riigid (2007): (demograafilise plahvatuse põhilise süüdlase) elanikkond hakkab kahanema juba · Hiina -- 1 321 851 888 pärast aastat 2040, ja senikaua tema kasvutempo jääb järjest aeglasemaks. · India -- 1 129 866 154 Arvestades sündimuse langust Indias, võib · USA -- 301 139 947 arvata et sama saatus ootab ka seda riiki. · Indoneesia -- 234 693 Kuid depopulatsioon ei toimu ainult nendes 997 riikides rahvaarvu suurimate. Erineva · Brasiilia-- 190 010 647 kiirusega langeb sündimus kogu maailmas. Selle tulemusena paljud riigid, esimeste seas Euroopa riigid (k.a. Eesti) on kokku puutunud väga tõsise probleemiga rahvaarvu ülikiire kahanemisega. Loomuliku iive keskmine näitaja jääb väiksemaks kõikides maailma riikides ja juba mitu aastat järjest
Igalt hektarilt saadi keskmiselt 968 kilogrammi, kusjuures Põhja- ja Kesk-Ameerikas saadi 2629 kilogrammi, Aasias 950 kilogrammi ja Aafrikas vaid 787 kilogrammi hektarilt. Seega on maapähkli hektarisaak Ameerika Ühendriikides isegi sojaoa saagist suurem. Suurimad maapähklikasvatajad tänapäeval on India 1978. aastal 7,1 miljonit hektarit, ja Hiina 2,5 miljonit hektarit. Järgnevad Senegal, Ameerika Ühendriigid, Nigeeria, Birma, Indoneesia. Maapähkel on troopika- ja subtroopikataim ja tema levikuala langeb mõneti kokku sojaoa omaga, ainult Aafrikas on ta rohkem levinud. 1986. aastal kasvatati sojauba Indias juba 7,8 miljonil hektaril ja Hiinas 3,4 miljonil hektaril. Maapähkli kui maailma toidutaime tähtsuses ei ole kahtlust. Õlitaimena on ta sojaoa järel teisel kohal, kuuludes seemnete väga kõrge õlisisalduse poolest ühte selliste kuulsustega nagu seesam ehk kunzuut, riitsinus ja õlipalm
Riik Populatsioon Immigratsioon Sünnid Hiina 1 336 450 000 3852000 181 340 000 India 1 178 436 000 5700000 26913000 Ameerika Ühendriigid 308 898 000 38355000 4399000 Indoneesia 231 369 500 160000 4220000 Brasiilia 192 651 000 641000 3105000 Pakistan 169 010 500 3254000 5337000 Bangladesh 162 221 000 1032000 3430000 Nigeeria 154 729 000 971000 6028000 Venemaa 141 927 297 12080000 1545000 Jaapan 127 430 000 2048000 1473000
KÜSIMUSI VASTUSEID Milleks on vaja lemmiklooma mikrokiibistada? Teie lemmikloom võib ära kaduda, teda võidakse varastada. Kui Teie lemmikloom omab mikrokiipi, siis on tõenäolisem, et koer leidmisel identifitseeritakse ja ta saab Teie juurde koju tagasi. Alates 1. oktoobrist 2004.a. on mikrokiibi olemasolu lemmikloomal kohustuslik, kui Te plaanite oma lemmikloomaga välismaale minna. Mis see on MIKROKIIP? Mikrokiip on tavaline skeem individuaalse sisseprogrammeeritud numbriga, mis on sisestatud väikesesse kapslisse. Kapsel on tehtud inertsest klaasist suurusega 12*2 mm. Väikese spetsiaalse süstlanõela abiga sisestatakse mikrokiip looma naha alla. Kuidas töötab MIKROKIIP? Kui mikrokiip on kiibilugeja leviulatuses, hakkab ta andma raadiosignaali, mis sisaldab unikaalset 15numbrilist koodi. Kiibilugeja näitab seda numbrit oma ekraanil. Kui kaua töötab MIKROKIIP? Mikrokiip ei oma mingit patareid. Kiip töötab eluaegselt. Kas MIKR...
Taimaa oli 1980. aastal ühe ühiku võrra kõrgemal, kui teised IdaAaasia ja Vaikse ookeani riigid. See vahe on aastatega vähenenud, sama tendentsi on näha ka maailmatasemega võrreldes. Riik kuulub arengutasemelt keskmiselt arenenud riikide hulka. 169 riigi seast platseerub Tai 92. kohale RAHVUSVAHELISED ORGANISATSIOONID: ASEAN Kagu-Aasia Maade Assotsiatsioon. Eesmärgiks on arendada Kagu-Aasia maade majanduslikku, sotsiaalset ja kultuurilist koostööd. Loodi Tai, Indoneesia, Malaisia, Singapuri ja Filipiinide välisministrite kohtumisel, 1967. aastal. KASUTATUD MATERJALID: http://karavanserai.bluemoon.ee/Aasia/tai.php http://www.nationsencyclopedia.com/Asia-and-Oceania/Thailand- ORGANIZATIONS.html http://www.maailmakool.ee/index.php?id=11717 Vikipeedia Tai riigi rahvastik 1. Riigi rahvaarv. Tais elab 67,089,500 inimest (Juuli, 2010 seisuga).
Viljandi Täiskasvanute Gümnaasium Energiamajandus ja keskkonnaprobleemid Referaat Koostas: Monika Kovaltsuk 11 klass Viljandi 2015 Sisukord 3. Sissejuhatus 4. Mõisted 5. Taastumatud energiaallikad ja nende kasutamine maailmas 6. Taastuvad energiaallikad ja nende kasutamine maailmas 6.2 Taastuvad energiaallikad ja nende kasutamine maailmas 7. Energiaprobleemid 8. Kokkuvõte 9. Kasutatud kirjandus Sissejuhatus Praegusel ajal on üle maailma väga tähtsal kohal elektri- ja soojusenergia, kuid selle saamiseks peame kasutama erinevaid energiallikaid ja mõtlema välja uusi viise, kuidas energiat ammutada, sest mingil hetkel saavad taastumatud energiallikad otsa ja tuleb leida alternatiivid. Kõik see tegevus mõjutab nii ...
Kordamisküsimused I Muutused ühiskonnas Õp. Lk. 10-37 1.Oskab üldjoontes iseloomustada agraar-, industreaal-, ja infoühiskonda põhitunnuste alusel! Põllumajandusajastu ehk agraarühiskond (6000-7000a eKr. kuni 18.saj keskpaik): ühiskond, mille enamik liikmeid tegeleb põllumajandusega, kalapüügiga, karjakasvatmisega ja kus tööd tehakse peamiselt käsitsi. Toodetakse elatamiseks, vähesel määral ka müügiks. naturaalmajandus– suurem osa toodangust tarvitatakse enda tarbeks, ülejääk vahetatakse tarviliste asjade vastu jaguneb: varaagraarne: rändkarjandus, alepõllundus, käsitööliste pidamine, tagavarade säilitamine hilisagraarne: taime- ja loomakasvatus ühinesid, põlispõllundus, ülejääkide tekkimine, tootmine müügiks Kaasajal endiselt levinud nt: kõrbetes, tundrates, mägedes Industriaalühiskond ehk tööstusajastu (18. saj lõpp kuni 20. saj lõpp): On töötleval tööstusel põhinev ühiskonnakorraldus tehnoloogia täiustumine, üleminek käsitöölt ma...
