välja magnetinduktsioon on 1 T (tesla). Seega 1 Wb = 1 T * 1 m2. 5. Eneseinduktsiooni olemus Eneseinduktsiooniks nimetatakse induktsiooni elektromotoorjõu tekkimist vooluringis voolutugevuse muutumise tõttu selles vooluringis endas. Vastavalt Lenzi reeglile takistab eneseinduktsiooni elektromotoorjõud voolutugevuse kasvamist vooluringi sulgemisel ja kahanemist selle katkestamisel. 6. Henri definitsioon. Üks henri (1H) on sellise juhi induktiivsus, milles voolutugevuse muutumine kiirusega üks amper ühes sekundis kutsub esile endainduktsiooni elektromotoorjõu üks volt. Defineeritakse valemist: 7. Mis tead vahelduvvoolust? (def) Vahelduvvooluks nimetatakse elektrivoolu, mille suund ja tugevus perioodiliselt muutuvad sagedus on f (Euroopa riikides 50 hertsi), pinge 220V ja perioodiks T(20 millisekundit). Reeglina muutub ka seejuures voolu suund. Vahelduvvooluks on vaja vahelduvvoolu generaatorit.
PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS ARVUTID JA ARVUTIVÕRGUD MAGNETISM JA ELEKTROMAGNETISM Uurimustöö Koostaja: Allan Pertel Rühm: AA-10 Pärnu 2010 Elektromagnetism Elektromagnetism on elektromagnetvälja füüsika. Elektromagnetväli on väli, mis avaldab mõju elektrilaenguga osakestele ja mis on omakorda mõjutatud nendest osakestest ja nende liikumisest. Muutuv magnetväli tekitab elektrivälja (see nn. elektromagnetilise induktsiooni nähtus on elektrigeneraatorite, induktsioonmootorite ja trafode tööpõhimõtte alus). Sarnaselt, muutuv elektriväli tekitab magnetvälja. Sellise elektri- ja magnetvälja vastastikuse sõltuvuse tõttu on mõistlik neid käsitleda seotud nähtusena - elektromagnetväljana. Magnetväli tekib elektrilaengute liikumise ehk elektrivoolu tõttu. Magnetväli põhjustab magnetjõudude tekke, mis seonduvad tavalisel...
Vastavalt Biot'-Savart'i seadusele on magnetiline induktsioon võrdeline välja esilekutsuva voolu tugevusega. => vool i kontuuris ja tema poolt tekitatud kogumagnetvoog läbi kontuuri on omavahel võrdeliselt seotud: =Li ei =-L*di/dt (võrdetegur L on kontuuri induktiivsus). Induktiivsus L sõltub kontuuri geomeetriast ja kontuuri ümbritseva keskkonna magnetilistest omadustest. Kui kontuur on jäik ja tema lähduses pole ferromagneetikuid, on induktiivsus L konstantne suurus, ühikuks on H (Henri). 1H on induktiivsus, milles voolutugevuse muutus 1A/s põhjustab induktsiooni elektromotoorjõu 1V. 17. Maxwelli võrrandid (tõestuseta) d d B i = - = - Bn dS = - ( ) n dS = E l dl dt dt S S t B 1. Maxwelli võrrand: E l dl = - ( ) n ds
võrdeline voolutugevuse muutmumise kiirusega, mida nimetatakse ka juhi induktiivsuseks. https://cdn.fbsbx.com/v/t59.2708-21/11418134_10005305299...=7195bbc5cfbee92b2ba4ef98da5f1103&oe=5A5D45D5&dl=1 14.01.2018, 18F47 . 8 15 ühik 1H, on sellise juhi induktiivsus, milleks voolumuutmine 1A võrra 1-es sekundis tekitab eneseinduktsiooni elektromotoorjõu 1V. Suurt induktiivsust omavad ferromagneetilisest ainest südamikuga poolid. Iseloomustab elektrivoolu inertsust voolutugevuse muutumise suhtes. Magnetvälja energia. Magnetvälja tekitamiseks tuleb kulutada elekrienergiat ja vastupidi: kadumisel indutseerib
Füüsika Võnkering- vabade elektromagnet võnkumiste tekitaja. mis koosneb induktiivpoolist(vanemates õpikutes nimetatakse ka induktsioonpool) ja kondensaatorist ja neid ühendavatest juhtmetest. Võnkumisi iseloomustavad suurused magnetvälja energia, elektrivälja energia, kondensaatori mahtuvus, induktiivsus. Võnkumiste tekitamiseks lülitatakse võnkeringi kondensaatori külge korraks ka alalisvooluallikas. Analoogiline süsteem on mehaanikas vedrupendel, kus võnkumiste tekitamiseks on vaja vaid pendel tasakaaluasendist välja viia ja siis lahti lasta.. 1.Kondensaator laetakse välise vooluallika abil ja erimärgiliselt laetud plaatide vahele tekib elektriväli. 2.Vooluallikas kõrvaldatakse ja laetud kondensaator ühendatakse juhtmetega läbi
Elektrilaeng-laeng näitab kui tugevasti keha osaleb elektromagneetilises vastastikjõus Elementaarlaeng-on prootoni (positiivne) või elektroni (negatiivne) elektrilaeng Juhid- ained, milles vabade laengukandjate arv on väga suur Dielektrikud ehk mittejuhid-sisaldavad väga vähe vabu laengukandjaid Pooljuhid- laengukandjad ei ole pooljuhtides kõll alati vabad, kuid neid saab suhteliselt kergesti vabadeks muuta Elektrivool- laengukandjate suunatud liikumine Elektrivoolu suund- kokkuleppeliselt positiivsete laengukandjate liikumise suund Elektrivoolu tugevus-näitab, kui suur laeng läbib ajaühikus juhi ristlõiget Coulomb’i seadus- näitab elektrostaatilist jõudu kahe laenguga keha vahel Ampere’i seadus- kui juhtmetes on samapidine elektrivool, siis nende vahel on tõmbejõud. Kui on eripidised, siis mõjub nende vahel tõukejõud Magnetväli-laetud osakeste liikumisel tekkiv jõuväli Magneetumine- nähtus, mille korral magnetvälja paigutam...
