamine) *ment. muut-töö ülistamine, kat riikides haridustase madalam(prot. nõutakse piibli lugemist) *reformeeritud kirik toetab rahvuslikku liikumist ja iseseisvust *kat maades kutsub esile teisitimõtlejate hukkamise(inkv. läbi)
Intensiivse põllumajanduse osatähtsus Väärismetallide sissevedu põhjustas varanduslikku kihistumist Reformatsiooni põhjused ja eeldused Paavstide huvid muutusid üha ilmalikemaks Vaimulike mittekristlikke eluviise ei kiidetud heaks, nad polnud eeskujulikud Usukombeid taheti lihtsamaks muuta Indulgentside müük tekitas kristlastes pahameelt Suurim rahulolematus katoliku kiriku vastu vallandus Saksamaal Martin Luther ja tema reformatsioon Luther astus vastu indulgentside müügile Alles jätta vaid kaks sakramenti: ristimine ja armulaud Pidas vajalikuks rahvuskiriku loomist Paavst Leo X Medicit andis välja bulla Lutheri vastu, mille viimane avalikult põletas. Reformatsiooni võidutsedes suleti kloostrid Vaimulikel oli õigus abielluda Ladinakeelne jumalateenistus asendati emakeelsega Augsburgi usurahu Katoliiklased üritasin luteri usku keelustada Rooma keiser Karl V asus väevõimuga usuühtsust taastama 1555. a kuulutati välja Augsburgi usurahu
nised). Tekkisid vastuolud sakslaste ja tsehhide vahel (linnades patriitside ja tsehhidest linnaelanike vastuolud). Jan Hus oli reformatsiooni juht. Põhjused tsehhi keele kaitsmine, kiriku majanduslik korraldus, kiriku ülemvõim, simoonia. Sündmused Johannes 23 tahtis paavstiks saada ja vajas selleks raha. Selleks lõi suurejoonelise indulgentside müümise süsteemi. See tekitas aga pahameelt. 1412. astus Jan Hus indulgentside müügi vastu. 1414-1418 toimus Konstanzi kirikukogu (kirikulõhe kaotamine, paavsti võimu kindlustamine, kirikureformide tegemine, ketserluse väljajuurimine). Sinna kutsuti ka Jan Hus ja ta mõisteti surma 1415. hukati tuleriidal. Avaldas ka esimese rahvuskeelse Piibli. Õpetuse põhiseisukohad tsehhi keele kaitsmine, kahtles pühakirja eksimatuses. SAKSAMAA: oli keisririik Euroopa südames, majandust iseloomustas varakapitalistlike suhete kiire areng
Usuliselt võib reformatsiooni võtta kui püüdlust tagasi pöörduda algkristluse vaimu juurde. Peamised usulised motiivid, miks liikujad proovisid kirikut reformida, olid indulgentsid ehk patulunastuskirjad, pühakute kultus ning humanismi levik rahva seas. Just sellised motiivid olid ka reformatsiooni eelkäijatel Jan Husil ja John Wycliffe'il ning reformatsiooni alusepanijal Martin Lutheril- nad olid innustatud humanismi ideedest ning nende arust oli indulgentside müük ja pühakute kultus vastuolus kristlike algtõdedega. Kokkuvõtlikult oli siiski nende kõigi eesmärgiks kristluse puhastamine väärarusaamadest ja tõlgendamistest ning selle taastamine algpõhitõdedele. Katoliku kirik mõistis liikumised, mis võisid teda ohustada, harilikult ketserlusena hukka, kuid mõnedest said pärast mõningat modifikatsiooni ka katoliikluse uued tugitalad, näiteks kerjusmungaordudest (dominiiklased, frantsisklased ja teised). Reformatsiooni
Reformatsiooni eeldused kujunesid juba keskaja lõpul, nendeks olid: o LääneEuroopas tekkinud rahvusriikide valitsejad püüdsid vabaneda paavstivõimu kontrolli alt. o Vaimulike privilegeeritud seisund tekitas rahulolematust. o Tõsiusksetele ei olnud meeltmööda vaimulike mittekristlikud eluviisid. o Paavstide huvid muutusid üha ilmalikumaks, nad sekkusid ka päevapoliitikasse. Erilist pahameelt tekitas patulunastuskirjade ehk indulgentside müük, kurikuulsaks indulgentside müüjaks sai Johann Tetzel, seal kus tema oli neid müünud, jäid kirikud tühjaks, sest rahvas oli end vabaks ostnud nii sooritatud kui ka veel sooritamata pattude eest. Suurim rahulolematus vallandus Saksamaal, sest poliitilise killustatuse tõttu oli katoliku kirikul vaba voli toimetada. Prantsusmaal, Hispaanias ja Inglismaal oli paavstivõim sunnitud tugevale kuningavõimule mööndusi tegema.
