Kvalitatiivsete meetodite üldkursus 1.Sissejuhatus Miks uurida ühiskonda teaduslikult? (Babbie 2004) Argielu tunnetamine ja selle puudused: Piiratud kogemus, puudub maht ja sügavus Teoreetiliste teadmiste puudumine Süstemaatilisuse ja järjepidevuse puudumine Analüütilisuse puudumine Emotsioonid segavad Teadusliku käsitluse üldised nõuded Teaduslik tunnetamine toimub teaduslikus kontekstis ja on dialoogiline Teaduslik tegevus on süstemaatiline ja järjepidev tegevus Teaduslik tunnetamine toimub selleks spetsiaalselt välja arendatud meetodite alusel Teadusliku tunnetamisprotsessi tulemuseks on tõendatav teadmine uuritavast objektist Teaduslik teadmine on objektiivne, s.t vastab antud hetkel juhtiva teadlaskonna poolt objektiivseks tunnistatud nõuetele, s.t objektiivsus on kokkuleppe küsimus Teadusliku uurimise eesmärgiks on saada usaldusväärset teadmist uuritava tegelikkuse objekti kohta Traditsioonilised teadusliku uurimise eesmärgid M...
Lorentzi seadus: Laengut q omavale ja kiirusega v liikuvale osakesele õjub magnetväljas induktsiooniga B lorentzi jõud, mis avaldub kujul: FL = q v B sin - nurk osakese liikumissuuna ja magnetvälja suuna vahel ELEKTRODÜNAAMIKA Elektromagnetiline induktsiooni nähtus elektrivälja tekkimine magnetvälja puudumisel. Seda elektrivälja nimetatakse pööriselektriväljaks, kuna tema jõujooned on kinnised jooned ehk pöörised. Elektromagnetiline induktsioon igasugune magnetvoo muutus juhi asukohas põhjustab juhis induktsiooni elektromotoorjõu tekke Magnetvoog magnetvälja iseloomustav suurus, mis võrdub magnetvoo tiheduse vektori mooduli, kontuuriga piiratud pinna pindala ja pinnanormaali ning B-vektori vahelise koosinuse korrutisega: = B S cos ühik: 1Wb 1N 1N 1m 1Wb = 1T m 2 = 1m 2 = 1A 1m 1A
Ülesanne: Papptorukesele keriti 400 keerust koosnev juhtmepool, mille takistus alalisvoolule oli 4. Pooli otste külge ühendati tester, mis töötas mõõtepiirkonnal 100mV (testri takistus 1k). Kui pooli sisse pisteti 1 sekundi jooksul püsimagnet ristlõike- pindalaga 0,5 cm2, siis hälbis testri osuti väärtuseni 10 mV. Kui palju muutus magnetvoog ühes keerus? Kui suur on magnetinduktsioon selle püsimagneti sees? 5. Lenzi reegel Elektromagnetiline induktsioon on oma olemuselt alalhoidlik nähtus. Induktsioonivool soodustab alati olemasoleva olukorra säilimist. Lenzi reegel: a) Induktsioonivool toimib alati vastupidiselt voolu esile kutsuvale põhjusele. b) Induktsioonivoolu suund on selline, et tema magnetväli takistaks muutust, mis voolu põhjustab c) Kui välismõju tingib magnetvoo kasvu kontuuris, siis on induktsioonivoolu magnetväli välise magnetvälja suhtes vastassuunaline. Kui aga välismõju
Koostas: Reppy 21.11.2012 Keevitamine 1. Keevitusprotsesside Liigitus: Käsikaarkeevitus Keevitus kaitsva gaasi keskkonnas (MIG, MAG, MIG/MAG, TIG) Kontaktkeevitus Plasmakeevitus 2. Metallide keevitatavus: Keevitatavuseks nimetatakse ühesuguste või erinevate metallide omadust moodustada kvaliteedinõuetele vastav keevisliide. Keevitatavus sõltub keevitatavast materjalist, kasutatavast keevitustehnoloogiast, samuti keevisliite konstruktsioonist. Praktikas on juurdunud 4 keevitatavuse hindamise astet: hea, rahuldav, piiratud, halb. Hea keevitatavuse korral on keevisõmblusel ligilähedaselt samad mehaanilised omadused kui keevitataval metallilgi. Keevitatavus on rahul...
Jump to Navigation Frame Your location: Home Page › Praktikumid › Praktikum nr 5. Terase termotöötlus › Assessments › View All Submissions › View Attempt View Attempt 2 of 3 Title: Praktikum nr 5. Terase termotöötlus Started: Monday 14 March 2011 15:50 Submitted: Monday 14 March 2011 16:00 Time spent: 00:10:08 Total 86/100 = 86% Total score adjusted by 0.0 Maximum possible score: 100 score: 1. Mis on termotöötluse eesmärk? Student Response A. metalli kuumutamine ja kiire jahutamine B. metalli kuumutamine üle faasipiiri ja aeglane jahutamine C. Oksiidikihi eemaldamine terase tootmisel kasutades taandavaid gaase D. Metalli omaduste muutmine struktuuri muutmise teel Score: 2/2 2. Mis võimaldab terast termiliselt töödelda? Student Response ...
Title: Praktikum nr 5. Terase termotöötlus Started: Monday 4 October 2010 05:18 Submitted: Monday 4 October 2010 06:07 Time spent: 00:49:17 Total score: 77/100 = 77% Total score adjusted by 0.0 Maximum possible score: 100 1. Mis on termotöötluse eesmärk? Student Response A. metalli kuumutamine ja kiire jahutamine B. Oksiidikihi eemaldamine terase tootmisel kasutades taandavaid gaase C. metalli kuumutamine üle faasipiiri ja aeglane jahutamine D. Metalli omaduste muutmine struktuuri muutmise teel Score: 2/2 2. Mis võimaldab terast termiliselt töödelda? Student Response A. Terases/malmis toimuv pol...
