Loa tööalustamiseks võib anda ainult elekrtipaigaldise käidukorraldaja. Tehtavad tööd võivad olla: 1. Pingevabad 2.Pingealused 3.Pingelähedased Kõigil neil tuleb rakendada kaitsemeetmeid elektrilöögi lühivoolude toime ja elektrikaare eest. Töötamiseks tuleb tagada pingele vastav isolatsiooni tase, nt: isoleer kaitsevahendide vahele paigutamisega. Tuleb arvestada kas seda,et pingestatud juhtide läheduses asuvates muudes juhtides või juhtivates osades võib indutseeruda pinge. Induktsioon mõjustatud liinide töötamisel tuleb kasutada erikaitsemeetmeid nt maadamist. Kui on näha välku või kuulda müristamist või märgata äikese lähenemist tuleb tööd elektripaigaldise pingealdiste juhtivatel osadel või nendega vahetult ühendatud elektriaparaatide ohuvältimiseks viivitamatult katkestada. Pingevaba töö tegemiseks tuleb pärast töökoha piiritlemist täita viis järgmist põhinõuet all esitatud järjekorras: 1. Täielik kaitse lahutamine 2
määruseks; kui ei, siis ei ole määrus, vaid haldusakt vms) ehk nn ,,määruse" pealkiri pole oluline alati tuleb esmalt hinnata, kas on üldse määrus Keeruline on määratleda, kui Riigikogus pole öelnud, kas on määrus või ei (seega kasutatakse formaalset teooriat)! Aktide materiaalse liigitamise kriteeriumid: Abstraktne / Konkreetne: - Abstraheerimine on induktsioon (üksikult üldisele) ehk kasutatakse üldiseid mõisteid (nt mitte ,,tool", vaid ,,mööbel"), abstraheerimise astmeid võib olla lõpmata palju (sõltub kontekstist) Piiritlemata arv juhtumeid / Üksikjuhtum: - Riigikohus: määrusega on tegu siis, kui see on piiritlemata arvu juhtumite jaoks (aga nt liiklusmärgid on piiritlemata arvu juhtumite reguleerimiseks, kuid siiski pole tegu määrusega) Universaalne / Individuaalne:
Joonis 3.8. Juhet (a) ja solenoidi (b) ümbritsev magnetväli 20 Indutseeritud elektromotoorjõud on seda suurem, mida suurem on magnetvoo tihedus B ja juhtme liikumise kiirus v magnetväljas. E B l v sin E on indutseeritud elektromotoorjõud voltides (V), B on magnetvoo tihedus ehk induktsioon teslades (T), l on magnetväljas liikuva juhtme pikkus meetrites (m), v on juhtme liikumiskiirus (m/s) ja on juhtme liikumissuuna ja magnetvälja jõujoonte vaheline nurk. Kui indutseeritud elektromotoorjõuga juhe moodustab suletud elektriahela, siis tekib suletud ahelas elektrivool i, mis on arvutatav Ohmi seaduse järgi i = E / R. Indutseeritud elektrivool, mida ümbritseb magnetväli, tekitab välise magnetväljaga vastasmõjul omakorda jõu (F), mis
Põhimõisted Mateeria on kõik, mis täidab ruumi ja omab massi. Aine on mateeria vorm, millel on väga erinev koostis ja struktuur. Keemia on teadus, mis uurib aineid ja nendega toimuvaid muundumisi ja muudatustele kaasnevaid nähtusi. Aatom koosneb aatomituumast ja elektronidest, elektriliselt neutraalne. Keemiline element on aatomite liik, millel on ühesugune tuumalaeng (111 elementi, 83 looduses). Molekul koosneb mitmest ühe või mitme elemendi aatomitest (samasugustest või erinevatest). Molekul on lihtvõi liitaine väikseim osake, millel on sellele ainele iseloomulikud keemilised omadused. Ioon on aatom või omavahel seotud aatomite grupp, mis on kas andnud ära või liitnud ühe või enam elektroni, omades seetõttu kas positiivse (katioon) või negatiivse laengu (anioon). Aatom, molekul Aatom koosneb aatomituumast ja elektronidest. Aatomituum koosneb prootonitest ja neutronitest. Prootonid ja neutronid ei ole jagamatud, vaid koosnevad kvarkid...
