vanusest juhtidega vestlemisele olen aru saanud, et hea autojuht on viisakas, hooliv, jälgib liikluseeskirju, kui mitte naeruväärse täpsusega, ei takista liiklust ning on rahumeelne. See on minu arvamus, aga eks igal autojuhil on sellest oma arusaam ja arvan, et sellepärast on tekkinudki meie liikluses taoline olukord. Isegi siis kui oleks olemas mingid kindlad kriteeriumid, ei oleks kõik autojuhid ikka ühesugused, sest liiklus sõltub ju indiviidist ja kõik indiviidid on erinevad. Eks igaüks sõltub ju oma südametunnistusest ja ideaalne ei ole keegi. Loodan, et juhid ning ka tulevased juhid püüavad ideaali poole ja lõpetavad oma hoolimatuse, et koos parandada Eesti liikluskultuuri. Sellega koos säästes ka elusid. Kõik algab ju indiviidist! Suur tänu tähelepanu eest!
omavahel ostjate pärast ja ostjad omakorda püüavad leida parimat pakkumist. 7. Milles väljendub turumajanduslik paratamatus? (ressursside piiritus) - osad jäävad ilma 8. Isikud(mille poolest erilised?) : Adam Smith (Milton Friedman - monetaristide koolkond, kes väidab, et keinsistlik tarbimisfunktsiooni mudel ei arvesta üldise hinnatasemega ning rahaga.) - rõhutas, et väärtusi loob majanduses inimtöö. Inimesed on küll egoistlikud, ent turumaj. peavad indiviidid kasu suurendamiseks osutama üksteisele teenuseid, ostma ja müüma kaupu või tööjõudu. S. väitel tuleneb jõukuse kasv otseselt kolmest tegurist: Tööjaotusest; Turgude laienemisest ; Kapitali kogumisest ; John Mainor Keyness pakkus majandustegevuse uurimiseks välja uue lähenemise. Erinevalt klassikalise koolkonna esindajatest, kes uskusid, et kapitalistlik majandus on oma olemuselt stabiilne, väitis Keynes et kapitalism on
tekib või ei teki ning mida peab pidevalt taaslooma. Motivatsioon on üldisem asjaolude kogum, mis paneb meid tegutsema ja hoiab tegutsemas. Nende asjaolude sekka võib ühel ja samal ajal kuuluda mitmeid komponente ehk konkreetseid motiive. Motiiv on üks kindel asjaolu, mis meid tegutsema paneb. Motivatsioonile iseloomulikud jooned: Motivatsioon on indiviidi poolt tajutud sisemine seisund. Motivatsioonil on alati valiku, kavatsuse või tahte komponent. Indiviidid erinevad motiveerituse taseme ja motivatsiooni mõjutavate faktorite poolest. Inimese motivatsioon on ajaperioodist ja situatsioonist sõltuv muutuja. Motiive liigitatakse üldjuhul kolmeks: Füsioloogilised motiivid- tulenevad organismi vajadustest, ilma neid rahuldamata võib inimene hukkuda. Psühholoogilised motiivid- tulenevad psühholoogilise heaolu tagamise vajadustest - tunnustus- ja suhtlemisvajadus, uudishimu. Sotsiaalsed motiivid- tulenevad ümbritsevast
See seisukoht kehtib ka religioosse võimu osas: riigis saab olla kas teokraatlik või poliitiline suverään. Hobbes eelistab viimast, sest selle võim on ratsionaalsem, seetõttu ka efektiivsem. Nõnda peaks kirik olema riigile allutatud, parimaks lahenduseks oleks aga see, kui monarh oleks ise kirikupea, nagu see Inglismaal Hobbesi ajal oli ja praegugi on. Samas ei võta absoluutne suverään inimestelt ära kõiki nende õigusi, sest Hobbes leiab, et indiviidid ei saagi kõiki oma õigusi loovutada, sest nad ootavad loovutamise eest alati mingit kasu. Nõnda ei saa inimene anda kunagi ära oma õigust enesekaitsele, sest Hobbes peab inimelu suurimaks väärtuseks, mille säilitamiseks on riik üldse loodudki. Seega õigustab Hobbes ka vastuhakku suveräänile, kui mängus on inimese enda elu, kuid vastustab tugevalt alamatepoolset initsiatiivi kodusõja algatamiseks. Riik pole tema jaoks seega mitte väärtus
Saadiku koht parlamendis: vabadus ja sõltuvus Parlament on esindusdemokraatia keskne institutsioon ja saadikud sellele sisu andvad indiviidid. Saadikute eesmärkideks on poliitika elluviimine ja tagasivalituks osutumine. Kui palju vabadust on saadikul parlamendis ja kui palju on ta sõltuv reeglitest? Kas see erineb riigiti, kus on erineva suurusega parlamendid? Üksiku parlamendiliikme võimalus mõjutada esinduskogu tegevust ja käituda oma vaba mandaadi järgi sõltub paljudest asjaoludest. Kui suur vabadus üldse jääb saadikutele reeglite järgimisel ning kas on võimalik käituda vaba mandaadi järgi või
Just sellel taime algkoe omadusel (totipotentsusel) põhineb paljude taimede võime kasvada pistokstest ja isegi väikestest koetükikestest terviklikuks taimeks. Imetajate kloonimine embrüolõhestuse meetodil ehk embrüonaalkloonimine on loomuliku protsessi tehnoloogiline teisend. Varase embrüo lõigustusrakud ehk blastomeerid on kõik võimelised arenema normaalseteks tervikorganismideks-nad on totipotentsed. Emrüonaalkloonimisel saadud indiviidid on algse embrüo kloonid ja omavahel geneetiliselt identsed. 13. Peast! 14. Geeniteraapia-geenitehnoloogiline meetod geneetiliste haiguste raviks või leevendamiseks; seisneb normaalse inimgeeni siirdamises defektiga indiviidi somaatilistesse rakkudesse.