5. kiriku pea pole paavst vaid riigivalitseja; 6. pühakutekultuse eitamine; 7. tsölibaadi kõrvaleheitmine; 8. kloostrite ja mungaordude kaotamine; 9. kirikuvarade võõrandamine. 3) Mida sarnast ja mida erinevat oli J.Calvini ja M.Lutheri õpetuses?. Erinevused: Luther arvas, et õndsaks saab vaid usu läbi, Calvin pidas tööd kõige tähtsamaks ja kellel on hästi läinud sellel oli võimalik õndsaks saada. Luther eitas indulgentside müüki. Ta vaidlustas paavsti ilmaeksimatu võimu, usulise tõe ainsaks allikaks on piibel, nõudis rahvuskirikute loomist, igal kogudusel peab olema õigus valida endale hingekarjane, leidis et sakramente on ainult kaks(ristimine, armulaud), abiellumiskeeld ei ole õige tühistas selle, jäi kehtima ainult alamate vaimulike suhtes, kloostrid suleti, koguduse ühsilaulud Calvin hakkas rääkima predestinatsioonist e. ettemääratuse õpetusest
Pärtliöö korraldasid katoliiklased ööl vastu pärtlipäeva 24.augustil 1572. Nantes'i edikt selle dokumendi alusel tunnistati Prantsusmaal valitsevaks katolism. Göösid madalmaade vabadusvõitlejad Hispaania vastu XVI saj. teisel poolel Võitmatu armaada 1588. aastal Inglismaa poole purjetanud Hispaania laevastik. ISIKUD Martin Luther (1483-1546) algatas usupuhastusliikumise oma seisukohtade avaldamisega 95 teesina, protesteeris indulgentside müügi vastu, keiser kuulutas ta väljaspool seadust olevaks. LeoX paavst, kes heiti Martin Lutheri kirikust välja, sest ta ei loobunud oma ketserlikest väidetest. Ulrich Zwingli (1484-1531) tahtis, et pöördutaks tagasi algkristliku lihtsuse juurde. Sai surma lahingus katoliiklaste ja reformitud kiriku pooldajate vahel. Jean Calvin (1509-1564) jätkas Sveitsis reformatsiooni, tema õpetuse aluseks oli arusaam jumalikust ettemääratusest.
· XIII sajandist said tuntuks itaalia kompasskaardid, millel oli eriti täpselt kujutatud rannajoon Kiriku osa keskaegses ühiskonnas · Kirik kujutas ennast feodaalse monarhina, kelle kuningas - Jeesus Kristus - viibib taevas · Rooma paavst oli jumala asemik maal · Paavst kinnitas, et tema olevat Rooma linna esimese piiskopi apostel Peetruse järglane ja aujärje pärija · Katoliku kirik oli rikas organisatsioon · Indulgentside muumist õigustas kirik, et heategusid oli üle ja paavstil oli õigus neid laiali jaotada · Kirik teenis indulgentside müümisega, algul taheti raha ja pihtimist, hiljem ainult raha · Patte oli määratu hulk ja iga inimene oli kirku õpetuse kohasel juba sünni poolest patune o Lisandusid 7 surmapattu: uhkus, kadedus, viha, laiskus, kitsidus, prassimine ja liiderlikkus ning ekimused Jehoova poolt antud kümne käsu vastu
alati reformimist Kiriku reformimise põhimõte on kehtinud läbi kiriku ajaloo. 15.- 16.sajandil elas Euroopa läbi jälle ühte sellist reformiliikumist. Saksamaal levis samal ajal humanistlik mõtteviis, leiutati trükikunst ja õilmitses linnakultuur. 1517.aastal avaldas saksa mungast teoloogiaprofessor Martin Luther oma esimesed kirjutised, millest suurimat huvi äratas kirjutis indulgentside ehk patukahetsuskirjade kohta. Legend räägib, et ta olevat sellel teemal naelutanud 95 teesi Wittenbergi lossikiriku uksele. Lutheri seisukohtadest arenenud diskussiooni ja selle tulemusel tekkinud reformatsiooni eesmärgiks oli puhastada kirik sellest, mis varjutab ja moonutab evangeeliumi Jeesusest Kristusest. Reformatsiooniga sooviti tagasi pöörduda kristluse lätete juurde ja taaskehtestada vahepeal hüljatud jumalik kord.