surmani, mittesugulisel aga vanemorganismist eraldumisest kuni surmani BIOGENEETILINE REEGEL selgroogsete organismide lootelise arengu seaduspärasus, mille kohaselt ontogeneesi alguses läbitakse liigi fülogeneetiliste eellaste embrüonaalse arengu etappe RAKKUDE DIFERENTSEERUMINE geenide valikulisest avaldumisest tulenev rakkude areng, mille käigus nad omandavad kindlale koetüübile iseloomuliku kuju ja talitluse EMBRÜONAALNE INDUKTSIOON lootelise arengu käigus esinev protsess, mille korral ühtede rakkude diferentseerumine tingib teiste rakkude diferentseerumise EMBRÜOGENEES organismi looteline areng. Algab munaraku viljastumisest ja lõpeb sünnimomendiga POSTEMBRÜOGENEES organismi lootejärgne areng OTSENE ARENG vastsündinu sarnaneb üldplaanilt kohe oma vanematega MOONDEGA ARENG vastsündinu erineb oma ehitusplaanilt täiskasvanud organismist ja muutub viimase sarnaseks alles läbi vahestaadiumite
MÕISTED A priori- kogemuse eelne tõene teadmine Absoluut- lõplik reaalsus kui üks ja ainus kõikehõlmav printsiip, kõikainus Agent- subjekt, mis otsustab, valib või tegutseb Agnostitsism- suhtumine, mis väldib nii uskumist kui ka uskumatust, jaatust kui ka eitust, hoidudes otsustusest. Analüüs- viis taotleda millegi sügavamt mõistmist seda osadeks jagades Analüütiline filosoofia- filosoofiline vool, mis näeb eesmärki mõistete, väidete, meetodite, argumentide ja teooriate selgitamises hoolika analüüsi teel. Analüütiline väide- väike, mille tõesuse või vääruse saab kindlaks teha väite enda analüüsimisega. Antinoomia-võrdväärsetest eeldustest tulenevad vastuolulised järeldused. Antropomoftsism- inimese omaduste omastamine, millegi mitteinimlikule, nt ilmastinähtustele. Deduktsioon-järeldus üldiselt üksikule Induktsioon- järeldus üksikult üldisele Determinism- seisukoht, et miski ei saa toimuda teisiti, kui see tegelikult toimub Eeldus- arut...
View Attempt 2 of 3 Title: Praktikum nr 5. Terase termotöötlus Started: Sunday 26 September 2010 09:08 Submitted: Sunday 26 September 2010 09:17 Time spent: 00:08:56 Total score: 90/100 = 90% Total score adjusted by 0.0 Maximum possible score: 100 1. Mis on termotöötluse eesmärk? Student Response A. Metalli omaduste muutmine struktuuri muutmise teel B. Oksiidikihi eemaldamine terase tootmisel kasutades taandavaid gaase C. metalli kuumutamine ja kiire jahutamine D. metalli kuumutamine üle faasipiiri ja aeglane jahutamine Score: 2/2 2. Mis võimaldab terast termiliselt töödelda? Student Response A. Terases/malmis toimuv polümorfne muutus (K12 ja K8) B. Terase kõrge sulamistemperatuur C. Terases kiirel ja...
vormitakse ja põletatakse uuesti 1100...1400 °C juures. Ferriitide eritakistus ulatub 108 £2-m. Nad on kõvad ja haprad ning nende valmistamisjargne töötlemine on raske. Magnetilistest omadustest lähtudes võib ferriite liigitada pehmemagnet- ferriitideks, ülikõrgsagedusferriitideks, ristkülikukujulise hüstereesisilmusega ferriitideks, kõvamagnetferriitideks jne. Pehmemagnetferriitide suhteline magnetiline (alg)läbitavus võib ulatuda 20000-ni ja induktsioon 0,5 teslani. Kõrgsagedusferriidid on käsutatavad sageduseni 600 MHz. Ristkülikukujulise hüstereesisilmusega ferriidid leiavad käsutamist põhiliselt arvutustehnikas (magnetmäluseadmed jne.). Ferriitide Curie' temperatuur on valdavalt vahemikus + 70...+ 450 °C, nende tihedus on piirides 4...5kg/dm3. 51.Millise omadused on magnetostriktsiooni- ja termomagnetmaterjalidel ja kus neid kasutatakse?
2·10-7 N. Lorentzi jõud- Lorentzi jõuks nimetatakse elektromagnetväljas liikuvale elektrilaengule mõjuvat jõudu. Liikuvale osakesele mõjub niielektriväljast põhjustatud jõud kui ka magnetväljast põhjustatud jõud . Kogu osakesele mõjuv jõud on seega: kus on osakesele mõjuv jõud jõud (njuutonites N), on elektrivälja tugevus (voltides meetri kohta V/m), on magnetiline induktsioon (teslades T), on osakese laeng (kulonites C), on osakese kiirus (meetrites sekundis m/s). Kui osake liigub magnetväljas (st E= 0), saab Lorentzi jõu suunda määrata vasaku käe reegli abil. Lorentzi jõud on oma nime saanud Hollandi füüsiku Hendrik Lorentzi järgi. Massipektomeeter- mõõdat laetud osakeste massi ja laengu suhet(m/z, kus m on iooni mass, z iooni laeng
Süsinik-süsinik sigma ja pii sidemed on orgaaniliste molekulide põhiskeleti aluseks. Elektronegatiivsus on elementide võime hoida kinni (tõmmata enda poole) elektrone kovalentses sidemes. Iooniline side laeng on täielikult ainult ühel elemendil ja sideme tekitab vaid erinevate laengute tõmbumine. Ioonilisuse mahtu ehk laengu jaotust molekulis kui tervikus mõõdab dipoolmoment. Mju=ed, kus e on laengu suurus ja d on ernimeliste laengukeskmete vahekaugus. Induktsioon elektronegatiivse aatomi mõju edasikandumine mööda sigma sidemeid. Resonants ühe ja sama aine konjugatsioon pii elektronsüsteemis. Mittepolaarne resonants kõik p-orbitaalid on ühel tasandil kõrvuti, kattuvad osaliselt ja moodustavad uutmoodi pii-elektronsüsteemi. Ühend on püsivam. Polaarne resonants areeni pii-elektronsüsteemi polaarne konjugatsioon funktsionaalrühma pii sidemete ja sp2 hübridisatsioonis olevate elementidega.
