ühiskonnas. Igapäevane keelekasutus annab meile järjepidevat mõttetööd, mõtlemine ja keel on kaks lähedalt seotud psüühilist funktsiooni. Ent keele otstarbeks on ka meelelise tunnetuse vahendamine, organiseerimine ja täpsustamine. Väikelaps omandab keele selgeks õppimise käigus rikkaliku varu sõnades talletatud teadmisi ja praktilisi oskusi. Kõne on inimesele niihästi sõnaline mõtlemise aluseks kui ka suhtlemisvormiks (Kidron 2001). Keel annab sõnadega indiviidile edasi täielikult valmis kujundatud suhete arusaamise süsteemi. Selles valikus laiendab laps ainult seda, mis temale sobib, minnes uhkelt mööda sellest, mis ületab tema taseme mõtlemise (Piaget 2004). Laste kõne areng jaguneb nelja perioodi. Neist kolm langevad esimesse kolme eluaastasse. Need on häälikuline periood (koogamine ja lalisemine), sõnalise arengu periood (üksikud sõnad) ja lause periood (2- kuni 3- ja enama sõnalised lihtlaused). Neljas periood on
korral. (Pettinger, EU inflation and deflation 2014) Sd KOKKUVÕTE Antud referaadis on põhjalikult käsitletud inflatsiooni olemust. Kuigi kasutades erinevaid allikaid, saab väita, et inflatsiooni teema ei ole majandusteadlastel veel 14 lõplikult läbi uuritud. Ikka avastatakse järjest rohkem mõjusid inflatsioonile ja selle mõju teiste ühiskonna teguritele. Kuigi sõna „inflatsioon“ on veel hirmutav indiviidile, ei tohi ära unustada, et riigil on soovituslik omada 2% inflatsiooni, mis suurendaks majandusaktiivsust. Samas ei tohi olla liiga rutakad ja süüdistada majandusprobleemides ettevõtteid ja juhtisid, kui on avastatud, et indiviidid võivad oma käitumisega põhjustada täpselt sama moodi inflatsiooni. 15 Sd KASUTATUD ALLIKAD Amadeo, Kimberly. Types of Inflation: 4 Different Types Plus More. 6. mai 2013. a. http://useconomy.about
staatust => kodanikuühiskond (indiviidid) · Riiklik suveräänsus peegeldab indiviidi autonoomiat. · Riik kannab endaga egalitaarse ühiskonna mudelit - väärtustatakse individuaalsust. · Indiviidi iseloomustab vaba suhe sotsiaalsetesse tavadesse. o - indiviid on vaba kogukonna survest (valib ise, milliseid tavasid järgib) o - seaduseks saab ainult suverääni kehtestatu · Siedentop: riik annab indiviidile kodanikurolli- > indiviid saab sedasi justkui välise 'viitepunkti' o kodanikuroll kui 'metaroll' (AVALIK)- sellele ehitatakse ülejäänud elulised rollid (ERA) (ema/isa; juuksur/kosmonaut etc) · Korporatiivne ühendus, on kindla ees-märgiga organisatsioon, 'üks organism'- siin võivad olla reeglid, kuid need pole esmatähtsad, nad on pigem vahendilise ehk instrumentaalse iseloomuga
ETTEVÕTE. ETTEVÕTLUS. ETTEVÕTJA. Ettevõtluse müüdid või tegelikkus: 1) Ettevõtjaks sünnitakse, mitte ei saada. 2) Ettevõtjaks olemine on ainus võimalus olla täielikult sõltumatu, iseenese boss. 3) Ettevõtlusega võib üleöö rikkaks saada. 4) Parem on olla ettevõtte ainuomanik, kuna siis jääb kogu teenitav tulu endale. 5) Ettevõtte võib rajada, kasutades teiste inimeste raha (nt võttes pangalaenu või saades hankijatelt krediiti) ja riskides ise vähesega. 6) Raha teeb raha. 7) Ettevõtja edu määrab suuresti õnn ta oli kogemata õigel ajal õiges kohas. Teadmised ja oskused on seejuures vähe olulised. 8) Ettevõtja peamine motivaator on raha, ta tahab teenida suurt kasumit, et saaks seda kulutada. 9) Ettevõtja on tegutseja, mitte mõtleja. Ettevõtja võtab suuri riske. 10) Ettevõtte rajamise järel saab oma ärist kohe ära elada. Erinevad ettevõtluse (ja ettevõtja) käsitl...
Narratiivne mõistmine on seotud kannatuste mõistmisega. Inimene kannatab, kui tänu teatud sümptomitele või haigusele ei saa ta ennast teostada (viia ellu oma plaane ja eesmärke). Nt võib lonkamine põhjustada täiesti erinevaid kannatusi sportlasele ja kirjanikule. Bioloogiline läbivaatus ja sarnase haiguse tuvastamine ei anna vastust sellele, kui palju inimene tänu sellele haigusele või puudele kannatab. Kuna elukvaliteet on seotud indiviidile oluliste eesmärkide saavutamisega, siis on omavahel seotud ka elukvaliteet ja tervis. Narratiivse lähenemise korral on inimene terve siis, kui ta ei ole (kehaliselt) takistatud saavutamaks tema jaoks olulisi eesmärke. Nt võib lonkav kirjanik tunnistada end terveks, tegevsportlane aga ilmselt mitte. Inimese elunarratiivi mõistmine võib aidata ka leida haiguste põhjuseid (nt ebatervislik elustiil). Nt
,,Valetamine vale, ebakõlbeline!" ei saa olla otseselt õige või vale, vaid mingi tunne, mida praegusel hetkel tunnel. Kui keskkond muutub, siis võin tunda hoopis teisiti. Eisgees netiteksti tõlgendamise küsimus, mõtlen enda moodi teise kirjutatud teksti, anname teise hinnangu Empirism tunnete tundmine, piiritlemine. EETILINE EGOISM õige või vale sõltuvad sellest, kui palju see toodab teatud soovitud tagajärge indiviidile, üksikisikule. Ei saa olla nt perekonnas. Hedonism mis suurendab naudingut, see on hea. Õige või vale sõltiuvad sellest kui palju see toodab teatud soovitud tagajärge isikule. Võetakse seda tihti läbi hedonismi elul pole sügavat mõtet. nautida lhtsalt elu. intellektuaalsete naudingute eelistamine. mis suurendab minu naudingut on hea..läbi sellise vaate. Nartsissism eneseimetlus. See hea, mis mu enda eneseimetlust aitab tõsta. Eneseteostus on oluline.
mõistusega. A.H. Francke Saksamaa pietist. Väga range, karistati palju. Rajas erinevaid koole lastekodu, vaestekodu. Sealt sai alguse laiem lastekodude levik ja põhimõtte liikumine. Valgustus (18.saj Euroopa) Sotsiaalpedagoogilise mõtte levik on seotud valgustuse ideega: Inimese suutlikkus ise oma saatust kujundada. Võime teaduse ja mõistuse abil lahendada ühiskonnaprobleeme. Aidata kaasa heaolu ja õnne saavutamisele. Valgustus - liigselt keskenduti indiviidile (probleem jäeti kõrvale nõrgemad indiviidid). J-J. Rousseau (1712-1778) Prantsuse filosoof Sotsiaalpedagoogikat palju mõjutanud Tema asetas pedagoogikas lapse kui indiviidi keskmesse Kindlasti tuleb arvestada lapse arengustaadiumitega, laps peab olema laps, talle ei tohi peale suruda asju, milleks ta valmis pole. Näitas oma eeskujul seda. Kasvataja peab last kohtlema austusega. Laps teab ise, mis talle hea on.