· rektoriks valiti Jan Hus · välismaa üliõpilased otsustasid prahast lahkuda · tüli paavstivõimu üle oli juba niikaugel, et pühale toolile pretendeeris korraga 3 paavsti · tehhi kuningriik kuulus vastupaavst Jahannes XXII võimu alla · et vallutada rooma paavstitool vajas ta rohkem raha kui laekus tavalistest sissetulekutest · otsustas kasutada indulgentside müümist · lõi selleks suurejoonelise süsteemi · 1412 saabusid prahasse paavsti volinikud ja teatasid, et linnakolmes suuremas pühakojas algab hingepäästise müük · tõsiselt uskliku lihtrahva seas kutsus ett esile pahameele
KÕRGRENESSANS 21.01.2011 16.sajand !!! Eesmärk pühitseb abinõud !!! Kunstikeskus Rooma Indulgentside müük, mille eest on ehitatud Peetri kirik. Au sees kunstniku arvamus, kunstniku ja tellija suhted muutuvad. Hakati tunnustama kunstniku loovust ja erineust tavainimesest. Arhitektuur: Levinuim ehitustüüp on tsentraalehitis. Silmapaistvaim kirikuehitus PEETRI KIRIK ROOMAS ehk Püha Peetruse Basiilika on Vatikanis Püha Peetruse väljakul asuv kirik, mille ehitus algas 1506 a ja lõpetati 1626 a,
Reformatsiooni eelkäijaks oli ketserlus. Usulised õpetused, mis kaldusid kõrvale põhiseisukohtadest või üksikutest dogmadest. See on üldise arvamuse eitamine ning tähendab otsest vastuolu mingi seisukoha või õpetusega. Tolleaegne Rooma-Katoliku kirik oli muutunud liiga ilmalikuks ja korrumpeerunuks, seda võiks võrrelda mõne tänapäeva monopolistliku ärikorporatsiooniga nad hakkasid nõudma raha iga võimaliku asja eest. Nende asjade hulka kuulusid näiteks nn. indulgentside ehk patukirjade müük ja surnud inimeste hingede taevasse pääsemise kindlustamine raha eest. Ketserluse sihiks oli seatud tagasipöördumine algkristliku lihtsuse juurde, mis tähendas kirikutalitustest loobumist, kui ka nõuet kaotada kiriku ja kloostrite maavaldused ja kirikumaksud. Kokkuvõttes oli tegevus suunatud paavstivõimu vastu ning selle tulemusena tekkisid olemasoleva feodaalkorra ja katoliku kiriku vastased rahvaliikumised. Tekkis
Martin Luther · Reformatsiooni algataja Saksamaal · Avaldas 31.10.1517 kuulsa dokumendi 95 teesi (teooria), kinnitas need Wittenbergi kiriku uksele · Sisaldas ideid kiriku reformimiseks, samuti mõtteid, kuidas usku inimestele lähendada · Kiiresti kujunes välja uus reformitud usk luterlus · Oluline pole kirik, vaid Piibel, inimene pidi reaalselt aru saama, Piibli tõlkimine, õndsaks saab vaid usu kaudu, mõistis hukka indulgentside müümise, 7 sakramendist jättis alles vaid 2 (ristimine ja armulaud) Reformatsiooni levik Saksamaal: · Kiire levik üle riigi · Lutheri ideed olid vastuvõetavad kõikides ühiskonnakihtides · Neid oli võimalik ka muuta, tekkealus erinevatele usulahkudele · Algasid väljaastumised kiriku vastu pildirüüsteliikumised · Talurahvasõda Saksamaal 1524-26 · Juht Thomas Müntzer tahtus luua Jumalariiki · Usupuhastus politiseerus
vastu. Peale ketserite hakkas järjest enam leiduma usuteadlasi, kes leidsid, et kirikut on vaja reformeerida. Alguse sai reformatsioon 14. saj Tsehhist, mis oli Kesk- Euroopa suurim riik. Eestvedajaks Praha ülikooli usuteaduuste professor Jan Hus: 1) simooniat ( kirikuametite müüki) pidas kuritegelikuks 2) leidis, et kirikutalituste eest ei või tasu võtta. 3) Kirik peaks alluma ilmalikule võimule. 4) Indulgentside müük tuleb keelata (patulunastus kirjad) Pandi algul kirikuvande alla. Hiljem vangi. Keeldus oma seisukohtadest loobumast ja põletati 1415 ketserina. Tsehhis järgnes pikaajaline hussiitide liikumine kiriku vastu, mis lõpuks maha suruti. Saksamaa 16. saj toimus seal esimene võitnud reformatsioon. Tähtsaim juht ja uue kiriku rajaja oli Martin Luther. Alguse sai jälle seoses indulgentside müügiga. Seal hakati neid juba ette müüma
Olulisemad otsustajad kuurvürstid Pinged ilmaliku ja vaimuliku võimu vahel 15 saj lõpp 16 saj alguus varakapilistide suhete kiire areng Kirik ja vaimuelu 16. saj katoliikluse tippaeg 1513-1521 paavst Leo X Võim suur tänu trükikunstile Reformatsiooni põhjused ja eeldused: Riikide valitsejad tahtsid vabaneda paavstivõimu kontrolli alt Vaimulike privileegid tekitasid rahulolematust Katoliku kiriku allakäik Paavstide huvi- ilmalikumaks Indulgentside müümine (patulunastuskiri) Martin Luther 1483-1546- 95 teesi 1521 Karl V kuulutab Lutheri lindpriiks Wartburgi lossis: Ristimine armulaua sakramendist piidab Vaimulike ilmaliku võimu piiramine Munkade nunnade lahkumisõigus Preestrite abiellumisõigus Piibel saksa keeles(uus testament, piibel) Ordude -loostrite eitus Pühakute kultuse vastu Pildirüüste- Lõhuti kunstiväärtusi kirikutes