kogu keskonna, aga et seda lihtsustatult kujutada joonistatakse magnevälja jõujooned tihedamini kohtads kui magnetväli on tugevam. Vooluga juhtme korral kasutatakse magnetvälja jõujoonte suund kruvireegliga, voolu suuna järgi. Mida tugevam on voolutugevus seda tugevam on magnetväli. Mähise korral on sammuti suund kruvireegliga määratav. 7. Magnetvälja iseloomustavad suurused. Magnetvälja iseloomustavad suurused on vastavalt magneetiline induktsioon ja magnetväljatugevus. Magnetinduktsioon B näitab jõudu, mis mõjub ühikulise voolutugevusega ja ühikulise F B= pikkusega juhtmelõigule selle juhtmega ristuvas magnetväljas. I l . [ B ] SI = 1T (tesla). 1 T on sellise välja magnetinduktsioon, milles välja suunaga ristuvale juhtmele pikkusega 1 m
asja iseenesest vms Induktsiooni probleem: loogiline raskus. Kui oleme vaadanud n luike, siis pole meil õigust väita midagi n+1 luige kohta. (kalkun). Peame tooma sisse mingi täiendava eelduse. Induktiivselt tuleks põhjendada siis, kui teaduslikku fakti peab teistele tõestama, et näidata tõenäosust vms. Popper ütleb see ei vii kuhugi, sest vaadelduid juhtumeid on lõplik arv. Abtuktsioon – järeldamine parimale seletusele. Nt valime võimaliku parima järelduse. Kummutamine, mitte induktsioon – luuakse hüpotees ja hakatakse proovima seda ümber lükata, kui see õnnestub, deduktsioon Väiteid tuleb alati vaadata tervikuna mingis taustsüsteemis. Nt allapoole liikumine on liikumine ühes suunas – kui maakera vaadelda, siis võib see olla ka vastassuundades. Aga kui vaadata taustsüsteemis, siis vb ei ole probleem. Empirismis keskendutakse siis kokkuvõtvalt sellele, et tuleb ennustada edukalt. Realism: ennustused on edukad, sest teooriad on ligilähedaselt edukad.
1. Punktmass:Teatud tingimustel võib jätta keha mõõtmed arvestamata ja vaadelda keha punktmassina. Taustsüsteem:Selleks, et uurida antud keha liikumist teiste kehade suhtes, tuleb kasutusele võtta taustsüsteem. Taustsüsteemi moodustavad taustkeha ja temaga seotud koordinaatteljed. Nihkevektor: kohavektori juurdekasv vaadeldava aja jooksul, kohavektor määrab üheselt ära keha asukoha ristkoordinaadistukus. 2. Kiirus on vektoriaalne suurus, mis iseloomustab punktmassi asukoha muutumist ajavahemikus. Ühtlaselt muutuvaks liikumiseks nim liikumist, kus keha kiirus muutub mis tahes võrdsetes ajavahemikes sama palju. 3. Kiirendus on füüsikaline suurus, mis iseloomustab keha kiiruse muutumist ajas. 4. Pöörlemise kinemaatika: Kõik jäiga keha punktid liiguvad mööda ringjooni, mille keskpunktiks on pöörlemistelg. Kui mingi punkt pöördub mingi nurga võrra, pöörduvad ka kõik teised. Jäigaks kehaks nim. sellist keha, mille kõik osad on üksteisega seot...
19. Põhjenda paralleelsete, vooluga juhtide vahel tekkivat tõmbumist ja tõukumist rakendades vajalikke reegleid. 20. Mida iseloomustab Lorentzi jõud? 21. Millest ja kuidas sõltub magnetväljas liikuvale laetud osakesele mõjuv jõud? 22. Kuidas "vasaku käe reeglit" kasutada Lorentzi jõu suuna määramiseks? 23. Miks Lorentzi jõud ei suurenda laetud osakese kiirust? Mis osakesel muutub Lorentzi jõu mõjul? Elektromagnetiline induktsioon (Tarkpea) 1. Mis põhjustab ainult elektrivälja tekkimise ja millele elektriväli mõjub? 2. Millal tekib ruumi magnetväli ja millele see väli mõjub? 3. Millal tekib ruumi elektromagnetväli tervikuna? 4. Milles seisneb elektromagnitilise induktsiooni nähtus? 5. Kirjelda dünamo ehitust ja töö põhimõtet. 6. Millal tekib juhtmetes induktsioonivool, mille poolest on see vool eriline? 7. Kuidas määrata induktsioonivoolu suunda? 8
Jäätmed juhitakse suurde pöörlevasse trumlisse, mis on proforeeritud akudega teatud suurusega. Trumlis on augud, millest kukuvad läbi väiksemamõõdulised osakesed, suuremad osakesed jäävad trumlisse. - Pöörisvoolu eraldaja, seda meetodit kasutatakse metallide eraldamiseks. ,,Pöörisvool" tekib siis, kui konduktor avab muutuva magnetvälja. See on elektromagnetiline viis jagada must metall värivilisega. - Induktsioon sorteerimine- materjal saadetakse mööda konveierilinti mitmete sensorite alla. Need andurid leiavad erinevad metallid, mis seejärel eraldatakse kiirete õhujugadega anduritega süsteemi. - ,,Lähisinfrapuna" sensorid (NIR). Kui materjalid on valgustatud, peegeldavad nad enamasti valgust lähimas infrapunakiirguse lainepikkuse spektris. NIR sensoriga saab eristada erinevaid materjale, mis põhinevad valguse peegeldumises.
Kas eri uurijad ja küsitlejad on kasutanud samalaadseid määratlusi ja skeeme? Kas andmete tõlgendamisel on kontrollitud järeldusi kasutatud erinevaid tõlgendajaid sama materjali tõlgendamisel? Kas tuldi samadele järeldusteke? 4. TEADUS Jüri Uljas. Vaatluspraktika. Mainori Kõrgkool 2010. 8 Teaduses on võimalik eristada kahesugust lähenemist. Deduktsioon sisaldab üksikjuhtumite ennustamist üldise printsiibi alusel. Induktsioon puhul lähtutakse aga vaatlusel põhinevatest faktidest. Hiljem on hakatud Baconi lähenemist teadusele nimetama positivismiks. 4.1. Induktsioon: põhistatud teooria Põhistatud teooria loojateks peetakse üksmeelselt B. Glaserit ja A. Straussi (1967), kes tutvustasid oma raamatus The Discovery of Grounded Theory esmakordselt põhistatud teooria põhimõtteid. Põhistatud teooria pooldab andmete tulenemist uuritavast materjalist.
