seadused, äritegevust otseselt mõjutavad seadused (Töölepinguseadus; Konkurentsiseadus; Maksuseadus; Euroopa Liidu seadusandlikud aktid (Acquis Communautaire) · Majanduskeskkonda mõjutavad: o valitsuspoliitika, o tootmisettevõtete saavutused, o rahvusliku ja rahvusvahelise majanduse tsükliline muutumine. Majanduskeskkonda võib vaadelda kahel tasandil: mikro- ja makrotasandil. o Mikrotasandil tegutsevad indiviidid ja ettevõtted. Siin võib rääkida järgmistest mõistetest konkreetse toote nõudluse tase tootmiskulud turgude iseloom konkurentide ja nende toodete olemus ja käitumine o Makromajandus uurib tööstusharude, ettevõtete ja riikide tegevust. See hõlmab järgmisi valdkondi: riigi majanduskasvu määr erasektori võime konkureerida teiste maade erasektoriga
Noormehe isaks on kokkuhoidlik ja pahur vanamees, mõnes näidendis aga tikub kaunitariga amelema ja sel alal pojaga võistlema. Mehel jonnakas ja õel naine. Sage kuju ka lleidlik ori, noormehe teener ning abiline. Noormehe neiuks ahne ja salakaval, aga mõnikord ka heasüdamlik hetäär või halba keskkonda sattunud malbe neiu. Veel libekeelne kokk ja mingi priileivasööja. Intriigi oskuslik arendamine. Iseloomude süvendatud käsitlus. Tegelased indiviidid. Ladus ja vaimukas dialoog. Prekonna-, abielu-,kasvatusküsimused, suhted laste ja vanemate vahel, naise seisund, orjade olukord peamised teemad. Iseloomusta autorit, too näiteid loomingu kohta: a. Menandros b. Kallimachos. c. Theokritos Menandros 343-291 eKr. ,,Vahekohus" komöödia, jutustab noormehest ja neiust, kes abielluvad, on 5 kuud abielus, kui neiu on
tupeesiku piiril ventraalselt. Isaskusiti ulatub põiekaelast alates peenisetipuni. 16. Suguorganite üldine iseloomustus Kõrgematel loomadel, nende hulgas ka kõikidel selgroogsetel,on omane suguline sigimisviis.Nende järglaste arenemiseks on vaja isas- ja emassuguraku ühinemist ehk viljastumist.Sugurakud tekivad sugunäärmeis ehk gonaadides.Lahksugulistel loomadel asetsevad mainitud sugunäärmed kumbki eri indiviidid, üks isas- teine emasloomas. 17. Isassuguorganid Munandid ja munandimanused arenevad kõigil imetajatel looteeas kõhuõõnes dorsaalsel seinal ja on kaetud kõhukelmega. Munandite laskumise tagajärjel migreeruvad munandid koos munandimanustega oma esialgsest asukohast ventraalse kõhuseina suunas seal moodustuvasse munandikotti. Munandi laskumist juhib munandi juhtside, mis ühendab munandit munandimanusega ja viimase saba ventraalse kõhuseinaga
seadused, äritegevust otseselt mõjutavad seadused (Töölepinguseadus; Konkurentsiseadus; Maksuseadus; Euroopa Liidu seadusandlikud aktid (Acquis Communautaire) Majanduskeskkonda mõjutavad: o valitsuspoliitika, o tootmisettevõtete saavutused, o rahvusliku ja rahvusvahelise majanduse tsükliline muutumine. Majanduskeskkonda võib vaadelda kahel tasandil: mikro- ja makrotasandil. o Mikrotasandil tegutsevad indiviidid ja ettevõtted. Siin võib rääkida järgmistest mõistetest konkreetse toote nõudluse tase tootmiskulud turgude iseloom konkurentide ja nende toodete olemus ja käitumine o Makromajandus uurib tööstusharude, ettevõtete ja riikide tegevust. See hõlmab järgmisi valdkondi: riigi majanduskasvu määr
Sildistamisteooria kohaselt pole ükski tegu sisemiselt kriminaalne. 45. Konfliktiteooria hälbelisuse kohta? Hälve jaguneb: kriminaalsus ja deviantsus. (Deviantsus mitteformaalsete normide rikkumine. Kõrvalekalle normist, tunduvalt laiemate piiridega kui kui kuritegevus.Suhteline käitumine. Kriminaalsus formaalsete normide rikkumine, karistused rangelt paika pandud, absoluutne käitumisviis.) Hälve on tahtlikult valitud ja sageli poliitilise iseloomuga. Deviantsus - indiviidid ise valivad deviantse käitumise reageerimaks kapitalistliku süsteemi ebavõrdsusele. Ühiskonnas kehtivad seadused aitavad hoida ja kaitsta võimu omavate isikute positsiooni ning seadused ei ole oma olemuselt sugugi neutraalsed ega kaitse kõikide inimeste õiguseid. Õigussüsteem pöörab peamise tähelepanu just vaesemate inimeste kuritegudele, jättes tähelepanuta võimu omavate isikute seaduserikkumised või karistab neid siis minimaalselt 46. Kontrolliteooria hälbelisuse kohta?
avalduda. Meestel on haiguskandja X-iga automaatne haiguse avaldumine. X-liitelised retsessiivsed alleelid märksa kergemini tuvastatavad kui retsessiivsed autosoomsed alleelid. Hemofiiliat põhjustab X-liiteline mutatsioon, mille kandjatel ei sünteesita vere hüübimiseks vajalikku faktorit. Arstliku vahelesegamiseta võib hemofiilikutel ka tühisem haav põhjustada verest tühjaks jooksmist. Pea kõik indiviidid mehed. N: Venemaa tsaari Nikolai II perekonnas. 19. Soomääramine erinevatel organismidel. Inimesel määrab soo Y kromosoomi olemasolu, kuna Y kromosoomis paikneb geen SRY, mis kodeerib faktorit TDF, mis on regulaatorvalk, mis seondub DNA'ga ja kontrollib nii teiste geenide avaldusist, mis on vajalikud testide arenemiseks. Testides toimub testosterooni sekretsioon, testosteroon on hormoon, mis on seotud meessoole omaste tunnuste välja arememisega. X0
Mikroökonoomiline tegevusteooria (traditsiooniline neoklassikaline mikroökonoomika): • majandussubjektid (majapidamised, ettevõtted) maksimeerivad oma kasu kitsenduste piires; • otsused kooskõlastab turg; • riik seab turu toimimisele seadusandliku raamistiku, mis peab tagama konkurentsi toimimise; • ignoreeritakse huvikonflikte ja koostöökasu. Mikroökonoomiline koostegevusteooria (struktuuriökonoomika (industrial organisation)): • koostegevuses on inimesed ühtaegu indiviidid ja kollektiivi liikmed; • eksisteerivad nii ühishuvid kui ka vastandlikud huvid; • ühishuvide olemasolul on koostöö efektiivsem kui konkurents (monopolide ja oligopolide teke!); • ratsionaalne on partner “reeta”, et vältida enese ärakasutamist. Mikroökonoomiline ühiskonnateooria (institutsiooniökonoomika): • reeglid peavad muutma üldisele arengule kasuliku tegevuse kasulikuks igale indiviidile; • koostoimiv kollektiiv ei käitu kasu maksimeeriva indiviidina;
uuenduste eest võitlemist, nii seostati see revolutsioonide ja mässudega. 18. sajandi lõpul hakkas mõiste omandama oma klassikalist (tänapäevast) tähendust. Klassikaline liberalism põhineb 17.- 18. sajandil levinud loomuõiguse teoorial. Inimestel on loomuõiguse teooriate järgi võõrandamatud õigused, mis on sünniga kaasa saadud: elu, vabadus, varandus, (püüdlus õnne poole). Teiseks klassikalise liberalismi aluseks on utilitarism. Indiviidid on kalkuleerivad (naudingud, kannatused) ning sellest sõltuvalt teevad valikuid ja otsuseid. Sellest tulenevalt on inimese peamiseks motivatsiooniks enesehuvi ja püüdlus oma vajaduste rahuldamise poole. Klassikalist liberalismi on nimetatud ka 19. sajandi liberalismiks. Niisamuti on 19. sajandit nimetatud ka liberaalseks sajandiks. Industrialiseerimine ja kapitalismi kiire areng soosis liberaalsete ideede levikut. Klassikalise liberalismi ideed levisid eriti anglo-saksi maades.
