ainult häälikumuutuste alusel. Uue keelematerjali avastamine. Esmatähtis keelkondade selgeks tegemine. Taust: - William Jones: Sanskriti ja ladina keele võrdlemine - Friedrich Schlegel: sanskrit ja keelesugulus - avastatakse ungari keele sugulus soome ja lapi keelega. Rajajad: - Franz Bopp (1791-1867): põhiline alusepanija. uurimus (1816), mis tõestas, et sanskriti, kreeka, ladina, pärsia ja germaani keelte verbide muutmine on sarnane ning et sellel on sama päritolu. Sanskriti ja indoeuroopa keelte konjugatsioonisüsteemi võrdlemine. Indoeuroopa keelte võrdlev grammatika. - Rasmus Rask (1787-1832): indoeuroopa keeleuurimise rajajaid, uurimisobjektiks vanaislandi keel ja teised skandinaavia keeled. On kirjutanud ka saami, hispaania, itaalia, muinasfriisi ja Lääne-Aafrika akra keele grammatika. Etümoloogia, keelte sugulus, germaani keeled - Jacob Grimm (1785-1863): saksa keeleteaduse rajajaid. „Saksa keele grammatika” (1819).
Slaavlased ja Vana-Vene riik Slaavlased (indoeuroopa hõimud) algkodu Mustast merest loodes. Dnepri ja Volga lähedal. · Alepõllundus, karjakasvatus, kindlustatud asulad, agressiivsed hõimud, ühiskond kihistunud, kogukonda juhtis ülik koos sõjalise kaaskonnaga. · Druziina ( e sõpruskond) sõjaline kaaskond. · Iseloomustav on sõjakus ja ekspansiivus (uusi maid haarata). · Slaavlased panid liikuma hunnid. 1) idaslaavlased (esivanemad andid)venelaste esivanemad(valgevene, ukraina) 2) lääneslaavlased (esivanemad veneedid)-Saksamaa idaossa. 3) lõunaslaavlased (esivanemad sklaviinid)Balkani ps, Bütsants(osad). Tänapäeva Rumeenia, Bulgaaria, Sloveenia, Horvaatia. Vana-Vene riik ehk Kiievi-Vene Tekketeooria e Normanni teooria( slaavlased kutsusid neid varjaagideks): Slaavlased kutsusid Rjuriki, Trevori ja Sineuse endale valitsejaks(normanni soost val...
Hajaküla- Küla, kus majad asuvad hajutatult. Haldusjaotus- Riigi territooriumi jaotus väiksemateks osadeks, s.o haldusüksusteks. Haldusreform- Haldusjaotuse ning haldusüksuste õiguste ja kohustuste ulatuslik muutmine suhteliselt lühikese ajavahemiku jooksul. Hankiv majandus- Loodusvarade kasutamisele orienteeritud majandusharud; tänapäeval põllumajandus, metsandus, kalandus ja jahindus. Hõivatud isik- Palgalisel töökohal töötav või tasulist tööd tegev isik. Iive- Rahvaarvu suurenemine või vähenemine; iive on positiivne, kui rahvaarv suureneb, ja negatiivne, kui väheneb. Imikusuremus ehk imikusuremuskordaja- Alla aastaste suremus 1000 samal aastal elusana sündinud lapse kohta. Immigratsiooni kvoot ehk sisserände piirarv- Absoluutarvuna või protsendina rahvaarvust kindlaksmääratud välismaalaste arv, kellel on aasta jooksul õigus riiki elukohavahetuse eesmärgil sisse rännata; Eestis ei arvestata immigratsiooni kvoodi sisse sisseända...
asustama suuremat territooriumi, muutusid taas erinevamaks. 10. Kuidas mängib maastik (nt mäestikud ja saared) keelte muutumisele kaasa? (2p) Kui inimesed elavad isoleeritult siis nende keel ei uuene, tekivad omad slängid ning keel sureb välja. 11. Mis on kõige keelerikkamad keelkonnad (kirjuta 4) maailmas, märgi ka ära, mitu keelt neis on. (4p) Läänemeresoome- 7 keelt, Volga-4 keelt, Samojeedi-6 keelt, Soome-Permi-4 keelt. 12. Kui palju keeli kuulub indoeuroopa keelkonda? (1p) u 400 k eelt. 13. Uuri tabelit nr 1 lk 55 ja loe kõrvale teksti ning vasta järgmistele küsimustele: (2p) a) Mis meetodiga on määratud Uurali rahvaste algkodu? Uurali keelte algkodu määrati lingvistilise paleontoloogia meetodiga, mis seisneb selles, et võrreldakse ajaloolisi taimede ja metsloomade levikuareaale ja selles paigas, kus esinesid kõik algkeeles tuntud nimetused, peetaksegi algkodus. Uurali algkodu
Soome-ugri keelkond Juba üle saja aasta on Eesti koolilapsed oma emakeele õpikust leidnud soome-ugri keelepuu Soome-ugri keelte hargnemise aja ja koha üle on keeleteadlased väidelnud viimase ajani Soome-ugri keeli kõnelevaid rahvad on soomeugrilased Soome-ugri keeled on uurali keelkonna suurim haru Erinevalt enamikust Euroopa keeltest ei kuulu soome-ugri keeled indoeuroopa keelte hulka Mõned keeleteadlased kasutavad termineid "soome-ugri keeled" ja "uurali keeled" sünonüümidena. Soome-ugri keelte hulka kuuluvad: ugri Ungari Obiugri Handi Mansi läänemere Permi Komi Eesti võru ja setu Soome Karjala Liivi Vadja jne SOOME-UGRI RAHVASTE MAAILMAKONGRESSID Alates 1992. aastast on iga 4 aasta tagant korraldatud Soome-ugri rahvaste maailmakongresse. I.Sõktõvkar (Venemaa) 1992 II....