Suhteline vaesuspiir 60% sissetuleku mediaanist leibkonnaliikme kohta Eestis suhteline vaesus 18,7%, absoluutne vaesus 7,3% 2007 Vaesuse riskigrupid Eestis kõige haavatamad noored 18-24 (21,4%) ja 65+ (24,4%), üksikud pensionärid 47,6% *Sotsiaalne tõrjutus kui üldmõiste ja selle erinevad väljendusvormid: sotsiaalne, majanduslik, kultuuriline, poliitiline, ruumiline/geograafiline tõrjutus Sotsiaalne tõrjutus viitab protsessidele, tänu mille indiviidid ei saa enam täiel määral ühiskonnas osaleda. Teatud indiviididele või gruppidele ei ole samad võimalused, mis enamusel. Sotsiaalne- Majanduslik mitteosalus väärtuste loomises (tööturutõrjutus) ja tarbimises (individuaalne või kollektiivne) Kultuuriline hariduse puudumine, tahtlik mitteosalus, sallimatus, ksenofoobia Poliitiline osaluse, informeerituse, tõlgendusoskuse puudumine, võõrandumine
omandamisele ja üleandmisele, mis aitaksid kaasa laste/noorte kaasamise võimalustele ühiskonnas. Igapäevaelutegevuses antakse eelkõige edasi teadmisi, oskusi ja hoiakuid kujundab ja arendab erialasi tegevusi. Sisuliselt nii erialane kui ka igapäevane tegevus ongi seotud kasvatamise ja ümberkasvatamisega (korrigeerime küsimusi, probleeme kasvatuses). Teoreetiline pool on seotud protsessidega ühiskonnas, mis on seotud kaasamise, integratsiooni, eksklusiooni ja marginaliseerumisega: indiviidid grupis, ühiskonnas. Aga need protsessid muutuvad ühiskonnas. Tänapäev vs industriaalühiskond. Industriaalühisk polnud inimesl tööd ja inimene ei realiseerinud oma potensiaali, selline inimene marginaliseerus. Tänapäeval inimene ei realiseeri oma potentsiaali, ei leia sobivat identiteeti ühiskonnas. Industriaalühiskonnas oli häbiväärne kui seos ühiskonnaga oli kadunud. Tänapäeval on häbiväärne see, mis on seotud individuaalse elulooga. Kaasamine ja integratsioon tagab
Viimaseks oluliseks mõjutajaks on nii õppija kui eksperimentaatori kaugus õpetajast õppija lähedus vähendas, eksperimentaatori lähedus suurendas kuuletumist. 4. Millist järgnevatest ei peeta prosotsiaalse käitumise algeks - ei ole sugulasvalik Prosotsiaalse käitumise alged Prosotsiaalset käitumist seletatakse kolmest lähtekohast tulenevalt: 1. Evolutsiooniline perspektiiv inimestel on bioloogiline eelsoodumus teisi aidata. See aitab kaasa liigi (ja ka indiviidid geenide; kin selection) säilimisele. Kolm põhilist vastuväidet teooriale inimesed aitavad ka kaaslasi, kellega ei jagata geene; ei saa empiiriliselt kontrollida; teooria ei seleta, miks aitamine sõltub situatsioonidest. Nt sugulaste aitamine, samas aidatakse ka teisest liigist isendeid. 2. Sotsiaalsed normid ühiskonnas väärtustatud normid võivad toetada prosotsiaalset käitumist. Olulised
Sügoodid kantakse spetsiaalsesse kasvuvöötmesse. 2-3 või 5 päeva järel valitakse välja moorula või blastotsüsti staadiumis 2- 3 embrüod, mis siirtatakse ettevalmistatud naisesse. Kloon- isendi, raku või DNA-molekuli koonimisel tekkiv geneetiliselt identne järglaskond. Kloonimine- DNA-fragmentide, rakkude või organismide geneetiliselt identsete järglaste tekitamine. Meristeempaljundus- taimede vegetatiivne paljunemine taimede algkoest. Embrüonaalkloonimise eesmärgid: saada indiviidid, mis on täpselt algse embrüo kloonidja omavahel geneetiliselt identsed. Etapid: Munaraku viljastamine in vitro, embrüo jagatakse osadeks, lastakse taastuda nind siirdakse eri retsipientloomade emakasse. Tuumkloonimise eesmärgid: luua õnnestunud geenisiirdamisega saadud transgeensete loomade geneetilisin koopiaid.Samuti ka arengubioloogiliste teaduslike probleemide uurimine, väärtusliku genotüüpiga põllumajandusloomade paljundamine, väljasuremisohus imetajate populatsioonide taastamine
· Mõtle positiivselt!! · Motiveeri ennast aegajalt preemiatega. · Ära satu õppimisega äärmustesse!! Neid punkte silmas pidades, on kergem tulla toime õppimisega kaasneva stressi eemale hoidmisega. Samuti on need näpunäited abimeheks ära hoida õppetükkide ülepea kasvamise. 3 Võimalused isikliku parima õpistiili välja selgitamiseks. Samamoodi kui oleme me kõik erinevad indiviidid on ka meie viisid asju meelde jätta/õppida erinevad. Vahetevahel jääb õpitav materjal meelde hästi, ning mõnikord võtab see palju rohkem aega, ning tulemus pole sama hea. Uuuringud on välja selgitanud, et tavaliselt kasutatakse õppimiseks 4 erinevat õpistiili : 1. Visuaalne õpistiil. 2. Kuulamisel põhinev õpistiil. 3. Lugemisel/kirjutamisel põhinev õpistiil. 4. Liikumistajul põhinev õpistiil.
Ühiskonna kujunemine Sissejuhatus - põhiseadus 1. Eesto in iseseisev ja sõltumatu demokraatlik vabariik, kus kõrgeima riigivõimu kandja on rahvas. Eesti iseseisvus ja sõltumatus on aegumatu ning võõrandamatu 2. Eesti riigi maa-ala, territoriaalveed ja õhuruum on lahutamatu ja jagamatu tervik. Eesti on riiklikult korralduselt ühtne riik, mille territooriumi haldusjaotuse sätestab seadus 3. Riigi võimu teostatakse üksnes põhiseaduse ja sellega kooskõlas olevate seaduste alusel. Rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtted ja normid on Eesti õigussüsteemi lahutamatu osa. Ühiskonna koosluste tekkimise ajalugu Ürgkari - tekkis juba neandertaallastel -oskus süüa teha ja tööriistu valmistada, oskus kasutada tuld Sugukond - veresugulaste ühendus. Edasi neist HÕIMUD (iseloomulik ühine maa-ala, keel ja elukorraldus). külakogukond - tekkis peale raua kasutuselevõttu. Inimesed jäid paikseks ja tegelesid maaharimisega ja...