tsölibaadist, vaimulikuametid ostetavad-müüdavad) · Katoliku kiriku kulutused olid muutunud suureks ja seeläbi tõusid kirikumaksud. Miks kiriku kulutused tõusid? Katoliku kiriku paavstid pöörasid suurt tähelepanu kultuurile, kuid nende kultuuriliste ambitsioonide rahuldamine nõudis palju raha. Nt taheti ümber ehitada erinevaid kirkuid, taheti kaunistamiseks kasutada kuulsate maalikunstnike töid jne. Indulgentside (patukahetsuskirjade) müügi vastu suur pahameel · Humanistliku maailmavaate levik, mis läks vastuollu kirikliku maailmavaatega. · Rahvustunde tõus ja ka riigivalitsejate ambitsioonide tõus -> nende vastuolu paavstivõimuga. Nt Inglismaa, kus inglise kuningas Henry VIII läks vastuollu paavstiga ja seeläbi seal reformatsioon toimus Reformatsiooni algus: 1517. Martin Lutheri 95 teesi Wittenbergi lossikiriku seinal, mis
mõju reformatsioonile oli oluliselt suurem kui Zwinglil. Calvinkirjuas raamatu ristiusu õpetus, milles ta esitas oma põhiseisukohad. Kõige olulisem Calvini õpetus oli : Ettemääratused ehk predestinatsiooni õpetus. See tähendas, et iga inimese saatus on jumala poolt ettemääratus ja kirik ei saa inimese saatust suunata. Sellega vabastas Calvin inimesed katoliku kiriku sõltuvusest. Seni oldi veendunud, et õntsaks saab vaid kiriku abiga näiteks: indulgentside ostmisega. Calvin nõudis inimestelt töökust ja lihtsaid eluviise. Ta propageeris kokkuhoidlikust ja lihtsat riietust. Calvini õpetus leidis kiiresti poolehoidjaid eriti vaesemate kihtise seas. Elurõõmsatele linnaelanikele ei meeldinud Calvini vaated, kuna ta ei lubanud lõbutseda. Näiteks oli pühapäevadel keelatud sünnipäevade tähistamine, teatri külastused ja muud. Pühapäeviti kohustas Valvin inimesi lugema piiblit. Kõige selle juures
Vaimulike privilegeeritud seisund tekitas rahuolematust. Pahameelt suurendas katoliku kiriku kõlbeline allakäik. Tõsiusksetele ei saanud meeltmööda olla vaimulike mittekristlikud eluviisid. Paavstide huvid muutusid üha ilmalikumaks, nad sekkusid päevapoliitikasse ega välistanud kokkulepeid isegi Türgi sultanitega, kes kristlikke maid anastas. Üheks Reformatsiooni põhjuseks oli indulgentside müük. See oli ebaõiglane, et sai end pattudest vabaks osta; pattudest pidi end vabaks lunastama ehk midagi tegema ka selle eest, et vabaks saada. Vaimulikud ja preestrid polnud eeskujuks - ette oli kirjutatud, et nad ei ole jõukad, kuid nemad hakkasid järjest jõukamalt riietuma, sööma ja hakkasid poliitikasse sekkuma mis oli ebaeetiline. Poliitiline killustatus - kirikutel oli vaba voli kõike teha, kuid see poleks tohtinud nii olla.
· Johannes Kepler- planeetide orbiidid on ellipsikujulised. · Giordano Bruno- loodusfilosoofia, astronoomia · Paracelsus- arstiteadus · Andreas Vesalius- anatoomia, tegi anatoomiaõpiku · Galileo Galilei- astronoomia, teleskoop. Reformatsioon põhjused ja tulemused: Põhjused: riikide valitsejad soovisid vabaneda paavstivõimu alt, vaimulike privileegitud seisund tekitas rahulolematust, katoliku kirike kõlbeline allakäik, paavstide huvi muutus üha ilmalikumaks, indulgentside müümine (patulunastuskiri). Tulemused: Saksamaal tekib luteri usk, ususõjad. Sveitsis tekib kalvinism ja ususõjad. Inglismaal kloostrid saadetakse laiali ja pildirüüste. Protestantlikud usulahud: Saksamaal luterlus (Martin Luther), Sveitsis kalvinism (Calvin), Inglismaal anglikaani kirik (Henry VIII) Ususõdade tulemused:
Algataja Martin Luther pärit rikkast perest, isa oli tööstus, omas mitmeid maagikaevandusi. Tänu sellele sai L. parimatest gümnaasiumidest väga hea hariduse, astus ülikooli, kus õppis juurat. Oli seda lõpetamas, kui koju minnes sattus äikesetormi, lubas jumalale, et kui pääseb eluga vahetab juura teoloogia vastu. Pääses ja vahetaski. Temast sai Wittenbergi ülikooli professor. Oli väga populaarne. L. ei meeldinud indulgentside müümine, katoliku kirik tegi sellega suurt ära. 1517. a. lõi L. Wittenbergi lossi uksele 95 teesi indulgentside müügi vastu. Paavst saatis L. ähvarduskirja. Teda võrreldi metsseaga, kes tuhnib üles viinamäge. L. kutsus oma õpilased õue ja pani ähvarduskirja põlema. Üliõpilased kiitsid selle heaks. See oli luterluse algus. 1521. a. kutsuti L. Saksa riigipäevale, kus oli kohal ka Rooma paavsti esindaja. Plaanis oli panna L. vande alla ja põletada ta nagu ketser
REFORMATSIOON ja EESTI Reformatsioon. Usupuhastus ... ristiusu õpetuse puhastamine täiendustest ja tõlgitsustest ning tagasipöördumine kristlike põhimõtete range jälgimise juurde põhjustas kiriku ja ühiskonna muutusi laiemalt, k.a valitsemises, poliitikas ja majanduses Usupuhastuse algus Saksamaal Martin Lutheri (1483-1546) paavstivastased esinemised viisid läänekiriku jagunemisele Ta ei tahtnud asutada uut kirikut, tema eesmärgiks olid reformid Diskussiooni algatamiseks kinnitas ta 31. oktoobril 1517 Wittenbergi lossikiriku uksele 95 teesi, järgides tavapärast kommet vaidluse alustamiseks Teesides mõistis te eeskätt hukka indulgentside müügi Indulgentsidevastane kriitika kasvas aga tasapisi kiriku juhtkonna ja paavstivastaseks kriitikaks Martin Luther 4 Reformatsioon 16. sajandi algul tekkinud vastuseis Lääne-Euroopas paavsti poolt juhitud katoliku kirikule poliitiline ilmalikud valitsejad,...