Tehnomaterjali eksami materjal 1.Metallide põhilised kristallvõred (tähised, koordinatsiooni arv, baas) Tähis tähisega tähistatakse metalli kristallivõret, nätikes K6, K8, H6 ja H12 on ka T4 ja T8. Koordinatsiooniarv on võreelemendis antud aatomile lähimal ja võrdsel kaugusel olevate aatomite arv (koordinatsiooniarv on aluseks ka kristallvõrede tähistamisel: nii tähistatakse lihtsat kuupvõre kordinatsiooniarvuga 6 tähisega K6; ruumkesendatud kuupvõret K8, tahkkesendatud kupvõret K12; lihtsat heksagonaalvõret H6, kompaktset heksagonaalvõret H12; lihtsat tetragonaalvõret T4, ruumkesendatud tetragonaalvõret T8). Baas on aatomite arv, mis tuleb võreelemnedi kohta. Kuupvõre korral kuulub tipus olev aatom 1/8-ga võreelemendile, serval 1/4-ga, aatom tahul 1/2-ga ja aatom võre sees tervenisti võreelemendile, heksagonaalvõre korral kuulub tippus olev aatom 1/6-ga võreelemendile jne. a)Ruumkesendatud kuupvõre Tähis K8; Koordi...
järgnev: F > O > N,Cl > Br > C sp > C sp2 > I > C sp3 , S > H 4,00 3,50 3,00 2,80 2,75 2,69 2,6 2,5 2,20 Induktsiooniefekt (I-efekt) Oma elektronegatiivsuse tõttu asendajad polariseerivad kovalentseid sidemeid (induktiivne efekt), kusjuures asendaja (aatom või aatomite grupp) tõmbab ühist elektronpaari enda suu- nas. Kuna molekulis toimub elektrontiheduse ümberjaotumine, järgneb esimese σ-sideme polarisatsioonile kõrvalolevate σ-sidemete polarisatsioon. Induktsioon nõrgeneb kind- lasuunaliselt ja kustub 3..4 sideme järel. Asendajad, mis langetavad σ-sidemete elektronti- hedust (võrrelduna vesinikuaatomiga; I=0), omavad negatiivset I-efekti (-I; elektrone külgetõmbav/ kaasatõmbav efekt; skeemil vastavalt asendaja X). Asendajad, mis tõstavad elektrontihedust, omavad positiivset I-efekti (+I; elektrone vabastav efekt; skeemil vastavalt asendaja Y). Graafiliselt kujutatakse I-efekti valentsjoonega ühtiva noolekesega, suunatuna suurema
M on P } = keskajal kasutatud loogiline konstruktsioon figuur I, modus I (Barbara) 83 Loogilise tõlgenduse otsustus- ning argumenteerimisprotsessi raames tuginetakse suletud süsteemi ja seotud lahendi ideele, mis tähendab, et õiguslikku järelmit peab olema võimalik tuletada loogiliste mõtlemisoperatsioonide (nt süllogism ning deduktiivne otsustus; variaablus; induktsioon ning deduktsioon) abil. Ehkki suletud süsteemi ja seotud lahendi õpetuse suhtes on esitatud tugevat kriitikat, diskuteeritakse tänini ikkagi sellest, mil määral õiguslik mõtlemine sisaldab loogilis-deduktiivset alget. Loogilise tõlgenduse puhul tehakse vahet: 1) lihtsa ehk analüütilise 2) ning keerulise ehk sünteetilise tõlgenduse vahel. Sünteetiline tõlgendamine jaguneb kaheks üldtunnustatud liigiks: 1) süstemaatiline; 2) ajalooline. P.2.2
Loogilise positivismi seisukohalt on filosoofia ülesanne teaduse loogiline analüüs. Teistmoodi filosoofiakäsituse kohaselt säilitab filosoofia iseseisvuse ka tulevikus. Sellisel juhul võib eristada kolme liiki küsimusi. Esiteks, küsimused, millele saab vastuse anda kogemuse põhjal kas praegu või tulevikus. Selliste küsimustega tegelevad näiteks füüsika, keemia ja bioloogia, mille olulisteks tunnetusmeetoditeks on vaatlus, eksperiment ja induktsioon ehk üldistamine. Kogemuse põhjal saab vastata näiteks sellistele küsimustele: Mitu planeeti on päikesesüsteemis? Kas Marsil on elu? Mis mõjutab inimese vananemist? Kuidas reageerivad inimesed elutingimuste järkjärgulisele halvenemisele? Ka igapäevaelu tekib meil palju küsimusi, millele saab vastuse anda kogemuse põhjal, nt Kes küll seal ukse taga on?Kas ma jõuan ohutult üle tee minna? Mis juhtub siis, kui jätta võtmed ukse ette?