- esmane hinnang on ajas esimene (isiksuslike tegurite roll, minevikukogemused) - teiseks hinnatakse enda kontrolli- ja toimetulekuvõimet ohtliku stiimuliga (enesehinnang, eneseefektiivsuse tunne) - kolmandaks on ümberhindamine positiivse taseme saavutamisele aitab kaasa situatsiooni uuesti tõlgendamine - stiimulile antavad hinnangud individuaalsed Stressireaktsiooni kolm staadiumit · häire staadium oht indiviidile · vastupanu avaldamine ressursside mobiliseerimine (nt. vererõhk, kehatemperatuur tõusevad) · kurnatusstaadium stressitaluvuspiiri ületamine, pinge pikaajalisel kestmisel Stressi kogemisel on olulised individuaalsed iseärasused, hinnangud stiimulitele, hoiakud (maailmapilt) ja sotsiaalne keskkond (suhted). Võimalikud ressursid, mida saab rakendada stressiga toimetulekuks: isiksuslikud (nt. enesehinnang, usk enda efektiivsusesse,
saj pärast I ms globaalse tähtsuse vähenemine, vt O.Spengler ,,Õhtumaa allakäik" 1916. Hoiatus moraalse allakäigu eest; kuna oli arvamusel, et Saksamaa võidab, ehitas teose üles kui juhtnöörid positsiooni taastamiseks. Euroopa käekäigu üle hakkavad otsustama välised poliitilised jõud, võimsus kandub väljapoole. Samas kas tugevus ainus variant valitsemise kindlustamiseks, variantideks veel majanduslik tugevus, indiviidile keskendumine; uute, ,,pehmete" väärtuste tähtsustamine. - Avalikkuse struktuuri muutumine. Jürgen Habermasi poolt kasutusele võetud nimetus, kirjeldab poliitika üle aktiivselt arutlevate inimeste muutumist; ideaalse avalikkuse otsing. Teooria, mille kohaselt kuni valitsejate ajastuni oli avalikkuse osakaal ühiskonnas väga väike (avalikkus kui rahvahulk, kes aktiivselt poliitika üle arutleb ning
pietistliku usulise kasvatuse saanud tüdrukud B. Ei ole õige väga noorelt vanemad kaotanud tüdrukud C. ? seksuaalselt vabameelsed tüdrukud IX TEEMA Kas J. S. Mill'i arvates peab indiviid järgima tavasid ja traditsioone? A. Ei ole õige Jah, sest põlvkondade kogutud tarkus on enam väärt kui inimese enda arusaamad. B. Õige! Ainuüksi seetõttu, et tegemist on tava või traditsiooniga, et pea neid küll järgima. C. ? Ei, sest ühiskonnal pole õigust indiviidile mingeid piiranguid seada. Kas J. S. Mill'i arvates tuleks väärad arvamused ühiskonnas keelustada? A. ? Ei, sest väärad arvamused kaovad ning tõde võidab lõpuks ikkagi. B. Ei ole õige Jah, sest väärad arvamused eksitavad inimesi. C. Õige! Ei, sest isegi kui mingi arvamus oleks väär, oleks tema olemasolu vajalik tõe mõistmiseks. Milline järgmistest isikuomadustest on Aristotelese arvates eetiline loomutäius? A. ? vaprus B
inimkond enam jätkusuutlikult. Ökojalajälge ja eluslooduse kandevõimet mõõdetakse globaalhektarites inimese kohta aastas (gha / in a). Üks globaalhektar on tingühik, mis vastab maakera keskmise bioloogilise tootlikkusega hektarile. Ökoloogilist jalajälge saab arvutada kas inimese, leibkonna, toote, mõne organisatsiooni või territoriaalse üksuse, nt riigi või linna tasemel, siin lehel olev ökojalajälje kalkulaator keskendub indiviidile ja tema tarbimisharjumustele, võttes arvesse ka terve leibkonna poolt tehtavaid kulutusi. Et viljeleda jätkusuutlikku eluviisi, ei tohiks Maa ligi 6,9 miljardi elaniku keskmine ökojalajälg ületada 1,8 globaalhektarit aastas. Eesti elaniku keskmine ökojalajälg oli aga 2007. aastal (viimased arvutatud andmed) 7,9 gha/in a. See tähendab, et me elame globaalses mõõtmes vastutustundetult ja tulevaste põlvede võimaluste arvelt. Kui kõik elaksid nii nagu meie, oleks
Seega kui õpilane saab ühel konkreetsel viisil õppimisega hästi hakkama, meenub talle tema hea ennesetunne, siis tõenäoliselt saab sellest tema õpistiil ja –harjumus. (Burnett, Jarvis, 2004) Gary Burnetti ja Kay Jarvise (2004) jõudsid järeldusele, et informatsiooni vastuvõtmise viis võib mõjutada eelistatud õpistiili ja –harjumuste väljakujunemist. Heade õpiharjumuste kujunemiseks aitab kaasa õpistiil, mis on indiviidile omane ja harjumuslik viis õppimiseks, õpitulemuste kasutamiseks ning õppimisse suhtumiseks (Brookfield 1995, Tomusk 1993; Liimets 1999). Õppima õppimine tähendab oma õpistiili teadvustamist, mille käigus õppija saab teadlikuks, milliseid õppimise viise on ta seni harjumuslikult kasutanud ning millised viisid on tema jaoks õppimisel kõige sobilikumad ning tulemuslikumad (Beljajev, Vanari 2005).