REFORMATSIOON ja EESTI Reformatsioon. Usupuhastus ... ristiusu õpetuse puhastamine täiendustest ja tõlgitsustest ning tagasipöördumine kristlike põhimõtete range jälgimise juurde põhjustas kiriku ja ühiskonna muutusi laiemalt, k.a valitsemises, poliitikas ja majanduses Usupuhastuse algus Saksamaal Martin Lutheri (1483-1546) paavstivastased esinemised viisid läänekiriku jagunemisele Ta ei tahtnud asutada uut kirikut, tema eesmärgiks olid reformid Diskussiooni algatamiseks kinnitas ta 31. oktoobril 1517 Wittenbergi lossikiriku uksele 95 teesi, järgides tavapärast kommet vaidluse alustamiseks Teesides mõistis te eeskätt hukka indulgentside müügi Indulgentsidevastane kriitika kasvas aga tasapisi kiriku juhtkonna ja paavstivastaseks kriitikaks Martin Luther 4 Reformatsioon 16. sajandi algul tekkinud vastuseis Lääne-Euroopas paavsti poolt juhitud katoliku kirikule poliitiline ilmalikud valitsejad,...
Reformatsiooni mõju Euroopale Reformatsioon sai alguse 16.saj Prantsusmaal, kus Martin Luther naelutas Wittenbergi kiriku uksele oma kuulsad 95 teesi. Nendes nõudis ta muu hulgas indulgentside müügi lõpetamist, emakeelset jumalateenistust ja soovitas luua kristlikke koole. Sellega kinnitas Eestis oma olemust luteri kirik. Luterlus pani alguse eestikeelsele kirjasõnale ja talurahvakoolile. Ka luterlikku tööeetikat peetakse eestlastele omaseks. Trükiti ka esimene raamat: ,, Katekismus". Moraalne võim, mis seni oli takistanud ülikiiret teaduse arengut, kadus. Me näeme, kuidas teadus areneb kiiremini inimmoraali arenemisest
reformatsiooni tähtsaim juht Uue kiriku rajaja Sünniaeg: 10. nov 1483, Eislebenis Eesnimi pandi Püha Martinuse järgi 1507 Pühitseti Martin Luther preestriks Ülesanne: teoloogia õppimine 1512 Matrin Luther sai teoloogiadoktoriks ja Wittenbergi ülikooli piibliteaduse professoriks Võitluse algus Tülide algus indulgentside müük 31. oktoober 1517 Matrin Luther naelutas Wittenbergi lossikiriku uksele suure plakati 95 ladinakeelse teesiga patukaristuse kustutamise kohta Usupuhastus Luther kaitses oma teese, pidades diskussioone sealsete teoloogidega 1519 tuntuim vaidlus Lutheri ja Johannes Ecki vahel Leipzigis 1518 tuli korraldus, et Luther ilmuks 60 päeva jooksul Rooma 1520 paavst avaldas bulla 1521 Saksa Riigipäev kutsus Lutheri Wormsi
Usupuhastus ja reformatsioon §31 õ. lk.224-235 Usupuhastus- ristiusu õpetuse puhastamine sajandite jooksul ladestunud täiendustest ja tõlgendustest. Reformatsioon- kiriku ja ühiskonna muutumine laiemalt Usupuhastuse eeldused ja põhjused(õ.lk. 224) • Ilmaliku ja vaimuliku võimu vaheline konkurents • Katoliku kiriku moraalne allakäik • Indulgentside müük, millega rahastati kiriku ettevõtmisi • Humanismiideede levik • Renessanss, teadmiste areng • Rahvusriikide kujunemine • Kirik peab olema lihtne, odav, emakeelne • Kirikukogudus ei pea alluma Rooma paavstile Usupuhastus Saksamaal Martin Luther (1483- 1546) . • Preester, teoloog • 31.0ktoobril 1517 naelutas Wittenbergi lossikiriku uksele plakati 95 teesiga patukaristuse kustutamise kohta
Reformatsiooni tegelased: 1. Jan Hus (1371-1415) pidas suureks kuriteoks simooniat, pidas ebaõiglaseks eraldi tasu kirikutalitluste eest, avaldas kriitikat kaupmeeste ja liigkasuvõtjate vastu, talle ei meeldinud armulauakorraldus, leidis et inimesed peaksid korraldusi saades kontrollima, kas need vastavad kristlikule õpetusele. Tahtis puhastada tsehhi keelt saksa keelest, õpetada seda emakeelena koolis. Tahtis muuta ka Praha ülikooli tsehhi ülikooliks. Oli indulgentside müügi vastu, paguluses koostas tsehhi keele grammatika ja tõlkis Piibli tsehhi keelde. Ta põletati ketserina tuleriidal. 2. Martin Luther sündis 1483. aastal Eislebenis ning nime on ta saanud Püha Martinuse järgi. Tema isa oli olnud talupoeg, kuid hiljem omandas ta väikese vasekaevanduse. Luther alustas õpinguid Mansfeldi ladinakoolis, kus ta õppis 7 aastat, peale mida ta astus Magdeburgi toomkooli