(Thea Nestor) võtta asja kui kevadist komöödiat ning lihtsalt nautida. Algus oli kiire, väga kiire, säilitades samas vaikse mängu, mõlemad mehed olid vapustaval tasemel. Mängus on teatud hüpped ja ebatasasused, aga mõlemad mehed lähevad aina kiiremaks ja valjemaks just nagu üritaksid nad üksteist iga korraga üle trumbata. Teatud hetkedel venitatakse mõnda nooti jättes see pikalt helisema. See duo tõi asja juurde midagi ebamaist ja huvitavat. Mõlemad indiviidid mängivad täiesti erinevat rütmi kokku sulandub väga kena, mahe samas tugev rütm. Üks mängib kiirelt ja kontrollitult ühte ja sama rütmi üha uuesti ja uuesti, teine üritab igal võimalusel tema mängu segada jõulisuse ja pealetükkivusega. Uskuatult huvitav kooslus, kokkumäng oli võrratu, näha oli, et need mehed võtavad asja vabalt nagu oleks iga teine päev harjutamas. Üldjuhul oli väga huvitav kontsert, kuigi oli vähe rahvast, umbes 40 oli siiski elamus meeldejääv.
37. Simpateetiline maagia – põhineb ideel et vaimu on võimalik mõjutada imiteerimise teel 38. Kontaktmaagia – füüsiline kontakt olendi enda või millegigi olendilt omandatud, nt juuksekarv 39. Evolutsionism - Kultuuri unilineaarne areng, Metslus – barbaarsus – tsivilisatsioon, 40. Funktsionistlik vaade – kultuurimuutus on protsess, mille käigus ühiskonna kehtiv korraldus muudetakse ühest tüübist teise 41. Innovatsioon – progressiivsed indiviidid loovad uuendusi ja viivad neid ühiskonnas läbi 42. Akultratsioon – senisest kultuurist loobumine 43. Assimileerumine – kultuuride kokkusulandumine ühte domineerivasse kultuuri 44. Kultuurimosaiik – etniliste gruppide kohtumisel säilib kõikide osapoolte kultuuriidentiteet 45. Doominoteooria – muutused ühes valdkonnas toovad esile muutusi teises valdkonnas 46. Frazier – kultuurimuutused toimuvad läbi kultuurikontaktide ja etapiti erinevates
erinevad juhtimisstiilid; juhi suhtlemisvilumused ja -oskused sotsiaalsed suhted George Elton Mayo`t seostatakse kõige enam just Hawthorne uuringutega. Uuringuid viidi läbi kuue aasta jooksul (1927-1933). Need uuringud rõhutavad motivatsiooni mõju inimese töö tulemuslikkusele. Hawthorne uuringud muutsid töömotivatsiooni teema väga populaarseks. Selle tulemusena hakkas tekkima uus organisatsiooni teooria, mis rajanes ideele, et indiviidid ja grupid, nagu ka bioloogilised organismid, töötavad palju paremini ning efektiivsemalt, kui nende vajadused on rahuldatud. Motivatsiooni teooria rajajaks peetakse Abraham Maslowd. Tema seletuste kohaselt püüdleb inimene oma vajaduste rahuldamise poole. See teooria ütleb, et inimest saab motiveerida läbi vajaduste hierarhia. Kõigepealt peab olema rahuldatud inimese füüsilised vajadused: töötasud ja preemiad ning korralikud töötingimused
Valmis Valige üks: Hindepunkte 1.0/1.0 töö- ja maakulutuste tulemusena loodud tootmisvahendeid raha loodusressursse nagu nafta ja rauamaak inimeste loomulikke, treenimata võimeid kõike nimetatut Küsimus 7 Majandusteooria põhiprobleem on see, Valmis Valige üks: Hindepunkte -0.3/1.0 kuidas indiviidid kohandavad oma käitumist, et nappusega toime tulla et ressursid on piiramatud kuidas rikkus akumuleerub kuidas inimesed kulutavad oma raha Küsimus 8 Mikroökonoomika Valmis Valige üks: Hindepunkte 1.0/1.0 ei oma mingit seost makroökonoomikaga uurib eratarbijate ja ettevõtete majanduskäitumist
· Isiksuse mõistmine · Isiksuse arengu ja tegurite mõistmine · Inimese potentsiaal · Inimese vabastamine mõtete kammitsaist, enese arendamine · Rangete teaduslike mõistete hülgamine Lähenemise miinused · Vahel on vaja nähtusi ka seletada, mitte ainult mõista · Täielikult toimivaid isikuid on vähe Paar mõttetera C. R. Rogers'ilt: · ,,Mida loovam töö, seda enam jääb seda tegev inimene iseendaga üksi." · ,,Kui indiviidid, grupid ja rahvad ei suuda ette kujutada, välja mõeda ega loovalt läbi töötada uusi viise nende muutustega ühinemiseks, siis jõuame ummikusse." · ,,Looming pole minu arvates piiratud mingi erilise sisuga." · ,,Ma oletan, et pole olemuslikku erinevust loomeprotsesside vahel, mis toimuvad pildi maalimisel, sümfoonia komponeerimisel, uute tapariistade leiutamisel, teadusliku teooria loomisel, uudsete inimsuhete kujundamisel või isiksuse arendamisel nagu
12. Lootus ja nõuanded. Patsiendiga tuleks ära hoida ilma põhjuseta rääkimine ning talle nõu andmine ja isiklikest asjadest rääkimine. 13. Haige jälgimine. Patsienti vaadeldes tuleks kõike vajalikku dokumenteerida. Vaadelda tuleb lisaks patsiendile veel ka ümbritsevat keskkonda. Need 13 kriteeriumi on Nightingale'i teooria kesksed, kuid ei ole kõik kaasatavad. Nightingale uskus, et õendus oli kutsumus ning õendusabi saajad olid terviklikud indiviidid vaimsete mõõtmetega. Õdedelt oodati, et nad kannavad hoolt hingeliste vajaduste eest, mis patsiente muretsema pani. Samuti uskus ta, et õed peaksid olema kaasatud terviseedenduses ning terviseõpetuses, kus õpetatakse haigeid ja neid, kes ennast hästi tunnevad. Kuigi Nightingale'i teooria koostati kaua aega tagasi vastuseks keskkonna reformile, siis on need õendusprintsiibid kasutusel tänapäevani. Vaatamata sellele, et mõnda Nightingale'i printsiipi on
Sõltumatuse seadus e. sõltumatu lahknemisseadus 4.7. Suguliitelised geenid inimesel X-liitelised retsessiivsed alleelid on märksa kergemini tuvastatavad kui retessiivsed autosoomsed alleelid. Hemofiilia Hemofiiliat põhjustab X-liiteline mutatsioon, mille kandjatel ei sünteesita vere hüübimiseks vajalikku faktorit. Ilma terapeutilise vahelesegamise võib hemofiilikutel ka tühisem haav põhjustada verest tühjaks jooksmist. Peaaegu kõik selle puudega indiviidid on mehed. Hemofiilia juhtumeid esines ka Venemaa tsaari Nikolai II perekonnas. Tal oli 4 tütart ja üks poeg. Poeg Aleksei kannatas hemofiilia all, olles saanud vastava alleeli oma emalt, kes oli heterosügoot. Tsaarinna Aleksandra oli Inglismaa kuninganna Victoria tütretütar ning ka Victoria ise oli hemofiilia alleeli kandja. Värvipimedus Inimesel on värvuse tajumine vahendatud kolme valgust neelava valgu poolt üks neist neelab sinist valgust, teine rohelist ja kolmas punast