koostegutsemise käigus, peetakse seda õigeks ja õpetatakse uutele liikmetele kui sobivaid tunnetus-, mõtlemis- ja käitumisviise. 5.2 Mis faktoritest sõltub organisatsioonikultuuri olemus? Organisatsioonikultuur sõltub asutajatest ja ajaloost (annavad edasi väärtused, hoiakud), organisatsiooni tegevuspoliitikast, traditsioonidest, väärtustest, välisest keskkond (tunnustab organisatsiooni teatud tegevuste eest: omakorda muutuvad hoiakud), töötajatest ja suhetest (grupid ja indiviidid, inimesed ja nende ratsionaalsus, riskide võtmine, sallivus konfliktide suhtes; toovad organisatsiooni ootusi, väärtusi ja hoiakud; töösuhted mõjutavad neid). 5.3 Millist rolli mängib organisatsioonikultuur organisatsiooni käitumise kujundamisel? Organisatsiooni kultuuri alusel kujuneb suhtumine töötajatesse ja klientidesse, ning organisatsiooni siseste erinevate meeskondade ühisnormid. Organisatsioonides, kus kultuur on
testseerumi ja lisatakse igale seerumile väike kogus uuritavat verd segatakse ja hinnatakse aglutinatsiooni teket. · Aglutinatsiooni korral erütrotsüüdid kleepuvad, tekivad punased helbed ja ümbritsev vedelik muutub selgeks. Kui aglutinatsiooni ei teki, jääb testseerum seal olevate erütrotsüütide tõttu ühtlaselt häguseks. Funktioonid. · A ja B antigeenide funktsioonid ei ole teada. · Indiviidid, kellel nad puuduvad (0-veregrupp) on terved. Nähtavasti ei oma need antigeenid tähtsust, vähemalt kaasajal. · Veregruppide esinemise sagedus maailma eri osades on erinev. Näiteks, B on enamlevinud Aasias kui Euroopas Reesussüsteem: · Reesussüsteemi iseloomustavad punaliblede pinnal olevad antigeenid, millest vereülekande seisukohast tähtsam on D-antigeen. Kui erütrotsüütidel esineb D-antigeen, siis on veri reesuspositiivne (Rh +)
15.-16. sajand Renessanss: Rooma autorite esiletõus Cicero (moraalifilosoof), Livius (ajalookirjutaja), Tacitus. Sekulariseerumine e ilmalikustumine. Skolastika vähenemine, selle asemele tulid ,,vabad kunstid" (7 vaba kunsti artes liberales, mida õpetati suuresti antiikautorite teoste järgi) Autonoomia auto ise nomos seadus (?) Autonoomsed tegutsejad konfliktis. Riigid (=) indiviidid. Põrkuvad nii üksikisikute kui ka tervete riikide huvid. Huvid. Riigi huvid ja indiviidi huvid on samuti konfliktis. Skeptitsism. 16. saj. Skeptitsism <-> loomuõigus. Objektiivse õiguse olemsolu (skeptikud küsisid)?M. Montaigne, antiikmõtleja Carneades : ei ole. - õigust pole olemas, igaüks juhindub omakasust. Lahendus- peabki juhinduma oma eesmärgist Montaigne: eesmärgiks on tabada rahu ja riigi stabiilsus. Valitsejal ja tavakodanikul on
testseerumi ja lisatakse igale seerumile väike kogus uuritavat verd segatakse ja hinnatakse aglutinatsiooni teket. · Aglutinatsiooni korral erütrotsüüdid kleepuvad, tekivad punased helbed ja ümbritsev vedelik muutub selgeks. Kui aglutinatsiooni ei teki, jääb testseerum seal olevate erütrotsüütide tõttu ühtlaselt häguseks. Funktioonid. · A ja B antigeenide funktsioonid ei ole teada. · Indiviidid, kellel nad puuduvad (0-veregrupp) on terved. Nähtavasti ei oma need antigeenid tähtsust, vähemalt kaasajal. · Veregruppide esinemise sagedus maailma eri osades on erinev. Näiteks, B on enamlevinud Aasias kui Euroopas Reesussüsteem: · Reesussüsteemi iseloomustavad punaliblede pinnal olevad antigeenid, millest vereülekande seisukohast tähtsam on D-antigeen. Kui erütrotsüütidel esineb D-antigeen, siis on veri reesuspositiivne (Rh +)
kohta. Näiteks hiinlaste põhilistest motivatsiooniallikatest see õiget ülevaadet ei anna. Nimelt võivad hiinlastele sotsiaalsed vajadused olla märksa tugevamaks motivaatoriks kui isiklikud füsioloogilised vajadused. Maslow ei modelleerinud oma püramiidi juhtimisvahendiks ega organisatsioonis kasutamiseks. Püramiidiga seonduvalt on edasistes uuringutes toodud välja hulk probleeme ja puudujääke. Kõrgemaid vajadusi rahuldatakse tihti väljaspool tööd. Indiviidid erinevad üksteisest ja seetõttu väärtustavad nad erinevaid vajadusi. Uuringud näitavad , et inimese kõrgemad vajadused saavad harva rahuldatud ta püüdleb pidevalt parema staatuse ja autonoomia poole isegi siis, kui ta on selles valdkonnas juba üsna edukas. Mitmed uurijad on lähtunud oma teooriate arendamisel Maslow vajaduste hierarhilisest käsitlusest ning see on aluseks paljudele hilisematele motivatsiooniteooriatele. 3.2.Douglas Murray McGregor - X ja Y teooria autor
Samamoodi on omamoodi parv nt secunda sotsiaal jne. Kesksete tegelaste elukäik annab rahva käekäigust seestpoole vaateid, ilmestab sündmustikku. Üksikisiku surm ei mõjute aja käekäiku. Tegelased võib jagada 3 rühma: parveinimesed (positiivne hoiavad ühte, ühesugused väärtused, tõekspidamised, ideed, tavad, normid jne, teistega arvestamine, meeldiv välimus, on üksteisega seotud lihtsad kõlbelised inimesed, hindavad ka kõrgseltskonna inimesi), indiviidid (egoistid, isekad, eelistavad enda mugavust, jõukad seltskonnainimesed), kangelased teel (avastavad üldiseid väärtusi, ei ole egoistid ega parveinimesed, arenevad teose vältel). Sõja poolt käsitleb Tolstoi pikalt ja põhjalikult, aga mõistab sõja hukka (laastav, hävitav, kole). Samas nendib ta ,et äärmuslik olukord paneb rahva proovile, raputab neid ja sunnib arenema. Väejuhtidest räägib nii Napoleonist kui Kutuzovist