aga katoliku kirik 1529. aastal kutsus kuningas kokku parlamendi ja järgnevate aastatega teostati seadusandlike aktide kaudu reformatsioon. 1534 anti välja supremaatiaakt, mis kuulutas, et kuningas on Inglise kirikupea, kuid jäädakse siiski truuks katoliikluse dogmadele. Uut kirikut hakati kutsuma anglikaani kirikuks, mille peapiiskopiks sai Thomas Cranmer. Inglismaal suleti kõik kloostrid, võeti ära nende maad, tuli inglisekeelne jumalateenistus, keelati indulgentside müük ja kaotati vaimulike tsölibaat. Henry VIII oli selle kõige juures karm ja halastamatu, kartes rahva vastuseisu, lasi ta teha akti, kus kõik, kes kritiseerivad kuninga abielu või nimetavad teda ketseriks, tuleb hukata. Pärast Henry VIII surma sai troonile tema poeg Edward VI, kes aga noorelt suri. Peale seda päris trooni Henry VIII tütar veendunud katoliiklane Mary I, kes sai kuulsaks kui verine Mary
olulisusest inimteadvuses ning majanduses. Ainuõiged usulised väljavaated hakkasid asenduma teaduslike hüpoteeside ja avastustega, mis leidis rohkelt kasutamist meretrantspordi majandamisel, astronoomias, arhitektuuris jne. Inimesed ning riik ei teeninud enam kiriku huve, vaid keskenduti kabanduse, kaubaveo arendamisele, seaduste ning kiriku reformeerimisele. Taoline mentaliteet oli murranguline, seda ilmestasid kokkupõrked teisitimõtlejate ning katoliku kiriku vahel, püüd kaotada indulgentside müümine või kaubandusele tuginev majanduslik tõus. Humanism või inimlikkus, mis allub psühholoogilistele isikuomadustele meelekindlus, iseseisvus, omakasupüüdlikkus, ärgitab inimest millegi uue loomisele (või hävitamisele), näiteks katolikust monarhist suundumine üha enam kapitalistliku majandusmudeli suunas või renessansiliku maailmavaate kujunemine humanistliku ja moraalitunnetuse abil (või vastupidi)
1. Millised tegurid viisid reformatsioonini? Miks algas see just Saksamaalt? Õpetusest lahknevad usuvoolud, valitsejad püüdsid paavstivõimu kontrolli alt vabaneda, kiriku kaugenemine algkristluse põhimõtete juurest. See algas Saksamaal, sest Martin Luther ise elas Saksamaal ja riputas Wittenbergi losskiriku uksele oma vaateid seletava teesi. Algas indulgentside müügi pärast. Alguses ei pööratud ta tegevusele suurt tähelepanu, selle tingis paavsti ilmalikud huvid ja Saksamaa poliitiline killustatus, mis lasi reformatsioonil laialdaselt levida. 2. Analüüsi erinevate ühiskonnakihtide võimalikku suhtumist Lutheri õpetusse ja reformatsiooni. Kellel oli reformatsioonist võita, kellel kaotada? Paljud Saksa vürstid astusid reformatsiooni poolele, et oma poliitilist võimu suurendada ja kiriku määda ja varade arvelt rikastuda
populaarsuse lihtrahva seas. 1415. a. Konstanzi kirikukogul mõisteti ta surma, kuid jätkus tema pooldajate ehk hussiitide liikumine. Hussiidid osutusid ähvardavaks jõuks ja kiriku jaoks ka ainsaks keskaegseks sektiks, millega tuli kompromiss leida. Hussiidide liikumise massiliseks muutudes arenes 2 suunda : kariklased ja taboriidid. Kariklased Praha jõukad kodanikud ja reformatsiooni pooldavad aadlikud. Ideoloogideks ülikooli teadlased. Nad nõudsid kirikuvarade sekulariseerimist, indulgentside keelustamist.Taboriidid linnarahva vaesemad kihid ja talupojad. Tunnistasid vaid Kristust. Rõhutati rohkem majanduslikku ja sotsiaalset külge. 1420. aastal kuulutas paavst Martinus V välja ristisõja tsehhi ketserite vastu. Kui Praha ümber piirati jõudsid kohale taboriitide väed Jan Zizka juhtimisel. Jan Zizka võttis kasutusele vankerkatsi- e. Talupojavankritest kiiresti kokkupandava kaitsekilbi, mille vastu ratsavägi abituks osutus. 1433