Tallinna Polütehnikum Energeetika õppesuund Rein Kask ELEKTRIAJAMITE JUHTIMINE Õppevahend TPT energeetika õppesuuna õpilastele Tallinn, 2007 Saateks Erialaainete õpikute ja muude õppevahendite krooniline puudus on juba palju aastaid raskendanud kutsehariduskoolide õpilastel omandada erialaseid teadmisi. Käesolev kirjatöö püüab mingilgi määral leevendada seda olukorda Tallinna Polütehnikumi energeetika õppesuuna õpilastele sellise õppeaine kui ,,Elektriajamite juhtimine" õppimisel. Elektriajamid on üheks põhiliseks elektritarvitite liigiks ja neid kasutatakse laialdaselt kõikides eluvaldkondades. On selge, et tulevased elektriala spetsialistid peavad neid hästi tundma ja oskama neid ka juhtida. Elektriajamite juhtimine ongi valdkonnaks, mida käsitleb käesolev õppevahend. Selle koostamisel on autor lähtunud põhimõttest selgitada probleeme nii põhjalikult kui vajalik ja nii napilt kui võimalik ...
Psühholoogia Bachman, Talis 26.09.08. Põhiraamat Rait Maruste ja Talis Bachman ,,Psühholoogia alused" Psühholoogia mõiste ja aine. Psyche + logos psühholoogia (hing + õpetushingeteadus) Uurib vaimuelu nähtusi ja käitumist. Objektiivne keskond ([psii]tähistab psüühikat, hingeelu nähtusi) Psüühika determinatsioon: *ühiskondlik-ajalooliselt (kultuur!) *bioloogiliselt (aju) Psüühilised nähtused: *psüühilised protsessid (nt emotsioon (vana tuttava nägemine)) *psüühilised seisundid (nt protsessid (meri, lained liiguvad, kajakas lendab ja laev upub)) *psüühilised omadused (nt teadtud kvaliteet, omadused, mis aitavad seda kategoriseerida (inimene on vastutustundlik, ärrituv (sa pole koguaeg, aga vahel))) 3 psühholoogiat: *Eelteaduslik (common sense) *Filosoofiline *T...
Sügooditasandil on valdav osa geenidest avaldumisvõimelised (üle 90%), juba sügoodi tasandil pannakse paika milline on hiljem moodustunud rakkude piirid ja võimalused- seda mõjutab sügoodi tsütoplasma eri piirkondade erinev mõju geenide avaldumisele. Eri piirkondades avalduvad eri geenid. Hulkraksuse tasandil on 3 tasemeline mõju. 1.) hakkavad toimima embrüonaalsed induktorid (peptiidid), mis määravad ära terve rakurühma hilisema kujunemise neuraalne induktsioon. 2.) Rakkude vahelised kontaktid. 3.) hormonaalmõjutused- toimmuvad nii embrüo endapoolsetest kui ka emapoolsetest mõjutustest. Kudede kujunemine. Koed jagatakse üldised ja spetsiifilised. Üldises etapis toimuvad üldised asjad rakud jagunevad, kasvavad, rakkudes on olemas põhiainevahetus, ei ole paika pandud rakkude koeline kuuluvus. Spetsiifililsel algab koeomaste valkude süntees, kujuneb välja
vajalikku normi. See olukord võib ette tulla juba peale elimineerimist. Kirjanduses on esitatud vastakaid seisukohti – seadust tuleb käsitleda programmina ja määravaim on kohtuniku õigustunnetus vs õiguse edasiarendamist otsustuse langetaja poolt tuleb pidada erandlikuks fenomeniks. Nii või teisiti näitab just see transformatsioon otsustuse transformatsiooni ulatust; seni kuni on seotud normi transformatsiooniga, hõlmab põhjendamismenetlusi nagu analoogia, induktsioon jne. 4) Kollisioonide lahendamine võib samuti olla otsustuse transformatsiooni sisuks. Kollisioonid võib liigitada: - kollisioonid: vahekord juriidilise pidamiskorra reeglite ja olemiskorra reeglite vahel, lex posteriori derogat legi priori, lex specialis derogat legi gneralis jne), Metanormid, mis sedalaadi kollisiooni väljendavad, peavad olema olemas vahetult õiguse allikatena. Mõnedel juhtudel on lahendus saavutatav õigusnormi transformatsiooniga, mõnedel juhtudel
aitab saavutada seda, mida me ihaldame ning vähendada vastumeelsusi. Ühesõnaga, me suudame mõelda. Algpõhimõtted liikumine, materialism, meeled Esimene algpõhimõte on liikumine. Liikumine on kõikide asjade universaalne põhimõte. Galileo Galilei selle suur tundja. Järelikult tuleb kõike universumis seletada lähtuvalt mehaanikast, liikumisest. Maailm koosneb osakestest, aatomitest, mis on liiga väikesed, et inimmõistusega 14 Induktsioon loogiline järeldamine üksikult üldisele. Deduktsioon - järeldamine üldiste teadmiste põhjal üksikjuhu kohta; üksiku tuletamine üldisest. 54 haarata või teada, kuid nende liikumiste tulemusi saab tunda. Neil osakestel pole mingeid omadusi, peale liikumise ,,...liikumine põhjustab vaid liikumist." Leviatan ptk 1.