110. Meie mentaalne võime täna on valmis nägema ideed ja eesmärki vormi taga. Meil on olemas võime konstrueerida juhtuvat ja näha asja lõpuni viimist. Igatsus luua armastav hea tahte kaudu väljendatud tegevuse "stsenaarium" see on Heatahe. Ta on ühtlasi ka hariv protsess, kus vastuvõtjal on vabadus võtta idee vastu või mitte. Heatahte levimine ja hulga suurenemine maailmas lasub otseselt intelligentsi õlgadel, heatahte loomise eest vastutavad loovalt probleeme lahendavad indiviidid. Ja kuigi väga paljud on haaratud protsessist pole mentaalsed võimed arenenud nii, et suudaksid esile kutsuda inimkonna andmebaasi valdamise. Antud on teadmiste hulk, mis lubab toota heatahte energiat vastutustundlikul grupil ja annab neile suurema lootuse ja kindlustunde rakendamaks seda energiat igapäeva probleemide lahendamisel. Djwhal Khul ütleb Esoteerilises Ravimisõpetuses, lk 545:" Kui enamik inimkonnast on orienteeritud hea suunas,
Mida? Kuidas? Millal? So What? ehk milline reaktsioon on oodatud?). • Valik: teadliku tähelepanu haaramine või alalävine mõjustamine. • Mäletamise tagamine. • Tagasisidestamine. • Eel- ja järeltestimiste kavandamine. • Meediaplaneerimine. • Kampaania korraldamine. Turunduskommunikatsioon • Turundus - kogum tegevusi, mille abil ettevõtted ja organisatsioonid loovad võimalusi väärtuste vahetamiseks oma klientidega. • Kommunikatsioon - protsess, mille käigus indiviidid või organisatsioonid loovad sotsiaalseid suhteid ja vahetavad sõnumeid. • Turunduskommunikatsioon - protsess, mille käigus rakendatakse vahendite ja võtete kogumit brändikohaseks infovahetuseks. S AATJ A M E E D IA S õnum i 1 Sõnum i 2 S õnum i 3
milline osa keskkonnast. Ka ei tähenda kõrge pärilikkuse osakaal, et keskkonnal ei oleks mingit mõju antud joone kujundamisel või et see joon ei oleks seotud õppimisega. Nii näiteks on leksikaalne võimekus väga suuresti pärilik, samas on iga sõna sõnavaras õpitud. Pärilikkus tähendab sel juhul õppimisvõimet, mis aga ilma õppimiseks soodsa keskkonnata ei pruugi üldse avalduda. Keskkonna ja pärilikkuse omavaheline mõju ilmneb ka selles, et indiviidid loovad ja otsivad endale ise sobivaid keskkondi. Ehkki intelligentsus on väga oluline omadus ja seda eriti edule orienteeritud ühiskondades nagu Eesti, ei tohiks seda üle tähtsustada. Palju olulisemad ja seda mitte ainult inimeste vahelisi suhteid arvestades, vaid ka tööalast edu silmas pidades, võivad olla mõned isiksuse omadused nagu soojus, avatus ning mõistmis- ja kaasatundmisvõime, mis kuidagi ei sõltu sellest, kas inimene on geenius või keskmisest hoopis veidi madalama IQ-g
· Agregeeritud koondumine rühmadesse, kohtame tihti klonaalsete (vegetatiivsete) taimede puhul (mättad), agregeeritult paiknevad ka mitmed loomad, kes moodustavad karjasid, parvesid. On sellistele liikidele kasulik kahte moodi on välja arenenud sotsiaalne käitumismudel ja karjas liiklemine parandab indiviidi julgeolekut (primaadid, suured sõralised); karjaefekt e. isekus indiviidid kogunevad karja eesmärgiga mitte olla kiskjale esimene saak saaklooma ja kiskja vahel oleks teine karjaliige (sebrad); sotsiaalne struktuur tööjaotus, suhtlus (sipelgad, mesilased). Põhjuseks võib olla ka KK laigutus väga vähe ökosüsteeme, kus iga ökosüsteemi punkt sobiks igale isendile (rabataimed saavad elada ainult rabas, kuid rabad on väga laiguliselt paigutatud Eestis). Levimine indiviidi (isendite) ümberpaiknemine ruumis, protsess
Ainuraksete parasiitide vastane kaitse on nii humoraalne kui rakuline. Humoraalne - on aktuaalne kui parasiit on vabalt veres. Rakuline - siis kui parasiit on rakus sees. Ainuraksed parasiidid väldivad immuunsüsteemi: muutes pinna valke (genetic switch, Trypanosoma), kesta vahetades (Plasmodium). Malaaria vastane immuunvastus sarnaneb rakusiseste bakterite vastase immuunvastusega: Fagotsüüdid aktiveeruvad Th1 tsütokiinide (IFNgamma) abil. (Th2 eelistusega indiviidid on malaariale vastuvõtlikumad). Antikehad toimivad parasiidi rakuvälises faasis, kuid malaaria vahetab eluvormi ja põgeneb sellega antikehade eest. Hulkraksete parasiitide vastane kaitse põhineb peamiselt IgE tüüpi antikehadel ja eosinofiilidel. Aktiveeritud Th2- rakud stimuleerivad antikehade sekretsiooni ja immunoglobuliini klassi lülitumist IgE tootmisele. IgE antikehad kinnituvad parasiidile ning aktiveerivad eosinofiile ja nuumrakke. Tekib tugev põletik, eosinofiilide graanulites
teadvuses eksisteeriv) või materiaalne (füüsiline, bioloogiline, demograafiline jne) · Sotsiaalsete suhete alaliikideks ja tasanditeks on: ühiskonna struktuur, rahvuslik struktuur, perekondlik struktuur jne. Sotsiaalne struktuur 50 · Sotsiaalse struktuuri abil seletatakse indiviidi või grupi käitumist sotsiaalses süsteemis tervikuna · Objektiivne sotsiaalne struktuur: indiviidid ja grupid on süsteemi osad · Subjektiivne sotsiaalne struktuur: kuidas inimesed oma tegutsemise ja suhtlemisega toodavad, taastoodavad ja muudavad sotsiaalset struktuuri sotsiaalne struktuur kui sotsiaalse interaktsiooni võrksüsteem, mis moodustab ühtse terviku. 7.1.1. Sotsiaalsed süsteemid · Sotsiaalne süsteem on püsisuhetes olevate sotsiaalsete elementide (sh sotsiaalsete rollide, gruppide, institutsioonide) kogum. Tervik on elementide summa.