tööstuskoormused. (juhitavad ajamid, alaldid, inverterid, kaarahjud, lahenduslambid, arvutid, printerid jne). 13. Paralleelresonants nähtused jaotusvõrkudes Kui mõne harmooniku sagedus=resonantssagedusega ning harmooniku allika perspektiivist põikimahtuvus paralleelühenduses võrgu ekvivalentse induktiivsusega ning tekib pingeresonants ehk väga suured pinged. 14. Jadaresonants nähtused jaotusvõrkudes Kui mahtuvus ja induktiivsus on jadamisi (nagu eelmine punkt) ning vool läheb suureks. 15. Signaalpinged Näiteks arvestite kauglugemissüsteemid. Kui pingele on pealdatud teatud signaale edastavad pinged. Madalsageduslikud-110-3000Hz, kandesagedussignaalid 3-148,5kHz. 16. Elektrivarustuskindluse näitajad SAIFI, SAIDI, CAIDI(katkestus B e keskmine kestvus). 17. Elektrijaotusvõrkude katkestuste sagedust mõjutavad tegurid
(salvestada laengut) kirjeldab mahtuvus magnetvälja (salvestada voolu) kirjeldab C= q 1F = 1C L=- e U Mahtuvuse SI-ühik on farad 1V I Induktiivsus t L= Ühes juhtmekeerus I Induktiivsuse SI- 1 V 1 V 1 s 1 Wb 1H = = =
Viies tase Multimeeter Multimeeter on multifunktsionaalne mõõteriist. Muutke teksti laade Tavaline standardne multimeeter on ettenähtud Teine tase elektrivoolu tugevuse ja pinge mõõtmiseks. Kolmas tase Nendega on võimalik mõõtaka elektritakistus, Neljas tase mahtuvus ja induktiivsus. Viies tase Multimeeter Analoogmultimeeter koosneb pöördpool Muutke teksti laade mõõtemehhanismist. Teine tase Digitaalse multimeetri näidud esitatakse üldjuhul Kolmas tase numbrilisel kujul kümmendindikaatorite Neljas tase näiduna
juhis mida läbib magnetvälja tekitanud vool. e= - ´ e= -Li´= - Lq´´ Eneseinduktsiooni elektromotoorjõud on võrdeline voolutugevuse muutumise kiirusega. Võrdetegur iseloomustab juhti ja teda nim juhi induktiivsuseks. H - 1 henri on sellise juhi induktsiivsus, milles voolutugevuse muutumine 1A võrra 1 sekundis tekitab eneseinduktsiooni elektromotoorjõu 1V. Suurt induktiivsust omab kinnise magnetahelaga raudsüdamikuga pool. Induktiivsus Juhi induktiivsus iseloomustab (magnetväljast tingitud) juhi inertsust voolutugevuse muutumise suhtes. Induktiivsuse tähendus elektrinähtuste kirjeldamisel on lähedane 1V 1 s 1Wb F massi omale mehaanikas. 1 H = 1 A = 1 A Välja kirjeldab magnetindt. B = I l ühik 1 T N/A*m Magnetvälja energia
magnetvoo muutumuse kiirusega. Valem: Lenzi reegel: induktsioonivoolu suuna määramiseks. Induktsiooni voolu suund on selline, et ta oma magnetväljaga püüab kompenseerida teda esile kutsuva magnetvälja muutumist. Elektromotoorjõu absoluutväärtuse hetkväärtus on võrdne magnetvoo tuletisega aja järgi. Eneseinduktsiooni nähtus on elektromagnetilise induktsiooni erijuht. Seisneb selles, et muutuv vool indutseerib elektromootorjõu samas juhis, Juhi induktiivsus näitab eneseinduktsioon elektromotoorjõud on võrdelinevoolutugevuse muutumise kiirusega. Võrdetegur iseloomustab juhti ja nim induktiivsuseks. Iseloomustab juhi inertsust voolutugevuse muutumise suhtes. Magnetvälja energia : (Magnetvälja tekitamiseks tuleb kulutada elekrienergiat ja vastupidi: kadumisel indutseerib magnetväli elektromotoorjõu ja voolu, see tähendab, et magnetvälja energia muundub elektrienergiaks.) Energia, mis salvestub magnetväljas voolu suurenemisel
induktsiooni elektromotoorjõud ehk indutseeritud elektromotoorjõud (emj). Seda elektromotoorjõudu võib käsitada kui elektripinget, mis tekib magnetväljas liikuva juhtmelõigu otste vahel juhul, kui juhtmes puudub vool. 30. Mis on elektromagnetlaine? On laetud osakeste kiiratav ja neelatav energia, mis kandub ruumis edasi lainena, milles elektri- ja magnetvälja komponendid võnguvad teineteise ja laine levimise suuna suhtes risti. 31. Mida näitavad mahtuvus ja induktiivsus? Kuidas seotud elektri- ja magnetvälja energiatega (VÜT)? Induktiivsus näitab kui suure magnetvoo muutuse tekitab antud juhi korral ühikuline voolu muutus. Mahutuvus näitab 33. Milles seisneb valguse dualism? Millal esinevad kvant omadused, millal laine omadused? Valgust saab kirjeldada aine osakestega, mida võib põhimõtteliselt näha ja katsuda. Teisalt saab neidsamu nähtuseid kirjeldada ka väljadega, mida pole näha, kuid mis vahendavad osakeste vahel mõjuvaid jõude
Kordamine 1. Mõisted: Vahelduvvool- elektrivool, mille korral voolutugevus perioodiliselt muutub. Reeglina muutub selle juures ka voolu suund Alalisvool- vool, mille suund ja tugevus ajas ei muutu. Voolutugevuse ja pinge hetkväärtus voolutugevuse või pinge väärtus antud ajahetkel. Voolutugevuse ja pinge amplituud väärtus- voolutugevuse või pinge maksimaalne väärtus. Sagedus- võrdsete ajavahemike tagant korduvate võngete või impulsside arv ajaühikus. Periood- aeg, mis kuulub ühe võnke tegemiseks. Faasijuhe- juhe, millel on olemas perioodiliselt muutuv pinge. Nulljuhe- juhe, millel pinge maa suhtes puudub. Maandus- Induktiivtakistus- elektritakistus, mis esineb vahelduvvoolu korral ja mida põhjustab takisti. induktiivsus- vooluringi omadus tekitada magnetvälja. Mahtuvustakistus- elektritakistus, mis esineb siinuselise vahelduvvoolu korral ja mida põhjustab takisti mahtuvus. Liinipinge- kahe faas...