· Mahatma Gandhi- India poliitik, kes juhtis vägivallatut võitlust Briti võimu vastu Indias. · Mao Zedong - Hiina Kommunistliku Partei juht · Chang Kaishek- guomindangi valitsuse juht pärast Sun Yatsenit, poliitika ja sõjaväe juht · Kim il Sung P. Korea kommunistide juht, alustas Korea sõda · Jawaharlal Nehru India Rahvuskongressi juht, peaminister, iseseisvuse üks rajajatest · Sukarno kehtestas diktatuuri, Indoneesia poliitik ja esimene president aastatel 19451967. · Deng Xiaoping - Hiina RV tegelik juht 19781992. · Ho Chi Minh- Vietnami revolutsionäär ja poliitik, Vietnami Demokraatliku Vabariigipeaminister 19451955 ja president 1955 1969. · Nelson Mandela- Lõuna-Aafrika Vabariigi poliitik ja inimõiguslane, endine Lõuna-Aafrika Vabariigi president, apartheidivatase liikumise aktivist, Ta valiti presidendiks esimestel vabadel ja demokraatlikel
arenev tervik Elupaikade killustumine-ehk fragmenteerumine tervikliku elupaiga jagunemine mitmeks väiksemaks laiguks, sj väheneb elupaiga kogupindala, suureneb seraeffekt ja laikude isoleeritus Kooslus- mingil kindlal alal ja ühetaolises keskkonnas elavate liikide kogum, suhteliselt stabiilne. Nt Laelatu puisniidul on 1 m2 peal 76 liiki Liigirikkuse tulipunkt- kohad maailma kaardil, kus liigirikkus on eriliselt ohus, globaalse liigirikkuse koondumisalad. Nt ameerika läänekallas, indoneesia, amazonase ala, uus-meremaa. 39 tk. Ökoloogiline jalajälg- Näitab, kuidas inimese elustiil mõjutab Maa jätkusuutlikkust. Mida enam me kulutame toidu, asjade ja energia tarbimisele, seda suurem on jalajälg. Arvutab ligikaudse ala suuruse, mida on vaja ressursside tootmiseks, jäätmete/saaste ümbertöötlemiseks. Kui inimene ületab kandevõime, siis ei ole inimkond enam jätkusuutlik. Eesti inimese keskmine on 7,9 globlbaalhektarit, aga peaks olema 1,8gha/in a.
00 küpsiste ja kookide söömiseks. Kell 16.00 tehakse järgmine vaheaeg tee joomiseks ja küpsistega maiustamiseks. 1.5.2 Lauakombed Hollandlased peavad suurelt lugu ajast, seega kui olete kutsutud õhtusöögile, ärge hiljaks jääge. Võõrustajad pakuvad kandikutel mitu ringi suupisteid, seega pole viisakas ise neid võtma minna. Tavaline jook toidu juurde on vein ning vesi. Enamik hollandlasi joob õlut ainult indoneesia või hiina toidu kõrvale. Enne mingi alkoholi joomist oodake, kuni kõigisse klaasidesse on valatud. Kombeks on, et kõik tõstavad klaasi ja tervitavad. Kõikvõimalikke toite süüakse noa ja kahvliga ka võileibu, puuvilju, vahel isegi tükikest leiba. Lahkuge pärast seda, kui on serveeritud kohvi - tavaliselt kella 22 paiku. 1.6 Kodud Hollandlased peavad oma kodu sisustamist uhkuseasjaks. Kindlasti tuleks komplimente teha
Magustoidud Natuke ajaloost Magustoitude valik ja tarbimine on eri maades väga erinev, see sõltub toorainetest, traditsioonidest ,toitumistavadest ja ka maa arengutasemest. Kui vaadata veidi ajalukku, siis magustoit kui roog on eestlaste toidulauale ilmunud üsna hiljaaegu . Talurahva põhiliseks magustoiduks olid metsamarjad mida söödi niisama , hiljem hakati lisama ka mett. Suuremate pidude puhul valmistati ka õllesuppi ja leivapudi millele sajandivahetusel lisandusid marjapudrud ja magusad supid. Esimesed kokaraamatud ilmusid 18 sajandi lõpul tõlgituna saksa ja rootsi keelest. Sealsed magustoidud olid aga liialt keerulised ja tihti polnud ka toorained kättesaadavad. Koos majandusliku arenguga edenes ka toidumajandus, hakati huvilistele korraldama kokanduskursuseid ja ilmusid uued kokaraamatud kus retseptid olid lihtsamatest toorainetest ja mitte nii keerulised valmistada . Tasapidi hakkas magustoit po...
kohvikutes, rajoonis, mis on tänapäeval tuntud kui Wall Street. Kohv saabub Euroopasse Veneetsia kaupmehed tõid kohvi Euroopasse 1615. Esmalt müüsid kohvi limonaadiga kaubitsejad ja sel usuti olevat meditsiinilisi omadusi. Esimene Euroopa kohvik avati Veneetsias 1683, kõige kuulsam ja tänapäevani tegutsev Caffe Florian San Marco väljakul 1720. Kohv tuleb Aasiasse Hollandlased kasvatasid kohvi ka Malabaris Indias ja 1699 viisid seda ka Bataaviasse Jaaval, mis nüüd on Indoneesia. Mõne aastaga muutusid Hollandi kolooniad Euroopa suurimateks kohviga varustajateks. Tänapäeval on Indoneesia maailmas neljas kohvi eksportöör. http://www.coffeetea.info/ee.php? page=topics&action=article&id=611(30.03.06) Espressost on saanud Itaalia elu ja kultuuri oluline osa ning praegu on Itaalias üle 200 000 espresso baari. Tänapäeval on kohvist saanud hiiglasuur globaalne tööstusharu, mis kasutab enam kui 20 miljoni inimese tööjõudu. Dollarites arvutatud kogu maailma käibe
Riknemine hoiul (aidakahjurid, mükotoksiinid) 11. Toodangu mahu järgi kõige olulisemad teraviljakultuurid maailmas. Toodangu mahu järgi maailmas kõige olulisemad teraviljakultuurid: - mais (33%) - osakaal teraviljade toodangust), - nisu (27%), - riis (27%). Kokku moodustavad need kolm kultuuri 87% maailma teraviljatoodangust 12. Riis pärineb? Pärineb Kagu-Aasiast 13. Suurimad riisitootjad maailmas. Hiina, India, Indoneesia, Bangladesh, Vietnam, Tai jne. 14. Milliseid mineraalaineid ja vitamiine sisaldab riis kõige rohkem? Mineraalainetest sisaldab rohkesti Mg, keskmiselt leidub P, Zn, Cu, K. Vitamiinidest leidub B-rühma vitamiine (B1, B6). Riis sisaldab teraviljadest kõige vähem valke. 15. Riisi kasutamisvõimalused. Teriseid tarvitab põhitoiduks (kooritult tangudena, vähem jahuna) 3/5 maakera rahvastikust. Riisist toodetakse: - tärklist, - puudrit