indiviididest (õiguse subjektidest). Õigus haarab endasse kõik selle, mis on seotud inimkäitumise relevantse osaga. Sellepärast on õiguse tunnetamiseks vaja seda normatiivset korrelatsiooni, mis seisab õiguse ja ühiskonna vahel. Õigust o ühiskonnas täpselt niipalju, kuipalju seda lõppastmes ütlevad oma käitumise kaudu ja abil ’iguse subjektid – inimesed. Õigus kui normatiivne (siduv) informatsiooni- ja kommunikatsioonimeedium – eelduslikult on indiviidid vabad ja mitteseatud, õigus on vahendiks, mille abil riik saab korrastada, suunata ja käskida õiguse subjekte. Õigus haarab endasse kogu inimkäitumise õiguslikult relevantse osa. Interdistsiplinaarse lähenemise olemus õigusteaduses. Kontinentaal-Euroopa õiguskultuur tunneb kolme suurt õiguse valdkonda: eraõigus, avalik õigus ja kriminaalõigus (viimane kuulub sisuliselt avalikku õigusesse). Õiguse valdkondadest
Hulgal M määratud ühekohaline predikaat ehk unaarne predikaat Px või P(x) või P1x on kujutus (funktsioon), mis seab igale hulga M elemendile (indiviidile) x vastavusse ühe kindla tõeväärtuse 1 (tõene) või 0 (väär). Hulka M, millel predikaat on määratud, nimetatakse selle predikaadi baashulgaks (domain)2. Hulga M elemente x∈ M nimetatakse selle predikaadi indiviidideks. D8.1.2. Ühekohalise predikaadi Px tõehulgaks nimetatakse hulka P, mille elementideks on need ja ainult need indiviidid, mille korral predikaadi väärtuseks on tõeväärtus tõene. Saare näites on predikaadi Jx tõehulgaks ainult ühest elemendist koosnev hulk {Mari}. Algarvuks olemise predikaadi Ax puhul on indiviidide piirkonnaks naturaalarvude hulk ning tõehulgaks kõigi algarvude hulk. D8.2.1. Hulgal M määratud kahekohaline predikaat ehk binaarne predikaat Pxy või P(xy) või P2xy on kujutis (funktsioon), mis seab igale indiviidide järjestatud paarile (x; y), kus x,
Igal etapil on sotsiaalne konflikt. Siis saab edasi kui on lahendatud. Ühtegi konflikti või kriisi pole võimalik täielikult lahendada. Elu muutub vanuse kasvades järjest keerulisemaks, on vaja et inimene oleks kriisi lahendanud piisavalt selleks, et ta oleks lahendustega varustatud tulemaks toime nõuetega mida järgmine aste eeldab. Räägib personaalse identiteedi kujunemisest. Protsess sõltub arengu konfliktide samaaegsest integreerimisest nii individuaalses kui ka sotsiaalses plaanis. Indiviidid hindavad ennast lähtuvalt sellest, kuidas nad arvavad teisi ennast hindavat võrdluses enda ja nende jaoks oluliste eeskujudega. Tähtsaim isiksuse komponent ego, inimene peab selleks, et kohaneda ja toime tulla, tajuma maailma reaalsust. Psühhosotsiaalne arenguteooria. (astmete kokkuvõte) 1. Usaldus või usaldamatus (sünd kuni 1,5a)- usalduse kriisiga (konflikti lahenemisega). Suhted on sellel perioodil emaga kõige intensiivsemad. Seotus emaga
Infosüsteemide (IS) valdkond (IS valdkonna spetsialisti teadmised) Infosüsteemide valdkond Tegeleb kõigega, mis on seotud inimvõimete suurendamisega infotehnoloogia abil ja see puudutab: · probleemide lahendamist · otsuste vastuvõtmist · vajalike tegevuste sooritamist · arusaamise/mõistmise loomist Täpsemalt tegeletakse probleemidega, mis on seotud infotehnoloogiliste ressursside ja teenuste soetamise, kasutamise ja juhtimisega organisatsioonis - probleemidega, mis on seotud kasutatavate infotehnoloogiliste infrastruktuuride ning vastavate süsteemide arendamisega organisatsiooniliste tööprotsesside jaoks. Infosüsteemide valdkonna spetsialisti teadmised · ärialased teadmised · infotehnoloogia-alased teadmised · analüütiline ja kriitiline mõtlemine · suhtlus, meeskonnatöö oskused Kokku võetuna infotehnoloogial põhinevat ettevõtet ja tema arendust puudutavad teadmised Infotehnoloogia (IT) definitsioon Infoteh...
Väljana võib käsitleda ka igasugust kultuuri selle mõiste laias tähenduses ja ka kultuuridevahelise kommunikatsiooni puhul kahe või enama kultuuri kooslust. Selline väli keskendub kultuurilise kapitali ümber, kuid et kultuuri puhul selle laias tähenduses on tegemist väga mitmetahulise nähtusega, võib ka öelda, et kaasatud on kõik kapitalid, mis lõppkokkuvõttes väljenduvad sümboolses kapitalis. Igas väljas toimub võitlus positsioonide pärast, tekivad konfliktid, kui indiviidid ja grupid (nt ka kultuurid nii laiemas kui rahvuskultuuride tähenduses Bourdieu ei ütle seda otsesõnu, kuid see tuleneb tema teooriast) püüavad määrata, mis moodustab selles väljas/ruumis/sellel turul legitiimse/legitimeeritud kapitali. Bourdieu: keel pole üksnes suhtlemisvahend, vaid ka võimumehhanism. Keel on kultuurilise kapitali osa (nt standardiseeritud, haritud keel vastandina regionaalsetele
Õiguse entsüklopeedia eksam 10.06.2011 1. Õigusteaduse metodoloogia ülesanne ja ulatus. Metodoloogia on õpetus metoodikatest. Õigusteaduse metodoloogia ülesandeks on õigust tunnetada sellises ulatuses ja kujul nagu vastava ajastu õigusteadlik mõttekäik ja tunnetamisvajadus seda endale on üles seadnud. Õigusteaduse metodoloogia osutub juhiste andjaks õigusteaduse stuudiumi ja õpetamise teede ja viiside kohta. Ta ülesandeks on anda juritidele teatavaid juhtnööre õpingutel ülikooli, kui ka teadusliku töö tegemisel pärastises elus. Õigusteaduse metodoloogia ülesanne Haarata spetsiifiliselt juriidilisi ning selle järele vastavalt vajadusele naaberteaduste elemente. Metodoloogia keskseks punktiks on otsus igasuguse juriidilise tegevuse keskpunkt. 2. Õiguse tunnetusviisid: õiguse filosoofia; õiguse sotsioloogia; õiguse ajalugu jne. Õigusfilosoofia tegeleb küsimusega, mis on õigus. Õiguse filosoofia otsib vastus...