promootorjärjestuste juures. 3. Transkriptsiooni regulatsioon prokarüootides. Ühe metaboolse raja geenid kromosoomis on grupeeritud klastriteks, mida nim operonideks. See võimaldab koordineritud ekspressiooni. Operaatoriks nim regulatoorset järjestust, mis eelneb klastrile ning mis määrab selle transkribeerimise. Regulatoorsed valgud kontrollivad geenide transkriptsiooni operaatorite vahendusel. Induktsioon ja repressioon on operonide transkriptsiooni kontrollimise meetodid. Induktsioon on geenide ekspressiooni suurenemine vastuseks metaboliidi (substraadi) kontsentratsiooni tõusule. Repressioon on ekspressiooni vähenemine vastuseks metaboliidi kontsentratsiooni tõusule. Transkriptsiooni regulatsioon eukarüootides. Kromatiin takistab regulatoorsete valkude juurdepääsu eukarüootsetele promootoritele
jõudu. Liikuvale osakesele mõjub niielektriväljast põhjustatud jõud kui ka magnetväljast põhjustatud jõud . Kogu osakesele mõjuv jõud on seega: kus on osakesele mõjuv jõud jõud (njuutonites N), on elektrivälja tugevus (voltides meetri kohta V/m), on magnetiline induktsioon (teslades T), on osakese laeng (kulonites C), on osakese kiirus (meetrites sekundis m/s). Kui osake liigub magnetväljas (st E= 0), saab Lorentzi jõu suunda määrata vasaku käe reegli abil. Lorentzi jõud on oma nime saanud Hollandi füüsiku Hendrik Lorentzi järgi.
tõekspidamised a priori paika üldine kultuuriline maailmavaade Usuti, et Maa on lame Teaduslik meetod: Kujundab tõekspidamisi kogemuse alusel Korratav, ennast korrigeeriv ettevõtmine, mis püüab mõista fenomene empiirilise uurimise alusel, siis näeme teaduse eeliseid võrreldes eelnevalt nimetatud meetodiga Pakub protseduure, millega selgitada ühe seisukoha ülimus teise suhtes. 6. Induktsioon ja deduktsioon kui teadusliku seletuse erinevad viisid. (õpik) Induktsioon: Uskumus, et empiirilised vaatlused on primaarsed Andmed ja teooria on olulised Teadus liigub praegu andmetelt teooriale Sotsiaalse logelemise puhul oleks induktiivne positsioon, et eksperimentidest saadud faktid sotsiaalse logelemise kohta viisid vastuste hajutatuse teooriani. Probleemiks on empiiriliste uuringute lõplikus piiratud ulatus
3.5 Rööpvoolude vastastikune mõju 47 3.6 Magnetvälja mõju liikuvale elektronile 48 3.7 Materjalide magneetumine 48 3.8 Magnetiline hüsterees 50 3.9 Magnetahel 51 3.10 Magnetahelate arvutus 52 3.11 Elektromagneti tõmbejõud 53 4 Elektromagnetiline induktsioon 54 4.1 Elektromagnetilise induktsiooni mõiste 54 4.2 Juhtmes indutseeritav elektromotoorjõud 54 4.3 Lenzi reegel 55 4.4 Keerus ja poolis indutseeritav elektromotoorjõud 56 4.5 Mehaanilise energia muundamine elektrienergiaks 57 4.6 Elektrienergia muundamine mehaaniliseks energiaks 58 4
mõjub alati jõud. Selle jõu (F) suhe juhtmelõigu pikkuse (l) ja voolutugevuse (I) korrutisse on igas magnetvälja osas ühesugune, s.t. F/ I l = const. Sead konstanti nimetataks magnetiliseks induktsiooniks, mille tähis on B ja ühik 1 T (tesla). Kui 17 magnetvõljs jõujoontega risti asuvas 1 m pikkuses juhtmes on voolutugevus 1A ja juhtmele mõjub jõud 1N, siis on magnetilne induktsioon võrdne 1T. F = I B l sin - nurk juhtme ja magnetvälja jõujoonte vahel. Kui juhe on magnetväljaga risti, siis = 90° ja sin = 1. Kui juhe on magnetväljaga paraleelne, siis = 0° ja sin = 0 . Juhtmel mõjuva jõu suunda määrab nn. ,, vasaku käe reegel ". Kui asetada vasak käsi nii, et magnetvälja jõujooned suunduvad peopessa ( peopesa N - pooluse poole) ja väljasirutatud sõrmed näitavad voolu suunda juhtmes, siis harali aetud pöial näitab
Rööbiti ühendatud juhtide kogutakistuse pöördväärtus on võrdne juhtide takistuste pöördväärtuste summaga 1/R=1/R1+1/R2 26. Mis on elektrilaeng? ELEKTRILAENGUKS nimetatakse füüikalist suurust, mis näitab, kui tugevasti osalevad laetud kehad elektrilises vastastikmõjus. Elektrilaengu ühikuks on 1C Elektrilaenguid on kahte liiki: positiivne ja negatiivne. Samaliigilise elektrilaenguga kehad tõukuvad, eriliigilise laenguga tõmbuvad. 27. Mis on elektromagnetiline induktsioon? ELEKTROMAGNETILISEKS INDUKTSIOONIKS nimetatakse elektrivoolu tekkimist suletud juhis, kui juht lõikab magnetvälja jõujooni. Igasugune magnetvälja muutumine juhtmekeeru ümber põhjustab induktsioonivoolu. 28. Nimeta BOHR´I POSTULAADID! · Elektron liigub aatomis ainult teatud kindlatel lubatud orbiitidel. Lubatud orbiitidel liikudes elektron ei kiirga.
paneb aluse kõigile asjadele ja tegemistele. Me ei tekita endale uusi ideid, vaid me täiustame neid kogemustega, mis on näha aina moodsamate ja uuemate asjade valmistamisel. Bacon Õige induktsiooni meetod: teooriat tuleb kohandada kogemusele. Teaduslik tunnetus peaks lähtuma korrapärastest vaatlustest ja eksperimentidest. Filosoofid peaksid fakte töötlema mõistuse abil, et luua ,,kogemuse ja mõtlemisvõime purunematu liit". Baconi induktsioon põhineb sisuliselt analoogial ja välistamisel. Baconi iduktsiooni põhiprintsiibiks on hulkade võrdlus ja rohkete andmete töötlus. Et avastada soojuse vormi, tuleb leida kõigis soojuse ilmingutes midagi ühist. I tabel juuresoleva tabel. Leida näited nähtustest, kus soojus ilmneb. (Nt: päikesekiired, loomade sisikonnad, hõõguvad kehad, jne). II tabel puuduva tabel. Leida näited, mis on sarnased esimeses tabelis esitatutega, kuid mille puhul soojus ei ilmne
1. Kant: mis on tunnetus a priori ja a posteriori; analüütiline ja sünteetiline otsustus ning nende erinevus koos näidetega (Prolegomena § 1-2; vt ka lisamaterjal) Kanti arvates väljendus igasugune teadmine otsustusena. Nii jagas ta otsustused analüütilisteks ning sünteetilisteks. Analüütilised otsustused on selgitavad ning ei avarda meie teadmisi, nt kolmnurgal on kolm külge. Sünteetilised seevastu avardavad meie teadmisi, nt mõni film on õudne. Omakorda sünteetiliste otsustuste seas eristas Kant aposterioorseid ja aprioorseid otsustusi. Aposterioorse otsustuse kohta võib öelda, et ta ,,põhinev kogemustel" ning aprioorne otsustus on ,,kogemusest sõltumatu". 2. Tuua ära mõlemad Hegeli määratlused abstraktse mõtlemise kohta. Lisada oma arusaam nende kohta + mis on otsustus (määratlus) Oma teoses ,,Kes mõtleb abstraktselt?" toob Hegel abstraktse mõtlemise kohta mitu määratlust, mis väljenduvad kahes näites. Esimest määratlust kehastab m...