• 18. sajandi lõpus arenes seni levinud kirikuslaavi keele kõrval rahvakeel, hilisem ukraina kirjakeel ja kirjandus Ukraina keel 2 Ukrainas, Venemaal, Kasahstanis, Kõneldakse: Kanadas, Valgevenes, Brasiilias, Argentiinas, Kirgiisias, Rumeenias, Usbekistanis, Poolas, Gruusias Kokku kõnelejaid: umbes 45 000 000 indoeuroopa keeled Keelesugulus: slaavi keeled idaslaavi keeled ukraina keel Ametlik keel Ukraina (riigikeel) Transnistria (riigikeel) Statistika 3 Ukraina keele levikuala 4 Tabeli esimeses ja teises reas on toodud ukraina tähestiku suur- ja väiketähed, kolmandas reas ukraina omaladina
Itaalia keel (Italiano) Tõnis Adra Itaalia keel on indoeuroopa keelkonna romaani rühma keel itaalia keelt kõneleb 61,5 miljonit inimest kõneldakse Itaalias, Sveitsis, Maltas, Argentinas, Uruguays, Somaalias, Brasiilias ja mujal. itaalia keel on kujunenud rahvaladina keelest esimesed kirjalikud mälestised pärinevad 9.10. sajandist kirjakeel on kujunenud Firenze ümbrusest itaalia keelest pärineb suur osa muusika oskussõnavarast Leonardo da Vinci 1452
1. Nimeta kolm Rootsi suurimat järve: Vänern, Vättern, Mälaren 2. Nimeta kaks Rootsi pikimat jõge: Klara jõgi koos Göta jõega, Dala V. Soome taimkate 1. Paikneb valdavalt okasmetsa vööndis, põhjaosa jääb tundra vööndisse 2. 30% moodustavad sood VI. Rootsi loodusvarad Nimeta kaks Rootsi loodusvara: 1. Mets - 57% territooriumist 2. Vesi - Hüdroenergia, vesitööstus VII. Soome rahvastik 1. Riigikeeled on soome keel ja rootsi keel, mis kuuluvad uurali ja indoeuroopa keelkonda 2. Kõige hõredamalt on asustatud Lapimaa VIII. Rootsi majandus 1. Iseloomusta kahe lausega Rootsi põllumajandust Rootsi põllumajandus on kõrgelt arenenud ja see on suunatud eelkõige siseturu vajadustele. Hõivatud on 2% rahvastikust, põllumajandusega tegeletakse peamiselt riigi lõunaosas ning kesk - Rootsi madalikul. 2. Nimeta kolm Rootsi masina- ja metallitööstuse toodet 1. Autod 2. Lennukid 3. Laevad
häälikut märgitakse ainult ühe tähega. Rõhk on alati eelviimasel silbil. Esperantos määrab sõna viimane täht ära selle sõna tüübi nimisõnad lõpevad tähega o, omadussõnad tähega a ja määrsõnad tähega e. Mitmuse tunnus on sõna lõpus täht j. Keeles on kaks käänet nimetav ja osastav. Osastava käände lõpp on täht n. Käändelõpp "n" lisandub alati pärast mitmuse lõppu j. Esperanto levikut piirab tema sõnavaraline baas, indoeuroopa keeltest redutseeritud grammatika ning ladina kiri. Esperanto keel on kõige lähedasem romaani keeltele, mistõttu nende keelte kõnelejatel on seda ka kõige lihtsam omandada. Eestis tegutsevad Eesti Esperanto Liit ja Tartu Esperanto Selts.
Monogenees: kõik keeled põlvnevad ühest allikast (nt Paabeli torni legend). Polügenees: keel on tekkinud eri paikades eri hetkedel. Monogenees on naiivne teooria, professionaalsed keeleteadlased seda ei usu. Moodsa keeleteaduse sünd: püüd selgitada keele päritolu ja arengu probleeme keeleainese süstemaatilise, järjekindla tõlgendamise kaudu. Ajaloolise (diakroonilise) keeleteaduse sünd. Huvi sanskriti vastu Euroopas 19. sajandil. Indoeuroopa (vanem kitsama nimega indogermaani) keelte süstemaatiline uurimine (võrdlus, sarnasuste ja erinevuste otsimine jne). Uute meetodite otsing. Algkeelte rekonstrueerimise katsed. Franz Bopp (1791-1867) seostas omavahel muinasindia ja Euroopa keeled. Võrdlev- ajalooline meetod, häälikumuutuste süstemaatilisus: kui keeles X esineb teatud ümbruses/positsioonis häälik A ja keeles Y samas ümbruses häälik B, siis see vastavus on järjekindel.
Keelkond – keelerühm. Keelkondadesse kuuluvad sugulaskeeled. 8. Uurali algkeel, jagunemine – Arvatakse, et Uurali algkeel on enam kui 6000a vana. See jagunes soome-ugri ning samojeedi algkeeleks ca 4000a e.m.a. 9. Eesti keele kuulumine keelerühma – eest keel kuulub Soome-Ugri keelkonda ning Läänemeresoome keelte rühma. 10. Eesti keele sugulaskeeled – liivi, vadja, isuri, soome, karjala, vepsa. 11. Suurim keelkond (mitu keelt?), selle allkeelkonnad (mitu?) – Suurim keelkond on indoeuroopa keelkond, sinna kuulub 462 keelt ning allkeelkondasid on 12. Inimkeele kujunemine : 1)Monogeneesi teooria järgi – teooria, mille kohaselt on kõik maalima keeled välja kasvanud ühest ürg-algkeelest. 150 000a tagasi 2)Polügeneesi teooria järgi – hüpotees, mille kohaselt tekkisid inimkeeled maailma eri paigus teineteisest sõltumatult, aga enam- vähem samal ajal
eesti keelt kõnelejate arvu poolest teiste keeltega, siis on näha, et rohkem kui pooltel tänapäeva keeltel on alla 10 000 kõneleja ja see tõstab eesti keele kõrgele kohale.Kõik keeled on EL-is võrdselt ja eesti keel kuulub Uurali keelkonda. Uurali keel on väga käänderikas, kõige käänderikkamad uurali keeled on ungari, udmurdi, komi, soome ja eesti keel. Uurali keeled kasutavad muutelõppe ja tunnuseid seal, kus indoeuroopa keeled kasutavad omaette sõnu. Näiteks soome keel väljendab omandisuhteid spetsiaalsete liidetega(taloni 'minu maja', talosi 'sinu maja', talonsa 'tema maja') ning soome keeles on isegi neli tegevusnime. Kõige vanema ja rikkama kirjakultuuriga Uurali keel on ungari keel. Vanim soome- ugri keeles kirjutatud tekst on 12. sajandi lõpust pärit ungarikeelne "Hauakõne". Vanim läänemeresoomekeelne tekst on 13. sajandil kasetohule kirjutatud karjakeelne pikseloits.
Suuremad saared on Sjaelland (Själland), Lolland (Luulländ) Taanile kuuluvad ka osa Põhja-Friisi saari Põhjameres Rahvastik u. 130 in/km2 40% rahvastikust elab Sjaellandi saarel, sellest 30% Koppenhagenis ja selle eeslinnades Linnarahvastiku % on 85. Palju on väikeseid linnu. Rahvastikust ~90% on taanlased. Põhirahvused on veel fäärid ja gröönid. 10% immigrandid Riigikeel on taani keel – indoeuroopa keelkond, germaani rühm Iive on nullilähedane (Põhjamaades kõige madalam) Töötuid ~5% Majandus Taani on kõrgarenenud riik, tema majandusele on iseloomulik: Kõrgtehnoloogiline põllumajandus; Ajakohaselt sisustatud tööstusettevõtted; Tõhus sotsiaalhoolekanne; Kõrge elatustase; Väliskaubanduse suur osatähtsus. Põllumajandus 65% Taani kogupindalast leiab kasutamist põllumajanduslikul otstarbel.