Reformatsioon Põhjused ja eeldused Põhjused Eeldused Katoliku kiriku väidetav Rahvusriikide valitsejad kaugenemine püüdsid vabaneda Tavatu reformatsiooni paavstivõimu kontrolli alt ulatus ning selle tagajärg Katoliku kiriku kõlbeline allakäik Paavstide huvid muutusid ilmalikumaks Indulgentside patukustutuskirjade müük Martin Luther (1483-1546) ja tema õpetus Reformatsiooni algataja Õppis teoloogiat Tähelepanu pööras Piibli tekstidele Arusaam, et õndsaks saab usu kaudu Väitis: "Kui paavst teaks, milliseid kuritarvitusi indulgentside müük kaasa toob, eelistaks ta sellele Püha Peetruse kiriku mahapõletamist" Lõi Wittenbergi lossikiriku uksele 95 teesi, millel oli palju lugejaid Martin Luther (1483-1546) ja tema õpetus
Kodusõja lõppedes sa troonile Tudori dünastia, mille esimene kuningas oli Henry VII (valitsusaeg: 1485-1509). Kuningavõimu tugevdamist toetasid laiad rahvakihid, sest sooviti laastavate kodusõdade lõppemist. Õpetuse Põhiseisukohad: Parlamendi aktidega suleti Inglismaal kõik kloostrid, kuningas konfiskeeris nende maad ja varad, munkadest sai täiendus töötute ridadel. Kaotati vaimulike tsölibaat. Kiriku tegevuses sai tähtsaimaks uuenduseks ingliskeelne jumalateenistus. Keelati indulgentside müük, tehti lõpp pühakute säilmete ja pühapiltide austamisele, vähendati kirikupühade arvu. Jumalateenistuse aluseks pidi olema peapiiskop Thomas Cranmeri koostatud palveraamat. Inimesed, kes ei pooldanud riigi ülimuslikkust kiriku suhtes ja pidas tähtsaks kogu kristliku maailma ühtsust, hukati. Kuna Henry VIII kartis opositsiooni uue riikliku kiriku vastu, keelas ta talupoegadel, käsitöölistel ja teenijatel Piibli lugemise ja arutamise.
Reformatsiooni positiivsed ja negatiivsed tagajärjed Reformatsioon sai alguse 16.saj Prantsusmaal, kus Martin Luther naelutas Wittenbergi kiriku uksele oma kuulsad 95 teesi. Nendes nõudis ta muu hulgas indulgentside müügi lõpetamist, emakeelset jumalateenistust ja soovitas luua kristlikke koole. Minu arvates üks tähtsam usupuhastuse positiivne tagajärg ongi hariduse laialdasem levik. Loodi külakoole, hakati tähtsustama ka lihtsate inimest kirjutama ja lugema õpetamist. Oluline on ka jumalateenistuste muutumine emakeelseteks, sest nii said inimesed sellest paremini aru. Kindlasti on hea ka Piibli tõlkimine rahvuskeeltesse.Esimesena tõlgiti Piibel saksa ja prantsuse
Millal ja millist sündmust peetakse reforatsiooni alguseks? Luther hakkas kahtlema, kas ainuüksi kirik saab aidata inimesel õndsaks saada. Temas süvenes arusaam, et õndsaks saab vaid usu kaudu ja seega polnud vaja kirikut ja paavsti. Vastuvõetamatu oli talle ka induligentside ehk patukustutuskirjade müük. 31. oktoobril 1517 naelutas Wittenbergi ülikooli teoloogiaprofessor Martin Luther Wittenbergi linnusekiriku uksele 95 teesi indulgentside müügi vastu. · Nimeta Martin Lutheri õpetuse seisukohad. *keskendus nendele Piibli tekstidele, milles räägiti inimese ja Jumala vahekorrast. *usulise tõe ainsaks allikaks on Piibel. *Õndsaks saab ainult usu kaudu, selleks ei ole vaja kirikut ja paavsti. *tunnustas ainult kahe sakramenti: ristimist ja armulauda. *ta oli kirikuhierarhia vasti kutsus üles kirikut reformima, vajalik luua rahvakirik. *mõistis hukka patukahetsuskirjade müümise
inimanatoomiat. Renessanssiperioodi seostatakse tihti sekulariseerimisperioodiga. Humanismi uued ideaalid arenesid vastukäiguks kristlusele. Enamik renessansskunstist osteti kirikute poolt. Renessanssi jooksul pakkusid suured kirikumehed nagu Erasmus ja Luther välja kirikureforme, mis põhinesid humanistlikul kriitikal Uue Testamendi kohta. Olulisimaks sündmuseks võib lugeda M.Lutheri oktoobris 1517 avaldatud 95 teesi, mis seadus paavsti autoriteedi suure kahtluse alla ning taunis sügavalt indulgentside müümist. Nimetatud 95 teesi viisidki suure usureformini, mille käigus Rooma-katoliku kirik kaotas Lääne-Euroopas oma hegemoonia. Renessanssiga on kindlasti lahutamatult seotud ka humanism ning humanistid. Vararenessanssi perioodil kutsuti humanistideks õpetlasi, kes uurisid ja tutvustasid antiikkultuuri. Humanistid vastandusid oma olemuses teoloogidele ning vaiulikele. Hiljem, alates Petrarcast, hakkas humanism tähendama siiski