Võru Kutsehariduskeskus Tööstustehnoloogia osakond Metallide termiline töötlemine Referaat Võru khk 2013 Termotöötlemine Termiline töötlemine on metalli sulamite vastavale faasi temperatuurile kuumutamise, sellel temperatuuril hoidmise ja ettenähtud kiirusega jahutamise operatsioonide tehnoloogiline protsess, mille eesmärk on materjali struktuuri muutmine vajalike mehaaniliste omaduste saamiseks (joon. 4.1) Joonis 4.1. Termotöötlemise reziimide skeem Faasi- ja struktuurimuutused sulamis toimuvad kindlatel kriitilistel temperatuuridel. Toorikuid töödeldakse termiliselt eesmärgiga ühtlustada nende materjali struktuuri ja vähendada kõvadust, sisepingeid, et oleks paremad töötlemise tingimused st. välditud toote kõmmeldumine kõveraks tõmbumine ja materjali pragude tekkimine. Detaile aga töödeldakse selleks, et anda neile vajalik ...
(joonis 2A). Kuna ankrumähis pöörleb nurkkiirusega w (rad/s), siis teda läbib ajas muutuv magnetvoog: r r F = B × S = B × S × cos(w t + a 0 ) ja temas indutseeritakse vahelduv emj: dF e i = -w = ww B S sin(w t +a 0) = e m sin(w t + a 0 ) . dt r Siin: B induktori tekitatud magnetiline induktsioon , S ankrumähise pindala, t aeg, a 0 r r algnurk, s.t nurk vektorite B ja S vahel vaatluse alghetkel, kui loeme t = 0 . Valemite lihtsustamiseks valime üldjuhul alghetkeks momendi, mil a 0 = 0 . Genereeritava emj amplituudväärtus e m = w w B S . Kommutaator võimaldab saada alalist emj: e i = e m sin w t . Genereeritava emj kuju on esitatud joonisel 5A. Polaarsuse vahetus e kommutatsioon toimub
*Mis on see reaalsus, millel puudub tähendus? 2. loeng Kvantitatiivne vs kvalitatiivne uurimus (deduktsioon vs induktsioon) Meetodi valiku seos teooria ja uurimisprobleemiga Tundmaõppimise viisid: · Deduktsioon Alustada teooriast, hüpoteesist, siis pöörduda empiiria poole eesmärgiga hüpoteese ja teooriaid kontrollida. Üldiselt üksikule. Testime olemasolevaid teooriaid. Positivistid. · Induktsioon Alustab empiirilisest, andmekogumisest, analüüsist, selle töö käigus tekivad uued teooriad. Genereerime hüpoteese, teooriaid, uut teadmist. Fenomenoloogid kritiseerisid positiviste, et need ei uuri fenomene, vaid oma kontseptsioone. · Induktiivselt deduktiivne viis (hilisemas põhistatud teoorias) Teooria mõjutab ka empiiriat. · Abduktsioon (C. S. Peirce) ,,Mõtte loominguline hüpe", mille käigus uurija äkki saab aru, kuidas üksiku
13. ALALISVOOL 2 13.1 Üldistatud Ohmi seadus 13.2 Kirchhoffi seadused 13.3 Tarbijate jadaühendus 13.4 Tarbijate rööpühendus 13.5 Vooluallika kasutegur 14. MAGNETOSTAATIKA 14.1 Magnetväli 14.2 Ampere’i seadus 14.3 Vooluga raam magnetväljas 14.4 Magnetvoog 14.5 Lorentzi jõud 14.6 Voolude vastastikune mõju. Biot’-Savart’-Laplace’i seadus 14.7 Lõpmata pika ja sirge voolujuhtme magnetiline induktsioon. 14.8 Koguvoolu seadus 14.10 Solenoidi magnetväli 14.11 Magnetväli keskkonnas 15. ELEKTROMAGNETILINE INDUKTSIOON 15.1 Faraday katsed. Elektromagnetilise induktsiooni mõiste 15.2 Indukstiooni elektromotoorjõud 15.3 Induktiivsus 15.4 Solenoidi induktiivsuse arvutamine 15.5 Magnetvälja energia 16 GEOMEETRILINE OPTIKA 16.1 Geomeetrilise optika seadused 16.2 Fermat’ printsiip 16.3 Läätsed 16
kiired muutused magnetväljas on põhjustanud tervisehäirete kahtlusi. Impulssvälja võimsust saab avaldada magnetvootihedusega ja selle muutumiskiiruse ehk induktsiooni abil. Tüüpiliselt on magnetilise induktsiooni tegevus kuvari (CRT) lähedal 20 200 m T/s. Mõõdetud tulemuste kahjulikkust tervisele on siiski raske ennustada, kuna see sõltub palju just sagedusest. Nii näiteks on mitmete teiste majapidamises kasutatavate elektriseadmete põhjustatud magnetiline induktsioon ligikaudu samas suurusjärgus, kuid sellest tekkiva magnetvälja sagedus on vaid mõned kilohertsid. Bioloogiliste kudede elektrilised omadused on aga küllaltki sõltuvad sagedusest, nii et eri sagedusega väljade võimsuse mõju võrdlemine on raske. Kuna magnetvälja tervisekahjulikku mõju ei tunta veel täiel määral, püütakse luua nii väikese välise magnetväljaga CRT-sid, kui tänapäeva tehnika üldse võimaldab. Selliseks piiriks on pakutud 50 m T/s.