VÄLISED PÕHJUSED. Eristatakse sisemist motivatsiooni ( indiviid osaleb tegevuses selle tegevuse enda pärast, naudingu/rõõmu/rahulolu tunde pärast), väline motivatsioon(indiviid ei soorita tegevust huvit tegevuse enda vastu, vaid tegevuse võimalikele tagajärgedele mõeldes, mõjutatuna materiaalsest tasust jne), amotivatsiooni (indiviid ei leia ühtegi põhjust tegevuses osaleda ega ole tal kavatsust ega energiat osaluseks) Saavutuseesmärgi teooria-Ülesandeks on mõista, mille alusel indiviidid määratlevad enda eesmärgid saavutuskeskkonnas, nagu nt võistlussport v kooli kehaline kasvatus. Enese eesmärkide määratlemine saavutuskeskonnas sõltub sellest, mida indiviid peab eduks ja ebaeduks. 1) Võimekusele orienteeritud motivatsioon-eesmärgiks on indiviidil oma üleolekut näidata. 2) Ülesandele oritneteeritud motivatsioon- indiviid tegutseb eesmärgiga saavutada hea tulemus v lahendada püstitatud probleem, üleoleku demontsteerimine ei ole tema jaoks oluline. 10
Küsimus 20 3 Hinnaindeksit võib kasutada selleks, et: Vali üks: a. hinnata “ostukorvi” maksumuse erinevust erinevatel perioodidel b. hinnata kahe erineva maa hindade taseme erinevust c. kõik vastused valed d. hinnata tootmise struktuuri muutumist erinevatel aastatel e. hinnata hulgi- ja jaehindade erinevust Küsimus 21 3 Avaliku kauba tarbimisest Vali üks: a. võivad kasu saada kõik indiviidid, k.a. kauba ostja b. saavad kasu üksnes kauba ostja c. võivad kasu saada kõik indiviidid, v.a. kauba ostja d. saavad kasu üksnes tasuta kaasasõitjad Küsimus 22 3 Lorenzi kõver Vali üks: a. Nihkub paremale, kui elanike sissetulekud muutuvad võrdsemaks b. Kajastab elanike individuaalseid sissetulekuid c. Nihkub vasakule, kui elanike sissetulekud muutuvad ebavõrdsemaks d
omandatakse ühiskonnale või grupile omaseid väärtusi, norme, hoiakuid, käitumisstandardeid. Roll – käitumisnormide ja –praktikate kogum, mis seostub kindla sotsiaalse positsiooniga. Rollikonflikt – kui inimese üks roll on vastuolus teis(t)ega, nii rollidevahelised kui rollisisesed. Identiteet ja selle erinevad vormid – indiviidi teadmine selle kohta, kes on tema ise ja kes on teised indiviidid. Need on sotsiaalselt loodud ja kujundatud läbi indiviidide vahelise interaktsiooniprotsessi, on individuaalsed ja personaalsed, kollektiivsed ja sotsiaalsed, alati üksteisega seotud. Primaarsed / esmased identiteedi vormid – omandatakse varajases elustaadiumis, nt sooline ja rahvuslik identiteet. Sekundaarsed / teised identiteedi vormid – sotsiaalse staatuse ja sotsiaalsete rollidega seotud identiteedid, mis on seotud indiviidi
‘üksikelementide summa’ – seega võimalikud ‘lahendused’ erinevad) - Rõhutab vajadust ebavõrdsuse kontekstuaalseks käsitluseks, kaasaegse sotsiaalse ja kultuuriline mitmekesisuse arvestamist (kriitika üldistustele nagu ‘töölisklass’, ‘naised’ jms) - Kvalitatiivne lähenemine, individuaalsete kogemuste, biograafiate süvitsi käsitlemine Sotsiaalne tõrjutus - SOTSIAALNE TÕRJUTUS Viitab protsessidele, mille tõttu indiviidid ei saa täiel määral ühiskonnas osaleda - ühiskonna enamusega võrreldes piiratud tingimused (nt kodutus, (maa)elupiirkonna eraldatus, noorte võimalused tööturule sisenemiseks); - tekitab ühiskondliku osalemise vähenemist, jõuetus- ja pettumustunde süvenemist, ühiskonnaelust eemaldumist; - kompleksne iseloom (probleemide kuhjumine); struktuursed ja individuaalsed põhjused; subjektiivne tajumine
Funktsionaalne langus Võimalikud seosed diabeedist kuni Alzheimerini · Vananemise põhjuste vältimisel otsitakse võimalusi neid 13 geeni paremini kaitsta Inimese mitDNA koosneb raskest (Heavy) ja kergest (Light) ahelast, lugemine toimub vastassuundades Evolutsioon ja DNA Loodusliku valiku 5 eeldust: 1. Populatsiooni moodustavad indiviidid ei ole identsed. Erinevus (isegi väikene) esineb struktuuris, funktsioonis ja käitumises 2. Osa kirjeldatud erinevustest on päritavad, s.t. need on määratud geenidega ja antakse edasi vanematelt lastele 3. Kõik elusorganismid toodavad rohkem järeltulijaid kui on vaja liigi jätkamiseks järeltulijate "ületootmine" 4. Ületootmisest hoolimata on populatsioonide arvukus suhteliselt stabiilne järelikult osa indiviide pole viljakad või ei jää ellu 5
..) Meeskonna ehitamine Juhtimine Oskused raskustes (stressitaluvus, ...) Tehnilised oskused 8 USA Project Manager'id kõige vähem levinud omadused: karismaatiline isiksus efektiivne organisatsioonisisene poliitik tehniline ekspert kõrgel tasemel administratiivsed oskused 9 Kokkuvõte Edukaid projekte juhivad indiviidid... kellel on tehnilisi ja juhtimisalaseid teadmisi ... parim PM ei ole mitte kõige pädevam tehnikainimene ega ka mitte mingi intrigeeriv tegelane, kellel on lihtsalt õiged kontaktid 10 Reeglid · Reegel 1 · Meeskonna individuaalsed liikmed erinevad üksteisest võimetelt soovidelt ja motiveerituselt · ... neid tuleb kohelda kui indiviide (kusjuures õiglaselt) ·
Organisatsioonikultuur Organisatsioonikultuuri defineerinud järgmiselt: organisatsioonikultuur on organisatsiooni peamised tõekspidamised, mis on kujunenud tema suhetes väliskeskkonnaga ja sisemises koostegevuses, ning seetõttu peetakse neid antud organisatsioonis õigeks. . (E. H. Schein) Organisatsioonikultuur määrab, kuidas peab tööd tegema, mis on lubatud ja keelatud, milline on õige ja milline vale käitumine. Organisatsioonikultuur kujuneb välja organisatsiooni loomise käigus ja hiljem on seda raske muuta. Organisatsiooni toimimise tulemuslikkust ja töötajate ühtekuuluvustunnet organisatsioonis mõjutab oluliselt organisatsioonis valitsev kultuur. Organisatsiooni kultuuri võib jagada: Vaadeldav kultuur, mis on nähtav kõigile. See väljendub viisis, kuidas klientidega suheldakse, kuidas riietutakse ja millise mulje kontori väljanägemine jätab, jne. Süvakultuur, mis on vaadeldava kultuuri aluseks. Süvakultuuri moodustavad põhiväär...