tippu-- kuidas kohaneb ja kas kohaneb. P.A. Ellis ja W.C. Lane märgivad, et Ameerika (ka Lääne - Euroopa) ühiskondlik süsteem püüdleb selle poole, et kinnistada isiksus nendele klassitingimustele, milles nad on sündinud. Kuid sellele vaatamata vabaneb osa igast põlvkonnast klassipiirangutest ja muudab oma positsiooni sotsiaalses struktuuris. Sellest tulenevalt püstitavad sotsioloogid küsimuse, kuidas indiviid adapteerub, millised on vertikaalsest mobiilsusest tulenevad tagajärjed indiviidile, eriti kui mobiilsusel on ulatuslik distants. Ühest vastust sellele polegi leitud. Veel muid mobiilsuse liike Absoluutne ja suhteline mobiilsus. Kogu põlvkond parandab absoluutselt oma positsiooni, võrreldes eelmise põlvkonnaga. (II MS järgne olukord, tänane Eesti). Kuna kõigi positsioon paraneb, ei ole indiviidi positsioon teiste oma põlvkonna liikmete suhtes oluliselt paranenud. Kollektiivne ja individuaalne mobiilsus. Hariduslik mobiilsus Professionaalne mobiilsus
rahakoti paksusest sõltumata võrdne võimalus osa võtta ühiskonna üldisest heaolust (Vikipeedia). Heaoluriigi tekkega peaks kaasnema ka üldise elatustaseme tõus ning suurenema keskklassi osa ühiskonnas. Üldised heaoluriiki iseloomustavad tunnused on järgmised: Vaesuse leevendamine, Sotsiaalse tõrjutuse vähendamine, Aktiivne kodanikuühiskond, Ametiühingute rolli tähtsustamine palga- ja töötingimuste läbirääkimistel, Tasuta igale indiviidile võimetekohase hariduse tagamine, Inimestevahelise sallivuse ideaal ja inimõiguste kaitse, Inimestevahelise koostöö ideaal hea ja inimväärse elu nimel, Sotsiaalpoliitikas hoolivuse põhimõte, aidata ühiskonnas nõrgemaid järgi, Heaoluriigi õigused on positiivsed õigused, sest need suurendavad kodaniku võimet iseendaga toime tulla, Võrdsete võimaluste tekke eelduseks ja heaoluriigi finantseerimiseks progressiivne tulumaks,
• Sotsiaalset kapitali saab aga käsitleda ka instrumentaal-analüütilisel tasandil, nagu seda teeb näiteks Bourdieu (1986), kus lähtekohaks on indiviid ja tema võimalused, mis sõltuvad konkreetsest võrgustikust, millesse indiviid kuulub ja mille loomiseks ta on ise ühel või teisel moel kaasa aidanud. Kui makrotasandil saavad sotsiaalsest kapitalist osa kõik ühiskonna liikmed, siis indiviidi tasandil keskendub kasu antud indiviidile või kitsamale võrgustikule, millesse ta kuulub. Bourdieu näitab, kuidas indiviidi toimetulek ja edu on paljuski determineeritud just sellise sotsiaalse võrgustiku poolt. Ehk teisisõnu — õige päritolu ja sugulased, s.o sotsiaalne kapital, mis on kaasa saadud sünnimomendil, aga ka õiged sõbrad, tuttavad, ja miks mitte ka õige partei või kokteiliõhtud õiges seltskonnas, võivad olla inimese elutrajektoori kujunemisel üsnagi määravaks teguriks
· Sotsiaalset kapitali saab aga käsitleda ka instrumentaal-analüütilisel tasandil, nagu seda teeb näiteks Bourdieu (1986), kus lähtekohaks on indiviid ja tema võimalused, mis sõltuvad konkreetsest võrgustikust, millesse indiviid kuulub ja mille loomiseks ta on ise ühel või teisel moel kaasa aidanud. Kui makrotasandil saavad sotsiaalsest kapitalist osa kõik ühiskonna liikmed, siis indiviidi tasandil keskendub kasu antud indiviidile või kitsamale võrgustikule, millesse ta kuulub. Bourdieu näitab, kuidas indiviidi toimetulek ja edu on paljuski determineeritud just sellise sotsiaalse võrgustiku poolt. Ehk teisisõnu -- õige päritolu ja sugulased, s.o sotsiaalne kapital, mis on kaasa saadud sünnimomendil, aga ka õiged sõbrad, tuttavad, ja miks mitte ka õige partei või kokteiliõhtud õiges seltskonnas, võivad olla inimese elutrajektoori kujunemisel üsnagi määravaks teguriks
• Sotsiaalset kapitali saab aga käsitleda ka instrumentaal-analüütilisel tasandil, nagu seda teeb näiteks Bourdieu (1986), kus lähtekohaks on indiviid ja tema võimalused, mis sõltuvad konkreetsest võrgustikust, millesse indiviid kuulub ja mille loomiseks ta on ise ühel või teisel moel kaasa aidanud. Kui makrotasandil saavad sotsiaalsest kapitalist osa kõik ühiskonna liikmed, siis indiviidi tasandil keskendub kasu antud indiviidile või kitsamale võrgustikule, millesse ta kuulub. Bourdieu näitab, kuidas indiviidi toimetulek ja edu on paljuski determineeritud just sellise sotsiaalse võrgustiku poolt. Ehk teisisõnu — õige päritolu ja sugulased, s.o sotsiaalne kapital, mis on kaasa saadud sünnimomendil, aga ka õiged sõbrad, tuttavad, ja miks mitte ka õige partei või kokteiliõhtud õiges seltskonnas, võivad olla inimese elutrajektoori kujunemisel üsnagi määravaks teguriks
indiviidile, kontekst pakub vahendeid, rakendatav kultuuri ja ajaloolisse perioodi universaalselt. Perekonna astme teooriad lähisuhete astme teooriad, pere ontekst on eraldi indiviidist, kontekst seotud indiviidiga limiteeritult tavakeskkonna D. Levinson Inime Mehaaniline metamudel- analoogia masinale, osad funktsioneerivad eraldi, masin töötab välise faktori mõjul, väline- operantne tingimine ja stiimul Pere indiviidide kogum kellel kõigil on sõltumatu mõju märklaua indiviidile peres mida nad vormivad on väärtuste ja normide järgi. Pere kontekst on eraldi indiviidist. Õppimine )oper tingitus) toimub iga pereliikme vahel loomulikus keskkonnas pere liikmel õpetavad ja kinnitavad laste kasvatamisel teatud käitumismustreid +vaatluslik õppimine. Perekond =osade summa. Indiviidi ega pere arengut ei saa ette ennustada. Arengul ei ole lõpp-punkti , kuid arengu suund oleneb pere liikmete kinnituste....