massiivjuhis(metallitükis, elusolendis, märjas maapinnas, merevees)Massiivjuhi võib jagada paljudeks mõttelisteks kontuurideks- tekitavad el.voolu, mida nim. pöörisvooludeks. Sageli on need kahjulikud. Kuumutades elektrimasinates ja trafode südamike. Metallide sulatamiseks on pöörisvoolu kasutatud füsoteraapias, võnkumiste summutamiseks, mõõteriistadesEndainduktsioon ja induktiivsus Lüliti sulgemisel ja avamisel muutub voolutugevus ning I pooli tekitatud magnetvoog suureneb-väheneb. See indutseerib II pooli Ei. Magnetvoo muutumine mõjutab ka I pooli ennast ind. selles endaind. emj Ee, mis lüliti sulgemisel on vooluallika E-ga vastassuunaline, avamisel samasuunaline. Peale lüliti avamist sähvatab lamp Ee mõjul heledalt põlema. Nähtuse olemus on selles, et pooli magnetvälja energia muutub lambis soojuseks ja valguseks. Kontuuri võimet Ee tekitada nim
külge, siis ta jääb kokku varbmagneti otstega või poolustega, kus magnetväli on kõige tugevam. Magneti üks pool püüdleb põhja poole, teine lõuna poole. Kahe magneti põhja- ja lõunapoolus tõmbavad teineteist külge. Samanimelised poolused põhi ja põhi või lõuna ja lõuna tõukuvad, surudes teineteist eemale. Tähendused FA = IBLsin (juhe liigub) FL = qvBsin (aineosake liigub) q laeng v voolu kiirus (m/J) nurk voolu suuna ja vektori vahel (°) L juhi induktiivsus (H) elektromotoorjõud (V) magnetvoog (Wb) muutus
Magnetväli Magnetväli- laetud osakeste liikumisel tekkiv jõuväli. Püsimagnet- olemuslikult magnetvälja omav keha. Magneetumine- nähus, mille korral magnetvälja paigutamise tulemusena hakkab aine ka ise tekitama magnetvälja. Kontrollküsimused: 1.Mis põhjustab magnetvälja? Vastus: liikuvad elektrilaengud 2.Magnetnõel asub Maa magnetväljas ja pöördub ühe otsaga Maa geograafilise põhjapooluse ning teise otsaga geograafilise lõunapooluse poole. Kuidas nõela ja Maa poolused asetuvad? Vastus: nõela lõunapoolus Maa magnetilise põhjapooluse poole 3.Mida näitavad püsimagneti magnetpoolused? Vastus: Püsimagneti magnetvälja suunda 4.Kohta püsimagnetis, kus tema toime on kõige tugevam, nimetatakse ... Vastus: magneti pooluseks 5.Kohta, kuhu on suunatud magnetnõela lõunapoolus, nimetatakse ... Vastus: magnetiliseks põhjapooluseks 6.Maa magnetpoolust, mis on geograafilise põhjapooluse lähedal, nimetatakse...
arvestab nii mähise kui ka isolatsiooni kadusid ja L pooli põhiparameeter -induktiivsus. Pooli kadusid ja kvaliteeti arvestatakse jälle tg kaudu: tg = RS/XL=RS/L Induktiivpoole valmistatakse ostutooteina ainult miniatuursete feriitsüdamikega ja poolidena pind- ehk pealismontaaziks induktiivsustega 1 uH ... 1 mH. Drosserid Drosserid põhiülessanne on induktiivse takistuse tekitamine. Põhiparameetrid on induktiivsus ja kui suure voolu jaoks ta on tehtud. Relee Ankru tõmbejõud on võrdeline mähist läbiva voolu ruuduga. Alalisvoolureleesid ei saa tüürida vahelduvvooluga. Vahelduvvoolurelee elektromagneti südamiku otsa lühiskeeld ja magnetahela osad valmistatakse pöörisvoolu ja ümbermagneetimiskadude vähendamiseks trahvopleki lehtedest. Tunnussuurused: 1. Rakendusvool (Irak) - on mähist läbiv vool mille korral relee püsib kindlalt rakendununa. 2
seal indutseeritud elektromotoorse jõu: dI EMJ 2 M 1 dt Ja vastupidi: kui vool läbib pooli 2, tekib indutseeritud EMJ poolis 1: dI EMJ1 M 2 dt Induktiivsus M on defineeritud kui võrdetegur, mis seob omavahel voolutugevust ja magnetvoogu: N 2 2 N M 1 1 I1 I2 Siin N2 ja N1 on keerdude arv poolis 2 ja poolis 1. Induktiivsus M oleneb ainult poolide geomeetriast: suurusest, kujust, keerdude arvust, omavahelisest orientatsioonist, keerdude tihedusest.
Lühiskeeru tööpõhimõte on selles, et kogu magnetvoog jaguned kaheks magnetvooks, mis on omavahel magnetvoo elektromagneti magnetvoo suhtes nihutatud ajaliselt võrra. Elektromagneti toime kiirendemine ja aeglustamine Praktikas tuleb sageli kiirendeda või aeglustada elektromagneti toimimist. Alalisvoolu elektromagneti toimimist saab aeglustada, suurendades tema elektromagnetilist aja konstanti kas tema pooli induktiivsust suurendades või lülitades temaga jadamisi täiendav induktiivsus. Viimast võtet kasutakse harva. Sammuti saab aeglustada elektromagneti rakendumist lisades temaga rööbiti mahtuvuse. Sel juhul kasvab pinge poolil vastavalt kondensaatori laadumisele.elektromagneti toimimise aeglustamiseks kasutatakse laialdaselt tema magnetsüdamikule paigaldatud lühiskeerdu. Lühiskeerd aeglustab magnetvoo kahanemist tema väljalülitamisel. Elektromagneti toimimise kiirendamiseks tuleb vähendada tema elektromagnetilist aja konstanti
Elektromagnetvõnkumine võnkeringis. Võnkering on pooli ja kondensaatorit sisaldav vooluring.Pendilaadselt võnkuvaid elektrilisi süsteeme,mille võnke sagedus on määratud süsteemi omadustega nim. võnkeringideks, see sisaldab alati induktiivpooli ja kondendsaatorit. Võnkeringi talitus on hea mõista vedrupendli võrdlemise teel. Vedrupendel ja võnkering. Võnkumise tekitamiseks peab pendli tasakaaluasendist välja viima.Venitame vedru välja.Deformeeritud vedru omandab potensiaalse energia Ep, selle määrab vedru jäikustegur k ja vedru pikkuse muutus x.Tasakaaluasendis on vedru deformatsioon 0.Potensiaalne energia on üle läinud kineetiliseks energiaks Ek, suurus on määratud koormise massiga m ja kiirusega v..Inerts jätkab koormise liikumis ja vedru surutakse kokku.Koormis kiirus väheneb,sest vedru elastsusjõud takistab kokkusurumist,pidurdab koormise liikumist.Lõpuks koormis peatud kui ta on kineetiline energia on vaheldunud potensiaalseks ene...