tuleb probleem lahendada. Kontinentaalses õigussüsteemis eristatakse õigusperekondasid, mis on rajatud põhimõtteliselt ühtsetele alustele, kuid on ka erinevusi. Ühtse alusena peetakse silmas õigusnormi kui kontinentaalse õiguse vundamenti. Romaani õigusperekond: Prantsusmaa, Belgia, Luxemburg, Monaco, Itaalia, Hispaania ja Holland. Osaliselt ka Ladina-Ameerika riigid, Quebec Kanadas, endised Prantsusmaa kolooniad Aafrikas ning endine Hollandi koloonia Indoneesia, Maghrebi riigid Maroko, Tuneesia, Alzheeria, Liibanon ja Süüria. Saksa õigusperekond: Saksamaa Liitvabariik, Austria, Liechtenstein, Sveits, Türgi ja Kreeka. Siia võib paigutada ka Tai, Jaapani ja Lõuna-Korea. Kuni 1949. aastani kuulus siia perre ka Hiina RV. Soome, Rootsi, Taani, Norra, Island. Eesti õigussüsteem on ka lähedasem germaani õigusperekonnale. Õigusnormi üldisus tähendab tema abstraktset iseloomu, sätestab tüüpjuhtumid. Abstraktne
Sellesse piirkonda jääb Kesk- Aafrika, Amazonase jõgikond Lõuna Ameerikas, Malai saarestik ja Malaka poolsaar Aasias, Ida- India ning väike osa Austraalia põhjarannikul. Ekvatoriaalsed vihmametsad hõlmavad 17% kogu maismaa pindalast ning seal kasvab 90% maailma taimeliikidest. Selle loodusvööndi piirid langevad kokku ekvatoriaalse kliimavöötme piiridega. Suuremad riigid, kus vihmametsad asuvad oleksid Brasiilia, Columbia , Peruu, Ecuador, Venezuela- Lõuna Ameerikas, Indoneesia saarestik- Euraasias ja Gabon ja Kamerun- Aafrikas. Amazonases ja Kongo jõe madalikul kutsutakse vihmametsi rimbaks , Ladina Ameerikas selvaks või hüleaks , Ida Indias ja Indoneesias dzungliks. 12 5. VIHMAMETSADE KLIIMA 5.1 Üldine kliima Ekvatoriaalsete vihmametsade vööndis valitseb aastaringselt ühesugune soe ja niiske kliima. Pidev ja ühtlane soe ilm on põhjustatud päikesekiirguse aastaringsest ühtlasest jaotumisest.
nende asendamisest monokultuuridega. Põllumajanduse ökosüsteemid pakuvad olulisi elupaiku paljudele looduslikele taime- ja loomaliikidele. See kehtib eriti traditsioonilise põllumajandusega piirkondades, kus kasvatatakse mitmesuguseid liike. Kasvava nõudluse tõttu toiduainetele ja muudele põllumajandustoodetele on paljud looduslikud elupaigad kadunud ning need on asendunud intensiivsete monokultuuridega. Hiljutisteks näideteks on Indoneesia vihmametsade muutmine õlipalmiistandusteks ning suurte Brasiilia savannide ja Amazonase vihametsade alade muutmine soja- ning veisekasvatusfarmideks. See pidev elupaikade kadumine ähvardab mitmeid ökosüsteeme ning paljusid liike. Laiendatavad õlipalmi istandused Indoneesias ja Malaisias kujutavad kõige suuremat ohtu hävimisohus megafauna liikidele, nagu näiteks Aasia elevant ja Sumatra ninasarvik ja tiiger Metsade raie
kasvavatest sulgedest. Ühe sulgpalli tegemiseks on vaja 16 sulge. Sulgpall sai olümpiaspordialaks 1992. aastal Barcelonas. Seejuures võisteldi siis vaid neljas mänguliigis. Segapaarismängus jagati esimesed olümpiamedalid välja 1996. aastal Atlantas. Barcelona olümpiamängudel oli sulgpallis kaudselt esindatud ka Eesti, seda küll USA värvides esinenud mitmekordse sealse meistri, väliseestlase Cris Jõgise näol. Kaks kõige tugevamat sulgpalliriiki on Hiina ja Indoneesia, kes on kahepeale kokku võitnud 70% kõigist IBF-i arvestatavatest võistlustest. Praegusel ajal tuntud sulgpallur on Kati Tolmoff Lk 7 Kasutatud kirjandus http://et.wikipedia.org/wiki/Sulgpall http://www.eok.ee/sulgpall http://www.sulgpall.ee/?Page=Article&GroupID=1&ArticleID=162 http://www.badminton.ee/index.php?option=com_content&view=article&id=69 http://web.zone.ee/sulgpall/ajalugu.html Lk 8
aja järgi). Maavärina epitsenter oli India ookeanis Sumatra põhjaosast lääne pool. Maavärina põhjustas subduktsioon. Maavärina võimsus oli 9,0 magnituudi Kanamori skaala järgi. See oli võimsaim maavärin pärast 9,2-magnituudist suure reede maavärinat 1964, mille kese oli Alaska lähedal, ning võimsuselt neljas alates 1900. aastast. Maavärin tekitas tsunami (LISA3), mida nimetatakse sageli Aasia tsunamiks. Tsunami laastas Indoneesia, Sri Lanka, India, Tai ja teiste maade randu. Lained jõudsid ka Somaaliasse, mis asub maavärina epitsentrist 4500 km kaugusel. Randu üleujutavate lainete kõrgus oli kuni 30 meetrit. Tsunami tagajärjel hukkus üle 225 000 inimese. Vulkaanipursked Vulkaan on tulemägi, maakoore kanal või lõhe, mille kaudu tõusevad ajuti või pidevalt maapinnale Maa sisejõudude tegevuse saadused, nagu näiteks magma, kivid, tuhk või tulised gaasid
· Multiaktiivsed o dialoogilembesed o Ajavad mitut asja samal ajal o Ladinaameeriklased, araablased, aafriklased, indialased, vahemeremaad, hispanlased, portugaallased, polüneeslased, venelased jt slaavi rahvad, prantslased, itaallased jt romaani r. · Reaktiivsed o Kuulavad kultuurid o Aeg on kulgemises o Hiina,Jaapan, Taiwan, Singapur, L- ja P-Korea, Vietnam, Malaisia, Indoneesia, Soome LINEAAR-AKTIIVNE MULTIAKTIIVNE REAKTIIVNE introvertne ekstravertne introvertne kannatlik kannatamatu kannatlik vaikne jutukas vaikne Armastab privaatsust Armastab seltsi Hea kuulaja Tegeleb oma uudishimulik väärikas asjadega