- Rules of the Sociological Method (1895) - Asutas ajakirja L'Annee Sociologique (1896) - Suicide (1897) - Primitive Classification (1903) - Elementary Forms of Religious Life (1912) - Kirjutas seaduste mõjust, religioonist, haridusest, teadmise sotsioloogiast, moraalsusest, sotsiaalsest kihistumisest jmt nähtustest ühiskonnas. Struktuurfunktsionalismi pooldaja - positivistliku sotioloogia edasiarendaja - 'Sotsiaalne fakt' nähtused, mis kehtestavad indiviidile väliseid piiranguid - Sotsiaalsetel faktidel on sotsiaalsed omadused ning neid ei saa seletada bioloogiliste ega psühholoogiliste faktide abil. Durkheimi positivism Sotsiaalsete faktide uurimiseks on statistika, mis aitab kaotada inimeste individuaalsed põhjused ja olukorrad - Tema positivistlik lähenemine avaldub kõige selgemalt tema uurimuses enesetappudest ('Suicide') - selles uurimuses kujundas ta sotsiaalteadust kui distsipliini, mis analüüsib andmeid 'objektiivselt'.
Life. Crestwood Heights. Elanikud kasutasid oma elamise välist ja sisemist pilti staatuse rõhutamiseks. Lapsed olid sotsialiseeritud. Igapäevaelus domineeris komformism. Elanikud ei „piilunud“ järgmist eeslinna, nad olid „kohal“. Fava (1956) uuris NY – Manhattan, Queens, Nassau maakond. Suhtlus naabruskonnaga selgelt erinev. Kesklinnas madalaimad, siseringis kesktasemel, eeslinnas kõrgeim. Kirjeldades eeslinna eluviisi, ei suudetud näidata eeslinna mõju indiviidile. S.t. nad tõid oma eluviisi kaasa, mitte eeslinn ei kujundanud seda. Teise laine uuringud: Berger (1960/68) Working-Class Suburb. Eeslinn ei muutnud töölisklassi indiviidide käitumist. Liikudes linnast eeslinna muutusid nad üürnikest omanikeks. Kuid nende elustiil ei muutunud (70% ei osalenud klubides vm organisatsioonides, passiivne kultuuritarbimine). Naiste suhtlus naabruskonnaga varasemast aktiivsem Gans (1967) The Levittowners
Eesmärgikonfliktid Indiviidid tajuvad, et tema eesmärgid, mille poole ta püüdleb on „löögi all“ Indiviidi eesmärgid on vastuolus, ühe inimese eesmärgid takistavad teiste eesmärkide saavutamist. Indiviidide eesmärgid on vastuolus grupi juhi eesmärgiga Indiviidi eesmärgid on vastuolus kehtestatud reeglitega (juhi eesmärgiga kindlustada reeglite järgmist) Õigustekonfliktid. Vastuolud, mis tekivad kui üks indiviid rikub teise õigusi. Õigused „on antud“ indiviidile: A) seadustega (kirjutatud reeglid) B) läbi sõlmitud kokkulepete Sageli arvab indiviid ekslikult, et tal on õigus. Eesmärgikonfliktide lahendamisel tuleb aru saada sellest, et peab püdma mõista teiste eesmärke.. Pondy (1967) esitab konflikti mudeli: 1) kognitiivne - indiviid hindab situatsiooni vastavalt oma väärtustele ja tõekspidamistele (mõtlemine ja analüüs) 2) afektiivne - emotsionaalsed reageeringud, emotsioonid. 3) käitumuslik – tuleneb eelneva kahe koostamisest.
enesehinnangut. Laps areneb sotsiaalselt saamatuks, oma kõrgenenud haavatavusest lähtuvalt satub ta kergemini konfliktsetesse situatsioonidesse ning suure tõenäosusega saab talle omaealiste hulgas tõrjutu seisund. (Soonets 1997) Kõik antud tegurid on arengule pärssuvad ning mõjuval lapsele negatiivselt. Nii emotsionaalse kui ka psühholoogilise väärkohtlemise tagajärjed on kauakestvad ning avaldavad mõju indiviidile ka tema täiskasvanueas. Füüsiline vägivald on lapse väärkohtlemise liik, mille käigus asetatakse laps tahtlikult füüsilise ja psüühilise ebamugavuse seisundisse, tekitatakse talle tahtlikult kehavigastus või ei väldita selle tekkimise võimalust. Lapse füüsilise vägivalla ohvriks olemisele viitavad lapse käitumise iseärasused hirmureaktsioonid vanema lähenemisel lapsele, üldine füüsilise
See on võrdlev õpetus religioossetest ettekujutlustest ja väljendusvormidest. III. Usundipsühholoogia Siin võib eristada individuaal- ja sotsiaalpsühholoogilist aspekti. Esimene jälgib uskliku inimese hingeelu, usulisi elamusi, nende tekkimist ja elamustüüpe. Huvitavaks aspektist on usuelu juhid: prohvetid, šamaanid, karismaatilise sektijuhid Sotsiaalpsühholoogiliselt võib vaadelda nt usukogukonna mõju indiviidile, juhtide mõju kogukonnale jne. IV. Usundisotsioloogia Uurib usukogukondade ehk kofessioonide ja profaansete ehk ilmalike kogukondade vastastikust mõju konfessioonide suhet riigiga, perekonnaga jne. 3 Religioonide liigitus I. Tekkeprotsessil põhinev 1. Etnilised ehk rahvuslikud usundid Esinevad oma keele ja rahvuspiirkonnas. Nende tavad on rahvatraditsioonidega
karistused tulevad. Välisriikides on teatud piirkonnad, kus karistused erinevad. Seal, kus nad erinevad, on võimalik seletada, et sotsiaalsed tingimused on halvemad või paremad. 8. Õigusemõistmine lähtub stereotüüpsest ettekujutusest kurjategijast kui madala moraaliga isikust ja isikust, kes soovib teistele paha ja isikust, kes ka väärib hukkamõistu Ettekujutus on selgelt süsteemile etteheide ja mille vastu tuleb võidelda. 9. Kui indiviidile on märk külge pandud, siis märgist on raske vabaneda. Märigstamisteoorias on ka klassikalisest lähenemisest edasi mindud ja hakatud eraldi vaatama seda osa, et mis toimub kurjategijaga pärast märgi omaksvõtmist? Alguses vaadati, kuidas ühiskond oma suhtumist muudab indiviidi, aga seejärel vaadatakse, et ka indiviidi suhtumine endasse muutub. Märgistamisteooria edasi arendamisel räägitakse eraldi primaarsetest hälvetest ja sekundaarsetest hälvetest.