fotokujutis ühe raku metafaasikromosoomidest, kus kromosoomipaarid on reastatud ja rühmitatud suuruse, kuju ja vöödistusmustri järgi. Kromosoomide erinev töötlus annab G-, R-, C-bändid. G-bändid - eükarüootse kromosoomid, mis on saadud Gimsa värviga töödeldes. C-bändimine - tsentromeeride ümbruse värvimise meetod. 43. Mis on Kleinfelteri ja Downi sündroomid, mono- ja trisoomia-X? Kleinfelteri sündroom - indiviidid on fenotüübilt mehed, kui omavad ka mningaid naissoo sekundaarseid tunnuseid ja on enamasti steriilsed. XXY kromosoomid. Kui X kromosoome > 2, siis ka vaimsed puuded. Mehel X kromosoome > 1. Downi sündroom - 21. kromosoom on kolmekordistunud; vaimselt alaarenenud, lühikest kasvu ja muidu pisut värdjaliku kehaehitusega. Monosoomia-X - üks X kromosoom on esindatud ühekordselt (normaalne) Trisoomia-X - üks X kromosoom on esindatud kolmekordselt (ei ole eluvimeline). 44
(Prantsusmaa, Soome, Venemaa) Poliitilised ideoloogiad Ideoloogia- korrastatud ideede kogum, mis propageerib kindlaid väärtusi. Ideoloogia funktsioonid: 1. annab hinnangu eksisteerivale olukorrale 2. loob pildi ideaalsest ühiskonnast, pakub teed selle saavutamiseks 3. Vasakpoolsus: rohkem ühiskonna kui terviku kesksed, tegutsevad selle huvides. Indiviidi huvid tagaplaanil (Sotsid, Keskerakond). Vasakäärmus- kommunistid Parempoolsus: Indiviidid ja tema vabadus oluline. (Reformierakond, IRL). Paremäärmus- natsionaalsotsialistid (Saksamaa) ja fasistid (Prantsusmaa). Esimesed poliitilised ideoloogiad tekkisid keskaja lõpul (utoopiad). On ka mittepoliitilisi ideoloogiaid (budism, feminism, asketism). Kõik parteid ja liikumised tuginevad tänapäeval mingile poliitilisele ideoloogiale, see määrab nende ideaalid, eesmärgid ja vahendid nende saavutamiseks. (Kuidas korraldada sots. suhteid, rahvakaasamine valimistesse) Liberalism
Madagaskarile on seal vähe endeemseid perekondi. Bioloogiline mitmekesisus (ehk biodiversiteet) mingi ökosüsteemi, bioomi või kogu maa taksonoomiliste üksuste mitmekesisus. Hõlmab liigisisest, liikidevahelist aga ka ökosüsteemide vahelist mitmekesisust. Bioloogilise mitmekesisuse harud: ökoloogiline (sinna kuuluvad bioomid, ökosüstemid ja kasvukohad) organismid (sinna kuuluvad riigid, hõimkonnad ja liigid) geneetiline (sinna kuuluvad populatsioonid, indiviidid ja geenid) Liik on organismide rühm, kes paljunevad ainult omavahel ja sellesse rühma mittekuuluvate organismidega ristudes ei anna paljunemisvõimelisi järglasi. Taksonoomiline mitmekesisus - keskmine taksonoomiline distants kahe koosluses elava juhuslikult valitud organismi vahel. Mitmekesisuse indeks võtab arvesse liikide ühtsuse ja... ühtses kogumis. :D Taksonoomiline erisus - keskmine kaugus kahe koosluses elava indiviidi vahel.
Siia kuuluvad eelkõige niisugused tegevused või teenused, mida ei saa osutada piiratud arvule üksikisikutele. Smith pidas rikkuse allikaks ainelist (materiaalset) tegevust, kuna sellega luuakse ülejääk (lisaväärtus). Teenuste loomises aga ei näinud ta rikkuse lisandumist. Riigi teenuseid loovat tegevust, pidas ta ebaefektiivseks ja mitte rikkust loovaks. Seetõttu tuli riiki taluda ainult niivõrd kui ta osutab möödapääsmatuid teenuseid, mida indiviidid üksikuna ei ole võimelised osutama. KEYNES Keynes üritas näidata teed tööpuudusest ja konjunktuuri kõikumisest tingitud ületootmisest vabanemiseks. Üheks keskseks teemaks oli agregeeritud nõudluse ja pakkumise käsitlus, mille kujundamisel tähtsustati riigi rolli. Riik pidi hoolitsema nõudluse kasvu eest riiklike kauba- ja teenuseostudega ning uute töökohtade loomisega. Keynes lükkas ümber Say seaduse, mille kohaselt pakkumine loob nõudluse.
teose nagu II principe. Iga valitseja peab võimu haaramisel ja kehtestamisel kasutama kõiki vahendeid, isegi kui need on vastu kristlike normidega. Tähtsaks peab nelja tegurit, millega valitseja peab arvestama: siht hädavajalik, teostamiseks peab olema võimalused, valitseja vaprus ja julgus ning õnn. Tema poliitika ei ole kiiduväärt, vaid pigem laitev hinnang. Machiavelli retseptsioon (teooria) varauusajal- Rõhutas, et riigid on indiviidid, kes omavahel võitlevad. (Itaalia sõjad, suured monarhiad tungisid sisse, linnriikide iseseisvuse häving). Riigi säilitamine peab olema riigi valitsejate peamine eesmärk. Säilitamise põhiline instrument on ''suurus'' ehk võim. Jean Bodin monarhi võimupiiridest- elanike turvalisust ja heaolu saavat tagada vaid piiramatu kuningavõim kogu rahvusliku territooriumi üle. Esimeseks suverääni
Kliiniline psühholoogia Normaalsus ja ebanormaalsus kliinilise psühholoogia kontekstis - Subjektiivne norm lähtutakse iseendast - Normatiivne lähenemine normiks täiuslikkus Sotsiaal-kultuuriline lähenemine normiks on see mida teeb enamus inimesi ühiskonnas - Iga kultuur vastandab oma liikmete individuaalsed erinevused, mis tähendab, et enamus inimesi kaldub mingil määral kõrvale kultuuri iseloomu ideaalis - Suuremad kõrvalekalded vajavad spetsiaalseid sekkumisprotseduure, mis tõttu võib igast kultuurist leida psühhoterapeutilise funktsiooniga maagilisi religioosseid ja ilmalikke tegevusi. (püüavad seeläbi hädas olevad indiviidi aidata) Statistliline lähenemine vaatab teatud probleemi jaotuvust populatsioonis ja tõlgendab normaalsuse näitajana keskmisele lähedasi skoore - Peamine ülesanne on saada standardiseeritud andmed probleemidest, mis eristab normaalseid ja ebakoha...