lisandub info, mis aitaks saeletada ebaselget või vastuolulist mäletatavas - Domineeriva teema teke, osa teemasid muutuvad valdavaks, teiste elemendid lisanduvad sinna juurde või ununevad · Spetsiifiline mälu ja üldised teadmised kombineeruvad, mälus saab juhtivaks idee. Hästi säilib mälus see info, mida on pidevalt vaja kasutada tegevuses. Unustamise põhjustab ka negatiivne induktsioon. Selle kutsuvad esile intensiivsed kõrvalärritajad omandamise ajal. Kaheks tähtsaks unustamise mehhanismiks on retroaktiivne interferents ja proaktiivne pidurdus. Esimene: eelneva info unustamist uue info vastuvõtmise mõjul. Teine mõiste osutab vastipidiselt protsessile- eelneva info häirivale mõljule uue info omandamisel. · Rohkem kui sajand tagasi uuris Hermann Ebbinghaus mehhaaniliselt omandatu
Willard van Orman Quine on arendanud traditsioonilisi ,,tähenduse" teooriaid, mis seostuvad ,,muuseumimüüdiga". Need käsitlevad tähedust kui muuseumis asuvate esemete juures rippuvat sildikest, millel on ükskõik, kas eksponaate peetakse platoonilisteks ideedeks, asjadeks enestes või siis nende ideedeks (ehk kujutisteks) teadvuses. Quine naturalistlik programm vastandub sellele keele tegeliku omandamise: ,,Õppimisprotsess on subjekti induktsioon, mis toimub vastavuses ühiskonnale omase keelekasutusega." Me omandame keele, seostades väljendeid teatud empiiriliste ärritustega (ärrituslik tähendus), mida kas kinnitatakse (ühtlasi neid võimendades) või siis ei kinnitata (neid kahandades). Lause ärrituslik tähendus konkreetse isiku puhul on kalduvus seda lauset heaks kiita, reageerides toimivale ärritusele või seda eirata. Kui keegi hüüab näiteks jänest nähes meile tundatus keeles "gavagei", ei saa me teada , kas ta
Visuaalne Jutustamisoskus Konspekt • Seondub sellega, kuidas lugusid jutustada • Visuaalne aspekt & jutustav aspekt • Pilt saab tähenduse selle kaudu, mida me selle juurde jutustame • Justamine kui kommunikatsioon AISTING (SENSING) VALIK (SELECTION) TÕLGENDUS (PERCEIVING) (nt. Kollane leht pildil tahendab, et sügis on saabunud) NÄGEMINE sõltub MÕTLEMISEST! Mida rohkem tead, seda rohkem näed! Sõna on kergem kasutada kui pilti! Hermneutiline ring: Aisting -> äratundmine -> valik -> esitamine -> tõlgendus -> õppimine -> kinnistumine Mida me mäletame? • Meie mälus on pildid. • Pikk ja lühike mälu • Semantiline - jätame meelde selle, mis on tähenduslik • Episoodiline - tähendusliku kaudu taastuvad episoodid Kolme tasandi teooriad: • Silma liikumise uuringud • Silm liigub 20 korda sec • Tervik kujuneb detailidest • Representatsioon • Ajaleht - enne v...
elektriväljatugevus on füüsikaline suurus, mis võrdub antud väljapunkti asetatud punktlaengule mõjuva jõu ja selle laengu suhtega. 27. Lenzi reegel Joule'i-Lenzi seadus on füüsikaseadus, mille kohaselt elektrivoolutoimel juhis eralduv soojushulk on võrdne voolutugevuse ruudu, juhi takistuse ja voolu kestuse korrutisega Valem: 28. Henry seadus. Ütleb, et eneseinduktsioon EMJ on võrdeline induktiivsusega ja voolu muutumise kiirusega Valem: 29. Mis on elektromagnetiline induktsioon? Elektromagnetiliseks induktsiooniks nimetatakse elektrivoolu tekkimist juhtivas kontuuris (näiteks suletud juhtmekeerus), kui muutub selle kontuuri pinda läbiv magnetvoog. Magnetvoo muutumise võib esile kutsuda kontuuri liikumine magnetväljas. Elektrivoolu kutsub esile voolujuhi laetud osakestele mõjuv induktsiooni elektromotoorjõud ehk indutseeritud elektromotoorjõud (emj). Seda elektromotoorjõudu võib käsitada kui elektripinget, mis tekib magnetväljas liikuva
3Teaduslik tunnetus.................................................................................................9 1.4Teaduslik tunnetus realiseerub teadustöö kaudu.................................................12 1.5Teadustöö tingimused..........................................................................................12 1.6Uurimuse kolm huvi............................................................................................13 1.7Mitmesugused uurimissuunad: induktsioon ja deduktsioon............................... 13 1.8Metodoloogia koolkonnad: stsientism (positivism) ja hermeneutika.................15 1.8.1Kvantitatiivsed ja kvalitatiivsed meetodid...................................................17 1.8.2Kvantitatiivsete ja kvalitatiivsete meetodite võrdlus....................................18 1.8.3Sotsiaaltöö uurimisel kasutatavate kvalitatiivuuringute võimalused...........20 1.9Triangulatsioon...................................
! ! Kontraarsus. Osajaatav ja osaeitav väide on osavastupidised ehk subkontraarsed. Mõlemad saavad ! ! olla tõesed, kuid mitte väärad. Üldjaatav ja osajaatav ning üldeitav ja osaeitavad lähevad “üksteise sisse”. Toimub subordinatsioon. ! 3/14 10. ARUTLUS JA JÄRELDUS. DEDUKTSIOON, INDUKTSIOON JA ANALOOGIA- ARUTLUS. Arutlus kui mõtlemise vorm on protsess, mille käigus lähtutakse mingist otsustusest või otsustuse hulgast ning neile ja mingitele reeglitele tuginedes jõutakse uue otsustuseni. - Arutlus on kehtiv siis ja ainult siis, kui tõeste eelduste puhul on tõene järeldus ning on loogika seisukohalt seaduspärane. - Arutlus on mittekehtiv (ei ole kehtiv) siis, kui pole paratamatu, et tõestest eeldustest saame tõese järelduse.