Hinduism Ajalugu 1) Varajane faas: Veedade usund Umbes aastal 1500 eKr tungisid Indiasse indoeuroopa päritoluga karjakasvatajatest sõjakad aarjalased. 2) Teine faas: Brahmanism Preestriekeskne ohverdamisreligioon. Eesmärgiks säilitada korrastatus riitustel tekkiva imeväe abil. Jumalate roll oli väike. 3) Kolmas faas: Hinduism Tekkis 1. aastatuhande keskel eKr brahmanismi reformimise tulemusena. Mõiste Hinduism on Indias ja Indiast levinud usund. Hinduism on maailma vanim järjepidav religioon. Hinduismi võib ka pidada usundite kogumiks, sest ta sisaldab erinevaid
ülejäänud territoorium asub parasvöötme alal. Sademeid on Rootsis keskmiselt 500 - 800mm, mäestikes kohati üle 2000mm. VI. Soome loodusvarad Nimeta kaks Soome loodusvara: 1. Mets - 67% territooriumist 2. Vesi - Hüdroenergia, puhas ja magevesi tööstusele VII. Rootsi rahvastik 1. Iseloomusta rahvastiku paiknemist - Rahvastik paikneb väga ebaühtlaselt, keskmine tihedus 20 inimest/km2 2. Linnades elab ~85 protsenti rahvastikust 3. Riigikeel on rootsi keel, mis kuulub indoeuroopa keelkonda germaani rühma VIII. Soome majandus 1. Iseloomusta Soome energiamajandust Energiamajanduses moodustavad tuumaelekrijaamad, mille osatähtsus aina kasvab. 20% moodustab hüdroenergia, ~15% tuleb bio- ja prügiküttel taastuvast energiast ja ~10% soojuselekrijaamadest (gaas, kivisüsi). Tuule ja päikeseenergia osatähtsus on väike. 20% elektrivajadusest imporditakse. 2. Nimeta Soome masinatööstuste tooteid 1. Laevad 2. Liftid 3. Kraanad
Sküüdid Sküüdid olid iraani keelkonna keelt kõnelnud europiidne karjakasvatajatest rändrahvas, kes asustas antiikajal laialdasi alasid umbkaudu praeguse Lõuna-Venemaa, Ukraina ja Kesk- Aasia territooriumil. Sküütideks nimetati erinevaid seda ala (Sküütiat) asustanud hõime. KUNST mõjustatud kreeka käsitöölistest, rahulikum ja realistlikum. Idapoolsema loomastiili mõjud siiski tunda, aga harmoonilisemalt. Keldid Keldid on kultuurilt ja keelelt lähedased indoeuroopa hõimud, kes elasid I aastatuhandel eKr Lääne- ja Kesk-Euroopas. Prantsusmaa aladele saabusid nad umbes 500 eKr, sealt lähtus kolm asustuslainet Böömimaale ja Ungarisse; Väike-Aasiasse (Galaatiasse) ja Britanniasse. KUNST Keldi kunstis segu sküüdi ja kreeka mõjudest: motiive võeti Itaaliast, Kreekast ja idast. Tähtsaim omapära - katkematu väänleva joonega paelornament. Segu geomeetrilistest, sõlmilisest, spiraalsest kujundusest, stiliseeritud loomade ja inimfiguuridega.
Rootsi keel Rootsi keel kuulub indoeuroopa keelkonna germaani keelte skandinaavia idarühma, ta on taani ja norra keelega lähedalt suguluses ning on nii kõnes kui kirjas vastastikku mõistetav. Keel arenes välja vanapõhja keelest. Rootsi keel on alates 1. Juulist 2009 Soome riigikeel soome keele kõrval. Varem olid rootsikeelsed kogukonnad ka Eestis, peamiselt Hiiumaal, Saaremaal, Vormsil ja Ruhnus. Rootsi keelt kasutavad vähemused olid
kivikirved, Jaht, korilus. talbad Kammkeraamika Töödeldud Kütid ja Lääneranniku Surnud sängitati tulikiviesemed, kalastajad, idamaad asula kivikirves valmistasid territooriumile ehteid Venekirved Venekirved, Loomakasvatus, Indoeuroopa, - kõblas kultuuritaimed, Balti hõimud sõjapidamine Haldusjaotus muinasaja lõpus: Maakonnad kihelkonnad (45) külad talud. Eestlaste relvad olid odad, mõõgad, sõjakirved, sõjanuiad. Väeüksuseks oli malev. Eestlased olid kindlustatud linnuste ja relvadega e võrdne varustus naabritega. Esimesed teates eestlasest olid 98. a. ''Germania'' aestid ja fennid.
Maailma keeled Maailmas on kõiki keeli kokku 6000-7000. Neid räägib üle 7 miljardi inimese, kes elavad 189 erinevas riigis. Keeled on omavahel suguluses nagu perekonnaliikmed. Suurem osa Euroopa keeltest kuulub suurde indoeuroopa keelkonda, mis jaguneb veel edasi germaani, romaani ja slaavi rühmadeks ning need omakorda alarühmadeks. Lingvistide hinnanguil on praegu maailma keelest ligi pooled hääbumas ja osa neid juba tänaseks päevaks surnud. Nende hulgas ka minu poolt uuritav Liivi keel. Liivi keel Liivlased on üks väiksemaid tänapäevani säilinud soome-ugri rahvaid. Nad elavad praeguse Läti Vabariigi territooriumil. Liivi keel, lähim sugulaskeel eesti keelele, kuulub vanimate läänemeresoome keelte lõunarühma. See on arvatud samasse rühma põhja- ja lõunaeesti murretega ning soome keele läänemurretega, millest teadlased on järeldanud, et liivi rahvas oli esimesi läänemeresoome rahvaid Läänemere ääres. Keelepuu rekonstruktsioonis võiks...
Uue keelematerjali avastamine. Esmatähtis keelkondade selgeks tegemine. Taust: - William Jones: Sanskriti ja ladina keele võrdlemine - Friedrich Schlegel: sanskrit ja keelesugulus - avastatakse ungari keele sugulus soome ja lapi keelega. Rajajad: - Franz Bopp (1791-1867): põhiline alusepanija. uurimus (1816), mis tõestas, et sanskriti, kreeka, ladina, pärsia ja germaani keelte verbide muutmine on sarnane ning et sellel on sama päritolu. Sanskriti ja indoeuroopa keelte konjugatsioonisüsteemi võrdlemine. Indoeuroopa keelte võrdlev grammatika. - Rasmus Rask (1787-1832): indoeuroopa keeleuurimise rajajaid, uurimisobjektiks vanaislandi keel ja teised skandinaavia keeled. On kirjutanud ka saami, hispaania, itaalia, muinasfriisi ja Lääne-Aafrika akra keele grammatika. Etümoloogia, keelte sugulus, germaani keeled - Jacob Grimm (1785-1863): saksa keeleteaduse rajajaid. ,,Saksa keele grammatika" (1819).