ELEKTROONIKA 2003 KORDAMISKÜSIMUSED 1. ÜLDOSA....................................................................................................................1 1.1.Elektroonika ajaloo põhietapid.............................................................................1 1.2.Mis on elektronlamp.............................................................................................2 1.3.Elektronkiiretoru.................................................................................................. 2 1.4.Mis on võimendi...................................................................................................2 1.5.Analoog ja digitaalelektroonika erinevus..........................................................3 1.6.Elektroonika passiivkomponendid..........................................................................
t Eneseinduktsiooni seisneb selles, et muutuv magnetväli indutseerib elektromotoorjõu samas juhis, mida nähtus läbib välja tekitanud vool. Eneseinduktsiooni nähtus iseloomustab elektrivoolu inertsust. Induktiivsus Eneseinduktsiooni elektromotoorjõud on võrdeline voolutugevuse muutumise kiirusega. I E = -L L induktiivsus (1H, üks henri) t Võrdetegur L sõltub juhi mõõtmetest ja kujust ning seda nimetatakse induktiivsuseks. Laetud Cu 2 C kondensaatori mahtuvus (1F), kondensaatori E= u vahelduvpinge hetkväärtus elektrivälja energia 2 Vooluga pooli Li 2 L pooli induktiivsus, magnetvälja energia E= i voolutugevuse hetkväärtus
3.p.Laengute vastastikune toime-Punktlaenguks nim keha, mille mõõtmed võib jätta arvestamata võrreldes tema kaugusega teistest elektrilaenguid kandvat kehadest.Columbi seadus f=k(q 1-q2/r2 ) Jõud millega üks punktlaeng mõjub teisele, on võrdeline mõlema laengu suurusega ja pöördvõrdeline laengute vahekauguse ruuduga. E= 0,885*10-11F/m F=1/k*40 4p.Elektrivälja tugevus-Laengud mõjutavad üksteist elektrivälja vahendusel. Iga laeng muudab ümbritseva ruumi omadusi. tekitab seal elektrivälja. E=f/qp kus f-jõud q-proovilaeng E=k(q/r2) k- konstant Elektrivälja iseloomustavat suurust E nim elektrivälja tugevuseks antud punktis. Elektrivälja tugevus on arvuliselt võrdne jõuga, mis mõjub antud väljapunktis asuvale ühikulisele punktlaengule.Punktlaengu väljatugevus on võrdeline laengu (q) suurusega ning pöördvõrdeline laengu ja ...
t Eneseinduktsiooni seisneb selles, et muutuv magnetväli indutseerib elektromotoorjõu samas juhis, mida nähtus läbib välja tekitanud vool. Eneseinduktsiooni nähtus iseloomustab elektrivoolu inertsust. Induktiivsus Eneseinduktsiooni elektromotoorjõud on võrdeline voolutugevuse muutumise kiirusega. I E = -L L induktiivsus (1H, üks henri) t Võrdetegur L sõltub juhi mõõtmetest ja kujust ning seda nimetatakse induktiivsuseks. Laetud Cu 2 C kondensaatori mahtuvus (1F), kondensaatori E= u vahelduvpinge hetkväärtus elektrivälja energia 2 Vooluga pooli Li 2 L pooli induktiivsus, magnetvälja energia E= i voolutugevuse hetkväärtus
(generaatorandurid) Reostaatandur:tema üheks elemendiks on voolualas olev reostaat. Selle muutusi reguleerib galvanometer. Kasut bensiininäidukul. Joonis1, Joonis2 Tensoandur reageerib rõhule;õhuke paberileht, mille peal on eenikesed vaskjuhtmed. Kui rõhuda peale, siis takistus muutub. Saab ära kasutada rõhu muutust. 1)õhuke paber,2)ühendusjuhtmed,3)peenikesed vaskjuhtmed.Joonis3 Induktiivandurid:toimub induktiivsuse muutmine. Kui me muudame magnetahela õhuvahet, siis sellega muutub induktiivsus ja muutub ka induktiivne takistus. Takistuse muutus põhjustab voolutugevuse muutust. Joonis4.XL=2*3,14fy. I=UL/XL Mahtuvusandurid: C=ES/d [SJ] Xe=1/2ntc.Joonis5 Generaatorandurid:selleks võib olla temobaar. Kaks erinevast metallist traati on jooditud kokku. Jootekohtade t0'de vahe tekitab voolu.Joonis6 Stabiliseeriv regulator:sõltumata sellest, millise seaduse järgi peab muutuma reguleeritava parameetri
induktiivpoolis: l 0 S N2 C = L = µ0 µ S Plaatkondensaatori mahtuvus d , Pooli induktiivsus l , kus plaatidevahelise aine dielektriline läbitavus, S kus µ pooli täitva aine magnetiline läbitavus, N pooli kummagi plaadi pindala ja d plaatide vahekaugus keerdude arv, l pooli pikkus ja S pooli ühe keeru pindala CU2 L I2
1. Elektrilaeng. - Füüsikaline suurus, mis iseloomustab kui tugevasti keha osaleb elektrilistes vastastikmõjudes 2. Mõiste ,,laeng" kolm tähendust. -füüsikaline suurus -keha omadus -osakeste kogum 3. Elektrilaengute liigitamine. - positiivne ja negatiivne 4. Elementaarlaeng. -Vähim looduses eksisteeriv laeng 5. Elektrilaengu jäävuse seadus. -Elektriliselt isoleeritud süsteemi kogu laeng on jääv.Täienda 6. Juhid, pooljuhid ja dielektrikud. - Juhid-palju vabasid laengukadjaid, neid saab elektriliste jõudude abil liikuma panna. Pooljuhid-On olemas laengukandjad, kuid nad ei ole vabad, neid saab muuta soojendades. Dielektrikud-Aine vabad laengukandjad puuduvad 7. Elektrivool. Voolutugevus. Elektrivool- laengukandjate suunatud liikumine Voolutugevus-Laenguosakeste kiirus ühik-A(amper) I=q/t 8. Coulomb i seadus. Punktlaeng. Coulomb i seadus-Kirjeldab kahe laetud keha vahel olevaid jõudusid. Laetud kehade vahel mõjuv jõud on võrdeline laengute...