järelevalvetusse (kui ebaefektiivsesse kasvatusviisi) ning erikooli õpilaste vanematel võrreldes tavakoolis õppijate, nende hariduslikku hooletussejätmisse, kusjuures kõige taunivam oli vanemate ja erikoolis õppijate noortega. Seega nähtus, et erinevas suhtumine lapse seksuaalsesse ja füüsilisse väärkohtlemisse. vanuses olevad indiviidid kaldusid erinevalt suhtuma lapse Vaadeldes suhtumist lapse väärkohtlemisse elukutsete lõikes väärkohtlemise liikidesse: täiskasvanud suhtusid üldiselt ilmnes, et taunivaim suhtumine lapse väärkohtlemisse oli taunivamalt kui noorukid (Kõiv, 2001a). politseinikel ning suhteliselt liberaalsem õpetajatel, Ilmnesid ka mitmed erinevate uuritavate gruppide meditsiiniõdedel ja tuletõrjujatel
tõmbas tööotsija võimalused üsna nulli. Intervjuule kutsuti 24% neist, kellel oli suvaline vihje kuritegevusele, 12% neist, kes olid õigeks mõistetud ja 4% neist, kes oli süüdi mõistetud. Kolmas näide; isikud, kes väitsud, et kuulsid luulusid, saadeti psühhoneuroloogiahaiglasse, kus järgmisest päevast alates nad enam midagi ei kuulnud, kuid keskmiselt kulus 19 päeva vabanemiseks, samuti kirjutati nende märkmete tegemise kohta haiguslehele mingi märkus. Kuidas indiviidid end ise märgistavad? On tõdetud, et sisemise märgistamise puhul on sellel ühiskonnale suurem negatiivne mõju kui välimise märgistamise puhul. Teesid: 2 1. Ükski tegu pole iseenesest kuritegu, vaid ta saab selleks kriminaalseaduse järgi; Karistusseadus paneb nad lihtsalt kirja, aga nad on ühiskonnas juba olemas. Aga tegelikult on piir kuskil mujal enamasti raske leida seda.
1. Hulgal M määratud ühekohaline predikaat ehk unaarne predikaat Px või P(x) või P1x on kujutus (funktsioon), mis seab igale hulga M elemendile (indiviidile) x vastavusse ühe kindla tõeväärtuse 1 (tõene) või 0 (väär). Hulka M, millel predikaat on määratud, nimetatakse selle predikaadi baashulgaks (domain)2. Hulga M elemente x M nimetatakse selle predikaadi indiviidideks. D8.1.2. Ühekohalise predikaadi Px tõehulgaks nimetatakse hulka P, mille elementideks on need ja ainult need indiviidid, mille korral predikaadi väärtuseks on tõeväärtus tõene. Saare näites on predikaadi Jx tõehulgaks ainult ühest elemendist koosnev hulk {Mari}. Algarvuks olemise predikaadi Ax puhul on indiviidide piirkonnaks naturaalarvude hulk ning tõehulgaks kõigi algarvude hulk. D8.2.1. Hulgal M määratud kahekohaline predikaat ehk binaarne predikaat Pxy või P(xy) või P2xy on kujutis (funktsioon), mis seab igale indiviidide järjestatud paarile (x; y), kus x,
Kui Eesti riik ei toeta oma kodanikke, siis võivad need muutuda heitunuks. Probleem ei kao kuhugi, sellele tuleb näkku vaadata ja mida varem , seda parem. Kokkuvõtlikult arvan, et Eestis on võimalik ajalehepoisist miljonäriks saada, kui riik pisut rohkem tegeleks mitteaktiivse töötajaskonnaga ning püüaks innustada inimesi ettevõtlikkusele, mis tänapäeva maailmas on väga oluline ressurss maa ja kapitali kõrval. Meeles tuleks pidada seda, et indiviidid moodustavad riigi ning riigi edukus sõltub samuti tema kodanikest. Nagu küla koerale, nõnda koer külale; julge hundi rind on rasvane. 8 TEEMAD, MILLEL KIRJUTAMIST VÕIKSID SA PROOVIDA NING SIIS LASTA OMA TÖÖD KLASSIKAASLASEL VÕI ÕPETAJAL HINDAMISJUHENDI JÄRGI HINNATA Kus on Euroopa Liidu piirid? Kas inimesed on seaduse ees võrdsed? Kodanikuks olemise rõõmud ja raskused. Õiglase õiguse võimalikkusest.
Mikro- ja makroökonoomika Sissejuhatus SISSEJUHATUS MAJANDUSSE Käsitletakse: · Majandusteadust ja majandusteooriat ja selle alustalasid · Majanduse põhiprobleemi · Majandusmõtte arengut · Majandusteaduse meetodit ja analüüsi vahendeid · Majandusliku ringvoo mudelit 1.1. Majandusteooria olemus Tänapäeva inimest on nimetatud mitmeti, muuhulgas ka homo economicus'eks, s.t. majanduslikult mõtlevaks ja käituvaks inimeseks. Seda enam, et turumajanduslikes riikides pole inimene enam mitte passiivne turujõudude objekt, vaid aktiivne ja majandussuhteid kujundav subjekt. Sajandivahetusele iseloomulikus tehno- ja infoühiskonnas (vahel nimetatud ka uueks majanduseks) oleneb iga üksikinimese edukus väga suurel määral tema majanduslikust edukusest. Viimane sõltub omakorda oskusest end ümbritsevat majanduskeskkonda tunnetada, teiste ja iseenda majanduslikku käitumist analüüsid...