Poliitika tegemine ja uurimine n Poliitika erinevates lähenemistes: n võimuga seotud küsimused n riigi valitsemise küsimused n ühiste asjade korraldamise küsimused n nappide vahendite jagamise küsimused n Poliitika tegemine on poliitikaküsimuste iga-päevane lahendamine: koostöö ja konflikt n Poliitika uurimine on midagi muud kui igapäe-vane poliitikategemine. Püütakse mõtestada inimeste käitumist poliitika tegemisel Argi- ja teaduslik teadmine Argi- e tavamõtlemine: n Mitteusaldatavad vaatlustulemused n Valikulised tähelepanekud n Liialdatud üldistamine n Põhjendamata otsustused n Pinnapealsed järeldused n Olulise ja ebaolulise eristamatus Teaduslik teadmine: n Algupärasus n Objektiivsus n Sallivus n Tõestatavus n Kontrollitavus n Täpsus n Süsteemsus n Kumulatiivsus n (Empiirilisus) n Otsitakse seaduspärasid...
kaks olulist rolli: vanematepoolne kasvatus kooskõlas lapse õiguste ja kohustustega, mis tulenevad seadustest ning nende seaduste rakendamine lapse terveks ja inimlikuks kasvatamiseks lähtuvalt perekondlikest traditsioonidest ja üldtuntud tavadest. Minu valitud kursusetöö teema on väga aktuaalne hetkel kahel põhjusel: järjest enam pööratakse meie arenevas euroopalikus kultuuripildis tähelepanu lapsele kui eritähelepanu vajavale indiviidile ning sotsiaalministeeriumis on hetkel valmimas parandus lastekaitse seadusse, mis keelustaks igasuguse lapse kehalise karistamise. Oma kursusetöö kirjutamisel ei sea ma eesmärgiks niivõrd lastekaitse tööga seotud ekspertide hinnangute ja arvamuste lahti mõtestamist kuivõrd lihtsalt seadusandlusest ülesse otsida laste õigused ja kohustused ning nende lühike ja lakooniline kommenteerimine. Kursusetöö koostamise käigus üritan välja selgitada, millised
Kas ma saan moraalselt vastutada, kui kõik on ettemääratud? Ent, on’s lood paremad kui kõik on juhuslik? Kas siis saaksin moraalselt vastutada? 3) Esteetikas Tsensuuri ja loomingulise vabaduse küsimus Ent kunstnike on alati piiranud (a) materjalide kättesaadavus ,(b) tööde teema/ainestik (valitseja tahe), (c) žanrireeglid ning (d) leidub suurt kunsti, mis on loodud räige tsensuuri olukorras 4) Poliitikafilosoofias “puutumatuse ala” Kui palju vabadust võib/peab riik indiviidile andma – palju talle õigusega kuulub? Mil määral on isikul võimalus ühiskonnas toimida, ilma et sellele tegevusele eelneks piiranguid või järgneks moraalset või legaalset hukkamõistu? Millisel alusel tohib riik sekkuda inimeste ellu ning keelata neid toimimast nii, nagu nad soovivad, või sundida neid tegutsema oma soovide vastu? 2. „Negatiivne vabadus“ tähendab … Vabadus on kitsenduste (piirangute, sekkumise jms) puudumine. Oled N-mõttes vaba, kui sind
joontes peegelduvad rahvusele, etnilisele grupile või kultuurile ühised omadused. Üldised loomuomadused pajatavad mõistagi üsna vähe mingisse kultuuri kuuluvast konkreetsest indiviidist. Allport'i meelest rööviks inimese kirjeldamine mingite universaalsete omadustega tema kordumatu loomuse. Allport pakub välja inimese morfogeense käsitlemise põhimõtte, mis väärtustab just üksikisikute kordumatuse uurimist. Esimesel juhul kantakse gruppide uuringul täheldatu üle konkreetsele indiviidile, teisel juhul toimitakse vastupidi: indiviidi uuringu tulemuste kohta tehakse järeldusi gruppide kohta. 1. Kardinaalsed dispositsioonid on inimese olemuse ja tema käitumise aluseks olevad omadused. 2. Keskseid dispositsioone võib vaadelda isiksuse kandetaladena - need on kardinaalsetest joontest vähem eredad, ent samas konkreetse inimese juhttunnused. 2 3
Sotsiaalne soodustamine on nähtus, et teiste inimeste kohalolek võib mõjutada ülesande sooritust, sageli paremuse suunas. Sotsiaalne looderdamine on inimese kalduvus mõnes olukorras pühenduda grupi ülesandele vähem jõupingutusi kui sama ülesannet üksinda täites. 22) Sotsiaalse mõju seaduse sisu. Sotsiaalse mõju seadus koosneb kolmest tegurist tugevus, arvukus ja lähedus ning need tegurid määravad ära sotsiaalse mõju, mis igale indiviidile igal hetkel toimivad. Tugevus seda võivad mõjutada sellised tegurid nagu suhted kas publikuks olid ,,olulised teised" või osa katsealuse spetsiaalsest referentgrupist antud kontekstist. Arvukus tähendab hõlmatud indiviidide hulka, kuid mõju tugevus ei suurene võrdeliselt inimeste arvuga. Mida enam on inimesi, seda võimsam on jõud, kuid üle teatud arvu muutub sotsiaalse mõju suurenemine iga inimese lisandumisega väiksemaks.
võimukonflikt, kehv kommunikatsioon, usalduse puudumine, hirm partneripoolse tõrjumise ees, huvi langus, seksuaalsuse allasurumine. Rahuolu on seotud seksuaalsuhtega partneriga positiivselt (pos korrelatsioon). Teraapias käimine partneriga koos töötab palju paremini kui üksi käimine. 3. Jälitamine- kui huvi partneri vastu saab kinnisideeks (psühhiaatriline häire- relational stalking) või tegutsemis-käitumisviis; sisuliselt sama fenomen; konkreetsele indiviidile .. käitumine sisaldab endas ähvardamist ja on potentsiaalselt ohtlik; meil pole ta kuritegu, aga vb 1 liik; teine isik kogeb, et ta on ahistatud, stressis, tunneb hirmu oma lähedaste või enda turvalisuse pärast; see käitumine on püsiv; intensiivselt püüab luua intiimseid või üldse suhteid teisega; obsessiivne jälitamine: 1)tahtlik ja pidev kontakt või selle püüdlus 2)ohvripoolne mittetahetud kontakt 3)ründav või ohtlik; sagedamini
realiseerimise piiramisest, nt riik ei tohi suruda teatud usku peale. · Kohustus kaitsta õigusi riigil on aktiivne kohustus austada ja TAGADA tema territooriumil viibivatele ning tema jurisdiktsiooni alla kuuluvatele isikutele paktiga tunnustatud õigusi. Riik peab midagi asjakohast tegema, et realiseerida inimõigusi, nt õigust elule. Riik peab olema aktiivne, et kaitsta meie elu teiste isikute eest. · Õigused kuuluvad indiviidile. · Vertikaalne mõju. Ühel isikul ei ole inimõigusi teise isiku ees. Suhe on riigi ja isiku vahel. · Õigused tuleb tagada indiviidile, kes on riigi territooriumil ja alluvad selle jurisdiktsioonile. samas diplomaatide suhtes seda ei kohaldata, sest nad ei allu jurisdiktsioonile. · Kas riik peaks tagama kodanike õigusi, kui kodanik viibib välismaal. Näiteks kodanik x otsustab röövida oma riigi kodanikku välismaal
10 1) haigusele vastuvõtlike inimeste arv see sõltub inimeste asustustihedusest (tihedalt koos elavate inimeste seas levib nakkus kiiremini), ringi liikumise sagedusest (ringi liikumine soosib nakkuse levikut); 2) kui kaua nakatunud indiviid on teistele ohtlik, kui kaua nakatunu püsib elus või on haige; 3) haigustekitaja nakkavus, kui kergelt nakkus uuele indiviidile levib. Nakkushaiguste ajalugu Kiviajal kui inimkond elas küttide-korilastena ei esinenud suuri epideemiaid, kuna inimesed elasid nii hajutatult, et nakkustel ei olnud kellelegi edasi levida, kui üks inimene (või inimgrupp) oli nakatunud. Seetõttu olid nakkushaigused ka vähem virulentsed (vähem ohtlikud), kuna viiruse jaoks oli kasulik, et haige võimalikult kaua elus püsiks ja uute inimestega suhtleks.