Kõik Pekingi olümpiaadil osalejad 1. Austraalia 2. Aserbaidzaan 3. Alzeeria 4. Ameerika Samoa 5. Angola 6. Antigua ja Barbuda 7. Armeenia 8. Afganistan 9. Bangladesh 10. Bahrein 11. Valgevene 12. Benin 13. Bulgaaria 14. Bosnia ja Hertsegoviina 15. Brasiilia 16. Brunei 17. Burundi 18. Vanuatu 19. Venezuela 20. Vietnam 21. Haiti 22. Gambia 23. Guatemala 24. Guinea-Bissau 25. Honduras 26. Grenada 27. Gruusia 28. Taani 29. Djibouti 30. Dominikaani Vabariik 31. Sambia 32. Iisrael 33. Indoneesia 34. Iraak 35. Iirimaa 36. Hispaania 37. Jeemen 38. Kaimanisaared 39. Kanada 40. Kenya 41. Kõrgõstan; Kirgiisi Vabariik 42. Hiina 43. Kolumbia 44. Komoori saared 45. Costa Rica 46. Kuuba 47. Laos 48. Lesotho 49. Liibanon 50. Leedu 51. Luksemburg 52. Mauritaania 53. Makedoonia 54. Malaisia 55. Maldiivid 56. Maroko 57. Mehhiko 58. Mosambiik 59. Monaco 60. Myanmar 61. Nauru 62. Niger 63. Hollandi Antillid 64. Nicaragua 65. Norra 66. Omaan 67. Kuka saared 68. Palau 69. Panama 70. Paraguay 71
2. Lõuna-Ameerika elatumine, millest? Kuuba-suhkur Kolumbia-kohv Tsiili-vask Venetsueela-Nafta 3. India 1950. blokiväliste maade liikumine (3. maailm) demokraatia ja sotsialismi (kommunismi) liitmise võte- pigem demokraatia võit avaliku elu ilmalikustamine industrialiseerimine (USA ja NSVL abi) kasti süsteem likvideeriti- kuid mitte täielikult !!! usuline konflikt ( käigus olid relvad ja esines tapatalgusid) majanduslikuks eesmärgiks oli saada tööstusriigiks 4. Indoneesia suurim islamiusu riik juhtiv demokraatia- kaasnes tohutu vägivald (SUHTED-abiprogramm, et USA aitaks majanduslikke huve Lõuna-Ameerika vastu ja demokraatia kehtestamist) TEINE MAAILM Riigid, kus võimul kommunistid ja kommunistlikud parteid. (ka ,,sotsialistlikud riigid") 1. RIIGID NSVL, Poola, Jugoslaavia, Rumeenia, SDV, Tsehhoslovakkia, Ungari, Bulgaaria, Albaania, Hiina, Põhja- Vietnam, Põhja-Korea, Mongoolia) (13). 2. ÜHISED TUNNUSED
rannikuriik tohib püüda kala oma majandusvööndis, mis ulatub 370km kaugusele rannikust. Kui ise ei huvitu oma majandusvööndis kalastamisest, võib püügiõiguse rentida või müüa mõnele teisele riigile. Avaookeani kalapüügi reguleeritakse rahvusvaheliste lepetega. Avaookean jaotatud püügipiirkondadeks, teatud kalaliikide osas jagatakse riikide vahel lubataba väljapüügi kogused - kvoodid. Väljapüük sisevetest moodustub 7% kogupüügist. Hiina, India, Bangladesh ja Indoneesia annavad ligi poole sisevete kalasaagist. Et väljapüüki mitte suurendada on hakatud looma kalakasvandusi. Kalakasvatus väikestes tiikides on kujunenud sealsete talupidamiste koostisosaks ning maaelanikele oluliseks lisatoidu või sissetuleku allikaks. Kauplemine kalatoodetega - kolmandik püütud kalast jõuab maailmaturule, ülejäänu tarbitakse riikide siseturul. Kõigerohkem kala püütakse hiinas. Ida- ja Kagu-Aasia riigid on üldse suured kalapüüdjad ja -töötlejad
Rikkad maad, kus inimestel oli nii aega kui raha, muutusid inforiikideks (LääneEuroopa, PõhjaAmeerika ning Jaapan). Tööstustoodang on kasvanud nn. Uustööstusmaades, mida iseloomustab ennekõike usina, kuid odava töötajaskonna olemasolu, kuid kus napib kapitali. Uustööstusmaad on IdaAasia ja LadinaAmeerika riigid ning IdaEuroupa maad. Ressurssirikkad arengumaad, mis ei suuda undustrialiseeruda, on jäänud toorainemaadeks. Sellised riigid on Alzeeria, Sambia, Mehhiko, Tsiili ja Indoneesia. Erandi moodustavad nafta eksportijad Saudi Araabia, Araabia ÜE, Kuveit jt. Need riigid, kellel pole kapitali, loodusvarasid ega tööinimesi, on vaesed riigid. Sellised on näiteks Afganistan, Jeemen, Nepal, Niger jt. 1.8 Rahvusvahelised majandusorganisatsioonid 1948. sõlmiti Tolli ja kaubanduskokkulepe (GATT), mille ülesanne oli alandada imperiaalsete ja riiklike majanduste huvides püstitatud kaubandustõkkeid. GATT reorganiseeriti 1994
väljamaksed riigieelarvest. Nehru valitsus valis liberaalse arengutee: India majandus arenes turumajanduse, eraomandi ja eraettevõtluse reeglite järgi. LõunaAasia maad Pakistan kujunes tugeva tsentraliseeritud võimuga riigiks, kus võimuohjad haarasid armee ja sõjaväelased, võitlus Ida ja Lääne Pakistani vahel. Esinesid sagedased riigipöörded ning diktatuurid. 1947. a sai iseseisvaks Birma ning 1948. a Tseilon (Sri Lanka), 1949. a Indoneesia. LähisIda 19451955 Iseseisvateks riikideks said Iraak, Süüria, Liibanon, Palestiina ja Jordaania. Nende maade iseseisvumine tõi kaasa LähisIda konflikti. Koos teiste maadega pidi iseseisvaks saama ka Palestiina. Selle maa elanikkonna moodustasid muhameedlastest araablased, kuid 19. saj lõpust alates hakkasid sinna saabuma juudid kogu maailmast. Juutide sinoistlik liikumine kutsus oma rahvus ja usukaaslasi ümber
31 Mongoolia 2 2 0 4 32 Tai 2 2 0 4 33 Põhja-Korea 2 1 3 6 34 Argentina 2 0 4 6 35 Šveits 2 0 4 6 36 Mehhiko 2 0 1 3 37 Türgi 1 4 3 8 38 Zimbabwe 1 3 0 4 39 Aserbaidžaan 1 2 4 7 40 Usbekistan 1 2 3 6 41 Sloveenia 1 2 2 5 42 Bulgaaria 1 1 3 5 43 Indoneesia 1 1 3 5 44 Soome 1 1 2 4 45 Läti 1 1 1 3 46 Belgia 1 1 0 2 47 Dominica Vabariik 1 1 0 2 48 Eesti 1 1 0 2 49 Portugal 1 1 0 2 50 India 1 0 2 3 51 Iraan 1 0 1 2 52 Bahrein 1 0 0 1 53 Kamerun 1 0 0 1 54 Panama 1 0 0 1