•Vajadus säilitada kujutlus iseendast, mis võimaldaks säilitada autonoomiat •Sotsiaalse vahetuse teooria – suhtlemise käigus vahetatakse staatuse (enesehinnangu säilitamine) ja läheduse (turvalisus ja lähedus) ressursse •Kiindumusteooria – mentaalsed representatsioonid ehk üldistatud kujutused endast ja teistest Alan Fiske: neli suhtemudelit •“Relationships are patterns of coordination among people; they are not properties of individuals” •Kuigi kultuurid ja indiviidid erinevad oma sotsiaalsuse määra poolest, on siiski iga inimene oma loomuse poolest sügavalt sotsiaalne •Inimesed peavad sobitama oma sotsiaalsuse konkreetsesse ühiskonda, milles nad elavad. Neli suhete koordineerimise mudelit •Kommunaalmudel (Communal Sharing), •Autoritaarne mudel (Authority Ranking), •Võrdsuse mudel (Equality Matching), •Turumajanduslik mudel (Market Pricing) •Inimesed kasutavad neid mudeleid sotsiaalsete tegevuste konstrueerimisel, koordineerimisel, ka
b) inimõigusteks ja kodanikuõigusteks c) põhiseaduslikeks põhiõigusteks ja seadusest tulenevateks põhiõigusteks Subjektiivset õigustena kujutavad põhiõigused endast konstitutsioonilisi üksikindiviidi kui inimese ja kodaniku fundamentaalõigusi. Objektiivse korra elementidena e õigusliku staatust määravatena konstitueerivad põhiõigused koosolemise õiguskorra aluseid. Kaasajal on lisandunud 2 mõistet: kolmandate mõju (ka indiviidid saavad omavahelises suhtlemises tagada põhiõigusi) ja sotsiaalsed põhiõigused (kohustused, mida riik võtab nt seoses tööpuuduse ja töötutega). 4.2.2. Õigusriigi materiaalsed tunnused Õigusriigi materiaalsed tunnused käsk austada ja kaitsta järjekindlalt inimväärikust, ,,ülipositiivse" õiguse tunnustamine ja seaduseandja seotus konstitutsiooniga. Inimväärikuse austamine ja kaitse õigus alati seotud inimesega, inimene on õiguse keskne mõiste.
Psüühilise arengu kumulatiivsus, mis seisneb selles, et iga eelneva arengustaadiumi tulemus lülitub järgnevasse, seejuures transformeerudes. Arengu käigu samaaegne divergentsus ja konvergentsus, mis avaldub selles, et ühelt poolt kasvab psüühilise arengu käigus mitmekesisus (divergentsus) ja teisalt toimub koondumine, valikulisuse süvenemine (konvergents). 29 On väga oluline silmas pidada, et indiviidid erinevad oluliselt üksteisest oma psüühilises arengus. Esmalt väljenduvad need erinevused arengutempodes. Samas kultuurikontekstis on lastel üldiselt kindlad keskmised ealiste kriiside tekke ajad, kuid üksikutel lastel võivad viimased esineda märgatavalt varem või hiljem. Veel suuremad erinevused esinevad erinevate tegevusviiside, psüühiliste protsesside ja omaduste kujunemisel, huvides, iseloomuomadustes, võimetes. Vaieldamatult erinevad lapsed oma looduslikelt eeldustelt. 2
saamisena.Siis ei ole loodus enam talle võõras objekt, vaid ta hakkab meelelise olendina elama loodusega kooskõlas. Oma kirjutises „Teesid Feuerbachi kohta“- (Feuerbach: Hegeli õpilane) kirjutab ta: Filosoofia peab olema ühiskonna muutmise teeenistuses.Filosoofia funktsiooniks on „ideoloogiakriitika“nagu Marx ja Engels Saksa ideoloogias väljenduvad. Materjalism: Materialistlikust seisukohast on ühiskondlikud suhted esmajoones tootmissuhted, mis tekivad ajalooliselt, ilma et indiviidid saaksid neid valida. Marx väitis, et inimkonna areng kulgeb ürgkogukondlikust korrast läbi orjandusliku korra feodaalaega, sealt kapitalismi ja edasi sotsialismi. Areng toimub tootmissuhete ehk toodangu ja inimeste vaheliste suhete arenedes. Marxi kuulus väljend on: "Religioon on oopium rahvale." Marx klassivõitlusest:Marx keskendus majanduskeskkonna arengu uurimisele. Teda huvitas sotsiaalse ebavõrdsuse põhjuste ja olemuse väljaselgitamine. Ta on
Sotsiaal ja õigusfilosoofia Jagamismajanduse küsimus, sotsiaalmeedia, Donald Trump Tähelepanu puudus vaimuhaigused emotsioonide kasv valetamine (Trump) Mis on riik? Rahvusvaheline õigus ning kas see on olemas? Robotkohtunikud ntks kiiruskaamera, maksekäsu kiirmenetlus Eesmärk aru saada kaasajast ja prognoosida tulevikku 1. Kaasaja ühiskond 2. Õigus kaasajas 3. Tuleviku prognoos ja mida see kaasa toob Igast asjast/teooriast/filosoofist tuleb teada natuke tuleb seostada kaasajaga Ntks avalikus sektoris, kus tuleb luua õiguslikud normid, filosoofiline ehk maailmavaateline kontseptsioon/// leida normi filosoofiline taust Grupitöö: seos tänapäevaga ja tegeliku eluga ja näited, mis moodi on Kanti filosoofia rakendatav tänapäeval, liikumine üldiselt üksikule *hüperreaalsus sotsiaalmeedias toimuv on reaalsem kui elu ise + fake news (libauudised), reklaamide näide, tegelikkuses olukorda juhtunud pole *trollide va...
käiguskalmed Koosnevad ristkülikukujulisest kambrist ja selleni viivast koridorist. Kõik ehitatud suurtest 10 kiviplokkidest, kaetud mullakünkaga. 3. galeriihauad. Pikad kividest koridorid, koridorikividele võis olla omakorda suuri kive peale pandud. Lisaks menhirid, st üksik suur püstine kivi. Kividest ringe või read. Megaliitidel esineb ka ornamenti; see moodustab neil siiski tühise osa. Matused kollektiivsed, luid tahtlikult segatud, indiviidid ei eristu. Matused ja panused paiknevad korrapäratult. Sageli neis sekundaarseid matuseid. Mõnikord on matused paigutatud rivis seina äärde. Megaliitkalmeid ja teisi ehitisi kasutati mitmete sugupõlvede poolt, neid kujundati aja jooksul ringi või täiendati. Mitmeid megaliite kasutati ilmselt astronoomiliste vaatluste kohana, kus tehti kindlaks näiteks pööripäevi. Tuntuim megaliitehitis Stonehenge. Lehterpeekerkultuur 43002700 eKr.