! ! Kontraarsus. Osajaatav ja osaeitav väide on osavastupidised ehk subkontraarsed. Mõlemad saavad ! ! olla tõesed, kuid mitte väärad. Üldjaatav ja osajaatav ning üldeitav ja osaeitavad lähevad "üksteise sisse". Toimub subordinatsioon. ! 3/14 10. ARUTLUS JA JÄRELDUS. DEDUKTSIOON, INDUKTSIOON JA ANALOOGIA- ARUTLUS. Arutlus kui mõtlemise vorm on protsess, mille käigus lähtutakse mingist otsustusest või otsustuse hulgast ning neile ja mingitele reeglitele tuginedes jõutakse uue otsustuseni. - Arutlus on kehtiv siis ja ainult siis, kui tõeste eelduste puhul on tõene järeldus ning on loogika seisukohalt seaduspärane. - Arutlus on mittekehtiv (ei ole kehtiv) siis, kui pole paratamatu, et tõestest eeldustest saame tõese järelduse.
jõud F võrdeline voolutugevusega I juhtmes, juhtmelõigu pikkusega lning siinusega nurgast α voolu suuna ja magnetvälja suuna vahel. Lorentzijõuks nim. elektromagnetväljas liikuvale elektrilaengule mõjuvat jõudu. Liikuvale osakesele mõjub nii elektriväljast põhjustatud jõud kui ka magnetväljast põhjustatud jõud . Kogu osakesele mõjuv jõud on seega: F=q(E+v*B), kus F-osakesele mõjuv jõud (N), E-elektrivälja tugevus (voltides meetri kohta V/m), B-magnetiline induktsioon (teslades T), osakese laeng (kulonites C), V on osakese kiirus (m/s). 6. Pascali seaduse ehk hüdrostaatika põhiseaduse kohaselt kandub rõhk vedelikus või gaasis edasi igas suunas ühteviisi. Selle seaduse sõnastas esimesena prantsuse matemaatik Blaise Pascal. 7. Energia on skalaarne füüsikaline suurus,mis iseloomustab keha või jõu võimet teha tööd. Energiat tähistatakse üldjuhul suure ladina tähega E ja selle ühik SI-süsteemis on 1 džaul.
Kuulsaimad füüsikud Albert Einstein 1879 1955 Eri- ja üldrelatiivsusteooria väljatöötamine Paljude arvates 20. sajandi tähtsaim teadlane Albert Einstein kasvas üles Münchenis, kus nautis viiulimängu, pidas kooli surmigavaks ning tegeles selle asemel iseseisvalt füüsikaga. Töötades 1905. aastal Sveitsi Patendiametis, vapustas ta teadusmaailma nelja revolutsioonilise dokumendi avaldamisega. Need sisaldasid selgitust, kuidas valgus käitub osakeste joana ning eri- ja üldrelatiivsusteooria, mis lõid eelduse hilisemaks tuumaenergia kasutuselevõtuks. 1916. aastal avaldas Einstein üldise relatiivsusteooria, mis kujutas endast gravitatsiooniteooria jätku ja kirjeldas, kuidas kehad ajas ja ruumis käituvad. Einsteini teooria aitas kaasa edusammudele astronoomias, viies muuhulgas mustade aukude avastamiseni. 1933. aastal USA-sse emigreerunud Einstein võttis otsustavalt sõna sõja vastu ja kutsus üles kogu ma...
FÜÜSIKA KOOLIEKSAM Pärnu Koidula Gümnaasium 10. 06. 2009 I OSA Valikvastused (1-10). Õiged valikud märkige kaldristiga vastavas kastikeses. Igas valikus on kaks õiget vastust. Juhul kui on märgitud rohkem vastuseid kui nõutud, siis loetakse see valikvastus tervikuna nulliks. Paranduste tegemisel pole lubatud kastikesse juba kirjutatud kaldristikest ainult maha tõmmata. Kastikeses oleva kaldristi parandamiseks tuleb kogu kastikesele tõmmata peale selge kriips ning joonistada uus kastike eelmise kõrvale või alla. Sel juhul läheb arvesse uude kastikesse märgitud kaldristike või tühi kastike. 1. Millised kaks antud graafikutest kirjeldavad isohoorilist protsessi? (V on gaasi ruumala, p - rõhk ja T - absoluu...
reageerimiskiirus, täpsus, õppimine, mälu), rahustav ja uinutav, suuremate annuste manustamisel anesteesia, kooma ja surm hingamise seiskumisest · Erinevate barbituraatide toime kestab minutitest tundideni · Krambivastane toime, näiteks fenobarbitaalil (nõrgem otsene efekt kloriidkanalitele) annustes, mis ei uinuta · Ärkveloleku ajal liigutuste täpsus ja otsustusvõime veidi häiritud · Tolerantsus ja maksaensüümide (CYP2C19 perekond) induktsioon, teiste ravimite metabolismi kiirenemine · Tugev füüsiline ja psüühiline sõltuvus · Barbituraadid ja alkohol tugevdavad üksteise toksilisust RAHUSTITE AJALUGU II · 1940 mefenesiin (Wallace Laboratories) - rahustav, lihaseid lõõgastav, kuid kiiresti lagunev · 1950 meprobamaat (Miltown) -eelmise sarnane · 1960 bensodiasepiinid - Leo Sternbach, kvinasoloonide süntees firmas Hoffman-La Roche kloordiasepoksiid/Librium, diasepaam/Valium)
sünoodiline kuu – ajavahemik Kuu kahe üksteisele järgneva ühesuguse faasi vahel.(keskmine pikkus – 29 ööpäeva 12 tundi 44 minutit). 12 sünoodilist kuud – 354.367 ööpäeva Päikeseaasta – umbes 365.25 ööpäeva Kolmeteistkümne kuuga aastaid viiakse juudi kalendris sisse iga 19 aasta kohta 7 46 eKr - Julius Caesar, kelle käsul astronoom Sosigenes - koostas korrapärase kalendri(11min pikem aasta). Juuliuse kalender reformiti paavst Gregoriuse poolt 1582. aastal. Reform seisnes selles, et iga 400 aasta kohta jäetakse kolm lisapäeva ära. Henri Poincaré: Teadus on üles ehitatud faktidele, nii nagu maja on üles ehitatud kividest; kuid faktide kogu on samavõrd teadus kui kivihunnik on maja Maa diameetri ja ümbermõõdu määras teadaolevalt esimesena Eratosthenes ca 235.a. eKr. Eratosthenese andmetest saab Maa raadiuseks 6370 km Ebateadus on uskumuste süsteem, mida tema pooldajad peavad teaduseks või selle haruks. ANTIIKAJA TEADLASED : Pythagoras 570 ...
mulliit 3Al2O3·2SiO2. Mulliit saadakse kaoliini ja korundi (Al2O3) kooskuumutamisel. 4.1 Materjalide magnetilised omadused Välist magnetvälja iseloomustatakse magnetvälja tugevusega H, mis silindrilise pooli korral väljendub valemiga H = NI/1 , A/m kus N pooli keerdude arv; I voolutugevus; l pooli pikkus. Materjalis tekkivat magnetvälja iseloomustab magnetiline induktsioon ehk magnetvoo tihedus B, mis on võrdeline välise magnetvälja tugevusega B = H, T (tesla) Kus materjali magnetiline läbitavus. Vaakuumis B = 0 H. Suhet /0 = r nimetatakse materjali suhteliseks magnetiliseks läbitavuseks. Ta avaldub võrrandiga r = / 0 = 1 / 0 * B/H Sõltuvalt r väärtusest jagatakse kõik materjalid ferromagneetikuteks ehk magnetmaterjalideks, paramagneetikuteks ja diamagneetikuteks. Ferromagneetikute r >> 1, para- ja diamagneetikutel r 1.