Etruskide haudehitised Maia Luhamaa 10a Etruskid Etruskid elasid Kesk-Itaalias, tänapäeva Toskanas, mida vanasti kutsuti Etruuriaks Kreeklased kutsusid etruske türreenideks Etruski kultuuri kõrgajaks on 6-5 saj eKr Nende keel ei kuulnud indoeuroopa keelte hulka Etruskide keelest on säilinud üle 8000 raidkirja Etruski keel on desifreerimata. Tekste on palju, kuid need on lühikesed Etruski linnad olid ehitatud juba arhailisel ajastul korrapärase planeeringuga Tänavatel oli kiviplaatidest kate, on leitud ka kanalisatsiooni jälgi ,linnu ümbritsesid kõrged hambulised kivimüürid Hauakambrid Etruskid pöörasid suurt tähelepanu matmiskommetele Kõige iseloomulikumad olid ümmarguse põhiplaaniga kivimassiivi uuristatud
KURDID · Iraagi valitsus on aastakümneid üritanud maha suruda nende riikide aladel elavate kurdide iseseisvustaotlusi · Kurdid elavad Kagu-Türgis,Loode-Iraanis,Põhja-Iraagis ja mõnel pool Süürias. · Nad on indoeuroopa hõimude järeltulijad,kes ilmusid ajalooareenile Mesopotaamia algaegadel....Ise nad arvestavad oma ajalugu 7.sajandist eKr. · Kurdi rahvuslus tekkis 19.sajandi lõpul,kuid rahvuslaste unistused ei ole kahjuks teostunud. · Kurdistani kurdidel on märgatavalt säilinud feodaalsed suhted ja hõimujaotus; ülemkihi moodustavad võrdlemisi väikesearvulised sõjakad rändlevad mägikarjakasvatajad, orgudes elavad paiksed maaharijad. Enamik on sunniidid, osa siiidid. 19
KURDID · Iraagi valitsus on aastakümneid üritanud maha suruda nende riikide aladel elavate kurdide iseseisvustaotlusi · Kurdid elavad Kagu-Türgis,Loode-Iraanis,Põhja-Iraagis ja mõnel pool Süürias. · Nad on indoeuroopa hõimude järeltulijad,kes ilmusid ajalooareenile Mesopotaamia algaegadel....Ise nad arvestavad oma ajalugu 7.sajandist eKr. · Kurdi rahvuslus tekkis 19.sajandi lõpul,kuid rahvuslaste unistused ei ole kahjuks teostunud. · Kurdistani kurdidel on märgatavalt säilinud feodaalsed suhted ja hõimujaotus; ülemkihi moodustavad võrdlemisi väikesearvulised sõjakad rändlevad mägikarjakasvatajad, orgudes elavad paiksed maaharijad. Enamik on sunniidid, osa siiidid. 19
Nele Roosi 10.b 1. Moodustatud keeles juba varem olemasolevatest sõnatüvedest. 2. Loodud kõneleja poolt jäljendama kuuldud helisid. 3. Sõna võib olla laenatud mõnest teisest keelest. Tuleb samojeedi keelest Samojeedi keeles tähendab loomad Komi keeles kir Läänemeresoome keeltes koiras Mansi keeles hr Handi keeles kar Ungari keeles here Selkupi keeles qor Kamassi keeles kora Tuleb ugri keeltest Handi keeles weli,wti Udmurdi keeles val Komi keeles vol Mari keeles wülä,wl Mordva keeles vedras,ved'aka,ved'reks Saltsi murdes vediks,veds Tulevad mordova keeltest Mordova keeltes l'isme,l'ismä lehm Mordova keeltes vaza,vasa vasikas Osseedi keeles ws Jagnoobi keeles wasa Saki keeles basaka Tuleb balti keeltest Läänemeresoome varasem ovinas Algbalti keeles o(v)inas, a(v)inas Leedu keeles ãvinas Läti keeles avens,àuns Vanapreisi keeles awins Tuleb balti keeltest Liivi keeles õ'uv,i'uv Vadja keeles õhva Soome...
01.1995 Pindala (km²): 83 858 Religioon: rooma katolik 88%, protestante 9% Keel: Saksa keel Rahaühik: Euro Ingliskeelne nimi: Austria Venekeelne nimi: Австрия Omakeelne nimi: Österreich Elanike arvud seisuga 1.1.2012.: Viin - 1,731 mln Graz - 265 tuh. Linz - 191 tuh. Salzburg - 149 tuh. Innsbruck - 121 tuh. Klagenfurt - 95 tuh. Religioon Keel Saksa keel on indoeuroopa keelkonna germaani rühma kuuluv keel Kõneleb umbes 100 miljonit inimest Kirjakeele tähtis arendaja Martin Luther Saksa keel on mõjutanud tugevasti ka Eesti keele sõnavara Saksa tähestik: A B C D E F G H I J K L MNOPQRSTUVWXYZÄÖÜß Austria kultuur 18-19 sajandil oli Austria euroopa muusikaelu üks keskustest Viini Filarmoonikute uusaastakontsert on üks paljudest muusikalistest traditsioonidest
Olustvere Teenindus ja Maamajanduskool Reimo Kimmel Rootsi keel Kirjandus Olustvere 2013 Rootsi keel ØRootsi keeles svenska ØAlates 1.juulist 2009 on rootsi keel ametlik keel. ØSeda keelt kõnelevad umbes 8,7 miljonit inimest. ØRootsi keelt kõneldatakse peamiselt Rootsis ja osad ka Soomes. ØRootsi keel kuulub koos taani keelega Ida Skandinaavia keelkonda. Rootsi keel ØRootsi keel on Põhjagermaani keel ja kuulub indoeuroopa keelkonda. ØRootsi keel on taani ja norra keelega suguluses ning on nii kõnes kui kirjas vastastikku mõistetav. Struktuur ja sõnavara ØRootsi keele grammatiline struktuur on norra ja rootsi keele omast veidi raskem. ØRootsi keel jagab 100% skandinaavia sõnavara koos taani ja norra keelega. ØRootsi keel sarnaneb 90% lõunagermaani keelte omaga. Struktuur ja sõnavara ØVõrreldes eesti keelega on rootsi keel palju lihtsam : ØNäiteks ühes verbis on kindl...