Sõnal viha on eriline roll eestlaste emotsiooniteadvuses, kuna neljast emotsioonide põhinimetusest osutus viha esilduvus teistest palju suuremaks. Viha on eestlastele emotsioonikategooria kõige esindavam liige, emotsiooni prototüüp või parims näidis. Teiste rahvuste puhul on see aga erinev, näiteks võib tuua belglased, prantslased, itaallased ja sveitslased, kelle emotsiooni prototüüp on rõõm, türklaste kõige rohkem esile tulev emotsioon on armastus, jaapanlastel, Indoneesia ja Surinami elanikel ja hirm hollandlastel. Huvitav on see, et soomlased peavad eestlastega sarnaselt tüüpilisimaks emotsiooniks viha. Vihal on mõnel juhul ka positiivne kategooria. Seda peetakse kasulikuks, kuna viha võib aidata subjektil liikuda oma püstitatud eesmärgi poole, ennast kehtestada, seada õiglus jalule. Ühesõnaga võib viha anda teotahet. Kui viha (vihastamine) on lühiajaline nähtus, on ta vastandiks rõõmule. Kui viha on aga kestvam
Rahvusvahelised suhted enne Teist maailmasõda. Teine maailmasõda. Hitleri-vastane koalitsioon 1. Rahvusvahelise olukorra teravnemine 1930. aastail. Versailles rahu sätete rikkumine. 1930-ndaid aastaid iseloomustab: 1. Versaille´i rahulepingu kokkuvarisemine: Saksamaa kehtestad üldise sõjaväe kohustuse (1935), Inglise-Saksa mereväe kokkulepe (1935), Saksamaa sõjaväe viimine Reini demilitariseeritud tsooni (1936) 2. Sõjakollete kujunemine maailmas: · 1935-1936 sõdis Itaalia Etioopia keisririigiga, mis oli Rahvaste Liidu liige · 1936-1939 Hispaania kodusõda, kus põrkusid kokku üheltpoolt kommunistide ja sotsialistide juhitud rahvarinna ja teiselt poolt kindral Franco väed. Francot asusid toetama Itaalia ja Saksamaa, Rahvarinde vägesid NSVL. Kõik kolm suurriiki katsetasid Hispaanias oma relvi. Prantsusmaa, Inglismaa, USA ajasid mittevahelesegamispoliitikat. Kodusõda lõppes Franco võiduga. ...
Eesti sportlased Pekingi olümpiamängudel 27. august 2008 XXIX suveolümpiamängud, Peking · 8.08. - 24.08.2008 Iluvõimlemine IRINA KIKKAS - raskelt väljateenitud olümpiadebüüt lõppes mitmete eksimuste tõttu tagasihoidlikult, muidu kindlate sooritustega hiilgav sportlanna ei pidanud suurvõistluste pingele vastu Koht Võistlusala Osavõtjaid Tulemus 20. individuaalne mitmevõistlus 24 62,775 punkti Jahilaskmine ANDREI INESIN - sooritus lõppes 115 märgi tabamisega, mis jättis kaks aastat tagasi maailmameistriks kroonitud mehe oma viiendal olümpial kokkuvõttes teise kümnesse Koht Võistlusala Osavõtjaid Tulemus 18. kaarrada 41 115 (22+24+20+24+25) Jalgrattasport REIN TAARAMÄE sai eraldistardist sõidus kõrge 17. koha, mägistel teedel kulgenud grupisõidus kuulus ta...
Kordusküsimused: 1. Millest lähtudes valitakse silmasuurus nakkevõrkudega püügil 2. Kas ja kui kontrastne peab nakkevõrk vees olema 3. Milline on tavaliselt nakkevõrgu horisontaalrakendus, miks 4. Mida tähendab "lõhemäng" 5. Millise lipuga tähistakse nakkevõrgujada merepoolset otsa 6. Mis on õngekonksu "säär" 7. Kui pikk võib olla triivõngejada 8. Mis on mail 9. Millise jaotumisega kalu püütakse õngedega 11. Püük lõkspüünistega §7. Lõkspüünised (1) Lõkspüünis on püünis, millega püügi põhimõte seisneb kala eksitamises püünisesse või selle osasse, kuhu sisenemine on lihtne, kuid väljumine raskendatud. (2) Lubatud lõkspüünised on: 1) mõrd juhtaia, tiibade, mis moodustavad kariaia ja ühe või mitme pujusega varustatud kuni kahe pealt kinnise mõrrakerega lõkspüünis. Võrtsjärvel ei ole mõrrakerede, kariaedade ja juhtaedade arv piiratud. Mõrra osad on näidatud joonisel lisas 7; 2) 4) [kehtetud - RT I 2005, 28, 201 jõ...
loobus pretensioonidest varem tema valdusesse kuulunud Taiwanile, Lõuna-Sahhalinile ja Kuriili saartele. Sama lepinguga tunnistati Jaapani õigust individuaalsele ja kollektiivsele enesekaitsele. Rahulepinguga ei määratud kindlaks Jaapani reparatsioonide suurust sõja ajal okupeeritud riikide kasuks, vaid need lahendati hiljem erilepingute kaudu. 1952 sõlmis Jaapan rahu Hiina Vabariigi (Taiwani) ja Indiaga, 1954 Birmaga, 1956 sõlmiti reparatsioonilepe Indoneesia ja Filipiinidega ning 1959 Lõuna-Vietnamiga. Lõuna-Korega normaliseeriti suhted 1956 ning rahulepingu allkirjastamiseni Hiina Rahvavabariigiga jõuti alles 1978. Jaapani suhteid NSV Liiduga pingestas nn Põhja territooriumite küsimus. Kuna NSV Liit keeldus 1951 San Francisco rahulepingut allkirjastamast, võimaldas see Jaapanil edaspidi tõstatada nelja lõunapoolse Kuriili saare kuuluvuse küsimust. Antud saared oli NSV Liit okupeerinud pärast
tõttu 3. Lääneriikide abi (Suurbritannia, USA sõjavarustuse/kütuse/toiduabi) Vaikse ookeani rinne 07.12.1941 Jaapani väeüksused ründavad USA sõjaväebaasi Vaikses ookeanis Hawaii saarestikus Pearl Harboris. Rünnak oli Usa-le ootamatu. ,'Lamava tiigri äratamine''. *Jaapan ja Usa tahtsid mõlemad olla Vaikse ookeani valitsejad. Sai alguse uus rinne 1941-1942 arendas Jaapan väga suur pealetungi (Indo-Hiina, Indoneesia saared, Uus Ginea pool saart). Põhja-Aafrika rinne Inglismaa ja Saksamaa huvisfäär. El-Alamei oli piir, kus lõppes Sakslaste jõud. MURRANGU KUJUNEMINE II MAAILMASÕJAS 1. Midway lahing (juuni) 1942 Jaapan kohtab USA laevastikku. USA tõrjub Jaapani taganema Jaapanlaste jaoks I kaotus. Oluline tähendus Vaikse ookeani rinde jaoks: murrang seisnes selles, et nüüdsest peale ei olnud ründaja Jaapan vaid tuli Jaapanil asuda kaitsepositsioonidele