tutvu lausearvutuse keskkonnaga: http://logik.phl.univie.ac.at/~chris/gateway/formular-uk-zentral.html Millistel muutuja väärtustel on lause (Av(B&A))v(-A&(Cv(B&-C))) väär? Panna tuleb results only, 0 on väär 1 on õige Tutvu ajalooga saidis kuni II maailmasõda: http://www.maxmon.com/history.htm Loe läbi jutt ja proovi andmetega mängida: http://math.hws.edu/TMCM/java/DataReps/index.html Kahend süsteemi arvu(101101001) ->kümnend süsteemiks. Nr sisse ja bianarile punkt, ja vaatan base ten integeri kümnendarvudest annab Ecki appletis juuresoleva graafilise kujutise, teen kujundi ja vaatan base integeri mis vastab kahendsüsteemi arvule 1110001 ASCII tabelis? Nr sisse ja punkt bianari, vaatan ...teksti Kümnendsüsteemi arv 33 on kahendsüsteemis? 33 kirjutan ja Base-ten integer, vaatan bianary Loe läbi jutud Atbashi ja Caesari šifri (Caesar cipher) kohta: http://www.wikipedia.org 2 Tutvu ajalooga kuni 1970ndad: http://www.islandnet.com/~...
Tingimuse (b) kontrollimiseks võtame suvalise n > 1 ja veendume, et väitest P (n) järeldub väide P (n + 1). Tõepoolest, kui eeldada, et (1 + x)n+1 > 1 + (n + 1) x, siis (1 + x)n+2 = (1 + x) (1 + x)n+1 > (1 + x) (1 + (n + 1) x) = 1 + (n + 1) x + x + (n + 1) x2 > 1 + (n + 2) x, ÜHE MUUTUJA MATEMAATILINE ANALÜÜS 17 s.t. P (n) ⇒ P (n + 1) . Matemaatiline induktsioon võimaldab rekursiivselt defineerida naturaalarvulise ar- gumendiga kujutusi A : N → Z, kus Z on mingi (mittetühi) hulk. Selleks tuleb defineerida A (1) ja esitada eeskiri, kuidas elemendist A (n) saadakse A (n + 1). Näiteks: • arvu x ∈ F astmete xn defineerimiseks määrame x1 := x ja xn+1 := xn · x, • naturaalarvude faktoriaalide n! defineerimiseks määrame 1! := 1 ja (n + 1)! := n!·(n + 1) , X n 1
SEMANTILINE KOLMNURK: TEEMA 1!! 1 1. LOOGIKA PÕHIREEGLID. SEMANTILINE KOLMNURK Loogika määratlemisest Sõna loogika näib olevat kujunenud kreeka väljendist logik¾ tšcnh, mis tähendab mõtlemise või arutlemise kunsti. Kui püüda mõista, mis on loogika, siis üks võimalus on lähtuda selle sõna kasutamisviisidest tavakeeles. Eesti keelt kõneldes saab sõna loogika Kasutada erinevates tähendustes: • sündmuste, asjade või süsteemide loogika, s.o sisemine korrapära, mis võimaldab sündmustest, asjadest või süsteemidest aru saada, selleks võib olla ka millegi tööpõhimõte; • mõtlemise loogika, s.o mõtlemises esinev korrapära, mis võimaldab teha järeldusi, sh selliseid, mida varem ei teata; • teksti või jutu loogika (loogilisus), see iseloomustab lisaks mõtlemise loogikale (mida kõne väljendab) ka seda, kui süsteemselt kõnelejal õnnestub oma mõtteid väljendada; • loogika kui teadus (õpetus, filosoofia vms), mis uurib keeles väljenduva mõtlemise kõige...