Elada tuleb olevikus, nautida kõiki hetki, mis on hetkel, sest kõikidel asjadel on oma aeg. S.Inimene õpib kogemuste lisandudes kogu elu. 7.Vahel olen teadnud Vahel olen teadnud et ma olen natuke sina üks paljudest sõlmedest hargneb lahti kaks olendit mees naine äravahetamiseni sarnased samad T.Vahepeal harva kui kuulatakse hoolikalt, siis ka kuuldakse teise muret ning mõistetakse, et inimestel elu keerleb ikka sarnaselt. Kõik indiviidid on lõpuks ikkagi inimesed inimestele omaste probleemidega. S.Algmaterjal on sama, elu voolib inimesed ainulaadseteks, kuid tuleb mõista, et mured, hirmud ja rõõmud jäävad samaks. 4.Luule eesmärk on autori eneseväljendus, näidata maailmale oma tundeid, sisemaailma. Luule on romantiline, nõuab palju keskendumist ja ridade vahelt lugemist. Tänapäeva kiire elutempo juures ei suudeta keskenduda asja olemusse, sama on ka minuga. Mulle ei paku naudingut süveneda
Eesti Hotelli ja Turismimajanduse Erakool Reisikorraldus RK32 Aire Ilves VABA ETTEVÕTLUSE TUGISAMBAD. NENDE SEOS ETTEVÕTLUSEGA. Referaat Ettevõtluse Alustes Juhendaja: T. Kurs Tallinn 2008 SISUKORD SISSEJUHATUS....................................................................................................................... 3 1 MIS ON VABA ETTEVÕTLUS?...........................................................................................4 2 VABA ETTEVÕTLUSE TUGISAMBAD, NENDE SEOS ETTEVÕTLUSEGA ................5 2.1 Eraomand.......................................................................................................................... 5 2.1.1 Nõudlus.....................................................
teenus. 25. Agiilne projekteerimine (projektijuhtimine) on lähenemisviis: Tulenevalt klientide vajaduste kiirest muutustest, kasvavast konkurentsist ning ressursside ratsionaalse kasutamise nõudest, peab projektijuhtimise protsess olema agiilne (väle, paindlik) so suutma reageerida pidevatele protsessi muutustele nii ajas kui ruumis. 26. Teostuspõhimõtted: · Indiviidid ja suhtlus eelistatuna protsessidele ja metoodikatele · Töötavad lahendused eelistatuna suuremahulisele dokumentatsioonile · Suhtlus klientidega eelistatuna pikaajalistele lepingu läbirääkimistele · Muutusteks valmisolek eelistatuna plaanitäitmisele 27. RISK (ISO 31000) tõenäosus, et sündmus esineb ja sündmusel on tavaliselt soovimatu tulemus. 28
on praeguse kriisi esmapõhjusteks." Küll aga mitte tema üleskutsega ,,tekitada uusi ülemaailmseid väärtustrende." Rõhk sõnal UUSI. Pigem on teemaks vanade väärtuste ehk siis juurte juurde tagasipöördumine. Kuna probleemid lähtuvad majandusest, on jälle põhjust vana hea majandusteooria juurde naasta. Seekord kriitilises võtmes. Ligi sajand (alates A. Marshalli ,,Majanduse printsiipidest," 1890) on inimkonda haritud teadmises, et rohkem on alati parem kui vähem. Indiviidid maksimeerivad kasulikkust asjadest, mida nad tarbivad ning ettevõtted maksimeerivad kasumit. Cobb-Douglase funktsiooni najal on kõigi maade üliõpilased lahendanud optimeerimis- ehk maksimeerimisülesannet aastakümneid. Valitsused maksimeerivat ühiskonna sotsiaalset heaolu. Viimast pole küll siiani keegi suutnud rahuldavalt defineerida. Vajadused olevat alati suuremad kui võimalused nende rahuldamiseks ehk ressursid on piiratud. Ja jumal
The Constitution of Liberty F.A. Hayek Friedrich Hayek oli kahtlemata möödunud sajandi üks mõjukaimatest liberaalsetest mõtlejatest. 20. sajandi keskpaiku kirjutatud teoses The Constitution of Liberty püüab Hayek taasesitada liberalismi algupärast ja tõelist olemust, mis eeldab riigi sekkumise ja võimupiiride minimaalseks taandamist, et tagada nõnda kõige olulisem poliitiline eesmärk: individuaalne vabadus. Negatiivses võtmes avatavat individuaalset vabadust määratleb Hayek seejuures nimetatud teose avalausetes kui "inimeste säärast olukorda, kus ühtede sunnivõim teiste üle on kärbitud niivõrd, kui see inimühiskonnas üldse võimalik on" (Hayek 2007: 104). Taoline vabadus, mida Hayek oluliseks peab, viitab niisiis üksnes ja ainult indiviidide vahelistele suhetele, ning selle rikkumine seisneb teise isiku vaba tahte teostamise tõkestamises sunniv...