Vastasel korral langeks ettevõtte väärtus kapitaliturul ja tekiks ülevõtmise oht uue omaniku poolt koos juhtide vahetamisega. *Konkurents kaubaturgudel toob välja juhtide omakasupüüdlike toimingute negatiivse mõju ettevõttele ning selle väärtus kapitaliturul langeb. *Konkurents nappide juhikohtade pärast ning juhtide osalemine kasumis (tulemuspalk) aitab viimaseid distsiplineerida ja motiveerida Õigusnormid majanduslikult -*on omakasu järgivale indiviidile (homo oeconomicus !) sihifunktsiooni kõrvaltingimusteks e kitsendusteks.*ei välista keelatud toimingut, vaid määravad kulud isikule, kes peab otsustama, kas järgida keeldu või mitte.*määravad kindlaks õigusrikkumise varjatud hinnad, mida ta on valmis õigusrikkumise eest maksma.*positivistlik õigusökonoomika uuribki ratsionaalsete inimeste reaktsioone õigusnormide muutmiseleÕÖ normatiivne analüüs -On eelkõige õigusnormide
Piir massi- ja kõrgkultuuri vahel on dünaamiline, kõrgkultuur võib muutuda massikultuuriks ning massikultuur võib inspireerida kõrgkultuuri. - Subkultuur - varasema subkultuuri teooria kohaselt (Birminghami ja Chicago koolkonnad) vaadeldakse subkultuuri homogeense inimeste grupina, kes vastanduvad ühiskonnas kinnistunud ja tunnustatud normidele ning väärtustele. - Post-subkultuuri teooria kohaselt on subkultuur kui eristuv tarbimise vorm, mis annab indiviidile rohkem valikuvõimalusi ning on paindlik. Subkultuuri liikmeid iseloomustatakse tavaliselt spetsiifilise riietuse ja muusika tarbijatena. · Ühiskond struktureeritud sotsiaalsete suhete süsteem, mis seob indiviide, kellele on omane ühine kultuur; · Väärtused - indiviidi ja/või grupi (ühiskonna) arusaamad sellest mis on ihaldusväärne, sobiv, õige, vale. Väärtused on tugevalt seotud kindla kultuuriga;
Referaat 2009 Inimese arendamine tehnoloogiat kasutades · Võimalus kopeerida oma mõistus masinasse ja teoreetiliselt ka sealt edasi teise ajusse annaks meile võimaluse ületada oma surelikkuse. · Võimalus kopeerida oma mõistus masinasse annab meile teoreetilise variandi jooksutada mitmeid koopiaid ühest ja samast olemusest. See annaks indiviidile võimaluse kogeda mitmeid asju samaaegselt. · Olenemata tehnikast, mida selleks kasutada, inimese olemuse kopeerinime oleks eepiliste mõõtudega tegevus. Üheks peamiseks takistuseks on see, et bioloogiline neutraalvõrgustik on oma olemuselt paralleelne ja analoog aga tänapäeva arvutisüsteemid on lineaarsed ja digitaalsed. Lahenduseks sellele probleemile pakutakse quantumarvuti kontsepti, mis tooks ka vajalikud
PLATON(427-347 e.Kr) Üks suuremaid antiikaaja mõtlejaid pühendas oma elu filosoofiale hoolimata aristrokraatlikust päritolust ja vanemate soovist, et ta valis poliitiku või luuletaja karjääri . Ta alustas Sokratese õpilasena, hiljem rahas oma filosoofia kooli "Akadeemia" . Tal oli mõjukas pilt maailma loomisest, mis on säilinud tema dealooogis " Tiamaios" . Tema teos "Riik" on vb kõige oluilisem politoloogiline teks üldse. "Ülemääärasest vabadusest saab nii indiviidile kui ka riigile ülemäärane orjus" kui läheb asi liiga vabaks siis ei suuda kiireid otsuseid teha "Kes ei tee halba sel pole vajadust seaduse järele" inimene kes ei riku seadusi ei vaja ka neid "Kui ma pean kas ise halba tegema või laskma endale halba teha siis eelistaksin lasta endale halba teha" "Nauding on kohutav kiusatus" "Kui ma midagi ei tea siis ma ei väida end seda teadvat" tegeleme asjadega mida oskame Platoni õpetus On idealistlik filosoof,
toimuma vähemasti ühe aatomi kõrvalekaldumine oma loomuliku liikumise rajalt. Seda, kuidas see toimus, pole Epikuros suutnud rahuldavalt seletada. Epikuurlaste eetika. Nii nagu tema eelkäijadki, lähtus ka Epikuros oma eetilises õpetuses sellest, et kõik inimesed püüdlevad loomupäraselt eudaimonia`t. Hellenismiajale iseloomulikult peab ta silmas individuaalset eudaimonia`t ja püüab oma eetikas leida need tingimused, mis võiksid garanteerida indiviidile tema õnnelikkuse. Niisuguse eudaimonia-omamise tingimusena, hüvena, käsitas ta aga hedone`t – nauditavat, meeldivat elu. Nii on õnnelik elu tema väitel seesama, mis ülimal määral nauditav elu . Selline eluhoiak ja seda põhjendav õpetus on saanud nimetuse hedonism. Kuid sõltuvalt sellest, millist naudingut käsitletakse kõlbelise hüvena, võivad hedonistlikud õpetused omada üsna erinevat sisu. Võrreldes Epikurose ja stoikute eetikat torkab muidugi silma, et nende hüve-
usu pärast liiga paljust loobunud, ei oleks nad suutnud taluda läbikukkumise tunnistamisega seotud häbi, majanduslikku kahju ja pilkeid. Kui nad oleksid suutnud oma sõnumit levitada ja uusi liikmeid värvata, oleksid nad selle abil muutnud usu tõesemaks. Kuna füüsilisi tõendeid ei saanud muuta, pidid nad muutma sotsiaalset tõendust. 3 Millised on need kaks tegurit, mis suurendavad maksimaalset sotsiaalse tõenduse mõju indiviidile?Milliste Guyanas Jonestownis valitsenud tingimuste tõttu need kaks tegurit eriti tugeva toimega olid? Määramatus-kui inimesed on ebakindlad, kasutavad nad sagedamini teiste käitumist juhisena,kuidas ise peaks tegutsema. Sarnasus-jälgime nende inimeste käitumist, kes on meile sarnased. See annab hea ettekujutuse, milline käitumine võiks olla meie enda puhul õige (ahvimine) 4 Mis on üldine ükskõiksus? Kuidas mõjutab see pealtnägijate