Euroopas. Ta piirneb Läti, Valgevene, Poola ja Venemaa Kaliningradi oblastiga. · Pindala 65 200 km² · Rahvaarv 2 971 900 RELIGIOON Rooma-katoliku usk 80%. Rooma-katoliku usu kogudusi on 677, luteri kogudusi 54, õigeusu kogudusi 51, vanausu kogudusi 59, evangeelseid- baptistlikke kogudusi 11, kreeka-katoliku kogudusi 4, moslemikogudusi 5, juudikogudusi 5, karaiimi kogudusi 1. KEEL · Leedu keel (lietuvi kalba) on balti keelte idarühma kuuluv indoeuroopa keel. · Leedu keel kasutab ladina kirja. Leedu tähestikus on 32 tähte. · sveiki, labas tere · aciu, labai aciu aitäh, suur tänu · viso gero head aega TAVAD · Leedu rahvussport on korvpall · Leedu rahvakalendris peetakse suurimaks talvepühaks esimest jõulupüha (kaledos), kõige tähtsam päev on aga 24. detsember · Päeva tööd olid rangelt ette määratud KUNST · Leedumaal hakkavad igal teeristil, igas külas ja linnas,
Neutraalne termin, mis ei osuta staatusele, kirjaliku traditsiooni olemasolule, on keelevariant. Umbkaudne arv, mida nimetatakse, on umbes 6000-7000 keelt. Keeli võib liigitada vähemalt kolme kriteeriumitüübi järgi: põlvnemine samast arvatavast algkeelest geneetiline; struktuurijoonte järgi tüpoloogiline; territoriaalse esinemuse järgi areaalne. Suguluse alusel liigitatakse keeli keelkondadesse. Kõige paremini uuritud on indoeuroopa keelkond. Bretooni, kõmri, soti-gaeli, iiri keel kuuluvad indoeuroopa keelkonna keldi harusse. Germaani keelte harud on idagermaani, läänegermaani ja skandinaavia. Saksa, alamsaksa, inglise, afrikaani, friisi, hollandi, jidisi keel kuuluvad kõik läänegermaani harusse. Vene, ukraina ja valgevene keel on idaslaavi keeled. Ainsad elavad balti keeled on läti ja leedu keel. Hindi, urdu, marathi, romi (mustlaskeel), bengali, pärsia, tadziki, osseedi keel on indoiraani haru keeled
EESTI KIVIAJA KULTUURID KUNDA KAMMKERAAMIKA NÖÖRKERAAMIKA AEG u. 9000a eKr u. 5000 a. eKr-1800 a. eKr u. 3000a. eKr PÄRITOLU Pärnu ligidalt, Sindi-Lodja Ida-euroopa kaguosast, asulast, Pulli Asulast indoeuroopa päritolu sisserändajatega. ASULAKOHAD Pulli asula,veekogude läheduses, Asulad paiknesid enamasti Volga ja läänes reini jõeni, lõunas järvede ja jõgede läheduses. jõgede, järvede ääres, mõned peaaegu alpideni. Piirkondades, mererannal ja mõned isegi kus leidus rohumaid
Linnad Kindlustatud tsitadell Templid, keskküttega saun, suured hooned (võimalik,et paleed) Viljahoidla( keskpank) Korrapärane põhiplaan Tänavad, teed paralleelsed Linnad Käsitöö, kaubandus Kindlustatud sadamad Sidemed läänenaabritega Eluiga ~ 1000 aastat Üleujutused Maavärinad Sissetungid Mohendžo Daro tänapäeval Aarjalased Loodest Indiasse Indoeuroopa keel Hindude esivanemad Kujunes sanskriti keel Tänapäeva kirjakeel Veedad - ühiskonnakorraldus Aarjalaste ühiskonnakorraldus Karjakasvatajad hiljem põlluharijad Riis Elati kogukondadena Ühiskoosolekud Kastikord Tekkis brahmanismi ajal Ühiskonnaliikmete jagunemine Braahmanid Kšatrijad Vaišjad Šuudrad Paariad Braahmanid Preestrid loodud Brahma huultest
mõningal määral Norra emigrantide seas. Samuti Rootsis, Islandil ja Taanis. Rootsis on norrakeelsete inimeste osakaal 0,57% (Sweden, 2015). Keele kõnelejaid on kokku 4,7 miljonit. (Norra keel , 2014) Norras kõneldakse peale ametlike riigikeelte – norra ja uusnorra – veel hiina (0,06%), taani (0,24%), inglise, soome (0,11%), põhjakurdi (0,06%), vene (0,06%), hispaania (0,25%), rootsi (0,41%), tiibeti, urdu ja vietnami (1,94%) keelt. (Norway, 2015) Sugulaskeeled on indoeuroopa, germaani, põhjagermaani ja lääneskandinaavia keeled (Norra keel , 2014). Nt. rootsi, saksa, inglise, taani keel. Norra keelel on kaks ametlikku kirjakeele kuju: bokmål ja nynorsk. Nende vahel esineb mõningaid sõnavaralisi erinevusi. Bokmål on tavalisem variant ja seda kõneleb valdav osa norralasi. Nynorsk on lähedasem läänedialektile ja seda kõneldakse pigem Norra lääneosas. (Norwegian, 2015) Norra koolid peavad õpetama mõlemat keeleversiooni, kuid õpilased
Võhma Gümnaasium Prantsuse keel Referaat Koostaja: Viktoria Kirpu 8. klass Juhendaja: Ave Leetna Võhma 2011 Sisukord Prantsuse keele ajalugu lk 3 Kõnelemiskohad ja -viis lk 4 Kasutatud allikad lk 5 2 Prantsuse keele ajalugu Prantsuse keel kuulub indoeuroopa keelkonna romaani keelte rühma. Romaani keeltest on veel suurimad rumeenia, itaalia, hispaania ja portugali. Prantsuse keel on paljude rahvusvaheliste organisatsioonide töökeel. See on arenenud ladina keele murdest, mis sai neljandal sajandil Gallias üldkõneldavaks. Gallia on roomlaste antud nimetus gallide (keltide) asualale. Gallia Cisalpina oli Põhja-Itaalias ja Gallia Transalpina tänapäeva Prantsusmaa territooriumil
Nagu enamikes ka romaani keeltes, on rõhk isepärane. Romaani keelte hulgast on itaalia keel sõnavaralt kõige lähemal ladina keelele. Itaalia keelel on palju murdeid. Mõnda murret võib omal moel nimetada ka ajalooliseks keeleks. Keele ja murde eristamine on tehtud teadlaste poolt. Piirkondlikud erinevused tunneb ära paljude faktorite poolest nagu täishäälikute avalus, täishäälikute pikkus ja kohaliku murde mõju. 3.2. PRANTSUSE KEEL Prantsuse keel kuulub indoeuroopa keelkonna romaani keelte rühma. Seda kõneleb emakeelena umbes 110 miljonit inimest. Lisaks Prantsusmaale on see Haiti riigikeel ja üks riigikeeli Belgias, Sveitsis, Luksemburgis, Kanadas ja mitmetes Aafrika riikides. Prantsuse keel on ka paljude rahvusvaheliste organisatsioonide töökeel (ROK, WTO, FIFA, ÜRO, Aafrika Liit, EBU, ESA, UPU jpt). Prantsuse keel on arenenud ladina keele murdest, mis sai 4. sajandil Gallias üldkõneldavaks keeleks. 17. ja 18