Legitiimsus- tunnustatus. Õiguskord säilitab endas need eelised, mis vastavad valitsevas seisundis olevate ühiskonnarühmade nõudmistele-Aarion .A. Õiguskord saab toimida kooskõlas ühiskondliku kollektiivse teadvusega. Õigus on alati ühiskonna osa, ilma selleta ei saa õigust eksisteerida. Õiguskorras on ka sunnil väga selge koht ja funktsioon, mis peab eksisteerima individuaalsest tahtest sõltumata.Riik oma sunnimehhanismina pole midagi muud kui üldine tahe, milles elavad indiviidid on allutanud oma üksiku tahte üldise tahte nimel. Sundi ei pea alati kohaldama. Piisab kui isikud teavad sunni olemasolust ja selle rakendamise võimalikest tagajärgedest. Õigus kannab endas preventiivset väärtust. Riikliku sunni teostamiseks loob riik institutsioonid, kes valvavad õigusest kinnipidamise või õiguse taastamise üle. Riiklik sund sisaldab läbi õiguskorra eetilist miinimumi. Õiguskorra vaimseteks allikateks on õiguse idee ja ühiskonnas keskmiselt mõistetud moraal
Kõigile elusorganismidele on omased kaks tententsi - esiteks sisemine täiustumistung ja teiseks kohanemisvõime elutingimustega. 5.Mida pidas Darwin liikide muutumise peamiseks teguriks? Charles Darwin pidas liikide muutumise peamiseks põhjuseks looduslikku valikut. See tuleneb kolmest looduslikust faktist. Esiteks, kõigi liikide isendite paljunemisel tekib järglasi rohkem, kui saab ellu jääda. Teiseks, sellest tulenevalt tugevneb olelusvõitlus. Kolmandaks, iga populatsiooni indiviidid on pärilikult mitmekesised, peamiselt juhuslike erinevuste näol. LK.57 1.Mida kasutab paleontoloogia evolutsiooni tõestamiseks? Kivistisi ehk fossiile. 2. Mis on fossiilid ja kuidas need tekivad? Fossiilid on kivistised, mis tekivad loomajäänuste mineraliseerumisel setetesse. 3.Kuidas võimaldab kivististe vanuse määramine selgitada elu evolutsiooni? Suhteline vanus näitab seda, millised organismid eksisteerisid varem, millised hiljem.
neile nende teel takistusi. Arthur 1788-1860, Kaastunde eetika; Kuigi ümbrus on sama, Schopenhau sündis poolas; eetika rajaneb elab igaüks meist er rikka kaupmehe metafüüsikale- erinevad erinevas maailmas. perekonnas; 20 a indiviidid on in vaid Inimese sõna on kõige alustas selles nähtumuslikus vastupidavam materjal. kirjutamist-kuid maailmas; I.Kant Pärast surma saad kuulsaks sai 63 a; lähtealuseks; selleks, kes sa olid enne pessimist; kanti Tunnetusteooria; sündi.;
Teaduslikus litaratuuris kasutatakse koadaptsiooni mõistet paraku mõnikord ka kitsamas tähenduses- "organismi siselselt". Seega-vastastikku " kasulikku" mitmepoolse muutusena geenides, organites jne. 3. sooline valik: mõiste tähendus ja võimalikud põhjused Suguline valik on Charles Darwini poolt kasutusele võetud mõiste sugulisel paljunemisel toimuva assortatiivsuse ja suhtelisuse rõhutamiseks. Kui loodusliku valiku puhul on valiku objektiks indiviidid oma absoluutsete omaduste alusel, siis sugulise valiku puhul ei ole määravaks ühegi tunnuse absoluutne väärtus, vaid selle suhe teise indiviidi (partneri) vastava omadusega. Suguline valik on alus liigitekkele ja liikide püsivusele. Organismirühmades, kus biparentaalne paljunemine (kitsamalt suguline sigimine) ja vastavalt ka suguline valik puuduvad, ei moodustu selgepiirilisi liike. Soolisus aintab rekombinatsiooni teel kahjulikest mutatsioonidest lahti saada.
Õigusel ilma kohustuseta ei saa olla mingit tähendust. Juriidiline sisu on see mis on puhtalt juriidiline st subjektiivne õigus ja juriidiline kohustus võetuna nende ühtsuses. Subjektiivne õigus on õigustaud isikule käitumise määr tema enda huvide rahuldamiseks ja mis on tagatud teise isiku juriidilise kohustusega. Juriidiline kohustus on vajaliku käitumise määr, mida kohustaud isik peab järgima õigustaud isiku huvide rahuldamise kindlustamiseks. Õigussubjektid on indiviidid või organisatsioonid, kes õigusnormi alusel võivad olla õigussuhtes osalejateks poolteks, subjektiivsete õiguste ja juriidiliste kohustuste kandjaks. 6. Seadus on õigusteaduse mõistes üldise iseloomuga, üldkohustuslik ja formaalselt määratletud käitumisreeglite ehk õigusnormide kogum ehk õigusakt. Kontinentaalses õigussüsteemis on seadustel õiguskorra hierarhias ülimuslik iseloom. See tähendab, et kõik
1 Tartu Ülikool 2 Sotsiaaliaalteaduste valdkond 3 Haridusteaduste instituut 4 Õppekava: Klassiõpetaja 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 Karbi Barbi 16 17 VIIVITAMINE ÕPETAJAKOOLITUSE ÜLIÕPILASTE SEAS 18 19 seminaritöö 20 21 22 23 24 25 26 Juhendaja: prof Herbert Ving 27 28 29 30 31 32 Tartu 2018 1 2 2 33 1. Sissejuhatus 34Prokrastinatsioon on laialt levinud eneseregulatsiooni häire (Steel, 2007). See nähtus hõlmab 35teadmist, et mingi kohustus on vaja kindlal ajaperioodil sooritada, kuid sellest hoolimata ei 36suudeta end piisavalt motiveerida, et ülesanne õigel ajal ära teha (Senécal, Koestner, & 37Vallerand, 1995). Tegu on ennasthävitava harjumusega, mis raskendab hakkama saamist 38õpingute...