Puude aastaringid kasvavad paksemaks või peenemaks sõltuvalt sellest, kas ilm on soe või külm. Samamoodi sõltuvad ilmast korallide või arktilise lume kihid. Uurijad on põhjapoolkeralt leidnud sadakond ilmastiku indikaatorit, mida kombineerides ongi avastatud 20. sajandi ilmastiku käik. Huvi pakub, kas temperatuuri muutused on seotud päikesekiirguse, vulkaanilise aktiivsuse või süsihappegaasi tasemega atmosfääris. Nii näiteks hüppas temperatuur üles pärast Indoneesia vulkaanipurset 1815. aastal. 17. sajandi keskel ja 18. sajandil valitsenud suhteliselt külm kliima kaasnes tavalisest tuhmima päikesega. Sellest alates on suurim kooskõla leitud süsihappegaasi kasvava tasemega. MEIE MAAILMA valitseb Päike. Selle eluandev energia Maad soojendabki ning kahtlemata mõjutab ilmastikku. Igale maapinna ruutmeetrile langeb umbes kolme sajavatise pirniga võrdne energia
o Edukamad neist kasvavad inforiikide hulka · Toorainemaad o Ressursirikkad arengumaad o Ei suuda industrialiseeruda o Uus tehnoloogia vähendab vajadusi tooraine järele mõistlik looduskasutus võimaldab osa vajadusi rahuldada inforiikide eneste loodusvarade arvel teenivad tooraine müügiga üha vähem o Vaesed v alla keskmise jõukad: Alzeeria, Sambia, Mehhiko, Tsiili, Indoneesia o Erandi moodustavad nafta eksportijad: Saudi Araabia, Araabia ÜE, Kuveit jt · Vaesed riigid o Pole kapitali, loodusvarasid ega usinaid tööinimesi o Muutunud globaalse maailmamajanduse seisukohalt tähtsusetuks o Afganistan, Jeemen, Nepal, Ruanda, Niger, Eritrea 1.8. Rahvusvahelised majandusorganisatsioonid · Suunavad riikidevaheliste majandussidemete arendamist, sh ka RVE tegevust
eriti heas linateoses. Ometi on Marilyn, kelle surmast möödub esmaspäeval 40 aastat, jätkuvalt hurmava blondiini musternäidis. Kui 1962. aasta 5. augusti varahommikul Los Angeleses Brentwoodis 5. Helena põiktänavas Marilyn Monroe surnukeha avastati, ei teadnud laiem avalikkus midagi sellest, et ta oli president John F. Kennedy ja seejärel tema venna justiitsminister Robert Kennedy armuke. Ei teatud, et Monroe oli Ameerika Ühendriikide nimel saadetud voodisse N. Liidu mõju alla kalduva Indoneesia presidendi Sukarnoga. Polnud levinud kõmu, nagu ootaks ta Kennedy last (kumma Kennedy?). Tõsi, ilmselt tegi Marilyn Monroe 20. juulil, kaks nädalat enne surma abordi. Keegi ei tea siiski, kes olnuks lapse isa. Ja kuigi leidus kahtlejaid, ei olnud veel levinud väited, nagu oleks Monroe julmalt tapetud. Sellest kõigest räägitakse tänapäeval ning täies pikkuses on avalikustatud FBI nimekiri kõigist neist meestest, kellega Monroe voodit jagas
Uus-Meremaa, Suurbritannia, Prantsusmaa, Jaapan Prantsusmaa, Suurbritannia, Hiina, Jaapan, Peruu, Boliivia, Tsiili Tiibetist, Kesk-Aasiast Hiina, Hiina, Iraan, Mongoolia, Türgi, Afganistaan, turuliidriteks kangaste ja toodete valmistamisel on Itaalia, sotimaa, inglismaa, jaapan Türgi ja Tiibeti piirkonnas, USA, Lõuna-Aafrika, Austraalia, Argentiina, Hispaania, Sotimaa, Inglismaa, Taani Hiina,Jaapan,India,Korea Hiinas, Lõuna Aasias ja Euroopas Hiina, Jaapan, India, Indoneesia, Usa, Saksamaa jne.. Inglismaa, Austria, Usa Jaapan, Itaalia Usa,Jaapan,Inglismaa, Itaalia Jaapan Jaapan, Hiina Jaapan Usa, Jaapan, Inglismaa Inglismaa, Jaapan, USA, Hiina Hiina, USA, Belgia, Brasiilia, India, Taiwan USA, Jaapan USA, Inglismaa, Hispaania, Saksamaa, Jaapan, Itaalia, Lõuna- Korea, Türgi Jaapan, USA Itaalia, Saksamaa USA, Austraalia Usa( Lycra), Argentiina, Brasiilia, Inglismaa, Holland, Kanada, Hiina, Singapur USA
Põlluharimine ühendati metallurgiaga Tagajärjed: Näljahäda (hukkunud 23-42 milj) Varblaste hävitamise kampaania Mao Zedong taandus mõneks ajaks 1966 Kultuuri revolutsioon Vana ja võõra hävitamine Hungveipingid- tõlkes punavalvur. Noorte jõugud, kes kultuuri revolutisooni ellu viisid 60ndate aastate lõpus sai enim trükitud raamatuks raamat juhuslikest Mao lausetest Dazibao- Mao laused, mis kleebiti tänavatele üles Indoneesia Sukarno- Indoneesia riigi rajaja Suharto- Indoneesia juht Gestapu- juhtiv partei Pingelõdvendus Dente NSVL ja lääneriikide suhete paranemine 1960. a II pool-1970 a lõpp 1. Pr-NSVL suhted paranesid 2. Saksamaade leppimine 1969-74 W.Brandt „uus idapoliitika“ Tunnustati SDV-d Idalepingud: SDV suhete loomine Idapiiri kindlaksmääramine USA-NSVL suhted 1972 tippkohtumised Nixon Brežnev SRP-1- strateegilise relvastuse piiramise leping (SALT)
Linna- ja maaelanikkonna osakaal, suurlinnade teke ja arenemine. Erinevused arenenud riikide ja arengumaade rahvastiku iibes, soolises ja vanuselises struktuuris, keskmine eluiga arenenud riikides nin arengumaades. Koht Riik Rahvaarv Aasta -- Maailm 7 038 000 000 2012 1 Hiina RV 1 347 350 000 2011 2 India 1 210 193 422 2011 -- Euroopa Liit 503 492 041 2012 3 Ameerika Ühendriigid 314 317 000 2012 4 Indoneesia 237 641 326 2010 5 Brasiilia 193 946 886 2012 6 Pakistan 180 600 000 2012 7 Nigeeria 166 629 000 2012 8 Bangladesh 152 518 015 2012 9 Venemaa 143 142 000 2012 10 Jaapan 127 570 000 2012 rahvaarv 20-l sajandil kolmekordistus. Sellise kiire kasvu üheks oluliseks põhjuseks on: laste suremuse vähenemine ning keskmise eluea tõus.