See on tasakaal inimese viie faktori (füüsilise, psühholoogilise, sotsiokultuurilise, arengu- ja vaimse) vahel, kui inimene tegutseb keskkonnas. Klienti nähakse kui tervikut. Heaolu ja haigus on jatkuvalt muutuvad seisundid ja mõjutatud patsiendi stressoritest ja reaktsioonidest nendele. Õe roll on taastada või säilitada indiviidi tervisesisundi stabiilsust või toimetulekumehhanisme. See õenduse mudel kirjeldab iga erineva stressori mõju indiviidile ja indiviidi reaktsiooni sellele. Stressor võib olla interpersonaalne (tekkida inimeses) või intrapersonaalne (tekkida väljaspool inimest). Keskkond võib millal iganes klienti mõjutada. See võib olla seesmine või välimine. Indiviid on pidevalt keskkonnaga vastastikuse mõjutamise suhtes ja igaüks on jatkuvalt teisest mõjutatud. Neumanni süsteemide mudel on kasutusel õenduse hariduses ja praktikas paljudes maades kogu maailmas. See teooria on kasutatav
õigussüsteemi jm vahenditega, tehes ruineerivad strateegiad mitteatraktiivseks. Sel viisil lastakse individuaalse kasu taotlemise suur jõud valla kõigi kasuks Info ja motivatsiooniprobleemide lahendamine turumajanduses: Situatsioonide ümberkujundamine sel moel, et dilemmastruktuuride vältimatu loogika funktsioneeriks nii, et tulemuseks oleks koostöökasud kõigile see on turumajanduse strateegia. Esmalt loob turumajandus igale indiviidile stiimuli hankida infot individuaalse kasu võimaluste kohta. Sel viisil lahendab turumajandus ühiskondliku koostegevuse infoprobleeme.. HINDADE KUJUNDAVA TURU MUDEL Kui keegi on pärast päevast rännakut valmis janu pärast pudeli vee eest maksma 100 krooni, siis on tegemist subjektiivse hinnaga tema individuaalse momendihinnanguga. Kui aga ta siis satub külapoodi, ostab ta sealt veepudeli ikka tavapärase 10 krooniga ehk objektiivse turuhinnaga. MUDEL
isiklikku panust üle hindama või neid hoopis liialt süüdistama, jättes situatiivsed tegurid oma hinnangutes kõrvale. Tajuja ei pruugi ise aru saada, millised tegurid tema tajuprotsessi mõjutavad. Teise isiku tajumisel kasutatakse järgnevaid lihtsustamise mehhanisme. 1) stereotüpiseerimine seisneb selles, et tajuja vaatleb üksikisikut kui mõne grupi liiget (näiteks: noor, naine, eestlane) ja eeldab, et grupi tunnuseid saab omistada indiviidile. Sotsiaalse grupi tunnus domineerib teiste tunnuste üle. Enim kasutatakse soo, tegevusala ja rahvusega seotud stereotüüpe. Stereotüübi rakendamine tähendab, et noort peetakse kogenematuks või optimistlikuks, eestlast kinniseks või tuimaks jne. Loomulikult ei iseloomusta eelpool toodud omadused ei kõiki noori ega kõiki eestlasi. Tüüpide määratlemine aitab vahel kiiresti sõnastada inimese olemust, kuid ka teda mõista. Hoiduda tuleb
Tuleb uurida erasektori võimalikku reaktsiooni, pidades meeles, et ebaefektiivsus võib tekkida nii tootmises kui tarbimises. Nt põllumajandustootja toetamine tootmismahualuses võib kaasa tuua ületootmise. Riiklik pensionikindlustus vähendab indiviidi huvi ise säästa. 180. Milline on toetuse tuluefekti ja asendusefekti mõju efektiivsusele? Millised toetused tekitavad tuluefekti ja millised asendusefekti? Tuluefekt tekib näiteks olukorras, kus ALATOITLUSE ALL KANNATAVALE indiviidile antakse toidutalonge. Eelarvekõver nihkub, aga eelistused jäävad samaks ehk ületoitumist ei teki - selle arvelt suurendatakse teiste tarbitavate kaupade mahtu (kui talong ehk liiga palju antakse). Asendusefekt tekib millegi subsideerimisel. Näiteks eelnevale indiviidile antakse talongide asemel mingi % toidudotatsioon. Dotatsioon sõltub tarbitavast kogusest ja see muudab oluliselt eelarvepiirangu kujunemist - tarbimise eelistused muutuvad, mis tähendab ebaefektiivsust. 181
Inimene liigub sellises maailma jõudude, kus kõik on jagatud positiivseteks-negatiivseteks, väljas. Konfliktid... 1. Võivad tekkida kahe positiivse valentsi vahel. Tekib konflikt, kuna tuleb ühest loobuda, ehkki mõlemad on positiivsed. Kui mõlemad objektid on veel võrdse kaaluga, on veelgi keerulisem konflikte rahuldada. Sellistes olukordades soovitatakse alustada tegevust ning jätta võimalus sellest veel loobuda, misjuures näeb siis, et kumb on indiviidile olulisem. See konflikt võib ka inimeste vahel valimisel olla. 2. Mingil põhjusel võib tulla valida kahe negatiivse valentsiga variantide vahel, kus mõlemad jällegi võrdse kaaluga. 3. Konflikt võib olla ka lähenemis ja tõrjumisvalentsi vahel. Valik on selles, kas objekt või tegevus ise sisaldab nii positiivseid kui ka negatiivseid külgi, mis on võrreldava kaaluga. On tuntud ka irratsionalistlik suund psühhoanalüütik Sigmund Freudiga eesotsas
Negatiivsed küljed: Riigi põlised kodanikud jäävad odava välistööjõu tõttu ise tööta. Kultuurid võivad seguneda ning ühtne rahvustunne väheneb. 3. Heaoluriik 4. Heaoluriik ehk sotsiaalriik 5. Üldised heaoluriiki iseloomustavad tunnused: 6. Kõrge elatustase Suurenenud keskklass Vaesuse leevendamine Sotsiaalse tõrjutuse vähendamine Aktiivne kodanikuühiskond Igale indiviidile võimetekohase hariduse tagamine Lahendatakse sotsiaalseid probleeme lähtudes võrdsuse ideaalist 7. Heaoluühiskonna kujunemise algus 8. 1880ndad Saksamaa 20. sajandi esimene veerand Rootsi 1930ndad USA 9. Heaoluühiskonna olemus ja ülesanded: 10. Heaoluriik täidab lisaks tavapärastele riigi funktsioonidele ka sotsiaalseid ülesandeid ja reguleerib majandust. - Riik püüab parandada inimeste toimetulekuvajadusi
Kuressaare Gümnaasium ARVUTI KASUTAMINE ÕPILASTE SEAS Uurimistöö Koostaja: Risto Paiste Klass: 10A Juhendaja: Kuressaare 2009 Sisukord Sissejuhatus..........................................................................................................................................3 1.Arvuti.................................................................................................................................................5 1.1 Arvuti ajalugu............................................................................................................................5 1.2 Personaalarvuti...........................................................................................................................5 1.2.1 Pihuarvuti.............................