EESTI ETÜMOLOOGIASÕNARAAMATUST IRIS METSMÄGI, MEELI SEDRIK HAJAMÄRKUSI KAUAOODATUD ETÜMOLOOGIATE PUHUL MATI HINT, RAIMO ANTTILA EESTI ETÜMOLOOGIASÕNARAAMATUST Olemasolevatest eesti etümoloogiasõnaraamatutest Eesti tüvede päritolu kohta on seni ilmunud kaks etümoloogiasõnaraamatut: Julius Mägiste ,,Estnisches etymologisches Wörterbuch" (19821983) ning Alo Rauna ,,Eesti keele etümoloogiline teatmik" (1982). Julius Mägiste ,,Estnisches etymologisches Wörterbuch" Suurejoonelisena kavandatud teos jäigi autoril kahjuks lõpetamata: suurem osa käsikirjast kontrollimata ja lõpp puhtaks kirjutamata Viimistlematuse tõttu on J. Mägiste väga põhjalik ja teaduslikult kõrgetasemeline teos paraku raskesti loetav. Sõnaartiklid ei ole liigendatud, mõni neist on poolik või lünklik, mõne märksõna käsitlus puudub hoopis. Paratamatult on J. Mägiste sõnaraamat kohati vananenud, sõnade päritolu kohta on keeleteadlased uurimistöös saanud uut infot. Sõnar...
Fift Nepali ringkonnad on: h leve l 1 Bgmat 8 Lubin 2 Bher 9 Mahkl 3 Dhavalgiri 10 Mech 4 Gaak 11 Nrya 5 Janakpur 12 Rapti 6 Karl 13 Sagarmth 7 Kos 14 Set Keeled 2006. aastal loetleti Nepalis 92 erinevat keelt. Esindatud on indoeuroopa ja tiibeti-birma keelerühmad. Nepali keelt räägib 49%, maithili 12%, bhodzpuri 8%, tharu 6%, tamangi 5%, nevari 4%, magari 3%, avadhi 2%, bantawa 2%, limbu 1% badzika keelt 1% elanikest. Nepali keel on ametlikuks riigikeeleks. Kirjakeel baseerub devanaagari kirjal. Nepali lõunapoolses osas vastu India piiri räägitakse ka hindi keelt. Nepalis kehtib kastisüsteem. Kuigi 1963. aastast pärinev tsiviilseadustik keelab igasuguse
Itaalia asend Itaalia asub 800 km Vahemerre ulatuval saapakujulisel Apenniini poolsaarel. Põhjas moodustavad loodusliku piiri Alpid. Itaaliale kuuluvad Sitsiilia, Sardiinia ja hulk väiksemaid saari. Pealinn *Itaalia pealinnaks on Rooma. Teda nimetatakse ka Igaveseks linnaks. *Üks rikkamaid linnu kunsti- ja arhitektuurimälestiste poolest. *Kirikuid on kokku umbes viissada. *Aastas külastab Roomat üle kolme miljoni turisti. Itaalia keel *Itaalia keel kuulub indoeuroopa keelkonda romaani rühma. *Seda keelt kõneleb umbes 70 miljonit inimest. *Kujunenud on rahvaladina keelest. *Itaalia keelest pärineb suur osa muusika oskussõnavarast. Kliima *Põhja-Itaaliat iseloomustavad külmad talved ja sajused suved. *Po madalikul on parasvöötme mandriline kliima. *Apenniini poolsaarel ja saartel on lähistroopiline kliima. *Itaalias on kliima mitmekesisus tingitud territooriumi pikisuunalisest väljavenitusest. *keskmised temperatuurid kõiguvad 11 ja 19 kraadi vahel
Neoliitikum noorem kiviaeg, 4.-2.aastatuhat eKr. Inimesed kasutasid lust, puust, kivist esemeid. Mesoliitikum keskmine kiviaeg. 8000 eKr. Töö- ja tarberiistu valmistati kivist (tulekivi ja kvarts), sarvest, puust, nahast ja luust. Keraamika? 5000 eKr. Vanimad savinõud sellest ajast, tarbekunstiliik. Soomeugrilased? - soome ugri keelt kõnelevad rahvad, kujunesid kuskil Uurali mägede lähistel. Indoeurooplased? indoeuroopa keelt kõnelevad rahvad, kujunesid ida euroopas. Tulid lõunast. Etnogenees rahvaste kujunemine ja segunemine. Kivikirstkalme - konstruktsiooniks olid suurematest kividest 5-8 meetrise läbimõõduga ring ja selle keskele laotud kirst, kuhu sängitati surnu. Tarandkalme on kivikalme, mis sisaldab ühte või mitut madala kivimüüriga piiratud piklikku nelinurkset põhja-lõunasuunalist tarandit. Laevkalmed sarnanevad kivikirstkalmetele
tänapäevaga Minu elus on muusikal väga tähtis roll. Esimene asi, kui ma koju tulen, on muusika käima panemine, sest muusika suudab nii palju asju teha. Nagu näiteks: aitab üksinduse ja vaikuse vastu, see teeb mu tuju palju paremaks või vahel, kui on kurb tuju siis on hea kuulata ka kurba muusikat. Ja sellepärast ma järgnevas tekstis võrdlengi kolme vana kultuuri, et teada saada, kas kunagi oli ka muusika inimeste elus oluline. Keldid on kultuurilt ja keelelt indoeuroopa hõimud. Nad tulid Euroopasse umbes 1200 aastat enne meie aega. Nad olid väga sõjakad, egoistid ja erakordselt musikaalsed. Keldid ei pannud enda muusikat kirja ja laule anti edasi suust suhu. Kõige olulisem tunnus oli rütm, teine oli surmateema ja teispoolsuse tunnetus. Nad suhtusid oma muusikasse emotsionaalselt ja muusika tähtsus oli oluline ning kuulasid muusikat, et saada jõudu. Hellenid (~8.saj. e.m.a-146 e.m.a) tulid Euroopasse samal ajal keltidega. Neilt pärineb sõna
27. detsembril 1989. Eelmisel, kommunistliku riigi lipul (19471989) oli keskmisel, kollasel laiul tollane riigivapp. 1989. aasta revolutsiooni ajal võis näha palju lippe, millel kommunistlik vapp oli välja lõigatud. Nii otsustatigi vappi mitte enam lisada. Sarnane rahvuslipp oli kasutusel ka Rumeenia Kuningriigi ajal (18811947). 3. RIIGIKORD JA RAHA, KEEL JMS. Riigikord: Vabariik Raha: Rahaühik- leu (RON) Keel: Rumeenia, Ungari. Rumeenia keel on keel, mis kuulub indoeuroopa keelkonna romaani rühma. Rumeenia keele sõnavara sisaldab umbes 70% ladina päritoluga sõnu, 20% moodustavad slaavi päritoluga sõnad. 4. LOODUS Pinnamood: Umbes 30% riigi territooriumist katavad mäed.