lahku kirjutatud . Kohanimelise esiosaga kaubanimedes kirjutatakse kohanimi, olenemata sellest, kas kohanimi näitab valmistuskohta või liiki, suure algustähega ja liigisõnast lahku, liigisõna aga väikesega.Näiteks lihatooted: Viru maksavorst, Näpi poolsuitsuvorst ,kalatooted: Hiiu lest,juustud: Eesti juust, Hollandi leib, pagaritooted: Toolse leib õlled, Saku õlu, Pärnu õlu kohv, tee: Indoneesia tee, on ka mitmed muud kohanimelise esiosaga kaubanimetusi näiteks : Itaalia kaste, Tabasco kaste, Worcesteri Kui kirjutame vanemates tavapärastes ühendites ,võib nimi säilida oma endisaegsel kujul ja teda ei pea tänapäevastama . Ka võb kirjutada muude nimelähteste sõnade eeskujul vanemaid nimetusi väiketähega ja häälduspäraselt. Kui rääkida taime- ja loomanimetustes siis on vastavalt botaanikas ja zooloogias tavaks kirjutada kohanime omastav kääne väikese algustähega
Varstu Keskkool 11.klass Elise Kasak ORHIDEE Refetaat Juhendaja Helen Oppar Kangsti 2009 Sisukord 1. Sissejuhatus.....................................................................................................................3 2. Orhideede ajaloost...........................................................................................................4 3. Levik ja arvukus..............................................................................................................5 4. Mis orhideede juures erilist on?......................................................................................7 5. Orhideede ehitus.............................................................................................................8 5.1 Õie ehitus..................................................................................................................8 ...
kes aitaksid teadlased ärimaailma. 16:07 Tootmises on palju käsitööd, mida tehakse odava töö maades. Elektroonikatööstus ET alus - transistor leiutati 1948 usas ET kõige olulisem osa on pooljuhtide, mälukiipide ja mikroprotsessorite tootmine 1950 tekkis USA kaitsetööstuses 1980 kerkisid esile jaapani firmad 1990 tuli turule Lõuna-Korea viimasel ajal kasvab Kagu-aasia riikide Malaisia ja Indoneesia osakaal Euroopa pannus on vaid 9% Koduelektroonikatööstus(KET) elektroonikatööstuse algharu, sõltub suuresti käsitööst ja kaubamärk on oluline. Oluline pole tehnoloogia viimane sõna. Ettevõtted paiknevad hajusalt sõltudes turust ja odavast tööjõust 10 KET ettevõtet annavad umbes 80% maailmatoodangust 10-st 8 pärineb jaapanist, euroopas on suurim Philips Jaapanis on KET strateegiline sektor, arendati riiklike programmide poolt Metallurgia
puhverdades atmosfääri koostise muutusi ja ühtlustades veeringet. [2] Foto 2 :Jõgi vihmametsas. Ekvatoriaalsed vihmametsad hõlmavad 17% maismaa pindalast ehk vaevu 6% Maailma pindalast ning nad on kunagi katnud ligi 14 % kogu Maailma pindalast. Vihmametsades kasvab 90% maailma taimeliikidest. Selle loodusvööndi piirid langevad kokku ekvatoriaalse kliimavöötme piiridega. Suuremad riigid, kus vihmametsad asuvad oleksid Brasiilia, Columbia, Peruu, Ecuador, Venezuela- Lõuna Ameerikas, Indoneesia saarestik- Euraasias ja Gabon ja Kamerun- Aafrikas. Amazonases ja Kongo jõe madalikul kutsutakse vihmametsi rimbaks, Ladina Ameerikas selvaks või hüleaks, Ida Indias ja Indoneesias dzungliks. [3] Foto 3 : Vihmametsade asukohad Me kaotame juba ühe maailma suurima bioloogilise aarde, kui alles hakkame selle väärtust hindama. Ekspertide hinnangul hävitatakse viimased vihmametsad vähem kui 40 aastaga. Amasoonas
asukohale, kus Mekongi, Hâu Giangi ja Tônlé Sabi jõgi ristuvad, moodustades X-tähe. 1430. aastatel valiti Phnom Penh Ângkôri asemel uueks pealinnaks. Phnom Penhi asukoht oli parem Mekongi jõe kaudu sai kaubavahetust arendada Hiina ja Laosega, samuti pakkus Tônlé Sabi jõgi ühendust kalarikka Tônlé Sabi järvega. 16. sajandiks oli Phnom Penhist saanud piirkonna majanduslik keskus, millel olid eriti tugevad kaubanduslikud sidemed Indoneesia ja Hiinaga. 17. sajandiks olid aga Vietnami sissetungid khmeeride alale lõiganud ära linna pääsu merele ning lõunasse liikunud Hiina kaupmehed hakkasid piirkonnas monopoli haarama. Khmeeri kuningriigist sai puhver Tai ja Vietnami vahel ning 1772. aastal põletasid tailased Phnom Penhi maha. 1863. aastast oli Phnom Penh Prantsusmaa protektoraadi all. Kui prantslased 1953. aastal lahkusid, oli linn saanud tänapäevase ilme.
Sojauba pärineb Hiinast. Taimele andis nimetuse Hiina imperaator Sheng-Nung 2853 a. (e.m.a.), teiste seas said tema poolt ametlikud nimetused ka riis, nisu, oder ning saluhein. Sojauba muudeti kultuurtaimeks umbes 17. - 11. sajanditel e.m.a. mil seda Hiina idapoolses osas laialdasemalt kasvatama hakati. Taime on nimetatud ka "Hiina lehmaks" ja "põldude lihaks". Alates umbes 1. sajandist (m.a.j.) levis sojauba mitme sajandi jooksul kultuurtaimena ka teistesse Aasia maadesse nagu Jaapan, Indoneesia, Philipiinid, Vietnam, Tai, Malaisia, Birma, Nepaal ja India. Sojaoa levikule aitas kaasa arenev kaubavahetus (nii maa- kui mereteid pidi). Ameerikasse jõudis soja umbes 19. sajandi algul kaubavahetuste käigus. 19. sajandi teisel poolel alustasid üksikud farmerid sojaubade kasvatamist loomasöödaks, tegevus muutus laialdasemalt populaarseks 20. sajandi alguses . Vaatamata sojaoa kagu-Aasia päritolule, on suurim sojatootja tänapäeval USA, kus näiteks 2000
PÕLLUMAJANDUS 1. Mis ajast ja mis piirkonnast pärinevad arvatavasti maailma esimesed põllud? 8000 eKr, Karacadagis (tänapäeva Türgi aladelt) 2. Mida kasvatati esimestel põldudel? nisu, oder, hernesordid, lääts, lina 3. Kuidas tänapäeval inimesed põllumaad juurde saavad? Põllumaad saadakse metsade maharaiumisel, liigniiskete alade kuivendamisel, veekogude arvelt - poldrid 4. Mis on poldrid ja kuidas neid tehakse? Polder on mere või mõne muu veekogu eest kaitstud ja kuivendatud ala, mis enamasti asub naaberveekogust madalamal. KUIDAS TEHAKSE? 5. Nimeta kiukultuure ja õlikultuure. Too näiteid riikidest, kus neid kasvatatakse ja mis tooteid neist tehakse kiudkultuurid riik näide puuvili India riided lina Venemaa riided kanep Prantsusmaa nöör d...