kellegagi). Klassikalises eetikas pole keegi kohustatud käituma nii, et ta oleks truu oma naisele, ei puutuks poisse jne. Kui aga keegi tahtis et tal oleks kaunis eksistents, hea maine, et ta oleks võimeline teisi valitsema, siis ta pidi seda tegema. See oli isiklik valik. ,,Enesehooles" enese eest hoolitsemine, millegi kallal töötamine või millegagi tegelemine. Selleks on vaja tähelepanu, teadmisi ja tehnikat. See polnud indiviidile peale sunnitud, igaüks otsustas ise kas hoolitseda enda eest või mitte. Ülestähendused (nimekirjad, arveraamatud, isiklikud märkmikud, kuuldu, loetu, kogetu jne) olid nagu käitumisjuhised, mis jagasid õpetusi kuidas mingis olukorras käituda vms. Enesevaatlustehnika on parim viis endale hinnangute andmiseks, st. vaatad ennast justkui kellegi teise silmade läbi. *Me ise ei ole meile ette antud, vaid meil tuleb luua ennast kui kunstiteost. Endaga peavad olema loomingulised suhted
asustustihedusest (tihedalt koos elavate inimeste seas levib nakkus kiiremini), ringi liikumise sagedusest (ringi liikumine soosib nakkuse levikut); 2. kui kaua nakatunud indiviid on teistele ohtlik, kui kaua nakatunu püsib elus või on haige 3. haigustekitaja nakkavus, kui kergelt nakkus uuele indiviidile levib. · Nakkushaiguste ajalugu - Kiviajal kui inimkond elas küttide-korilastena ei esinenud suuri epideemiaid, kuna inimesed elasid nii hajutatult, et nakkustel ei olnud kellelegi edasi levida, kui üks inimene (või inimgrupp) oli nakatunud. Seetõttu olid nakkushaigused ka vähem virulentsed (vähem ohtlikud), kuna viiruse jaoks oli kasulik, et haige võimalikult kaua elus püsiks ja uute inimestega suhtleks. Kui
Menderos (,,Vahekohus", ,,Samoslanna" ja ,,Kilbikomöödia"). 39. Kuidas on vanakreeka draama mõjutanud hilisemate aegade draamakunsti? Võeti üle levinumad teemad. Põhizanrideks olid tragöödia ja komöödia. Vanakreeka teatrikunsti põhjal sai areneda välja draama, milles on kõrvuti koomiline ja traagiline aspekt. 40. Mis iseloomustab Aleksandria luulet? Aleksandria luulele oli iseloomulik väikevormide kasutamine (epigramm, idüll, jutustav eleegia, epüllion). Keskenduti indiviidile, individuaalsetele elamustele, isikliku õnne taotlemisele ning luule oli suunatud haritud lugejale. 41. Mida uut on Euroopa kirjandusele andnud Theokritos? Theokristost loetakse pastoraalzanri loojaks ning ta tõi kirjandusse idülli kujutamise. 42. Millistes suundades arenes 5. 4. sajandil eKr vanakreeka proosa? Vana-Kreeka proosa arenes 5. ja 4. sajandil eKr kolmes põhilises suunas: 1) Ajalooproosa (Herodotos, Thukydides, Xenophon);
herilaste või sipelgate käitumine, vaid sellise käitumise, mida iga uus põlvkond peab üha uuesti õppima täiskasvanute käest. Culture is the sociological term for learned behavior, behavior which in man is not given at birth, which is not determined by his germ cells as is the behavior of wasps or the social ants, but must be learned anew from grown people by each new generation. 3) Kultuur kui harjumus Erinevus kommetest kui kombed viitavad pigem grupile, siis harjumused pigem indiviidile. Ameerika antropoloog George Peter Murdock 1941. Anthropology and Human Relations. Sociometry. Kultuur, see on tegevuse traditsioonilised mustrid, mis moodustavad suurema jao kinnistunud harjumustest, mida indiviidid rakendavad mis tahes sotsiaalses situatsioonis. Culture, the traditional patterns of action which constitute a major portion of the established habits with which an idividual enters any social situation. 4) puhtpsühholoogilised kultuuridefinitsioonid
peale oma naise kellegagi). Klassikalises eetikas pole keegi kohustatud käituma nii, et ta oleks truu oma naisele, ei puutuks poisse jne. Kui aga keegi tahtis et tal oleks kaunis eksistents, hea maine, et ta oleks võimeline teisi valitsema, siis ta pidi seda tegema. See oli isiklik valik. „Enesehooles” – enese eest hoolitsemine, millegi kallal töötamine või millegagi tegelemine. Selleks on vaja tähelepanu, teadmisi ja tehnikat. See polnud indiviidile peale sunnitud, igaüks otsustas ise kas hoolitseda enda eest või mitte. Ülestähendused (nimekirjad, arveraamatud, isiklikud märkmikud, kuuldu, loetu, kogetu jne) olid nagu käitumisjuhised, mis jagasid õpetusi kuidas mingis olukorras käituda vms. Enesevaatlustehnika on parim viis endale hinnangute andmiseks, st. vaatad ennast justkui kellegi teise silmade läbi. *Me ise ei ole meile ette antud, vaid meil tuleb luua ennast kui kunstiteost. Endaga peavad olema loomingulised suhted
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