samad tegelased, sugupoolerollide kehtestamine, hoiatus uudishimu/sõnakuulmatuse eest karistus. 13. Mille poolest erinevad (nt A. Dundesi artikli põhjal) V. Proppi ja C. LéviStraussi käsitlused müüdist ja muinasjutust? Kuidas mainitud uurijad mõtestasid folklooris esinevaid binaarseid opositsioone? Lévi-Straussi järgi põhinevad muinasjutud nõrgematel opositsioonidel kui müüdid. 14. Kirjelda allikate iseloomust tulenevaid erinevusi indoeuroopa ja soome- ugri (uurali) rahvaste mütoloogiate uurimisel. Indoeuroopa rahvaste mütoloogia uurimine. Indoeuroopa keelte ja kultuuride väga lai geograafiline levik ja mitmekesisus. Olemas kirjalikud allikad (nt sumeri, akkadi või hetiidi loomismüüdid, eeposed veedad jne). Ajaline sügavus enam kui 4000 aastat. Võimalik on luua keelelisi rekonstruktsioone (võrdlev keeleteadus) ja võrrelda mütoloogilisi motiive ja süžeesi, jälgida nende teisenemisi pikema aja jooksul
(pisikesed lihtsustatud loomafiguurid metallisulamist, relvad, ehted jne.). Stiili, kuidas need loomad välja nägid nimetatakse loomastiiliks ning see on iseloomulik ka teistele rändrahvastele. Tarbekunstis kasutati filigraantehnikat (väärismetallist traat on joodetud mingile alusele peeneks mustriks), emailimist (klaasitaoline värviline mass, millega kaunistati ehteid) ning kärgsulatust (traat joodetakse kontuuriks ja täidetakse emailiga). Keldid rääkisid indoeuroopa keeli, elasid Kesk- ja Lääne-Euroopa metsavööndis ning esimesteks sajanditeks p. Kr sai neist suurim rändrahvas. Aastal 390 e. Kr. rüüstasid nad Rooma linna. Tänapäeval räägivad keldi keeli Iirlased ja Sotlased. Kultuuri kohta saab teavet haudadest. Nende omapäraks on paelornament (sama, mis filigraan, kuid paksem; katkematu väänleva joonega loomade ja inimeste skemaatilised kujud). Germaani hõimud hakkasid liikuma 2. saj. p. Kr. Läänemere äärest Lõuna-Venemaale. Aastal 476
Erinevates maades on erinevad kultuurid, külad, traditsioonid, inimesed, aga eelkõige selleks et reisida on meil vaja ühist keelt , millega suudame suhelda ka väljaspool koduriiki .Nii nagu suuremates riikides on ka meie Eestil kõik suurepäraseks riigiks olemas, eelkõige omad kultuurid ja väga ilus keel- eestikeel. Tänapäeval suhtleakse enamsti keelte abil, mis on kõige kergem. Maailmas on räägitavaid keeli umbes 6 tuhat ning suurima keele hulka kuulub kaksteist indoeuroopa keelt. Mitmed neist nagu inglis, hispaania ja portugali keeled on tuntuimad maailmas ning mida kasutatakse kõige rohkem. Inglisekeel on enim räägitud keel maailmas. Loomulikult ei pane paika enim rääkitud keelt inimesed vaid ka riigi suurus , näiteks Venemaa on üks tuntuimaid ja suurim riik maailmas, kuid kahjuks paljud ei oska venekeelt. Kõik maailma keeled on tähtsad inimeste suhtlusvahendid, kuigi me ei jõuaks neid kõiki maalimakeeli ära õppida, kui just mingi geenisus ei ole.
1) Keel kui märgisüsteem. Vanimad märgisüsteemid. Keel on märgisüsteem, millega kommunikeerivad inimesed. Keele märgiks on sõna. Vanim märgisüsteem on DNA. Üks vanimaid on ka valuaisting, mis tähendab 'oht elule' 2) Keele funktsioonid ja nende kirjeldus. Keele üldfunktsioon on suhtlemine 1) info vahetamine-info andmine/saamine 2) suhtlemine- sõnad, kõnekeel(80%) 3) mõtlemisvahend- inimene mõtleb oma emakeeles 4) identiteedi kandja-rahvusliku enesemääratluse tähtsamaid tunnuseid 5) emotsioonide väljendaja- kehakeel, muud häälitsused, sõimud, kehaline agresiivsus 6) maagilisus- kasutatakse maagiaks 7) kultuuri kandja- keelega pärandadakse kultuuri järgmistele sugupõlvedele 3) Suhtlemine eluslooduses Loomad, linnud, putukad jm. suhtlevad ka märgisüsteemi kasutades. Häälitsused, kehaasendid (putukatel ka värvus). 4) Ikoon- märk, mille tähis on sarnane objektiga, mida see tähistab (Naerun...
(Pole emakeel neil) Tüpoloogiline Liigitus mis rühmitab keeli nende grammatiliste sarnasuste alusel. Genealoogiline - Liigituse alusel rühmitatakse keeled keelkondadesse nende ühise päritolu alusel. Keeltearvu hinnangulisus Keelte arvu on raske hinnata, sest murrete ja keelte piiril on raske vahet teha, raske aru saada kas keel on surnud või on veel kõnelejaid, kõik keeled pole veel avastatud. Maailmas on hinnanguliselt 6909 keelt. Keelkonnad ja näitekeel Indoeuroopa (Ingise); Hiina-Tiibeti (Hiina); Nigeri-Kongo (Joruba); Afroaasia (Araabia); Austroneesia (Indoneesia); Altai (Türgi) ja ülejäänud väiksemad keelkonnad. Läänemeresoome keeled Ungari, Soome, Eesti, Mari, Karjala, Mordva, Vadja, Mansi, Eenetsi, Komi, Permikomi, Handi, Vepsa jne. Keelte elujõudu tugevdavad - tugev identiteet, noortekultuuri olemasolu, suurenenud eneseteadvus, hõimurahvaste abi, riiklik rahaline toetus vähemustele.