KORDAMISKÜSIMUSED AINES TE.0395 ,,ELEKTROTEHNIKA" 1. Seadused alalisvooluringis. · Oomi seadus U=I*R · Krichoffi pinge seadus Pingelangude summa ümber iga sõlme mis algab ja lõppeb samas kohas peab võrduma 0-iga · Krichoffi voolu seadus Vool mis siseneb punkti peab olema võrdne punktist väljuvate vooludega 2. Alalisvooluringide arvutamine Ohmi ja Kirchhoffi seaduste alusel. Krichoffi pinge seaduse alusel arvutamine Tuleb antud võrrandi süsteemi abil mis koosneb 3mest võrrandist leida pinge langud Krichoffi voolu seadus 3. Siinuselise vahelduvvoolu väärtused. Maximaal väärtus, maksimaalsest maksimaal väärtuseni, effektiiv väärtus, keskmine väärtus, hetkväärtus · Maksimaal väärtus ja maksimaalsest maksimaalse väärtuseni Joonis kujutab siis siinuselise vahelduvvoolu maksimaalväärtust Maksimaalsest maksimaalse väärtuse...
lega antakse mootori sisendisse kindla aja järel impulsse. Avatud aega kogu PWM perioodist nimetatakse ka töötsükliks (duty cycle). PWM sagedus peab olema piisavalt kõrge, et vältida mootorivõlli vibreerim- ist. Madalal sagedusel tekitab mootor lisaks ka müra ja seepärast kasu- tatakse enamasti üle 20 kHz moduleerimissagedust. Samas kannatab väga suurtel sagedustel H-silla efektiivsus. Mootorivõlli vibreerimist vähendavad ka rootori inerts ja mootori mähiste induktiivsus. Kasutatavad vahendid: Sankyo TM001B02 alalisvoolumootor ULN2003 APG 1 DC mootor ja muudetav toiteallikas Antud labori käigus uurisime Sankyo TM001B02 alalisvoolumootorit, mis on harjade ja püsimagnetitega alalisvoolumootor, millel on 3 rootorimähist ning tagasisideahel. Veel kasutasime laboris kahvelsidestit, mootori võllile kinnitatud enkoodrilt tagasiside saamiseks ja darlingtonpaari mootori juhtimiseks PWM signaaliga
III kursus. Elektromagnetism Elektriväli Elektrilaeng- füüsikaline suurus, mis näitab, kui tugevasti keha osaleb elektromagnetilistes vastastikmõjudes. Laengu jäävuse seadus- elektriliselt isoleeritud süsteemi kogulaeng on jääv. Punktlaeng-ideaalne objekt, elektriliselt laetud keha, millel puuduvad mõõtmed. Coulomb'i seadus-2 punktlaengut mõjutavad teineteist jõuga, mis on võrdeline nende laengute korrutisega ja pöördvõrdeline nendevahelise kauguse ruuduga, määrab ära arvväärtuse mitte suuruse. Elektrivälja tugevus- füüsikaline suurus, selleks nim. elektriväljas pos. laengule mõjuva jõu ja laengu suuruse suhet. Elektrivälja töö- elektrivälja võime teha tööd, laengute vastastikmõjutõttu on tal olemas energia. Töö on ärakulutatud energia. Pinge- potentsiaalide vahe Elektrivälja mahtuvus- füüsikaline suurus, mis näitab, kui suure laengu viimisel ühelt kehalt teisele tekib kehade vahel ühikuline pinge. Mahtuvus 10 F näitab. Et peame juhi üh...
Kontaktor Magnetväli Kontaktorkaitselüliti Kontaktor on madalpingepaigaldistes jõuahelates kasutatav elektormagnetiline kommunikatsioonivahend. Kontaktorite lülitussagedus võib olla kuni mõni tuhat korda tunnis, nimivool mõni A kui ka kA. Kontaktoreid kasutatakse elektriajamite, võimsate valgustusseadmete jms automaat- distantsjuhtimiseks. Türistorkontaktor tingitult nimetatakse kontaktoriks ka mõningaid lülitusreziimis töötavaid elektronseadiseid. Kontaktid on mõeldud miljoniteks lülitusteks ja mitmekümneks lülitamiseks minutis. Kontaktori kontaktid on kahte liiki: tugevamad peakontaktid on seadmete peavooluringide ja sisse- ja väljalülitamiseks, avikontaktid juhtimis- ja signalisatsioonoahelate tarbeks. Peakontaktide arvu järgi tehakse vahet ühe-, kahe-, kolme ja neljapooluliste kontaktorite vahel. Kontaktori nõuded: · Suur lülitus ja väljalülitusvõime · Pikk iga suure lülitussageduse juures ·...