(6-12 in, ideaalne 4-8), uurija juhib vestlust. Eesmärgiks uurida osalejate suhtumist ja arusaamist uuritavast teemast. Kogutakse infot väikese hulga (fookustatud) küsimuste kohta. Uurija, kes viib vestlust läbi, hoiab vestlust fookuses siit ka meetodi nimetus. Lihtsaim meetod andmete kogumiseks rühma käest, kuid siiski tuleb arutelu hoolikalt ette valmistada ja läbiviimist soovitavalt pilootarutelu käigus katsetada. Fookusgrupi puhul oluline, et analüüsi ühikuks on rühm, mitte indiviidid, kes diskussioonist osa võtavad. Nii ei ole see viis intervjueerida mitmeid inimesi samaaegselt, vaid uuritakse seisukohtade moodustumist grupi kontekstis, sotsiaalse suhtlemise kaudu, kommunikatiivses protsessis. Saadakse teavet mitte ainult selle kohta, mida inimesed mõtlevad, vaid ka kuidas nad mõtlevad ja miks. Fookusgrupi puhul saab välja selgitada ka selliseid suhtumisi, mis ei pruugi otsestele küsimustele vastates sõnaselgelt välja tulla. Ka saab haarata neid, kes ei soovi
- instrumentaalseks vägivallaks (vägivald on vahend mingi eesmärgi saavutamiseks); - reaktsiivseks vägivallaks (vägivald vallandub vastuseksprovotseerivale stiimulile) Nende vägivallaliikide aluseks eeldatakse olevat erinevaid neurobioloogilisi mehhanisme. Kaasegseteks juhtivateks uurimissuundadeks vägivaldse käitumise põhjuste leidmisel on neurobioloogiline ja arenguline suund. Praeguste tulemuste alusel on püstitatud hüpoteesid: - indiviidid erinevad oma kalduvuse poolest vägivaldseks käitumiseks; need erinevused on olemas juba varasel eluperioodil; - agressiivsusel ja vägivaldsusel on ühiseid elemente isiksusejoontega, mida eeldatakse olevat indiviididel stabiilselt olemas; - agressiivsuse ja vägivalla aluspõhjused on omistatavad varases elueas olemasolevatele faktoritele, eriti neurobioloogilistele faktoritele. 5. Psüühikahäirete käsitluse erinevused juriidilises ja kliinilises kontekstis
nimetatakse avalikuks kaubaks b) Õige b) vale 70. Kui hüvis tekitab välistulu, võiks tema: a) Tootmine ära keelata b) tootmist subsideerida 71. Sissetuleku mõõtmiseks kasutatakse: a) Piirkulukõverat b) Lorenzi kõverat c) samakulukõverat 72. Avaliku kauba tarbimist: a) Võivad saada kasu kõik indiviidid, v.a kauba ostja b) Võivad saada kasu kõik indiviidid, k.a kauba ostja c) Saab kasu üksnes kauba ostja d) Saavad kasu üksnes tasuta kaasasõitjad 73. Mis alljärgnevast kujutab endast välistulu tekitajat: a) Pori pritsivad sõidukid b) Heas korras park linnasüdames c) Õhku reostavad heitegaasid d) Lärm hilisõhtul naaberkorteris? 74. Mis alljärgnevast kujutab endast väliskulu tekitajat: a) Pori pritsivad sõidukid
On olemas ka situatsioonilised tegurid ehk siis sellised tegurid, mis ei esine tavapärastes olukordades, nad on ajutised, kuid teatud olukordades võivad siiski ette tulla. Nendeks võivad olla näiteks eesmärgid konkreetses olukorras või parasjagu kehtivad reeglid. Ka need võivad interaktsiooni mõjutada. Julgen arvata, et minapilt, on interaktsiooni tähtsaim alus. Inimest on teatud mõttes küll vorpinud keskkond ning kõrvalolevad indiviidid, kuid see on ikkagi teinud kellegist kellegi. Mulle tundub, et minakonseptsiooni hinnanguline komponent, enesehinnang, on äärmiselt oluline tegur. Läbi enesehinnangu loon ma enda ümber keskkonna ning suhtlusringkonna, keda arvan väärivat. Läbi selle teguri ma tõlgendan asju. Läbi minapildi loon ma ootused enda ja teiste käitumise suhtes. Ning kui arvestada kõik need asjad kokku, kujunebki viis, kuidas ma end teistele inimestele avan, kujuneb minu elukvaliteet. Minapilt
KODUTUTE HOOLEKANNE EESTIS Kes on kodutu? Kodutu inimene, kellel ei ole mingit seaduslikku suhet (omand, üürileping, alaline majutusleping) ühegi elamispinnana kvalifitseeritava hoone, ruumi või nende osaga. Sellesse gruppi kuuluvatel inimestel puudub nii elukoht kui selle muretsemiseks vajalik sissetulekuallikas ja sotsiaalsed oskused neis tingimustes enda staatust muuta. (Sotsiaalministeerium 2005: 3) Tüüpilised kodutuks saamise arengulood: Töötus alkoholi kuritarvitamine perekonna lagunemine või kooselu lõppemine eluaseme kaotus; Kinnipidamiskohast vabanemine võimetus leida tööd võimetus leida eluaset sissetuleku puudumise ja isikliku tausta tõttu; Narkomaania perekonnast väljaheitmine või perekonna lagunemine eluaseme kaotus; Ränne töökoha leidmiseks linna püsiva töö mitteleidmine ebapüsiv eluase või kodutus; Omavoliline eluruumi kasutamine omanikupoolse kontrolli tugevnemine varjup...
tõttu. 1987 a. toimusid ka tegelikus elupildis palju muutusi, mis tolle aja registreeritud kuritegevuse numbrit muutsid. ,,Me ei saa valikuid tehes valida ainult häid asju" teatud head asjad võivad kaasa tuua ka negatiivseid tulemusi. Kuritegevuse vastu võitlemine on rahva heaolu mõttes küll oluline, aga see pole prioriteet. ´92-96 aastaid mõjutasid suurte radikaalsete muutuste lõppemine, kuid teisalt ühiskonna terviku tasemel seostati kuritegevuse taset sellega kuidas indiviidid, eesmärgid ning vahendid olid. Seetõttu polnud väga suurt vahet ning kuritegevuse tase oli stabiilne(?). Suur hulk riskivõtjatest hakkasid võtma rohkem äririske, kiirelt hakkasid arenema erinevad majandustegevusi. ´98-99 kiire kuritegevuse kasv, ülemaailmne majanduskriis, kus ka Aasia ja Venemaa majandus ,,collapsed" (välismõju). Seespool jõudis ühiskond sellisesse faasi, et ainult riskivõtmise julgusest ei piisanud
Sotsialiseerumine – isiksuse kujunemise protsess, mille käigus omandatakse ühiskonnale või grupile omaseid väärtusi, norme, hoiakuid, käitumisstandardeid. Sotsiaalsed rollid – käitumisnormide ja –praktikate kogum, mis seostub kindla sotsiaalse positsiooniga. Rollikonfliktid – kui inimese üks roll on vastuolus teis(t)ega, nii rollidevahelised kui rollisisesed. Identiteet – indiviidi teadmine selle kohta, kes on tema ise ja kes on teised indiviidid. Identiteedi eri vormid: Primaarsed / esmased identiteedi vormid – omandatakse varajases elustaadiumis, nt sooline identiteet, rahvulik identiteet. Sekundaarsed / teisesed identiteedi vormid – sotsiaalse staatuse ja sotsiaalsete rollidega seotud identiteedid, mis on seotud indiviidi sotsiaalsel staatusel põhineva positsiooniga ja ametialaste rollidega. Võim – võime teatud sotsiaalses suhtes enda tahet läbi suruda.