(ja see ongi siinse vastuolu uba), kus grupivaliku eelised oleksid sundinud indiviidi ohverdama oma enda reproduktsioonilisi huvisid grupi kui terviku omadele. Looduses ei paista, et grupivalik saaks prevalleeruda indiviidi tasemel kahjulikult mõjuvate tulemuste üle (väiksem reproduktiivsus). Ja pealegi - kuivõrd adaptatsioonist saab rääkida vaid samas kontekstis päritavusega, siis grupi puhul on asi hoopis lõdvam, kuivõrd grupp kui tervik ei päri - pärivad seal olevad indiviidid. Samas kui horisonytaalne geeniülekanne on väga haruldane (kuigi siiski esinev) mehhanism, siis grupi tasemel on lihtne kujutada ette migrantide saabumist teisest grupist jms. Valiku ühik (unit of selection) - mäletatavasti on see termin, mida Mayr ei armasta. Kuid tänapäeva käsitluses on ta siiski levinenud ja palju tühjast vaidlusest jääb ära, kui aktsepteerida, et valiku ühikul on kaks käibivat ja sugugi mitte omavahel konfliktset tähendust:
) Nagu loomariigis, nii ka inimühiskonnas peab toimima loomuliku valiku printsiip. See aitaks kindlustada kvalitatiivselt paremat ühiskonda. Ühiskondi iseloomustab pidev areng, ning see toimub homogeenselt heterogeensele (ühetüübiliselt vähem ühetüübilisele). Ühiskond on sotsiaaldarwinistide arvates võrreldav bioloogilise organismiga, seetõttu ongi võimalik rakendada samu seadusi, mis loomariigis. Spencer tõi välja, miks saab öelda, et ühiskond on organ ja indiviidid on verelibled, rea sarnasusi bioloogiliste organismide ja ühiskonnaga: 1. Mõlemal juhul on tegemist pideva kasvamisega 2. Mõlemal juhul see pidev kasvamine viib struktuuri täiustumiseni 3. Struktuuri täiustumine viib aga organite funktsioonide diferentseerumisele. 4. See diferentseerumine viib organite omavaheliste suhete tihenemiseni 5. Mõlemal juhul peale terviku hävimist funktsioneerivad tema teatud osad iseseisvalt edasi 6
Ühiskond on üksteisega suhtlevate indiviidide või väikeste gruppide tegevuse tulemus. Traditsiooniliselt käsitleti suhtlusena näost-näkku suhtlust. Tänapäeval on suhtluskanalite hulgas tavameedia (meediast mõjutatud käitumine), sotsiaalmeedia jne. S.t. Lisandunud kolmandad „näod“. Selle teooria pooldajad ei tunnista selliseid institutsioone, nagu rahvusriik, majandus vms. Iga suhtluse juhtum loob uued perspektiivid, ootused aga ka piirangud, millest indiviidid tulevikus lähtuvad. Suhtlus tagab arengu. Kelle käes on meedia saab kujundada inimeste arvamust. Lõpplik seisukoht tekib aga inimeste omavahelisel suhtlemisel ja teema arutamisel. --- Sotsiaalprobleemide käsitlemise ajalugu: Meditsiiniline mudel On olemas „normaalsuse universaalne teooria“. Ebanormaalsus on seotud „pahade inimeste“ olemasoluga (vaimne puue, ebapiisav haridus, vähene sotsialiseerumine vms)
Seejuures hindas Smith tööd tootlikuks või mittetootlikuks sõltuvalt töö resultaadist. Tootlik on töö, mis: • toodab mingit kaupa, eset (tegevus mittemateriaalses tootmises on mittetootlik töö) või • loob kasumit, kapitali. Oma otseses rünnakus merkantilismi vastu leidis Smith, et valitsus ei tohiks sekkuda rahvusvahelisse kaubandusse. Vastavalt nn absoluutse eelise seadusele, peaksid rahvad nagu ka indiviidid või perekonnad spetsialiseeruma, tootes kaupu, mille suhtes neil on eelis ja vahetama neid kaupade vastu, mille tootmises neil eelis puudub. Tarbimine ja rahvastik. A. Smith püüdis oma töös „Rahvaste rikkus” kirjeldada ka rahvastiku arvukust seoses tarbimise muutustega. Kuna alamatel klassidel on tavaliselt palju lapsi ja madalad palgad, siis on perekonna tarbimine väga piiratud ja paljud lapsed surevad vaesuse ja viletsuse tõttu. Ühiskonnas väheneb tööjõu
Kaamera oli inimestest alati suht kaugel. Inimesed käitusid kuidagi masinlikult, ebaloomulikult, emotsioone nagu ei näe inimeste näost. Tõenäoliselt toimus ka mingisugune lavastamine, et filmitegijad saaksid korralikult jäädvustada, kuigi inimlikku suhet uurija ja uuritavate vahel ei ole märgata. Pigem selline putukalaadne uurimine. See on ülevaatlikum kui Nanook, on episoode šamaanidest ja linnast. Enamasti jälgiti sel ajal inimesi nii. Polnud nagu indiviidid nende jaoks. Vladimir Jerofejev „Maailma katus: ekspeditsioon Pamiiri“ 1929, reisifilm/rännufilm, geoloogid tegid seal tööd. Kõige tuntum on siis (ei jõudnud autoreid kirjutada) Grass: A Nation’s Battle for Life (1925), eesmärk oli teha film seiklusest Türgist Iraani. Alguses on tegemist üsna pinnapealse filmiga. Kui jõutakse Iraani, kohtutakse baktiaride karjakasvatajate grupiga. Filmitegijad jäid paariks kuuks ja tegid karjakasvatajatega retke kaasa (nad pidid ületama
Sellepärast on õiguse tunnetamiseks vaja seda normatiivset korrelatsiooni, mis seisab õiguse ja ühiskonna vahel. Õigust on ühiskonnas täpselt niipalju, kuipalju seda lõppastmes ütlevad oma käitumise kaudu ja abil õiguse subjektid inimesed, kui palju nad ühiskondlikus kokkuleppes osaleda soovivad. Õigus kui normatiivne (siduv) informatsiooni- ja kommunikatsioonimeedium eelduslikult on indiviidid vabad ja mitteseotud, õigus on vahendiks, mille abil riik saab korrastada, suunata ja käskida õiguse subjekte. Õigus haarab endasse kogu inimkäitumise õiguslikult relevantse osa. II Teema Õigusteaduse metodoloogia 1 t. 1. Süstemaatiline osa: kesksed mõisted õiguses Kategooriad, mis on põhimõisteteks kõikides õiguskultuurides - kesksed mõisted. Kesksed mõisted õiguses (õigusteaduses) on: inimene, tegu ja töö, aeg ja ruum (aegruum), ese ja kausaalsus. 1.1
Kõrge säästmismäära korral on majanduses suurem põhikapital ja kõrgem väljunditase. Madala säästmismäära korral on ka põhikapital ja väljunditase väiksemad. Kui põhikapital on jõudnud tasakaalutasemele, võrdsustuvad investeeringud ja amortisatsioon ning põhikapital enam ei suurene ega ka vähene. Tasakaalutaseme valimisel on eesmärgiks maksimeerida ühiskonna individuaalliikmete heaolu. Indiviidid ise ei ole huvitatud majanduse kapitali- või isegi väljundikogusest. Neid huvitab toodete ja teenuste kogus, mida neil on võimalik tarbida. Seega, kui ollakse huvitatud majanduslikust heaolust, peaks valima tasakaalutaseme, kus tarbimistase oleks suurim. Sellist kõrgeima tarbimisega tasakaalutaset nimetataksegi kapitali akumulatsioonitaseme kuldseks reegliks. Seega on tasakaalutaseme tarbimine vahe tasakaalutaseme väljundi ja tasakaalutaseme
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