kontuurigaümbritsetud pinda läbiva magnetvoo () muutumise kiirusega (/t) Lenzi reegelinduktsioonivool on alati suunatud selliset, et ta mqjub vastu teda esilekutsuvale pqhjusele. . -. , (>0), , , , , .. . ( :<0), . . . 4.Eneseinduktsiooni nähtus Endainduktsioon vooluringi indutseerib iseendas elektrivoolu (lisaks põhivoolu ei = -L*I/t ei - endainuktsiooni emj I/t voolutugevuse muutumise kiirus Pooli induktiivsus L = ei/ I/t = eit/ I 1H = 1V/1A/1s Pooli induktiivsus on kui voolumuutus tekitab temas emj. 5.Induktiivsuslik takistus XL = L = 2f (ringsagedus) L induktiivsus Mahtuvuslik takistus XC = 1/C ringsagedus C mahtuvus 6.Võnkering-elektrivqnkumised vqivad tekkida vooluringis, millel on induktiivsus ja mahtuvus. Sagedus 0 nim kontuuri omasegeduseks(vastab harmoonilise ostsilaatori omasagedusele) Tomsoni valem- maarab vqnkumise perioodi T = 2LC (isoleeritud võnkesüsteem) 7
iseloomustavad parameetrid. Kumba ekvivalntskeemi on mõistlikum kasutada, kui takisti on 0,1 Ω või 100 Ω? 12 Ω (elektromotoorjõud ekvivalentskeemil: 1,2 V ja sisetakistus 2,4 Ω, voolugeneraatori (lühis)vool on 0,5 A; esimesel juhul on mõistlikum kasutada Nortoni ja teisel juhul Thevenini ekvivalentskeemi) 3. Leida jadaühenduses RCL ahela resonantssagedus, hüvetegur ja sagedusriba, kui ahela takistus on 10, mahtuvus on 150 nF ja induktiivsus 0,02 H. Milline on ahela takistus signaalile resonantssagedusel? Milline on pinge amplituud kondensaatoril resonantssagedusel, kui ahelale rakendatud siinuselise signaali pingeamplituud on 6 V? Skitseerige antud ahela jaoks sagedussõltuvus (voolu amplituudi sõltuvus sagedusest) ja faasisõltuvus (pinge ja voolu vahelise faasi sõltuvus sagedusest)! ωR = 18,2·103 s-1 e. 2897 Hz; Q = 36,5; Δω = 79,4 Hz; 10 219V. 4
t Kui magnetvoog kasvab ehk > 0, siis i < 0 ja I < 0. Kui magnetvoog kahaneb ehk < 0, siis i > 0 ja I > 0. Induktsiooniseaduse rakendusi: · Magnetiliselt salvestatud andmete, helide, kujutiste taasesitamine · Magnetkaart · Elektrikarjus · Elektridünaamiline mikrofon · Auto spidomeeter 10.Endainduktsioon. Induktiivsus Endainduktsiooni nähtuseks nimetatakse elektromagnetilise induktsiooni alaliiki, mille korral magnetvoo muutus on põhjustatud voolu muutusest vaadeldavas juhis endas Juhi induktiivsus L näitab, kui suur endainduktsiooni elektromotoorjõud tekib selles juhis voolu ühikulisel muutumisel ajaühiku jooksul 11.Vahelduvvool ja selle kirjeldamine Vahelduvvooluks nimetatakse elektrivoolu, mille korral voolutugevus perioodiliselt muutub (suund ka muutub).
- võrgu talituse analüüsil 6. Liigpinged tühijooksul trafo väljalülitamisel Trafo on sisuliselt võnkering. Väljalülitamise hetkel on nii mahtuvuses, kui induktiivsuses salvestatud energia. Väljalülitamise hetk on, kui vool läbob 0; aga võimsuslüliti on arvestatud lühisvoolude järgi; trafo tühijooksu vool (magneetimisvool) on väga väike. Võimsuslüliti kustutab kaare enne kui vool 0 saab lõikevool (*). Kuigi vool on väike, trafo induktiivsus on suur suur energia Tekivad võnkumised, mis liituvad (**). 7. Laheduse aeg t = ts + t f Staatiline hilinemisaeg (ts) ts sõltub katoodi materjalist, pingest, välise ionisatoori intensiivsusest. Kui rakendatud pinge on madal, siis väljalöödud elektron ei pruugi olla efektiivne. Kui väline intensiivsus muutub, hakkab elektron nihkuma. Lahenduse kujunemise aeg (tf) tf koosneb alglaviini, striimeri ja pealaheduseajast.
tramm, trollibuss. Elektrienergia saadakse nende jaoks aga vahelduvvooluvõrgust alaldusalajaamade kaudu. Alalisvooluga töötavad ka elektrokeemilised ja galvaanikaseadmed. 6)Mida iseloomustab ahela võimsuste bilanss? Seadme kogu töövõimet, mis elektriseadmes muutub teiseks energiaks. Energia muutub näiteks küttekehas soojuseks, elektrilambis valguseks ja soojuseks, eletromootoris mehaaniliseks energiaks. 7)Mis on kondensaator, pool, mahtuvus, induktiivsus? Tingimused. Kondensaator on kahest või enamast elektroodist ja nendevahelisest dielektrikukihist koosnev seadis. 3)Mis on jadaahel? Omadused. Kui mitu tarvitit või takistit on ühendatud teineteise järel ilma hargnemiseta, nimetatakse seda järjestikehk jadaühenduseks. 4)Mis on rööpahel?Omadused. Kui mitu takistit või tarvitit on ühendatud kahe punkti vahele, nimetatakse seda takistite paralleel- ehk rööpühenduseks.
>>1 Neile on iseloomulik spontaanne magneetuvus. Nad on püsimagnetid. 53. Kasutades allolevat joonist tuletage Faraday elektromagnetilise induktsiooni seadus. Ampere'i jõu mõjul liigub juhtmelõik l asendist 1 asendisse 2 dx võrra ja tehakse tööd. 54. Kasutades allolevat joonist, tuletage kontuuris tekkiva elektromotoorse jõu avaldis selle ühtlasel pöörlemisel. Igal ajahetkel läbib kontuuri erinev magnetvoog. See on vahelduva emj. Generaator. 55. Mis on kontuuri induktiivsus? Kasutades allolevat joonist, tuletage pika solenoidi induktiivsuse arvutamise valem. Elektrivool kontuuris tekitab seal magnetvälja magnetinduktsiooniga B. Võib öelda, et kontuuri läbiv magnetvoog on võrdeline vooluga I, seda võrdetegurit L nimetatakse kontuuri induktiivsuseks. 56. Mis on omainduktsiooni elektromotoorjõud? Andke avaldis kõige üldisemal kujul. Olgu meil vooluga kontuur. Väline magnetväli puudub. Kui kontuuris muutub voolutugevus,
540*1012 Hz (roheline valgus) ja mille energeetiline valgustugevus antud suunas 1/683 W/sr. 1 dptr on sellise läätse optiline tugevus, mille fookuskaugus on 1 m. 1 eV on arvuliselt võrdne tööga, kui elektroni laenguga absoluutväärtuselt võrdne laeng läbib potentsiaalide vahe 1V. 1Fon sellise juhi mahtuvus, mille potentsiaal muutub 1V võrra, kui tema laeng muutub 1C võrra; 1F=9*1011cm (CGSE süsteemis) 1 H on sellise juhi induktiivsus, mille korral voolutug muutus 1A/s tekitab juhis endaindukts emj 1V. 1 Hz on selline sagedus, mille korral keha sooritab ühes sekundis ühe pöörde (täisvõnke). 1 J on töö, mida teeb jõud 1N, kui selle rakenduspunkt nihkub liikumise suunas 1m võrra. 1 lm (luumen) on valgusvoog, mida kiirgab valgusallikas valgustugevusega 1cd ruuminurga ühikusse 1sr. 1 lx (luks) on selline valgustatus, mille korral valgusvoog 1lm jaotub ühtlaselt pinnale 1 m 2.