uuendusliikumine, mille tulemusena katoliku kirikust eraldusid nn reformeeritud harud, neist peamised olid luterlus, kalvinism ning anglikaani kirik. Traditsiooniliselt seostatakse reformatsiooni algust Martin Lutheri nime ja kuupäevaliselt 31. oktoobriga 1517. 3 Tekkelugu Lutheri professoriks olemise ajal saabus Wittenbergi paavsti esindaja Tetzel, kes müüs indulgentse, et koguda raha Peetri kiriku ehitamiseks. Luther astus tema tegevusele vastu. Ta kirjutas 95 teesi indulgentside müümise vastu ning naelutas need kiriku uksele. Luther ei tajunud tollal veel, kui kaugeleulatuvaks see tegu osutub. Ümbritsevaist linnadest saabunud palvarändurid, kes olid tulnud indulgentse ostma, mõistsid Lutheri vastuväidete arukust. Nad kopeerisid Lutheri teese ning viisid neid oma kodudesse. Äsja leiutatud trükikunst aitas Lutheri sõnumit kiiresti levitada ning mõne aja möödudes loeti tema sõnu suures osas Euroopast.
Jah. Saadi uusi valdusi, rikkusi, sai minna Indiasse. III REFORMATSIOON ehk usupuhastusliikumine, mis sai alguse 16.sajandil Eeldused: · Renessanss, mis oli katoliku kiriku vastane · Lääne Euroopa valitsejad püüdsid vabaneda paavstivõimu kontrolli alt · Pahameelt tekitas katoliku kiriku kõlbeline allakäik · Paavstide huvid muutusid üha ilmalikumaks, nad sekkusid päevapoliitikasse · Patukustutuskirjade indulgentside - müük. Inimesed, kelle heaks patukustutuskirjad lunastati, pääsesid puhastustulest taeva. Põhjused: · Katoliku kirik ei suutnud muutuda, arenenud ühiskonnaga kaasas käia, käitumine läks sõnadest lahku · Karoliku kiriku õpetus oli oma aja ära elanud · Vaimulikud ja humanistid võitlesid katoliku kiriku kui organisatsiooni vastu Martin Luther: Elu, tegevus, vaated:
juurde. Reformatsioon – 14. sajandil toimunud usupuhastusliikumine, mille tagajärjel kujunesid katoliiklusest eraldunud protestantlikud kirikud (luterlus, anlikaani kirik) Martin Luther – Saksa teoloog, isa soovis et temast saaks jurist, ise soovis saada mungaks, oli sõnapidajamees, ta ei tahtnud asutada uut kirikut, tema eesmärgiks olid uued reformid, 1517 pani ta Wittenbergi kiriku ustele 95 teesi, et avalikku vaidlust alustada, teesides mõisteti hukka indulgentside müüki, 1520 pandi ta kirikuvande alla, ta ei tohtinud kirikuga tegeleda. Keiser kuulutas ta lindpriiks. 1522 tõlkis ta Uue Testamendi saksa keelde, teda peetakse saksa keele rajajaks. Põhiseisukohad: õndsaks saab ainult usu kaudu, selleks pole kirikut ja paavsti vaja. Arvas, et piibel ja jutlus peavad olema emakeeles ning abiellumine on lubatud. Augsburgi usurahu – luterlus sai katoliikluse kõrval riigiusuks. ``Kelle valitsus, selle
1.Vürtsid;kallis tollimaks;uudishimu;kullajanu;müüdid pururikastest riikidest;ristiusu levitamine 2.kompassi täiustamine ja astrolaabi leiutamine;Pürenee ps palju sõjakaid rüütleid;karavell;Hisp. ja Port. leidus meresõidukog. mehi 3.Maailmapilt avardus;uued kaubateed- ja keskused;uued põllukultuurid;kuld;nakkushaigused;Itaalia kaubalinnade tähts. vähenemine 4.Kol.-1492.avastas Uue Maailma;da Gama-1498 avastas meretee Indiasse;Magalaesh-1519-22 esimene ümbermaailma reis 5.Ren-taassünd 14-16 saj 6.Hum.-inimlikkus,Erasmus Rotterdamist ja Thomas More 7.A.T.-dominiiklane,kat. kiriku tähtasim filosoof,tegeles tomismiga -uuris mitemeid valdkondi ja sid.need kristlusega;Ld.V-kunstnik;Luther-ref.algataja ja lõi lutheri kiriku;Calvin-rajas prot. usuvoolu kalvinism 8.Ref.-1517 toimunud usupuhastusliikumine,mille tagaj. kuj. kat. eraldunud prot. kirikud 9.1)Ta oli kiriku üleolu ja rikkuse vastu,2)indulgentside müük 10.lihtsus;emakeelsus;piibli luge...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