1 1. LOOGIKA PÕHIREEGLID. SEMANTILINE KOLMNURK Loogika määratlemisest Sõna loogika näib olevat kujunenud kreeka väljendist logik¾ tscnh, mis tähendab mõtlemise või arutlemise kunsti. Kui püüda mõista, mis on loogika, siis üks võimalus on lähtuda selle sõna kasutamisviisidest tavakeeles. Eesti keelt kõneldes saab sõna loogika Kasutada erinevates tähendustes: · sündmuste, asjade või süsteemide loogika, s.o sisemine korrapära, mis võimaldab sündmustest, asjadest või süsteemidest aru saada, selleks võib olla ka millegi tööpõhimõte; · mõtlemise loogika, s.o mõtlemises esinev korrapära, mis võimaldab teha järeldusi, sh selliseid, mida varem ei teata; · teksti või jutu loogika (loogilisus), see iseloomustab lisaks mõtlemise loogikale (mida kõne väljendab) ka seda, kui süsteemselt kõnelejal õnnestub oma ...
lahjendajana või kandjalahusena parenteraalsel manustamisel. Natrii Süstelahus narkoosi keskmine anesteseeriv 30…40 mg/kg ei ole analgeetik, oxybutyras induktsioon, doos: 100 mg/kg ülemiste hingamisteede sedatsioon, narkoosis refleksid säilivad, ei hüpnootilise põhjusta larüngospasmi,
Kuid näiteks süsteemkäsitlus on ökoloogiale ja üldmaateadusele üheks teaduslikuks metoodiliseks aluseks. 2.5 Teadusliku tunnetuse üldised meetodid Teaduses kasutatavate viiside, võtete ja operatsioonide all mõistetakse teadusliku tunnetuse meetodit, milledeks on siis vaatlus, eksperiment, mõõtmine, modelleerimine, mitmesugused võrdlused, klassifikatsioon, arutlused analoogia alusel, hüpoteeside püstitamine, teooriate kasutamine, analüüs ja süntees, induktsioon ja deduktsioon jne. Teoreetilist meetodit on olemas peamiselt kolme liiki. Teaduslik teooria võidakse luua näiteks aksiomaatilise meetodi alusel kasutades reegleid aksioomide ja järelduste kohta. Antud teooriast on võimalik saada läbi deduktsiooni teoreeme. Aksioome loogiliselt ei tõestata, sest tegemist on alglausega, mida ei ole võimalik ümber lükata. Seda tingib ette inimeste kogemused. See tähendab ka seda, et aksioomid ei tohi olla üksteisele vastuolus ega olla vastandlikud
Kuid näiteks süsteemkäsitlus on ökoloogiale ja üldmaateadusele üheks teaduslikuks metoodiliseks aluseks. 2.5 Teadusliku tunnetuse üldised meetodid Teaduses kasutatavate viiside, võtete ja operatsioonide all mõistetakse teadusliku tunnetuse meetodit, milledeks on siis vaatlus, eksperiment, mõõtmine, modelleerimine, mitmesugused võrdlused, klassifikatsioon, arutlused analoogia alusel, hüpoteeside püstitamine, teooriate kasutamine, analüüs ja süntees, induktsioon ja deduktsioon jne. Teoreetilist meetodit on olemas peamiselt kolme liiki. Teaduslik teooria võidakse luua näiteks aksiomaatilise meetodi alusel kasutades reegleid aksioomide ja järelduste kohta. Antud teooriast on võimalik saada läbi deduktsiooni teoreeme. Aksioome loogiliselt ei tõestata, sest tegemist on alglausega, mida ei ole võimalik ümber lükata. Seda tingib ette inimeste kogemused. See tähendab ka seda, et aksioomid ei tohi olla üksteisele vastuolus ega olla vastandlikud
Kuid näiteks süsteemkäsitlus on ökoloogiale ja üldmaateadusele üheks teaduslikuks metoodiliseks aluseks. 2.5 Teadusliku tunnetuse üldised meetodid Teaduses kasutatavate viiside, võtete ja operatsioonide all mõistetakse teadusliku tunnetuse meetodit, milledeks on siis vaatlus, eksperiment, mõõtmine, modelleerimine, mitmesugused võrdlused, klassifikatsioon, arutlused analoogia alusel, hüpoteeside püstitamine, teooriate kasutamine, analüüs ja süntees, induktsioon ja deduktsioon jne. Teoreetilist meetodit on olemas peamiselt kolme liiki. Teaduslik teooria võidakse luua näiteks aksiomaatilise meetodi alusel kasutades reegleid aksioomide ja järelduste kohta. Antud teooriast on võimalik saada läbi deduktsiooni teoreeme. Aksioome loogiliselt ei tõestata, sest tegemist on alglausega, mida ei ole võimalik ümber lükata. Seda tingib ette inimeste kogemused. See tähendab ka seda, et aksioomid ei tohi olla üksteisele vastuolus ega olla vastandlikud
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