Magnetvoo muutumise põhjus ei ole oluline. Magnetvoog on iseloomustab kontuuris olevat magnetvälja ja defineeritakse valemi = BScos järgi Induktsiooni elektromotoorjõud on võrdeline magnetvoo muutumise kiirusega. =/t Lenzi reegelInduktsioonvoolul on alati selline suund, et tema magnetväli takistab induktsioonvoolu sile kutsuva magnetvoo muutumist. Eneseinduktsiooniks nimetame induktsioonvoolu tekkimist selles juhis esineva elektrivoolu muutumise tõttu. Induktiivsus on juhti iseloomustav suurus, mis sõltub juhi mõõtmetest, kujust ja teda ümbritsevast keskkonnast . Ühik henri ( H ) Mag. välja energiaVooluga pooli energia mis sõltub voolutugevusest ja pooli omadustest.(induktiivsusest) W = LI2/2 VõnkeringInduktiivpooli ja kondensaatori ühend, milles toimub magnetvälja ja elektrivälja vaheldumine. Thomsoni valem Võnkeringis toimuvate võnkumiste perioodi määrav valem. T = 2 (LC)-2 Elektromagnetvõnkumiste levimist ruumis nim
muutused ei teki nüüd mitte kollektor takistuse pingelangu kaas abil. Vaid toitepinge ja primaarmähisel tekkiva emj jõuliitumisel. Kui sisend signaal puudub siis on kollektori ja emitteri vaheline pinge võrdne toitepingega. Kui sisend signaali suurenemisel tekib kollektor voolu suurenemine siis induttseeridakse pirmaar mähisel emj mis püüab voolu suurenemist takistada see tähendab tema minus on suunatud kollektorile. Sisend signaali vähenemisel püüab aga trafo induktiivsus. Voolu muutust takistada ja emj pluss on suunatud kollektorile. Praktiliselt võib taolises reziimis kollektori ja emitteri vaheline pinge muutuda toitepingest märksa suuremaks. Vaadeldud lõppvõimendi lülitus on küll lihtne kuid ta on vähe levinud. Vähese leviku põhjuseks on madalkasutegur mis väljudub tarbijtava võimsuse suhtena. =Pvälj/P0. Vaadeldud lülitusel ei ületa kasutegur 30%. Kõrgema kasuteguri tagab nii nimetatud vastastakk lülitus. Joonis 2.5
kahest vesiniku ja ühest hapniku aatomist. 8!!!!! 9!!!!!!!!!! 2) 1. Pöördliikumise dünaamika põhivõrrand on Newtoni II seadus pöördliikumise kohta. Ta väidab, et impulsimomendi tuletis aja järgi võrdub jõumomendiga: dL / dt = M . Ehk teisiti - jõumoment on see põhjus, mis muudab keha impulsimomenti. 2. Eneseinduktsiooni nähtus esineb juhul, kui juhis induktsiooni elektromotoorjõudu põhjustav magnetvoo muutus on tingitud voolu muutumisest juhis eneses. Juhi induktiivsus on määratav Kus: L induktiivsus [H]; w - pooli keerdude arv; DF magnetvoo muut [Wb]; DI voolutugevuse muut [A]. [A].Juhi induktiivsus näitab magnetvoo muutust, mille tekitab selles juhis ühikuline voolu muutus 3. Viskoossus on vedelike omadus takistada oma osakeste liikumist üksteise suhtes. Ta on vedeliku sisehõõrde mõõt. Viskkoossuse toimet on lihtne ette kujutada laminaarsel voolamisel, kui vedeliku kihid liiguvad üksteise suhtes erineva kiirusega
B∗ ⃗S =B∗S∗cos α⏟ =B∗S∗cos ωt α =ωt −d Φ Ei = dt ⏟∗sin ωt= Eimax∗sin ωt =B∗S∗ω Eimax Mis on kontuuri induktiivsus? Kasutades allolevat joonist, tuletage pikka solenoidi induktiivsuse arvutamise valem. N Φ n= L= Φ=B∗S l l B=μ∗μ 0∗n∗I Magnetvoog läbi ühe keeru on: Φ1=B∗S=μ∗μ0∗n∗I ∗S Läbi kõigi keerdude: Φ=N∗Φ 1=B∗S=n∗l∗μ∗μ0∗n∗I∗S=μ∗μ 0∗n 2∗I∗V V =l∗S solenoidi ruumala
4.1 Elektromagnetilise induktsiooni mõiste 54 4.2 Juhtmes indutseeritav elektromotoorjõud 54 4.3 Lenzi reegel 55 4.4 Keerus ja poolis indutseeritav elektromotoorjõud 56 4.5 Mehaanilise energia muundamine elektrienergiaks 57 4.6 Elektrienergia muundamine mehaaniliseks energiaks 58 4.7 Pöörisvoolud 58 4.8 Induktiivsus 59 4.9 Magnetvälja energia 61 3 5. Elektrimahtuvus 62 5.1 Elektrilaeng ja elektriväli põhikooli füüsikakursusest) 62 5.2 Mahtuvuse mõiste 62 5.3 Kondensaator 63 5
liikmed vasakule siis I1+I2-I3=0, mida võib lühemalt kirjutada = 0, kus täht (sigma) sümboliseerib algebralist summat.Võib sõnastada: vooluahela hargnemispunktis on voolude algebraline summa võrdne nulliga. 2. Elektrimagnetid Kui pooli paigutada terassüdamik, suureneb vootihedus M(mikro) korda, vastavalt sellele suureneb ka külgetõmbejõud ja saadakse elektromagnet, mis võib külge tõmmata ferromagnetilisest materjalist esemeid 3.Vahelduvvooluahel induktiivtakistusega Poolil on induktiivsus L, tema aktiivtakistus on väike nii, et seda ei pruugigi arvestada ( r=0). Induktiivsuse mõjul tekkivat takistust nim. induktiivtakistuseks. Xl = 2*f*L. Induktiivtakistus on seda suurem mida suurem on sagedus. ÜLESANNE: R=10 P=250 P=U2 /R U= ruutjuure alla P*R U=2500=50V 10.1 Kirchoffi teine seadus Igas kinnises vooluringis on emj. algebraline( E ) võrdne kõikidel takistitel tekkivate pingelaengute algebralise summaga (IR): E= IR. Kirchhoffi seadust võib