NIMETA 3 KIRJUTUSMATERJALI Hiinas kirjutati paberile, siidile ja luukildudele SELETA MÕISTED: ASKEET inimene, kes karmide ja kasinate eluviisidega püüab vabaneda oma hinge uuestisünnist. BUDIST Buddha õpetuse järgijad, kes ei abiellu, ei söö liha ega joo veini, sihiks on saavutada nirvaana, et inimlikest kannatustest vabaneda. KIRJUTA MÕISTE: 1. KIRJAMÄRK HIINAS hieroglüüfkiri, kus üks kirjamärk on üks sõna, 2. MUISTSESSE INDIASSE TUNGINUD INDOEUROOPA HÕIM aarjalased, 3. PREESTER MUISTSES INDIAS Braahman , 4. SUUR KAUBATEE HIINA JA LÄHIS IDA VAHEL Suur siiditee INDIAS VALITSES KASTIKORD. Aarjalaste ühiskonnakorraldus, kus inimesed jagunesid sünni järgi nelja suurde gruppi. Pane kastid tähtsuse järjekorda alustades kõige madalamast. Nimeta iga kasti ülesanded ühiskonnas: 1 brahmaanid preestrid. Ülesanne oli kuulutada jumala-sõna 2 ksatrijad sõjamehed. Rahva kaitsjad ja valitsejad
Esimesena F. Bopp, siis R. Rask. Jakob Grimm formuleeris sada parimal viisil. Kuidas muutuvad häälikud. Bh → ... Grimmi jt seadustes leiti erandeid (mitte nagu õhupall, mitte ei kuku maha vaid hõljub). Formuleeriti uus seadus, mis seletas pea kõiki erandeid. Saussure kaitses 1878 Leipzigis väitekirja. Sel ajal oli keeleteadus saksa teadus. Juhtivaks koolkonnaks muutusid nn noorgrammatikud. (absoluutne liider maailma keeleteaduses). Olukord filosoofias: eesmärk – rekonstrueerida uus indoeuroopa keel. Mida rohkem rekonstrueeriti, seda raskemaks muutus. Nähtus a seotud b a’ b’ ↓ ↓ A A’ tekkis u 5 A-häälikut indoeuroopa keeles Saussure: sellist keelt ei saa olla. Hakkas käsitlema keelt kui süsteemi. (oli selles esimene). Rekonstrueerides peab tulemuseks olema keel. Habemeajamisnuga( universaale ilma vajaduseta ei multiplitseeri). Probleem: intellektuaalne juurdlus.
· Lembit Jaanits arheoloog · Paul Ariste keeleteadlane · Karin Mark antropoloog Esimene arheoloogiline kultuur oli Kunda kultuur, selle asukad jõudsid siis pärast viimast jääaega. See hõlmas nii Eestit, Lätit, Leedut, Soomet ja Lääne-Venemaad. Arvati, et Kunda kultuuri esindajad polnud soomeugrilased nad olid esimesed hõimud, kes Euroopas elasid ehk protoeurooplased. Paul Ariste leidis isegi mõningaid sellised sõnu eesti keeles, millel on sarnasusi mõnede indoeuroopa sõnadele, kuid mis pole tüüpilised indoeuroopa sõnad, seega ta pakkus välja, et sellised põhimõisted võisid kõlada ka protoeurooplaste suudes ja hiljem on need sõnad siis laenatud. Need on üsnagi olulised mõiste näiteks: meri, mägi, oja, mets jt. Kahtlemata on nad tähtsad ja olulised, eriti neile kes elavad loodused. Lisaks sellele leidis ta ka kalade seas: haug, siig, koha ja veel: eile, häbi, must. Tänapäeva keeleteadlased sellist
Tänapäeval pole väga murdekeeles kõnelejaid, kuid vanemad inimesed hoiavad endiselt murdekeeli elus. Murrakud on üksteisest nii erinevad ja kui neid ei tunta ei pruugi jutust õigesti aru saada. Imelik on mõelda, Eesti on nii pindala kui rahva poolest väike riik, aga eripiirkonna inimesed ei pruugi üksteisest üldse aru saada. Maailmas on 6000 kuni 7000 keelt. Neid räägib 7 miljardit inimest, kes elavad 189 iseseisvas riigis. Suurem osa Euroopa keeli kuulub suurde indoeuroopa keelkonda. Keeled on üksteisega suguluses nagu perekonnaliikmed.
kehtestamine, hoiatus uudishimu/sõnakuulmatuse eest karistus. 13. Mille poolest erinevad (nt A. Dundesi artikli põhjal) V. Proppi ja C. LéviStraussi käsitlused müüdist ja muinasjutust? Kuidas mainitud uurijad mõtestasid folklooris esinevaid binaarseid opositsioone? Lévi-Straussi järgi põhinevad muinasjutud nõrgematel opositsioonidel kui müüdid. 14. Kirjelda allikate iseloomust tulenevaid erinevusi indoeuroopa ja soome-ugri (uurali) rahvaste mütoloogiate uurimisel. Indoeuroopa rahvaste mütoloogia uurimine. Indoeuroopa keelte ja kultuuride väga lai geograafiline levik ja mitmekesisus. Olemas kirjalikud allikad (nt sumeri, akkadi või hetiidi loomismüüdid, eeposed veedad jne). Ajaline sügavus enam kui 4000 aastat. Võimalik on luua keelelisi rekonstruktsioone (võrdlev keeleteadus) ja võrrelda mütoloogilisi motiive ja süzeesi, jälgida nende teisenemisi pikema aja jooksul (võrdlev mütoloogia)
Sissejuhatus Soome-ugri keeled on uurali keelkonna suurim haru, kuhu kuulub üle 20 keele, sealhulgas ka eesti keel. Soome-ugri keeled ei kuulu indoeuroopa keelte hulka. Soomes kõneleb karjala keelt umbes 5000 inimest, kuid peamiselt räägitakse seda ikkagi Venemaa Karjala Vabariigis ja Tveri oblastis. Praegu on karjala keele kõnelejaid umbes 65 000, võrreldes varasema 100 000-ga aastal 1926 on neid palju vähemaks jäänud. Kõnelejate arv hakkas kahanema 20.sajandi alguses. Karjala keelt ei kuulutatud riigikeeleks, kuna puudub ühtne karjala kirjakeel ning karjalased moodustavad vaid kümnendiku vabariigi elanikkonnast. Keele tunnused
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