1 MOTIVATSIOON Sõna motivatsioon pärineb ladina keelest motus ehk liikumapanev jõud. See suunab inimese tegevust, on ajendiks, mis varustab teda energiaga. Motivatsioon tekib vajadustest ja eesmärkidest ning avaldub tegevustes. Vajaduste rahuldamine saavutatakse tegevuse kaudu ning tegevustel on alati kindlad eesmärgid. Motivatsioon on inimese sisemised ajendid, põhjused ja jõud, mis panevad inimese tegutsema. Olemas on nii väline motivatsioon kui ka sisemine motivatsioon. Välimine motivatsioon on "käegakatsutav" tasu, näiteks palk, turvalisus, töökeskkond ja töötingimused. Sisemine motivatsioon on seotud psühholoogilise tasuga võimalus rakendada oma võimeid ja olla tunnustatud. Töötajate rahulolu on tihedalt seotud motivatsiooniga, seega saab tööga rahulolu suurendada töötajate motivatsiooni suurendades. Rahulolu- ja mo...
muutumine on toimunud ja toimub teaduslikult põhjendavate seaduspärasuste järgi. Liikide muutumise peamisek põhjuseks pidas ta looduslikku valikut. Looduslik valik tuleneb kolmest looduslikust faktist. Esiteks, kõigi liikide ja isendite paljunemisel tekib järglasi rohkem, kui saab ellu jääda (toidu ja elupaiga nappus, ohustatus vaenlastest) Teiseks, sellelt tulenevalt tugevneb olelusvõitlus isenditevaheline konkurents elutingimuste pärast. Kolmandaks, iga populatsiooni indiviidid on pärilikult mitmekesised, peamiselt juhuslike erinevuste näol. Ja suurema tõenäosusega jäävad ellu ning annavad paljunemisvõimelisi järgasi need isendid, kellel on individuaalsete omaduste tõttu eelised liigikaaslaste ees. See ongi looduslik valik. 3.Palentoloogia. Fossiilid. Kuidas fossiilide vanust määratakse? Miks vaja? Palentoloogia on teadus möödunud aegadel elanud organismidest. Fossiilid on väljasurnud organismide jäänused ja jäljendid.
Poliitiline keskkond seisneb valitsuse tegevuse peamistes poliitilistes eesmärkides: saavutada riigis majanduse kasv; tagada madal töötuse määr; madal inflatsioon; stimuleerida eksporti; kindlustada investeeringuid majandusse; madalad intressimäärad. Majanduskeskkonda mõjutavad: valitsuspoliitika; tootmisettevõtete saavutused; rahvusliku ja rahvusvahelise majanduse tsükliline muutumine. Majanduskeskkonda võib vaadelda kahel tasandil: mikro ja makrotasandil. Mikrotasandil teg. Indiviidid ja ettevõtted. Makromajandus uurib tööstusharude, ettevõtete ja riikide tegevust. 2. Ettevõtte majandusttegevuse aruandluse vormid nende sisu ja ramatupidamise põhimõtte Raamatupidamise aastaaruanne koosneb üksikutest omavahel seotud finants- aruannetest, kuhu on koondatud ettevõtte kogu majandusarvestuse koond näitajad arvestusperioodi jooksul: seisundi aruanne (bilanss seisuga 31.12.2009, bilanss seisuga 31.12.2008) Perioodi aruanded ( Kasumiaruanne 2009, rahakäibe aruanne 2009)
Terapeutiline kloonimise idee tekkis siis, kui avastati, et embrüonaalseid tüvirakke saab kasutada rakuteraapias. · Tekitatakse kloonembrüo, mida kultiveeritakse 5-6 päeva ja seejärel lõhutakse- eraldatakse tüvirakud · Neid kasutatase tuumadoonorile geneetiliselt ja immunoloogiliselt identsete kudede ja organite kasvatamiseks On pakutud võimalust ühendada see geeniteraapiaga, kui nii tekkisid transgeensed indiviidid REPRODUKTIIVNE TERAPEUTILINE KLOONIMINE KLOONIMINE Somaatilise raku Täiskasvanu tüvirakud viiakse kultuuri ja Somaatilise raku siirdamine tuumata tuuma siirdamine mõjutatakse munarakku tuumata munarakku diferentseeruma kindlas
järgmised sotsiaalse klassi kriteeriumid: ✣ avalik tootmisviis majanduslikus tootmisviisis; ✣ spetsiifiline elustiil; ✣ konfliktsed klasside vahelised suhted; ✣ sotsiaalsed suhted ja kokkuhoid, mis ületavad kohalikke ja piirkondlikke piire; ✣ klassi teadlikkus ; ✣ poliitiline organisatsioon. KLASSIDE TEADLIKKUS ✣ Oma rolli teadmine tootmises ja seosed teiste klassidega. ✣ klassi lõplikuks kujunemiseks peavad isoleeritud indiviidid mõistma ühtekuuluvust ning erinevust teistest klassidest ✣ Lõpli klassi teadlikkuse staadium saavutatakse siis, kui näiteks töölisklass hakkab mõistma, et oma õiglase eesmärgi võivad nad saavutada vaid apitalismi hävitamisega, kuid selleks peavad nad oma jõud ühendama. KLASSIDE VAHELINE SOLIDAARSUS ✣ teadlikkust ühtsusest või isegi tahe ühiselt tegutseda, et saavutada klassile vajalikke poliitilisi ja majanduslikke eesmärke.
Süsteem – omavahel seotud elementide terviklik kogum. Süsteemi seisukohalt käsitletakse elemente jagamatutena. Terviklikkust iseloomustab süsteemi jaoks ühtne funktsioon, eesmärk, otstarve jne, mis võimaldab süsteemi vaadelda ka jagamatu tervikuna ja samas ümbrusest eristuvana. Turundus: kogum tegevusi, mille abil ettevõtted ja organisatsioonid loovad võimalusi väärtuste vahetamiseks oma klientidega. Kommunikatsioon (lihtne määratlus): protsess, mille käigus indiviidid või organisatsioonid loovad sotsiaalseid suhteid..... Kommunikatsioon on märkide tähenduste kasutamine, et luua sotsiaalseid suhteid. Hennessy, 1965 Sõna tähendus on tema tarvitus keeles. Wittgenstein, 2005 Semiootika – teadus märksüsteemidest, mis tegeleb nii loomulike, kunstiliste kui tehislike keelte, samuti loomade poolt kasutatavate märkide uurimisega. Märk – on iseloomustatav kui füüsiliselt eksisteeriv vorm, kui miski, mis osundab millegi/kellegi teise
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