>>1 Neile on iseloomulik spontaanne magneetuvus. Nad on püsimagnetid. 53. Kasutades allolevat joonist tuletage Faraday elektromagnetilise induktsiooni seadus. Ampere'i jõu mõjul liigub juhtmelõik l asendist 1 asendisse 2 dx võrra ja tehakse tööd. 54. Kasutades allolevat joonist, tuletage kontuuris tekkiva elektromotoorse jõu avaldis selle ühtlasel pöörlemisel. Igal ajahetkel läbib kontuuri erinev magnetvoog. See on vahelduva emj. Generaator. 55. Mis on kontuuri induktiivsus? Kasutades allolevat joonist, tuletage pika solenoidi induktiivsuse arvutamise valem. Elektrivool kontuuris tekitab seal magnetvälja magnetinduktsiooniga B. Võib öelda, et kontuuri läbiv magnetvoog on võrdeline vooluga I, seda võrdetegurit L nimetatakse kontuuri induktiivsuseks. 56. Mis on omainduktsiooni elektromotoorjõud? Andke avaldis kõige üldisemal kujul. Olgu meil vooluga kontuur. Väline magnetväli puudub. Kui kontuuris muutub voolutugevus,
Magnethüdrodünaamiline generaator. Ainete suhteline magnetiline läbitavus. Dia-, para- ja ferromagneetikud. Ferromagnetism ning selle kasutamine. Elektromagnetiline induktsioon Elektromagnetiline induktsioon. Pööriselektriväli. Faraday katsed. Magnetvoog. Faraday elektromagnetilise induktsiooni seadus. Induktsiooni elektromotoorjõud poolis. Lenzi reegel. Induktsiooni elektromotoorjõud liikuvates juhtides. Generaator. Eneseinduktsioon. Eneseinduktsiooni elektromotoorjõud. Induktiivsus. Magnetvälja energia. Vahelduvvool. Elektromagnetiline sundvõnkumine - vahelduvvool. Pöörlev raam homogeenses magnetväljas. Vahelduvvoolugeneraator. Vahelduvvoolu iseloomustavad põhisuurused. Aktiiv-, induktiiv- ja mahtuvustakistus vahelduvvooluahelas. Näivtakistus. Kogutakistus. Ohmi seadus vahelduvvooluringi kohta. Vahelduvvoolu võimsus aktiivtakistusel. Voolutugevuse ja pinge efektiivväärtused. Transformaator. Elektrienergia tootmine, ülekanne ja jaotamine. 3-faasiline
228. Millise seaduse järgi määratakse indutseeritud elektromotoorse jõu suund? Lenzi seaduse järgi 229. Mille poolest erineb pööriselektriväli harilikust elektrostaatilisest väljast? Pööriselektriväli on allikavaba (nagu magnetväli). 230. Mis on eneseinduktsioon? Eneseinduktsioon on füüsikaline nähtus, mis seisneb selles, et muutuv magnetväli indutseerib elektromotoorjõu samas juhis, mida läbib välja tekitanud vool. 231. Mis on juhi induktiivsus? Induktiivsus näitab endainduktsiooni elektromotoorjõu ja voolutugevuse muutumise kiiruse vahelist seost vooluringis 232. Millest oleneb juhi induktiivsus? Induktiivsus on füüsikaline suurus, mis iseloomustab juhti elektromagnetilise induktsiooni seisukohalt ning võrdub endainduktsiooni elektromotoorjõu ja voolutugevust muutumise kiiruse suhtega. L= i V s I [ L ] = 1 = 1H [ henri ]
toimi nüüd mitte alalisvooluline pingelang, vaid primaarmähisel voolu muutustest indutseeritud. Kui sisendsignaal puudub, siis määrab tööreziimi transitoris tööpunkti vool ja toitevool, ning sel juhul on kolektori ja emiteri vaheline pinge võrdne toitepingega. Kui sisendsignaali toimel hakkab vool suurenema primaarmähise induktiivsus seda suurem on takistus tekib elektromotoorjõud, mille toimel kolektori ja emiteri vaheline pinge väheneb. Kui sissendsignaali vähenemisel tekib kolektorvoolu vähenemine, siis muudab emj. polaarsust, ning kolekori ja emiteri vaheline pinge suureneb, seega võime öelda et RC sidestuses võimendi ja trafo sidestuses oleva võimendi erinevus on selles, et RC
µ keskkonna magnetiline läbitavus Elektromagnetism EMJi indutseeritud elektromotoorne jõud 7 magnetvoog t aeg B magnetiline induktsioon S pinnatükk vektorina Ii induktsioonivoolu tugevus R takistus N1 ja N2 keerdude arv poolis I1 ja I2 voolutugevus poolis 1 ja 2 magnetvoog poolis EMJ1 ja EMJ2 indutseeritud elektromotoorne jõud poolis M21, M12 ja M vastastikune induktiivsus L eneseinduktiivsus N keerdude arv poolis magnetvoog poolis I voolutugevus U pingelangus poolis i hetkvoolutugevus W hetkvõimsus E energia S toroidi keeru ristlõike pindala r toroidi keerdude kaugus teljest B magnetilise induktsiooni suurus µ0 magnetiline konstant e magnetvälja (elektrivälja, elektromagnetvälja) energia tihedus µ keskkonna magnetiline läbitavus E elektrivälja tugevus 0 elektrostaatiline konstant
Relee kontaktid tähistatakse 2 numbriga : esimene näitab kontakti gruppi, teine - missugune kontakt on (normaalselt avatud või normaalselt suletud). Elektromagneti mähis on elektriahela koormus. Elektrivoolu tugevus selles ahelas sõltub relee gabariidist. Tavaliselt kasutatakse automaatikas väikse võimsusega releesid kuni 200mA , mis annab võimaluse kasutada releed mikroandurite koormuseks. Relee mähisel pole tähtis polaarsus . Aga relee mähis on ka induktiivsus. Selleks, et vältida liigpinget elektriahela kommutatsioonil , ühendatakse paralleelselt mähisega pooljuhtdiood. Sellisel juhul on tähtis polaarsus. Relee mähise klemm A1 ühendatakse plussiga, aga A2 miinusiga. Relee elektriskeemi tähistus Relee mähist tähistatakse numbriga n. Mähise all näidatakse kontaktide tabel. Relee kontaktid -n.n, kus esimene täht näitab relee numbrit, teine - kontakti gruppi. Põhifunktsioonid:
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