Kui intellekt üksi ei ole neiks suuteline. Sama lugu on näiteks ringjoone kogemusele läheneda sihipäraselt, metoodiliselt, siis võib Baconi või sirge joonestamisega: kui peaksime tegema seda palja käega, ei arvates teaduse jaoks loota paremat tulevikku. saavutaks me kunagi rahuldavat tulemust, hoopis teine asi on teha Tunnetusmeetod, mida Bacon propageeris, oli induktsioon (ld seda sirkli või joonlaua abil (st abivahendeid kasutades). inductio `sissejuhtimine') ehk üldistamine. Midagi sarnast on Teaduslik teadmine peab tuginema kogemusele. Kuigi kogemusele kasutatud ka enne, kuid tema arvates oskamatult. Nimelt ei uuritud on viidanud ka varasema aja teadlased, on nad seda siiski teinud kunagi küllaldast hulka ega piisavalt mitmekesiseid fakte. Sellised eelarvamusega
Elektromagnetiline jõud: vastassuunalised magnetväljad tõmbuvad, samasuunalised tõukuvad. Selle tulemusena mõjub vooluga juhtmele magnetväljas elektromagnetiline jõud F, suund määratakse vasaku käe reegliga. Vasaku käe reegel: Kui panna vasak käsi nii, et magnetvälja jõujooned on suunatud peopessa ning sõrmed näitavad voolu suunda, siis näitab välja sirutatud pöial juhtmele mõjuva jõu suunda. 15. Elektromagnetiline induktsioon. Parema käe reegel Elektromagnetiliseks induktsiooniks nimetame nähtust, kus magnetvoo muutumine kutsub kinnises kontuuris esile elektromotoorjõu, mis on võrdeline magnetvoo kahanemise kiirusega. Parema käe (e. kruvi) reegel: Kui (parempoolne) kruvi panna liikuma piki vooluga juhet nii, et kruvi pea pöörlemine ühtib magnetilise induktsiooni vektori suunaga, siis kruvi ise liigub voolu kulgemise suunas. 16. Siinuselise emj saamine. Siinusvoolu parameetrid
institutsioonide siseprotsesside analüüs Nii kvalitatiiv, kui kvantitatiiv Kvantitatiiv (näit.): demokraatia, poliitilise kultuuri, kodanikuhariduse teemalised küsitlused; Kvalitatiiv (näit.): erakondade siseprotsesside uurimine, meedia-diskursused, kodanikeühiskond ja kaasamine Rahvusvahelised suhted Politoloogia Valitsemine Uurimisloogikad • Lisaks neile võib eristada ka uurimisloogikaid, mis seotud teooria koha ja rolliga uurimistöös • Induktsioon: alustame andmetest ja genereerime nende põhjal teooria (või empiirilise üldistuse) • Deduktsioon: alustame teooriast, võtame andmed ja vaatame, kas andmed kinnitavad või lükkavad teooria ümber. • Induktsioon – andmed teooria; • Deduktsioon - teooria hüpoteesid teooria testimine andmete põhjal. • NB: uurimisloogikat EI PANDA KIRJA BAtöösse! See on sinu enda jaoks, et mõelda läbi, millise üldise loogikaga sa oma tööle lähened
sügavused toovad ta tagasi usu juurde." Teosed: esseed; Teaduste väärikusest ja suurendamisest; Novum Organum Filosoofia olemus: Francis Bacon oli keskaja filosoof, kelle silmis oli tolleaegne filosoofia täiesti kasutu targutamine. Ta üritas kasutada oma poliitilist mõjuvõimu teaduse arendamiseks. Bacon propageeris tunnetusmeetodit, mida nimetatakse induktsioon iks ehk üldistamiseks. Francis Baconi arvates võivad teadusalased teadmised anda inimesele võimu looduse üle. Ent tema arust polnud keegi seda veel õigesti teinud:
mis seisneb aatomite või molekulide positiivsete ja negatiivsete laengukeskmete nihkumises või polaarsete molekulide (dipoolide) orienteerumises välja sihis. Polariseerumise tulemusena tekivad isoleermaterjali vastaspindadel erinimelised laengud (joon. 2). Joon. 2. Dielektriku polariseerumine elektriväljas Rakendatud elektrivälja sihis dielektriku väljaga ristioleva pinna ühiku läbi nihkunud laengu hulka iseloomustab nn. elektrinihe ehk elektriline induktsioon D, mida mõõdetakse kulonites ruutmeetri kohta [C/m2]. Antud keskkonda (isoleermaterjali) iseloomustab dielektriline läbitavus £ a - elektrinihke D suhe seda esilekutsuva elektrivälja tugevus E [V/m] £a - D/E, mille ühikuks on: C'm Fm Vaakumi dielektriline läbitavus ehk elektriline konstant BQ = 8,85 · l O"12 F/m (C/V-m kulonit voldi ja meetri kohta), st. iga voldi ja meetri kohta nihkub vaakumis 8,85 · 10~12 kulonit, s.o. 55,3 · 106 = 55300000 elementaarlaengut
või elektrivooluga juhtmele mõjuva jõu. Et vektori B suund on määratud kruvireegliga, tuleb ka antud töö käigus mõõta magnetilise induktsiooni kolm ruumimõõtmete suunalist komponenti x, y ja z, mille abil võib arvutada Bres. TÖÖ KÄIK – MAGNET VÄLJA MÕÕTMINE 1. Tutvuge mõõteseadmega. Lülitage „Field type/Feldart“ tähistusega nupp asendisse „M“, et saaksite mõõta vahelduvvoolu tekitatud magnetvälja induktsiooni. 2. Mõõtke magnetiline induktsioon määratud mõõtepunktides x-, y- ja z-telje suunas ning kandke näidud tabelisse 6. Vastavate teljesuundade täpseks mõõtmiseks tasub juhinduda juuresolevatest joonisest: x-telje jaoks suunake mõõteseade otse mõõdetavale seadmele (joonis 1); y-telje jaoks suunake mõõteseade lae suunas (joonis 2); z-telje jaoks suunake mõõteseade uuesti mõõdetavale seadmele, ent algse (x- komponendi mõõtmise) asendi suhtes risti (joonis 3). NB
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