kasutatakse ka magustoitude valmistamisel lisatuna puuviljasalatitele, jäätisele, vahukoorele. 22 Indiaanlased kutsuvad maitsestatud avokaadopüreed ka „vaese mehe võiks”, mida ta kohalikke hindasid arvestades ka muidugi on. Kasvatamine: Pirnloorberid kasvavad ekvatoriaalses, lähisekvatoriaalses ja lähistroopilises kliimas. Riikidest on maailma suurimad avokaadokasvatajad Mehhiko, Indoneesia, USA, Colombia, Brasiilia ja Peruu. Viljade valmimine: Õhuniiskus peab olema suur ja isegi tugev tuul pole soovitatav, sest see kuivatab õisi ja mõjutab tolmlemist. Õõkülmade ajal võivad viljad, sealhulgas toored, puu otsast alla kukkuda. Puude kastmise vesi ei tohi olla soolane, sest see vähendab saaki. Kasulikkus: Enamik inimesi ei saa toidust piisavas koguses kaalium, mis on vajalik rakkudele ja nende normaalsele funktsioneerimisele. 100 grammis avokaados on 14 protsenti
Kang) Aafrika riikidest on peamine tee tootja Keenia. Märkimisväärne teetoodang tuleb ka Indoneesiast, Türgist, Vietnamist, Iraanist, Argentinast. Teefännid üritavad rajada teeistandusi ka väljaspoole troopikat- eksperimenteerivaid teeaedu on rajatud Toscanas, Baskimaal, Lõuna-Prantsusmaal ja Ameerika mandril Bostoni lähedal. („Tee“ K. Kroon; A. Kang) Osatähtsused tee tootmises maailmakaardil: India - 25.63% Hiina - 25% Keenia - 10, 25% Tseilon (Sri Lanka) - 9,65% Türgi - 6,42% Indoneesia - 5,31. (KHK) 6 Teejoomise traditsioonid: Inglismaa Kõige kuulsamad inglaste poolt juurutatud tee joomise traditsioonid on kellaviietee ja tee piimaga. (Greenfield) Igal endast lugupidava aristokraadil oli päevaplaanis kindel koht teel. English Breakfast oli tee, mida joodi hommikuti. English Breakfast koosneb Tseiloni ja Assami või Darjeelingu teedest
REFERAAT Vürtsid ja pähklid Juhendaja Tartu 2015 1 SISSEJUHATUS. 1 Vürtsid: teravamaitselised või aromaatsed, naturaalsed või kuivatatud mitmesuguste taimede seemnetest ,viljadest, õitest, koorest või risoomist saadud maitseained, mida kasutatakse tervelt, tükeldatult, purustatult või jahvatatult. 2 Pähklid: neid on erineval kujul: koorimata ja kooritult, tervelt ja tükeldatult, viilutatult, purustatult, jahvatatult, naturaalselt või röstitult, soolatult, suitsutatult, magustatult, suhkru-, šokolaadi-, või vürtsikas glasuuris. Minu referaadis ma kirjeldan 4 vürtsi: rosmariin, muskaatõis, karrilehed, lambaläätse lehed, ja 4 pähkli: muskaatpähkel, brasiilia pähkel, metsapähkel, seedermännipähkel. 2 2 VÜRTSID. 1 Rosmariin...
ühe puu kogu aasta saaki." (et.makechocolatefair.org/teemad/cocoa-production- nutshell) Joonis 5. Harilik kakaopuu (http://nagi.ee/photos/ummijuss/23072567) ,,70% maailma kakaoubadest on pärit neljast Lääne-Aafrika riigist: Elevandiluurannikult, Ghanast, Nigeeriast ja Kamerunist. Ülekaalukalt kõige rohkem enam kui pool maailma kakaost kasvatatakse Elevandiluurannikul ja Ghanas. Neile järgnevad Indoneesia, Nigeeria, Kamerun, Brasiilia ja Ecuador."(et.makechocolatefair.org/teemad/cocoa-production-nutshell) Kakao kasvatamine on käsitsi tehtav töö, mis on väga tööjõumahukas ja vajab pidevat tähelepanu. Kakaopuu õitseb ja kannab vilju aastaringselt. Suured kakaoviljad tuleb puude otsast keppidega alla lüüa. Nagu eelnevalt mainisin, valmivad kaunad erinevalt, seetõttu tuleb puid pidevalt jälgida. Samuti on kakaopuu õrn, väiksemadki
troopilises Vaikses ookeanis. [14] Tavaliselt Vaikse ookeani lääneosas pinnakihi temperatuur on mõne kraadi võrra suurem kui Lõuna-Ameerika rannikuvetes. See on tingitut passaatidest, mis puhuvad idast läände piki ekvaatorit ning võimaldavad külma, toitainete rikka, Lõuna- Ameerika looderannikust pärineva vee tõusu ehk upwelling’ut (vt 2.2). Ka need samad tuuled lükkavad pinnakihi vett läände, mille tulemusena vesi koguneb Vaikse ookeani lääneosas. Indoneesia ranniku keskmine merepinna kõrgus on umbes 0,5 meetrit kõrgem kui on Peruus. [12,14] Joonis 6. Vaikse ookeani tüüpiline seisund. (Allikas: Effects of ENSO in the Pacific. National Weather Service. http://oceanservice.noaa.gov/education/yos/resource/JetStream/tropics/enso_ patterns.htm) Vaikse ookeani lääneosas kuhjuva vee piirkonnas tekitavad passaadid 150 meetrilise paksusega sooja veekihi lääne osas, mis surub termokliini alla, samal ajal kui see tõuseb veepinnale idas
Harborit. Toimus 2 rünnakut, kokku uppus 7 sõja- ja 10 muud laeva, purunes 140 lennukit, hukkus üle 2300. See nö. häbipäev ajendas USAd sõtta astuma. 8. dets. 1941 kuulutasid USA ja Suurbritannia Jaapanile sõja. 1942.a. talve, kevade ja suve arendasid Jaapani väed ja laevastik edukat pealetungi. Vallutati Guami saar ja Hongkong, Malaia ja Singapur, Birma, jõuti Indiani, vallutati Filipiinid, Indoneesia, Marshalli ja Saalomoni saared ning tungiti Uus-Gineasse. Saksa ja Itaalia väed alustasid pealetungi Põhja-Aafrikas ning tungisid Egiptusesse. Nad peatati alles El-Alameini juures. 1942.a mais purustasid sakslased Kertsi poolsaarel Nõukogude väed ning juulis vallutati Sevastoopol ja kogu Krimmi poolsaar. Mais piirati sisse Nõukogude väegrupeering Harkovi all ning tungiti Doni, Volga ja Kaukaasia suunas, eesmärgiks Kaukaasia naftaväljad ja Stalingrad.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
